OÜ Exmet hagi aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja AS-i Liwathon E.O.S. vastu kinnistusraamatu kande parandamiseks Aktsiaseltsi Tallinna Sadam vastuhagi OÜ Exmet vastu kinnistusraamatusse tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise nõusoleku andmise tuvastamiseks, alternatiivselt kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagi OÜ Exmet vastu kinnistusraamatusse tasuta isikliku kasutusõiguse seadmise nõusoleku andmise, alternatiivselt kinnistusraamatu kande muutmiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2.07.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Exmet apellatsioonkaebus TALLINNA SADAM ja AS-i vastuapellatsioonkaebused
Kaebuse hind
OÜ Exmet apellatsioonkaebus 1 100 000 eurot
ning aktsiaseltsi Liwathon E.O.S.
aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuapellatsioonkaebus 1 103 500 eurot AS-i Liwathon 1 103 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
E.O.S.
vastuapellatsioonkaebus
Hageja (vastukostja) OÜ Exmet (registrikood 11739524), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jüri Leppik
2-20-16978 Kostja I (vastuhageja I) aktsiaselts TALLINNA SADAM (registrikood 10137319), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martti Peetsalu Kostja II (vastuhageja II) (registrikood 10715645), vandeadvokaat Arne Ots Menetluse liik
AS Liwathon E.O.S. lepinguline esindaja
Asja läbivaatamine menetluskonverentsina 23.11.2021 peetud kohtuistungil
1.Harju Maakohtu 2.07.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16978 tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata OÜ Exmet hagi ning aktsiaseltsi TALLINNA SADAM ja AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagid (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3). Teha tühistatud uus otsus, millega:
1.1.OÜ Exmet hagi rahuldada ning kohustada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM (registrikood 10137319) ja AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 569202 (Muuga sadam, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Muuga küla, Koorma tn 5) III jao 2. kanne (mis on sisse kantud 18.09.2012 ja muudetud 6.03.2020 kinnistamisavalduse alusel 17.03.2020) sisuga: „Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.01.2034 AS Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 07.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 06.03.2020.a lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“.
1.2.Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuhagi esmane nõue jätta rahuldamata. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuhagi alternatiivne nõue rahuldada ja kohustada OÜ-d Exmet (registrikood 11739524) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 569202 (Muuga sadam, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Muuga küla, Koorma tn 5) III jakku AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks järgmiselt: „Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.12.2032 AS Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 7.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 6.03.2020 lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“.
1.3.AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagi esmane nõue jätta rahuldamata. AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagi alternatiivne nõue rahuldada ja kohustada OÜ-d Exmet (registrikood 11739524) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 569202 III jakku AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks järgmiselt: „Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.12.2032 AS-i Liwathon (registrikood 10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 7.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 6.03.2020 lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“
2.Harju Maakohtu 2.07.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-16978 jätta muutmata osas, milles maakohus jättis menetluskulud poolte kanda, kuid muuta ja täiendada selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
2-20-16978
3.OÜ Exmet taotlus aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks jätta rahuldamata.
8.Apellatsioonimenetluse kulud jätta poolte endi kanda.
9.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et resolutsiooni punktis
1.1.nimetatud kannet ei kustutata ilma, et tehtaks resolutsiooni punktides 1.2. ja
1.3.nimetatud uus kanne.
10.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
10.1.OÜ Exmet hagi rahuldada ning kohustada aktsiaseltsi TALLINNA SADAM (registrikood 10137319) ja AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) andma nõusolek kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr 569202 (Muuga sadam, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Muuga küla, Koorma tn 5) III jao 2. kanne (mis on sisse kantud 18.09.2012 ja muudetud 6.03.2020 kinnistamisavalduse alusel 17.03.2020) sisuga: „Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.01.2034 AS Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 07.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 06.03.2020.a lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“.
10.2.Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuhagi esmane nõue jätta rahuldamata. Aktsiaseltsi TALLINNA SADAM vastuhagi alternatiivne nõue rahuldada ja kohustada OÜ-d Exmet (registrikood 11739524) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 569202 (Muuga sadam, asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Muuga küla, Koorma tn 5) III jakku AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks järgmiselt: „Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.12.2032 AS Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 7.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 6.03.2020 lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“.
10.3.AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagi esmane nõue jätta rahuldamata. AS-i Liwathon E.O.S. vastuhagi alternatiivne nõue rahuldada ja kohustada OÜ-d Exmet (registrikood 11739524) andma nõusolek Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 569202 III jakku AS-i Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks järgmiselt: „Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.12.2032 AS-i Liwathon (registrikood 10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 7.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 6.03.2020 lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“
10.4.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.
10.5.Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord selliselt, et tervikresolutsiooni punktis 10.1. nimetatud kannet ei kustutata ilma, et tehtaks tervikresolutsiooni punktides 10.2. ja 10.3. nimetatud uus kanne.
2-20-16978 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Exmet (hageja) esitas 17.11.2020 Harju Maakohtule aktsiaseltsi TALLINNA SADAM (kostja I) ja AS-i Liwathon E.O.S. (kostja II) (kostja I ja kostja II ühiselt kui kostjad) vastu hagi, milles palus kohustada kostjaid andma nõusolek Viimsi vallas, Muuga külas, Koorma tn 5 paikneva kinnistu registriosa nr 569202 (kinnistu) III jao 2. kanne (mis on sisse kantud 18.09.2012 ja muudetud 6.03.2020 kinnistamisavalduse alusel 17.03.2020) sisuga: „Isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.01.2034 AS Liwathon E.O.S. (registrikood 10715645) kasuks. Tasuta isiklik kasutusõigus vastavalt 7.03.2000 lepingu punktidele 4 kuni 9, 13.06.2007 lepingu punktidele 2.1 ja 2.2 ning 06.03.2020.a lepingu punktidele 3.1 ja 3.2.“ Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnistu kostjale I, kes on kinnistu koormanud hoonestusõigusega hageja kasuks tähtajaga 50 aastat ning isikliku kasutusõigusega kostja II kasuks tähtajaga 20.01.2034. Enne kostjat II oli isiklik kasutusõigus seatud kostja II õiguseellase AS-i Vopak E.O.S. kasuks tähtajaga 7.03.2020. Kostja I ei ole taotlenud isikliku kasutusõiguse pikendamiseks hageja nõusolekut. Isikliku kasutusõiguse pikendamine rikub hageja õigusi.
2.Kostjate hagile esitatud vastuväidete osas märkis hageja järgmist. -
-
Hagejale pole 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingus antud nõusolekut teatavaks tehtud ning nõusolekut pole ka kinnistusraamatusse kantud. Hageja ei ole realiseerinud 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepinguga antud nõusolekut ajal, kui hoonestusõiguse omanikuks oli nõusoleku andnud isik. Vaidlustatud kanne ei vasta 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu tingimustele. Nõusolek anti isiklike kasutusõiguste pikendamiseks registriossa nr 202702 kantud hoonestusõigusega võrdseks tähtajaks, mis oli 20.12.2032. Kostja II kasuks seatud isiklikku kasutusõigust pikendati aga kuni 20.01.2034.
Kostja I vastuväited ja vastuhagi
3.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-20-16978
3.1.Kostja I vastuväited hagile olid kokkuvõtvalt järgmised. -
-
-
Hageja on AHL Logistic OÜ õigusjärglane, kes on andnud nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Nõusolek anti 15.05.2012 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. AHL Logistic OÜ võttis kokkuleppe isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks üle 27.03.2018 sõlmitud lepingu (asjaõiguslepingud hoonestusõiguse omandi üleandmiseks) p-dega 2.6. ja 2.6.1. AHL Logistic OÜ ja hageja ühinesid, mille tõttu hageja astus õigusjärglasena oma õiguseelneja asemel kõikidesse õigussuhetesse (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 6 lg 1 (TsÜS), äriseadustiku (ÄS) § 391 lg 4).
4.Kostja I esitas 14.04.2021 vastuhagi, milles palub esmase nõudena kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.01.2034. Kostja I tugineb esmase nõude alusena 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dele 11.2. ja
11.4.ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) § 152 lg-le 1. Neist alustest tuleneb hagejale kohustus taluda kostjale II kuuluvat ja kinnistut läbivat torujuhet tähtajatult. Alternatiivselt palub kostja I kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.12.2032. Alternatiivse nõude alusena tugineb kostja 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-le 1.13. Kostja II vastuväited ja vastuhagi
5.Kostja II palus jätta hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II vastuväited hagile olid samad, mis kostjal I.
6.Kostja II esitas 6.05.2021 vastuhagi.
6.1.Kostja II palub vastuhagis samuti esmase nõudena kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.01.2034. Kostja II tugines kostja I vastuhagis esile toodud asjaoludele, põhjendustele ja õiguslikele alustele. Kostja II leiab sarnaselt kostjaga I, et 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dest 11.2. ja 11.4. ning AÕSRS § 152 lg-st 1 tuleneb hagejale kohustus taluda kostjale II kuuluvat ja kinnistut läbivat torujuhet tähtajatult. Alternatiivselt palus kostja II kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.12.2032. Nii nagu kostja I, tugines ka kostja II alternatiivse nõude alusena isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-le 1.13.
6.2.Vastuhagi kohaselt on kostjal II kütusemahutid ca 7 km kaugusel Muuga sadamast. Kütus pumbatakse terminalidest Muuga sadamasse läbi torustiku, mille lõik kaile nr 7 kulgeb üle kinnistu. Koorma tn 5 kinnistu on ainuke kinnistu, mis tagab kostjale II juurdepääsu Muuga sadamas asuvale kaile nr 7. Seetõttu on torustik kinnistule ka püstitatud. Kai nr 7 on kostja II majandustegevuse ellu viimiseks kasutatav põhikai, mis on spetsiaalselt mõeldud suurte tankerite laadimiseks ja lossimiseks. Kostja II ei saa oma tavapärast majandustegevust ilma isikliku kasutusõiguse esemeks oleva torujuhtmeta jätkata. Hageja vastuväited vastuhagidele
7.Hageja palus jätta kostja I ja kostja II vastuhagid rahuldamata ning jätta kostja I vastuhagiga seonduvad menetluskulud kostja I kanda ja kostja II vastuhagiga seonduvad menetluskulud kostja II kanda.
