MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSI hagi Neticom OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/2257
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 13. mai 2020. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSI 25. juuni 2020. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant)
MAARDU
KATLAMAJA
AKTSIASELTS (registrikood 10055309), lepinguline esindaja Janne Kivistik Kostja (vastustaja) Neticom OÜ (registrikood 10650512), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 13. mai 2020. a otsus muutmata.
Jätta menetluskulud MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSI kanda. Mõista MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSILT Neticom OÜ kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1353 eurot 30 senti. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
4.Mõista MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTSILT riigi tuludesse välja vähem tasutud riigilõiv 125 eurot.
5.Tasumiseks vajalikud andmed on kättesaadavad poolele saadetavas makseinfos. Vähem tasutud riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul otsuse poole suhtes jõustumisest.
6.Saata määrus pärast jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste keskusele. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.MAARDU KATLAMAJA AKTSIASELTS (hageja) esitas 27. mail 2019. a hagi Neticom OÜ (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2019/2257 ning palus jätta menetluskulud vastaspoole kanda.
2.Täitemenetluse algatamise aluseks oli Tallinna notari Aivar Mesikäpa poolt 15. aprillil 2019. a nr 1134 tõestatud võlatunnistus ja kokkulepe kohesele sundtäitmisele allumise kohta ning sissenõudja Neticom OÜ täitmisavaldus.
3.X oli teinud hageja huve kahjustava tehingu iseenda kasuks, kuna ta oli sõlminud võlatunnistuse võlgnevus kohta, mis oli loovutatud varasemalt kolmandale isikule, ning oli seejärel hageja esindajana sõlminud kokkuleppe vastava nõude kohesele sundtäitmisele allutamise kohta. X-l kui hageja juhatuse liikmel puudus igasugune mõistlik põhjus tunnustada kokkuleppega kostja ees võlgnevust 25 000 eurot, mis kokkuleppe punkti 1.1.2 kohaselt tulenes
6.mail 2016. a sõlmitud laenulepingust ning oli vaieldamatult seotud X 15 000-eurose isikliku käenduse nõude tunnustamisega ja kohesele sundtäitmisele allutamisega. Arvestades kokkuleppe sisu, ei saanud hageja kokkuleppest mingit kasu ning kasu ei saanud ka tekkida. X tegevus kokkuleppe sõlmimisel oli ilmselgelt pahatahtlik ning X tegevuse eesmärgiks sai olla üksnes hageja huvide kahjustamine, sh silmas pidades X isiklikku kasu. X rikkus juhatuse liikme lojaalsuskohustust tehes tehingu, mis on vastuolus hageja huvidega. Ühtlasi pidi kostja kokkuleppe sõlmimisel olema teadlik, et X tegutseb kokkulepet sõlmides hageja huvide vastaselt, sest X sõlmis kokkuleppe nõude osas, mis oli varasemalt loovutatud kolmandale isikule ning kostja kasuks.
4.Hageja leidis, et tema suhtes algatatud täitemenetlus tuleb lubamatuks tunnistada, kuna hageja oli täitemenetluse läbiviimise aluseks oleva kokkuleppe tühistanud. Nimelt oli hageja TsÜS § 131 lg 1 alusel tühistanud täitemenetluse aluseks oleva kokkuleppe 17. mail 2018. a kostjale esitatud tühistamisavaldusega. Tühistamisavalduse esitamise põhjuseks oli asjaolu, et hageja tollane juhatuse liige X sõlmis kokkuleppe pahatahtlikult ja teadlikult vastuolus hageja
huvidega ning kostja oli või vähemalt pidi olema nimetatud asjaolust teadlik. 11. veebruaril 2020. a täpsustas hageja, et võlatunnistus oli tühistatud 17. mail 2019. a.
