D K hagi Sihtasutus NARVA HAIGLA vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja töösuhte jätkumise tuvastamise ning kahju (saamata jäänud töötasu) hüvitamise nõudes ja
nende Hageja: D K (isikukood: xxx, aadress: xxx) Hageja lepinguline esindaja: Siiri Schneider (Advokaadibüroo Siiri Schneider, e-post: [email protected]) Kostja: Sihtasutus NARVA HAIGLA (registrikood: 90003217, aadress: Haigla tn 7, Narva linn, 20104, Ida-Viru maakond, e-post: [email protected]) Kostja lepingulised esindajad: v/adv Triin Kaurov, v/adv Mari Anne Valberg (e-post: [email protected])
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada, et Sihtasutus Narva Haigla (registrikood 90003217) poolt D Kile (isikukood xxx) 19.08.2020 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel on tühine.
3.Tuvastada, et Sihtasutus Narva Haigla (registrikood 90003217) poolt D Kile (isikukood xxx) 18.09.2020 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel on tühine.
4.Mõista Sihtasutuselt Narva Haigla (registrikood 90003217) D Ki (isikukood xxx) kasuks kahju hüvitisena välja (saamata jäänud töötasu) summa 37 060 (kolmkümmend seitse tuhat kuuskümmend) eurot ja 47 eurosenti.
Jätta rahuldamata Sihtasutuse Narva Haigla (registrikood 90003217) taotlus töölepingu lõpetamiseks kohtus.
6.Tunnistada kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 ja 3 osas viivitamata täidetavaks.
7.Vabastada D K otsuse viivitamata täitmise tagatise andmise kohustusest.
8.Jätta rahuldamata kostja taotlus teha vaheotsus hagi aegumise kohta seoses 18.09.2020 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse kohta.
9.Jätta rahuldamata kostja esitatud vastuväide kohtu tegevusele.
10.Poolte menetluskulud koos viivisega (registrikood 90003217) kanda.
jätta
Sihtasutuse
Narva
Haigla
11.Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast käesolevas asjast tehtud kohtuotsuse jõustumist mõistliku aja jooksul tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUDED JA POOLTE SEISUKOHAD 19.08.2020 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine
12.D K (edaspidi hageja) esitas 07.09.2020 Harju Maakohtule hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja töösuhte jätkumise tuvastamise ning kahju (saamata jäänud töötasu) hüvitamise nõudes. Hageja on esitanud järgmised nõuded:
13.Tuvastada, et Sihtasutus Narva Haigla (registrikood 90003217) poolt D Kile (isikukood xxx) 19.08.2020 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel on tühine ja töösuhe on jätkunud ka pärast 19.08.2020. Kuulutada otsus viivitamatult täidetavaks.
14.Välja mõista Sihtasutuselt Narva Haigla (registrikood 90003217) D Ki (isikukood xxx) kasuks saamata jäänud töötasu ajaperioodi eest 20.08-07.09.2020.a. 1403,04 eurot (brutosumma) ja täiendavalt ajaperioodi eest alates 08.09.2020 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumise päevani, võttes saamata jäänud töötasu arvutuse aluseks keskmise tööpäevatasu 116,91 eurot (brutosumma) iga kalendaarse tööpäeva eest.
15.Hagiavalduse kohaselt oli 06.09.2011 hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping, mille kohaselt hageja töötas alates 07.09.2011 xxx SA-s Narva haigla. Hageja on olnud
ametiühingu usaldusisik alates 2014. aastast alates käesoleva ajani.