2-20-16978
7.1.Hageja põhilised vastuväited kostja I ja kostja II vastuhagidele olid kokkuvõtvalt järgmised. -
-
-
-
Vastuhagi nõuetega on kostjad võtnud hageja hagi omaks. Kostja I vastuhagi nõudeid ei saa rahuldada ilma, et oleks kindlaks määratud hoonestusõiguse koormamise tingimused. Kostja II pole esitanud sellist nõuet hageja vastu. Muuga Logistics OÜ ei ole andnud hagejale üle 15.05.2012 lepingu p-s 1.13. toodud nõusolekut kinnistule seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Pärast hoonestusõiguse võõrandamist AHL Logistic OÜ-le (17.04.2018) kaotas nõusolek õigusliku tähenduse. Hageja ei ole mitte Muuga Logistics OÜ, vaid AHL Logistic OÜ õigusjärglane. Kui kohus tuvastab, et hagejale on üle läinud võlaõiguslikud kohustused Muuga Logistics OÜ-lt, millele vastuhagides tuginetakse, taotleb hageja ka aegumise kohaldamist. AÕSRS § 152 lg 1 ei ole asjakohane. Pärast tähtajalise õiguse kinnistusraamatusse sissekandmist pole säte enam kohaldatav. Kostja II õiguseellase AS-i Vopak E.O.S. kasuks seatud isiklik kasutusõigus lõppes 7.03.2020. Kostjad sõlmisid varasema tähtajalise kasutusõiguse muumiseks uued kokkulepped, mis ei tulenenud varasematest kasutusõiguse lepingutest.
Maakohtu otsus ja põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 2.07.2021 otsusega hageja hagi ja kostjate vastuhagid rahuldamata ning menetluskulud poolte kanda.
8.1.Maakohus tuvastas, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepinguga andis Muuga Logistics OÜ nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks, mis sisaldab muu hulgas kande tegemiseks vajalikku kinnistamisnõusolekut. Maakohtu hinnangul on kinnistu hoonestusõigusega seonduvad Muuga Logistics OÜ õigused ja kohustused AHL Logistic OÜ-le üle läinud – sealhulgas võttis AHL Logistic OÜ üle 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingus sisaldunud kokkuleppe, millega Muuga Logistics OÜ andis nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Kuna hageja on AHL Logistic OÜ õigusjärglane, on hagejale üle läinud Muuga Logistics OÜ kohustus anda nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Seeläbi on hageja andnud tähtaja pikendamiseks vajaliku nõusoleku ja kinnistusraamatu kanne on õige.
8.2.Kostjate vastuhagide osas leidis maakohus, et kuna kinnistusraamatusse on juba kantud kostja II kasuks isiklik kasutusõigus kostjate poolt nõutud tähtajaks, ei tuvastanud kohus kostjate õiguste rikkumist. Nõude aegumist maakohus ei käsitlenud.
8.3.Kuna maakohus jättis hagi ja vastuhagid rahuldamata, jäid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi poolte enda kanda.
menetluskulud
Hageja apellatsioonkaebus
9.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti hageja hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Hageja palub hagi rahuldamist. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda ja määrata need ka rahaliselt kindlaks.
2-20-16978
9.1.Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. -
-
-
Maakohus tuvastas, et kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kande muutmiseks on vaja hoonestaja nõusolekut. Maakohus tuvastas mitmed ebaõiged faktid, mis väidetavalt tulenevad kinnistu kohta avatud registriosast ning mis tingisid otsuse järelduste ebaõigsuse. Maakohus on otsuses eiranud asjaolusid, mille kostjad on omaks võtnud. Vaidlusaluse isikliku kasutusõiguse tähtaeg saaks 15.05.2012 lepingu alusel ka kostjate endi väitel olla kuni 20.12.2032, mitte 20.01.2034. Maakohus jättis käsitlemata ja hindamata mitmed hageja esile toodud asjaolud ja põhjendused, miks Muuga Logistics OÜ (varasema ärinimega ArcelorMittal Tallinn OÜ) antud nõusolek isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks ei ole omistatav hagejale. Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Samuti oleks maakohtul tulnud menetluskulud rahaliselt kindlaks määrata.
Kostja I vastuapellatsioonkaebus
9.2.Kostja I esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti kostja I vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Kostja I palub vastuhagi rahuldada ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei võtnud hagi rahuldamata jätmise tõttu seisukohta kostjate esitatud vastuhagide osas, käsitles kostja I vastuapellatsioonkaebuses vastuhagi aluseks olevaid asjaolusid ja eset.
9.3.Kostja I esitas vastuapellatsioonkaebuses ka taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks juhul, kui kohus leiab, et hageja nõusoleku puudumise tõttu on kinnistusraamatu kanne ebaõige ning see tuleb kustutada ja samal ajal rahuldada ka vastuapellatsioonkaebus (vastuhagi). Kostja I palub sellisel juhul teha kohtuotsuse alusel mõlemad kinnistusraamatu kanded üheaegselt – s.t kande parandamiseks kustutatakse ebaõige kanne ja tehakse õige kanne. Kostja II vastuapellatsioonkaebus
9.4.Kostja II esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palus hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise korral tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostja II vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda. Kostja II palub vastuhagi rahuldada ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja II tugines kostja I vastuapellatsioonkaebuses esile toodud asjaoludele, põhjendustele ja õiguslikele alustele ning palus täiendavalt arvestada, et kostja II ei saa oma tavapärast majandustegevust ilma isikliku kasutusõiguse esemeks oleva torujuhtmeta jätkata. Poolte seisukohad kaebuste suhtes
10.Kostja I ja kostja II vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
11.Hageja vaidleb kostja I vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Lisaks leidis hageja, et kostja I vastuapellatsioonkaebus on esitatud kostja II õiguste ja huvide kaitseks ning tuleks jätta läbi vaatamata.
2-20-16978
12.Hageja vaidleb kostja II vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hageja taotles ka kostja II vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmist. Kostja II apellatsioonkaebuse üheks nõudeks on taotlus rahuldada kostja I vastuhagi. Lisaks on kostja II vastuapellatsioonkaebus tingimuslik, sest kostja II on selle esitanud juhuks kui hageja hagi tuleb rahuldada.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus ja kostjate vastuapellatsioonkaebused tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi ja vastuhagide rahuldamata jätmise osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha nende nõuete osas ise uue otsuse. Ringkonnakohus rahuldab hageja hagi. Kostja I vastuhagi esmane nõue ja kostja II vastuhagi esmane nõue jäävad rahuldamata, kuid rahuldada tuleb kostja I vastuhagi alternatiivne nõue ja kostja II vastuhagi alternatiivne nõue. Menetluskulude jaotuse osas ei anna hageja apellatsioonkaebuse ja kostjate vastuapellatsioonkaebuste väited alust tühistada maakohtu otsuse resolutsiooni, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
14.Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule kokkuvõtvalt ette seda, et maakohus on rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust ning teinud vastuolulise otsuse, jättes asjas tähtsust omavate asjaolude kohta seisukoha võtmata või need ebaõigesti tuvastanud. Kostja I ja kostja II on oma vastuapellatsioonkaebustes esitanud uuesti vastuhagides toodu, sest maakohus ei võtnud nende osas otsuses seisukohta. Ringkonnakohus nõustub nii hageja kui ka kostjate etteheidetega ning leiab samuti, et maakohtu otsus on nii hageja hagi kui ka kostjate vastuhagide osas põhjendamata (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8 rikkumine) – maakohus ei ole käsitlenud poolte kõiki faktilisi ja õiguslikke väiteid ega piisavalt põhjendanud otsuses sisalduvaid järeldusi. Samuti on otsuse tegemisel rikutud tõendite hindamise nõudeid (TsMS § 232 lg 1 rikkumine) – tõendeid ei ole piisava põhjalikkusega analüüsitud, mille tõttu on neist tehtud ebaõiged järeldused. Need rikkumised viisid maakohtu ebaõige otsustuseni jätta hageja hagi ning kostjate vastuhagid rahuldamata. Ringkonnakohus vastab hageja apellatsioonkaebuse ning kostjate vastuapellatsioonkaebuste väidetele otsuste järgnevates osades konkreetsete väidete, tõendite ja põhjenduste kaupa.
15.Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja hagi ning kostjate vastuhagid jäid rahuldamata, tuvastab ringkonnakohus esmalt asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud (I). Sellest lähtuvalt lahendab ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebused (II), sealhulgas hageja taotlused jätta kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebused läbi vaatamata (A) ning hageja aegumise vastuväite (B). Seejärel lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse (III) ning kostja I taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord (IV). Viimasena käsitleb ringkonnakohus menetluskulude jaotust nii maa- kui ka ringkonnakohtus (V). I
16.Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes nii hageja apellatsioonkaebuse kui kostjate vastuapellatsioonkaebuste alusel jätkuvalt selle üle, kas hageja oma õiguseellaste kaudu on andnud nõusoleku kostja II kasuks kinnistule seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks ning kui on, siis milliseks tähtajaks – kas kuni 20.01.2034 või 20.12.2032. Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et kostjad on 6.03.2020 isikliku kasutusõiguse muutmise lepingus ja asjaõiguslepingus kokku leppinud, et p-s 1.11 nimetatud kinnistu isikliku
2-20-16978 kasutusõiguse tähtaega pikendatakse p-de 3 ja 4 järgi kuni 20.01.2034. Tähtaja pikendamise kande tegemiseks vajalik nõusolek oli hageja poolt 15.02.2012 lepingu p-i 1.13 järgi antud ning kinnistusraamatu kanne on õige. Kostjate õiguste rikkumist maakohus vastuhagide alusel ei tuvastanud (kinnistusraamatusse on juba kantud isiklik kasutusõigus kostjate poolt nõutud tähtajaks kostja II kasuks) ning jättis vastuhagid seetõttu rahuldamata. Maakohtu hinnangul puudus kostjatel vajadus vastuhagide esitamiseks.
