Jätta Neith Elekter OÜ poolt 29. novembril 2021 esitatud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhis (Elektritöö eest vastutava isiku, elektripaigaldise kasutamise järelevaataja ja auditi tegija kompetentsuse kohta) ja Tarmo Sinimäele
30.augustil 2021 edastatud kahjunõue tsiviilasja materjalide juurde võtmata.
5.Jätta Neith Elekter OÜ poolt 29. novembril 2021 esitatud tasaarvestusavaldus tähelepanuta.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtu menetluses Neith Elekter OÜ kanda.
7.Määrata Tarmo Sinimäe menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus
eurot (käibemaksuga). Mõista Neith Elekter OÜ-lt Taro Sinimäe kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 300 eurot (käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule
päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tarmo Sinimäe (hageja) esitas 9. augustil 2020 töövaidluskomisjonile avalduse Neith Elekter OÜ (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel, hüvitise 5100 euro (bruto) TLS § 109 lg 1 alusel, hüvitise 850 euro TLS § 100 lg 5 alusel ja töötasu 62 euro 40 sendi väljamõistmiseks.
Töövaidluskomisjon tuvastas 26. novembri 2020 otsusega, et kostjapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel on tühine, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel 11. augustist 2020, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 3400 eurot (bruto), jättis hageja nõude hüvitise 1700 euro (bruto) TLS § 109 lg 1 alusel ja 850 euro (bruto) TLS § 100 lg 5 alusel saamiseks rahuldamata ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 62 eurot 40 senti (neto). Kostja esitas 28. detsembril 2021 maakohtule taotluse vaadata hageja töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagina osas, milles töövaidluskomisjon nõuded rahuldas.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 28. oktoobril 2019 töölepingu, mille p-i 3.1 kohaselt asus hageja kostja juurde tööle täiskoormusega täites C-isiku, mehhanismidega töötamise, töörühma liikme ja sideelektriku tööülesandeid. Lepingu p-de 3.2 ja 3.3 kohaselt on tööaja kestus 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, summeeritud tööajaga 4-kuulise arvestusperioodiga. Tööajakava tehakse tööjuhi poolt töötajale teatavaks 1–2 päeva enne uue töö algust. Tööpäeva algus ja lõpp ning tööpäevasisesed vaheajad reguleeritakse vastavalt töökorralduse reeglites toodule. Lepingu p-i 4.1 järgi on kokkulepitud töötasuks 1700 eurot (bruto) kuus. Kostja teavitas 27. juulil 2020 töölepingu lõppemisest, hagejalt võeti ära töövahendid (tööauto võtmed, tööriistad, tööriided). Töölepingu ülesütlemise põhjusteks oli kaablite lõhkumine, materjalide nõuetekohase hoiustamise kohustuse rikkumine, sõiduki, s.o kaabliveo haagise korrasoleku kontrolli kohustuse rikkumine ja tööandja korralduste mittetäitmine. Kostja oli jätnud korraldamata kaablite maha tõstmise, mistõttu tuli hagejal otsida abi kohalikust farmist ning kasutada farmi laadurit, mille käigus vigastati kaabel. Teada ei ole vigastuse ulatus ega maht. Kostja ei näidanud materjalide ladustamise kohta. Kuigi pooled said omavahelistes läbirääkimistes asja korda, ilmus see üllatuslikult päevakorda uuesti 27. juulil 2020. Kostja ei taganud haagise tehnilist korrasolekut ning rehvi purunemine ei olnud hageja süü. Rehvi purunemist ei olnud sõiduajal tunda. Töökohustuste rikkumise kohta ei ole hagejale hoiatusi tehtud ega nõutud käskkirjade allkirjastamist. Kostja ise rikkus töölepingut ja ei arvestanud töölepingus ettenähtud tööaega (8 tundi päevas, 40 tundi nädalas), mistõttu kujunesid tööpäevad 10–11 tunni pikkusteks. Ületunde ei tasustatud. Viimase tööülesande valmimistähtaeg oli 17. juuli 2020. a, kuid arvestamata oli töö maht, looduslikud tingimused, samuti töötajate vähene väljaõpe ja tehnilise baasi võimekus. Renditööjõudu kasutati pärast hagejaga töölepingu ülesütlemist, hageja töid ei pidanud kostja parandama ega ka teine töötaja hageja eest tegema. Hageja ei rikkunud tööaja reegleid. Kuna kostja oli kokku leppinud objektide valmimise tähtajad ebarealistlikult, siis ei olnud võimalik lõpetada töid tähtaegselt.
