Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

esitamisel ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Hageja esitas kohtule hagi 03.08.2020, milles palus tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas 175/2020/1530. 04.08.2020.a määrusega kohus tagas hagi ja peatas täitemenetluse 175/2020/1530 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Hageja esitas kohtule 05.11.2020 hagi, milles sundtäitmine lubamatuks täiteasjas 158/2020/990 (registreeritud tsiviilasi 2-20-16254). 17.11.2020 määrusega kohus tagas hagi ja peatas täitemenetluse 158/2020/990 kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. Kohus liitis 05.11.2020.a määrusega mõlemad hagid sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseksasja numbriks jäi algne number 2-20-11192. 15.01.2021 määrusega kohus määras asja lahendamiseks kirjalikku menetlusse ning määras lõppseisukohtade esitamise aja ja kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. 12.02.2021 määrusega kohus rahuldas hageja vastuväite kohtu tegevusele ja uuendas asja arutamise eelmenetluse staadiumis. 15.09.2021 määrusega määras kohus uuesti lõppseisukohtade esitamise aja ja kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Kohtuniku haigestumise tõttu lükkas kohus lõpplahendi tegemise aja edasi. Hageja nõue ja põhjendused 03.08.2020 esitatud hagis palus hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas 175/2020/1530. Hagiavalduse ja lisade kohaselt saatis kohtutäitur Rannar Liitmaa 09.06.2020 hagejale täitmisteate koos kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega täiteasjas nr 175/2020/1530. Täitmisteate kohaselt esitas sissenõudja Kxxxxx Mxxxxxxx kohtutäiturile täitmisavalduse ja täitedokumendi täitemenetluse läbiviimiseks. Täitedokumendiks on Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 30.01.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-19-11580, mille resolutsiooni punkti 1.2. kohaselt kohustub Uxxx Lxxxxxx maksma perioodil 1. oktoober 2019 – 31. detsember 2019 MxxxxxxMxxxxxxLxxxxxxxx ja Mxxxxxxx Mxxxxxxxxxx kummalegi elatist 200 eurot kuus. Resolutsiooni punkti 1.3. kohaselt kohustub UxxxxLxxxxxx maksma alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2020 elatist Mxxxxx MxxxxxxLxxxxxxxx ja Mxxxxxxx Mxxxxxxxxxx kummalegi 215 eurot kuus. Täitmisteate nõude sisuks on elatis perioodi eest 1. veebruar 2020 kuni 31. mai 2020 ja koos täitemenetluse algatamise tasuga tuli tasuda kokku 1747.30 eurot. Hageja esitas 22.06. 2020 kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebuse. Oma kaebust põhjendas hageja sellega, et täitmisteates märgitud summa, on arvutatud valesti ning tegelikult võlgneb võlgnik sissenõudjale oluliselt väiksema summa. Hageja esitas koos kaebusega makstud summade maksekviitungid ja selgitava arvutuskäigu. Hageja taotles elatise nõudesumma vähendamist summani 555 eurot. Kohtutäitur Rannar Liitma tegi 17.07. 2020 kaebuse läbivaatamise otsuse, millega jättis kaebuse rahuldamata. Muuhulgas leidis kohtutäitur, et võlgnevuse suuruse osas tekkiv õigusvaidlus on sisulise õiguspärasusega, mille osas ei saa kohtutäitur anda õiguslikku hinnangut. Hageja oli seisukohal, et täitmisteates märgitud summa, mille võlgnik on kohustatud tasuma, on arvutatud valesti ning tegelikult võlgnes kaebuse esitaja sissenõudjale oluliselt väiksema summa. Vastavalt kohtu 30.01.2020.a määrusele pidi hageja maksma perioodi 01.0231.05.2020, s.o nelja kuu eest kokku 1720 eurot (215 eurot kuus Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxxxx ja 215 eurot kuus Mxxxxxxx Mxxxxxxxxxx, seega 430 eurot kuus kokku; 430 eurot x 4 on 1720 eurot). Kuna täitemenetluse alustamise tasu on 36 eurot, on täitemenetluses

sissenõutav summa 1711,30 eurot. Hageja selgitas kohtule, et on täitmisteates esitatud ajaperioodi ajal teinud osamakseid kokku summas 1165 eurot, mida sissenõudja ei ole täitmisavalduse koostamisel arvesse võtnud. Seega saab võlgnetav summa olla 546,30 eurot. Sellest summast tulenevalt peaks hageja hinnangul arvutama välja ka kohtutäituri tasu suuruse ehk ka kohtutäituri tasu osas on sundtäitmine lubamatu. Täitemenetluse alustamise tasu koos käibemaksuga peaks olema 36 eurot ning kohtutäituri põhitasu koos käibemaksuga 210 eurot, seega kokku 246 eurot. Tulenevalt eelnevast arutlus- ja arvutuskäigust on lõplik summa, mille hageja pidi kohtutäiturile tasuma, 792,3 eurot (546,3 eurot võlgnevus +36 eurot täitemenetluse alustamise tasu +210 eurot kohtutäituri põhitasu). Täitemenetluse ajal arestiti hageja konto ning hagi esitamise hetkeks oli sellelt sissenõutava summa kasuks arestitud 402,4 eurot. Eelnevast tulenevalt pidi hageja tasuma põhivõlgnevuse ja kohtutäituri tasude katteks veel 389,9 eurot (792,3 eurot - 402,4 eurot). Käesoleva hagi esitamise hetkeks on hageja 389,9 eurot täielikult tasunud. Seega on täitemenetluses sissenõutav summa hagi esitamise ajaks tasutud ehk nõue rahuldatud. 