17.Pooled ei vaidle üldjoontes nõuete õigusliku kvalifitseerimise ja sellest tingitud tõendamiskoormise jaotuse üle.
18.Pooled ei vaidle ka järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle, mille ringkonnakohus võtab kaebuste lahendamisel aluseks: -
-
-
-
-
kostja I on kinnistu omanik; hageja kasuks on 13.04.1998 kinnistule seatud 6.03.1998 sõlmitud hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel hoonestusõigus tähtajaga 50 aastat, mille kohta on avatud registriosa nr 609902; 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused on Eesti Vabariik andnud üle kostjale I; kostja II kasuks on kinnistule kantud isiklik kasutusõigus tähtajaga 20.01.2034; kostja II kasuks kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks ei esitanud kostja I ega kostja II kinnistusosakonnale hageja nõusolekut (kinnistusosakond nõusolekut ei küsinud); kostjad ei ole taotlenud hageja äriühingult nõusolekut kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.01.2034; enne kostjat II oli kinnistule seatud isiklik kasutusõigus tähtajaga 7.03.2020 AS-i Vopak E.O.S. kasuks ning ArcelorMittal Tallinn OÜ andis selleks 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. oma nõusoleku; Muuga Logistics OÜ varasemad ärinimed olid mh Ruma Estonia OÜ ja ArcelorMittal Tallinn OÜ; kostja II on ühinenud AS-iga Vopak E.O.S.; hageja on ühinenud Aktsiaseltsiga Termoil; hageja kasuks kinnistule seatud hoonestusõiguse osaks ei ole hoonestaja nõusolek pikendada kinnistule seatud isiklikku kasutusõigust; Muuga Logistics OÜ andis 27.03.2018 sõlmitud lepinguga (asjaõigusleping hoonestusõiguse omandiõiguse üleandmiseks) AHL Logistic OÜ-le üle kinnistule seatud hoonestusõiguse; hageja on 27.07.2018 ühinenud AHL Logistic OÜ-ga. II
19.Kuna kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatusse tehtud kande õigsus sõltub sellest, kas hageja on oma õiguseellaste kaudu andnud nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.01.2034, lahendab ringkonnakohus kõigepealt kostjate vastuapellatsioonkaebused ning nendega seonduvad taotlused ja vastuväite. Kuivõrd maakohus ei tuvastanud menetluses tehtud eksimuste tõttu kostjate õiguste rikkumist, jättis maakohus kostjate vastuhagid sisuliselt lahendamata. Ringkonnakohus saab selle vea ise parandada – arvestades, et vastuhagide rahuldamata jätmise maakohtu poolt tingis hageja hagi rahuldamata jätmine, ning hagi ja vastuhagide eeldused kattuvad olulises ulatuses.
2-20-16978 (1.)
20.Hageja on esitanud taotlused jätta läbi vaatamata nii kostja I kui ka kostja II vastuapellatsioonkaebus (II kd tl 34–38, 40–45). Ringkonnakohus leiab, et kostjate vastuapellatsioonkaebused on lubatavad ning aluseid nende läbivaatamata jätmiseks ei esine. Hageja taotlused kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks jäävad rahuldamata. (a.)
21.Kostja I vastuapellatsioonkaebus tuleb hageja väitel jätta läbi vaatamata seetõttu, et kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks seda ilmselt rahuldada. Hageja märgib, et kostja I vastuapellatsioonkaebuse esemeks on vastuhagi nõuded, mis kaitsevad kostja II eeldatavat seadusega kaitstud õigust (II kd tl 34p, p 1). Ringkonnakohus sellega ei nõustu.
22.Kostja I ja kostja II on sõlminud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu (I kd, tl 25 p-d 1.4. ja 1.5.; I kd tl 84–87; ja I kd tl 90–111), millest tuleneb kostjale I kinnistu omanikuna kohustus tagada, et kostjal II selline õigus kokkulepitud tingimustel ka oleks. Isiklik kasutusõigus tekib kinnistusraamatu kandega (AÕS § 641) ja kande tegemiseks on nõutav hoonestaja nõusolek (AÕS § 173 lg 4). Läbi vastuhagi esitamise täidab kostja I kinnistu omanikuna oma kohustust tagada kostjaga II isikliku kasutusõiguse osas sõlmitud kokkulepete täitmine. Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et kostja I vastuapellatsioonkaebust (ja seeläbi ka vastuhagi) ei saaks rahuldada. Kostja I on seejuures õigesti märkinud, et hageja esitas taotluse (mis sisuliselt on suunatud vastuhagi läbivaatamata jätmisele) alles apellatsiooniastmes (vt ringkonnakohtu 23.11.2021 kohtuistungi protokoll, lk 4 ajamärk 00:26:22). Maakohtus hagejal kostja I vastuhagi menetlemisele vastuväiteid ei olnud (I kd tl 119p, p 1.1.). Ringkonnakohus arvestab hageja taotluse rahuldamata jätmisel ka hageja enda varasema seisukohaga. (b.)
23.Kostja II vastuapellatsioonkaebus tuleb hageja arvates jätta läbi vaatamata kahel põhjusel: 1) kostjal II puudub õigus nõuda kostja I vastuhagi rahuldamist, sest vastuhagi saab kostja esitada vaid hageja vastu; ning 2) kostja II vastuapellatsioonkaebus on tingimuslik.
23.1.Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega nagu oleks kostja II vastuapellatsioonkaebuse esemeks nõue rahuldada kostja I vastuhagi. Kostja II on oma 19.08.2021 menetlusdokumendis teinud kolm menetlustoimingut: 1) vastanud hageja apellatsioonkaebusele; 2) esitanud seisukoha kostja I vastuapellatsioonkaebusele; ning 3) esitanud enda vastuapellatsioonkaebuse (II kd tl 19–24). Kostja II menetlusdokumendi resolutiivosas esitatud taotlused väljendavad kokkuvõtet kostja II menetlusdokumendis esitatud seisukohtadest, mille seas kostja II, vastates kostja I vastuapellatsioonkaebusele, toetas selle rahuldamist (vt ka II kd tl 21p, p-d 19–20). Kostja I vastuapellatsioonkaebusele esitatud seisukoht ja taotlus see rahuldada ei ole seega kostja II vastuapellatsioonkaebuse esemeks.
23.2.Kostja II vastuapellatsioonkaebuse tingimuslikkuse osas märgib ringkonnakohus järgmist.
23.2.1.Kostja II on 19.08.2021 menetlusdokumendis esitanud oma taotlused ringkonnakohtule selliselt, et palub esmalt jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning alternatiivselt, hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise korral tühistada maakohtu otsus osas, millega
2-20-16978 maakohus jättis kostja II vastuhagi rahuldamata ja menetluskulud poolte kanda (II kd tl 20p, kostja II taotlused).
23.2.2.Kostja II selgitas ringkonnakohtu 23.11.2021 istungil, et tema vastuapellatioonkaebuse taotlused on esitatud küll tingimuslikuna, kuid see ei muuda vastuapellatsioonkaebust ennast tingimuslikuks. Ringkonnakohus sellega ei nõustu ning leiab, et kostja II taotluste tingimuslikkus tähendab samaaegselt ka vastuapellatsioonkaebuse tingimuslikkust, kuid peab tingimusliku vastuapellatsioonkaebuse esitamist lubatavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei välista tsiviilkohtumenetluse seadustik vastuapellatsioonkaebuse esitamist selliselt, et vastuapellatsioonkaebuse rahuldamine sõltub apellatsioonkaebuse lahendamise tulemusest (tingimuslik vastuapellatsioonkaebus). Vastuhagi ja -apellatsioonkaebuse sõltuvus hagi ja apellatsioonkaebuse lahendamise tulemusest on osaks vastuhagi ja -apellatsioonkaebuse olemuslikust sisust (TsMS § 373 lg 1 ja § 635 lg 1). Sarnaselt on mõlemad kostjad esitanud TsMS § 370 lg 2 alusel vastuhagides ka oma nõuded. Tagumises järjekorras esitatud nõuded on kohtu menetluses tingimuslikult: kui eespoolses järjekorras esitatud nõue rahuldatakse, kujutab see endast äramuutvat tingimust, mille saabumisel loetakse, et tagumises järjekorras esitatud nõuded ei ole kunagi kohtu menetluses olnud (vt selles osas V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, lk 433). Kuigi tsiviilkohtumenetluse seadustik vastuhagis või vastuapellatsioonkaebuses alternatiivsete (s.o hagi või apellatsioonkaebuse lahendamise tulemusest sõltuvate) taotluste esitamist otsesõnu ei reguleeri, on ringkonnakohtu hinnangul see võimalik analoogselt TsMS § 370 lg-ga 2 alternatiivsete nõuete kohta.
23.2.3.Põhjendatud ei ole hageja väide nagu poleks kostja II vastuapellatsioonkaebusega vaidlustanud maakohtu järeldust, et vastuhagi esitamiseks puudus vajadus. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et maakohus on kostjate vastuhagid sisuliselt lahendamata jätnud. Nii kostja I kui ka kostja II on vastuapellatsioonkaebustes jäänud tervikuna selle juurde, mis nad vastuhagides esitasid. Maakohtu järeldus, et ta ei tuvastanud kostjate õiguste rikkumist, põhines üksnes sellel, et maakohus jättis hageja hagi rahuldamata. Lisaks viitab ringkonnakohus, et hagejal ei olnud maakohtu menetluses ka kostja II vastuhagi menetlemisele vastuväiteid (I kd tl 140p, p 1.1).
