X hagi Osaühing Herzog Invest vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.06.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Stig Hendrikson Kostja: Osaühing Herzog Invest (registrikood 10477708), lepinguline esindaja Stella Einla-Khomich
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 08.06.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude jätta X kanda.
3.Välja mõista X-lt Osaühing Herzog Invest kasuks 300 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-20-4856 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 30.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing Herzog Invest (kostja, sissenõudja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/202/27. Koos hagiavaldusega esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks.
2.02.04.2020 määrusega peatas maakohus hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/27 kuni käesolevas tsiviilasjas jõustunud lahendiga menetluse lõppemiseni.
3.Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja 09.03.2015 avalduse alusel algatatud täiteasi nr 025/202/27 ning täitedokumendiks on Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Kostja seaduslik esindaja väljastas 05.02.2019 lihtkirjaliku volikirja Y-le, milles volitas Y esindama tema huve hageja suhtes. Volitusest ei tulene volituste piiramist ning ebaõige on kostja väide, et volitus anti üksnes läbirääkimiste pidamiseks. Hageja täitis kostja nõude täies ulatuses Y-le. Y on nõude täitmise kohta andnud 12.02.2019 kirjaliku kinnituse. 25.04.2019 kostja avalduse alusel lõpetati täitemenetlus 30.12.2019. 06.01.2020 kostja avalduse alusel alustati sama nõude osas uuesti täitemenetlust, kuna kostja väitis, et võlgnevus on tasumata. Kuna hageja on vaidlusaluse nõude juba rahuldanud, siis tuleb sundtäitmine lubamatuks tunnistada. Kui kostja ei ole Y-lt raha saanud, võib ta pöörduda nõudega oma esindaja vastu.
4.21.12.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et läbirääkimistel Y-ga avaldas viimane, et kostja on nõus võlgnevust vähendama, kui hageja tasub koheselt osa summast. Seega sõlmisid hageja ja Y 11.02.2019 kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja tasuma 4000 eurot ja kostja loobus ülejäänud nõudest. Hageja laenas võla tasumiseks raha oma abikaasalt C-lt ja temaga seotud äriühingutelt kokku 4000 eurot. Hageja tasus 12.02.2019 Y-le 4000 eurot sularahas ning Y kirjutas 12.02.2019 dokumendile, et tal ei ole nõudmisi hageja suhtes.
5.Kuna hageja on kostja nõude rahuldanud, on sundtäitmine lubamatu ja hageja on õigustatud nõudma sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Kostja vastuväited
6.Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole kostjale võlgnevust tasunud. Hageja ei ole tõendanud võlgnevuse tasumist. Nõude täitmist saab tõendada pangaülekande või võlakirjaga.
7.05.02.2019 volikiri on väljastatud füüsilisele isikule (Y) füüsilise isiku (D, kostja seaduslik esindaja) poolt. Kostja ei ole ühelegi kolmandale isikule andnud volitusi kostja esindamiseks nõude summa kättesaamiseks. Ühtegi volikirja selle kohta kostja andnud ei ole.
8.Y teatas kostja seaduslikule esindajale, et on jõudnud hagejaga kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja hakkama tasuma võlgnevust osade kaupa, kuid hageja seadis eeltingimuseks avalduse esitamise kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks. 25.04.2019 esitas kostja avalduse kohtutäiturile ja palus täitemenetlus lõpetada. Kuna hageja aga võlgnevus tasuma ei asunud, pöördus kostja uuesti täituri poole.
9.Y ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on ebatäpsed ja vastuolulised.
10.Hageja väited võla suuruse vähendamise kohta ei ole asjakohased, kuna võla suuruse vähendamisest kostja ei teadnud ega nõustunud sellega.
2-20-4856 Maakohtu otsus ja põhjendused
11.Harju Maakohtu 08.06.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõisteti hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 450 eurot. Kohus tühistas 02.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
12.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) Harju Maakohtu XX.XX.XXXX otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 12 782,33 eurot; 2) kostja esitas kohtutäiturile 06.01.2020 teistkordselt täitmisavalduse, milles väitis, et otsusest tulenevat nõuet ei ole täidetud; 3) otsusest tulenevat nõuet täidab kohtutäitur täitemenetluses nr 025/2020/27.
13.Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks, sest nõue on täidetud (täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1).
14.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et viimane ei ole Y-le volitust andnud, vaid seda tegi üksnes kostja seaduslik esindaja oma isiklike huvide kaitsmise eesmärgil.
