Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2021 Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number
2-20-4856
K K hagi OÜ Herzog Invest vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi hind 12548,94 eurot Hagihind Menetlusosalised ja nende Hageja: K K (isikukood xxx, xxx); esindajad Hageja lepinguline esindaja: Vello Luik (OÜ Nomos, e-post: [email protected]); Tsiviilasi
Kostja: OÜ Herzog Invest (registrikood 10477708, Männiku tee 15, Aruküla alevik, Raasiku vald 75201, Harjumaa, e-post: [email protected]); Kostja lepinguline esindaja: Stella Einla-Khomich (Stella Einla Õigusbüroo OÜ, Endla 4, 4. korrus, korpus A, 10142 Tallinn, epost: [email protected]). Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täiteasjas nr 025/2020/27.
2.Tühistada Harju Maakohtu 02.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse asjas nr 025/2020/27 kuni käesolevas tsiviilasjas menetluse lõppemiseni jõustunud kohtulahendiga. Menetluskulude jaotus
1.Jätta menetluskulud hageja kanda.
2.Mõista hagejalt K Klt (isikukood xxx) kostja OÜ Herzog Invest (registrikood 10477708) kasuks menetluskuludena välja kulud õigusabile summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas kohtule nõude tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 025/202/27. Hagiavalduse kohaselt oli kohtutäitur K Ki menetluses alates 09.03.2015 kostja avalduse alusel nõude, mis tulenes Harju Maakohtu 09.06.2014 otsusest kriminaalasjas nr xxx. Kohtutäitur K K lõpetas täitemenetluse kostja kui sissenõudja avalduse alusel 30.12.2019. Kostja volitas A Pi otsusest tuleneva nõude osas ennast esindama, mida ta hagejale selgesõnaliselt kinnitas. Hagejal ei tekkinud kahtlust A Pile kostja antud esindusõiguse olemasolus, kuna P esitas hagejale selle kohta kirjaliku volikirja.
2.Hageja täitis nõude täies ulatuses A Pile. P on nõude täitmise kohta esitanud hagejale sellekohase kinnituse. Vaatamata sellele esitas kostja kohtutäiturile 06.01.2020 uuesti täitmisavalduse, milles ta väitis, et otsusest tulenevat nõuet ei ole täidetud. Täitur alustas uuesti täitemenetluse.
3.Hageja leidis, et kriminaalasjas nr xxx tehtud otsusest tulenev nõue ei kuulu teistkordselt täitmisele. Sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks. Hageja viitas VÕS §-le 619, § 620 lõikele 1, § 624 lõikele 1, § 626 lõikele 1. Kostja kinnitas kohtutäituri küsimustele vastates, et ta andis 12.02.2019 ilma edasivolitamise õiguseta lihtkirjaliku ja tähtajalise ehk kuus kuud kehtiva volikirja A Pile võlgnikuga läbirääkimiste pidamiseks ja välja mõistetud summa kättesaamiseks. Hageja valduses oleva volikirja on kostja seaduslik esindaja väljastanud 05.02.2019. Volikirjas volitas kostja A Pi esindama tema huve võlgnikust hageja suhtes. Volitusest ei tulene volituste piiramist ning ebaõige on kostja väide, et volitus anti üksnes läbirääkimiste pidamiseks. Kuna kostja väiteil on käsund antud 12.02.2019, võis kostja anda isegi kaks samasisulist volikirja. 12.02.2019 on A P andnud kirjaliku kinnituse, et kriminaalasjast nr xxx tulenev kostja nõue on täies ulatuse rahuldatud. A Pi volitusi volikirjas piiratud ei olnud ning hageja andis täitmiseks raha üle A Pile.
