Osaühingu Aktiva Finants hagi X vastu tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25. augusti 2021. a määrus (menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja Osaühing Aktiva Finants (registikood 10746479), lepingulised esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja vandeadvokaadi abi Mari Agarmaa Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 25. augusti 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 18. augustil 2021 hagi X (kostja) vastu, paludes asendada kostja tahteavalduse kohtuotsusega. Hageja palub kohustada kostjat tegema tahteavalduse, millega kostja palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja kogumispensioni II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele nr EE967700771001050498. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse.
1.1.Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnik täiteasjas nr 024/2021/667, milles sissenõutava võla suurus on 987 eurot 38 senti (sh täitekulud 258 eurot 41 senti). Hageja nõue põhineb jõustunud kohtulahendil. Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgniku suhtes algatatud viis täitemenetlust, mille nõuete kogusumma on 3859 eurot 74 senti. Kostjale kuuluvad kogumispensioni II samba osakud väärtusega 4516 eurot 66 senti. Nende arvelt saaks hageja nõude rahuldada. Võlgnik esitas AS-ile Pensionikeskus avalduse oma II pensionisamba osakute väljamaksmiseks talle kuuluvale Soome pangas asuvale arvelduskontole. Hageja ainsaks õiguskaitsevahendiks kostja vara välismaale viimise vastu on esitada kostja vastu tahteavalduse asendamise nõue, millega kohustada kostjat esitama AS-ile Pensionikeskus taotluse kanda temale kuuluvatest kogumispensioni II samba osakutest laekuvad rahalised vahendid Eesti krediidiasutuse arvelduskontole.
1.2.Praegusel juhul ei ole Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 15. mai 2014. a määrusega (EL) nr 655/2014 loodud pangakontode Euroopa arestimismenetlust võimalik tulemuslikult kasutada, kuna viidatud menetluse abil saab arestida kindlat pangakontot. Pensionikonto väljamakse taotleja võib kuni väljamakse tegemiseni muuta arvelduskonto numbrit, millele väljamakse tehakse. Aresti saab seada ainult võlgniku enda pangakontole, kolmanda isiku pangakontole pole võimalik aresti seada. AS-il Pensionikeskus ei ole õigust kontrollida, kas välisriigi arvelduskonto omanik on avalduse esitanud isik või on tegemist kolmanda isikuga. Euroopa arestimismenetluse alusel pole võimalik taotleda ka täitemenetluse läbiviimist teises liikmesriigis ainuüksi avalduses märgitud välisriigi pangakonto numbri alusel, sest teadaolevalt puudub kostjal igasugune seos Soomega ning ei ole võimlik kontrollida ning veenduda, et välisriigi arvelduskonto omanik on avalduse esitanud võlgnik.
1.3.Kostjal on kohustus teha tahteavaldus (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 68 lg 5), millega kostja palub AS-il Pensionikeskus kanda kostja kogumispensioni II samba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele. Selline kohustus tuleneb erinevate seadusesätete koosmõjust: täitemenetluse seadustikust (TMS) ja kohtutäituri seadusest (KTS) ning karistusseadustiku (KarS) §-st 385, mis keelab võlgnikul täitemenetluses oma vara varjata. Kui isikul on kohustus alluda täitetoimingutele Eesti Vabariigis, siis ei saa tal olla samaaegselt õigust käsutada oma vara viisil, mis välistab täitemenetluse nõuete täitmise. II pensionisamba osakute müügist saadud rahaliste vahendite kandmine välismaisele arvelduskontole nõude täitmisest hoidumise eesmärgil on sissenõudja huvide teadlik kahjustamine ning seetõttu on see hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu. Kostja kohustust teha tahteavaldus II pensionisamba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite kandmiseks Eesti krediidiasutuse arvelduskontole ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 114. See säte keelab üksnes II pensionisamba osakute väljamakse nõude aresti, kuid ei sätesta keeldu kasutada II pensionisamba osakute müügist laekuvaid rahalisi vahendeid täitemenetluses nõude katteks. TsMSRS § 114 seletuskiri ütleb otsesõnu, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on AS-il Pensionikeskus õigus teha väljamakse ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Kuna TsMSRS § 114 seletuskiri sätestab otsesõnu kostja kohustuse kanda II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid arvelduskontole, millele kohtutäitur saab seada aresti, ning kohtutäituril on õigus arestida Eesti krediidiasutustes olevaid arvelduskontosid (TMS § 4 lg 4) ja TsÜS § 138 lg 2 keelab oma õiguste teostamise teisi isikuid kahjustaval viisil, kohustub kostja tegema tahteavalduse, mille alusel kantakse kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud rahalised vahendid kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele.