23.2.4.See, kas kostja II vastuapellatsioonkaebus on tingimuslik või mitte, ei oma asja sisulise lahendamise seisukohalt tähtsust. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu ei teki küsimust, kas kostja II vastuapellatsioonkaebus tuleks jätta läbi vaatamata. (2.)
24.Hageja on esitanud kostjate vastuhagidele ka aegumise vastuväite juhuks, kui kohus tuvastab, et hagejale on üle läinud võlaõiguslikud kohustused Muuga Logistics OÜ-lt, millele vastuhagides tuginetakse (I kd tl 47, p 6; tl 120–120p, p 2.3.; ja I kd tl 141p, neljas lõik). Maakohus hageja aegumise vastuväidet ei lahendanud, sest jättis kostjate vastuhagid rahuldamata (maakohtu otsuse p 19).
25.Hageja aegumise vastuväide nii kostja I kui ka kostja II vastuhagides esitatud nõuetele jääb rahuldamata. Pooled vaidlevad siinses asjas selle üle, kas hageja oma õiguseellaste kaudu on andnud nõusoleku kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks, s.h millisest lepingust selline nõusolek tuleneb. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas nõusoleku andmise kohustus võiks hagejale tuleneda seadusest, kui hageja õiguseellased ei ole nõusolekut andnud või nõusolek ei ole hagejale siduv. Kostjad on esitanud vastuhagid, milles väidavad, et nõusolek kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks on antud ning paluvad
2-20-16978 kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatus kande tegemiseks.
26.Ringkonnakohtu hinnangul ei teki praegusel juhul kostjate vastuhagides esitatud nõuete puhul aegumise küsimust. Kuigi vastuhagi nõuded on sellisena formuleeritud, ei nõua kostjad hagejalt isikliku kasutusõiguse seadmiseks nõusoleku andmist – eelkõige väidavad kostjad, et hageja õiguseellane on nõusoleku juba andnud ja see on hagejale siduv. Sisuliselt paluvad kostjad kohtult nõusoleku tunnustamist (vt ka I kd tl 157, p 2.11.). Lepingud, millest hageja õiguseellase nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks saaks tuleneda, on täidetud. Isikliku kasutusõiguse kanne on kinnistusraamatus olnud alates 18.09.2012 (I kd tl 4p, III jao 2. kanne) ning seda muudeti 17.03.2020 – küsimus on, kas kanne on õige või tuleks seda muuta või hoopis kustutada. Kuigi kostjad saaksid hageja õiguseellase antud nõusoleku alusel kinnistusraamatu kande tegemist taotleda ka kohtumenetluse väliselt (kinnistamisavalduse esitamisega kinnistusosakonnale), on kande tegemisele suunatud vastuhagide esitamise tinginud hageja poolt hagi esitamine senise kinnistusraamatu kande kustutamiseks. Muude nõuete kaudu kui kostjad on oma vastuhagides esitanud, ei ole kostjatel oma õiguste kaitsmine võimalik.
27.Ebaõige on kostja II väide, et kostjad on esitanud tuvastusnõuded, mis TsÜS § 142 lg 1 kohaselt ei aegu. Tahteavaldust andma kohustamise puhul ei ole tegemist mitte tuvastusnõudega, vaid sooritusnõudega (vt ka RKTKo 2-18-15391/14, p 15). (3.)
28.Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et maakohus on kostja I ja kostja II vastuhagid jätnud sisuliselt lahendamata. Maakohus ei tuvastanud hageja hagi rahuldamata jätmise tõttu kostja I ja kostja II õiguste rikkumist. Ringkonnakohtu hinnangul maakohus eksis. Hageja hagi jäi ebaõigesti rahuldamata (vt kohtuotsuse osa III) ning seetõttu järeldas maakohus ka sellest ebaõigesti kostjate õiguste rikkumise puudumist. Seega tuleb ringkonnakohtul kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuste alusel lahendada ka nende vastuhagid. Materiaalõiguse normid, mille vastu maakohus vastuhagide lahendamisel eksis, väljenduvad nendes õigusnormides, mida maakohtul tulnuks hagi ja vastuhagide lahendamisel kohaldada. Maakohtu menetlusõiguse normide rikkumine vastuhagide lahendamisel seisneb hageja hagi lahendamisel tõendite ebapiisaval hindamisel ja kohtuotsuse põhjendamise nõude rikkumisel (TsMS § 231 lg 1 ning TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Asja eripära arvestades toob ringkonnakohus maakohtu rikkumised vastuhagide lahendamisel esile läbi kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuste ning hageja apellatsioonkaebuste lahendamise.
29.Kostjad on esitanud vastuhagid, milles paluvad esmase nõudena kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.01.2034. Kostjad tuginevad nõude alusena 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingule ja AÕSRS § 152 lg-le 1 (I kd tl 76p, p 2.1., tl 77, p 3.6., ning I kd tl 132, p 8). Neist alustest tuleneb kostjate hinnangul hagejale kohustus taluda kinnistut läbivat torujuhet tähtajatult. Alternatiivselt paluvad kostjad kohustada hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kostja II kasuks tähtajaga 20.12.2032. Alternatiivse nõude alusena tuginevad kostjad 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-le 1.13. (a)
30.Esimesena lahendab ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuhagi esmase nõude kohustada hagejat andma nõusolek kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks tähtajaga 20.01.2034 (või olemasoleva kande parandamiseks nagu kostja I on märkinud). Selleks tuleb
2-20-16978 hinnata, kas hageja on andnud 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingus nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kostja II kasuks kuni 20.01.2034. (i)
31.Kuivõrd kostja I on kinnistu omanik, kes on ühtlasi üle võtnud Eesti Vabariigi 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused, ei teki kostja I osas küsimust, kas kostja I saab lepingule vastuhagi esmase nõude alusena tugineda.
32.Kostja II osas leiab ringkonnakohus, et ka tema saab vastuhagi esmase nõude alusena tugineda 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dele 11.2. ja 11.4. – vaatamata sellele, et kostja II ei ole lepingu pooleks. Hoonestusõiguse seadmise lepingu poolteks on Eesti Vabariik ja Ruma Estonia OÜ (hilisema ärinimega Muuga Logistics OÜ). Pooled ei vaidle, et 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust tulenevad kohustused on Eesti Vabariik andnud üle kostjale I (I kd tl 76p, p 2.1., tl 132, p 8 ja 82–83). Hoonestusõiguse seadmise lepingu p-s 11.2. on hoonestaja (Ruma Estonia OÜ, hilisema ärinimega Muuga Logistics OÜ) andnud nõusoleku liiniservituudi, teeservituudi või sellele vastava muu kasutusõiguse seadmiseks valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks või liini omaniku kasuks, ning on sama lepingu p-s 11.4. nõustunud õigustatud isikute nõudel oma kulul lepingu p-s 11.2. ette nähtud servituudi või muu sellele vastava kasutusõiguse seadmise ja kande tegemisega kinnistusraamatusse.
33.Ringkonnakohtu hinnangul on 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-d 11.2. ja
11.4.käsitatavad lepinguna kolmanda isiku (s.o kostja II) kasuks ning kostja II võib nõuda hagejalt selle täitmist 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 11.4. alusel (VÕS § 80 lg 2). 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p 11.4. käsitab õigustatud isikuna isikut, kelle kasuks seatakse lepingu p-s 11.2. nimetatud servituut või muu sellele vastav kasutusõigus. 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 11.4. kohaselt on õigustatud isikul õigus nõuda hoonestajalt sama lepingu p-s 11.2. nimetatud servituudi või muu sellele vastava kasutusõiguse seadmist ja kande tegemist kinnistusraamatusse. Kostja II õiguseelneja Aktsiaselts Termoil oli sõlminud kostjaga I lepingu isikliku kasutusõiguse seadmiseks kinnistule (I kd tl 84-87) (lepingut on hiljem ka muudetud, I kd 25, p-d 1.4.–1.5.). Selle üle, et hageja ja Aktsiaselts Termoil ühinesid ning kostja II on seetõttu Aktsiaseltsi Termoil õigusjärglane, pooled ei vaidle (I kd tl 76, p 2.1.).
34.Seega vastab kostja II 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-s 11.4. sätestatud tingimustele ning kostja II saab vastuhagi esmase nõude alusena tugineda 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dele 11.2. ja 11.4. (ii)
35.Siiski ei tulene ringkonnakohtu hinnangul 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust hageja nõusolekut pikendada kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse tähtaega kuni 20.01.2034. Maakohtu vastupidine järeldus otsuse p-s 16 on ebaõige.
35.1.Kuigi ringkonnakohus nõustub maakohtu ja kostjatega selles, et 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 11.2. esimene lause sisaldab hoonestaja põhimõttelist nõusolekut kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks nii kinnistu kui ka liini omaniku kasuks (käesolevaga hoonestaja nõustub tasuta liiniservituudi, teeservituudi või sellele vastava muu kasutusõiguse seadmisega valitseva kinnisasja igakordse omaniku kasuks või liini omaniku kasuks) (vt ka sama lepingu p 3.1., I kd tl 79p), on kostja I, kostja II ja hageja õiguseellane ArcelorMittal Tallinn OÜ (hilisema ärinimega Muuga Logistics OÜ) sõlminud
2-20-16978 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. järgneva kokkuleppe: hoonestaja annab oma tagasivõetamatu nõusoleku lepingu punktide 2.1 ja 2.2 alusel seatavate isiklike kasutusõiguste tähtaja pikendamiseks Harju maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 202702 kantud hoonestusõigusega võrdseks tähtajaks ning vastavate muudatuste tegemiseks kinnistusraamatus (I kd tl 25p, p 1.13). VÕS § 29 lg 5 punkti 3 kohaselt tuleb 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-de 11.2. ja 11.4. tõlgendamisel arvestada ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduva kokkuleppega (ringkonnakohus juhtis sellele tähelepanu ja küsis selle kohta pooltelt ka 23.11.2021 istungil). Seda on maakohus otsuse p-des 15 ja 16 iseenesest õigesti teinud, kuid ei ole oma seisukohta piisavalt põhjendanud, sealhulgas käsitlenud poolte vastavaid väiteid ega hinnanud tõendeid.