5.26. veebruari 2020. a avalduses märkis hageja, et X-l ei olnud mingeid õigusi sellist kokkulepet sõlmida, kus nõue allutati sundtäitmisele. Sundtäitmine ei toimunud mitte võlatunnistuse tõttu vaid seetõttu, et see sisaldas endas kokkulepet alluda sundtäitmisele. Kogu tehing oli tehtud selleks, et kostja saaks sundtäita nõuet. Tehingu tühistamise avalduse esitas ka AS KC Kinnisvara 17. mail 2019. a (tsiviilasi nr 2-19-8026, kus kohus hagi tagas). Lisaks oli X sõlminud BONA KV OÜ juhatuse liikmena mitmeid sarnaseid tehinguid, mille tõttu kutsuti ta juhatuse liikme kohalt tagasi. Need tehingud polnud juhusliku iseloomiga ja hageja arvates oli X teinud tehinguid hagejat ja samasse kontserni kuuluvaid äriühinguid kahjustavalt. Hageja suhtes on toime pandud selline rikkumine, et tehing on kehtetu algusest peale TsÜS § 90 lg 1 järgi .
6.Lisaks märkis hageja, et kuivõrd kokkulepe ja nõude loovutamine sõlmiti sisuliselt samal ajal, siis nõude loovutamisega asus uus võlausaldaja, s.o Neticom OÜ senise võlausaldaja, s.o Y asemele, millest tulenevalt tuli avaldus tehingu tühistamiseks edastada Neticom OÜ-le. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidles hagile vastu ning leidis, et see tuleb jätta rahuldamata.
8.Kostja tõi välja, et hagiavaldusele lisatud 15. aprillil 2019. a sõlmitud võlatunnistuse ja kokkuleppe kohesele sundtäitmisele allumise kohta poolteks olid hageja ja Y, mitte Neticom OÜ. Ka hageja 17. mai 2019. a avalduses tehingu tühistamiseks on tegelikult välja toodud vastupidiselt hagiavalduses esitatud väidetele, et tühistatav leping on sõlmitud hageja ja Y vahel. Lisaks ei saanud hageja tühistamisavalduse esitamine kostjale lõpetada 15. aprillil 2019. a hageja ja Y vahel sõlmitud notariaalse lepingu kui täitedokumendi kehtivust. Seega ei ole hageja 17. mai 2019. a avalduses tehingu tühistamiseks välja toodud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused. Nii pole täitedokumendi õigusjõud ja täidetavus lõppenud ning täitemenetlus ei kuulu lõpetamisele. Hageja hagiavalduses märgitud faktiväited ja seisukohad on vastuolulised ja tegelikkusele mittevastavad, mis välistavad sellisel kujul esitatud hagiavalduse rahuldamise.
9.Kostja märkis, et 15. aprillil 2019. a hageja ja Y vahel sõlmitud notariaalse lepinguga on väljastatud konstitutiivne võlatunnistus, millega on tunnistatud võlgnevuse olemasolu, mis loob uue iseseisva abstraktse võlakohustuse ning millest tulenevast võlgnevusest vabanemiseks on kehtestatud erialused ja -kord. Kusjuures hageja võlatunnistuse aluseks oleva lepingu tühistamine ei mõjuta konstitutiivse võlatunnistuse enda õigusjõudu ega kehtivust. Konstitutiivset võlatunnistust ei ole võimalik tühistada, vaid seaduse ja kohtupraktika kohaselt saab võlgnik võlatunnistusest tulenevast võlast vabanemiseks ainukese võimalusena esitada hagi või vastuhagi vormis (vastu)nõude võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, kui võlatunnistus on antud kohustuse täitmise tagamiseks ja seda kohustust ei ole, kohustus ei teki või langeb hiljem ära.
10.Isegi kui eeldada, et 15. aprillil 2019. a hageja ja Y vahel sõlmitud notariaalses lepingus sisaldus deklaratiivne võlatunnistus, siis tähendab vastavasisuline asjaolu seda, et hageja oleks kohustatud tõendama võlgnevuse puudumist, mida ta menetluse ajal ei ole teinud.