16.Hageja tundis 2020. aasta juunikuus huvi, kas tal on võimalus sellel 2020 aastal puhkuse ajal oma ema Vene FV külastada, ema elab Peterburi linnas. Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel oli selgitatud, et kui tervishoiutöötajal, kes pöördub välismaalt tagasi Eestisse, ei ole haiguse tunnuseid, siis ei ole temal vaja jääda 14 päevaks isolatsiooni. Hageja käitus Politsei- ja Piirivalve ametilt saadud juhiste kohaselt ning ei allkirjastanud piiripunktis 19.07.2020 Eesti Vabariiki tagasi pöördudes isolatsioonikohustuse dokumenti. Eesti piirivalveametnik andis hagejale loa siseneda Eesti riiki ilma 14- päevase eneseisolatsiooni kohustuseta ja temalt ei võetud allkirja selle kohta, et ta peaks viibima 14 päeva eneseisolatsioonis.
17.Hageja naasis järgmisel päeval tööle.
Puhkuse ajal Venemaal käimist hageja oma töökohas kolleegide ei varjanud. 21.07.2020 tutvustati hagejale SA Narva Haigla 19.06.2020 kehtestatud käskkirja, mille kohaselt peab töötaja enne välisriiki minemist enne riigist väljasõitu vahetut juhti teavitama, mis riiki minnakse ja eeldatava tagasipöördumise kuupäeva. Hagejale nimetatud käskkirja tööandja poolt enne välismaale minemist, s.o. enne 15.07.2020 ei tutvustatud, seega ei ole hageja rikkunud käskkirja punkti, mis kohustas töötajat enne välismaale minekut otsest ülemust teavitama välismaale minekust.
28.07.2020 andis kostja hagejale korralduse teha Covid-19 test, suunas hageja eneseisolatsiooni kuni 02.08.2020 ja kohustas 03.08.2020 esitama seletuskirja selle kohta, miks ta varjas tööandja eest informatsiooni.
Hageja täitis kostja 28.07.2020 antud korraldused: tegi Covid-19 testi (testi tulemus oli negatiivne), viibis kodus eneseisolatsioonis kuni 02.08.2020 ja pärast eneseisolatsioonist tööle naasmise päeval, s.o. 03.08.2020 esitas kostjale seletuskirja, milles muuhulgas kirjutas, et Eestisse sisenemisel politsei- ja piirivalveametnikud ei teinud temale ettekirjutust 14-päevase karantiini kohta ja seetõttu ta arvas, et ei pea tööandjat informeerima puhkusel viibitud asukohast.
21.19.08.2020, ütles kostja ilma seaduses sätestatud tähtaegu järgimata, nö päevapealt erakorraliselt töölepingu hagejaga üles TLS § 88 lg 1 punktide 5 ja 7 alusel, viimane tööpäev 19.08.2020. Töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse kohaselt heidab kostja hagejale põhiliselt ette seda, et hageja ei jäänud pärast Venemaalt naasmist 14 päevaks oma elukohta nagu nägevat ette Vabariigi Valitsuse korraldus nr 172 punkt 1-1.
22.Hageja töölepingu erakorralise ülesütlemisega ei nõustu. Puuduvad asjaolud või teod, millega hageja oleks saanud põhjustada kostja usalduse kaotuse enda vastu või tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju kostja varale või loonud kahju tekkimise ohu. Hageja soovib kohtu poolset tuvastamist, et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja soovib, et kostja hüvitaks temale saamata jäänud töötasu summas 1403,04 eurot.
23.Kohus võttis hagi 28.10.2020 menetlusse ja kohustas kostjat esitama vastuse 14
kalendripäeva jooksul.
24.Kostja oma esitatud vastuses palub jätta hagi läbi vaatamata hagi perspektiivikuse tõttu. Puudub vaidlus, et hagejaga 19.08.2020 töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine TLS § 94 lg 1 formaalse rikkumise tõttu. Hageja töösuhe kostjaga lõppes 18.09.2020 ülesütlemisavalduse kättetoimetamisega kostjale.