2-21-13011 Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 25. augusti 2021. a määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohus tühistas 23. augusti 2021. a määrusega rakendatud hagi tagamise abinõu, millega keelati hageja nõude 987 eurot 38 senti ja sellega seotud täitekulude täiteasjas nr 024/2021/667 ulatuses kostjale kogumispensioni II sambast laekuva raha väljamaksmine välisriigi krediidiasutuses olevale arveldusarvele, kuni tsiviilasjas nr 2-21-13011 tehtava lahendi jõustumiseni.
2.1.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-i 2 kohaselt menetlusse võtmata. Tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Maakohtu hinnangul ei tulene kostjale seadusest ega muust õiguslikust alusest kohustust teha tahteavaldus. Kogumispensioni seaduse (KoPS) §-ist 524, mis reguleerib osakute väärtuses raha väljamaksmise taotluse esitamist, ei tulene avalduse esitaja kohustust märkida taotlusesse Eesti krediidiasutuses asuva arveldusarve number. Maakohtu hinnangul ei võimalda hageja viidatud TsMSRS § 114 sõnastus sellist tõlgendust, et sellest tuleneks kostjale kohustus taotleda pensionikonto osakute väärtuses väljamakse tegemist osakute omaniku Eesti krediidiasutuse arvelduskontole. Kuna ühestki hageja viidatud sättest ei tulene kostjale selgesõnalist kohustust anda konkreetse sisuga tahteavaldus, siis ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada ning hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tühistas maakohus hagi tagamise abinõu, mis jõustub keeldumise määruse jõustumisel. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Maakohus on ekslikult kohaldanud TsMS § 371 lg 2 p-i 2, keeldudes ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Maakohus lahendas asja menetlusse võtmise hindamise staadiumis sisuliselt. Maakohus leidis ekslikult, et hagi ei ole perspektiivikas. Kostjal ei ole õigust lasta pensionisamba osakute väljamakset välisriiki kanda. Maakohus ei täitnud hagi menetlusse võtmisest keeldumisel kõrgendatud selgitamis- ja põhjendamiskohustust. Maakohus ei arvestanud vaidluse keerukusega. Riigikohus on selgitanud, et kui tegemist on keerulise õigusliku küsimusega, tuleks kohtul eelistada hagi menetlusse võtmist. TsMSRS § 114 järgi ei ole kuni 1. jaanuarini 2023 võimalik arestida võlgnikule väljamaksmisele kuuluvat summat, kuna selleks puudub veel IT-tehniline lahendus. Seadusandja tahe ei olnud välistada nõuete täitmist II pensionisambast laekuvate rahaliste vahendite arvelt. Hagejal ei ole ühtegi muud tõhusat viisi oma nõude rahuldamiseks. Kostja kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus ei peagi tulenema otsesõnu seadusest. Kohustust teha teatud sisuga tahteavaldus varemgi tuletatud üldistest õiguspõhimõtetest ning erinevate sätete koosmõjust (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 2-16-18531, p 13).
4.Kostja määruskaebusele oma seisukohta ei esitanud.
2-21-13011
5.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas määruskaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 25. augusti 2021. a määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
7.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja heidab ette, et maakohus asus hagi menetlusse võtmise otsustamisel asja sisuliselt lahendama, ei põhjendanud määrust piisavalt ega analüüsinud hageja väidet, et hagetav kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete koosmõjust ja hea usu põhimõttest. Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu ning vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib järgmist.
8.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse tõttu. Hageja nõue on TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel.