11.Kostja lisas, et õige pole väide, et nõude loovutamine oleks toimunud enne võlatunnistuse tegemist ja et see oleks kuidagi X kasuks tehtud ja vastuolus hageja huviga. Väide, et hageja võlg oleks põhjendatud justkui X käenduskohustusega on alusetu, käenduskohustus pole ka lõppenud, sest nõude loovutamisega loovutati ka nõue käenduslepingu järgi X vastu. Tema seisund ei muutnud ei nõude loovutamisega ega võla tunnistamisega. Hageja oli Y-le 2.5 aastat võlgu ja seega on arusaamatu, kuidas võla tunnistamine oli hagejale tavatu, kahjulik. Arusaamatu on hageja kahju olukorras, kus ta ei olnud võlga tasunud mitu aastat. Lisaks nähtub Y ja C vahelisest käenduslepingust, et peaaktsionär ja emafirma AS KC Grupp juhatuse liige C oli laenu võtmisest ja tingimustest teadlik. Seega olid juhatuse liikmel X-l kehtivad volitused ja juhised tehingu tegemiseks. ÄS § 307 lg 2 järgi ei kehti juhatuse liikme volitused kolmandate isikute heaks. Lisaks sai hageja tehingust teada hiljemalt 17. mail 2019. a, kui ta esitas tühistamise avalduse, seega oli õigustatud isikule tühistamise avalduse tegemise aeg hiljemalt 17. november 2019. a, kuid ei ole tõendatud, et hageja oleks tühistanud tehingu teisele poolele selle aja jooksul. Maakohtu otsus ja põhjendused
12.Harju Maakohus jättis 13. mai 2020. a kohtuotsusega hagi rahuldamata, mõistis välja hagejalt kostja kasuks menetluskulud 4340 eurot (ilma käibemaksuta) ja võlgnetavatelt menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Hageja menetluskulude suuruse jättis kohus kindlaks määramata ja hageja enda kanda. Lisaks tühistas kohus hagi tagamise, mille kohus seadis 28. mai 2019. a määrusega nr 2-19-8049 (vea parandamise määrus 29. mai 2020. a 28. mai 2019. a määruse resolutsiooni p 1 kohta) ja millega peatas täitemenetluse täiteasjas nr 022/2019/2557 kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kohus määras, et tagamise tühistamine jõustub kohtulahendi jõustumisel.
13.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus: -
-
-
kohtutäitur Elin Vilippus algatas kostja avalduse alusel täiteasjas nr 022/2019/2557 hageja suhtes täitemenetluse; täitedokumendiks oli notar Aivar Mesikäpa poolt tõestatud võlatunnistus-kokkulepe nr 1134 15. aprillist 2020. a, millega hageja kohustub lepingu p 2 järgi alluma kohesele sundtäitmisele lepingu p 1.1.1 nimetatud rahalise nõude 25 000 euro osas. Täitedokument ehk võlatunnistus-kokkulepe on sõlmitud hageja ja Y vahel vastates TMS § 2 lg 1 p-le 18; täitedokumendi ehk võlatunnistuse-kokkuleppe p 1.1.2 nähtuvalt põhineb lepingu p
1.1.1.tulenev võlg hageja ja Y vahelisel 6. mai 2016. a laenulepingul; Y loovutas kostjale eelviidatud täitedokumendist tuleneva nõude. Nõude loovutamise leping on tõestatud notar Aivar Mesikäpa poolt 15. aprillil 2019. a nr 1135, mille eest oli kostja kohustatud tasuma loovutajale 13 500 eurot; hageja tegi 17. mail 2019. a kostjale avalduse selle kohta, et tühistab 15. aprilli 2019. a notar Aivar Mesikäpa poolt tõestatud võlatunnistuse-kokkuleppe.
