Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
31.detsember 2021, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post: xxx) Kostja: CC (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e-post: xxx) 30.november 2021, osalesid XX, CC
Menetlusviis/ Kohtuistung
XX X) hagi CC (C) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
RESOLUTSIOON
1.Määrata tsiviilasja hinnaks 6000 eurot.
2.Rahuldada XX hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
3.Tunnistada Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa poolt XX suhtes algatatud täitemenetlus nr 175/2021/229 lubamatuks ja lõpetada menetlus alates 10.02.2021.a.
Mõista välja CClt XX kasuks menetluskulude katteks 300 eurot.
7.Mõista välja CClt riigituludesse vähemtasutud riigilõivu katteks 125 eurot.
8.Riigi kasuks väljamõistetud 125 eurot tuleb CCl tasuda 5 kuu jooksul võrdse suurusega osamaksetena (25 eurot kuus) iga kuu 10.kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Maksmisel kasutada kohtuotsusele lisatud makseinfolehel märgitud rekvisiite, sh kohustuslikku viitenumbrit. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses
Tsiviilasi nr 2-21-2499 sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
XX esitas 17.02.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse CC vastu, milles palub:
1) Tunnistada Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa poolt XX suhtes algatatud täitemenetluse nr 175/2021/229 lubamatuks ja lõpetada menetlus alates 10.02.2021.a. 2) Alternatiivselt tunnistada Pärnu kohtutäituri Rannar Liitmaa poolt XX suhtes algatatud täitemenetluse nr 175/2021/229 lubamatuks ja lõpetada menetlus alates 10.02.2021. a 10 497,4 eurot ületavas osas. 3) Menetluskulud jätta CC kanda.
2.Hagiavalduse põhjenduste kohaselt Pärnu notar Anne Kaldvee tõestas 29.09.2017. a hageja ja kostja vahel sõlmitud „Kokkuleppe deklaratiivse võlatunnistuse andmiseks, võlgnevuse likvideerimiseks, elatise maksmiseks, võlgniku kohesele sundtäitmisele allumiseks”. Kokkuleppe sõlmimise eelselt lõpetas kostja varasema täitemenetluse, fikseeriti elatise võlgnevus, mis 29.09.2017 seisuga oli 37 195 eurot ning lepiti kokku elatise võlgnevuse likvideerimises. Kokkuleppe punktis 2.1.1 nõustus kostja 7000 euro eest saama sõiduki xxx (reg nr xxxxxx) omanikuks, mille omandi hageja kostjale ka üle kandis. Vaidlust ei saa olla, et kokkuleppel sõiduki omandi ülekandmisega vähenes elatise võlgnevus 30 195 euroni (37 195 eurot-7000 eurot). Kokkuleppe punktis 2.1.2. lepiti kokku ülejäänud elatise võlgnevuse tasumises selliselt, et alates 2017. aasta oktoobrist tasub hageja iga kuu 5. kuupäevaks vähemalt 180 eurot ja iga kuu
25.kuupäevaks 300 eurot kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Maksetega viivitamisel lepiti kokku seadusjärgse viivise tasumises. Hageja hakkas makseid tasuma, kuid kuna tema enda pangakontod on arestitud, siis palus makseid teha oma lähedastel. Kokkuleppe punktis 3.2. lepiti kokku hageja poolt alaealisele lapsele YY elatise tasumises 170 eurot kuus iga kuu 5. kuupäevaks. Maksetega viivitamisel lepiti kokku seadusjärgse viivise tasumises. Kokkuleppe punktis 2.3 lepiti kokku, et kui hageja ei soorita makseid tähtaegselt ning võlgnetav elatise summa ületab 500 eurot, loetakse maksegraafik lõppenuks ja kostjal on õigus nõuda sisse elatise võlgnevus. Kuna hageja korraldas elatise tasumise igakuiselt, siis võlgnevuse olukorda ei tekkinud.
3.24.07.2019. a esitas kostja hagejale mingil arusaamatul põhjusel võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avalduse, milles arvestas välja, et hagejal tulnuks 24.07.2019.a tasuda 4175 eurot. Eelnev summa on arusaamatu, sest hagiavalduse p II.11 tabeli järgi puudus hagejal 2019. a juuliks mingi viivitus (tabeli viimasest veerust nähtuvalt olid kohustuslikud maksed makstud). Täiesti meelevaldne oli ülesütlemise avalduses sisalduv kostja väide sõiduki väärtuse ühepoolse n.ö ümberhindamise kohta. Sõiduki väärtuse määrasid hageja ja kostja kokkulepet sõlmides 2017. aastal üheskoos ning sõiduki väärtuses ei saa olla vaidlust. Sõiduk oli juba pea paar aastat kostja omandis. Arusaamatud ja ulmelised olid ka kostja nimetatud sundtäitmisele kuuluvad summad, mis jäävad vahemikku 23 364 eurost kuni 58 947 eurot. Hagejal puudus kostja ees igasugune võlgnevus, sest hageja täitis maksmise kohustust korrektselt. Hageja mainib, et kostja ja hageja suhted pole juba aastaid head ega sõbralikud, kostja on aastaid püüdnud hagejat rahaliselt laastada.
4.8.02.2020 loovutas kostja omal initsiatiivil kokkuleppest tuleneva 16 755 euro suuruse nõude hageja vastu 6200 euro eest TL Infobüroo OÜ-le ja viimane loovutas sama nõude samal
Tsiviilasi nr 2-21-2499 päeval, 8.02.2020, EE 7000 euro eest. Kostja kinnitus 6200 euro saamise kohta nähtub nii lisa 3 lõpus antud kinnitusest kui ka 10.02.2020 hagejale saadetud digitaalallkirjastatud e-kirjast. EE on hageja elukaaslase QQ täisealaine tütar. QQ laenas krediidiasutuselt raha, võttis 8.02.2020 oma arvelduskontolt välja ca 7200 eurot ja andis 7000 eurot sularahas E., kes andis raha (7000 eurot) 8.02.2020.a üle TL Infobüroo OÜ-le (T.L.le). Sisuliselt TL Infobüroo OÜ vahendas 6200 euro ulatuses elatise võlgnevuse andmist hageja elukaaslase tütre kaudu kostjale. Rahasumma oli 6200 euro ulatuses mõeldud elatise võlgnevuse kustutamiseks, sest hageja sai nõude loovutamise lepingute lisade 3 ja 4 p-dest 4 aru, et hageja loobus nõuet loovutades ja edasi müües igasugustest rahalistest nõuetest hageja vastu. Hagiavalduse punktis II.11 tabelist nähtuvalt oli 8.02.2020. a seisuga hagejal maksta veel 10 497,4 eurot, millest kostja loobus.