25.Kostja tunnistab, et 19.08.2020 töölepingu erakorralises ülesütlemisavalduses esinesid formaalsed puudused. Kostja teavitas hagejat 19.08.2020 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisusest. Pärast töölepingu ülesütlemisavalduse esitamist hagejale 19.08.2020 sai kostja aru, et töölepingu erakorraline ülesütlemisavaldus oli formaalselt tühine. Töölepingu seaduse (TLS) § 94 lg 1 kohaselt, peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga küsima töötajad esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamuse töölepingu ülesütlemise kohta ning seda ei olnud kostja teinud. Sellest tulenevalt edastas kostja 27.08.2020 hagejale teate töölepingu ülesütlemisavalduse tühisusest ning keskmise töötasu maksmisest (lisa 1 – 27.08.2020 teade töötajale) ning parandas kostja töötamise andmed Maksu- ja Tolliameti töötamise registris ning tervishoiutöötajate registris. Samas selgitas kostja hagejale ka seda, et ülesütlemise aluseks sisulised asjaolud ei ole kostja hinnangul muutunud. Kostja küsis ametiühingutelt TLS § 94 lg 1 kohase arvamuse.
26.Kostja seisukoht on, et hagiavaldusega taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. Hagiavalduses taotletu on juba saavutatud. Kostja on tasunud hagejale 18.09.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud summad, k.a. ajavahemikus 20.08.07.09.2020 väidetavalt saamata jäänud töötasu tasunud. Kuivõrd töösuhe kostja ja hageja vahel jätkus (ning kostja rakendas hageja suhtes TLS § 35).
27.Perioodi 20.08.2020 – 31.08.2020 eest arvestati hagejale töötasu 845,05 eurot (brutosumma) (lisa 8 – SA Narva Haigla raamatupidaja väljastatud tõend). Kostja teostas väljamakse hageja pangakontole 726,31 eurot (lisa 9 – hageja augusti ja septembrikuu palgalehed, palgaleht nr 10076) 04.09.2020 (s.o enne hagiavalduse esitamist). Perioodi 01.09.2020 – 18.09.2020 arvestati hagejale töötasu 1690,08 eurot (brutosumma), mis maksti hagejale välja 18.09.2020 töösuhte lõppemisel. Samuti tasus kostja 18.09.2020 sissenõutavaks muutunud puhkuse hüvitise 273,55 eurot (brutosumma) (vt lisa 7 – hageja augusti ja septembrikuu palgalehed, palgaleht nr 1809ha).
28.Muude rahaliste nõuete esitamiseks (k.a viivised või mis tahes muud hüvitised) puudub hagejal alus, kuivõrd töösuhe on õiguspäraselt lõpetatud 18.09.2020. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ajaperioodi eest 20.08-07.09.2020.a. summas 1403,04 eurot (kahju nõue). 18.09.2020 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemise
29.Hageja esitas 22.10.2020 maakohtule uue hagi töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, milles palus tuvastada, et Sihtasutus Narva Haigla (registrikood 90003217) poolt D Kile (isikukood xxx) 18.09.2020 kuupäeva kandva
ülesütlemisavalduse alusel 22.09.2020 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel on tühine.
30.Hagiavalduse kohaselt ütles hageja kõigepealt töölepingu erakorraliselt üles 19.08.2020, seejärel avastas formaalse vea ning ütles hagejaga uuesti töölepingu erakorraliselt üles 18.09.2020 TLS § 88 lg 1 punktide 5 ja 7 alusel, mille hageja sai kätte 22.09.2020.
31.Hageja palub tuvastada 18.09.2020 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus põhjusel, et 19.08.2020 hagejale esitatud töölepingu ülesütlemisega kaasnes automaatselt töölepingu lõppemine. Ennekõike tähendab see, et töölepingu ülesütlemine muutub kehtivaks siis, kui isik, kellele see suunatud on (lepingu teine pool), on vastava avalduse kätte saanud. Töölepingu ülesütlemine on põhimõtteliselt tagasivõetamatu, sest kehtib tahteavalduse ühepoolse tagasivõetamatuse põhimõte. Seega kostja ei saanud ühepoolselt 19.08.2020 töölepingu ülesütlemist tagasi võtta.