35.2.Kostja I ja kostja II käsitluse kohaselt oleksid nad saanud 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu sõlmimisel hoonestaja nõusoleku osas tugineda 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-dele 11.2. ja 11.4., kuid ei ole seda teinud. Selle asemel pidasid pooled (sh kostjad) vajalikuks, et hoonestaja annab sama lepingu p-s 2.1. nõusoleku kostja II (varasema ärinimega AS Vopak E.O.S.) kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks tähtajaga 7.03.2020 (I kd tl 25p–26, p 2.1. esimene lause). Järelikult olid osapooled (sh kostjad) seisukohal, et hoonestaja nõusolekut on isikliku kasutusõiguse seadmiseks vaja (s.t seda ei olnud). Nii on ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.4. märgitud, et isiklikku kasutusõigust ei ole lepingu sõlmimiseni kinnistusraamatusse kantud, sest hoonestaja ei ole andnud selleks nõusolekut (I kd tl 25 koostoimes I kd tl 84–87). Kostja I esitatud 6.08.2009 isikliku kasutusõiguse tähtaja muutmise leping ning väljavõtted 6.03.2020 ja 7.03.2000 lepingutest on tõenditena asjakohatud, sest lepingud ei puuduta kinnistut (vt I kd tl 161–167p, 168 – 168p ja 169; ning võrdle I kd tl 24–27). Nõusoleku isikliku kasutusõiguse seadmiseks andis hoonestaja alles 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu lepingu p-s 2.1.: omanik ja kasutaja on isikliku kasutusõiguse seadmises kokku leppinud ning hoonestaja annab eelnimetatud käsutuseks oma nõusoleku [...] (I kd tl 25p). Samuti sõlmisid kostja I, kostja II ja hageja õiguseellane ArcelorMittal Tallinn OÜ 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. kokkuleppe, millega hageja õiguseellane ArcelorMittal Tallinn OÜ andis nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks Harju maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 202702 kantud hoonestusõigusega võrdseks tähtajaks ning vastavate muudatuste tegemiseks kinnistusraamatus (I kd tl 25p). Ka isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks nõusoleku andmiseks puudunuks vajadus, kui hoonestaja nõusolek oleks olnud varasemast (6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust) juba olemas.
35.3.Sõltumata sellest, kas 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-des 11.2. ja 11.4. toodud hoonestaja nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks oli 15.05.2012 lepingu sõlmimise ajal kehtiv, on ringkonnakohus seisukohal, et pooled on 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduva kokkuleppega igal juhul muutnud 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-te 11.2. ja 11.4. Ringkonnakohus arvestab siinjuures ka sellega, et hageja ei ole vastu vaielnud, et 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingus sisaldus hoonestaja põhimõtteline nõusolek kinnistu isikliku kasutusõiguse seadmiseks (hageja väidab, et tema ei ole selle nõusolekuga seotud). Lepingut võib lepingupoolte kokkuleppel muuta (VÕS § 13 lg 1). Vastasel korral puudunuks pooltel vajadus nimetatud kokkulepet sõlmida (nagu ka küsida hoonestaja nõusolekut kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse seadmiseks tähtajaga 7.03.2020). Ringkonnakohtu 23.11.2021 istungil ei selgunud, millisel muul moel saaksid 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise leping ja 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõigusleping omavahel suhestuda. Kostjad ei ole ka varasemas menetluses selgitanud, miks küsiti hoonestaja nõusolekut kostja II kasuks isikliku
2-20-16978 kasutusõiguse seadmiseks tähtajaga 7.03.2020, ning 15.05.2012 sõlmiti ka kokkulepe isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks, kui kostjate endi hinnangul oli neil hoonestaja nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks juba 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel olemas. Hageja hagile vastuväiteid esitades tuginesid kostjad samuti vaid 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-le 1.13., mitte 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingule. Eelnevast tulenevalt ei ole põhjendatud ka see kostjate väide nagu võimaldaks 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise leping kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja muuta tähtajatuks.
35.4.Kuna ringkonnakohtu hinnangul muudeti 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-ga 1.13. 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingut osas, milles see reguleeris hoonestaja poolt kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmiseks nõusoleku andmist, ei hinda ringkonnakohus eraldivõetuna 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu p-i 11.4. Nimetatud lepingu punkti tuleks tõlgendada koostoimes sama lepingu p-ga 11.2. ning sellest võib tuleneda, et hageja õiguseellase poolt lepingu p-s 11.2. antud nõusolek kehtis vaid piiratud aja, mille tõttu märgiti ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.4., et hoonestaja ei ole andnud nõusolekut isikliku kasutusõiguse seadmiseks kinnistule. See ei oma aga mõju asja lahendamisele.
35.5.Arvestades eelnevalt otsuse p-s 35.2. 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-i 1.4. kohta märgitut (isikliku kasutusõiguse seadmise tingimus oli hoonestaja nõusolek ning kuni lepingu sõlmimiseni ei olnud hoonestaja oma nõusolekut andnud), selgitab ringkonnakohus, et tõendid tuleb kohtule üldjuhul esitada terviklikul kujul (TsMS § 275 lg 1). Vastasel korral ei pruugi lepingule antav hinnang olla kooskõlas selle tegeliku sisuga. Kostja I on esitanud 7.03.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust kohtule üksnes väljavõtte (vt I kd 84–87) ega ole väljavõtte esitamist kuidagi põhjendanud. Kohtule esitatud lepingust on mh välja jäetud see osa isikliku kasutusõiguse lepingu tingimustest, mis sidus isikliku kasutusõiguse seadmise 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-i 1.4. kohaselt hoonestaja nõusolekuga. Seega on tõenäoliselt tegemist tõendiga, mille puhul ei olnud täidetud TsMS § 275 lg-s 1 nimetatud tingimused, mis õigustanuks lepingust üksnes väljavõtte esitamist. Kostja I ei ole ka väitnud, et dokument sisaldaks tema ärisaladusena käsitatavaid andmeid. Eelnevast tulenevalt võinuks ka 7.03.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingust eraldivõetuna tuleneda, et selle sõlmimise ajaks ei olnud hoonestaja andnud nõusolekut isikliku kasutusõiguse kinnistule seadmiseks, kuigi kostjad väidavad siinses menetluses, et hoonestaja nõusolek tuleneb 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingust. Maakohtul tulnuks asja lahendamiseks (lepingust ekslike järelduste tegemise vältimiseks) nõuda kostjalt I 7.03.2000 isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu terviklikul kujul esitamist, vaatamata sellele, et hageja pole väljavõtte kasutamisele vastu vaielnud.
35.6.Kostjad on väitnud, et isiklik kasutusõigus ongi piiramatu tähtajaga: isikliku kasutusõiguse kehtivuse aega saavad määrata ainult kostjad kui kinnisasja omanik ja isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isik. Kostjate arvates peaks isiklik kasutusõigus, mis koormab kostja I kinnistut, püsima niikaua kui kostjatel on isikliku kasutusõiguse vastu huvi. Samuti on kostjad märkinud, et ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. viidatud hoonestusõiguse tähtaeg, millega isikliku kasutusõiguse tähtaeg on seotud, on kostjate kontrolli all. Ringkonnakohus ei nõustu kostjatega nagu sõltuks isikliku kasutusõiguse tähtaeg üksnes kinnistu omaniku ja isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isiku kokkulepetest. Kinnistu omanik ja isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isik saavad sõlmida küll mistahes sisuga kokkuleppeid, kuid isikliku kasutusõiguse kohta kande tegemine kinnistusraamatusse (mille läbi isiklik kasutusõigus AÕS § 641 kohaselt tekib) ei ole hoonestaja nõusolekuta
2-20-16978 võimalik (AÕS § 173 lg 4). Järelikult sõltub kinnistu omaniku ja isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isiku vaheliste kokkulepete realiseeritavus otseselt hoonestaja nõusolekust ning kostjate hinnang nagu ei omaks isikliku kasutusõiguse tähtaeg hagejaga puutumust, on petlik.
35.7.Kostja I väide nagu oleks isikliku kasutusõiguse kanne tehtud 6.03.1998 hoonestusõiguse seadmise lepingu alusel (ringkonnakohtu 23.11.2021 istungi protokoll, lk 3 ajamärk 00:14:26), on samuti ebaõige. Nagu kohtuotsuse eelnevatest punktidest järeldub, ei olnud 15.05.2012 kinnistusraamatusse kostja II ega tema õiguseelnejate kasuks isiklikku kasutusõigust veel kantud, kuigi võlaõiguslikud kokkulepped selleks olid sõlmitud juba 7.03.2000, 13.06.2007 ja 6.08.2009 (I kd tl 36, III jao 2. kanne, mis on kustutatud ning I kd tl 25 p-d 1.4.–1.5.). Asjaõigusleping isikliku kasutusõiguse seadmiseks sõlmiti ja isiklik kasutusõigus (tähtajaga 7.03.2020) seati kinnistusraamatusse 15.05.2012 kinnistamisavalduse alusel 18.09.2012 (I kd tl 36, III jao 2. kanne, mis on kustutatud). Nagu ringkonnakohus eelnevalt viitas, siis on ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.4. märgitud, et isiklikku kasutusõigust ei ole lepingu sõlmimiseni kinnistusraamatusse kantud (I kd tl 25).
