Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 07.10.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-445
Kohtuasi
Eesti Metsafond OÜ avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 17.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
I.X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Eesti Metsafond OÜ (registrikood 10816151), lepinguline esindaja vandeadvokaat Andrei Svištš Puudutatud isik I.X (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Aleksander Muru Puudutatud isik O.R (isikukood XXX), lepinguline esindaja Heiki Tulk XXX (Hiiumaa Vallavalitsuse kaudu) (registrikood 77000424), lepinguline esindaja Annika Grauberg
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada I.X määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Pärnu Maakohtu 17.05.2024 määrus osas, millega maakohus jättis määramata juurdepääsu kasutamise tähtaja lõppemise, ning teha tühistatud osas määrus, millega määrata juurdepääsu kasutamise tähtaja lõppemine kolme aasta möödumisel kohtumääruse jõustumisest. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.1.Määrata Rehe kinnisasjale (registriosa nr 35933) läbi Sopi kinnisasja (registriosa nr 8133) ja Laheääre kinnisasja (registriosa nr 289633) ajutine juurdepääs Rehe kinnisasja kohta registreeritavate metsateatiste
2-22-445 realiseerimiseni, kuid mitte kauemaks kui kolm aastat alates kohtumääruse jõustumisest.
4.2.Mõista Eesti Metsafond OÜ-lt O.R-i kasuks juurdepääsu kasutamise eest välja ühekordne hüvitis 40 eurot.
4.3.Mõista Eesti Metsafond OÜ-lt I.X kasuks juurdepääsu kasutamise eest välja ühekordne hüvitis 500 eurot.
4.4.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Eesti Metsafond OÜ esitas 11.01.2022 (täpsustatud 18.04.2022, 22.04.2022, 24.05.2022 ja 27.01.2023) Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus määrata Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Orjaku külas asuvale Rehe kinnisasjale (registriosa nr 35933) (Rehe kinnistu) sellele väljastatud metsateatiste realiseerimiseni ajutise juurdepääsu laiusega 4 m läbi Sopi kinnisasja (registriosa nr 8133) (Sopi kinnistu) ja Laheääre kinnisasja (registriosa nr 289633) (Laheääre kinnistu) vastavalt avaldusele lisatud plaanile. Avaldaja palus määrata, et juurdepääsu kasutamise eest tuleb Sopi kinnistu omanikule ja Laheääre kinnistu omanikule maksta ühekordne juurdepääsutasu vastavalt 100 eurot ja 40 eurot.
1.1.Avalduse kohaselt kuulub avaldajale Rehe kinnistu, millele ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Avaldaja vajab Rehe kinnistule ajutist juurdepääsu raskeveokitega sellele jäävatel metsaeraldistel ühekordse raieõiguse teostamiseks. Arvestades, et metsateatisi raietöödeks väljastatakse piiratud kehtivusajaga, Rehe kinnistule vahepeal väljastatud metsateatiste kehtivusaeg on lõppenud ning kohtumenetluse täpne kestus ei ole teada, ei ole mõistlik juurdepääsu konkreetsete metsateatistega siduda.
1.2.Rehe kinnistu piirneb põhja poolt Käina lahega, lõuna poolt I.X-ile (puudutatud isik I) kuuluva Sopi kinnistuga, ida poolt O.R-ile (puudutatud isik II) kuuluva Laheääre kinnistutega ning lääne poolt Tiritamme kinnisasjaga (registriosa nr 817533) (Tiritamme kinnistu). Laheääre kinnistule ei ole samuti juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt ning Sopi ja Tiritamme kinnistutele on juurdepääs avalikult kasutatavalt Vaemla-Kassari-Luguse teelt, mis on ühtlasi Rehe kinnistule lähim avalikult kasutatav tee. Sellelt ei kulge Rehe kinnistuni olemasolevat teed, seega tuleb ajutine, metsamaterjali veo korraldamist võimaldav tee rajada. Selle rajamine üle Tiritamme kinnistu ei ole võimalik, sest sinna jääb Kassari merikotkaste püsielupaiga sihtkaitsevöönd, mida läbimata ei ole võimalik Rehe kinnistule pääseda, kuid kuhu on metsamaterjali väljaveotee rajamine keelatud. Merikotkaste püsielupaiga sihtkaitsevööndi ja Rehe kinnistu metsaeraldiste asukohta arvestades on ainsaks looduskaitselisi piiranguid arvestavaks võimaluseks juurdepääs üle Sopi ja Laheääre kinnistute. 2
2-22-445
1.3.Avaldaja taotletava juurdepääsutee laiuseks on 4 m ja pikkuseks 515 m, millest 395 m jääb Sopi kinnistule ja 120 m Laheääre kinnistule. Selline juurdepääs on maakorralduslikult mõistlik ja võimalik ning avaldaja huvi juurdepääsu vastu on ülekaalukas, võrreldes puudutatud isikute I ja II õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Nii Sopi kui ka Laheääre kinnistu sihtsotstarbeks on maatulundusmaa ning neil ei ole eluhooneid. Juurdepääs on ajutine ja avaldaja kasutab seda lühikest aega. Avaldajal on võimalik raieõigust teostada väljaspool merikotka pesitsusaega, s.o alates 1. augustist kuni 15. veebruarini, ning 12 kuu jooksul pärast raie registreerimist metsaregistris. Raieõiguse teostamiseks, sh puude langetamiseks, väljaveoks ja vajadusel koristuseks, kulub avaldajal orienteeruvalt üks kuu. Juurdepääsu rajamiseks ei ole vaja langetada suuri puid ning piisab võsa eemaldamisest. Kui raieõiguse teostamine toimub külmal või kuival ajal, ei ole tarvis rajada ka eraldi teed ega pärast tööde lõppemist pinnast suuremahuliselt taastada. Pärast tööde lõppu korrastab avaldaja pinnase ning silub roopad, kui need peaksid tekkima. Nende tegevustega seotud kulud tasub avaldaja.