5.10.02.2021 esitas kostja kohtutäitur Rannar Liitmaale hageja suhtes täitmiseks kokkuleppest tuleneva nõude 16 169 euro ulatuses. Koos täitemenetluse alustamise tasuga ning muude kohtutäituri poolt määratud tasudega on kostja poolt alusetu kohtutäituri poole pöördumisega nõue hageja vastu kokku 17 669 eurot.
6.Hageja koostas tabeli (p-s II.11), kuhu on märgitud kõik summad, mis tuli hagejal kostjale tasuda kokkuleppe kohaselt: kuni kostja poolse nõude loovutamiseni tuli hagejal tasuda 13 556 eurot (19 756 eurot-nõude loovutamisel kostjale tasutud 6200 eurot) võlgnevust ja Y.-le elatist 3301 eurot kuni Y. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx. Hageja täitis kohustuse, tasudes kokku (nii oma elukaaslase QQ, isa A.S. kui ka kahe tuttava - K.K. ja M.V. arvelduskontodelt) 16 863,6 eurot+ kostjale maksti 8.02.2020 sularahas 6200 eurot nõude loovutamise eest+ sõiduki väärtus 7000 eurot, seega alates 8.02.2020. aastast oli hageja kindel, et kostja ei oma ega ei saagi enam mingeid nõudeid hageja vastu. Hageja oli 8.02.2020 seisuga tasunud kostjale kokku 30 063,6 eurot ning kuna kostja kinnitas 8.02.2020 nõude loovutamise dokumendi p-s 4, et tal puuduvad hageja vastu muud rahalised nõuded, siis sellest hageja ka lähtus ja uskus, et kostjaga sai sõlmitud lõplik kokkulepe laste ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Äärmiselt üllatav ja ebaõiglane on täitemenetluse algatamine olukorras, kui hageja oli sisuliselt võlgnevuse kostja ees kustutanud.
7.Tuginedes TMS § 221 lõigetele 1 ja 11, hageja esitab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vastuväite täitedokumendi kehtivuse kohta ning on seisukohal, et täitedokument puudub (on täidetud) alates 8.02.2020 ja täitemenetlus tuleb lõpetada. Kuna Pärnu notar Anne Kaldvee 29.09.2017 tõestatud „Kokkulepe deklaratiivse võlatunnistuse andmiseks, võlgnevuse likvideerimiseks, elatise maksmiseks, võlgniku kohesele sundtäitmisele allumiseks” (ametitoimingu raamatu registrinumber 2166) ei kehti, ei ole ka alates 10.02.2021. a täitemenetluse nr 175/2021/229 aluseks olevat nõuet ning täitemenetlus tuleb tunnistada samast päevast lubamatuks.
KOSTJA VASTUS
8.CC 23.08.2021 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastavalt VÕS § 166 (1) saab elatisnõude loovutada ainult samaväärse vastusoorituse saamisel. XX on alati varjanud oma vara ning kõik tema vara käib läbi tema elukaaslase QQ kontole. Samuti tema isa A.S. aitab tal vara varjata. Ning elukaaslase tütar EE. Seda näitab selgelt ülekannete nimekiri ning ka notariaalne kokkulepe (auto kuulus EE). Nõude ostis odavamalt XX ise läbi QQ ja EEi tegevuse.
9.Notariaalses kokkuleppes on selgelt välja toodud pangakonto, kuhu elatise võlg pidi laekuma (CC pangakonto). Samal päeval, mil notariaalne kokkulepe sõlmiti, sõlmis XX ka kokkuleppe tütar DDga, kus lubab maksta iga kuu 5. kuupäevaks 170 eurot. Seega ei saa XX võlast maha arvestada DD kontole kantud raha.
10.CC ning TL Infobüroo OÜ vahel sõlmitud kokkulepe on tühine, kuna seadus ei luba taotlust sooritust teha ilma samaväärse vastusoorituseta. CC sai TL Infobüroo OÜ töötajalt 6200 eurot, kuid kuna see polnud võlaga samaväärne summa, võlgneb XX siiski veel pärast DD a/a-le laekunud summade ning notariaalse lepingu alusel YY elatisraha maha arvestamist 16 097 eurot. Sellele lisanduvad seadusest tulenevad viivised. Lisaks ei olnud notariaalses kokkuleppes märgitud auto väärtus 7000 eurot, vaid 2500 eurot. XX kasutas kostja teadmatust auto väärtuse
Tsiviilasi nr 2-21-2499 kohta. Autol puudusid isegi turvapadjad, mis tuli välja 2019.a jaanuaris avarii käigus.
11.Kostja palub kohtul arvesse võtta üksikvanemate olukorda üldiselt. See kohtuasi ning olukord näitab selgelt, kuidas elatisvõlglased skeemitavad ning oma vara varjavad. Kogu vara kirjutatakse elukaaslase või sugulaste nimele. Nii ka XX. Tema tegelik elukoht xxx, Selle talu ostis XX võla olemasolu ajal ning kirjutas kohe elukaaslase QQ nimele, et vara kohtutäituri eest varjata. XX töötas aastaid xxxxxx, mistõttu Eesti kohtutäitur ei saanud töötasu arestida. Nüüd on XX tööl QQ venna juures „mustalt“ e mitteametlikult. Samal ajal on töötukassas arvel. Kõik must raha käib läbi elukaaslase. Elatisraha vastavalt algsele kohtuotsusele oli 169 eurot lapse kohta. Kostja ei ole palunud XXl kunagi summat suurendada, kuigi vastavalt seadusele muutus elatisraha suurus igal aastal. Võlg kogunes ajal, mil XX töötas Xxxxx. Samuti ei ole kostja selle aja eest juurde arvestanud seadusest tulenevat viivist. Kostja ja lapsed on kaotanud võla olemasolu ajal kodu, kuna üksikvanemana oli majanduslikult väga raske. XX oli olukorrast teadlik. Kohtutäitur ei saanud midagi teha, kuna vara varjati. Samuti ei aidanud kriminaalkaristus elatisraha mittetasumise eest. XX varjas vara edasi. CC palub kohtul XX hagi mitte rahuldada ja menetluskulud jätta hageja kanda.