36.Pooled ei vaidle 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-i 1.13. sisu üle. Vaidluse all on üksnes see, kas seal hoonestaja antud nõusolek on siduv ka hagejale. Nõusolekut kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaega pikendamiseks kuni 20.01.2034 või kohustust nõusolek anda, ei tulene hagejale ringkonnakohtu hinnangul ka 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-st 1.13. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p 1.13. sisaldab nõusolekut pikendada isikliku kasutusõiguse tähtaega registriossa nr 202702 kantud hoonestusõigusega võrdseks tähtajaks. Seda hoonestusõiguse tähtaega ei ole maakohus otsuses kindlaks teinud. Sellest sõltus aga otseselt hinnang, kas hageja läbi oma õiguseellase on andnud nõusoleku kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.01.2034. Registriossa nr 202702 kantud hoonestusõiguse tähtaeg on 36 aastat ja hoonestusõigus on kinnistusraamatusse kantud 20.12.1996 (I kd tl 50, I jao 1. kanne). Seega on hoonestusõiguse tähtaeg 20.12.2032. Kuivõrd 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-st 1.13. ei tulene hageja nõusolekut kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032, ei ole õige maakohtu järeldus, et isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks on vajalik nõusolek hageja poolt 15.2. lepingu p-i 1.13. järgi antud ning kinnistusraamatu kanne on õige. Öeldut arvestades ei hinda ringkonnakohus siinjuures seda, kas 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. ArcelorMittal Tallinn OÜ (hilisema ärinimega Muuga Logistics OÜ) antud nõusolek on hagejale siduv (ringkonnakohus annab sellele hinnangu otsuse järgnevates punktides). (iii)
37.Arvestades, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-st 1.13. ei tulene hageja nõusolekut pikendada kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaega kuni 20.01.2034, tulnuks maakohtul hinnata, kas nõusoleku andmise kohustus võis hagejale tuleneda AÕSRS § 152 lg-st 1. Ringkonnakohus on seisukohal, et AÕSRS § 152 lg-st 1 ei tulene hagejale kohustust anda nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.01.2034. Samuti ei võimalda AÕSRS § 152 lg 1 isikliku kasutusõiguse seadmist hoonestaja nõusolekuta, s.t AÕS § 173 lg-t 4 eirates.
38.AÕSRS § 152 lg 1 kohaldub seadusjärgse tehnovõrgu talumise kohustuse puhul olukorras, kus vastavat õigust ei ole kinnistusraamatusse kantud. Praegusel juhul on isiklik kasutusõigus kinnistusraamatusse aga juba kantud (I kd tl 4p, III jao 2. kanne ja seal viidatud lepingud). AÕSRS § 152 lg 1 ei kehtesta täiendavat seadusjärgset talumiskohutust, vaid teeb enne maa
2-20-16978 esmakinnistamist püstitatud tehnovõrgu või -rajatise (seadusjärgse) talumiskohustuse nähtavaks. AÕSRS § 152 lg 1 võinuks kostjatele küll anda õiguse nõuda hoonestajalt nõusolekut isikliku kasutusõiguse seadmiseks, kuid pooled on seda kokkuleppel juba teinud. AÕSRS § 152 lg 1 ei reguleeri poolte hilisemaid lepingulisi suhteid ega anna alust nõuda kohtult nende muutmist.
39.Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuste alusel rahuldamata kostja I ja kostja II vastuhagide esmased nõuded tuvastada hageja kohustus anda nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.01.2034. Kuivõrd kostja I ja kostja II on esitanud vastu apellatsioonkaebustes ja -hagides ka alternatiivsed nõuded, ei mõjuta see kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuste rahuldamise ulatust. (b)
40.Järgmisena lahendab ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuhagide alternatiivsed nõuded kohustada hagejat andma nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032. Maakohus ei käsitlenud otsuses kostja I ja kostja II vastuhagides esitatud alternatiivseid nõudeid, sest asus ekslikult seisukohale, et kinnistusraamatu kanne kostja II isikliku kasutusõiguse kohta tähtajaga 20.01.2034 on õige.
41.Ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et hageja on andnud 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. nõusoleku kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032. Samuti märkis ringkonnakohus eelnevalt seda, et pooled ei vaidle kokkuleppe (nõusoleku) sisu üle. Seega tuleb ringkonnakohtul tulenevalt kostjate vastuhagides esitatud väidetest ja hageja neile esitatud vastuväidetest hinnata, kas 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduv nõusolek on hagejale siduv.
42.Kostjad on väitnud, et hageja on AHL Logistic OÜ õigusjärglane, kes on andnud nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Hageja õigusjärglus AHL Logistic OÜ-le on tekkinud esmalt läbi hoonestusõiguse võõrandamise Muuga Logistics OÜ-lt AHL Logistic OÜ-le (I kd tl 29–32p), ning seejärel läbi hageja äriühingu ühinemise AHL Logistic OÜ-ga (I kd tl 33, 9. kanne).
42.1.Muuga Logistics OÜ ja AHL Logistic OÜ vahel 27.03.2018 sõlmitud lepingu (asjaõiguslepingud omandiõiguse üleandmiseks) p-de 2.6. ja 2.6.1. kohaselt võttis AHL Logistic OÜ hoonestusõiguse ostjana üle lepingu esemega ehk hoonestusõigusega seonduvad võlaõiguslikud lepingud, mis on sõlmitud Muuga Logistics OÜ ja kostja I vahel (I kd tl 31p–32). 27.03.2018 lepingu p-de 1.1. ja 1.7. kohaselt oli lepingu esemeks mh kinnistule seatud hoonestusõigus. Ringkonnakohtu hinnangul on 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduv kokkulepe käsitatav kinnistut koormava hoonestusõigusega seonduva võlaõigusliku lepinguna. Lepingu tekst on selles osas selge ja lepingupoolte ühine tahe äratuntav. Vaidlust ei ole, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu poolteks on kostja I ja Muuga Logistics OÜ õiguseelneja AHL Logistic OÜ – nii nagu 27.03.2018 lepingu p 2.6.1. eeldas (hoonestusõigusega seotud võlaõiguslik leping, mis on sõlmitud Muuga Logistics OÜ ja kostja I vahel). Sarnaselt tõlgendab ringkonnakohus ka 27.03.2018 koostöölepingu muutmise kokkuleppe preambuli teises lõikes tehtud viidet kinnistut koormava hoonestusõigusega seotud võlaõiguslike kokkulepete ülevõtmise kohta AHL Logistic OÜ poolt (I kd tl 34). VÕS § 179 lg 2 kohaselt loetakse, et lepingu ülevõtmisega on kõik lepingust tulenevad õigused ja kohustused lepingu
2-20-16978 ülevõtjale üle läinud. Selles osas järeldas ka maakohus otsuse p-s 12 õigesti, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduv kokkulepe läks hoonestusõiguse võõrandamisega Muuga Logistics OÜ-lt AHL Logistic OÜ-le üle. Erinevalt maakohtust ei oma õigusjärgluse hindamisel ringkonnakohtu hinnangul tähtsust hoonestusõiguse kohta tehtud kande sisu, mis tugineb 27.03.2018 sõlmitud lepingule ja sealt tulenevale hoonestaja kohustusele võtta hoonestusõiguse võõrandamisel üle hoonestusõigusega seotud võlaõiguslikud kokkulepped (I kd tl 4, III jao 1. kanne). Eelkõige tuli maakohtul hinnata 27.03.2018 lepingu sisu.
42.2.Eelnevast järeldab ringkonnakohus, et ArcelorMittal Tallinn OÜ (hilisema ärinimega Muuga Logistics OÜ) osalusel sõlmitud 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduv nõusolek isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks läks 27.03.2018 lepingu p-de 2.6. ja 2.6.1. alusel üle AHL Logistic OÜ-le. TsÜS § 6 lg 2 kohaselt on õigusjärgluse aluseks tehing või seadus. AHL Logistic OÜ-l tekkis Muuga Logistic OÜ suhtes 27.03.2018 sõlmitud lepingu alusel eriõigusjärglus. Kostja I on andnud oma nõusoleku hoonestusõiguse ning hoonestusõigusega seotud lepingujärgsete õiguste ja kohustuste võõrandamiseks AHL Logistic OÜ-le (I kd tl 172 ja selle tõlge tl 173). Hoonestusõiguse sisust nähtuvalt oli see hoonestusõiguse võõrandamise tingimus (vt I kd tl 35p–36, III jao 1. kanne, mis on tehtud 13.04.1998 ning on praeguseks kustutatud). Ka Muuga Logistics OÜ on kinnitanud, et AHL Logistic OÜ võttis üle kõik Muuga Logistics OÜ õigused ja kohustused (I kd tl 170p teine lõik ja selle tõlge tl 171 teine lõik).
42.3.Selle üle, et hageja äriühing ühines AHL Logistic OÜ-ga (I kd tl 33, 9. kanne) ning hageja on seetõttu AHL Logistic OÜ õigusjärglane, pooled ei vaidle. Ringkonnakohus nõustub, et hageja on AHL Logistic OÜ üldõigusjärglane alates AHL Logistic OÜ ja hageja äriühingu ühinemise äriregistrisse kandmisest vastavalt ÄS § 403 lg-le 1.
43.Arvestades, et 1) AHL Logistic OÜ võttis 27.03.2018 sõlmitud lepingu p-dega 2.6. ja 2.6.1. Muuga Logistics OÜ-lt üle kinnistule seatud hoonestusõigusega seotud võlaõiguslikud lepingud (s.h 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduva kokkuleppe, millega Muuga Logistics OÜ andis nõusoleku isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032); ning 2) hageja on AHL Logistic OÜ õigusjärgne, on 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduv nõusolek isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks hagejale üle läinud ja talle siduv. Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et pooled ei vaidle 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-i 1.13. sisu üle – s.t et sellest tuleneb hoonestaja nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032. 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p 1.13. ei sea hageja nõusolekule täiendavaid tingimusi.