3.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Tööandja esitas 15. juulil 2020 hagejale korralduse esitada kahe juhtumi kohta seletuskirjad. Seletuskirjade nõue puudutas kaablite lõhkumist, materjalide nõuetekohase hoiustamise kohustuse rikkumist ning sõiduki, s.o kaabliveo haagise korrasoleku kontrolli kohustuse rikkumist. Hageja keeldus seletuskirjade esitamisest. Hageja kohustuse rikkumise tagajärjel sai kahjustada tööülesannete täitmiseks kasutatav materjal (kaablid) ning kaabliveo haagis, hageja tekitas liiklusohtliku olukorra. Hageja pidi sõitmise ajal aru saama, et sõiduki rehv on purunenud. Lisaks ei täitnud hageja kostja korraldusi kaabli paigaldamisel, ei pidanud kinni tellijatega sõlmitud lepingutes kokkulepitud tähtaegadest. Kostja koostas hagejale 24. juulil 2020 kahe juhtumi kohta hoiatused/käskkirjad. Hageja keeldus hoiatuste allkirjastamisest. Hoiatustes on juhitud hageja tähelepanu asjaolule, et töölepingulise kohustuse jätkuval rikkumisel võib kostja hagejaga sõlmitud töölepingu
erakorraliselt üles öelda. Lisaks kandis kostja hageja hooletu suhtumise ja hea usu ning mõistlikkuse põhimõtte vastase tegevuse tõttu varalist kahju umbes 7500 eurot. Kõike eeltoodut arvestades, ei pidanud kostja võimalikuks töölepingulise suhte jätkamist hagejaga ning ütles töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel alates
28.juulist 2020. Lõpparvest pidas kostja kinni katkise rehvi vahetuse maksumuse. Hageja rikkus korduvalt töökohustusi ning tekitas kostjale olulisel määral kahju. Kostja on nõus hagejale töötasu 62 eurot 40 senti välja maksma, kuid töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitis ei ole põhjendatud, arvestades hageja poolt kostjale tekitatud varalist kahju suurust (haagise remondikulu ja objekti üleandmise viivitamisest tekkinud kahju). Hageja on asunud uuesti tööle, mis välistab hüvitise nõutavas suuruses väljamõistmise.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus tuvastas 26. mai 2021. a otsusega, et poolte vahel 28. oktoobril 2019 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, lõpetas töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 11. augustist 2020, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel 3400 eurot (bruto) ning töötasu 62 eurot 40 senti (neto). Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, jättes hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Hageja sai töölepingu ülesütlemise avalduse 27. juulil 2020 kätte. TLS § 88 lg 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3); on toime pannud varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5) ja on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7). Kostja on põhjendanud töölepingu erakorralist ülesütlemist hageja poolt 1) seletuskirja esitamata jätmisega; 2) kaabli ja kaabliveo haagise kahjustamisega; 3) tööandja korralduste täitmata jätmisega kaablite paigaldamisel ning tähtaegadest kinni pidamata jätmisega; 4) asjaoluga, et töötaja tööülesandeid pidi täitma objektil teine töötaja; 5) tööle hilinemisega ja töölt varem lahkumisega; 6) tööandjale kahju tekitamisega umbes 7500 eurot. Kostja peab peamisteks töölepingu ülesütlemise põhjusteks 15. juulil 2020 toimunud juhtumeid, mille käigus sai kahjustada kaabel, rikuti materjalide nõuetekohast hoiustamist ning kaabliveo haagise korrasoleku kontrolli kohustust enne sõitma asumist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks 15. juulil 2020 pöördunud hageja poole seletuskirjade saamiseks ega selle kohta, et kostja oleks hagejale edastanud hoiatused jätkuva rikkumise vältimiseks. Kuna kostja ei ole tõendanud asjaolu, et ta pöördus hageja poole seletuskirjade saamiseks, ei ole tõendatud töötajapoolne töökohustuse oluline rikkumine, st seletuskirjade andmata jätmine. TLS § 88 lg 1 p 3 eelduseks on hoiatuse tegemine töötajale, kui viimane on eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. 24. juulil 2020 koostatud käskkirjade/hoiatuste edastamine hagejale enne töölepingu erakorralist ülesütlemist on tõendamata, mistõttu on tõendamata hoiatuse tegemine jätkuvate rikkumiste vältimiseks. Tööõiguses on kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2