4.Hagiavalduse täienduses selgitas hageja, et kostja vastus võlgniku teabenõudele tõendab, et kostja andis 12.02.2019 edasivolituse õiguseta lihtkirjaliku ja tähtajalise volituse A Pile. Kuigi hageja valduses olev volikiri on formaalselt antud eraisikuna A K poolt, järeldas hageja A Pi avaldustest, tema käitumisest ja nõude aluseks olevatest dokumentidest, et volitus oli antud nõude kohta, mis tulenes kriminaalasjas nr xxx tehtud otsusest. Kostja vastusest võib järeldada, et volitus A Pile oli antud kahel korral ehk 12.05.2019 ja 05.02.2019.
5.Täitmisteade tõendab, et juba täidetud rahalise kohustuse alusel alustati uuesti täitemenetlust ilma õigusliku aluseta ning täitur nõuab hagejalt uuesti välja summat, mis on juba kostja esindajale üle antud. Kui kostja ei ole A Pilt raha saanud, võib ta pöörduda nõudega oma esindaja vastu. Kostja ei saa sama summat uuesti nõuda hagejalt. Arestimise aktid tõendavad, et sama summa väljanõudmiseks on hageja vara arestitud.
6.Hageja e-kirjade vahetus kohtutäituri ja kostjaga ning kolm maksekorraldust tõendavad, et kostja nõustus täitemenetluse lõpetamisega ning hageja kandis kõik kulud. Hageja tasus poole kohtutäituri tasust oma abikaasa arve kaudu ning teise poole ise. Kostja volitus 05.02.2019 A Pile ning kostja vastus teabenõudele tõendavad, et kostja andis raha vastuvõtmiseks volituse A Pile. Avalduse täitemenetluse lõpetamiseks 25.04.2019 ning see tõendab, et menetluse lõpetamise aluseks oli nõude täitmine.
7.21.12.2020 menetlusdokumendis kirjeldas hageja, et kui A P temaga ühendust võttis, hakkas ta kartma ning pöördus oma tuttava L P poole. Hageja palus L P ennast esindada läbirääkimistel. Läbirääkimistel selgitas hageja A Pile, et tal puudub võla tasumiseks raha. A P avaldas, et kostja on nõus võlgnevust vähendama, kui hageja tasub koheselt osa summast. Hageja ja A P sõlmisid 11.02.2019 kokkuleppe, mille kohaselt pidi hageja tasuma 4000 eurot ja kostja loobus ülejäänud nõudest.
8.Hagejal endal raha ei olnud ja ta laenas võla tasumiseks oma abikaasalt J Klt 500 eurot. Hageja laenas temaga seotud äriühingutelt xxx-lt 1000 eurot ja xxx-lt (praegune ärinimi xxx) 2500 eurot. Hageja tasus 12.02.2019 A Pile 4000 eurot sularahas ning A P kirjutas dokumendile, et tal ei ole nõudmisi hageja suhtes. 25.04.2019 tegi kostja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks.
9.Kohtuvaidluse seisukohtades kordas hageja varasemaid väiteid. Läbirääkimiste käigus leppisid hageja ja A P kokku, et kostja vähendab nõuet, kui hageja tasub osa summast koheselt. Hageja ja kostja esindaja A P sõlmisid suulise kokkuleppe, mille kohaselt hageja tasub koheselt kostjale 4000 eurot ja kostja loobub ülejäänud nõudest.
10.Tunnistaja A P kinnitas, et volituse esindamiseks andis kostja, volituse sisu ja ulatust ei olnud piiratud, volitus oli läbirääkimiste pidamiseks ja kokkuleppe sõlmimiseks, sealhulgas nõude vähendamiseks, samuti võlgnetava rahasumma vastuvõtmiseks. Sama kinnitas A P hagejale endale. Kostja väited, et ta ei volitanud A Pi, on vastuolus asjas kogutud muude tõenditega.