14.Esmalt selgitas kohus, et kostja esitatud nõude loovutamise lepingust nähtuvalt loovutas Y kostjale võlatunnistusest-kokkuleppest tuleneva rahalise nõude hageja vastu. Eelviidatud lepingust ei nähtu, et kostja oleks saanud loovutajalt mingeid muid õigusi või et kostjale oleks üle läinud võlatunnistus-kokkulepe tervikuna, st et võlatunnistuses-kokkuleppes oleks vahetunud lepingu pool ja Y asemele oleks astunud lepingusse kostja. Seega nõustus kohus kostjaga, et asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaks, et kostja oleks täitedokumendiks oleva
võlatunnistuse-kokkuleppe pool. Nõude loovutamisega asub küll loovutatud nõude osas uus võlausaldaja eelmise võlausaldaja asemele VÕS § 164 lg 2 järgi, kuid nõude loovutamisega ja nõude omandamisega ei muutu selle lepingu pool, millest tulenevalt nõue loovutati-omandati. Kohus nõustus kostjaga, et kostja ei ole vaidlusaluse täitedokumendi pool ning hageja 17. mai 2018. a avaldusel, millega ta soovis võlatunnistust-kokkulepet tühistada ja mille ta tegi kostjale, ei olnud tegelikult TsÜS § 98 lg 1 tulenevat võlatunnistuse-kokkuleppe tehingu tühistamise toimet, sest see ei olnud tehtud lepingu poolele. Kuna asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks täitedokumendi tühistanud võlatunnistuse-kokkuleppe poolele, siis on täitedokument kehtiv ja puudub alus tunnistada asjas sundtäitmine lubamatuks TMS § 221 lg 2 järgi, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
15.Lisaks andis kohus hinnangu ka tühistamise aluseks olevatele asjaoludele ning asus kokkuvõtvalt seisukohale, et hageja pole tõendanud, millist esindusõigussuhtest tulenevat konkreetset kohustust võlatunnistust-kokkulepet sõlmides X hageja ees rikkus, kuidas ta sellega hagejat kahjustas ja kuidas sellest rikkumisest ja kahjustamisest oli teadlik võlatunnistusekokkuleppe teine pool Y. Kohus leidis, et hageja väited sellest, et tal oli alus TsÜS § 131 lg 1 järgi võlatunnistus-kokkulepe tühistada, ei ole leidnud tõendamist, täitedokument on kehtiv ja kostjal on õigus nõuda selle täitmist täitemenetluses. Hageja väited sellest, justkui oleks kostja alusetult ja pahatahtlikult nõudnud vaidlusaluse täitedokumendi sundkorras täitmist, on alusetud.
16.Seejärel hindas maakohus võlatunnistuse-kokkuleppe olemust ning märkis, et vaidlusalusest võlatunnistusest-kokkuleppest nähtuvalt oli hageja tunnistanud Y ees laenulepingust tulenevat võlga 25 000 eurot, seega olid pooled selles tunnistuses reguleerinud sellest laenulepingust tulenevaid võlasuhteid ja võla suurust ning kohtu hinnangul on tegemist VÕS § 30 lg 1 tuleneva deklaratiivse võlatunnistuse mitte konstitutiivse võlatunnistusega. Kuivõrd tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, on seda põhimõtteliselt võimalik siiski tühistada. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata ülalpool toodud motiividel, ei pidanud kohus vajalikuks täiendavalt analüüsida poolte väiteid seoses võlatunnistuse-kokkuleppe olemusega.
17.Viimaks juhindudes TsMS § 442 lg-st 5 ja TsMS § 383 lg-st 4 tühistas kohus 28. mai 2019. a määruse hagi tagamise kohta (29. mai 2019. a määruse resolutsiooni punkti 1).
18.Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 ja 2 järgi hageja kanda ning määras menetluskulude rahalise suuruse summas 4340 eurot (ilma käibemaksuta). Apellatsioonkaebus
19.Hageja esitas 25. juunil 2020. a apellatsioonkaebuse, millega palus tühistada täies ulatuses Harju Maakohtu 13. mai 2020. a kohtuotsuse tsiviilasjas 2-19-8049 ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse sisu osas leidis hageja, et kuivõrd maakohus on rikkunud oluliselt hagimenetluse põhimõtteid, hinnanud esitatud tõendeid ilmselgelt ebaõigesti ja vastuoluliselt või on jätnud hindamata, tuleks otsus tühistada ja saata I astme kohtusse tagasi uueks läbivaatamiseks.