9.Kolleegium ei nõustu kaebaja väitega, et maakohus hindas hagi sisuliselt. Maakohus hindas hagi perspektiivikust õiguslike aluste kohaldamise valguses, jõudes järeldusele, et ühestki seadusest ega lepingust ei tulene kostjale kohustust teha hageja taotletud viisil tahteavaldust. Maakohus tuvastas, et praeguses asjas ei ole TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused tahteavalduse kohtulahendiga asendamiseks täidetud. Ringkonnakohus nõustub selle maakohtu järeldusega ning seisukohaga, et ainuüksi TsMSRS § 114 seletuskirjas selgitatu alusel ei ole võimalik hagi rahuldada. Kuna varasem seadus (kogumispensionide seadus) ei näinud ette võimalust taotleda kogumispensioni II sambast raha väljamaksmist enne pensioniikka jõudmist, siis puuduvad ka sätted, mis võimaldavad kasutada II pensionisambast laekuvat raha isiku võlgade katteks. TsMSRS § 114 muudatuse seletuskirjas on selgitatud, et kui võlgnikule tehakse mistahes väljamakse II pensionisambast, siis ei ole selle raha kasutamisele seadusega piiranguid seatud. Täitemenetluse seadustiku alusel on siiski võimalik arestida võlgniku nõue pensioniregistri vastu juhul, kui võlgnik on otsustanud enne pensioniiga või pensionieas II pensionisambast lahkuda ja võtta oma raha välja. Selleks peab kohtutäitur saatma pensioniregistrile vastava arestimisakti. Praegusel hetkel puudub AS-il Pensionikeskus tehniline võimekus II pensionisamba arestimisaktide menetlemiseks, mistõttu ei saa vastavat nõuet kuni 1. jaanuarini 2023 arestida. Seega võib seletuskirjast kokkuvõttes järeldada, et praegusel hetkel on reguleerimata olukord, kuidas saada võlgade katteks kätte kogumispensioni II samba väljamaksest laekunud raha. Seadusesätetest ei ole võimalik tuletada võlgniku kohustust teha hageja taotletud viisil tahteavaldus.
10.Hageja viitab oma põhjendustes ka Riigikohtu praktikale, milles Riigikohus on leidnud, et tahteavalduse tegemise kohustus on tuletatav erinevate sätete koosmõjust, nt aktsionäride kohustusest üldkoosolekul teatud viisil hääletada, mis on tuletatav hea usu põhimõttest ja kohustusest arvestada üksteise õigustatud huvidega. Kolleegium nõustub, et teatud
2-21-13011 eraõiguslikes suhetes, nt aktsiaseltsi sisesuhtes, on võimalik sellise tahteavalduse tegemise kohustus seaduse sätetest koosmõjust tuletada. Samuti on selline teise poole kohustamine võimalik kaasomandisuhetes, kus vaidlusalusele asjale laieneb mitme isiku ühine õigus. Praeguses asjas aga vastandub riik võlgnikule sunni kohaldamisel. Praegusele asjale sarnases olukorras on Riigikohus on 11. oktoobri 2017. a otsuses tsiviilasjas nr 2-15-17137 p-s 27 selgitanud, et kui seadus ei näe ette õiguslikku alust kinnisasja omanikule, kelle maal paikneb vee-ettevõtja kasutuses olev tehnorajatis, vastava rajatise talumiseks, siis ei ole vee-ettevõtjal ka õigust nõuda, et kohus kohustaks kinnisasja omanikku andma tahteavalduse piiratud asjaõiguse seadmiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Viidatud Riigikohtu selgitusest tuleneb, et kui seaduse sättest ei ole võimalik selgelt tuletada isiku kohustust teha kindla sisuga tahteavaldus, ei saa vastava tahteavalduse asendamist ka kohtu kaudu nõuda. Praegusel juhul tuvastas maakohus õigesti, et ühestki lepingust ega seaduse sättest sellist kohustust kostjale ei tulene.
11.Hageja tugineb TMS sätetele ja leiab, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus tahteavalduse tegemiseks, kuna juhul, kui isikul on kohustus alluda täitetoimingutele Eesti Vabariigis, siis ei saa isikul samaaegselt olla õigust käsutada oma vara viisil, mis välistab täitemenetluse nõuete täitmise. TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et täitemenetluse seadustiku järgi täidetakse muuhulgas nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 3 lg 1 alusel korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning TMS § 4 lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Hageja esiletoodud TMS-i sätetest eraldi ega ka koosmõjus ei nähtu kohtu hinnangul kostja kohustust hageja poolt taotletava tahteavalduse andmiseks.
12.Praegusel juhul ei ole seadusandja sätestanud sissenõudjale õigust sundtäitmise käigus sekkuda võlgniku privaatautonoomiasse ja lepinguvabadusse (TMS § 14 lg 2, § 118, § 187). Analoogia alusel põhiõiguse riivamine ei ole sunni kohaldamisel põhjendatud. Võimalus täitemenetluses võlgniku omandiõiguse või lepinguvabaduse riiveks peab seadusest otsesõnu tulenema.
13.Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuvalt kostja kohustus tahteavalduse andmiseks tuleneks pooltevahelisest lepingust.
14.Kokkuvõttes, kuna ühestki lepingust ega seadusest ei tulene selgelt, et kostja peaks andma hageja poolt taotletava tahteavalduse, siis ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, st on perspektiivitu. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.
15.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad, mistõttu ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.