32.Kostja seisukoht - kostja palub jätta hagi rahuldamata ning palub kohtul teha vaheotsus hagi aegumise kohta.
33.Kostja tunnistab, et esimene töölepingu ülesütlemine 19.08.2020 oli formaalsete puuduste tõttu tühine, sest ei olnud küsitud TLS § 94 lg 1 alusel ametiühingute arvamust.
34.Kostja saatis hagejale 27.08.2020 teate töölepingu ülesütlemise tühisusest ja keskmise töötasu maksmise rakendamisest. Pärast 19.08.2020 töölepingu ülesütlemist konsulteeris kostja ametiühingutega, mille esindaja hageja oli.
35.Kostja ütles teistkordselt uuesti hagejaga 18.09.2020 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 5 ja p 7 alusel põhjusel, et hageja, töötades kostja juures arstina, viibis puhkusel olles Venemaal, mis oli reisi toimumise ajal eriti kõrge koroonariskiga riik. Kostja leiab, et hagejaga töölepingu 18.09.2020 erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud. Hageja varjas enda reisil viibimist kostja eest ega teavitanud kostjat erasõidust Venemaale õigeaegselt ka pärast reisi toimumist, põhjustades sellega hageja usaldamatuse kostja ees, mis õigustas töösuhte erakorralist lõpetamist etteteatamistähtaega järgimata.
36.Kostja leiab, et hageja on hagi esitanud tähtaega ületades ning seega tuleb hagi aegumise tõttu jätta rahuldamata. Kostja edastas hagejale ülesütlemisavalduse 18.09.2020 hageja e-posti aadressile xxx, lisaks saatis SMS-i ning üritas ülesütlemisavaldus kätte toimetada ka kulleriga tähitud kirjaga.
37.Kuna hageja ei kinnitanud e-kirja ja ülesütlemisavalduse kättesaamist nagu palus seda teha kostja, siis edastas kostja 21.09.2020 hageja telefoninumbrile uue SMS-i. Hageja väidab, et ta sai ülesütlemisavalduse kätte 22.09.2020 ehk 5 päeva hiljem kui e-kiri saadeti. Mõistlikuks ajaks e-kirja sisuga tutvumiseks ei saa pidada 5 päeva. Kostja on tõendanud, et ülesütlemisavaldust sisalduv e-kiri on saadetud 18.09.2020 hageja e-posti aadressile, mida hageja igapäevaselt kasutab. E-kirja teel saadetud tahteavaldus loetakse kätte saaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja e5
postkasti ja saajal on olnud võimalus sellega tutvuda. Mõistlikku võimalust ülesütlemisavaldusega tutvumiseks hiljemalt 21.09.2020 tõendavad ka kostja poolt saadetud sõnumid hageja isiklikule mobiiltelefoni numbrile.
38.Hagi on esitatud kohtusse seaduses sätestatud tähtaega ületades, hageja oleks pidanud esitama tühisuse tuvastamise hagi hiljemalt 21.10.2020. Kuna tühisuse tuvastamise hagi on esitatud tähtaega ületades, siis tuleb 18.09.2020 ülesütlemisavaldus lugeda kehtivaks.
39.Kohus tutvunud samade poolte vahel samale kohtule esitatud mõlema tsiviilasja sisuga pidas mõistlikuks vaadata mõlemat hagi läbi koos ja maakohus hagid liitis 14.09.2021 kohtumäärusega samade poolte vahel esitatud hagid ühte menetlusse.
