Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 20.detsembril 2021 Lubja 4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu
Kohtuasi
2-20-2877 X hagi Riigi töövaidluses
Hagihind
20 100 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, lepinguline esindaja advokaat Raiko Paas
Kaitseinvesteeringute
Keskuse
vastu
elukoht
xxx)
Kostja: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a, 11314 Tallinn) lepinguline esindaja vandeadvokaat Triin Kaurov Resolutsioon
1.X hagi Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse vastu töövaidluses rahuldada osaliselt.
2.Tuvastada, et Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt 01.01.2020 töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine.
3.Lugeda tööleping poolte vahel lõppenuks vastavalt TLS § 107 lg 2 alates 01.01.2020.
4.Välja mõista Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuselt X kasuks TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitis X kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 10 050 eurot (kümme tuhat viiskümmend eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta hagimenetluse kulud poolte endi kanda ja menetluskulude suurus kindlaksmääramata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.X (edaspidi hageja või töötaja) palus Tööinspektsiooni töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (edaspidi RKIK, kostja või tööandja) vastu
esitatud hagis tuvastada töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping 01.01.2020 ning välja mõista hüvitis töölepinguseaduse (TLS) § 109 lg 1 alusel hageja seitsme kuu keskmise töötasu suuruses summas.
2.TVK 21.01.2020 otsusega nr 4-1/2716/19 rahuldati hageja avaldus kostja vastu osaliselt. TVK tuvastas, et hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine kostja poolt on tühine, lõpetas poolte vahelise töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel kuue kuu keskmise palga ulatuses hüvitise 20 100 eurot.
3.Kostja vaidlustas 20.02.2020 avalduses kohtule TVK otsuse töövaidlusasjas nr 4-1/2716/19 ja taotles TVK-le esitatud avalduse läbivaatamist hagimenetluse korras hagina osas, millega töövaidluskomisjon 21.01.2020 otsusega avalduse rahuldas ja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja TVK otsust ei vaidlustanud, mistõttu vaidlustamata osas on TVK otsus jõustunud. Hageja nõue
4.Hageja palus kohtule 25.03.2020 esitatud hagis tuvastada, et töölepingu 01.11.2019 erakorraline ülesütlemine RKIK-i poolt on tühine, lugeda poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks 01.01.2020 ja mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja hüvitis X kuue kuu keskmise töötasu suuruses summas 20 100 eurot (X ühe kuu keskmine töötasu on 3350 eurot). Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
5.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled töölepingu, mille järgi asus töötaja tööandja juures tööle üldosakonna juhataja ametikohale. Töölepingu p 1.2 kohaselt oli tööleping sõlmitud tähtajaliselt kuni tegevväelase RKIK-i suunamise lõppemiseni 31.07.2020. 01.11.2019 sai töötaja tööandjalt töölepingu ülesütlemise teate nr 3091, millega tööandja lõpetas töötajaga lepingu TLS § 80 lg 1 alusel tähtaja möödumise tõttu põhjusel, et tema suunamine on lõppenud.
6.Hageja sellega ei nõustunud, kuna töölepingu p-s 1.2 on kirjas tähtaeg 31.07.2020, millal tööleping lõpeb. Tööandja on märkinud lõpetamise teates töötaja huve kõrvale jättes ainult, et leping lõpetatakse suunamise lõppemisel, kuid jätnud avaldusest välja selle, et leping pidi lõppema 31.07.2020. Eeltoodus nähtub, et leping pidi lõppema mitte varem kui 31.07.2020 ning selle varasem lõpetamine on olnud õigusvastane. Kuupäeva lisamine näitab, et pooltel oli ühine tahe olla lepingulistes suhetes kuni 31.07.2020. Hea usu põhimõtte vastane ja töötaja huvisid kahjustav oleks nimetatud lepingu punktile teistsugust töötaja huve kahjustavat tõlgendust anda.
7.Kuna töötajal oleks olnud võimalik töösuhte jätkumisel saada töötasu kuni 31.07.2020 (s.o seitsme kuu eest), siis palub töötaja väljamõistetavat kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist suurendada summani, mis vastab töötaja kuue kuu keskmise töötasule. Töötaja on saanud alates töölepingu sõlmimist muutumatu suurusega töötasu summas 3350 eurot.