16.10.2020.a esitas hageja seisukoha kostja vastuväidetele. Hageja oli seisukohal, et on elatise tasumiseks ülekandeid tehes avaldanud oma tahet väljendanud ning märkinud, millise perioodi eest millise summa tasub. Hageja ülekanded ning märgitud selgitused annavad üsna selgelt mõista, kas tegemist on elatise või võlaga ning millise perioodi eest summat tasutakse. Kui lähtuda mõistliku isiku arusaamisest, siis oli võimalik hageja tegevusest, s.o vastavate selgitustega ülekannete tegemisest aru saada, et tegu on kohtulikust kompromissist tuleneva elatise maksmise kohustuse täitmisega: hageja kasutas selgitustes üldtuntud sõnu, mis andsid aimu ülekande tegemise eesmärgist ning seejuures oli olemas ka kohtulik kompromiss, mis teda selleks kohustas. Hageja leidis, et kostja saanuks ülekannete soomekeelseid selgitusi lihtsalt tõlkida, sest tegemist oli umbes 20 sõnaga, millest enamus olid kuude nimetused. Soomest ülekannet tehes pidid ülekannete selgitused olema soome keeles. Kostja oleks pidanud hiljemalt täitmisteate esitamisel ning nõude perioodi kindlakstegemisel kontrollima enda pangakonto väljavõtet, et veenduda, millise perioodi eest on hageja elatist maksnud ning millise perioodi eest on jätnud maksmata. Kontrollides konto väljavõtet on väga vähetõenäoline, et kostja ei märganud ülekannete selgitusi või tal ei tekkinud kordagi huvi selgituste sisu vastu. Hageja leidis, et süüvimata maksete selgituste sisusse ei saa kostja väita, et tegemist oli varasema võla katteks makstud summaga. Vastuseks kostja vastuväitele, et olenemata tehtud maksetest on hagejal elatise tasumise osas ikkagi võlgnevus selgitas hageja, et käesolevas menetluses ei vaielda küsimuse üle, milliste perioodide eest elatisraha võlgnevust arvestada, vaid selle üle, kas ajavahemikul 01.02.31.05.2020 on hageja enda elatise tasumise kohustuse täitnud või mitte. 29.10.2020 esitas hageja kohtule tõendi, millest nähtub, et Soomes on kohtutäitur hageja elatisvõla ja täitemenetluse kulude katteks arestinud tema maksutagastuse. Hageja märkis, et talle ei ole teada, millise ajavahemiku eest on Soomes elatisenõue esitatud. Hageja maksetagastus peeti Soomes kinni ka eelmise aasta septembris- siis oli võlgnevuseks märgitud 3206,31 eurot. Hagejale teadaolevalt koosnes see summa 2019. aasta elatisevõlgnevusest kuni maksutagastuse arestimiseni. 03.11.2020 esitatud taotluses täpsustas hageja, et Soomes toimub täitemenetlus 2019.a võlgnevuse osas summas 1200 eurot ja 2020.a võlgnevuse osas 4400 eurot. Seega on Soomes toimunud täitemenetlus sama perioodi osas, kus nõue täideti Soomes maksutagastuse arvel. 05.11.2020 esitatud teises hagis palus hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks täiteasjas 158/2020/990.

Hagivalduse kohaselt algatati täitemenetlus juba vanem viidatud Tartu Maakohtu 30.01.2020 määruse täitmiseks elatise nõudes perioodil 01.06.-28.09.2020. Täitmisteate kohaselt on sissenõutav summa 1756 eurot, millest 350.40 eurot on täitemenetluse alustamise tasu. Hageja ema suhtes on algatatud Soomes täitemenetlus, mille nõude sisuks on elatis perioodi eest 1. oktoober 2019 kuni 30. november 2020 ning nõude suuruseks 5600 eurot. See tähendab, et Soomes algatatud täitemenetluse nõude periood hõlmab ka Eesti täitemenetluse nr 158/2020/990 raames esitatud nõude perioodi. Soome täitemenetluse täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-12-36562, millega mõisteti välja Mxxxxxxx Mxxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx kasuks elatise suurus 200 eurot kuus kummagi lapse kohta. Soomes aresti nõude täitmiseks hageja maksutagastus. Esitades täitmisavalduse Eestis ajavahemikul 01.06.2020-28.09.2020 elatise võlgnevuse eest, oli kostja esitanud elatisenõude Eestis nii, et see kattus Soomes algatatud täitemenetluse nõudega. Hageja hinnangul on kahe paralleelse täitemenetluse pidamine lubamatu. Hageja esitas alternatiivse seisukoha, mille kohaselt on ta ülalpidamiskohustuse täitnud vahetu ülalpidamise andmisega, sest Mxxxxxxx Mxxxxxxx kui ka Mxxxxx MxxxxxxLxxxxxxxon viibinud hageja juures märkimisväärse ajavahemiku jooksul. Mxxxxxxx Mxxxxxxx viibis hageja juures ajavahemikul 6. juuni kuni 19. juuni 2020, seega kokku 14 päeva. Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx elas hageja juures ajavahemikul 6. juuni kuni 25. august 2020, seega kokku 80 päeva (25 päeva juunis, 31 päeva juulis, 24 päeva augustis). Hageja pakkus sel perioodil lastele öömaja, ostis riideid, ostis süüa, pakkus meelelahutust. Kui lapsevanem täidab lapse ülalpidamiskohustuse vahetult, siis ei saa tekkida kohustust raha maksta, sest vanem täitis oma kohustuse juba muul moel ära. Arvestades laste viibimist hageja juures ja asjaolu, et täitedokumendi alusel peab hageja maksma igakuiselt kummalegi lapsele 215 eurot kuus, on hageja andud lastele ülalpidamist järgmiselt: Mxxxxxxxxxx, kes oli hageja juures 14 päeva, summas 100,8 eurot (14 x 7,2 €) ja Mxxxxx Mxxxxxxxx kes oli hageja juures juunis 25 päeva, summas 180 eurot (25 x 7,2 €), juulis 31 päeva juulis summas 215 eurot (6,94 x 31 €) ja augustis 24 päeva- summas 166,6 eurot (24 x 6,94 €). Täitemenetluse alustamise tasu on kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt 350.40 eurot. Tulenevalt eelnevast arvutuskäigust peaks tegelik sissenõutav summa olema seega 743,2 eurot (täitmisteates välja toodud nõue 1756 – täitemenetluse alustamise tasu 350,4 eurot – hageja poolt vahetult antud elatis 662,4 eurot). Hageja palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 158/2020/990 summas 662,4 eurot, mille osas andis hageja Mxxxxxxx Mxxxxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxxxx elatist vahetult. 