KOHTU PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud põhjalikult kohtule esitatud tõendite ja kirjalike seisukohtadega, arutanud asja pooltega kohtuistungitel, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
13.Hageja taotleb tunnistada lubamatuks sundtäitmine Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa täiteasjas nr 175/2021/229. Selles täiteasjas on täitedokumendiks hageja ja kostja vahel 29.09.2017 notariaalselt tõestatud kokkulepe, pealkirjaga „Kokkulepe deklaratiivse võlatunnistuse andmiseks, võlgnevuse likvideerimiseks, elatise maksmiseks, võlgniku kohesele sundtäitmisele allumiseks.“ Asjas ei ole vaidlust (see on ka 29.09.2017 notariaalselt tõestatud kokkuleppe tekstis selgelt välja toodud), et hagejalt oli Pärnu Maakohtu 20.02.2009 otsusega tsiviilasjas x-xx-xxxxx laste AA, YY ja DD ülalpidamiseks välja mõistetud elatis 30.12.2007 – 31.01.2009 summas 103 506 krooni ning alates 01.02.2009 igakuiselt 7962 krooni kuni 13.11.2012.a, edasi 5308 krooni kuni xx xx xxxx.a, edasi 2654 krooni kuni xx xx xxxx a CC kasuks. Elatise võlgnevus sissenõudmiseks algatas CC 2009.a kohtutäitur Kristiina Feinmanni juures täiteasja nr 034/2009/518. CC avalduse alusel kohtutäitur 19.09.2017 lõpetas täitemenetluse.
14.Pooled on notariaalses kokkuleppes (p 1.4 ja 1.5) fikseerinud, et täitemenetluse 19.09.2017 lõpetamise seisuga oli hagejal laste elatise võlg 37 817,12 eurot ning kokkuleppe 29.09.2017 sõlmimise seisuga 37 195 eurot. Kokkuleppe kohaselt loeti sellest võlgnevusest 7000 eurot tasutuks sellega, et kostja sai enda omandisse sõiduauto xxx, registrimärgiga xxxxxx. Ülejäänud võlasumma, 30 195 eurot, pidi hageja maksma CC kontole alates 2017.a oktoobrist osamaksetena, tasudes iga kuu 5. kuupäevaks vähemalt 180 eurot ja iga kuu 25.kuupäevaks 300 eurot, seega kokku iga kuu vähemalt 480 eurot.
15.Kohus leiab, et 29.09.2017 punkti 1 alapunktis 1.5 sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, millega hageja tunnistab elatise võlgnevuse olemasolu, mitte pooled ei sõlminud elatise võlgnevuse kohta uut rahalist kohustust. Kokkuleppest nähtuvalt käsitasid ka pooled ise 29.09.2017 kokkulepet deklaratiivse võlatunnistusena.
16.Eeltoodust tulenevalt ei kujundanud pooled algset elatise võlgnevust ümber teistsuguseks võlasuhteks, vaid kostja tunnustas kokkuleppega justnimelt elatise võlgnevuse olemasolu. Selle asjaolu mõju kostja poolt nõude 08.02.2020 loovutamise kehtivusele kohus analüüsib otsuses edaspidi.
17.29.09.2017 vormistatud notariaalne lepingudokument sisaldab lisaks võlgnevuse tasumise kokkuleppele CC ja XX kokkulepet elatise maksmiseks 170 eurot kuus tol ajal veel alaealise YY
Tsiviilasi nr 2-21-2499 ülalpidamiseks (kokkuleppe punkt 3.2).
18.Kokkuleppe punktis 4 on hageja kohustunud alluma kohesele sundtäitmisele kokkuleppe punktides 2.1.2 ja 3.2 nimetatud rahaliste nõuete täitmiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 181 kohaselt on täitedokumendiks elatise nõude kohta notariaalselt tõestatud kokkulepe, millega võlgnik on andnud nõusoleku alluda kohesele sundtäitmisele. Viide sellele õigusnormile ja asjaolule, et notariaalne kokkulepe on täitedokumendiks, sisaldub ka kokkuleppe tekstis (p 4.1. viimane lause).
19.10.02.2021 esitas CC Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaale täitmisavalduse ja täitedokumendina 29.09.2017 kokkuleppe täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäituri 10.02.2021 täitmisteatest võlgnikule nähtub, et nõude sisuks on elatisraha võlgnevus, millele lisanduvad täiendavad viivised. Asjas ei ole vaidlust, et käesoleva sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esemeks olevas täiteasjas nr 175/2021/229 täidetakse 29.09.2017 kokkuleppe punktis 2.1.2 sätestatud kohustust, s.o seisuga 29.09.2017 hagejal olnud elatise võlgnevust.
20.Notariaalselt tõestatud võla tasumise kokkulepe saab olla täitedokumendiks iga üksiku osamakse jaoks, mille tasumise tähtpäev on möödunud. Samuti saab kokkuleppe alusel nõuda kogu võlgnevust kokkuleppe punktis 2.3. märgitud olukorras: nimelt pooled leppisid kokku, et „kui XX ei täida kokkulepitud maksegraafikut võla tasumiseks tähtaegselt ja nõuetekohaselt ning võlgnetav elatise summa ületab 500 eurot, loevad nad kokkuleppe punktis 2.1.2 sisalduva maksegraafiku lõppenuks ja CC’il õigus nõuda XX’ilt sisse kogu võlgnevus.“ Eeltoodust tulenevalt sõltub täitemenetluse lubatavus sellest, kas ning millises summas oli kostjal hageja vastu 29.09.2017 kokkuleppest tulenev elatise võlgnevuse tasumise nõue 10.02.2021 tegelikult sissenõutav.
21.Kostja on 24.07.2019 teinud hagejale avalduse (toimikus lk 69) 29.09.2019 võla tasumise kokkuleppe ülesütlemiseks, kuna kokkuleppes märgitud CC arvelduskontole ei ole laekunud kokkulepitud summasid. CC märgib, et peab kokkulepet tühiseks ning ütleb seisuga 24.07.2019 lepingu üles. Sellest tulenevalt peab CC tühiseks ka kokkulepet, mille kohaselt 7000 euro tasumise asendamiseks võõrandati CC-le sõiduauto xxx, CC hindab sõiduki väärtuseks 3000 eurot.
22.Kohus leiab, et võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avaldus on tühine, sest kohtule esitatud andmete ja tõendite põhjal hageja ei olnud lepingut rikkunud, vaid hageja kandis raha teistele arvelduskontodele CC enda nõudmisel. Õige on ka hageja osundus, et kokkuleppe ülesütlemise ajaks oli sõiduk olnud 2 aastat kostja valduses, vastuväited sõiduki väärtusele tulnuks kostjale esitada enne kokkuleppe sõlmimist.