11.Kuna kostja antud volikirjast ei nähtu volituste sisu ja ulatuse piiranguid, oli hageja õigustatud eeldama, et A P on volitatud sõlmima kokkulepet võlasumma vähendamiseks. Hageja ja A Pi vaheline kokkulepe on kehtiv. A P kinnitas, et ta oli volitatud kohustuse täitmist vastu võtma. Hageja saab lugeda talle 4000 euro üleandmist kohustuse täitmiseks. Hageja viitas TMS § 221 lõikele 1. Kuna hageja on kostja nõude rahuldanud, on sundtäitmine lubamatu ja hageja on õigustatud nõudma sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
12.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 425 eurot, hagi tagamisel tasutud riigilõivu 50 eurot, samuti tasu õigusabi eest xxx summas 500 eurot T A tehtud toimingute eest ja summas 800 eurot V L tehtud toimingute eest. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 1775 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.
KOSTJA VASTUVÄITED
13.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja avaldas, et ta ei ole hagejalt saanud Harju Maakohtu 09.06.2014 otsusega välja mõistetud summat. Kostja ei ole summat saanud ka üheltki kolmandalt
isikult. Väite tõendamiseks esitas kostja oma pangakonto väljavõtte. Hagiavaldusega soovib hageja täitemenetlust venitada. Kohtuotsus on tehtud 2014. aastal, kuid seni ei ole hageja tagasimakseid teinud.
14.Kostja ei ole ühelegi kolmandale isikule andnud volitusi xxx esindamiseks nõude summa kättesaamiseks. Ühtegi volikirja selle kohta kostja andnud ei ole. A Pile tegi volituse A K tema kui eraisiku poolt läbirääkimiste pidamiseks. Kuna hageja võlgnevust ei tasunud, pöördus kostja uuesti täituri poole. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis tõendaks võla tasumist.
15.Kohtuvaidluse seisukohtades jäi kostja varasemate väidete juurde. Samas nõustus kostja, et A P teatas kostja seaduslikule esindajale, et on jõudnud hagejaga kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja hakkama tasuma võlgnevust osade kaupa, kuid hageja seadis eeltingimuseks avalduse esitamise kohtutäiturile täitemenetluse lõpetamiseks. 25.04.2019 esitas kostja kohtutäiturile ja palus täitemenetlus lõpetada. Kuna hageja aga võlgnevus tasuma ei asunud, pöördus kostja uuesti täituri poole. Alusetu on hageja väide, et sundtäitmine on lubamatu, sest nõue on rahuldatud. Hageja ei ole tõendanud nõude täitmist.
16.Kostja leidis, et nõude täitmist saab tõendada pangaülekande või võlakirjaga. Raha üleandmist ei saa tõendada paljasõnaliste väidete või tunnistaja ütlustega. A Pi ütlused ei ole usaldusväärsed, sest need on ebatäpsed ja vastuolulised. A P teadis, et tal ei olnud volitust raha vastuvõtmiseks. Tal oli volitus ainult läbirääkimiste pidamiseks. A Pi ütlused võlgnevuse suuruse kohta on vastuolulised. Ta väitis, et ei mäleta võla suurust ning samal ajal avaldas, et see oli üle 10 000 euro. Järgmisena väitis ta, et on näinud kohtuotsust ja teadis, mis summa seal kirjas oli. Samal ajal väitis ta, et ei mäleta, kust tulenes võlgnevus kostja ees. A P avaldas, et ta ei mäleta üksikasju ning väitis samal ajal, et on tutvunud hüpoteegi dokumentidega.
17.Hageja väited võla suuruse vähendamise kohta ei ole asjakohased, kuna võla suuruse vähendamisest kostja ei teadnud ega nõustunud sellega. Tunnistaja A P kinnitas, et volikirjas ei antud talle õigust vähendada võla suurust. Volikirja väljastas füüsiline isik, kellele hageja võlgu ei olnud. Kostja ei pidanud usutavaks, et hageja andis A Pile raha üle ilma selle kohta allkirja võtmata. Kostja pidas ebausutavaks, et raha üleandmine üldse toimus, sest selle kohta dokumente ei koostatud.