20.11.20210.a saatis hageja ise kohtule meiliga teate, et kostja on esitanud täitemenetluses valed andmed- Eestis on täituri kaudu elatis tasutud, kuid Soome maksutagastus on suunatud kostja arveldusarvele. Kostja ei teavitanud Eestis justiitsministeeriumit, et on algatanud ka Eestis täitemenetluse. 02.12.2020.a vastas hageja esindaja kohtu täpsustuse nõudele, et tema hinnangul ei tule käesoleval juhul lähtuda sellest, kuidas on Kxxxxx Mxxxxxxx esitanud avaldused, vaid sellest, kuidas on täitemenetlused alustatud. Käesoleval juhul on nii täitemenetluses nr 175/2020/1530 kui ka täitemenetluses nr 158/2020/990 märgitud UxxxxLxxxxxxxx kätte toimetatud täitmisteadetes sissenõudjaks Kxxxxx Mxxxxxxx. Täitmisteated on esitatud koos vastavate hagiavaldustega. TMS § 24 lg 2 kohaselt täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Kuivõrd täitmisteade on esimene dokument, mis annab võlgnikule teada täitemenetluse alustamisest, peab tulenema teatest tõene info konkreetse täitemenetluse kohta. Käesoleval juhul on mõlemas täitmisteates sõnaselgelt öeldud, et täiteavalduse on esitanud Kxxxxx Mxxxxxxx, kes on täitemenetluses sissenõudja. Ka kõikides teistes eelnimetatud täitemenetlustega hagejale saadetud dokumentides on sissenõudjana nimetatud just Kxxxxx Mxxxxxxxx. Kuivõrd sissenõudjal Kxxxxx Mxxxxxxx

ei ole täitedokumendist tulenevat nõuet, tuleb tunnistada lubamatuks sundtäitmised täiteasjades nr 175/2020/1530 ja 158/2020/990. 10.12.2020 istungil jäi hageja selle juurde, et on hagi esitanud õige isiku vastu- täitmisteadetel oli kostja nimi. Hageja on tasunud makseid, kuid ikkagi esitas kostja nõude kõigi kuude eest täies mahus. Esimeses vaidlustaud täitemenetluses tasus kostja ise 389 eurot ja täitur pidas kinni 420 eurot, selle sees on ka täituri tasu. Miks tasus hageja elatist ülekannetega väikeste summadena ja mitme eri maksena, esindaja selgitada ei osanud. Hageja oli seisukohal, et summa, mis peeti kinnis Soomes katab ära kogu elatise võla eelmise aasta oktoobrist kuni selle aasta 01.detsembrini. Lisaks veel asjaolu, et lapsed olid vahetult hageja ülalpidamise, mis veelgi suurendab täidetud elatise nõude summat. 04.01.2021.a esitatud seisukohas teatas hageja, et kompromissi ei olnud võimaik saavutada. Hageja oli seisukohal, et kuna TMS § 24 lg 2 kohaselt loetakse täitemenetlus alanuks täitmisteate kätte toetamisega võlgnikule, siis tuleb sissenõudjaks lugeda isik, kes sissenõudjana on kantud nimetatud teatele. Hageja hinnangul ei ole oluline, milline on olnud täitmisavalduse sisu, kuivõrd avalduse esitamisega täitemenetlus ei alga. Nii täitmisteadetes kui ka kõikides teistes eelnimetatud täitemenetlustega hagejale saadetud dokumentides on sissenõudjana nimetatud just Kxxxxx Mxxxxxxxx. Samuti on hageja vara arestitud Kxxxxx Mxxxxxxxx kasuks. Samas ei saa Tartu Maakohtu 30.01.2020 määruse alusel olla sissenõudjaks keegi muu kui Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxxxja MxxxxxxxxMxxxxxxx. Seega on täitemenetluses sissenõudjaks isik, kellel nõue puudub. Hageja jäi selle juurde, et on elatise tasunud. Hageja oli seisukohal, et on 2019.a oktoobrist kuni 2020.a novembrini tasunud elatist kokku 5761.63 eurot, sh: - Soome täitemenetluses kinni peetud tulumaksutagatis 3062.55 eurot; - 1750 eurot ülekannetega kostjale; - 402.78 eurot, mis arestiti täiteasjas 175/2020/1530; - 546.30 eurot ülekanne täiturile täiteasjas 175/2020/1530. Kohtumääruse kohaselt pidi hageja perioodil oktoober 2019-septembr 2020 (k.a) tasuma elatist 5070 eurot. 25.01.2021 menetlusdokumendis teatas hageja, et temale teadaolevalt on kostja saanud kätte Soomes kinni peetud hageja tulumaksutagastuse 3062.55 eurot. 19.05.2021.a esitatud hagiavalduse terviktekstis tõi hageja emalt välja, et sundtäitmised täiteasjades nr 175/2020/1530 ja 158/2020/990 tuleb tunnistada lubamatuks põhjusel, et sissenõudjal Kxxxxx Mxxxxxxxxx ei ole täitedokumentidest tulenevat nõuet, s.o sundtäitmised on algatatud põhjendamatult. Samuti jäi hageja seisukoha juurde, et ta on elatise tasunud. Lisaks varem esitatud seisukohtadele avaldas hageja, et tal on kahtlus, et kostja oli lisaks 3062.55 euro maksutagastuse arestile ja ülekandele saanud Soomest veel täiendavaid rahasummasid, mis tähendab, et hagejal ei olnud võlgnevust 2019.a oktoobri seisuga ja võimalik et ka hilisema perioodi eest. Hageja jäi hagi terviktekstis ka selle juurde, et on ülalpidamiskohustuse vähemalt osaliselt täinud vahetu ülalpidamise andmisega ja seega puudus täiteasjaks 158/2020/990 alus. 31.08.2021 seisukohas märkis hageja, et kogutud tõendite alusel sai ta kinnitust, et 30.01.2020 määrus tegemise ajal tal tõepoolest oli elatise võlgnevus alates 2019.a oktoobrist summas 1200 eurot. Hageja jäi seisukohale, et hageja oli mõlema hagiavalduse esitamise hetkeks täitemenetlustes sissenõutavad võlgnevused tasunud, mistõttu on võimalik väita, et sundtäitmised on lubamatud. Kaebuse esitamine täiturile ei ole aga enne hagi esitamist kohustuslik.

