Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. märts 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-11192
Tsiviilasi
U.L. hagi K.M. vastu täiteasjades nr 175/2020/1530 ja 158/2020/990 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. novembri 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.L. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): U.L. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja advokaat Kaisa Lumiste Vastustaja (kostja): K.M. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Paavo Paal
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. novembri 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus U.L. kanda.
3.Välja mõista U.L.lt K.M. kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 300 eurot.
4.Väljamõistetud menetluskuludelt 300 eurot on U.L. kohustatud tasuma viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.U.L. (hageja) esitas 03.08.2020 maakohtule K.M. (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 175/2020/1530 (tsiviilasi nr 2-20-11192). 05.11.2020 esitas hageja maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 158/2020/990 (tsiviilasi nr 2-20-16254). Maakohus liitis 05.11.2020 määrusega mõlemad hagid ühte menetlusse numbriga 2-20-11192. 03.08.2020 hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Rannar Liitmaa kostja täitmisavalduse alusel 09.06.2020 täitemenetluse täiteasjas nr 175/2020/1530 Tartu Maakohtu 30.01.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-19-11580 täitmiseks perioodi 01.02.–31.05.2020 elatise nõudes. Määruse resolutsiooni punkti 1.2 kohaselt maksab hageja 01.10.–31.12.2019 A.A. ja B.B.le (lapsed) elatist kummalegi 200 eurot kuus; resolutsiooni punkti 1.3 kohaselt maksab hageja 01.01.–31.12.2020 elatist mõlemale lapsele 215 eurot kuus. Koos täitemenetluse alustamise tasuga tuli tasuda 1747,30 eurot. Hageja esitas 22.06.2020 kohtutäiturile kaebuse ja taotles nõudesumma vähendamist 555 euroni. Kohtutäitur jättis 17.07.2020 otsusega kaebuse rahuldamata. Hagiavalduses leidis hageja, et elatise võlg sai olla 546,30 eurot ja lõplik summa, mille hageja pidi kohtutäiturile tasuma, 792,30 eurot (sh võlg, täitemenetluse alustamise tasu, kohtutäituri põhitasu). Nimetatud summa on hagi esitamise ajaks tasutud. Lisaks toimus Soomes täitemenetlus sama perioodi osas ning nõue täideti Soome maksutagastuse arvel. 05.11.2020 hagiavalduse kohaselt alustas kohtutäitur Raigo Pärs kostja täitmisavalduse alusel 07.10.2020 täitemenetluse täiteasjas nr 158/2020/990 viidatud maakohtu määruse täitmiseks perioodi 01.06.–28.09.2020 elatise nõudes. Sissenõutav summa on 1756 eurot, sh 350,40 eurot täitemenetluse alustamise tasu. Hageja suhtes on alustatud täitemenetlus ka Soomes, kus nõude sisuks on elatis perioodil 01.10.2019–30.11.2020 ning nõude suurus 5600 eurot. Soomes arestiti nõude täitmiseks hageja maksutagastus. Kahe paralleelse täitemenetluse pidamine on lubamatu. Alternatiivselt palus hageja tunnistada sundtäitmine lubamatuks summas 662,40 eurot, mille osas andis hageja lastele elatist vahetult. 02.12.2020 vastas hageja kohtu nõudele, et täitmisteadetes on öeldud, et täitmisavalduse on esitanud kostja, kes on täitemenetluses sissenõudja. Kuivõrd kostjal ei ole täitedokumendist tulenevat nõuet (sissenõudjaks saavad olla lapsed), tuleb sundtäitmised tunnistada lubamatuks. 31.08.2021 seisukohas märkis hageja, et hageja taotlusel kogutud täiendavate tõendite alusel sai kinnitust, et 30.01.2020 kohtumääruse tegemise ajal oli tal elatisevõlg alates 2019. a
oktoobrist 1200 eurot. Mõlema hagi esitamise hetkeks oli hageja sissenõutavad võlad tasunud, mistõttu sundtäitmised on lubamatud.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagejal ei ole võimalik saavutada sundtäitmise lubamatuks tunnistamist hagi esitamisega kostja vastu, sest sissenõudjateks on lapsed. Kostja ei ole ei kaebuses kohtutäiturile ega esialgsetes hagides tuginenud väitele, et täitemenetlustes on vale sissenõudja. Hagejal oli täitemenetluste alustamisel elatisevõlg.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 18. novembri 2021 otsusega hagi ning tunnistas lubamatuks sundtäitmise täiteasjades nr 175/2020/1530 ja 158/2020/9920 (õige täiteasja nr 158/2020/990). Poolte menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on mõlemas täitmisteates sissenõudjaks kostja. Samas Tartu Maakohtu 30.01.2020 määruse alusel said sissenõudjateks olla lapsed. Täiteasjas nr 175/2020/1530 on kostja esitanud nõude enda nimel, täiteasjas nr 158/2020/990 on avaldus esitatud korrektselt. Nõude olemasolu pidi täitedokumendi alusel kontrollima kohtutäitur. Seega on täitemenetlused alustatud ebaõigesti ja viidud läbi ebaõige sissenõudja kasuks. Täiteasjas nr 175/2020/1530 on hageja läbinud ka kaebemenetluse, kuid kohtutäitur