p-des 2–4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Eeltoodust tulenevalt ei saanud kostja töölepingut TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorraliselt üles öelda. Kostja on hagejale ette heitnud kaablite ja kaabliveo haagise kahjustamist. TLS § 74 lg 1 kohaselt kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Lõike 2 kohaselt, kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, millest nähtuks hageja poolt tahtlik töölepingu rikkumine. Hageja selgituste kohaselt tulenes kaablite kahjustamine kostja tegevusetusest, sest kaablite maha laadimise ja materjalide ladustamise koht oli ette valmistamata. Kostja ei ole vastupidist tõendanud. Hageja süülise käitumisena ei saa käsitleda haagise ratta kinni kiilumist. Asjas ei ole tõendatud, millal ratas kinni kiilus ja kas see toimus hageja süül. Kostja ei ole hageja poole kahju hüvitamise nõudega pöördunud. Kostja esitas arved rehvi vahetuse kulu kohta (tl 25), tööjõu rendi kohta perioodil 28. juulist 26. augustini (tl 25 pöördel) ja autopuuri vahekasti lõhkumise kohta (tl 26), mis ei kinnita, et vastav kahju on tekkinud hageja süülise käitumise tõttu. Seega puudub alus töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 7 alusel. Tuvastatud ei ole hageja poolt ka muude töökohustuste rikkumine. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et töötaja on kaabli paigaldamisel oma töökohustusi rikkunud või eiranud tööandja korraldusi paigaldamise osas. Kostja ei ole ette toonud ka asjaolusid, millest nähtuks, et hageja pole tööaegadest kinni pidanud. Kui hageja hilines tööle või lahkus töölt enne tööaja lõppu, oleks tulnud hagejat teavitada töökohustuse rikkumisest ning teha talle hoiatus. Kostja ei ole esitanud tõendeid ka selle kohta, et hageja tööülesandeid täitis hageja asemel teine töötaja. Töölepingu erakorralisele ülesütlemisele peab eelnema hoiatus, kuna eeltoodud rikkumised ei ole sedavõrd olulised, mis tingiks töölepingu ülesütlemise ilma töötajat eelnevalt hoiatamata. Seega ei saa eeltoodud asjaolud olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 5 järgi. Seega on 27. juuli 2020. a töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine TLS § 104 lg 1 järgi. Kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 97 lg 2 p 1 järgi peab erakorralisest ülesütlemisest töötajale ette teatama vähemalt 15 kalendripäeva, kui töötaja töösuhe tööandja juures on kestnud alla ühe tööaasta. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja sai ülesütlemisavalduse 27. juulil 2020 kätte ja seega tuleb tööleping lõpetada TLS § 107 lg 2 alusel alates 11. augustist 2020. Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, tuleb tööandjalt mõista välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada ka tekkinud mittevaraline kahju. Kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult on suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning tööandja pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Olukorras, kus tööandja lõpetab töötajaga töölepingu ebaseaduslikult, tuleb mittevaralise kahju eest maksta hüvitist. Hüvitise suurus sõltub töölepingu ebaseadusliku lõpetamise asjaoludest. Hageja töötasuks oli lepingu kohaselt 1700 eurot. Maakohus nõustus töövaidluskomisjoniga väljamõistetud hüvitise suuruse osas. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta, et hageja ei saanud ülesütlemise hetkest kuni kohtu poolt töölepingu lõpetamise päevani töötasu. Töölepingu ülesütlemise tühisust, hageja poolt suhteliselt lühikest töötamise perioodi kostja juures, hageja huvi töötamise jätkamiseks ning kostja huvi töölepingu lõpetamiseks arvesse võttes määras maakohus hüvitise kahe kuu töötasu suuruses 3400 eurot (bruto).