20.Hageja ei nõustunud maakohtu otsuse punktidega 34-35. Hageja asus seisukohal, et 17. mail 2019. a Neticom OÜ-le edastatud avaldus tehingu tühistamiseks oli seaduspärane lähtuvalt VÕS § 164 lg-s 2 sätestatust. Kuivõrd kokkulepe ja nõude loovutamine sõlmiti sisuliselt samal ajal, siis nõude loovutamisega asus uus võlausaldaja, s.o Neticom OÜ senise võlausaldaja, s.o Y asemele. Eeltoodust tulenevalt tuli avaldus tehingu tühistamiseks edastada Neticom OÜ-le.
Lisaks tõi hageja välja, et sundtäitmine on algatatud just kostja, mitte Y avaldusel, seega on põhjendatud tehingu tühistamise avalduse edastamine kostjale.
21.Hageja märkis, et maakohus on põhjendamatult jätnud tähelepanuta nõude loovutamise lepingu, justkui see ei muudaks poolt, kellele tehingu tühistamise avaldus toimetada tuli. Hageja leidis, et oluline on asjaolu, et Y sai nõude loovutamise eest Neticom OÜ-lt tasu summas 13 500 eurot. Seda põhjusel, et laenulepinguga andis Y Maardu Katlamaja AS-le laenu summas 12 000 eurot, nõude loovutamisega oli Y põhinõue rahuldatud, mistõttu võis seda tõlgendada kui lepingu poole muutumist.
22.Seoses kohtuotsuse punktidega 37-43 tõi hageja välja, et maakohus on asja lahendamisel jätnud arvestamata, et täitemenetluse algatamine sai võimalikuks mitte väidetavalt konstitutiivse võlatunnistuse tõttu, vaid kokkuleppe punktis 2 sisalduva TMS § 2 lg 1 p 18 kohase kokkuleppe sundtäitmisele allutamise tõttu. Sellest tulenevalt asus hageja seisukohale, et juhatuse liikmel X-l, puudusid mistahes põhjendused ettevõtte ja omaniku huvide vastaselt toimida ning allutada nõue kohesele sundtäitmisele. Vastustaja seisukoht
23.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata ja Harju Maakohtu 13. mai 2020. a otsus muutmata. Kõik ringkonnakohtu kohtuastmega seotud kulud (sh kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälise kulud) palus kostja jätta täies ulatuse hageja kanda ning määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks menetluskulud.
24.Kostja ei nõustunud hageja väitega, et kuivõrd nõude loovutamisega asus kostja senise võlausaldaja, s.o Y asemele ning kuivõrd sundtäitmine oli algatatud kostja täitmisavalduse alusel, siis oli põhjendatud tehingu tühistamise avalduse esitamine Neticom OÜ-le, mitte nõude loovutajale Y-le. Kostja jäi varasemalt esitatud seisukohale ning viitas TsÜS § 98 lg-le 1, VÕS §-le 179 ja vastavale kohtupraktikale, mille kohaselt isikule, kes ei ole lepingu pooleks, ei saa kehtivalt lepingut üles öelda.
25.Kostja märkis, et leiab vastupidiselt maakohtule, et 15. aprillil 2019. a hageja ja Y vahel sõlmitud notariaalne leping on käsitletav konstitutiivse võlatunnistusena.