18.Menetluskuludena palus kostja mõista hagejalt välja kulud õigusabile. Esmasele kohtumisele ja konsultatsioonile kulus 1 tund ja 50 eurot. Menetlusdokumentidega tutvumisele ja tõendite analüüsile kulus 4,5 tundi. Õigusabi osutati hinnaga 100 eurot tunnis ning kokku kulus 450 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. Istungi protokolli analüüsiks ja kohtukõne teeside koostamiseks kulus 3 tundi ja 300 eurot. Kokku kulus 950 eurot.
KOHTU PÕHJENDUSED
19.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu rahuldamisele.
20.Pooled ei vaidle käesolevas asjas järgmiste asjaolude üle: 1) Harju Maakohtu 09.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr xxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja 12 782,33 eurot; 2) kostja esitas kohtutäiturile 06.01.2020 teistkordselt täitmisavalduse, milles väitis, et otsusest tulenevat nõuet ei ole täidetud;
3) otsusest tulenevat nõuet täidab kohtutäitur täitemenetluses nr 025/2020/27.
21.Pooled vaidlevad selle üle, kas sundtäitmine tuleb täiteasjas nr 025/2020/27 tunnistada lubamatuks, sest nõue on täidetud.
22.Algses hagiavalduses väitis hageja, et ta täitis kogu nõude kostja esindajale A Pile, kelle volitused ei olnud piiratud. 21.12.2020 menetlusdokumendis asus hageja erinevalt varasemast väitma, et ta sõlmis kostja esindaja A Piga 11.02.2019 kokkuleppe, mille kohaselt ta tasus 4000 eurot ning kostja loobus ülejäänud nõudest. Kostja eitas mistahes ulatuses nõude täitmist. Kostja leidis, et tema seaduslik esindaja volitas A Pi esindama üksnes ennast kui eraisikut. Võlgnevuse tasumist mistahes osas kostja eitas.
23.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 näeb ette, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Eeltoodust tuleneb, et hagi rahuldamise eeldusena oleks hagejal tulnud tõendada nõude täielikku rahuldamist või selles osas mõne kokkuleppe sõlmimist. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kohtuotsusest tuleneva nõude täielikult täitnud. Hageja väited selle kohta, et ta on sõlminud kostjaga kokkuleppe, mille järgi kostja loobus osaliselt nõudest, on samuti jäänud tõendamata. Ühtlasi on tegemist väidetega, milliseid asus hageja esitama alles menetluse käigus ja mis erinesid algses hagiavalduses esitatud väidetest.
24.Hageja väitis, et ta tasus 4000 eurot kostja esindajale A Pile. Seega ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks mistahes osas täitnud nõuet kostjale endale. VÕS § 79 lg 1 näeb ette, et kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Eeltoodust tulenevalt oleks hagejal tulnud tõendada, et kostja andis nõusoleku kohustuse täitmiseks A Pile või kiitis sellisel viisil täitmise heaks. Selliseid asjaolusid ei ole hageja tõendanud.
25.TsÜS § 117 lg 1 sätestab, et esindusõigus õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Seega ei tulene erinevalt hageja väidetest seadusest see, millised volitused on esindajale antud. Juhul, kui esindajale on antud õigus tegutseda esindatava nimel, tuleb esindusõiguste ulatuse määramisel lähtuda tegelikult antud õigustest, mitte ei saa eeldada mistahes õiguste andmist.
26.TsÜS § 118 lg 1 näeb ette, et volituse andmine toimub esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. TsÜS § 118 lõikest 2 tuleneb, et kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Seega juhul, kui esindatav teab või peab teadma esindaja tegevust ja ta talub seda, tuleb lugeda volitus antuks.