44.15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduva kokkuleppe üleminekut hagejale õigusjärgluse kaudu ei mõjuta see, kas õiguseellased hagejat sellise kokkuleppe olemasolust teavitasid, selle hagejale eraldi kokkuleppega üle andsid, või kas Muuga Logistics OÜ teavitas hoonestusõiguse võõrandamisel kokkuleppest AHL Logistic OÜ-d. Seetõttu ei ole tõendina asjakohane hageja esitatud väljavõte 10.01.2018 võlaõiguslikust hoonestusõiguse müügilepingust (I kd tl 125–131). Sellest, et hagejat või AHL Logistic OÜ-d 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. sisalduvast kokkuleppest ei teavitatud, ei saa teha järeldust, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p 1.13. poleks käsitatav kinnistule seatud hoonestusõigusega seonduva kokkuleppena. Kinnistusraamatus ei ole vaja ilmtingimata teha nähtavaks hoonestaja nõusolekut isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks läbi hoonestusõiguse sisu, selle
2-20-16978 koormamise või muul moel. Sellise nõusoleku võib hoonestaja olla andnud ka kokkuleppega või eraldiseisva avaldusega. Nõusolek on hagejale läbi õigusjärgluse Muuga Logistic OÜ ja AHL Logistic OÜ-ga siduv ka selliselt väljendatuna ning kostjal II ei tule hageja vastu sellekohaseid nõudeid esitada.
45.Ebaõige on hageja käsitlus nagu oleks isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamise kokkulepe olemuselt volitus, mida saab realiseerida vaid seni kuni selle andnud isik on õigustatud nõusoleku andma. 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. on hoonestaja andnud oma nõusoleku isikliku kasutusõiguse pikendamiseks kuni 20.12.2032 ning teinud seda tagasivõtmatult (I kd tl 25p). Kui hoonestaja on nõusoleku andnud, siis sellega on ta oma tahteavalduse isikliku tähtaja pikendamiseks teinud. Tegemist ei ole mingil moel volitusega kinnistu omanikule või isikliku kasutusõiguse omajale hoonestaja eest veel mingite toimingute tegemiseks. Seda ei muuda ka hageja väide, et 27.03.2018 sõlmisid kostja I ja AHL Logistic OÜ hoonestusõiguse seadmise lepingu, milles loetleti kõik kostja I ja AHL Logistic OÜ hoonestusõigusega seotud olulised lepingud (I kd tl 56–63).
46.Arvestades, et hageja on oma õiguseellaste kaudu andnud nõusoleku kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse seadmise pikendamiseks, seadmata nõusolekut sõltuvusse mistahes muudest tingimustest peale tähtaja, ei ole asjakohane hageja väide, et kostja I ei ole hagejale avaldanud isikliku kasutusõiguse kande sisuks olevaid lepingu punkte ning et kostjad on 6.03.2020 lepinguga muutnud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut (vt I kd tl 90–111, eelkõige viidatud lepingu p 3). Pealegi nähtub 6.03.2020 lepingu p-st 3.2., et isikliku kasutusõiguse suhtes ei lepitud kokku täiendavaid tingimusi, vaid mõned varasemad poolte kokkulepped tunnistati kehtetuks (I kd tl 110). Samal põhjusel (tingimusteta nõusolek isikliku kasutusõiguse pikendamiseks kuni 20.12.2032) ei ole asjakohane ka hageja vastuväide, et ta ei ole nõus tasuta kostja II kasuks isikliku kasutusõiguse seadmisega ning selle kinnitamiseks esitatud tõend (hageja 29.04.2020 kiri kostjale I, I kd tl 123–124).
47.Hageja on leidnud, et 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. toodud ArcelorMittal Tallinn OÜ nõusolek ei oma hageja õigustele mõju rohkem kui nähtub kinnistusraamatust. Asjaolu, et kinnistut hageja kasuks koormava hoonestusõiguse sisuks ei ole kohustus anda isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isikule nõusolek selle õiguse seadmiseks või selle tähtaja pikendamiseks, ei välista samuti ArcelorMittal Tallinn OÜ antud nõusoleku siduvust hagejale. Sellise kohustuse kehtestamine hoonestusõiguse sisuna lihtsustaks küll kinnistu omanikul ja isikliku kasutusõiguse järgi õigustatud isikul isikliku kasutusõiguse kohta kinnistusraamatu kande tegemist, kuid ei välista võimalust, et kokkuleppega või muu avaldusega väljendatud hoonestaja nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks on uuele hoonestajale üle läinud õigusjärgluse korras.
48.Arvestades, et hageja õiguseellane on andnud nõusoleku kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032 seda ilma täiendavate tingimustega seostamata, ei ole asja lahendamisel asjakohane hageja väide, et talle pole teada kostjate vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse lepingu sisu. Hageja õiguseellase antud nõusolek on hagejale siduv sellest sõltumata.
49.See, kas kinnistul paiknevat torustikku on võimalik sealt eemaldada ning millistel tingimustel kostja II majandustegevus Muuga sadamas on võimalik või mõistlik, ei oma asja lahendamise seisukohalt samuti tähtsust. Seetõttu ringkonnakohus neid väiteid ei hinda. Vastavalt on tõendina asjakohatu ka hageja esitatud Muuga sadama eeskiri (I kd tl 145–152p) ning kostja I esitatud 22.04.2020 ja 18.05.2020 vastused hageja nõudele (I kd tl 174 – 175p).
2-20-16978
50.Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebused osas, milles kostja I ja kostja II vastuhagide alternatiivsed nõuded jäid rahuldamata, rahuldades kostja I ja kostja II vastuhagide alternatiivsed nõuded kohustada hagejat andma nõusolek kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.12.2032. TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused on täidetud, et hageja tahteavalduse kostja II isikliku kasutusõiguse seadmiseks tähtajaga 20.12.2032 saaks lugeda kohtuotsusega asendatuks. Hageja õiguseellane on teinud 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.13. kostja I ja kostja II nõutud tahteavalduse. Hageja tahteavalduse (nõusoleku) sisu on tuvastatav sama lepingu p-i 1.13. alusel. (c)
51.Nii kostja I kui ka kostja II on oma vastuhagides palunud otsuses märkida, et hageja tahteavaldus nõusoleku andmiseks asendatakse kohtuotsusega (I kd tl 76, kostja I taotluste p 4 ja tl 131p, kostja II taotluste p 5). Ringkonnakohus jätab need taotlused rahuldamata.
52.Jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab kostjate tahteavaldust sellekohaste nõusolekute andmiseks (TsÜS § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1). TMS § 184 lg 1 mõttes on täidetav kohtulahendi resolutsioon, millega on kostjaid kohustatud andma nõusolek kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Seega ei pea kohus TMS § 184 lg 1 kohaldamise jaoks oma lahendis tegema otsust, millega ta asendab nõutud tahteavalduse kohtulahendiga (vt ka RKTKo nr 2-15-9117/149, p 12) (RKTKo 2-17-9822/101, p 16). Hageja tahteavaldust asendab kohtuotsus seaduse (TsÜS § 68 lg 5) alusel. (d)
53.Seoses kostja I ja kostja II vastuhagides esitatud alternatiivsete nõuetega märgib ringkonnakohus, et kohus ei saa resolutsioonis tuvastada ka tahteavalduse andmise kohustust, vaid kohus peab kohustama isikut andma mingi kindla sisuga tahteavaldust. Tahteavaldust andma kohustamise puhul ei ole tegemist mitte tuvastusnõudega, vaid sooritusnõudega (RKTKo 2-18-15391/14, p 15). Seetõttu ei ole ringkonnakohus kostja I ja kostja II vastuhagide alternatiivseid nõudeid rahuldades järginud kostjate nõuete sõnastust. Kohus ei ole resolutsiooni sõnastamisel seotud täpselt kostjate esitatuga ning saab kostjate nõuete sõnastust vajaduse korral tõlgendada (vt ka RKTKo 3-2-1-163-11, p 32 ja 3-2-1-142-12, p 35). (e)
54.Kostja I on oma vastuhagi alternatiivse nõudega palunud kohtul tuvastada hageja kohustus anda nõusolek isikliku kasutusõiguse kande parandamiseks. Kostja I kinnitas ringkonnakohtu 23.11.2021 istungil, et tema vastuhagi eesmärk on saavutada kostja II kasuks kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kande tegemine, sõltumata sellest, kas parandatakse (muudetakse) olemasolev kanne või tehakse uus kanne. Ringkonnakohus on sellest kostja I vastuhagi alternatiivse nõude lahendamisel ka lähtunud ning on kohustanud hagejat andma nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks kinnistusraamatusse. Kohtuotsuse alusel tehakse kinnistusraamatusse uus kanne, mitte ei parandata (muudeta) olemasolevat kannet.
55.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kande parandamine (muutmine) isikliku kasutusõiguse tähtaja osas võimalik. Esiteks on hageja hagis taotlenud senise isikliku kasutusõiguse kande kustutamist. Ringkonnakohus rahuldab hageja hagi. Teiseks on tähtaeg isikliku kasutusõiguse asjaõiguslik sisu ja selle õigusega lahutamatult seotud. See tähendab, et kui kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse tähtaeg on ebaõige, on kinnistusraamatu kanne tervikuna ebaõige
2-20-16978 ja tuleb kustutada. Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda AÕS § 65 lg 1 kande parandamise kaudu muuta asjaõiguse sisu (isikliku kasutusõiguse tähtaega). Seega ei ole kande parandamine võimalik. III
56.Viimasena lahendab ringkonnakohus hageja apellatsioonkaebuse. Hageja apellatsioonkaebuse alusel vaidlevad pooled selle üle, kas kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks kuni 20.01.2034 oli vajalik hageja (hoonestaja) nõusolek, ning kui nõusolek oli nõutav, siis kas hageja on selle andnud. Hageja väidab, et isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks oli tema nõusolek vajalik ja hageja käest ei küsitud nõusolekut isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Kostjad on seisukohal, et hagejale on siduv hageja õiguseelneja isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks antud nõusolek.