II KOHTU PÕHJENDUSED
40.Kohus, kuulanud ära poolte suuliselt esitatud seisukohad, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
41.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
42.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
Maakohus on kohtumenetluse käigus tuvastanud ja poolte vahel vaidlus puudub järgmiste asjaolude üle, mistõttu kohus saab lugeda need TsMS § 231 lg 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:
Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 06.09.2011 tööleping, mille kohaselt hageja töötas alates 07.09.2011 xxx SA-s Narva haigla. Asjaolu tõendab tööleping (t 7-10) ja lisad töölepingule (vt lisad). Vaidlus puudub fakti osas - hageja on olnud ametiühingu
usaldusisik alates 2014. aastast. Asjaolu tõendab Eesti Arstide Liidu 03.05.2019 teatega kostjale (t 11).Hageja viibis puhkusel 15.07-19.07.2020 ja külastas sel perioodil Peterburis oma ema. Kostja on hagejale esitanud töölepingu erakorraliselt ülesütlemisavalduse 19.08.2020 TLS § 88 lg 1 punktide 5 ja 7 alusel heites hagejale ette, et ta ei teavitanud kostjat puhkusel olles välisreisist ning ei jäänud pärast Venemaalt naasmist eneseisolatsiooni (t 24-26/ 07.09.2020 hagiavalduse lisa 17). Kostja on hagejat 27.08.2020 teavitanud esimese töölepingu ülesütlemise tühisusest ja keskmise töötasu maksmise rakendamisest (t 16/kostja 11.11.2020 vastuse lisa 9). Kostja on saatnud hagejale e-postiga töölepingu teise uue ülesütlemise avalduse 18.09.2020 (II 23).
19.08.2020 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus
45.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seletused, hinnanud tõendeid leiab, et tööandja poolt 19.08.2020 esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine.
46.Töölepinguseadus (TLS) § 104 lg 1 järgselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
47.Vaidlust pole, et enne töölepingu ülesütlemist töötajate esindajaga peab tööandja küsima töötajaid esindama valinud töötajatelt või ametiühingult arvamust töölepingu ülesütlemise kohta. Töötajat esindama valinud töötajad või ametiühing peavad andma arvamuse kümne tööpäeva jooksul alates selle küsimisest. Tööandja peab töötajate arvamust mõistlikul määral arvestama ning põhjendama, kui ta töölepingu ülesütlemisel töötajate arvamust ei arvestanud. (TLS § 94 lg 1 ja 2).
48.Kostja võtab omaks väite - 19.08.2020 esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemine oli seadusest tulenevalt tühine. Kostja on nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tunnistanud, et 19.08.2020 tehtud ülesütlemisavalduses esinesid formaalsed puudused, s.o kostja ei küsinud ametiühingu arvamust hagejaga töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta (I 62 jj /kostja 01.10.2020 menetlusdokument).
49.Kohus märgib, et kohtumenetluses on tuvastatud, et hageja sai kostja 19.08.2020 väljendatud ja hagejale suunatud tahteavalduse kätte. Tahteavalduse kätte saamisega D Ki poolt on SA Narva Haigla tahteavaldus töölepingu ülesütlemiseks muutunud kehtivaks. Kohtumenetluses puuduvad esitatud tõendid või mistahes andmed, et kostja – tahteavalduse tegijal – õnnestus tahteavalduse tagasi võtta st enne kostja väljendatud tahteavalduse jõudmist D. Kini ega ka samaaegselt tahteavalduse kätte saamisega D. Ki poolt. Kui tahteavaldus on kehtiv on ta muutunud tegijale siduvaks.
50.Kohtumenetluses on tuvastatud et kostja sai oma vigasest töölepingu ülesütlemise menetlusest (formaalse põhjused) aru ja edastas 27.08.2020 hagejale teate töölepingu ülesütlemise tühisusest ning keskmise töötasu maksmisest (t 83 p 2.24 ja t 62 p 2.4, 65 p teade).
51.Kohus selgitab, et ei nõustu kostja käsitlusega, et hagejale edastatud 27.08.2020
informatiivse teatega on 19.08.2020 töölepingu ülesütlemine automaatselt tühine. Tööleping on kestvusleping ja töölepingut saab üles öelda ühepoolse tahteavaldusega. Tahteavaldused on ühtlasi ühepoolsed tehingud – nende jõustumisel st kätte toimetamisel saajale on tehing tehtud. Kui hageja D. K sai tööandja tahteavalduse kätte ja sellega on tahteavaldus kehtivaks muutunud siis ei saa seda enam ühepoolse (kostja) teatega tagasi võtta (vt Riigikohus 3-2-1-129-05 p 37). Riigikohus selgitab nimetatud lahendis –.../ ühepoolsest avaldusest ei saa sarnaselt lepinguga taganeda...Teise pooleni jõudnud tahteavaldusest ei saa samuti ühepoolselt loobuda ega seda tagasi võtta (TsÜS § 72).../.