Lõppseisukohti hageja eraldi ei eitanud. Kostja vastuväited Kostja esitas 15.09.2020 hagile vastuse, milles teatas, et ei võta omaks UxxxxLxxxxxxxhagiavaldust sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2020/1530 ja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja avaldas, et asjas puudub vaidlus asjaolu üle, et UxxxxLxxxxxx eest on tõepoolest enne täitemenetluse algatamist elatisraha makseid tehtud, kuid kostja on elatisraha maksed arvestanud varasema perioodi elatisraha võlgnevuse katteks. Võlgnevus, mille katteks kostja makseid arvestas, oli tekkinud varem. Kostja leidis, et seejuures ei saa arvestada maksekorralduste selgitusi, sest need olid soome keeles. Kostja ei valda soome kelt. Isikud, kelle arvetelt ülekandeid tehti aga valdavad eesti keelt ja seega oleks ka selgitused saanud märkida eesti keeles. Kostja oli seisukohal, et nõue on põhjendamatu, sest igal juhul oli hagejal elatisraha võlgnevus olemas, seda tunnistab kaudselt ka see, et hageja on teinud kohtutäiturile makseid täitemenetluse ajal. Vastuseks teisele, liidetud hagile vastas kostja 03.12.2020, et ei tunnista ka seda nõuet. Kostja leidis, et hageja on esitanud oma nõude vale isiku vastu. Täiteasjas 158/2020/990 on sissenõudjateks lapsed: Mxxxxxxx Mxxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx, kelle nimel esitas täitmisavalduse Kxxxxx Mxxxxxxx. Üksnes asjaolu, et kohtutäitur Raigo Pärs on jätnud märkimata täitmisteates, et avaldus on esitatud Mxxxxxxx Mxxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx nimel, ei anna kostja poole hinnangul alust lugeda Kxxxxx Mxxxxxxxx täiteajas nr 158/2020/990 sissenõudjaks. Kostja oli seisukohal, et hageja saanuks selle vastuolu kõrvaldada, esitades kohtutäiturile kaebuse TMS §217 või §218 alusel. See, et kohtutäitur ei ole laste nimesid täitmisteates ära nimetanud (samas on nimetatud ära kohtulahendi number), ei saa olla aluseks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamisele. Kostja oli seisukohal, et hagiavalduses esitatud väited ei anna samuti alust hagi rahuldamiseks. Täitemenetlust võib läbi viia ka kahese riigis samaaegselt. Hagejal on vara nii Eestis kui Soomes: Eestis kinnisvara, Soomes maksutagastuse nõue- järelikult on põhjendatud jõustunud kohtulahendi täitmine nii Soomes kui ka Eestis. Kuigi hageja on väitnud, et tal on tulumaksu tagastamise nõue Soome riigi vastu, ei ole selle väidetava nõude olemasolu viinud elatisraha nõude rahuldamiseni Soome Vabariigis ega toonud kaasa laste elatisraha väljamaksmist. See, et elatise nõue võib saada kahekordselt täidetud tulevikus, ei anna samuti alust hagi rahuldamiseks. Vastuseks hageja alternatiivsele väitele, et ta on ülalpidamiskohustuse täitnud andes lastele ülalpidamist vahetult, teatas kostja, et kui elatisraha on väljamõistetud rahas, siis ei saa elatisraha maksmiseks kohustatud vanem tugineda elatise andmisele muul viisil. Hagejale oli tsiviilasjas 2-19-11580 kompromissi sõlmides teada laste viibimine tema juures ja seda on kompromissi sõlmimisel ka arvesse võetud. Hageja kinnitas siiski, et on valmis tasuma lastele elatis rahas maakohtu määruses märgitud suuruses. Antud olukorras ei ole lapse elukohast ajutine eemalviibimine- viibimine ülalpidamiskohustusliku vanema juures- ei ole aluseks elatisraha mittemaksmisele. Hagejal on õigus esitada elatise vähendamise hagi. Kostja oli seisukohal, et seadus ei võimalda seadus vähendada elatisraha suurust tagasiulatuvalt, juba toimunud asjaolude alusel. Vastuseks algses nõude- täiteasja 175/2020/1530 lubamatuks tunnistamiseks- avaldas kostja täiendavalt, et ei kaebuses täiturile ega hagis ole hageja tuginenus väitele, et täitemenetluses on vale sissenõudja. Selles täitemenetluses on kostja täitmisavaldusse sissenõudjaks ekslikult märkinud enda, kuid täitedokumendina viidanud tsiviilasjas 2-19-11580 tehtud määrusele. Kuna hageja varasemalt seda vastuväidet esitanud pole, tuleb menetluskulud selles nõudes jätta hageja kanda.

10.12.2020 toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et ta ei tea, kelle nimel täituri täitemenetlused on algatanud. Seoses täitemenetlusega Soomes selgitas kostja, et 2019.a veel toimus Soomes täitmine varasem lahendi alusel ja pärast 2019.a oktoobrit ei ole kostja Soome lahendit täitmiseks saatnud ja Soomes täidetakse nõudeid n.ö lahtise kuupäevaga. Hageja ise on kinnitanud kohtus ja mujal, et ta Soomes ta enam ei tegutse, mistõttu esitas kostja 30.01.2020 määruse täitmiseks Eestis. Igasuguse arvestuse järgi oli hagejal elatise võlg olemas. Kuna kostja ei saanud aru maksekorralduste selgitustest, arvestas ta 2020 alguses tasutud summad 2019.a lõpu võla katteks ja selle perioodi kohta täitemenetlust ei algatanud. 04.01.2021 esitatud seisukohas korda kostja varasemaid vastuväiteid ja teatas, et pooltel kokkulepet saavutada ei õnnestunud. 26.02.2021 seisukohas märkis kostja, et kui kohtumenetluse ajal on nõue täidetakse, ei ole see aluseks tunnistada varasema võlgnevuse sisse nõudmiseks algatatud sundtäitmine lubamatuks. On loogiline, et kui viiakse läbi täitemenetlust, siis lõpuks õnnestub nõue ka täita. Kostja ei vaielnud vastu, et talle on laekunud Soome Vabariigi täiteosakonnast summa 3062,55 eurot UxxxxLxxxxxxxx kinnipeetud tulumaksutagastuse arvelt. Kostja on teavitanud kohtutäitureid nimetatud summa saamisest. Samas tingis täitemenetluse alustamise asjaolu, et hageja ei tasunud vabatahtlikult oma alaealistele lastele Mxxxxxxx Mxxxxxxxxxx ja Mxxxxx MxxxxxxLxxxxxxxx elatist. Kostja jäi arvamusele, et hageja pidanuks esmalt esitama kaebuse kohtutäiturile. 