Kostja pidas hageja töötasust kinni 62 eurot 40 senti lõhutud rehvi taastamiskulu (tl 42). TLS § 78 lg 1 kohaselt võib tööandja kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavasisulist nõusoleku hageja kostjale andnud ei ole. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töötasu 62 eurot 40 senti (neto).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda või alternatiivselt tagastada tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Kostja palub apellatsioonkaebuses kuulata tunnistajana ära V.V., kes saab anda ütlusi hagejale kostja poolt käskkirjade edastamise kohta ja hageja töölepinguliste kohustuste rikkumise kohta. Kostjal oli ainukene võimalus tõendada hagejalt seletuskirjade nõudmist ja hageja poolt töölepingu kohustuste järjepidevat rikkumist hageja otsese juhi V.V. ütlustega. Jättes tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata, jättis maakohus kostjat sisuliselt ilma enda õiguste kaitse võimaluseta. Maakohus jättis tähelepanuta hageja rolli kostjale varalise kahju tekitamises. Kaup tuleb maha laadida viisil, mis ei kahjusta kaupa ning kinni kiilunud rattaga ei tohi sõita. Tegemist on tavapäraste hoolsuskohustuste ja liiklusreeglite rikkumisega. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (TLS § 88 lg 1 p-d 3 ja 7). Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 g 2). Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 3). Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine (VÕS § 104 lg 4). Hageja on süüliselt tekitanud kostjale varalise kahju, mistõttu oli kostjal õiguslik alus hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p-de 3 ja 7 alusel. Kostja esitas 29. novembril 2021 ringkonnakohtule Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhise (Elektritöö eest vastutava isiku, elektripaigaldise kasutamise järelevaataja ja auditi tegija kompetentsus) ja hagejale 30. augustil 2021 edastatud kahjunõude summas 2193 eurot 33 senti. Kostja palub apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tasaarvestada kostja kahjunõue hagejale väljamakstava hüvitisega.
6.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus jättis põhjendatult kostja taotluse tunnistajate ülekuulamiseks rahuldamata. Kostjal oli võimalus taotleda tunnistajate ülekuulamist nii töövaidluskomisjonis kui maakohtusse pöördumisel, kuid ta ei teinud seda ega ole põhjendanud, miks ta ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist õigel ajal. Ka ei vaidlustanud kostja kohtu tegevust taotluse rahuldamata jätmisel. Töötaja töökohustused peavad olema kirjas töölepingus ja ametijuhendis, nende tuvastamiseks puudub vajadus koguda tõendeid tunnistaja ülekuulamise näol. Kostja hageja tööandjana ei ole 24. juuli 2020. a käskkirjades ega 27. juuli 2020. a töölepingu erakorralise ülesütlemise teates märkinud, millist töökohustust hageja rikkus. Kostja vastutab ise oma vara, sh haagise tehnilise seisukorra eest. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et hageja ei kontrollinud haagise tehnilist seisukorda sõidu alustamisel, seadis kellegi elu- ja või tervise ohtu ja jätkas sõitu ka pärast rehviprobleemi teatavaks saamist. Kui hageja oleks 15. juulil 2020 põhjustanud kostjale sedavõrd suure kahju, et töösuhte jätkamine
osutuks võimatuks, pidanuks kostja töölepingu erakorraliselt üles ütlema juba 16. juulist 2020. Selle asemel lubas kostja hageja tööle veel nädala vältel enne, kui töölepingu üles ütles. Kostja pidas päev enne töösuhte ülesütlemist vajalikuks hagejat kirjalikult hoiatada, et järgmisel korral võidakse tööleping üles öelda. Seega möönis kostja 24. juulil 2020 ise, et töösuhte jätkamine on võimalik ja hetkeseisuga piisas üksnes hoiatusest. Tegelikult esitati 24. juuli 2020. a käskkirjad/hoiatused hagejale alles 27. juulil 2020 samaaegselt töölepingu ülesütlemise teatega. Seega on hoiatused vormistatud tagantjärele, sest hageja keeldus töölepingut lõpetamast poolte kokkuleppel. 24. juulil esitatud hoiatus rikkumiste kohta ei saanuks anda 27. juuliks alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, sest uusi töölepingu rikkumisi ei ole vahepeal tuvastatud. Tegelikkusele ei vasta kostja väide temale varalise kahju tekitamise kohta. Kostja oleks pidanud ette valmistama kauba mahalaadimise kohad, selgitama kauba mahalaadimisele esitatavaid nõudeid ning andma hagejale konkreetsed suunised, kuidas kaupa maha laadida olukorras, kus nendele nõuetele vastavad tingimused puuduvad.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
8.Kostja taotleb apellatsioonkaebuses kuulata tunnistajana üle V.V.. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus (TsMS § 652 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja esitanud apellatsioonkaebuses selliseid põhjendusi, mis õigustaksid tunnistaja ülekuulamist apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus märgib, et kostja oli sama tunnistaja ülekuulamise taotluse esitanud ka maakohtu menetluses (tl 36 pöördel). Maakohus jättis kostja taotluse rahuldamata, kuna see oli esitatud hilinenult. Kostja ei esitanud vastuväidet maakohtu tegevuse peale (TsMS § 333). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud ühelegi TsMS § 652 lg-s 3 nimetatud asjaolule, mis oleks aluseks tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamiseks ringkonnakohtus. Pool ei või TsMS § 652 lg 6 järgi apellatsiooniastmes tugineda asjaolule, et esimese astme kohus rikkus menetlusõiguse normi, kui ta ei esitanud esimese astme kohtus sellele õigeaegselt vastuväidet.