1.4.Arvestades juurdepääsu ajutisust ja lühiajalist kasutamist ning juurdepääsualuste Sopi ja Laheääre kinnistute maatükiosade ja neile vastava maamaksu suurust, on mõistlik maksta puudutatud isikule I ja puudutatud isikule II juurdepääsu kasutamise eest ühekordne juurdepääsutasu vastavalt 100 eurot ja 40 eurot. Puudutatud isikute seisukohad
2.Puudutatud isik I vaidles avaldusele vastu.
2.1.Avaldajal ei ole ülekaalukat huvi juurdepääsu vastu üle Sopi kinnistu võrreldes puudutatud isiku I õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega ja talle kaasneva omandiõiguse olulise riivega. Avaldaja omandas Rehe kinnistu 2018. a-l ärilistel eesmärkidel ja teades, et Rehe kinnistu ei piirne avalikult kasutatava teega. Avaldaja ei saanud eeldada, et juurdepääsu saamine äriplaanide elluviimiseks üle naaberkinnistute saab olema kerge. Avaldaja ärilised huvid ei prevaleeri puudutatud isiku I huvide ees.
2.2.Avaldaja taotletav juurdepääs tekitaks Sopi kinnistule pöördumatut keskkonnakahju ja vähendaks selle väärtust. Selle trajektooril asub Sopi kinnistul mets, kiviaed, puurkaev kaitsetsooniga ja looduslik heinamaa. Jääb arusaamatuks, kuidas on läbi metsa ning heina- ja põllumaa võimalik rajada raieõiguse teostamiseks ajutist juurdepääsu. Juurdepääsu rajamine tooks kaasa suurte puude langetamise ning ka haritava maa ja loodusliku heinamaa hävitamise, sest tuleb kas sisse sõita või rajada metsamaterjali väljaveotee, mida läbitakse eranditult rasketehnikaga. See kahjustab loodust püsivalt. Seejuures ei takista miski avaldajal raietööde ja väljaveo tegemist ka suvel ja sügisel, mil pinnas on pehme. Samas ei olegi kohtulahendi resolutsiooniga võimalik maandada riski, et juurdepääsu kasutamine ei toimuks olukorras, kus maapind masinaid ei kanna, sest ilmastik on heitlik ja külma- või kuivaperioode ei ole võimalik ette ennustada. Sellise riski eksisteerimine lubab jätta juurdepääsu määramata. Lisaks läbib avaldaja taotletav juurdepääs Sopi kinnistut keskelt, vähendades oluliselt kinnistu tervikliku kasutamise ja majandamise võimalusi.
2.3.Juurdepääsu ajutisusest ei saa rääkida ka seetõttu, et avaldaja metsateatistest nähtuvalt on talle raieõigust väljastatud igaks järgnevaks perioodiks. Ei ole mingit põhjust arvata, et avaldaja, kelle tegevusalaks on metsa- ja metsamaainvesteeringud ning kellele kuulub üle 200 metsakinnistu, äritegevus Rehe kinnistul piirdub vaid ühekordse raieõiguse teostamisega. Avaldaja sooviks on korraldada metsamaterjali väljavedu üle naaberkinnistute igal järgneval perioodil, mil talle on raieõigus väljastatud. 3
2-22-445
2.4.Kaaluda tuleks juurdepääsu rajamist üle Tiritamme kinnistu. Avaldaja rajas sinna enne siinset menetlust ebaseaduslikult metsamaterjali väljaveotee, häirides sellega merikotkaste pesitsuspaiku nii, et nad seal enam pesitsemas ei käi. Tiritamme kinnistule rajatud tee juurdepääsuna kasutamisel ei laiendataks erinevalt avaldaja taotletava juurdepääsu rajamisele seni puutumatut ala, mis vähendaks merikotkaste piirkonnas pesitsemist veelgi.