23.CCl puudus mõjuv põhjus lepingut üles öelda. 29.09.2017 kokkuleppe punkt 2.1.2 on oma olemuselt kestvusleping. 24.07.2019 avaldusega CC ütles lepingu üles etteteatamistähtaega järgimata, kuid selleks puudus võlaõigusseaduse (VÕS) 196 lg-s 1 erakorraliseks ülesütlemiseks (s.o ilma etteteatamistähtajata) nõutud mõjuv põhjus, mille tõttu kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saanud CClt mõistlikult nõuda kokkuleppe täitmist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Võla tasumise kokkuleppest tulenesid kohustused ainult hagejale. Hageja esitatud andmete kohaselt (vt tabel lk 62 pöördel, pangakontode väljavõtted lk 77 - 89) oli hageja küll kuni 2018.a novembrini mõnel kuul tasunud võlgnevuse katteks ka kokkulepitust vähem (mõnel kuul ka rohkem), kuid alates 2018.a detsembrist on võlgnevuse katteks tasutud iga kuu 480 eurot. Isegi kui lugeda kokkuleppe rikkumiseks asjaolu, et 2018.a juulis tasus hageja 480 euro asemel 280,75 eurot ja septembris 180 eurot, siis ligi aasta hiljem, 2019.a juulikuus ülesütlemisavalduse esitamise ajaks oli möödunud VÕS § 196 lg-s 3 märgitud mõistlik aeg ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teadasaamisest.
Kokkuleppe rikkumiseks hageja poolt ei saa pidada seda, et hageja eest on makseid teinud
Tsiviilasi nr 2-21-2499 teised isikud või et neid makseid ei ole tehtud kokkuleppes märgitud CC arvelduskontole nr EExxx SEB Pangas. VÕS § 76 lg-te 1-4 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
25.Hageja palvel on tema eest teised isikud teinud 29.09.2017 kokkuleppe täitmiseks makseid nii CC, kui DD kontodele. CC ei ole ka väitnud, et teiste isikute poolt XX võlgnevuse tasumist ta kokkuleppe täitmiseks ei arvestanud. Kohtumenetluses 30.09.2021 eelistungil (lk 140) kostja küll hüpoteetiliselt viitas, et võib ka vaielda, et võõrad inimesed maksavad elatist. Täitmise vastuvõtmisest ei saa kostja keelduda tagantjärele, kostja ei ole tasutud summasid koheselt tagastanud. Lisaks kostjal ei olnud ka õiguslikku alust täitmise vastuvõtmisest keelduda, sest kolmandad isikud täitsid hageja (võlgniku) eest kohustuse hageja nõusolekul ja soovil. VÕS § 78 lg 1 alusel võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik ning selles ulatuses hageja vabaneb kohustusest. VÕS § 78 lg-st 2 tuleneb, et kui võlgnik ise on nõus, et tema eest täidab kohustuse kolmas isik, ei saa võlausaldaja keelduda täitmise vastuvõtmisest.
26.Kostja on 24.07.2019 võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avalduses (lk 69) pidanud kokkuleppe rikkumiseks seda, et võlgnevuse makseid summas 4175 eurot ei ole laekunud CC kontole ning maksed on korduvalt hilinenud. Hageja on kohtule esitanud tõenditena oma elukaaslase QQ ja isa A.S. pangakontode väljavõtted ning K.K. ja M.V. maksekorraldused, millest nähtuvad CC ja DD arvelduskontodele tehtud maksed, mille selgituses on viidatud XX elatise maksmise kohustusele või elatise võlale. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ning kostja ei ole ka asjaoluna esile toonud, et ta on varem vastu vaielnud sellele, et elatise võlgnevust tasutakse DD kontole. Vastupidi – kostja on ise palunud hagejal tasuda summad lapse kontole. Hageja on kohtule esitanud CC 23.05.2018 kinnituse pangakonto lisamiseks (lk 132), milles CC kinnitab, et on „...esitanud XX-le DD pangakonto nr EExxx lisaks 29.09.2017 notar Anne Kaldvee juures tehtud kokkuleppes nr 2166 esitatud CC pangakonto numbrile elatise ja elatise võla tasumiseks.“ CC ka 30.11.2021 kohtuistungil kinnitas, et see on tema antud kinnitus ning et ta kasutas tütre DD arvelduskontot nr EExxx, kuna tema enda konto SEB Pangas oli arestitud. Eeltoodud asjaoludel on hea usu põhimõttega vastuolus, isegi pahatahtlik kostja väide, et hageja rikkus lapse kontole raha kandes võla tasumise kokkulepet.
27.Kostja väidetel arvestas tema, et DD kontole laekunud maksed on D raha (lk 140). Kõik summad, mis on D kontole laekunud ja pole selgitust elatisnõude võlg, siis see on jooksev võlg Dle (lk 158). Kostja ei ole aga esitanud kohtule mingeid omapoolseid arvestusi ega konkreetsete faktidega põhistatud vastuväiteid, millest saaks järeldada, et hageja tehtud arvutused ei ole õiged. Kohtu määratud tähtpäevaks 29.10.2021 kostja mingeid täiendavaid tõendeid ega seisukohti ei esitanud. 30.11.2021 kohtuistungil kostja väitis, et ei pidanud seda vajalikuks. Kostja leidis, et piisab hageja esitatud tõenditest, kuid ei esitanud ka nende kohta mingit omapoolset analüüsi ega konkreetset seisukohta, mida kostja arvates hageja esitatud tõenditest järeldada saab. TsMS § 4 lg 2 näeb ette, et hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg -te 1 ja 2 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja kannab riski,
Tsiviilasi nr 2-21-2499 et olemasolevad (suuremas osas hageja esitatud) tõendid ei sisalda täielikke andmeid, mistõttu tõenditest tehtavad kohtu järeldused ei pruugi vastata tegelikule olukorrale.