27.TsÜS § 120 lg 2 sätestab, et volituse ulatuse määrab esindatav. Volitust tõlgendatakse selliselt, nagu pidi esindatava tahteavaldust või käitumist mõistma isik, kellele volitus anti või kes avalikkusele suunatud tahteavaldusele või esindatava avaldusele või käitumisele tugineb. Eeltoodust tuleneb, et kui volitus on antud üksnes läbirääkimiste pidamiseks, ei saa sellest
tulenevalt eeldada esindaja õigusi leppida kokku nõude vähendamises või võtta esindatava nimel vastu raha. Volituse tõlgendamisel tuleb lähtuda sellest, kuid pidi esindatava tahteavaldust mõistma isik, kellele volitus anti.
28.23.11.2020 eelistungil (toimiku lk 108) selgitas kohus hagejale vajadust oma väiteid tõendada. Kohus selgitas, et kui nõude aluseks on väide võlgnetava summa tasumise kohta, tuleb seda väidet tõendada. Kohus samuti selgitas hagejale VÕS § 79 lõiget 1. Kohus selgitas hagejale vajadust tõendada, et kostja andis sellisel viisil kohustuse täitmiseks nõusoleku või kiitis selle heaks. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma väiteid ei tõendanud.
29.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et Harju Maakohus tegi 09.06.2014 kriminaalasjas nr xxx otsuse (toimiku lk 23-37) otsuse, milles muuhulgas mõisteti hagejalt kostja xxx kasuks välja 12 782,33 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.09.2014 otsuse muutmata (toimiku lk 3738). Iseenesest ei vaidle pooled selle üle, et hagejal tuleb 09.06.2014 kohtuotsust täita.
30.05.02.2019 allkirjastas kostja seaduslik esindaja volituse (toimiku lk 44, lk 115), kus ta volitas A Pi esindama tema huve võlgniku K K suhtes. Volitus kehtis selles märgitu kohaselt kuus kuud. Volikirja alumises osas on märgitud: „Mina A P xxx ei oma nõudmisi ega pretensioone K K suhtes“. Sellele on lisatud kuupäev 12.02.2019 ja A Pi allkiri. Kohus osundab, et volikirjast endast ei nähtu, et kostja oleks volitanud A Pi võtma hagejalt vastu rahalisi vahendeid või sõlmima temaga kokkuleppeid nõude vähendamise kohta.
31.26.02.2020 vastas kostja seaduslik esindaja A K täitemenetluses nr 025/2020/27 võlgniku teabenõudes esitatud küsimustele (toimiku lk 4-5). Kostja esindaja avaldas, et kostja kui sissenõudja andis 12.02.2019 ilma edasivolitamise õiguseta lihtkirjaliku ja tähtajalise volikirja A Pile hageja kui võlgnikuga läbirääkimiste pidamiseks kohtuotsusega väljamõistetud summa kättesaamiseks. Samas kinnitas kostja, et sissenõudjale ei ole üle antud ega üle kantud kohtuotsusega välja mõistetud summat. Kostja kinnitas, et hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku maksegraafikut võlgnevuse tasumiseks. Eeltoodud tõendist ei saa järeldada, et kostja oleks andnud esindajale volitust võtta kostja eest vastu rahalisi vahendeid või sõlmida kostja nimel kokkuleppeid. Sellist esindaja tegevust ei ole kostja heaks kiitnud.
32.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et viimane ei ole A Pile volitust andnud, vaid seda tegi üksnes kostja seaduslik esindaja oma isiklike huvide kaitsmise eesmärgil. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, milline isiklik nõue oli tema seaduslikul esindajal hageja vastu. Asjaolu, et kostja seaduslik esindaja andis volituse A Pile nimelt kostja esindamiseks, on ta ise kinnitanud 26.02.2020 vastuses võlgniku teabenõudele. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostja volitas ennast esindama A Pi. Samas ei saa esitatud tõenditest järeldada, et kostja oleks andnud A Pile volitusi rahaliste vahendite vastuvõtmiseks või hagejaga võlgnevust vähendavate kokkulepete sõlmimiseks. Kostja ei ole seesugust esindaja tegevust 26.02.2020 vastuses heaks kiitnud ning on eitanud A Pi kaudu rahaliste vahendite saamist. Kostja esitas kohtule oma konto väljavõtte perioodist 01.02.2019 kuni 28.04.2020 (toimiku lk 78-81), millest nähtuvalt ei ole hageja kostjale sellel ajal ülekandeid teinud.