2.5.Juurdepääsu määramisel üle Sopi kinnistu tuleb arvestada, et eelistatuim on raieõiguse teostamiseks vajalike tööde tegemine külmunud maaga. Juurdepääs tuleks määrata nii, et selle kasutamine oleks võimalik vaid olukorras, kus tööde teostaja on maapinna kandvuses veendunud ja maapind ka tegelikult masinaid kannab.
2.6.Avaldaja pakutud juurdepääsutasu 100 eurot ei ole puudutatud isiku I omandiõiguse riive väärtust arvestades piisav. Sopi kinnistu omadusteks on inimtegevusest vähe mõjutatud loodus ja looduslik mitmekesisus, millel on just puudutatud isiku I jaoks oluline väärtus. Need omadused saavad juurdepääsu kasutamisel kahjustada ja juurdepääsu kasutamisele eelnenud olukorda ei ole võimalik täielikult taastada. See toob kaasa ka kinnistu väärtuse vähenemise, mida ei ole võimalik rahaliselt täpselt mõõta. Kohus saab määrata õiglase juurdepääsutasu oma siseveendumuse kohaselt. Tunnetuslikult peab puudutatud isik I õiglaseks tasuks 500 eurot.
3.Puudutatud isik II vaidles avaldusele vastu. Avaldaja taotletava ajutise juurdepääsu rajamine koormab puudutatud isikut II ebamõistlikult ning kahjustab liigselt keskkonda. Sellest jääb Laheääre kinnistule 120 m asemel pigem 180 m pikkune lõik, mis kulgeb kogu ulatuses läbi tiheda, peamiselt männimetsa, kus kasvavad kuni 20 m kõrged männid. Selle rajamisel tuleb maha võtta puid, mille maht palgina ja paberipuuna on vähemalt 20 m3, ning lisaks ka männinoorendikku. Maha võetav mets kahandab oluliselt Laheääre kinnistu väärtust. Lisaks on mereäärse Laheääre kinnistu pinnas pehme ja liigniiske ning sellel rasketehnikaga sõitmine ajal, mil maa ei ole külmunud, tekitab keskkonnale pöördumatuid kahjustusi. Tee rajamine võib põhjustada ka tuulekoridori tekke ja tekitada metsale korvamatut kahju, sest märjal pinnasel on suur oht tuulemurruks. Laheääre kinnistu kasutamine Rehe kinnistule juurdepääsuks on võimalik ainult puudutatud isikuga eelnevalt kokku lepitud marsruudil ja tingimustel, sh kui maa on korralikult külmunud ja väljavedu tehes kasutatakse heinamaad.
4.Hiiumaa Vallavalitsus toetas avaldust. Avaldaja taotletav juurdepääs on kõige arvestatavam võimalik juurdepääs metsamaterjali väljaveoks Rehe kinnistult. Puuduvad muud mõistlikult võimalikud alternatiivid, mis võiksid koormata puudutatud isikute või mõne teise kinnisasja omaniku huve vähem. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Pärnu Maakohus rahuldas 17.05.2024 määrusega avalduse ning määras Rehe kinnistule metsateatiste realiseerimiseni ajutise juurdepääsu laiusega 4 m läbi Sopi ja Laheääre kinnistute vastavalt määruse lahutamatuks lisaks olevale plaanile. Maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isikute I ja II kasuks välja ühekordse hüvitise juurdepääsu kasutamise eest vastavalt 500 eurot ja 40 eurot. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
4
2-22-445
5.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb juurdepääs Rehe kinnistule määrata avaldaja taotletud viisil. Vaidlust ei ole, et Rehe kinnistule ei ole juurdepääsu avalikult kasutatavalt teelt. Seetõttu tuleb hinnata, kas avaldaja äritegevus on asjaoluks, mis annab alust määrata Rehe kinnistule juurdepääsu, või kaaluvad puudutatud isikute huvid avaldaja ärihuvid üle. Nii Rehe, Sopi kui ka Laheääre kinnistute sihtotstarve on maatulundusmaa. Maatulundusmaa on maakatastriseaduse § 181 lg 9 järgi põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik potentsiaal. Sellest lähtuvalt saab lugeda raieõiguse teostamise Rehe kinnistul avaldaja põhjendatud ja õiguspäraseks huviks. Kuna raieõiguse teostamine on maa sihtotstarbelise kasutamise seisukohalt õiguspärane, on õiguspärane ka avaldaja soov metsamaterjali väljaveoks. Kuna Rehe kinnistule ei ole metsamaterjali väljaveo tegemiseks juurdepääsu, tuleb kaaluda, milline juurdepääs määrata. Juurdepääsu määramine üle Tiritamme kinnistu on välistatud, sest seal on merikotka püsielupaik. Avaldaja taotletav juurdepääs üle Sopi ja Laheääre kinnistute on aga õiguspärane ning ei esine juurdepääsu määramist välistavaid asjaolusid. Laheääre kinnistule jääb juurdepääsust 120 m pikk ja 4 m lai lõik, mis paikneb kinnistu ääre pool. Arvestatud on seega võimalikult lühikese juurdepääsualaga Laheääre kinnistul ning puudutatud isiku II huvi säilitada alal männipuud, ei kaalu üles avaldaja huvi kasutada Rehe kinnistut sihtotstarbeliselt. Puudutatud isiku I huvi nautida Sopi kinnistul rahu ja vaikust ning suhelda loodusega on küll mõistetav, kuid ei kaalu samuti üles avaldaja huvi kasutada Rehe kinnistut sihtotstarbeliselt. Seejuures tagavad Keskkonnaameti seatud piirangud harvendusraie tegemisele ja metsamaterjali väljaveole, et kaitseta ei jää puudutatud isikute huvi säilitada võimalikult palju olemasolevat keskkonda. Avaldaja taotletud juurdepääs on kõige arvestatavam juurdepääs ning ka puudutatud isikud on 07.03.2024 kohtuistungil nõustunud, et juurdepääsu määramisel tuleks see määrata vastavalt avaldaja esitatud plaanile.