27.29.09.2017 XX ja DD vahel sõlmitud elatise maksmise kokkuleppe (lk 174) kohaselt kohustus XX maksma D-le elatist 170 eurot kuus iga kuu 5.kuupäevaks DD arvelduskontole nrEE xxx. Kohus siinkohal märgib, et ekslik on hageja 30.09.2021 eelistungil antud selgitus, et 29.09.2017 kokkuleppe sõlmimise ajal olid nii Y kui D alaealised, notari juures D soovis elatist otse endale ja sellepärast tegi hageja D-ga eraldi kokkuleppe ning et ta maksis mõlemale elatist kuni täisealiseks saamiseni. D oli xx xx xxxx saanud täisealiseks. Alaealisena ei oleks Dil endal olnud ka õiguslikult võimalik 29.09.2017 elatise maksmise kokkulepet XXga sõlmida, vaid seda oleks pidanud tegema tema seadusliku esindajana CC. DDga sõlmitud kokkuleppes ei olnud märgitud elatise maksmise lõpptähtaega. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 punkti 2 kohaselt on täisealisel lapsel õigus saada vanemalt ülalpidamist, kui ta täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, aga mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega oli DDl õigus hagejalt ülalpidamist saada õpingute lõpetamiseni, kuid maksimaalselt kuni xx xx xxxx, mil D sai 21-aastaseks. Kohtule esitatud tõendites kajasatud maksed jäävad perioodi kuni 29.01.2020. Seega ei ole välistatud, et D-ga sõlmitud kokkuleppes näidatud pangakontole tehtud elatise maksed on tehtud D-ga sõlmitud kohustuse täitmiseks, mitte notariaalse võla tasumise kokkuleppe täitmiseks.
28.Kohtu hinnangul on iseenesest põhjendatud kostja väide, et DD pangakontole tehtud maksetest saab hageja ja kostja vahelise võla tasumise kokkuleppe katteks arvestada ainult neid, kus makse selgitus sisaldab viidet elatise võlale. QQ pangakonto väljavõttest (lk 77 pöördel) ja selles kajastatud maksete kohta esitatud maksekorraldustest (lk 148 – 151) nähtub, et DD pangakontole nr EExxx on 24.02.2018 ja 23.05.2018 makstud 300 eurot (kokku 600 eurot) selgitusega „XX elatise võlg CC“. Ülejäänud maksed sellel väljavõttel on selgitusega „XX elatis“ või „XX elatis ette“. See tähendab, et ka maksja QQ on määranud, millise kohustuse katteks ülekannet teeb. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt olid pooled kokku leppinud, et hageja tasub notariaalse kokkuleppe punktis 2.1.2 märgitud võlgnevuse kas kostja pangakontole nr EExxx Pangas või DD pangakontole nr EExxx. DDga sõlmitud elatise kokkuleppe kohaselt pidi XX Di elatise maksma Di pangakontole nr EExxx (kohus otsuses edaspidi kontodele viitamisel märgib ainult viimased neli numbrit). Eeltoodust järelduvalt saab mõistlikult eeldada, et alates 2017.a oktoobrist DD pangakontole nr ...5016 XX kohustuse täitmiseks laekunud summad on makstud CCga sõlmitud elatise võla tasumise kokkuleppe täitmiseks. Kostja kohtuistungil kinnitas, et see Di konto oli kostja kasutuses. Kostja väide, et ta kasutas kontot D-ga koos, ei tähenda, et hageja poolt sellele kontole makstud raha tuleb lugeda tütre DDga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks. Di elatis tuli vastavalt tema ja hageja kokkuleppele maksta Di kontole nr ...7979. Hagejal kostja ees olnud osamakse tasumise kohustuse täidetuks lugemist ei mõjuta see, kui kostja lubas temale mõeldud raha kasutada ka tütrel.
29.Kohus juhib tähelepanu aga sellele, et hageja on haginõudes (tabelis hagiavalduse punktis II.12) juba ise arvesse võtnud, et makseid on tehtud hageja erinevate kohustuste täitmiseks, ega olegi kõiki makstud summasid arvestanud notariaalse kokkuleppe p 2.1.2 täitmisena. Näiteks on hageja tabelis märkinud kostjaga sõlmitud kokkuleppest tuleneva 480 euro suuruse osamakse kohustuse täitmiseks 2018.a mais tasutud summaks 370 eurot, kuid viitega XX elatise maksmise kohustustele on 2018.a mais tehtud makseid kokku summas 670 eurot: QQ tasus 300 eurot 23.05.2018 DD pangakontole nr ....7979, makse selgitusega „XX elatis võlg CC“ (lk 77 pöördel); 348 eurot CC pangakontole 04.05.2018 selgitusega „laste elatisraha ja võlg XX“; (lk 78); 2 eurot CC pangakontole 04.05.2018 selgitusega „laste elatisraha võlg XX“ (lk 78 pöördel).
Tsiviilasi nr 2-21-2499 A.S. tasus 20 eurot 04.05.2018 DD kontole nr ...7979 selgitusega „XX elatisraha“. Samuti A.S. poolt tehtud elatisraha makseid DD pangakontole nr ...5016 (lk 83 pöördel – 84) on hageja CCle võlgnetava kohustuse katteks arvestanud osaliselt (tähistatud dokumendil sinisega), kuigi kostja ise palus võlgnevuse osamaksed kanda just sellele arvelduskontole ning seega hagejal olnuks õigus arvestada kõiki sellele kontole kantud summasid kostjaga sõlmitud kokkuleppe täitmiseks.
30.Kostja ei ole hageja arvestatud summade õigsusele põhistatud vastuväiteid esitanud. Kostja väitis, et hageja tabelist ta aru ei saa ja pole sellega midagi võrrelnud. Samas kostja väitis, et vaatas maksekorraldused üle ja sai võlaks kokku 15 984 eurot pärast 6200 euro maksmist. Kostja ei ole oma arvutusi ega nende aluseks olnud maksekorralduste andmeid täpsustanud, mistõttu ei ole kohtul võimalik kostja väidet kontrollida. Hageja esitatud maksekorralduste alusel ei ole võimalik kindlaks teha ei makstud summat ega nõude jääki. Hageja on kohtule esitanud üksnes mõned maksekorraldused, peamiselt tõendamaks, millisele kontole raha kanti, sest kõik pangad konto väljavõttes saaja kontot ei kuva.