33.Hageja esitas kohtule dokumendi pealkirjaga „K K võla maksmine“ (toimiku lk 45, lk 113), milles on märgitud, et volituse alusel A K nõue rahuldatud A Pi poolt 12.02.2019. Samuti on dokumendis märgitud, et allkirjastamise juures viibisid A P, L P ja K K. Kes ja millal on antud dokumendi koostanud, dokumendist endast järeldada ei saa. Ühtegi allkirja dokumendil tegelikult märgitud ei ole. Samuti ei ole dokumendis märgitud, milliseid summasid on silmas peetud. Seega ei tõenda esitatud tõend mistahes osas kostja nõude rahuldamist. Ka volikirjale
tehtud märkest (toimiku lk 44, lk 115) ei nähtu, kas või millises summas andis hageja rahalisi vahendeid üle A Pile. Volikirjas on A P üksnes avaldanud, et tal ei ole nõudeid ega pretensioone hageja suhtes. Kostjale kuuluva nõude või raha vastuvõtmise osas ta avaldusi teinud ei ole.
34.Hageja esitas kohtule äriregistri väljavõtted (toimiku lk 121-122), milliste kohaselt oli ta äriühingute xxx ja xxx juhatuse liige. Hageja abikaasa J K konto väljavõtte (toimiku lk 123) kohaselt oli kontolt 12.02.2019 välja võetud 650 eurot. xxx konto väljavõtte (toimiku lk 124) järgi oli kontolt 11.02.2019 ja 12.02.2019 välja võetud 2500 eurot. xxx konto väljavõttest (toimiku lk 125) nähtub, et 12.02.2019 võeti välja 1000 eurot. Lisaks esitas hageja kohtule xxx kassa väljamineku orderid (toimiku lk 126-130), milliste järgi on kostjale väljastatud sularahana 11.02.2019 ja 12.02.2019 kokku 2500 eurot. xxx kassa väljamineku orderi (toimiku lk 131) järgi on kostjale väljastatud sularahas 1000 eurot. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid kogumis tõendavad küll raha väljavõtmist, kuid ei tõenda, millisel eesmärgil välja võetud raha kasutati ja kas või kellele üle anti.
35.14.04.2021 istungil andis tunnistaja A P (toimiku lk 143 pöördel – 145) vastuolulisi ütlusi. Alguses väitis tunnistaja, et teab võlgnevuse asjaolusid umbmääraselt ega mäleta üksikasju ning summa suurust. Hiljem ta väitis, et võlgnevuse suurus oli üle 10 000 euro. Tunnistaja väitis vastuoluliselt kord seda, et ta on dokumente näinud ja kord seda, et ta ei ole neid näinud. A Pi ütluste kohaselt andis A K talle volituse, et ta suhtleks hagejaga ja leiaks lahenduse. Tunnistaja ütluste järgi andis hageja talle raha 4000 euro „ringis“, mille ta andis edasi A K, misjärel lõpetas asjaga tegelemise. Kokkuleppe sõlmimist nõudest loobumise kohta ta ei mäletanud. Tema sõnul oli volituse eesmärgiks asi lahendada. Samas väitis tunnistaja, et olid läbirääkimised maksegraafiku osas, kuid selle osas ei jõutud kokkuleppeni. Tunnistaja väitis, et ta ei ole andnud allkirja raha saamise kohta, vaid üksnes pretensioonide puudumise kohta.