5.2.Avaldaja on nõustunud tasuma puudutatud isikule II ühekordse juurdepääsutasuna 40 eurot, mida saab juurdepääsu ajutisust arvestades pidada põhjendatuks. Puudutatud isik II ei ole ka esile toonud asjaolusid, mis võimaldaks määrata muus suuruses juurdepääsutasu. Puudutatud isik I on pidanud õiglaseks juurdepääsutasuks 500 eurot, põhjendades seda sellega, et Sopi kinnistu põhiliseks väärtuseks on inimtegevusest võimalikult vähe mõjutatud loodus, mis saab juurdepääsu kasutamisel kahjustada. Seda saab pidada põhjendatud tasuks juurdepääsu kasutamise eest, arvestades, et kinnistu loodusväärtuse kahjustamine võib selle omanikule hindamatu väärtusega olla.
5.3.Menetluskulud jäävad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Kuigi avalikult kasutavale teele juurdepääsu määramise asjades on avaldaja isikuks, kelle huvides lahend tehakse, ei välista see menetluskulude jätmist puudutatud isiku kanda, kes ilmselgelt põhjendatud avaldusele vastu vaidleb. Olukorras, kus avaldajal ei ole kinnistule juurdepääsu ja juurdepääsuks ei ole alternatiivseid variante, tuleb puudutatud isikutel kaaluda, kas on mõistlik avaldusele vastu vaielda. Avalduse esitamine oli põhjendatud ning puudutatud isikud nõustusid avaldaja pakutud juurdepääsu asukohaga. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
6.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada juurdepääsu määramise ja menetluskulude jaotuse osas, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega määrata Rehe kinnistule tähtajaline juurdepääs laiusega 4 m läbi Sopi ja Laheääre kinnistute vastavalt kohtumääruse lahutamatuks lisaks olevale plaanile kuni 5
2-22-445 kohtumääruse jõustumisele esimesena järgneva iga Rehe kinnistul asuva metsaeraldise kohta käiva registreeritud metsateatise kehtivuse lõppemiseni, kuid mitte kauem kui kohtumääruse jõustumise aastale järgneva aasta lõppemiseni, ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse väidete kohaselt ei ole maakohtu määruse resolutsioon juurdepääsu määramise osas selge ja täidetav. Avaldaja taotles juurdepääsu tähtajalisena ning ka maakohus on arvestades nii termini „ajutine“ kasutamist kui ka ühekordse juurdepääsutasu määramist soovinud juurdepääsu määrata tähtajalisena, kuid resolutsioonist ei selgu arusaadavalt ja ühemõtteliselt tähtaega, mille möödumisel juurdepääsuõigus lõpeb. Avaldaja esitatud tõenditest nähtub, et Rehe kinnistul on kuus metsaeraldist, millest iga kohta on registreeritud eraldi metsateatis kehtivusajaga 12 kuud. Seetõttu ei ole välistatud, et Rehe kinnistul tehakse raiet metsaeraldiste kaupa eraldi, nt ühel aastal raiutakse üht või mõnda ja järgmisel aastal jälle üht või mõnda metsaeraldist, kuni jõutakse viimaseni. Lisaks ei ole metsa kasvamist arvestades välistatud, et vahepeal täituvad tingimused metsaeraldiste uueks raiumiseks. Maakohtu määruse resolutsioon annab seega avaldajale sisuliselt tähtajatu juurdepääsu mistahes tulevikus registreeritava metsateatise realiseerimiseks, millisel juhul tulnuks välja mõista ka perioodiline juurdepääsutasu. See väljub aga avalduse taotlusest, sest avaldaja on soovinud tähtajalist juurdepääsu ja märkinud raieõiguse teostamisele kuluvaks ajaks orineteeruvalt ühe kuu. Selge ega ühemõtteline ei ole ka see, mida tähendab juurdepääsu määramine metsateatiste realiseerimiseni. Realiseerimisena on võimalik mõista nii metsaraie lõpetamist kui ka metsateatise kehtivuse lõppemist ning määruse resolutsioon oleks selge ja ühemõtteline neist viimase korral. Resolutsiooni puudused aitaks kõrvaldada see, kui siduda juurdepääs nende metsateatistega, mis registreeritakse pärast määruse jõustumist esimesena. Selleks, et juurdepääsu kasutamist ei oleks võimalik põhjendamatult venitada, tuleks juurdepääs