Kostja vastuväidete kokkuvõte
8.Kostja vaidles hagile vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Hagejaga sõlmitud töölepingu
tähtaeg on seotud Kaitseväest kostja juurde suunamise ajaga ehk tegemist on konkreetse sündmusega määratud tähtajaga. Tegevväelase suunamise lõppemine on tingimus, mille saabumisel tähtaeg lõppeb. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 119 lg-st 2 tulenevalt võib tegevväelase suunata kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra. Tegevväelase suunamise aga ka selle algselt plaanitust varasema lõpetamise üle otsustamine on KVTS § 119 lg-st 3 tulenevalt kaitseväe juhataja pädevuses. Tegevväelased on KVTS-ist tulenevalt olukorras, kus neil on ühelt poolt töötajatega võrreldes privilegeeritud staatus, teisalt kaasnevad seda tasakaalustavad piirangud. Üks tegevteenistuse aspekt on rotatsiooniplaanile allumine, st valmisolek liikuda erinevate ametikohtade ning asukohtade vahel vastavalt Kaitseväe vajadustele.
9.Kõrge ohvitserina ning pikaajaliselt Kaitseväes personaliküsimusi lahendanuna pidi hagejale 2017. aasta juunis olema teada, et Kaitseväe juhataja võib Kaitseväe teenistusliku vajaduse muutumisel suunamise lõpetada ka enne 31.07.2020. Praegusel juhul lõppes hageja suunamine Kaitseväest kostja juurde 31.12.2019, aluseks oli hageja enda soov vabastada teda tegevteenistusest. Seega saabus sündmus, millega pooled olid sidunud töölepingu lõppemise 31.12.2019 ja kostja ei ole lõpetanud töölepingut ülesütlemisega, mistõttu on hüvitise nõue TLS § 109 lg 1 alusel alusetu. Isegi, kui hüvitise nõue on põhjendatud, tuleb seda TLS § 109 lg alusel vähendada 0 euroni. Hageja sai kostja juures töötasu kuni 31.12.2019 ning alates 13.01.2020 on hageja asunud tööle Kaitseministeeriumi valitsemisala teises asutuses. Seega oli hageja tööta vaid poolteist nädalat, mille katab täielikult töölepingu lõppemisel makstud 1 kuu hüvitis ning tal ei saa olla tekkinud kahju töövaidlusavalduses esitatud nõude ulatuses. Kohtuotsuse põhjendused
10.Pooled ei vaidle selle üle, et Kaitseväe juhataja käskkirjaga suunati hageja alates 01.08.2017 kostja juurde teenistuskohale, et pooled sõlmisid tähtajalise töölepingu, mille järgi asus töötaja RKIK-i tööle üldosakonna juhataja ametikohale, et Kaitseväe juhataja käskkirjaga lõpetati avaldaja suunamine kostja juurde 31.12.2019, et hageja vabastati alates 31.12.2019 vanemstaabiohvitser major ametikohalt ja tegevteenistusest, et 01.11.2019 sai hageja kostjalt teate töölepingu lõppemisest alates 01.01.2020 TLS § 80 lg 1 alusel tähtaja möödumise tõttu põhjusel, et tema suunamine on lõppenud, et hageja kuupalk oli 3350 eurot.
11.Pooled vaidlevad tähtajaliselt sõlmitud töölepingu lõppemise tähtpäeva ja töölepingu lõpetamise õiguspärasuse üle ning selle üle, kas ja kui suures ulatuses on hagejal TLS § 109 lg 1 alusel õigus hüvitisele.
12.VÕS § 29 lg 1 järgi lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 5 p 1, 4 sätestavad, et lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi ning lepingu olemust ja eesmärki.
13.TLS § 9 lg 1 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. TLS § 6 lg 2 kohaselt kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab
tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
14.Riigikohus on 22. aprilli 2015. a otsuses nr 3-2-1-28-15 p-s 11 märkinud järgmist: “TLS § 9 lg-te 1 ja 2 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult, ning tähtajalise töölepingu võib sõlmida üksnes juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused või kui tööleping sõlmitakse ajutiselt äraoleva töötaja asendamiseks. Kolleegium selgitab, et TLS §-s 9 sätestatud tähtajalise töölepingu sõlmimise piirangud on kehtestatud töötaja kui töösuhte nõrgema poole kaitseks. Selleks sätestab TLS § 6 lg 2, et tähtajalise töölepingu sõlmimise korral tuleb töötajale teatada nii töölepingu kestus kui ka tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjus. Kui neid andmeid ei ole töötajale kirjalikult teatatud, eeldatakse TLS § 6 lg 9 järgi, et pooled ei ole kokku leppinud, et tööleping on tähtajaline. Töötaja kaitse tähtajalise töölepingu sõlmimisel väljendub ka tähtajalise töölepingu lõppemist reguleerivas TLS §-s 80, mille teise lõike kohaselt loetakse tööleping algusest peale sõlmituks tähtajatult, kui tähtajalise lepingu sõlmimine oli vastuolus seaduse või kollektiivlepinguga.“.