jättis 17.07.2020 kaebuse rahuldamata. Hageja ei toonud kaebuses välja, et täitemenetlus on alustatud vale sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur jättis kaebuse rahuldamata seetõttu, et hageja väitis, et on kohustuse täitnud. Asjaolu, et täitemenetlustes on vale sissenõudja, selgus kohtumenetluses. Kohtu hinnangul oleks ebaotstarbekas menetlus lõpetada ja suunata hageja selle vastuväite pinnalt kaebemenetlusse, eriti kuna kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. Kohus leidis, et kui sissenõudjateks olnuks lapsed, olnuks täitemenetlused õiguspärased, kuna avalduste esitamise ajal ei olnud hageja kohtulahendist tulenevaid kohustusi täitnud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et mõlemad sundtäitmised tuleb tunnistada lubamatuks, kuid vaid seetõttu, et täitemenetlustes on osalenud sissenõudja, kellel nõue puudus. Eluliste asjaolude pinnalt olid täitemenetluste alustamise eeldused täidetud. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi vaid seetõttu, et kohtutäiturid on menetlusse võtnud ja menetlenud ebaõige sissenõudja nõuet. Kohus tegi kindlaks, et täitemenetluste alustamise materiaalõiguslikud nõuded olid täidetud – hageja ei olnud täitnud Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrust. Sellele vaatamata vaidlustas hageja täitemenetlused kohtus. Kuna hagi tuleb rahuldada ainuüksi kohtutäiturite eksimuse tõttu, oleks menetluskulude kostja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Analoogia korras saab kohaldada Riigikohtu seisukohta (3-2-1-19-15, p 17), et kui kassatsioonkaebus rahuldatakse seetõttu, et madalama astme kohtud on teinud resolutsiooni sõnastamisel vea, on ebaõiglane jätta kassatsioonimenetluse kulusid hageja (st kaotanud poole) kanda. Ka praegu on eksinud menetleja. Hageja ei esitanud kummaski asjas kohtutäiturile kaebust alusel, et täitemenetluses on vale sissenõudja – selle vastuväiteni jõudis hageja kohtumenetluses. Kaebuse esitamisel saanuks kohtumenetlust ja menetluskulusid vältida. Eeltoodu alusel oleks äärmiselt ebaõiglane jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.U. L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 18. novembri 2021 otsuse tühistamist osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda, ja tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jäetakse kõik menetluskulud K. M. kanda.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Kuivõrd TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks vajalikud erandlikud asjaolud puuduvad, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus saab TsMS § 162 lg 4 kohaldamisel võtta arvesse, kas pool saavutas menetluse tulemusena enda soovitu. Õiguskirjanduses on leitud, et ebaõiglane oleks jätta tema menetluskulud poole kanda, kes ei põhjustanud kohtumenetlust. Kostja põhjustas kohtumenetluse, kuivõrd esitas kohtutäitur R. Liitmaale täitmisavalduse, kus oli sissenõudjaks märgitud kostja, mitte lapsed (täitemenetlus nr 175/2020/1530). Kuigi kohtutäitur R. Pärsile esitatud täitmisavalduses olid sissenõudjad märgitud õigesti (täitemenetlus nr 158/2020/990), siis kohus liitis hagid ja kostjale ei kaasnenud täitemenetluse nr 158/2020/990 lubamatuks tunnistamise hagiga täiendavaid kulusid, mis ei oleks juba täitemenetluse nr 175/2020/1530 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga kaasnenud. Kohus selgitas 10.12.2020 istungil, et täiteasja nr 175/2020/1530 osas kohus eelduslikult rahuldab hagi, kuna täitemenetlus on alustatud vale sissenõudja osas, seejuures on juba avaldus esitatud vale sissenõudja osas. Sellele vaatamata jätkas kostja vaidlusega, et hageja nõuded on põhjendamatud ja tuleb jätta rahuldamata (04.01.2021, 26.02.2021, 26.04.2021, 06.07.2021, 31.08.2021 menetlusdokumendid). Hageja pidi kostja seisukohtadele esitama oma seisukohad. Seega on kostja pahatahtlikult tekitanud menetluskulusid juurde. Lisaks ei oleks menetlus veninud nii pikaks, kui kohus ei oleks teinud menetluslikku viga eelmenetluse lõpetamisel. Olukorras, kus eksisid kohtutäiturid ja kostja esitas täitmisavalduse vale sissenõudja osas, on äärmiselt ebaõiglane jätta hageja menetluskulud selliste täitemenetluste peale seaduses ette nähtud hagide esitamisel tema enda kanda. Kui kohus jätaks menetluskulud kostja kanda, tekiks kostjal kohtutäiturite vastu kahju hüvitamise nõue riigivastutuse seaduse alusel. Nõustuda ei saa kohtu väitega, et hageja saanuks esitada kaebuse kohtutäituri tegevusele. Kaebus tulnuks esitada 10 päeva jooksul täitmisteate saamisest. Hageja kui õigusteadmisi mitteomav isik ei pidanud aru saama, et kohtutäitur on sissenõudja määramisel eksinud. Lisaks selgitas kohus kohtuistungil, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagile ei pea eelnema kohtutäituri tegevusele kaebuse esitamine.