siduda konkreetse tähtajaga. Maakohtu põhjendustel ei olnud alust jagada menetluskulusid TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest erinevalt. Menetluskulud tulnuks jätta avaldaja kanda, sest juurdepääs teenib ainult avaldaja huve ning puudutatud isik I ei vaielnud avaldusele alusetult vastu. Avaldaja taotles ärilistes huvides juurdepääsu üle kahe võõra kinnistu, mis kuuluvad pensionieas isikutele, ning vähemalt puudutatud isikul I on huvi selle vastu, et tema kinnistul elutsevat loodust häiritaks võimalikult vähe. Asjaolusid arvestades ei saa puudutatud isikutele ette heita, et nad avaldusele vastu vaidlesid, ning soovisid saada kohtu hinnangut. Menetluskulud võiks TsMS § 172 lg 1 esimesest lausest erinevalt jagada siis, kui menetlusosalised on võrdväärsed (mitte ühelt poolt äriühing ja teiselt poolt füüsilised isikud) või kui ka õigusteadmisteta menetlusosalise jaoks on ilmselge, et avaldusele vastuvaidlemine ei too soovitud tulemust, kuid sellist olukorda ei esinenud. Juurdepääsu asukohaga nõustumisest juurdepääsu võimaliku määramise korral ei saa järeldada avalduse põhjendatuks pidamist.
7.Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Puudutatud isik I väljendas maakohtu 07.03.2024 istungil avaldaja 27.01.2023 avalduse täienduses sisalduvale juurdepääsu määramise taotluse sõnastusele ja seeläbi ühtlasi ka maakohtu määruse resolutsiooni sõnastusele juurdepääsu määramist puudutavas osas ühemõttelist nõusolekut. Kui puudutatud isik I ei nõustunud vastava sõnastusega, pidanuks ta seda istungil selgelt väljendama, et maakohus saanuks kaaluda juurdepääsu määramist teistel tingimustel. Vaidlustades sellises olukorras maakohtu määruse resolutsiooni, käitub puudutatud isik vastuoluliselt, eksitab kohut, venitab menetlust ja tekitab ebavajalikke
6
2-22-445 menetluskulusid, mis on käsitatav hea usu põhimõtte rikkumisena ning mis annab alust jätta määruskaebus läbi vaatamata või rahuldamata. Kuivõrd raieõiguse teostamine sõltub mitmest raskesti ettenähtavast tegurist, sh ilmastikuoludest ja metsateatiste väljastamisest, ei ole mõistlik juurdepääsuõigust kindla kuupäevaga siduda, sest see ei tagaks juurdepääsu eesmärke ning võib tingida vajaduse uuesti kohtusse pöörduda. Maakohtu määruse resolutsioon on juurdepääsu määramise osas selge ja ühemõtteline ning juurdepääsu ajutisus väljendub selles, et juurdepääs kehtib kuni metsateatiste realiseerimiseni, st harvendusraie tegemiseni. Puudutatud isikute õiguste riive seisukohalt ei oma tähtsust, kas raiet tehakse mõni kuu või mõni aasta pärast määruse jõustumist. Kui ringkonnakohus peaks siiski pidama maakohtu määruse resolutsiooni täpsustamist vajalikuks, ei saa lähtuda puudutatud isiku I pakutud sõnastusest, sest see on avaldaja õigusi põhjendamatult piirav. Metsateatised kaotavad kehtivuse 12 kuu möödudes ning metsamaterjali koondamine ja kokkuvedu on võimalik ka pärast metsateatiste kehtivuse lõppu. Lõplik tähtaeg metsateatiste realiseerimiseks ei saa raieõiguse teostamise ajalisi piiranguid ning ilmastikutingimuste ja pinnase seisukorra ettenägematust arvestades olla lühem kui kolm aastat määruse jõustumisest. Maakohus on jaotanud menetluskulud mõistlikult ja õiglaselt. Menetlus venis puudutatud isikute tõttu, sh jätkas puudutatud isik I sisulise vaidlusega pärast seda, kui juurdepääsu asukoha osas oli jõutud kokkuleppele ja jätkata saanuks vaid menetluskulude üle arutamisega. Puudutatud isik I on kohtu- ja kohtueelses menetluses käitunud ka vastuoluliselt, leides enne avaldaja kohtusse pöördumist, et juurdepääs üle Tiritamme kinnistu ei ole merikotka kaitseala tõttu võimalik, kuid paludes kohtumenetluses juurdepääsu määrata üle Tiritamme kinnistu ning tekitades sellega tarbetuid kulutusi.