57.Hageja leiab esmalt, et kostjad on tema hagi vastuhagide esitamisega õigeks võtnud. Kuna vastuhagide rahuldamiseks on vajalik tuvastada hageja nõusolek, siis on järelikult olemasolev kinnistusraamatu kanne tehtud puudutatud isiku (hageja) nõusolekuta. Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Kostjad ei ole menetluses väljendanud hagi õigeksvõttu ning seda ei saa järeldada ka vastuhagide esitamisest. Kostja I ja kostja II on oma vastuhagides selgelt väljendanud, et hageja on oma õiguseellaste kaudu andnud nõusoleku kostja II kasuks kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse seadmiseks, või tuleneb nõusoleku andmise kohustus hagejale seadusest. Järelikult ei saa vastuhagide esitamisest hagi õigeksvõttu järeldada. Ka hagile esitatud vastustes on kostja I ja kostja II hageja hagile selgelt vastu vaielnud ning palunud selle jätta rahuldamata (I kd tl 20–22 ja 38–40).
58.Kostja I on menetluses avaldanud, et kinnistusosakond ei nõudnud isikliku kasutusõiguse muutmise kande tegemiseks hoonestaja nõusolekut (I kd tl 157, p 2.6.). Kuigi kinnitusosakonnal tulnuks hoonestaja nõusolekut küsida (kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 1, AÕS § 173 lg 4), ei muuda ainuüksi see kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kannet ringkonnakohtu arvates ebaõigeks, kui hageja nõusolek oli kande tegemise ajal olemas. Erinevalt hagejast on ringkonnakohus seisukohal, et isikliku kasutusõiguse kanne ei sisalda ega peagi sisaldama viidet dokumendile, milles sisaldub hoonestaja nõusolek isikliku kasutusõiguse seadmiseks. Kinnistusraamatusse isikliku kasutusõiguse kohta tehtud kanne sisaldab üksnes viidet isikliku kasutusõiguse seadmise aluseks olevale dokumendile (KRS § 24 punkt 2). Hoonestaja kui puudutatud isiku nõusolek on vajalik üksnes kande tegemiseks või muutmiseks (KRS § 341 lg 1). Seetõttu tuleb ringkonnakohtul hinnata, kas isikliku kasutusõiguse tähtaja muutmiseks oli hageja nõusolek – vaatamata sellele, et kinnistusosakond kande tegemisel seda ei nõudnud.
59.AÕS § 173 lg 4 kohaselt hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vahet, kas muudetakse varasema isikliku kasutusõiguse kannet (kokkuleppel on võimalik seda teha) ja pikendatakse isikliku kasutusõiguse tähtaega, või seatakse uus isiklik kasutusõigus uue tähtajaga. Kinnistusraamatu kandest nähtuvalt on tähtaeg kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse asjaõiguslik sisu (KRS § 24 punkt 1 ja I kd tl 4p, III jao 2. kanne), mille tõttu on ka juhul, kui pikendatakse isikliku kasutusõiguse tähtaega, AÕS § 173 lg 4 kohaselt igal juhul vajalik hoonestaja nõusolek.
60.Ringkonnakohus leidis eelnevalt kostja I ja kostja II vastuapellatsioonkaebuseid lahendades, et hageja õiguseellased ei ole andnud nõusolekut pikendada kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaega kuni 20.01.2034. Hageja on oma õiguseellaste kaudu andnud
2-20-16978 nõusoleku pikendada kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse tähtaega kuni 20.12.2032. Kuivõrd olemasoleva kinnistusraamatu kande kohaselt on kostja II isikliku kasutusõiguse tähtaeg 20.01.2034 (I kd tl 4p, III jao 2. kanne) ning selleks puudus hoonestaja (hageja) nõusolek, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. AÕS § 173 lg 4 kohaselt on kande õigsuse üheks eelduseks hoonestaja nõusolek. Kuna tähtaeg on isikliku kasutusõiguse sisuks, ei oma tähtsust, et hageja on läbi oma õiguseellaste andnud nõusoleku isikliku tähtaja pikendamiseks lühemaks ajaks kui kinnistusraamatus märgitud.
61.AÕS § 65 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda ebaõige kande parandamiseks nõusolekut isikult, kelle õigusi parandamine puudutab. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et hagejal on õigus nõuda kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kohta tehtud kande parandamist. Õigus nõuda ebaõige kande parandamist hõlmab ka õigust nõude ebaõige kande kustutamist. Ebaõige kanne rikub hageja õigusi, sest tehnorajatis takistab tema majandustegevust (kahjustab hageja majandushuve). Hagejal on sadamas piiratud tsoonid, kus hageja võib oma majandustegevusega hoonestusõiguse alusel tegutseda (I kd tl 71, ajamärk 00:14:50). Kostjad ei ole sellele vastu vaielnud.
62.Asja lahendamisel ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust hageja viidatud 15.05.2012 isikliku kasutusõiguse seadmise asjaõiguslepingu p-s 1.12. toodud notari selgitus lepingu osapooltele (I kd tl 25p). Ringkonnakohus märkis eelnevalt, et kinnistusraamatus ei ole vaja ilmtingimata teha nähtavaks hoonestaja nõusolekut isikliku kasutusõiguse tähtaja pikendamiseks. Sellise nõusoleku võib hoonestaja olla andnud ka kokkuleppega või eraldi avaldusega.
63.Kuivõrd hageja nõusoleku puudumise tõttu on kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kanne ebaõige, on täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused, et kostja I ja kostja II tahteavaldused kinnistusraamatu ebaõige kande kustutamiseks saaks lugeda kohtuotsusega asendatuks. Kostjal I ja kostjal II on AÕS § 65 lg-st 1 tulenev kohustus teha tahteavaldus ebaõige kande kustutamiseks.
64.Kokkuvõtteks rahuldab ringkonnakohus osaliselt hageja apellatsioonkaebuse ja tühistab maakohtu otsuse osas, milles hageja hagi jäi rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab hageja hagiavalduse.
65.Kohtuotsuse alusel kinnistusraamatukannete tegemiseks tuleb kinnistusraamatu pidajale esitada koos kohtuotsusega poolte endi avaldused. Kohtuotsusega on TsÜS § 68 lg 5 (ja TMS § 184 lg 1) alusel asendatud üksnes vastavad kostjate ja hageja tahteavaldused. IV
66.Kostja I on esitanud taotluse kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks selliselt, et kostja II kasuks seatud isikliku kasutusõiguse kanne tuleb kustutada ning uus kanne kostja II kasuks kohtuotsuse alusel tehakse üheaegselt. Kostja I on pidanud silmas, et üht kannet ei tehtaks ilma teiseta (ringkonnakohtu 23.11.2021 kohtuistungi protokoll, lk 4 ajamärk 00:28:26). Kostja II on taotlust toetanud (samas, lk 5 ajamärk 00:39:37). Hageja ei pidanud vajalikuks taotluse kohta oma seisukohta avaldada (samas, ajamärk 00:39:41).
67.Ringkonnakohus rahuldab TsMS § 445 lg 1 alusel ning määrab kohtuotsuse täitmise viisi ja korra kostja I taotletud viisil, kuid täpsustab kostja I taotluse sõnastust, sest üht kannet kustutada ja teist samaaegselt teha ei ole võimalik. Kohtuotsus täidetakse selliselt, et ebaõiget kannet ei kustutata ilma, et tehtaks uus isikliku kasutusõiguse kanne tähtajaga 20.12.2032.
2-20-16978 Selliselt ei teki olukorda, kus senise isikliku kasutusõiguse kohta tehtud kande ja uue kande tegemise vahele võiks jääda ajaline nihe. V
68.Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas asjas ise uue otsuse, on ringkonnakohtul õigus TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi muuta vastavalt ka menetluskulude jaotust. Maakohus jättis menetluskulud poolte enda kanda. Sõltumata maakohtu otsuse osalisest tühistamisest ei ole ringkonnakohtul alust muuta menetluskulude jaotust, kuid ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas järgnevalt maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus ja kostjate vastuapellatsioonkaebused jäävad vastavalt rahuldamata osas, milles pooled palusid muuta menetluskulude jaotust ning määrata menetluskulude rahalise suurus.
69.Hageja hagi rahuldatakse. Kostja I ja kostja II vastuhagid rahuldatakse alternatiivsete nõuete osas. Kostja I ja kostja II vastuhagide esmased nõuded jäävad rahuldamata. Kuigi seda võib menetluskulude jaotamisel iseenesest käsitada vastuhagide osalise rahuldamata jätmisena (mis tähendab, et menetluskulud võiksid jääda osaliselt TsMS § 163 lg 1 järgi kostja I ja kostja II kanda, vt ka V. Kõve, I. Järvekülg, J. Ots, M. Torga. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne, lk 441 ning seal viidatud õiguskirjandus), ei ole ringkonnakohtu hinnangul siiski alust järeldada, et pooled on kandnud kostjate vastuhagides esimeses järjekorras esitatud põhjendamatuks osutunud nõuete läbivaatamisega seoses rohkem menetluskulusid, kui oleks olnud vaja üksnes rahuldatud nõuete esitamise korral.
70.Ringkonnakohtu hinnangul on siinses menetluses nii hageja kui ka kostjate nõuete menetlemisel kantud kulutusi raske eristada, sest poolte kõikide nõuete osas esitatud väited ja seisukohad on olnud läbipõimunud ning väited ja seisukohad on suuresti olnud asjakohased iga (vastu)hagi lahendamisel. Kuigi tahteavalduse asendamise nõue on olnud kostjate esmane ja ka alternatiivne nõue, ei saa kulusid jagada ka nõuete hinnast lähtudes. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et menetluskulud maakohtus oli põhjendatud jätta poolte endi kanda. Ka apellatsioonimenetluse kulud jäävad samadel kaalutlustel poolte endi kanda.
71.Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.