5.K. M. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja apellatsioonimenetluse menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on maakohtu menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 4 alusel õiglane. Kostja esitas täitmisavaldused koos kohtumäärusega, kust on näha, kelle kasuks on elatis välja mõistetud. Seega täitemenetluste alustamine selliselt saab olla etteheidetav kohtutäituritele. Täitemenetlused tingis asjaolu, et hageja jättis elatise maksmata. Hageja möönis 31.08.2021 menetlusdokumendis, et tal oli elatisevõlg. Lisaks on hageja esitanud menetluses mitmeid väiteid, mis ei saa olla aluseks elatisenõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele. Alusetu on väide, et hageja ei pidanud teadma, et ta peaks vaidlustama kohtutäituri tegevust. Hagejat on algusest peale esindanud advokaat. Hageja asus kohtutäituri tegevust vaidlustama (esitades kaebuse kohtutäiturile), kuid ei jätkanud seda kaebekorda. Kostja on esitanud kohtutäiturite tõendid, mille järgi on mõlemas täiteasjas sissenõudjateks lapsed, kuid kohus ei arvestanud sellega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
Praeguses asjas vaidlustas maakohtu otsuse hageja ja seda menetluskulude poolte endi kanda jätmise osas. Seega kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu otsus osas, millega jäeti poolte menetluskulud poolte endi kanda, on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda neid kõiki käesolevas otsuses.
8.Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et maakohus on menetluskulude poolte endi kanda jätmisega kohaldanud ebaõigesti TsMS § 162 lg-t 4. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 4 võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on kohtuotsuses (vt otsuse lk 12-13) põhjendanud, miks on vaidlusalusel juhul äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik panna kostjale kohustus hüvitada hageja menetluskulud. Maakohtu vastavad põhjendused on jälgitavad ning maakohtu põhjendustest nähtuvad need erandlikud asjaolud, mis õigustasid maakohtu poolt TsMS § 162 lg 4 kohaldamist. Seetõttu ei ole õige apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohtu otsusest ei nähtu neid erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid TsMS § 162 lg 4 kohaldamist.
9.Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus järgmist. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning sellest tulenevalt saab alaealise lapse elatisnõude esitada kohtusse laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem. Käesolevas asjas oli täitedokumendiks Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrus, millega kinnitati hagejate (lapsed A.A. ja B.B.) seadusliku esindaja K.M. ja kostja U.L. vahel sõlmitud kompromiss, millega U.L. kohustus maksma hagejatest lastele elatist, kusjuures elatise maksed kohustus U.L. kandma laste ema K.M. pangakontole. Asja materjalidest nähtuvalt esitas täiteasjas nr 175/2020/1530 täitmisavalduse K.M. ning täiteasjas nr 158/2020/990 B.B. ja A.A. nimel nende seaduslik esindaja K.M.. Mõlemas täiteasjas on kohtutäitur märkinud täitmisteates sissenõudjaks K.M.. Samas nähtub nii täitmisavaldustest kui täitmisteadetest, et täitedokumendiks on Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrus ning nõude sisuks on elatise võlg. Riigikohus on 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11 asunud seisukohale, et kohus saab põhimõtteliselt lugeda hagejaks isiku, kelle õiguste ja huvide kaitseks hagi esitati ka siis, kui hagiavaldus on küll esitatud esindaja nimel, kuid hagiavalduses märgitud asjaoludest on äratuntav, et hagi on esitatud esindusõiguse alusel ja esindajal on esindusõigus. Ringkonnakohus leiab, et eelviidatud Riigikohtu seisukoht on kohaldatav ka käesolevas vaidluses ning täitedokumendist (maakohtu 30.01.2020 määrus), täitmisavaldustest ja täitmisteadetest on äratuntav, et elatise võlgnevuse sissenõudjateks on võlgniku U.L. alaealised lapsed, keda esindab nende ema K.M.. Seetõttu on maakohus põhjendamatult tunnistanud sundtäitmise lubamatuks. Kuigi nimetatud osas ei ole kohtuotsust vaidlustatud, on ka see asjaolu arvestatav menetluskulude poolte endi kanda jätmisel. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti, et täidetud oli täitemenetluse alustamise materiaalõiguslik alus, s.o U.L. ei olnud täitnud Tartu Maakohtu 30.01.2020 määrust.
10.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kulutanud õigusabile seoses vastuse koostamisega apellatsioonkaebusele 3,5 tunni ulatuses kokku 525 eurot (sh käibemaks). Kuna apellatsioonkaebuses vaidlustati üksnes menetluskulude jaotust, on ringkonnakohtu arvates kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu õigusabile (TsMS § 175 lg 1) 2 tundi ning seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulu katteks 300 eurot (2x125x1,2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.