8.Puudutatud isik II toetab määruskaebust menetluskulude jaotuse vaidlustamist puudutavas osas, kuid tal ei ole seisukohta määruse resolutsiooni selgust puudutavas osas. Avaldaja ei võtnud puudutatud isikuga II enne kohtusse pöördumist ühendus, seega ei olnud puudutatud isikul II võimalik avaldajaga kohtueelselt kokkulepet saavutada ja enda menetlusse kaasamist vältida. Puudutatud isik II ei olnud juurdepääsu võimaldamisele Laheääre kinnistu kaudu vastu, kuid soovis juurdepääsule optimaalse asukoha leida.
9.Hiiumaa Vallavalitsus toetab määruskaebust, leides, et maakohtu määruse resolutsioon ei ole juurdepääsu määramise osas selge, samas kui puudutatud isiku I pakutud sõnastus seda on, olles samas kooskõlas nii avaldaja taotletuga ja arvestades puudutatud isikute huve. Menetluskulude jaotamisel tuleks arvestada puudutatud isiku I põhjendusi. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis määramata juurdepääsu kasutamise tähtaja lõppemise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas asjas ise uue määruse, millega määrab, et juurdepääsu kasutamise tähtaeg lõppeb kolme 7
2-22-445 aasta möödumisel alates kohtumääruse jõustumisest. Muus osas ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust muuta.
12.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik I vaidlustab maakohtu määrust osas, millega maakohus jättis juurdepääsu sidumata iga Rehe kinnistu metsaeraldise kohta esimesena väljastatava metsateatise realiseerimisega ja juurdepääsu kasutamise lõpliku tähtajaga ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Seejuures palub puudutatud isik I jätta kõik menetluskulud avaldaja kanda. Kolleegium märgib, et puudutatud isik I saab maakohtu menetluskulude jaotust vaidlustada vaid teda puudutavas osas, s.o tema menetluskulude tema enda kanda jätmise osas, ega saa seega lisaks enda menetluskulude avaldaja kanda jätmisele taotleda puudutatud isiku II menetluskulude avaldaja kanda jätmist. Eelnevat arvestades kontrollib ringkonnakohus puudutatud isiku I määruskaebuse alusel maakohtu määrust vaid juurdepääsu määramise tingimuste osas ja puudutatud isiku I menetluskulude tema enda kanda jätmise osas.
13.Kolleegiumi hinnangul on maakohus eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui on määranud avaldajale, kes taotles ajutist ajaliselt piiratud juurdepääsu, sisuliselt tähtajatu juurdepääsu.
13.1.Kolleegium märgib, et AÕS § 156 lg 1 teist lauset arvestades on juurdepääsu sisuks ka juurdepääsu kasutamise tähtaeg. Kuigi reeglina määratakse juurdepääs avalikult kasutatavale teele tähtajatult, on olenevalt asjaoludest ja avaldaja taotlusest võimalik määrata see ka tähtajalisena. Juurdepääsu tähtaeg mõjutab ka juurdepääsutasu, kuivõrd tähtajatu juurdepääsu määramisel tuleb eeldada, et ka juurdepääsutasu makstakse tähtajatult, samas kui tähtajalise juurdepääsu määramisel on võimalik ühekordse juurdepääsutasu maksmine (vt nt RKTKm 01.06.2022, 2-19-20416, p 15.5).