9.Ringkonnakohus jätab ka tsiviilasja materjalide juurde võtmata kostja poolt 29. novembril 2021 esitatud Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhise (Elektritöö eest vastutava
isiku, elektripaigaldise kasutamise järelevaataja ja auditi tegija kompetentsuse kohta) ja hagejale 30. augustil 2021 edastatud kahjunõude. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine mõjuvaid põhjuseid, mille tõttu ei saanud kostja esitada Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhise maakohtu menetluses. Samuti ei vaidle pooled hageja tööülesannete sisu üle. Seega ei ole kostja poolt esitatud juhis asjakohane tõend. Ringkonnakohtu hinnangul ei oma tsiviilasjas tähtsust ka pärast maakohtu otsuse tegemist hagejale esitatud kahjunõue. Vaidlust ei ole, et kostja ei ole kahjunõuet enne töölepingu lõpetamist või vahetult pärast töölepingu lõpetamist hageja vastu esitanud.
10.Kostja palub 29. novembri 2021. a menetlusdokumendis apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tasaarvestada kostja kahju nõue hageja hüvitise nõudega. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi tasaarvestuse vastuväite võib esitada ka kohtumenetluses, tuleb vastuväite esitamisel kinni pidada TsMS §-des 329–330 sätestatud tähtaegadest. Vastuväite hilinenult esitamise korral võib kohus selle jätta TsMS § 331 kohaselt tähelepanuta. Vaidlust ei ole, et kostja on väidetavale kahju tekitamisele hageja poolt kogu menetluse kestel tuginenud. Seega oli kostjal kohtumenetluses võimalik esitada tasaarvestusavaldus, kuid kostja ei ole seda teinud. Kostja ei too ka 29. novembri 2021. a menetlusdokumendis esile selle avalduse varasema esitamise võimatuse põhjuseid. Kostja ei esitanud hilinemise kohta mingit mõjuvat põhjust, mis õigustanuks selle menetlemist. Avalduse menetlemine põhjustaks asja lahendamise viibimist.
11.Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 alusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus asus põhjendatud seisukohale, et viidatud alustel töölepingu lõpetamine käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on tühine. Viidatud TLS § 88 lg 1 p-de 3,5 ja 7 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi (p 3), on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu (p 5) või on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu (p 7).