31.Kostja väide, et nõude 08.02.2020 loovutamise ajaks oli kokkuleppest tulenev elatise võlg 22 184 eurot, on paljasõnaline. Kostja ei osanud öelda, kas ning kui suures summas tema nimetatud võlasumma sisaldab viivist, kohtule viivisearvestust ei ole esitanud. Kostja nimetatud summas võlgnevuse olemasolu ei järeldu ka asjas esitatud teistest tõenditest, sh kostja poolt nõude loovutamise lepingust ega kohtutäiturile esitatud andmetest. 08.02.2020 nõude loovutamise lepingu (lk 70) punkti 2 kohaselt nõude loovutaja (kostja) annab nõudeõiguse võlgniku (s.o XX) vastu tervikuna üle omandajale (TL Infobüroo OÜ). Nõude suurus on 16 755 eurot. Sama lepingu punkti 3 kohaselt nõude loovutamise tasu on 6200 eurot. Kostja on nõude loovutamise tasu 6200 eurot kätte saanud. Seega juhul, kui õige on kostja seisukoht, et nõude loovutamine on tühine ja temal on jätkuvalt õigus nõuda hagejalt notariaalse kokkuleppe täitmist, kuid esialgne nõude omandaja on registrist kustutatud ja tühise tehingute alusel tagasitäitmist ei toimu, oli kostjal hagejalt õigus nõuda kokkuleppest tulenevat võlga 08.02.2020 seisuga 10 555 eurot.
32.Kohtutäitur Rannar Liitma 10.02.2021 täitmisteates võlgnikule (lk 4) täiteasjas nr 175/2021/229 märgib, et vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tasub võlgnik koos täitemenetluse alustamistasuga kokku 16 169 eurot, kui täitmisteade on võlgnikule võimalik mõistliku pingutusega kätte toimetada; kui täitmisteadet ei ole võlgnikule võimalik mõistliku pingutusega kätte toimetada, tuleb võlgnikul vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul tasuda 16 241 eurot. Täitmisteatest täitemenetluse alustamise tasu suurust ei nähtu. Kohtutäituri poolt samas täiteasjas 18.03.2021 vara kontol arestimise aktis (lk 76) on nõude suuruseks märgitud 16 097 eurot, millele lisanduvad täitekulud (kohtutäituri tasu 1500 eurot, täitemenetluse alustamise tasu 72 eurot (summad sisaldavad käibemaksu). Kostja ei kinnitanud, et ta kohtutäiturile 6200 euro saamisest teatas. Seega peaks hageja tegelik võlgnevus kostja ees olema kohtutäituri märgitud võlast 6200 eurot väiksem ehk 9897 eurot. Kohus juhib tähelepanu sellele, et hageja arvestustes on võlasumma jääk suurem.
33.Kostja on 24.07.2019 võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avalduses (lk 69) märkinud, et kohesele sundtäitmisele kuulub kogusumma 58 947 eurot, sh võlg 23 364 eurot, perioodi eest 20.02.2009 – 24.07.2019 seadusest tulenev viivis summas 27 408 eurot, perioodi 29.09.2017 – 24.07.2019 tasumata maksed summas 4175 eurot ning auto tegeliku väärtuse ning võlast maha arvatud summa vahe 4000 eurot. Ka see summa ei saa olla tõene, ükski teine asjas esitatud tõend ega kirjalik seisukoht sellist võlgnevust ei tõenda. Kui hageja ülesütlemisavalduses märgitud võlgnevuse suurus oleks õige, olnuks maksegraafiku aluseks olnud algne võlasumma (selles on juba arvestades sõiduki väärtust 7000 eurot) 33 924 eurot (23 364 + 10 560 eurot (22 osamakset, mille tasumise tähtpäev oli 2019.a juuliks saabunud). Tegelikult 29.09.2017 kokkuleppe järgi oli algne võlasumma 30 195 eurot. Kui
Tsiviilasi nr 2-21-2499 2019.a ülesütlemisavalduses kostja eeskujul arvestada võlgnevusele 23 364 eurot juurde ka auto väärtuse vahe 4000 eurot, siis pidanuks algne võlg (arvestades 22 sissenõutavaks muutunud osamakse summat) olema 37 924 eurot. See ületab nii notariaalse kokkuleppe punktis 1.4. märgitud elatise võlgnevust 37 817,12 eurot täitemenetluse lõpetamisel, kui ka 29.09.2017 kokkuleppe sõlmimise seisuga fikseeritud elatise võlgnevuse summat 37 195 eurot. Kohus siinkohal juhib veel kord tähelepanu ka sellele, et 2019.a juulis ülesütlemisavalduses on kostja tsiteerinud VÕS § 166 teksti ja selgesõnaliselt märkinud, et võlaõigusseadus lubab ülalpidamise nõuet loovutada ainult samaväärse vastusoorituse saamisel. Seega ei vasta tõele kostja väide, et ta sai elatise nõude loovutamise tühisusest teada alles pärast 08.02.2020 nõude loovutamise tehingu tegemist.
34.Hageja on tõendanud, et perioodil 29.09.2017 -24.07.2019 ei olnud tal tasumata makseid kostja ülesütlemisavalduses nimetatud summas 4175 eurot. Hageja koostas hagiavalduses märgitud tabeli hagile lisatud konto väljavõtete ja maksekorralduste alusel. Kostja ei ole hageja andmete ümberlükkamiseks tõendeid esitanud. Kohtul ei ole alust hageja esitatud tõendites kahelda. Ka kostja ei ole väitnud, et tõendites nähtuvaid makseid ei ole tehtud. Kostja ülesütlemisavalduses märgitud perioodil 2017.a oktoobrist kuni 2019.a juulikuuni (kaasa arvatud) tulnuks maksta 22 osamakset, kokku 10 560 eurot (22x480). Hageja esitatud andmetest nähtub, et koos 2019.a juulikuu osamaksega oli hageja tasunud kostjale 10 308,25 eurot. Seega võlgnevus oli 251,75 eurot. Vastavalt notariaalsele kokkuleppele selline võlgnevus ei muutnud maksegraafikut kehtetuks ega andnud kostjale õigust nõuda sundtäitmist. Kohtule jääb mulje, et kostja on kokkuleppe ülesütlemise avaldusega püüdnud saavutada kogu nõude sissenõutavaks muutumist kokkulepitust varem. Ülesütlemisavalduses esitatud nõuded on ilmselgelt põhjendamatud.
35.Hagiavalduses sisalduvas tabelis on neljandas veerus „Elatise võlgnevuse jääk“ neljandal real arvutusviga (01.2018 seisuga oli võla jääk 28 525 – 665=27 860 eurot (mitte 27 925 eurot, nagu hageja tabelis), see mõjutab kõiki selle veeru järgnevaid ridu. Näiteks võla tasumise kokkuleppe ülesütlemise avalduse seisuga 7.2019 (tabeli 22. rida) oli võla tegelik jääk 19 886,75 eurot (aluseks võttes hageja tasumiste andmeid). Jääk 2020.a jaanuari osamakse 480,35 eurot tasumise järel 16 706,4 eurot (hagejal 16 771,4 eurot) ja nõude loovutamise 02.2020 seisuga (pärast 6200 euro maha arvamist) on lõplik võla jääk 10 506,40 eurot (hagejal 10 497,4 eurot).