13.2.Siinsel juhul palus avaldaja määrata Rehe kinnistule ajutise juurdepääsu sellele väljastatud metsateatiste realiseerimiseni. Avaldaja tugines esialgses avalduses ka konkreetsetele metsateatistele (vt 11.01.2022 avalduse p 1.4), kuid ei sidunud neid otseselt juurdepääsu määramise taotlusega. Kui need metsateatised kaotasid tähtaja möödumise tõttu kehtivuse, teatas avaldaja uute Rehe kinnistu kohta registreeritud metsateatiste numbrid ja palus juurdepääsu määrata nende metsateatiste realiseerimiseni (vt 22.04.2022 ja 24.05.2022 avalduse täpsustuste taotlused). Lõplikust avalduse taotlusest jättis avaldaja siiski viited konkreetsetele metsateatistele välja, põhjendades seda sellega, et metsateatistel on kindel kehtivusaeg, kuid kohtumenetluse täpne kestus ei ole teada ja seetõttu ei ole mõistlik juurdepääsu konkreetsete metsateatistega siduda. Küll aga kinnitas avaldaja, et tema eesmärk on teha Rehe kinnistu metsaeraldistel ühekordset raiet (vt 27.01.2023 avalduse täpsustuse taotlus ja selle p 4.6). Lisaks on avaldaja selgitanud, et raieõiguse teostamisega seotud tööde tegemisele kulub orienteeruvalt üks kuu (avaldaja 18.04.2022 avalduse täpsustuse p 2.3 ja 24.05.2022 avalduse täpsustuse p 2.11). Puudutatud isik I juhtis maakohtu menetluses tähelepanu sellele, et avaldaja esitatud metsateatistest nähtuvalt on talle raieõigust väljastatud igaks järgnevaks perioodiks ja ei ole mingit põhjust arvata, et avaldaja piirdub ühekordse raieõiguse teostamisega (vt puudutatud isiku 03.08.2022 seisukoha p 2.2.2). Maakohtu 07.03.2024 istungil arutati ka juurdepääsu tähtajalist määramist. Avaldaja kinnitas seal, et ta on taotlenud tähtajalist juurdepääsu ning puudutatud isik I leidis, et sellisel juhul peaks määrus sisaldama ka juurdepääsu kasutamise tähtaega. Avaldaja selgitas, et metsateatistest nähtub periood, mille jooksul tuleb tööd teha, kuid kuna ei ole teada, kui kaua kohtumenetlus kestab, ei saa neid tähtaegasid praegu paika 8
2-22-445 panna. Avaldaja juhtis ka tähelepanu, et tema 27.01.2023 avalduse täpsustuses sisaldub lõplik taotluse sõnastus, ning puudutatud isikud kinnitasid, et see rahuldab neid (vt maakohtu 07.03.2024 istungi protokoll ja helisalvestis alates ajamärkest 00:36:46). Maakohus lähtuski juurdepääsu määramisel avaldaja 27.01.2023 avalduse täpsustuse taotluse sõnastusest, määrates juurdepääsu ajutisena ja kuni metsateatiste realiseerimiseni, kuid sidumata seda konkreetse tähtajaga.
13.3.Kolleegium nõustub puudutatud isikuga I, et vaidlustatud määruse resolutsiooni sõnastus võimaldab mõista juurdepääsu selliselt, et seda saab kasutada korduvalt ja tähtajatult, sest piiratud ei ole ei realiseeritavate metsateatiste arv ega ka nende realiseerimise tähtaeg. See ei vasta aga avaldaja taotletule ega puudutatud isiku I huvidele. Kolleegium möönab, et puudutatud isik I kinnitas 07.03.2024 istungil pärast avaldaja selgitusi, et avaldaja 27.01.2023 avalduse täpsustuse taotlus rahuldab teda. Samas tulnuks kolleegiumi hinnangul maakohtul arvestades nii avaldaja kinnitust, et ta soovib tähtajalist juurdepääsu, kui ka puudutatud isiku I huvide oluliselt intensiivsemat riivet tähtajatu juurdepääsu korral, veenduda selles, et nad mõistavad, et avaldaja lõpliku taotluse sõnastus ei taga tegelikkuses juurdepääsu tähtajalisust. Maakohus seda ei teinud, minnes vastuollu hagita asjades kehtivast uurimisprintsiibist lähtuva põhimõttega, et vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest lasub kohtul (vt ka TsMS III komm (2018), § 477, p 3.2.1.b). Kolleegiumi hinnangul ei saa seejuures puudutatud isikule I ette heita hea usu põhimõtte vastast käitumist, kuivõrd tal võis avaldaja 07.03.2024 istungil antud selgitustest jääda ekslik mulje juurdepääsu tähtajalisusest või tekkida ootus, et maakohus arvestab juurdepääsu määramisel selle tähtajalisusega.