26.Kostja tõi välja tuginedes TMS § 221 lg-le 1, et hagi aluseks ei ole asjaolu, et seisuga 15. aprill 2019. a oleks Y nõue hageja vastu osaliselt või täielikult rahuldatud või muul põhjusel lõppenud või et esineks muu asjaolu, mis välistaks nimetatud nõude alusel Neticom OÜ poolt algatatud täitemenetluse Maardu Katlamaja Aktsiaseltsi vastu. Hagi aluseks toodud asjaolude kohaselt ei oleks hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine kõrvaldanud Y nõuet hageja vastu ning hageja algatatud vaidlus ei puudutanud täitedokumendis dokumenteeritud nõuet ega nõude täitmist.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
27.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses.
Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus ei ole eksinud menetlusõiguse normide vastu ja on kohaldanud materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on hageja esitatud väiteid piisavalt põhjalikult analüüsinud, mistõttu vastab kolleegium kostjate apellatsioonkaebuse väidetele üksnes järgmist.
28.Pooled vaidlevad jätkuvalt selle üle, kas kostja avalduse alusel hageja suhtes kohesele sundtäitmisele allumise klausliga notariaalselt tõestatud võlatunnistuse alusel alustatud täiteasjas nr 022/2015/2998 sundtäitmine on lubamatu põhjusel, et hageja on täitedokumendiks oleva võlatunnistuse kehtivalt tühistanud.
29.Vastavalt TMS § 221 lg-le 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi lg 11 sätestab, et muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis käesoleva seadustiku § 2 lõike 1 punktides 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
30.Praegusel juhul tugines hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis väitele, et ta on täitemenetluse alustamise aluseks oleva TMS § 2 lg 1 p 18 järgse kohesele sundtäitmisele allumise klausliga notariaalselt tõestatud võlatunnistuse tühistanud, mistõttu on vaidlusaluses täiteasjas sundtäitmine lubamatu.
31.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei ole lepingust kehtivalt taganenud, sest hageja ei ole täitedokumendiks oleva võlatunnistuse tühistamise avaldust lepingu teisele poolele teinud. Arvestades, et tehingu tühistamise õigus kujutab endast kujundusõigust, mis on tehinguga lahutamatult seotud, ei muuda nõude loovutamine tehingu tühistamiseks õigustatud isikut ega tühistamisavalduse adressaadi isikut, nagu leiab õigesti kostja. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et kostja on omandanud vaidlusalusest võlatunnistusest tuleneva Y-le kuulunud rahalise nõude VÕS § 164 lg 1 esimese lause alusel nõude loovutamisega. Riigikohtu kujundatud praktika järgi ei saa lepinguga seotud kujundusõigusi loovutada VÕS § 164 järgi. Selliseid õigusi saab üle anda üksnes teise poole nõusolekul lepingu ülevõtmise korras VÕS § 179 järgi (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2019. a kohtuotsus kohtuasjas nr 3-2-1-55-09 p 10). Eelnevast tulenevalt ei saa TsÜS § 98 lg 1 mõttes käsitada tehingu tühistamise teise poolena kolmandat isikut, kes on saanud seniselt võlausaldajalt VÕS § 164 lg 1 esimese lause alusel loovutamisega vaid nõude, mitte aga üle võtnud lepingupoole positsiooni lepingus tervikuna. Seejuures ei muuda nõude loovutamise õiguslikke tagajärgi asjaolu, et nõude loovutamisele suunatud tehing(ud) sõlmiti vahetult pärast täitedokumendiks oleva võlatunnistuse ja kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppe sõlmimist. Loovutatud nõude üleminekuga uuele võlausaldajale s.o kostjale, läks talle üle ka üle õigus teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi, kuid täitemenetluses nõude maksmapanek ei muuda kostjat ülalmärgitut arvestades täitedokumendiks oleva võlatunnistuse kui lepingu pooleks. Kuna nõude võib loovutada ka tasu eest, ei muuda loovutatud nõude eest väidetav raha maksmine kostjat senise võlausaldaja ja hageja vahelise lepingu pooleks, nagu leitakse ekslikult apellatsioonkaebuses.