15.Kaitseväe juhataja käskkirjaga on tõendatud, et 14.06.2017 käskkirja nr 308P p 2 alusel suunati hageja seoses teenistusliku vajadusega perioodiks 01.08.2017 – 31.07.2020 teenistuskohale Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusesse ja p 3 kohaselt peatati samaks perioodiks hageja teenistussuhe. Käskkirjast nähtuvalt tugines Kaitseväe juhataja suunamise õigusliku alusena muuhulgas KVTS § 119 lg-tele 1 ja 2 (TVK lk 14).
16.KVTS § 119 lg 1 sätestab, et tegevväelase suunamine on tema saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale ning lõike 2 järgi võib tegevväelase suunata kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra. KVTS § 119 lg 3 järgi otsustab tegevväelase suunamise Kaitseväe juhataja.
17.Töölepingust nähtuvalt on pooled punktis 1.1 ja 1.2 kokku leppinud, et töösuhte katkematut kestvust tööandja juures arvutatakse alates 01.08.2017 ja tööleping on sõlmitud tähtajaliselt kuni tegevväelase RKIK-i suunamise lõppemiseni 31.07.2020 (TVK lk 17-19). Töölepingu tähtaja kindlakstegemisel saab VÕS § 29 lg 5 p-dele 1 ja 4 tuginedes arvesse võtta ja eeltoodud tõenditega tõendatuks lugeda, et Kaitseväe juhataja suunas hageja vastavalt KVTS § 119 lg-tele 1 ja 2 oma käskkirjaga kostja juurde teenistuskohale kindlaksmääratud perioodiks 01.08.2017 – 31.07.2020. Kuna KVTS § 119 lg 1 ja käskkiri määravad suunamise aja kindla perioodina nii alguse kui ka lõpptähtaja märkimisega ning kostja lähtus tähtajalise töölepingu sõlmimisel otseselt Kaitseväe juhataja 14.06.2017 käskkirjast nr 308P, siis ei saa eeltoodud tõenditest kuidagi järeldada, et tööleping sõlmiti suunamise kehtivuse ajaks ning see lõppes suunamise lõppemisega.
18.Kui tõlgendada lepingut nii, nagu lepingu pooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma VÕS § 29 lg 4 järgi, siis saab samuti asuda seisukohale, et konkreetse kuupäeva - 31.07.2020, märkimisega lepingusse on lepingu tähtaeg määratletud kuupäevaga. Selleks, et nõustuda kostja tõlgendusega lepingu tähtajast, mis lõpeb suunamise lõppemisega, olnuks võimalik kui leping oleks sõlmitud ilma lepingu lõppemise kuupäeva kindlaks määramata, mis oleks aga vastuolus KVTS § 119 lg-ga 1, millest tuleneb suunamise
nõue kindlaksmääratud ajavahemikuks. Järelikult on kostja tõlgendus lepingu lõppemise tähtajast vastuolus nii KVTS § 119 lg-ga 1, Kaitseväe juhataja käskkirjaga 14.06.2017 nr 308P, mis oli aluseks töölepingu sõlmimisele aga ka TLS § 6 lõigetega 2 ja 5, mille kohaselt peab tööandja teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
19.Kaitseväe juhataja käskkirjast nähtuvalt lõpetati Kaitseväe juhataja 22.10.2019 käskkirjaga nr 656P hageja suunamine kostja juurde 31.12.2019 ning ta vabastati vanemstaabiohvitser major ametikohalt ja tegevteenistusest alates 31.12.2019. Käskkirjast nähtuvalt tugines Kaitseväe juhataja suunamise lõpetamise õigusliku alusena muuhulgas KTVS § 133 p-le 2, mille kohaselt rahuaja ametikohalt vabastatakse tegevväelane, kelle tegevteenistussuhe lõpeb ning §140 lg 1 p 1, mille kohaselt tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest omal soovil (TVK lk 20).