26.04.2021.a menetlusdokumendis selgitas kostja, et on teavitanud kohtutäitureid hageja poolt kohustuse täitmise asjaolust. Vastuseks hagiavalduse terviktekstile jäi kostja varem esitatud vastuväidete juurde. Kostja rõhutas, et hageja ei ole võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 158/2020/990 ja nr 175/2020/1530 hagi esitamisega Kxxxx Mxxxxxxxx vastu, sest sissenõudjaks ei ole Kxxxxx Mxxxxxxx, vaid sissenõudjateks on Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx ja Mxxxxxxs Mxxxxxxx. Kostja rõhutas ka seda, et asjas puudub vaidlus selle üle, et Soome Vabariigist kanti raha üle alles pärast täitemenetluste algatamist ja käesolevas tsiviilasjas sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude esitamist. Nõude täitmine täitemenetluse ajal saab olla aluseks täitemenetluse lõpetamisele mitte aga sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile. Täitemenetlust algatades ei olnud kostja ega sissenõudjad teadlikud, et Soomes on midagi arestitud või kantakse midagi tulevikus üle. Seega ei oma tähtsust hageja väited sellest, millistes summades on täietud elatise nõuet kohtumenetluse ajal. Kostja jäi vastuväite juure, et elatis tuleb vastavalt kohtumäärusele tasuda rahas. Lõppseisukohtades jäi kostja varem esitatud juurde. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Pooled ei vaidle käeolevalt selle üle, et hageja suhtes on algatatud 2 täiteasja: - 175/2020/1530 kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt, täitedokumendiks Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrus tsiviilasjas 2-19-11580, nõude sisu elatis perioodil 01.0231.05.2020täitmisteade ja kohtutäituri tasu ostus toimetatud hagejale kätte 09.06.2020 (I kd lk 14-15). - 158 /2020/990 kohtutäitur Raigo Pärsi poolt, täitedokumendiks Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrus tsiviilasjas 2-19-11580, nõude sisu elatis perioodil 01.06-

28.09.2020, täitmisteade ja kohtutäituri tasu ostus toimetatud hagejale kätte 07.10.2020 (I kd t lk 151-152). Mõlemad täitemenetlused on algatatud Tartu Maakohtu 30.01.2020 määruse alusel (I kd t lk 9-10), milles hagejateks olid lapsed Mxxxxxxs Mxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx ja mille kohaselt on hageja kohustatud tasuma lastele elatist määrusega kindlaks määrarud summas ja ajaperioodi eest. Seega on nimetatud kohtumääruse alusel õigus esitada elatise tasumise nõude hageja vastu just lastel, Mxxxxxxx Mxxxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxxxx Mõlemas täiteasjas edastatud täitmisteadetes, täituri tasu otsustes ja täitemenetluses 175/2020/1530 koostatud keelumärke seadmise avalduses ning rahalise nõue arestimise aktis (I kd t lk 199-200) ja täiteasjas 158/2020/990 koostatid vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktis (I kd t lk 201) on sissenõudjaks märgitud Kxxxxx Mxxxxxxx. Kxxxxx Mxxxxxxxxon mõlemas asjas märgitud sissenõudjaks ka täitemenetluse registris (väljatrükk I kd t lk 195-196). Kohus tegi kindlaks, et täiteasjas 175/2020/1530 on täitmisavalduse 08.06.2020 esitanud Kxxxxx Mxxxxxxv (II kd t lk 11-12) ja 158/2020/990 on täitmisavalduse Mxxxxxxx Mxxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx nimel esitanud 28.09.2020 seaduslik esindaja KxxxxxxMxxxxxxx (II kd t lk 16-19). Kostja esitas menetluse lõpus, 31.08.2021.a kohtule täiturite vastused, mille kohaselt on täiteasjas 158/2020/990 sissenõudjateks Mxxxxxxx Mxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx ning nende seaduslikuks esindajaks Kxxxxx Mxxxxxxx (täituri assistendi vastusmeil 06.7.2021- II kd t lk 156) ja täiteasjas 175/2020/1530 on sissenõudjateks Mxxxxxxx Mxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx, kelle seaduslikuks esindajaks Kxxxxx Mxxxxxxx (kohtutäituri tõend 07.07.2021 -II kd t lk 157). Esmalt märgib kohus, et on arusaamatu, kuidas täiteasjas 175/2020/1530 on toimunud algse sissenõudja muutumine: kui avalduse täitemenetluse algatamiseks esitas Kxxxxx Mxxxxxxx oma nimel, siis 07.07.2021.a tõendi kohaselt on sissenõudjateks siiski lapsed ja Kxxxxx Mxxxxxxx vaid nende esindaja. TMS § 24 lg 2 sätestab: Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks. Sama paragrahvi lg 1 kohaselt toimetatakse täitmisteade võlgnikule kätte siis, kui on täidetud täitemenetluse alustamise tingimused. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja seisukoht, et täitemenetlus algab siis, kui võlgnik saab teadlikuks tema suhtes toimuvast täitemenetlusest, kusjuures võlgnik saab täitemenetluse sisu üle otsustada selle alusel, mis on täitmisteates võlgnikule teatavaks tehtud. Kohus eelpool tõi välja, et mõlemas täitemenetluses hagejale edastatud täitmisteates oli sissenõudjaks märgitud kostja. Samas puudub vaidlus, et Tartu Maakohtu 30.01.2020 määruse alusel said sissenõudjateks olla ikkagi lapsed Mxxxxxxx Mxxxxxxx ja Mxxxxx Mxxxxx Lxxxxxx. Kxxxxx Mxxxxxxxxx puudus nõue, mida täitemenetluses hageja vastu maksma panna. Nõude olemasolu pidi täitedokumendi alusel kontrollima kohtutäitur. TMS § 23 lg 2 p 2 ja 3 kohaselt tuleb täitmisavalduses ära näidata sissenõudja andmed ja kui tal on esindaja, siis eraldi esindaja andmed. Täiteasjas 175/2020/1530 ei ole kostja nimetatud asjaolusid korrektselt avaldusse märkinud ja on esitanud nõude enda nimel ning kohtutäitur on selle asjaolu jätnud tähelepanuta. Täiteasjas 158/2020/990 on avaldus esitatud korrektselt, kuid miks on täitmisteates vale sissenõudja nimi, on ebaselge. Ka kõigis muudes täitemenetluses koostatud dokumentides on sissenõudjaks märgitud Kxxxxx Mxxxxxxx, kellel nõue tegelikult polnud. Kuna täitemenetlus loetakse alanuks täitmisteate kätte toimetamisega võlgnikule, tuleb asuda seisukohale, et täitemenetlused on algatatud sissenõudja kasuks, kellel nõue tegelikul puudus. Seega on täitemenetlused algatatud ebaõigesti ja viidud läbi ebaõige sissenõudja kasuks, mistõttu tuleb need lugeda lubamatuks.