32.Arvestades, et hageja tühistamisavaldus ei vasta formaalsetele tingimustele, ei saa see kaasa tuua TsÜS § 90 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt tehingu kehtetust ka juhul, kui see võiks olla materiaalselt õigustatud. Seega on maakohus õigesti leidnud, et kuna ei ole tõendatud, et hageja
oleks täitedokumendi tühistanud võlatunnistuse-kokkuleppe poolele, siis on täitedokument kehtiv ja hagi tuleb jätta juba ainuüksi seetõttu rahuldamata. Kuna maakohus on vaatamata sellele hinnanud ka võlatunnistuse tühistamise aluseks olevaid asjaolusid, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et täitmata on ka materiaalsed eeldused tehingu tühistamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ega korda neid. Ka apellatsioonkaebusest ei selgu, kuidas oleks võimalik teha maakohtust erinev järeldus, et X on hageja esindajana vaidlusaluse võlatunnistuse sõlmimisel rikkunud mingeid esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi hageja ees, millest pidi olema teadlik ka Y. Ainuüksi asjaolust, et sõlmitud leping on TMS § 2 lg 1 p 18 järgi täitedokument, ei ole võimalik järeldada, et tehing tehti vastuolus esindatava huvidega ja kolmas isik on rikkumise suhtes pahauskne.
33.Arvestades ülal toodud põhjendusi, ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Menetluskulud
34.Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda.
35.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
36.Kostja 14. detsembri 2021. a menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetluse kuludeks lepingulise esindaja kulud 1610 eurot (ilma käibemaksuta): esindajal kulus maakohtu otsuse tutvumise, selle analüüsi, otsuse kliendile edastamise ja suhtlusele kliendi esindajaga 40 minutit, Tallinna Ringkonnakohtu 17. augusti 2020. a määruse ja apellatsioonkaebusega tutvumise ja suhtlusele kliendiga 1 tund, vastuse koostamisele apellatsioonkaebusele 8 tundi ja 50 minutit, menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamisele 1 tund.
37.Kolleegiumi hinnangul on maakohtu otsuse tutvumise, selle analüüsi, otsuse kliendile edastamise ja suhtlusele kliendiga ning Tallinna Ringkonnakohtu 17. augusti 2020. a määruse ja apellatsioonkaebusega tutvumise ja suhtlusele kliendiga kulunud vastavalt 40 minutit ja 1 tund põhjendatud ja vajalik täies ulatuses. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele saab selle sisu ja mahtu ning teatud korduvusi arvestades lugeda põhjendatud ajakuluks 7 tundi ja 30 minutit. Menetluskulude nimekirja koostamise ja kohtule esitamisele kulunud põhjendatuks ajakuluks saab pidada menetluskulude nimekirja sisu ja mahu arvestades 30 minutit.
38.Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel asja keerukusest ning sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Arvestades tsiviilasja olemust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni peab kohus kostja lepingulise esindaja tunnitasumäära 140 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks.
39.Eelnevat arvestades on kostja esindaja põhjendatud tasu kokku 1353.30 eurot (9 tundi 40 minutit x 140 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Kooskõlas TsMS § 177 lgga 4 rahuldab kolleegium kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.
40.Maakohus oli määranud käesoleva tsiviilasja hinnaks 3500 eurot. Tallinna Ringkonnakohus muutis 2. juuli 2020. a määrusega tsiviilasja hinda ning määras uueks tsiviilasja hinnaks 6000
eurot. Arvestades hagi hinda oleks riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi hageja pidanud tasuma hagi esitamisel riigilõivu 300 euro asemel 425 eurot. Seega on hageja hagi esitamiselt tasunud riigilõivu kokku 125 eurot ettenähtust vähem.
41.Vähem tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 147 lg 3 ja § 179 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista. TsMS § 146 lg 1 p-de 1 ja 3 alusel kannab menetluskulud menetluse algatamist või muu menetlustoimingu tegemist taotlenud isik või isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtus hagi esitamisel vähem tasutud riigilõiv summas 125 eurot riigi tuludesse välja mõista hagejalt. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.