13.4.Kolleegiumi arvates võimaldab maakohtu rikkumise kõrvaldada juurdepääsu sidumine juurdepääsu kasutamise tähtaja lõppemisega. Kuivõrd kõigi menetlusosaliste huvides on raieõiguse teostamine kas kuiva või külmunud pinnasega (juurdepääsu kasutamisest tingitud negatiivne mõju puudutatud isikute kinnistutele on sel juhul kõige väiksem, mis tähendab ühtlasi, et ka avaldaja ei pea tegema suuremaid toiminguid juurdepääsu kasutamisele eelneva olukorra taastamiseks) ning mõnel aastal ei pruugi registreeritavate metsateatiste kehtivuse perioodil ja raieõiguse teostamiseks lubatud ajavahemikul olla pinnas piisavalt kuiv või külmunud, on põhjendatud siduda juurdepääsu kasutamine kindla tähtajaga. Mõistlikuks tähtajaks, mille jooksul peaks raieõigust saama igal juhul teostada, saab pidada kolme aastat kohtumääruse jõustumisest, millega on määruskaebusele esitatud seisukohas põhimõtteliselt nõustunud ka avaldaja. Kolleegium ei pea põhjendatuks juurdepääsu määramist muuta selliselt, et see oleks seotud iga Rehe kinnistu metsaeraldise kohta esimesena väljastatava metsateatisega, kuivõrd mõnel aastal ei pruugi juba registreeritud metsateatiste realiseerimine puudutatud isikute kinnistute pinnast kahjustamata võimalik olla. Seejuures ei ole ka usutav, et juurdepääsu kasutamise kolmeaastase tähtaja jooksul taastuks ühel või mõnel Rehe kinnistu metsaeraldisel mets sedavõrd, et raieõigust saaks teostada mitu korda. Samuti ei pea ringkonnakohus usutavaks, et avaldaja asuks selle tähtaja jooksul metsaeraldistel raiet põhjendamatult eraldi aegadel teostama, sest nii metsatehnika kui ka -tööliste tagamise seisukohalt on oluliselt soodsam teostada raiet kõigil metsaeraldistel koos ja seda võimalikult lühikese aja jooksul. Samas, kui peaks juhtuma, et ilmastikutingimused muutuvad ootamatult ajal, mil avaldaja on raietööd lõpetanud vaid ühel või mõnel metsaeraldisel, jääb talle siiski võimalus raietööd katkestada ja jätkata nendega siis, kui need on taas võimalikud puudutatud isikute kinnistute pinnast kahjustamata.
9
2-22-445
14.Kolleegiumi arvates ei anna puudutatud isiku I määruskaebuse väited ega maakohtu määruse täiendamine juurdepääsu tähtaja osas alust muuta maakohtu menetluskulude jaotust. TsMS § 172 lg 1 esimene lause näeb küll ette, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse, kuid sama sätte teine lause annab mitme menetlusosalise osalemisel hagita menetluses kohtule ulatusliku kaalutlusõiguse otsustada menetluskulude mõne menetlusosalise kanda jätmise, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Selle sätte kohaldamine on kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kaalumispiire on ületatud (vt nt RKTKm 07.10.2020, 2-18-11359, p 14; RKTKm 20.04.2022, 2-19-5997, p 21). Maakohus on menetlusosaliste menetluskulude nende endi kanda jätmist põhjendanud ega ole kaalumispiire ületanud. AÕS § 156 lg 1 eesmärk on tagada, et ka omanikul, kelle kinnisasjale ei ole juurdepääsu avalikult teelt, oleks võimalik oma kinnisasja (sihtotstarbeliselt) kasutada, ning seetõttu saab juurdepääsu puudumise korral selle määramata jätta vaid väga erandlikel juhtudel. Siinsel juhul pidi puudutatud isikule I, kellele kuuluvale Sopi kinnistule Kassari merikotkaste püsielupaiga sihtkaitsevöönd samuti osaliselt ulatub, olema juba enne menetluse algust või vähemalt menetluse alguses arusaadav, et merikotka püsielupaiga sihtkaitsevööndi paiknemist arvestades ei ole Rehe kinnistule juurdepääsu määramine üle Tiritamme kinnistu võimalik, ning sellest tingituna sai kõne alla tulla vaid juurdepääsu määramine üle Sopi ja Laheääre kinnistute. Sellegipoolest vaidles puudutatud isik I, keda on menetluses algusest peale esindanud vandeadvokaadist lepinguline esindaja, kes oleks saanud talle õiguslikku olukorda selgitada, juurdepääsu määramisele üle Sopi kinnistu maakohtu menetluse lõpuni vastu. Puudutatud isiku I menetluskulude tema enda kanda jätmist ei anna alust ebaõiglaseks pidada ainuüksi asjaolu, et ta on (pensionärist) füüsiline isik ja avaldaja on äriühing, kes kasutab juurdepääsu ärihuvides. Äriühingute tegevus põhinebki nende ärihuvidel, kuid selle tagajärjeks ei saa olla, et hagita menetluses tuleb füüsilisest isikust menetlusosalise menetluskulud jätta alati äriühingu kanda.
15.Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus jättis määramata juurdepääsu kasutamise lõpliku tähtaja. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab juurdepääsu kasutamise lõplikuks tähtajaks kolm aastat kohtumääruse jõustumisest.
16.Kolleegiumi hinnangul on määruskaebuse rahuldamise ulatust arvestades õiglane jätta määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei määra ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
17.Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 järgi koosmõjus TsMS § 618 6 lg-ga 2 esitada Riigikohtule määruskaebuse. Menetluskulude jaotust saab TsMS § 178 lg 1 järgi vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
10
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.