Hageja esita hagi TMS § 221 lg 1 alusel: Võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kostja esitas menetluses omakorda vastuväite, et hageja pidanuks esmalt esitama kaebuse kohtutäiturile TMS § 217 või § 218 alusel. Kostja viidatud sätted võimaldavad vaidlustada täituri otsuse või toimingu, eelkõige täituri enda tegevuse. Kui võlgniku ja sissenõudja vahel tekkib sisuline vaidlus, ei saa kohtutäitur seda lahendada ja tuleb esitada TMS § 221 alusel hagi. Käeolevalt on hageja täiteasjas 175/2020/1530 läbinud ka kaebemenetluse, kuid kohtutäitur jättis 17.07.2020 kaebuse rahuldamata (I kd t lk 31-36). Hageja ei toonud kaebuses välja seda, et täitemenetlus on algatatud vale sissenõudja avalduse alusel. Täitur on jätnud kaebuse rahuldamata eelkõige seetõttu, et hageja vaidlustas kaebuses sissenõude summat väitega, et ta on kohustuse täitnud. Kuna vaidluse all oli tehtud maksete arvestamine eri kohustuste katteks, on tegemist sisulise õigusvaidlusega, mida kohtutäitur lahendada ei saa. Selline vaidlus tähendab muuhulgas ka tõendite hindamist. Täiteasjas 158/2020/990 ei ole hageja kaebemenetlust läbinud, kuid kuna hageja esitas kohtule hagi jällegi sellel alusel, et ta on kohustuse täitnud, siis ei oleks kohtutäitur saanud lahendada ka seda kaebust. Asjaolu, et täitemenetlustes on vale sissenõudja, selgus kohtumenetluse ajal ja siis täiendas hageja ka oma nõude asjaolusid. Kohtu hinnangul on ebaotstarbekas lõpetada menetlus ja suunata hageja selle vastuväite pinnalt kaebemenetlusse, seda eriti olukorras, kus kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud ja hagejal tegelikult puudub võimalus oma õigusi kaitsta. Kuigi kohus rahuldab hagi ebaõige sissenõudja tõttu, peab kohus vajalikuks esitada oma seisukoht ka poolte väidetele seoses elatise tasumise kohustuse täitmisega ja sellega, kas võlgnik oli seda kohustist rikkunud- seega kas sundtäitmise algatamise eeldused olid ka tegelikult täidetud. Esmalt selgitab kohus, et praeguses olukorras hindab kohus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi õiguslikku olukorda sundtäitmise algatamise aja asjaolude pinnalt. Seega ei oma tähtsust see, kui kohtumenetluse ajal on kohustus täidetud. Kohutise täitmine on aluseks täitemenetluse lõpetamiseks, mida käeolevalt aga teha ei saa, sest hageja enda taotlusel on mõlemad täitemenetlused hagi tagamise korras peatatud. Alljärgnevalt kohus annab hinnangu, kas täitemenetluse algatamise ajal oli hagejal täitmata kohustus Tartu Maakohtu 30.01.2020 lahendi alusel. Täiteasjas 175/2020/1530 esitati täitmiseks elatise nõue perioodi 01.02-31.05.2020 eest. Vastavalt eelviidatud maakohtu määrusele pidi hageja tasuma sellel perioodil- 4 kuu jooksulkahele lapsele elatist kokku 1720 eurot. Sellises summas on täitemenetlus ka algatatud. Hageja teatel on ta perioodil 01.02-31.05.2020 tasunud elatist kokku 1750 eurot. Seega oli hagejal igal juhul elatise tasumise võlgnevus 555 eurot, mistõttu oli Mxxxxxxx Mxxxxxxxxx ja Mxxxxx MxxxxxxLxxxxxxx igal juhul õigus esitada avaldus täitemenetluse algatamiseks. Kostja, kes on laste seaduslik esindaja, vaidles hagejale vastu ja leidis, et tema poolt tasutud 1750 eurot on läinud varasema kohustuse katteks. Tartu Maakohtu 30.01.2020 määruse kohaselt oli hagejal kohustus tasuda elatist perioodil 01.10-31.12.2019.a kahele lapsele kokku 400 eurot kuus ja alates 01.01.2020 kahele lapsele kokku 430 eurot kuus. Seega pidi hageja tasuma enne 01.02.2020 kohtumääruse alusel kokku 1630 eurot (3x400+430). Kohtule on esitatud elatise tasumise kohta järgmised tõendid:

-

Hageja poolt maksekorraldused elatise tasumise kohta (I kd t lk 16-24): 29.01.2020 530€, 02.03.2020 507.75€, 05.03.2020 46.61€, 09.03.2020 27.75€, 17.03.2020 69.35€, 23.03.2020 99.90€, 26.03.2020 70.35€, 26.03.2020 15.06€, 27.03.2020 13.87€, 30.03.2020 13.90€, 01.04.2020 15.46€, 03.04.2020 43€, 14.04.2020 86.02€, 20.04.2020 28.70€, 22.04.2020 58.12€, 27.04.2020 14.16€, 30.04.2020 85€ ja 18.05.2020 25€. Kokku tasutud 1750 eurot. - Hageja esitatud Helsingi kohtutäituri büroo laekumiste väljavõte, millest nähtub, et 2019.a laekus hagejalt elatist 3600€ ja tasumata oli elatis 1200€ (I kd t lk 159-160); - Andmed kostja pangakontodele Soome ametiasutustest laekunud maksete kohta (II kd t lk 135-136, 145-147). SEB Pank AS teatas, et kostjal on pangas kontod, kuid laekumisi Soome ametiasutustelt sinna tehtud ei ole. Swedbank AS on teatanud, et laekumised olid järgmised: 28.11.2017 11 630€, 21.03.2018 1200€, 23.03.2018 400€, 14.12.2018 1917.69€, 10.07.2019 2076€ ja 05.09.2019 3206.31€ – kõik ülekanded tehtu Ulosottolaitos poolt. Lisaks on 28.06.2019 laekunud 18.65€ Bonusway OY-lt. Internetist saadud info kohaselt on Bonusway OY raha-tagasi-teenust pakkuv ettevõte (https://www.bonusway.com/) -seega 28.06.2018 laekunud summa pole tulnud Soome ametiasutuselt. Kostja ise esitas kohtule tabeli, mille ta oli esitanud justiitsministeeriumile seoses elatise nõude täitmisega Soome Vabariigis (II kd t lk 13-15). Hageja ei ole väitnud, et nimetatud kostja arvestuses oleks vigu või mõni summa arvesse võtmata. Hageja ja kostja on tsiviilasjas 2-19-11580 23.01.2020 peetud istungil, mille tulemusel sõlmiti elatise tasumise kokkulepe, kinnitanud, et seisuga 01.10.2019 hagejal elatise võlga pole (I kd tlk 181-874). Käesolevas menetluses esitas hageja aga kahtlustuse, et tal oli enne 01.10.2019 elatise ettemaks. Kohus, analüüsinud esitatud tõendeid, tuvastas, et hagejal ei olnud 01.10.2019 seisuga ei ettemaksu ega võlga. Kohus märgib vaid, et esitatud andmete kohaselt hageja vähemalt 2017 augustist alates vabatahtlikult elatist ei tasunud- kõik elatise katteks tehtud makset on tulnud Soome ametiasutuselt ja toimunud seega läbi täitemenetluse. Puuduvad tõendid, et hageja oleks vabatahtlikult (st ise) tasunud elatist perioodil 01.1031.12.20.2019. Seoses hageja poolt 29.01.-28.05. 2020 tehtud maksetega märgib kohus esmalt, et vastavalt Perekonnaseaduse § 100 lg 4 makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette- seega loetakse kohaseks täitmiseks, kui kogu elatise summa tasutakse kuu esimesel kuupäeval. Hageja ei ole elatist tasunud esimesel kuupäeval ja lisaks on ta tasunud elatist väikeste summade kaupa üle paaripäevaste vahedega, milline käitumine on arusaamatu ja vastaspoole suhtes lausa pahatahtlik, sest raskendab kohustuse täitmise jälgimist. Igal juhul ei ole selline tasumine nõuetekohane. Pooled olid eri arvamusel ka kostja võis tasutud summad määrata omal valikul varasemate kohustuste täitmiseks, kuna ta ei saanud maksete selgitustest aru. Maksekorraldustest nähtub, et vaid viimane, 18.05.2020 makse selgitus on eesti keeles, ülejäänute selgitused on soome keeles. Pooltel puudus kokkulepe, et kohustuse täitmise selgitused võivad olla soome keeles. Lastele ülalpidamise andmise koht on laste elukoht- seega on kohustuse täitmise kohaks Eesti Vabariik (VÕS § 85 lg 1 aga ka lg 2 p 1). Eesti Vabariigis on ametlikuks keeleks eesti keel. Puudub vaidlus, et ka hageja ja kostja aga ka laste emakeeleks on eesti keel. Kohtu hinnangul ei ole vabandatav, et maksete selgitused ei ole kohustuse täitmise riigi ja võlausaldajale arusaadavas keeles. Kohus märgib, et kui hageja oleks täitnud kohustust nõuetekohaselt- st tasunud iga kuu esimesel kuupäeval kogu elatise korraga- poleks kostjal tekkinud kahtlust selles, millise kuu elatise maksega on tegemist. Hageja seda aga ei teinud.