12.Töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks hagejat eelnevalt hoiatanud ning nõudnud käitumise parandamist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks peale 15. juuli 2020. a juhtumit hagejalt selgitusi nõudnud või et ta oleks hagejat hoiatanud ning nõudnud käitumise parandamist. Hoiatuste edastamist ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul ka 24. juuli 2020. a käskkiri (tl 22). Kuigi sellel on märgitud küll kuupäev, on see allkirjastatud käsitsi ning seega ei ole käskkirja koostamise ja allkirjastamise hetk tuvastatav. Hageja väitis, et ta sai selle kätte alles töölepingu ülesütlemisega. Kostjal tulnuks seega tõendada, et ta on selle kostjale varem kätte toimetanud. Kostja ei ole seda teinud. Kuigi kostja apellatsioonkaebuse kohaselt on see edastatud hageja e-postile ning isiklikult, ei
ole kohtumenetluses esitatud edastamise e-kirja. Seega leidis maakohus põhjendatult, et TLS § 88 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus töölepingu lõpetamiseks ei ole täidetud. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja selgitused käskkirjade edastamise ja hageja poolt töökohustuste rikkumise kohta vastuolulised. Kostja selgitab apellatsioonkaebuse p-des 1.3– 1.5 (sarnaselt 25. jaanuari 2021. menetlusdokumendi p-dega 1.5–1.7) nõude ja käskkirjade esitamisega seonduvat. Kostja esitas väidetavalt 15. juulil 2020 hagejale selgitusenõude ning koostas käskkirja 24. juulil 2020. Kostja apellatsioonkaebuse p 1.5. kohaselt jätkas hageja pärast käskkirjade kättetoimetamist tööülesannete rikkumist, viidates seejuures väidetavatele rikkumistele 17. juulil – 20. juulil 2020. a (kaabel pidi olema paigaldatud 17. juuliks 2020; hageja lõpetas 20. juuli 2020 tööpäeval kell 18:31). Selleks, et hagejale saaks ette heita töölepinguülesannete rikkumist pärast 24. juuli 2020. a käskkirja edastamist, peavad need rikkumised aset leidma pärast käskkirja koostamist ja edastamist. Kostja ei ole menetluses esile toonud hageja poolt toime pandud rikkumist pärast 24. juulit 2020. Kuivõrd käskkirjade hagejale kätte toimetamine on tõendamata, ei hakka ringkonnakohus hindama väidetavaid edaspidiseid rikkumisi.
13.TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töölepingu ülesütlemise avaldusest ega kostja menetlusdokumentidest ei selgu üheselt hagejale etteheidetav tegu TLS§ 88 lg 1 p 5 järgi. Kostja etteheiteks hagejale TLS § 88 lg 1 p 5 järgi saab olla hageja üldine käitumine töökohustuste täitmisel. Kostja heidab hagejale mh ette tööaja reeglitest mitte kinnipidamist, soovides nimetatud väiteid tõendada sõitude raportiga (tl 23–24). Töölepingu (tl 16–18) p 3.2. kohaselt on tööaja kestus päevas 8 tundi, nädalas 40 tundi, tööpäeva algus ja lõpp ning tööpäevasisesed vaheajad reguleeritakse töökorralduse reeglites. Tööaeg on reguleeritud töökorralduse reeglite p-des 4.2.–4.3. Töökorralduse reeglite p 4.3. kohaselt määratakse tööaja algus ja lõpp kindlaks ajakavaga. Vastavalt TLS § 28 lg 2 p-le 4 on tööandja kohustatud muuhulgas pidama tööaja arvestust. Kostja ei ole hageja tööaja arvestust ega ajakava esitanud. Hageja poolt määratud tööajast mittekinnipidamist ei tõenda esitatud sõitude raport. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga kostja tõendanud hageja poolt sellist käitumist või tegude toimepanemist, mis tingiks kostja poolse usalduse kaotuse.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole tõendanud temale hageja poolt kahju tekitamist ning et tegemist oleks süülise käitumisega, mille eest peaks hageja vastutama ja mis annaks aluse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja poolt. Kostjale hageja poolt kahju tekitamist ei tõenda kostja poolt esitatud arved (tl 25–26) ega tuvastamata isiku poolt koostatud selgitus hagejaga tekkinud probleemide kohta (tl 27). Süü vormid sätestab VÕS § 104 lg 2, milleks on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 3 kohaselt on hooletus käibes vajaliku hoole järgimata jätmine; lg 4 järgi on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ja lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja temalt nõutavat hoolsust rikkunud. Kostja väited seoses rehvi purunemisega on paljasõnalised ja tõendamata. Kindlalt ei saa väita, et hageja pidi sõidu ajal tundma rehvi purunemist. Tuvastatud ei ole rehvi purunemise hetk, s.t kas see juhtus vahetult pärast sõidu alustamist, sõidu ajal või enne sõidu lõpetamist. Samuti on paljasõnaline kostja etteheide, et hageja ei ole sõiduki tehnilist seisundit enne sõidu alustamist kontrollinud. Isegi juhul, kui hageja oleks sõiduki enne sõidu alustamist üle vaadanud, on ebaselge, kas ta oleks saanud tuvastada, et rehv võib sõidu ajal puruneda. Hageja väitel ei ole ta rehvi purunemist sõidu ajal
tundnud. Tõendamata on ka, et hageja tööd olid ebakvaliteetsed ja neid pidi keegi teine ümber tegema. Seda ei tõenda kostja poolt esitatud osaühingu Edmest EDM arve (tl 25 pöördel). Arvest ei nähtu, milliste tööde tegemiseks oli vaja tööjõudu rentida. Samuti on tõendamata hageja poolt töö ebakvaliteetne tegemine.