20.Kostja 01.11.2019 teatest nr 3091 nähtuvalt teatas kostja hagejale töölepingu lõppemisest vastavalt TLS § 80 lg-le 1 seoses tähtaja möödumisega alates 01.01.2020, kuivõrd 27.12.2018 sõlmitud töölepingu p 1.2 alusel sõlmiti tähtajaliselt kuni tegevväelase RKIK-i suunamise lõppemiseni. Ühtlasi teatati hagejale 1 kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise ja aegumata põhipuhkuse rahas maksmisest.
21.TLS § 80 lg 1 sätestab, et tähtajaline tööleping lõpeb tähtaja möödumisel. Kuna kohus tuvastas eelpool, et poolte vahel sõlmiti tööleping kuni 31.07.2020, mitte suunamise kehtivuse ajaks, siis ei olnud töölepingu lõppemise tähtaeg 01.01.2020 saabunud ja tööleping lõpetati seadusest tuleneva aluseta. Vaidlus puudub, et hageja on tahteavalduse kätte saanud ja teade vastab nii vormi kui sisu poolest TLS §-des 95 lg 1 ja 2 sätestatule, mistõttu on tegemist kehtiva töölepingu erakorralise ülesütlemise teatega. Seega ei saa kostja teadet pidada hageja teavitamiseks töösuhte tähtaja saabumisest, vaid tahteavalduseks töösuhe erakorraliselt alates 01.01.2020 üles öelda. Asjaolu, et Kaitseväe juhataja käskkirjaga lõpetati hageja suunamine kostja juurde 31.12.2019 ning hageja vabastati vanemstaabiohvitser major ametikohalt ja tegevteenistusest alates 31.12.2019, mis oli seotud hageja avaldusega vabastada ta omal soovil, ei ole kostjale aluseks hagejaga töölepingu lõpetamisele, kuivõrd hageja kostjaga ennetähtaegseks töölepingu lõpetamiseks soovi ei avaldanud. Järelikult on hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine seadusest tuleneva aluseta vastavalt TLS § 104 lg 1 tühine.
22.TLS § 107 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 97 lg 2 p-st 2 tuleneb, et erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale ette teatama, kui töötaja töösuhe on kestnud üks kuni viis tööaastat vähemalt 30 kalendripäeva. Kuna tööandja on etteteatamise aega järginud lõpetades töölepingu kahekuulise etteteatamise tähtajaga ja hageja on taotlenud töölepingu lõpetamist alates 01.01.2020, siis lõpetab kohus töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 01.01.2020.
23.TLS § 109 lg 1 järgi kui kohus lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Sama sätte teise lause kohaselt võib kohus hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu lõpetamise asjaolusid ja mõlema poole huve.
24.Hageja palus esitatud avalduses tööandjalt välja mõista hüvitis kuue kuu töötasu ulatuses põhjendades seda asjaoludega, et tal oleks olnud võimalik töölepingu järgi saada tulu kuni 31.07.2020. Kostja vastuväidete kohaselt tuleb kahjuhüvitist vähendada nullini, kuna hagejale maksti ühe kuu hüvitis ning tal ei ole kahju tekkinud, kuna ta asus koheselt tööle.
25.Kohus, võttes arvesse poolte vahelise töösuhe kestvust kaks aastat ja viis kuud, et hageja arvestas kostja juurde tööle suunamisel ja kostjaga töölepingu sõlmimisel kolme aastase töötamise perioodiga, et hageja asus uuele töökohale 13.01.2020 kuupalgaga 2450 eurot, et kostja lõpetas tähtajalise töölepingu seadusliku aluseta enne töölepingus kindlaksmääratud tähtpäeva, et kostja maksis hagejale töölepingu lõpetamisel hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 10 050 eurot. Kohus on seisukohal, et hüvitise suurendamiseks kuni kuue kuuni kaalukad põhjused puuduvad, kuna väljamõistetud hüvitis katab hageja vähem teenitud tulu. Kostja seisukoht, et hagejal ei ole õigust saada hüvitist pikema perioodi eest kui tööle asumiseni Kaitseministeeriumi valitsemisala teises asutuses, ei ole kooskõlas TLS §-ga 109 lg 1 esimese lausega ja kohtupraktikaga, mille kohaselt TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest (Riigikohtu üldkogu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.2). Menetluskulude jaotus
26.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et hagihinda, hagi rahuldatud osa 50% ja asjaolu, et mõlemal poolel on esindajaks advokaat, arvestades tuleb hagimenetluse kulud jätta täielikult poolte endi kanda. Seega ei mõista kohus vastaspoolelt välja põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid, mistõttu puudub vajadus kindlaks määrata poolte menetluskulude suurus. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/
Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022. a otsusega nr 2-202877.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.