15.Samas ei saa esitatud tõenditest (sh 05.02.2019 volikirjast, tl 44, 115; 26.02.2020 kostja seadusliku esindaja vastusest võlgniku teabenõudes esitatud küsimustele, tl 4, 5) järeldada, et kostja oleks andnud Y-le volitusi rahaliste vahendite vastuvõtmiseks või hagejaga võlgnevust vähendavate kokkulepete sõlmimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja andis nõusoleku kohustuse täitmiseks Y-le või kiitis sellisel viisil täitmise heaks. Kostja on eitanud Y kaudu rahaliste vahendite saamist. Kui volitus on antud üksnes läbirääkimiste pidamiseks, ei saa sellest tulenevalt eeldada esindaja õigusi leppida kokku nõude vähendamises või võtta esindatava nimel vastu raha. Volituse tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas pidi esindatava tahteavaldust mõistma isik, kellele volitus anti (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 120 lg 2).
16.Hageja väited selle kohta, et ta on sõlminud 11.02.2019 kostjaga kokkuleppe, mille järgi kostja loobus osaliselt nõudest, on tõendamata. Ühtlasi on tegemist väidetega, milliseid asus hageja esitama alles menetluse käigus (21.12.2020 menetlusdokumendis) ja mis erinesid algses hagiavalduses esitatud väidetest.
17.Dokument pealkirjaga „X võla maksmine“ (tl 45, 113) ei tõenda kostja nõude rahuldamist. Kes ja millal on antud dokumendi koostanud, dokumendist endast järeldada ei saa. Ühtegi allkirja dokumendil märgitud ei ole. Samuti ei ole dokumendis märgitud, milliseid summasid on silmas peetud.
18.Hageja on tõendanud küll raha väljavõtmist (tl 123-131), kuid ei tõenda, millisel eesmärgil välja võetud raha kasutati ja kas või kellele üle anti.
19.Ka volikirjale tehtud märkest (tl 44, 115) ei nähtu, kas või millises summas andis hageja rahalisi vahendeid üle Y-le. Volikirjas on Y üksnes avaldanud, et tal ei ole nõudeid ega pretensioone hageja suhtes. Kostjale kuuluva nõude või raha vastuvõtmise osas ta avaldusi teinud ei ole.
20.Tõsiste vastuolude tõttu tunnistaja Y (tl 143 pöördel – 145) ütlustes ei saa lugeda neid usaldusväärseks ning kohus ei loe nendega tõendatuks 4000 euro tasumist võlgnevuse katteks kostjale. Tunnistaja ei osanud selgitada, milliste tegevuste jaoks talle tegelikult volitus anti ja mida ta selle volituse raames tegi. Tunnistaja ei ole selgitanud, kas tal oli enda hinnangul volitus kostja esindamiseks rahaliste vahendite vastuvõtmisel. Tunnistaja ei suutnud selgelt vastata küsimustele, milline oli nõude suurus, millest see tulenes ning milline summa talle nõude täitmiseks üle anti. Mistahes kokkulepete sõlmimist kostjaga võlgnevuse vähendamise kohta tunnistaja ei kinnitanud. Apellatsioonkaebus
21.Hageja esitas 07.07.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
2-20-4856
22.Volituse sõnastusele tuginedes anti kostja esindajale üldvolitus, mis hõlmas kostja nimel ka tehingute tegemist. Tuginedes volituse ulatusele, ei olnud hagejal alust kahelda, et kostja esindajal puuduksid volitused tehingu tegemiseks esindatava nimel. Pärast volikirja esitamist hagejale, andis kostja esindaja oma käitumisega ja esitatud dokumentidega mõista, et kostja soovib võlgnevuse osas sõlmida hagejaga kokkuleppe ja täitemenetluse lõpetada. Kuna Y-l ning D-l puudusid nõuded hageja suhtes ning arvestades ka kostja esindaja eelnevat käitumist, mis hõlmas läbirääkimisi kohtulahendist nr X-XX-XXXX tuleneva nõude osas, tuleb lugeda, et kinnitus võlgnevuse ja pretensioonide puudumise kohta anti kohtulahendist nr X-XX-XXXX tuleneva nõude osas. Muul viisil tahteavalduse tõlgendamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja viitas TsÜS § 75 lg-le 1, § 120 lg-le 2 ja § 118 lg-le 2.
23.Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse tunnistaja O ülekuulamiseks, kes oleks saanud selgitada dokumendi pealkirjaga „X võla maksmine“ seotud asjaolusid.