15.Kuivõrd puuduvad alused hagejaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ega 7 järgi, tuvastas maakohus õigesti, et 27. juuli 2020. a töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine TLS § 104 lg 1 järgi. Tööleping on eraõiguslik võlasuhe, mille sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut (TLS § 4 lg 1). Kuigi töölepingu lõppemisele kohaldatakse töölepingu seadusest tulenevaid erisätteid, lõpeb tööleping juhul, kui kohus tuvastab, et ühe poole tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks on kehtiv, poole kehtiva tahteavaldusega (kohus tuvastab, et ülesütlemisavaldus on kehtiv ja loeb töölepingu ülesütlemisavaldusega lõppenuks, vt Riigikohtu 2. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057). Kuigi TLS § 107 lg 2 tuleneb, et ülesütlemise tühisuse või tühistatuse tuvastamise korral lõpetab kohus või töövaidlusorgan töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel poole taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, hõlmab nimetatud sõnastus eelduslikult ükses kohtu poolt määratud võlasuhte lõppemise aega. Tööleping tuleb lugeda lõppenuks TLS § 107 lg 2 ja § 97 lg 2 p 1 alusel alates 11. augustist 2020.
16.TLS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg-s 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. TLS § 109 lg 1 teise lause kohaselt võib töövaidlusorgan hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada muuhulgas tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju (Riigikohtu üldkogu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-13, p 32.3; 21. novembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-708, p 20). Seadusandja on TLS § 109 lg 1 teise lausega jätnud töövaidlusorganile kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Töövaidlusorgan võib kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas vähendada või suurendada. Käesolevas vaidluses ei ole hageja eraldi nõudnud TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise koosseisus saamata jäänud tulu, saamata jääva tulu ega mittevaralise kahju hüvitamist ega kuidagi teistmoodi kahju liike eristanud ja summaliselt välja toonud (v.a algselt töövaidluskomisjonile TLS § 109 lg 1 ja § 105 lg 5 alusel esitatud nõuded). Sellele vaatamata on ka sel juhul töövaidlusorganil kohustus arvestada konkreetse vaidluse asjaolusid ning mõista õiglane hüvitis. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu poolt väljamõistetud kahe kuu hüvitis, arvestades vaidluse asjaolusid, põhjendatud ja õigustatud. Maakohus lähtus õigesti hüvitise suuruse määramisel töölepingu ülesütlemise tühisusest ning hageja poolt suhteliselt lühikesest töötamise perioodist kostja juures.
17.Kuivõrd ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata, puudub vajadus muuta menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohus leidis, et kuivõrd menetlusdokumentidest ei nähtu, et hagejal oleks olnud lepinguline esindaja, siis puuduvad hagejale hüvitatavad menetluskulud. Seega on
maakohus sisuliselt hinnanud hageja menetluskulude suurust. Sellest tulenevalt saab ka ringkonnakohus määrata menetluskulud rahaliselt kindlaks (TsMS § 174 lg 3). Hageja menetluskuludeks ringkonnakohtus on lepingulise esindaja kulu 300 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulud põhjendatud (TsMS § 175 lg 1). Hageja esindaja tunnitasu 50 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning esindaja poolt apellatsiooniastmes hageja esindamisele kulutatud aeg 5 tundi vastab tsiviilasja keerukusele ja materjalide mahukusele. Hageja esindajal tuli tutvuda tsiviilasja materjalidega, apellatsioonkaebusega ning koostada kaebusele vastus. Ringkonnakohus rahuldab hageja taotluse apellatsioonimenetluse kuludelt viivise väljamõistmiseks TsMS § 177 lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostja kasuks välja apellatsiooniastme menetluskuludelt viivist kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vahur-Peeter Liin
Indrek Parrest
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.