36.Kohus leiab, et tõsiste vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes ei saa neid ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Tunnistaja ei osanud selgitada, milliste tegevuste jaoks talle tegelikult volitus anti ja mida ta selle volituse raames tegi. Tunnistaja ei ole selgitanud, kas tal oli enda hinnangul volitus kostja esindamiseks rahaliste vahendite vastuvõtmise kohta. Vastuolude tõttu tunnistaja ütlustes ei loe kohus nendega veenvalt tõendatuks 4000 euro tasumist võlgnevuse katteks kostjale. Tunnistaja ei suutnud isegi selgelt vastata küsimustele, milline oli nõude suurus, millest see tulenes ning milline summa talle nõude täitmiseks üle anti. Mistahes kokkulepete sõlmimist kostjaga võlgnevuse vähendamise kohta tunnistaja ei kinnitanud.
37.Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates leiab kohus, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud kohtulahendist tuleneva nõude täielikult. Isegi juhul, kui oleksid tõendatud hageja väited nõude osalise rahuldamise kohta, puuduks alus tunnistada sundtäitmist lubamatuks, sest kohtuotsuse kohaselt on tasumisele kuuluv nõue oluliselt suurem kui väidetavalt tasutud 4000 eurot. Menetluse kestel esitatud väiteid kostjaga kokkuleppe sõlmimise kohta nõudest osalise loobumise kohta ei ole hageja mitte ühegi tõendiga tõendanud.
38.Kuigi hageja suhtes varasemalt alustatud täitemenetlus oli lõpetatud hageja enda avalduse alusel (avaldus toimiku lk 43, täitemenetluse lõpetamise otsus toimiku lk 47-29, kohtutäituri tasu maksed toimiku lk 39-42) ning kostja sellele vastu ei vaielnud (toimiku lk 46), ei ole kostja kordagi ise palunud täitemenetlust lõpetada põhjusel, et nõue on täidetud või ta on sõlminud hagejaga kokkuleppe nõudest loobumise kohta. Kuna vastavad hageja väited on jäänud tõendamata, oli kostjal seaduslik õigus esitada uuesti avaldus täitemenetluse alustamiseks. Hageja nõue tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 025/2020/27 tuleb jätta rahuldamata.
39.02.04.2020 tegi kohus määruse, milles ta rahuldas hageja hagi tagamise taotluse ning peatas hagi tagamiseks täitemenetluse täiteasjas nr 025/2020/27 kuni käesolevas tsiviilasjas jõustunud kohtulahendiga menetluse lõppemiseni. TsMS § 386 lg 4 näeb ette, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna hagi jäi rahuldamata, tühistab kohus 02.04.2020 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
40.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
41.Menetluskuludena palus kostja mõista hagejalt välja kulud õigusabile. Esmasele kohtumisele ja konsultatsioonile kulus 1 tund ja 50 eurot. Menetlusdokumentidega tutvumisele ja tõendite analüüsile kulus 4,5 tundi. Õigusabi osutati hinnaga 100 eurot tunnis ning kokku kulus 450 eurot. Istungiks valmistumiseks kulus 1,5 tundi ja 150 eurot. Istungi protokolli analüüsiks ja kohtukõne teeside koostamiseks kulus 3 tundi ja 300 eurot. Kokku kulus 950 eurot.
42.Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu õigusabi osutamisele on üle paisutatud. Kohus loeb põhjendatuks kulu 50 eurot algsele konsultatsioonile. Menetlusdokumentidega tutvumisele ning istungiks valmistumisele ei saanud esindajal kuluda aega enam kui kokku 3 tundi, sest kõik vajalikud dokumendid enne 14.04.2021 istungit oli esitanud kostja seaduslik esindaja ise ning tegu ei ole keeruka vaidlusega. Kohtukõne koostamiseks ei saanud selle mahtu ja sisu arvestades kuluda aega enam kui 1 tund. Seega loeb kohus kogumis kostja esindaja õigusabikulu põhjendatuks 450 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuluna välja mõista 450 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.