24.Maakohus on tõendeid hinnates ebaõigesti järeldanud, et hageja ei tasunud võlgnevuse katteks 4000 eurot. Tunnistaja Y on kinnitanud, et hageja andis talle 4000 eurot, kes omakorda andis vastava rahasumma üle kostja seaduslikule esindajale kohtulahendist nr X-XX-XXXX tuleneva kohustuse lõpetamiseks. Kuigi kohus on märkinud, et tunnistaja ütlused asjaolude suhtes olid kohati ebaselged, siis asjaolud hageja poolt raha üleandmise osas on selged ning vastuoludeta.
25.25.04.2020 kostja avalduse alusel lõpetati täitemenetlus, mis kaudselt kinnitab poolte tahet kokkulepitud summa tasumisega täitemenetlus lõpetada. Pooltevaheline kokkulepe oli lõpetada täitemenetlus 4000 euro tasumisega ning nimetatud summa tasumisel lugeda ühtlasi kohtulahendist nr X-XX-XXXX tulenev rahaline nõue tasutuks.
26.Hageja viitas TsÜS § 131 lg-le 1 ning märkis, et hageja ei teadnud ega pidanudki teadma võimalikke nn sisesuhtest tulenevaid kohustuste rikkumisi kostja esindaja poolt. Hageja lähtus eeldusest, et esindajal on esindusõigus pidada kostja nimel läbirääkimisi ning sõlmida kokkuleppeid kohtulahendist nr X-XX-XXXX tuleneva võlgnevuse osas. Vastustaja seisukoht
27.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
29.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
30.Ebaõige on hageja seisukoht, nagu saaks volituse sõnastusest välja lugeda, et kostja esindajale on antud üldvolitus, mis hõlmab ka kostja nimel tehingute tegemist ja nõudest loobumist. Volituse sõnastuse kohaselt volitab D Y esindama oma huve võlgniku X suhtes. Sellise sõnastuse põhjal ei olnud hagejal alust eeldada, et Y-le on antud volitus Hertzog Invest OÜ nimel kõigi tehingute tegemiseks ja ka nõudest loobumiseks.
31.Asjaolu, et kostja oli nõus Y vahendusel pidama läbirääkimisi hagejaga võla tasumise üle, ei tõenda, et kostja oli nõus nõudest osaliselt loobuma. Ka kostja vahepealne avaldus täitemenetluse lõpetamiseks ei tõenda iseenesest nõudest osalist loobumist ega võlasumma tasumist. Kostja on põhjendanud sellise avalduse esitamist asjaoluga, et
2-20-4856 hageja oli nõus kohtuotsust vabatahtlikult täitma tingimusel, et kostja lõpetab täitemenetluse. Kuna hageja aga võlgnevust ei tasunud, esitas kostja uuesti täitemenetluse avalduse.
32.Maakohtus kogutud tõenditega ei leidnud tõendamist, et hageja on võla kostjale tasunud. Hageja ei esitanud kirjalikku tõendit raha maksmise kohta ega võlausaldaja kinnitust raha saamise kohta. Volikirjale tehtud märge selle kohta, et Y-l ei ole hagejale pretensioone, ei tõenda konkreetse rahasumma vastuvõtmist kostjale üleandmiseks. Tõendatud ei ole, et kostja oleks andnud nõusoleku kohustuse täitmiseks Y-le või kiitnud sellisel viisil täitmise heaks. Kui hageja soovis kostja kasuks tehtud kohtuotsust täita võla sularahas tasumisega Y-le, siis oleks tulnud see ka vastavalt vormistada, see tähendab kinnitus oleks pidanud sisaldama vähemalt rahasummat, mille Y on vastu võtnud ja mille eest. Hageja ei ole esile toonud asjaolusid, mis takistasid tal sellise kinnituse saamist. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et tunnistaja Y ütlused on vastuolulised ja ebaselged, mistõttu ei ole need usaldusväärsed ning nende alusel ei saa lugeda võlga kostjale tasutuks.
33.Hageja etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata taotluse tunnistaja O ülekuulamiseks, ei ole asjakohane, sest hageja ei ole taotlenud O ülekuulamist ringkonnakohtus. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
35.Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 450 eurot ja selles osas pole otsust vaidlustatud.
36.Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
37.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 300 euro hüvitamist 3 t õigusabi eest tasumääraga 100 eurot/t. Kostja esindaja koostas vastuse apellatsioonkaebusele (3 t). See toiming on vajalik ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 300 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.