Kohus leiab, et hageja ei saa kohustuse täitmisel käeolevalt tugineda VÕS § 88 lg 1, sest sissenõudjale ei olnud tema korraldus arusaadav. Kuna ka kostja ei olnud hagejat teavitanud, millise kohustuse katteks ta osalise kohustuse arvestas (VÕS 88 lg 4) leiab kohus, et kohaldada tuleb VÕS § 88 lg 6 p 1 ja arvestada tasutud summad varem sissenõutavaks muutunud kohustuse katteks. Hageja tasutud summadest on perioodi 01.10.2019-31.01.2020 võlgnevus saanud tasutuks alles 27.04.2020 tehtud maksega (1750-1630=120). Pärast 27.04.2020 tehtud maksed lähevad 2020 veebruari elatise katteks, mis aga ei kata kogu veebruaris tasumisele kuuluvat summat (tasumata jääb veel 310 ehk suurem osa elatisest). Täiesti tasumata oli aga 2020 märtsi, aprilli ja mai elatis. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sissenõudjatel oli igal juhul õigus algatada täitemenetlus 175/2020/1530, sest selle avalduse esitamise ajal ei olnud hageja oma kohustust täitnud. Teise täiteasja 158/2020/990 algatas sissenõudja perioodi 01.06-28.09.2020 osas, kuna avalduse esitamise ajal ei olnud hageja Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrust täitnud. Nimetatud perioodil tuli hagejal tasuda elatist 1756 eurot. Hageja leidis, et nimetatud sundtäitmine on lubamatu eelkõige seetõttu, et sissenõudja oli sundtäitmise algtanud ka Soomes. Puudub vaidlus, et hageja ei olnud perioodil 01.06-28.09.2020 lastele kohtumäärusega ette nähtud elatist tasunud. Seega oli kohtumäärus täitmata ja sundtäitmise algatamise eeldus täidetud. Asjaolu, et algatatud oli teine täitemenetlus teises riigi ei ole Eesti menetluse algatamist välistavaks asjaoluks. Ülalpidamisasjades tehtud lahendite piiriülest täitmist reguleerib Euroopa Nõukogu määrus 4/2009 (18.12.2008), milles ei ole sätet, mis keelaks sama kohtulahendi alusel nõude täitmise kahes liikmesriigis samaaegselt. Vastupidi määruse preambula p 45 kohaselt on määruse üks eesmärke kehtestada rida meetmeid, mis võimaldavad piiriülestel juhtudel Euroopa Liidus elatisnõudeid tõhusalt sisse nõuda ja sellest tulenevalt soodustada isikute vaba liikumist. Määruse art 41 p 1 sätestab: „Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlus on reguleeritud kohtuotsuste täitmise liikmesriigi õigusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.“ Seega toimub Soomes läbi viidav täitemenetlus Soome Vabariigi õiguse kohaselt ja Eestis toimuv täitemenetlus Eesti Vabariigi õiguse kohaselt. Eestis kehtiv täitemenetluse seadustik ei keela kahes riigi täitemenetluse läbi viimist. TMS § 4 lg 4 kohaselt teeb kohtutäitur täitetoiminguid üksnes Eesti Vabariigi territooriumil ja välisriigis toimuvale täitemenetlusele kohaldatakse selle riigi õigust, kus täitemenetlus toimub. Seega, kui isikul on vara mitmes riigis, siis ongi sissenõudjal õigus algatada täitemenetlused nendes riikides, kus võlgnikul vara asub. Käesolevalt oli hagejal vara- tulumaksutagastuse nõudeõigus- Soomes ja kinnisvara Eestis, mistõttu oli täitemenetluse läbi viimine samaaegselt nii Eestis kui Soomes põhjendatud. Kohus selgitab, et kui elatis tasumise kohustus oleks Soome täitemenetluses olnud 28.09.2020 s.o täitmisavalduse esitamise ajal juba täidetud, oleks sundtäitmine tõesti lubamatu. Hageja poolt kohtule esitatud tõendi- maksutagastuse arestimisotsuse (I kd t lk 156-157) kohaselt koostati nimetatud ostus aga alles 22.10.2020. Puudub vaidlus, et korraldus raha üle kandmiseks tehti 04.01.2021 (II kd t lk 26-27) ja nõue täideti alles 13.01.2021 maksutagastuse summas 3062.55 eurot üle andmisega kostja kontole (II kd t lk 91). Seega toimus täitmine alles 3,5 kuud pärast täitemenetluse alustamist ja isegi 2,5 kuud pärast kohtusse hagi esitamist. Kohus rõhutab, et täidetud ei ole nõue mitte siis, kui see arestiti vaid siis kui see on laekunus sissenõudjale. Kohus juhib poolte tähelepanu, et Soomes koostatud täitmisdokumendid kohaselt toimub Soomes jätkuvalt Pärnu Maakohtu poolt 2012.a tsiviilasjas 2-12-36562 tehtud kohtumääruse täitmine. Kohus on nimetatud otsuse muutnud 30.01.2020 määrusega. Nii sissenõudja kui

võlgnik peakaid Soome vastavat asutust muudatusest teavitama- suurem huvi teavituseks on sissenõudjal, sest 30.01.2020 suurenes alatise summa. Eeltoodust tulenevalt olid ka täiteasja 175/2020/990 algatamise eeldused täidetud. Kui täitemenetluses oleks sissenõudjateks kantud lapsed, oleks täitemenetlus igati õiguspärane. Õigusselguse tagamiseks märgib kohus järgmist. Kohtule esitatu alusel on hageja tasunud täiteasjas 175/2020/1530 vabatahtlikult 389.90 eurot 31.07.2020 (I kd t lk 49) ja 402.78 eurot peeti aresti alusel kinni hageja kontolt (I kd t lk 97). Eelnevalt oli hageja tasunud 1750 eurot ülekannetega perioodil 29.01-18.05.2020. Soomes toimuvas täitemenetluses laekus 13.01.2021 3062.55 eurot. Kokku on hageja käesolevaks ajaks täitnud kohtulahendist tulenevat kohustust 5605.23 eurot, mis katab 2019 kolme kuu elatise ja edasi 2020.aastal 10,24 kuu elatise. Hageja on täitnud elatise tasumise kohustuse kuni 07.11.2020.a (kaasa arvatud). Pärast nimetatud kuupäeva peab hageja tasuma elatis vastavalt Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrusele ning kui ta seda ei ole tasunud, on lastel õigus esindaja vahendusel algatada uus täitemenetlus. Hageja leidis alternatiivselt, et ta on ülalpidamiskohustuse täitnud lastele vahetu ülalpidamise andmisega. Kohus märgib esmalt, et jõustunud kohtulahend on selle osalistele täitmiseks kohustuslik- TsMS § 457 lg 1, 477 lg 1. Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrusega tsiviilasjas 219-11580 on hagejalt välja mõistetud elatis raha maksmise läbi. Lastele vahetu ülalpidamise andmine teatud lühema ajavahemiku jooksul ei vabasta ülapidamiskohustuslikku vanemat kohtulahendiga välja mõistetud elatise tasumisest. Kohus arvestas kompromissi sõlmimisel muuhulgas ka seda, et lapsed viibivad osa ajast hageja juures ja sel ajal peab hageja neid ka vahetult ülal_- tsiviiliasja 2-19-11580 protokoll (I kd t lk 181-183)- kohtu selgitused 00:19:19; 00:30:07, poolte nõustumus kompromissiga. Kohus arutas pooltega, et just seetõttu, et lastel on õigus viibida osa ajast isa juures, saab elatist vähendad alla miinimummäära ja poolte kokkuleppe kohaselt on see 75% seadusjärgsest määrast. Seega on kohus juba arvetanud seda, et lapsed on isa ülalpidamisel ja teistkordselt seda arvesse võtta ei saa. Lisaks rõhutab kohus, et kui eluline olukord muutuks võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga (30.01.2020), tuleb elatise suuruse muutmiseks esitada kohtule hagi vastavalt TsMS § 459- nii elatise vähendamiseks, kui lapsed viibivad isa juures oluliselt pikemalt ja on sel ajal ka tema ülalpidamisel, kui ka elatise suurendamiseks, kui lastega suhtlemise korda oluliselt ei täideta isa poolt, st lapsed isa juures olla ei saa ja ta neid vahetult ülal ei pea. Kohus on seda kohtuistungil ka selgitanud- kohtu selgitus eelviidatud protokollis 00:38:17. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et mõlemad sundtäitmised tuleb tunnistada lubamatuks, kuid vaid seetõttu, et täitemenetluses on osalenud sissenõudja, kellel nõue tegelikult puudus. Eluliste asjaolude pinnalt olid täitemenetluste algatamise eeldused täidetud - mõlemas täitemenetluses oli hageja jätnud kohtumääruse täitmata. Kuna kohus hagi rahuldab, puudub vajadus täitemenetluste peatamiseks. Seetõttu tuleb tühistada 04.08.2020 ja 17.11.2020 määrustega kohaldatud hagi tagamise abinõud, sest siis saavad täiturid menetlused lõpetada. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb

kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Käeolevalt leiab kohus, et kohaldada tuleb TsMS § 162 lg 4: Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Käesolevalt rahuldab kohus hagi vaid seetõttu, et kohtutäiturid on menetlusse võtnud ja ka edasi menetlenud ebaõige sissenõudja nõuet. Kohus tegi kindlaks, et täitemenetluse algatamise materiaalõiguslikud nõuded olid tegelikult täidetud- hageja ei olnud täitnud Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrust. Sellele vaatamata vaidlustas hageja kohtus täitemenetlused. Kuna esitatud hagi tuleb rahuldada ainuüksi kohtutäiturite eksimusest tingitud asjaolude tõttu, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmisel ebaõiglane. Analoogia korras saab kohaldada Riigikohtus lahendi 3-2-1-19-15 p-s 17 esitatud seisukohta, et kui kassatsioonkaebus rahuldatakse seetõttu, et madalama astme kohtud on teinud resolutsiooni sõnastamisel vea, on ebaõiglane jätta kassatsioonimenetluse kulusid hageja (st kaotanud poole) kanda. Ka käeolevalt on eksimuse teinud menetleja. Oluliseks peab kohus ka asjaolu, et hageja ei esitanud kummaski asjas kohtutäituritele kaebust sellel alusel, et täitemenetluses on vale sissenõudja- selle vastuväiteni jõudis hageja alles kohtumenetluses. Kohus leiab, et kaebuse esitamisel olnuks võimalik kohtumenetlust vältida ja seega vältida ka menetluskulusid. Kohtu hinnangul oleks esile toodu alusel äärmiselt ebaõiglane jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Kohus ei saa aga jätta kostja kulusid hageja kanda, sest selleks puudub alus. Lähtudes TsMS § 162 lg 4 jätab kohus poolte kantud menetluskulud poolte neid kanda. Hageja eest on õigusbüroo tasunud kahe hagi esitamisel riigilõivu kokku 600 eurot (I kd t lk 50, 165). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on mittevaraline hagi hinnaga 3500 eurot tulenevalt TsMS § 132 lg 1 ja 5. Kohus liitus kaks hagi ja lõplikuks hagi hinnaks jääb 3500 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 300 eurot. Seega on hageja tasunud riigilõivu rohkem ja tal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 3 alusel õigus esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks. Kuna kohus jätab kulud poolte kanda, puudub kohtu hinnangul vajadus hinnata menetluskulude põhjendatust sisuliselt. Pooled on oma esindajatele nendevahelise lepingu alusel õigusabi osutamise eest tasunud ja see on esindaja ja esindatava omavaheline õigusuhe, millesse kohus menetluskulude määramisel sekkuda ei saa. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.