36.Kohtule esitatud andmete kohaselt pidanuks kokkulepitud maksegraafiku kehtimise ja kohase täitmise korral hageja alates 2017.a oktoobrist kuni 10.02.2021 (mil kostja esitas kohtutäiturile täitmisavalduse) tegema 40 osamakset, kokku summas 19 200 eurot (s.o iga kuu 480 eurot, 10.veebruaril 2021 oli veebruarikuu esimese osamakse 180 eurot tasumise tähtpäev ehk selle kuu eest ei olnud nõue täitemenetluse alustamisel veel sissenõutav). Tegelikult oli hageja juba 08.02.2020 seisuga (s.o aasta enne täitemenetluse alustamist ja kostja poolt nõude loovutamist arvestades) tasunud kokku 19 688,60 eurot (sellest 2020.a jaanuari seisuga osamaksetena 13 488,60 eurot ning 6200 eurot nõude loovutamise eest makstud summast, mis anti edasi CCle). Eelnevast tuleneb, et täitemenetluse 10.02.2021 alustamise seisuga oli kostjal 488,60 euro ulatuses ettemaks (seega makstuks tuli lugeda ka graafiku järgi 2021.a veebruarikuus tasumisele kuulunud 480 eurot) ehk täitemenetluse 10.02.2021 alustamise seisuga ei olnud hagejal kostja ees kokkuleppest tulenevat võlgnevust, mille sissenõudmiseks oleks kostja olnud õigustatud pöörduma kohtutäituri poole. Hageja selgitas, et tugines nõude loovutamise lepingus antud kostja kinnitusele, et tal ei ole hageja vastu pärast nõude loovutamist enam pretensioone, vastasel juhul oleks hageja osamakseid edasi tasunud. Kohus leiab, et see võib mõjutada kostja õigust nõuda vahepealse aja eest viivist nõude loovutamise tühisuse korral.
Kostja on 08.02.2020 on kostja nõude summas 16 755 eurot loovutanud TL Infobüroo OÜ9
Tsiviilasi nr 2-21-2499 le (lk 70). Samal päeval TL Infobüroo OÜ loovutas nõude edasi EE, kes hageja kinnitusel on tema elukaaslase tütar (lk 71). 10.02.2020 on kostja hagejale kirjalikult teatanud (lk 72), et elatise nõuet ei saa loovutada, loovutamine on tühine, notariaalakti mõju jätkub ja hageja peab jätkama graafikujärgsete osamaksete tasumist; võlasummast saab maha arvestada 6200 eurot, pärast mida on võlasumma 16 097 eurot. Kostja põhjendab loovutamise tühisust sellega, et kuna võla jääk on 22 297 eurot, siis 6200 eurot loovutustasu ei ole majanduslikult samaväärne sooritus. Hageja esitatud tasumiste andmeid arvestades 08.02.2020 nõude loovutamise seisuga võla jääk 16 706,40 eurot, ka kostja ise loovutatud nõude suuruseks märkinud 16 755 eurot. Kostja väidab, et täitemenetlusse antud nõue sisaldab ka viivist, aga ei ole kogu menetluse esitanud kohtule andmeid viivise summa ega viivise arvestuse kohta. Kostjal ei saa olla hageja vastu viivisenõuet 2019.a juulis ülesütlemisavalduses märgitud ulatuses alates 2009.a kohtulahendi tegemisest. Kostja ei ole varem hagejalt viivist nõudnud. Viivise maksmises on pooled kokku leppinud 2017.a notariaalses kokkuleppes. Hageja on mõnel kuul küll tasunud ettenähtust vähem ning kostjal võib nende maksete osas olla õigus nõuda hagejalt ka viivist, kuid hageja esitatud tõenditest nähtub maksekorralduste selgitustest, et hageja on kostjale viivist ka maksnud. Kuna kostja ei ole viivisenõude olemasolu kohta ühtegi tõendit ega arvestust kohtule esitanud, lähtub kohus eeldusest, et hageja on temalt nõutud viivise tasunud.
38.Kohus leiab, et notariaalses kokkuleppes p 2.1.2 sätestatud võla tasumise kokkulepe on lahutamatult seotud punktis 1.5 märgitud deklaratiivse võlatunnistusega elatise võlgnevuse kohta. Seetõttu ei saa kokkulepet võlgnevuse osamaksetena tasumiseks lugeda iseseisvaks uueks kohustuseks, millega pooled oleksid ümber kujundanud elatise võlgnevusel põhineva võlasuhte. Lepingus on selgelt viidatud TMS § 2 lg 1 p -le181, mis räägib notariaalselt tõestatud kokkuleppest elatise nõude maksmise kohta. Samuti sisaldab lepingudokument (p 5.8) notari selgitusi deklaratiivse võlatunnistuse kohta. Deklaratiivse võlatunnistusega võlgnik kinnitab võlgnevuse olemasolu, võlatunnistuse tagajärjeks on võlgniku loobumine vastuväidetest. Deklaratiivne võlatunnistus ei loo iseseisvat uut kohustust, vaid võlatunnistuse kehtivus sõltub võlatunnistuse aluseks olnud kohustuse kehtivusest. See tähendab, et kuigi 29.09.2017 kokkuleppes on hageja ja kostja kokku leppinud elatise võlgnevuse osamaksetena tasumises, on jätkuvalt tegemist hageja poolt laste ülalpidamiskohustuse rikkumisest tuleneva võlgnevusega, mitte hageja uue rahalise kohustusega kostja ees.
39.Sellest tulenevalt on jätkuvalt tegemist ülalpidamisnõudega, mille loovutamist piirab VÕS § 166 lg 1: sellise nõude võib loovutada, kui loovutusega kaasneb majanduslikult samaväärse vastusoorituse saamine. Kostja ei saanud 29.09.2017 kokkuleppe punktist 2.1.2 tulenevat nõuet kehtivalt loovutada võlasummast väiksema summa eest. Seega õige on kostja seisukoht, et 08.02.2020 nõude loovutamine on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Eeltoodust tuleneb, et kuna kostja poolt 16 755 euro suurune elatise võlgnevuse nõude loovutamine TL Infobüroo OÜ-le 6200 euro eest on tühine, ei läinud nõue TL Infobüroo OÜ-le üle ning seega TL Infobüroo OÜ-l ei olnud nõuet, mida loovutada edasi EE-le .
40.Kohus leiab aga, et kostja on 08.02.2020 võlanõude loovutamise juures käitunud vastuolus hea usu põhimõttega. Kostjale oli juba 2019.a juulis teada, et elatise nõuet loovutada ei saa. Sellega kostja lõi ise olukorra, kus ta sai korraga kätte suurema summa, samal ajal hageja loovutusdokumendile tuginedes pidas kostja nõuet lõppenuks ja edasisi makseid kostjale ei teinud. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. VÕS § 6 sätestatud hea usu põhimõtte kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu. Seetõttu kohus leiab, et kostjal ei ole õigust nõuda hagejalt viivist perioodi eest alates nõude loovutamisest 08.02.2020 kuni
Tsiviilasi nr 2-21-2499 täitemenetluse alustamiseni 10.02.2021.
41.Kohus on asjas esitatud tõendite põhjal tuvastanud, et 10.02.2021 täitemenetluse alustamisel ei olnud hagejal kostja ees 29.09.2017 kokkuleppe punktis 2.3. nimetatud võlgnevust, mistõttu ei saanud CC lugeda maksegraafikut lõppenuks ega nõuda hagejalt sisse kogu võlgnevust. See tähendab, et 10.02.2021 täitemenetluse alustamise ajaks ei olnud 29.09.2017 kokkuleppest tulenev nõue muutunud sissenõutavaks ja kostjal ei olnud õigust pöörduda kohtutäituri poole. Seega täitemenetlus täiteasjas nr 175/2021/229 oli algusest peale lubamatu.
42.Kohus selgitab, et siinses asjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine ei muuda hageja võlgnevust olematuks ega võta kostjalt õigust nõuda hagejalt 29.09.2017 notariaalse kokkuleppe punkti 2.1.2 alusel elatise võla jäägi tasumist. Kohtu arvestuste järgi on võla jääk 08.02.2020 seisuga 10 506,40 eurot Sellest summast tuleb maha arvestada võimalikud täitemenetluse käigus võla katteks kinnipeetud ja kostjale üle kantud summad, mida kohtutäitur hagejale ei saa tagastada.
43.Kohus selgitab veel järgmist. Kohus selles asjas tuvastas, et täitemenetluse 10.02.2021 alustamisel hagejal kostja ees tegelikult sissenõutavat võlgnevust ei olnud ning edasine viivitus kokkulepitud maksegraafiku täitmisel on põhjustatud eelkõige kostja enda poolt nõude loovutamisest ja seejärel põhjendamatult suure summa sissenõudmiseks täitemenetluse algatamisest. Hageja esitas viivitamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ning kohus rahuldab selle. Seetõttu kohus leiab, et kuigi kohtumenetluse ajal hageja maksegraafiku järgi maksmist ei jätkanud ning formaalselt on tänaseks tasumata osamaksete summa suurem kui 500 eurot, ei saa kostja hea usu põhimõttest tulenevalt lugeda maksegraafikut lõppenuks ega kogu nõude jääki korraga sisse nõuda. Hagejal on õigus jätkata võlgnevuse jäägi tasumist kokkulepitud maksegraafiku kohaselt – 480 eurot kuus alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kui pärast seda hagejal tekib osamaksete võlgnevus, mis ületab notariaalse kokkuleppe punktis 2.3. märgitud summat, on kostjal õigus lugeda maksegraafik lõppenud ja uuesti kohtutäituri poole pöörduda. Menetluskulude jaotus
44.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud kostja kanda.
45.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
46.Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 järgi riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Hageja on kohtutoimiku andmetel tasunud selles asjas riigilõivu kokku 350 eurot – 300 eurot hagiavalduse esitamise eest ja 50 eurot hagi tagamise avalduse eest. Kohus jättis hagi tagamise taotluse rahuldamata, mistõttu ei ole 50 euro osas tegemist menetluskuluga, mille hüvitamist hageja saaks kostjalt nõuda. Seega hagejale hüvitatavaks menetluskuluks jääb 300 eurot. Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja.
47.Tsiviilasja hinna määramine. Kohus on hagi menetlusse võtmisel lähtunud hageja nimetatud tsiviilasja hinnas 3500 eurot. See hind ei ole õige. TsMS § 136 lg 1 teise lause kohaselt kohus võib määrata tsiviilasja hinna, kui ta leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. TsMS § 136 lg 4 teisest lausest tulenevalt kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.
Tsiviilasi nr 2-21-2499 TsMS § 132 lg 5 kohaselt loetakse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet hagihinna tähenduses mittevaraliseks. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. TsMS § 132 lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3500 eurot, kui sama paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi ei ole § 132 lg-s 11 nimetatud. Seega tuleb selle hagi hinna määramisel lähtuda TsMS § 132 lg-s 1 toodud eeldusest, millest § 132 lg 2 võimaldab kohtul kõrvale kalduda, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas asja ulatust ja tähtsust ning poolte varalist seisundit ja sissetulekut. Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendites (vt nt 2-19-6689, p 14) korduvalt selgitanud, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi hinna määramisel TsMS § 132 lg-te 1 ja 2 järgi tuleb arvesse võtta hageja rahaliselt hinnatavat huvi, mis vastab nõude suurusele, mille sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagis taotletakse. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja suhtes algatatud sundtäitmine enam kui 16 000 euro sissenõudmiseks, seega hageja rahaline huvi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel ületas oluliselt tsiviilasja hinnaks määratud 3500 eurot, see on ka suurem kui 6000 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 132 lg-st 5, kohus määrab tsiviilasja hinnaks 6000 eurot.
48.Tsiviilasja hinna muutmisest tulenevalt on vähem tasutud riigilõivu. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb tsiviilasja hinnaga 6000 eurot hagi esitamisel tasuda riigilõivu 425 eurot. Seega on selles asjas riigilõivu vähem tasutud 125 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna menetluskulude kandmiseks kohustatud isik selles asjas on kostja, mõistab kohus vähemtasutud riigilõivu 125 eurot kostjalt riigituludesse välja.
49.TsMS § 179 lg 5 näeb ette, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Arvestades selle vaidluse asjaolusid, eelkõige seda, et vaidluse esemeks on elatise võla sundtäitmine, peab kohus mõistlikuks võimaldada kostjal täita kohustus riigi ees osamaksetena pikema perioodi jooksul. Kostjal tuleb 5 kuu jooksul tasuda 25 eurot kuus iga kuu 10.kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. TsMS § 179 lg 9 alusel tuleb riigituludesse väljamõistetud menetluskulude tasumisega viivitamisel kostjal maksta riigile kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.