52.Kohus leiab, et tööandja 27.08.2020 edastatud teade on tagajärjetu ka siis kui kohus hindaks seda töölepingu ülesütlemise teadet tahteavalduse tagasi võtmiseks, kuna see on edastatud selgelt hilinenult (st ei enne 19.08.2020 tahteavalduse hagejapoolset kätte saamist ega samal ajal kätte saamisega) ega oma seetõttu õiguslikku tähendust. Lisaks kohtu hinnangul ei sisalda (ei väljenda) see teade ka selget kostjapoolset ettepanekut varem esitatud tahteavalduse tagasivõtmise kohta vaid nimetab ainult tagajärge – et töölepingu ülesütlemine on tööandja arvates tühine.
53.Töölepingu ülesütlemise tühisuse käesoleval juhul tuvastab kohus mitte tööandja, tööandjal puudub pädevus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks või tühiseks tunnistada.
54.Seega tööandja SA Narva Haigla poolt 19.08.2020 väljendatud tahteavalduse kättetoimetamisega D.K `ile lõppes töösuhe hageja ja tööandja vahel pöördumatult. Õiguslikku tähendust ei oma kostja väide et kostja ise luges 27.08.2020 teate edastamisega töösuhte jätkunuks, jätkas töötasu maksmist. Kohtu ette pole toodud asjaolusid, millest saaks teha järelduse et kokkuleppel D.Kiga st viimase selgesõnalise nõustumise väljendamisega oleks tahteavaldusest kokkuleppel loobutud või sõlmitud uus tööleping.
55.Samuti ei saa kostja käitumist hinnata kaudse tahtlusega teoga (TsÜS § 68 lg 3) nt teoga - suuliselt või kirjalikult lisades hageja töögraafikusse, et jõuda järeldusele et SA Narva Haigla soovis loobuda kokkuleppel hagejaga tahteavaldusest näiteks lubades reaalselt D.K`i tööle ja tagades töölepingu täitmise.
56.Olukorras kus pooled asuvad vastastikku töölepingut täitma võiks teoreetiliselt ka hinnata vastastikkusel kokkuleppel kaudse tahtevaldusena tahteavaldusest selge loobumisena. Vastupidi kohtule esitatud asjaoludega on tuvastatud, et pärast 19.08.2020 tahteavaldust tööandja hagejat enam töögraafikusse ei lisanud ega taganud hagejale võimalust jätkata töötamist senisel ametikohal xxx haiglas ehk täita töölepingus kokkulepitut. Seda seisukohta ei muuda ka kostja töötasu maksmise jätkamine. Tutvudes kohtule esitatud asjaoludega saab teha järelduse, et kostja arusaanud vigaselt läbiviidud töölepingu ülesütlemise menetlusest soovis viga ise ühepoolselt parandada ja arvas et saab ise ühepoolselt töösuhte taastata, tasus ka töötasu, kuid ilmselt planeerides töösuhte uut lõpetamist hagejaga ei taganud haiglas hagejale enam töölepingus kokkulepitud tööd. Tööandja ilmselgelt üritas sellega vältida hageja vahepealset tööle naasmist. Hagejat kahe töölepingu ülesütlemise vahelisel perioodil tööle ei lubatud. Hageja seda ka ei nõudnud, kuna sai aru et 19.08.2021 on temaga igasugused suhted kostjaga lõppenud.
57.Eelnevat arvestades tuleb teha järeldus, et - SA Narva Haigla 19.08.2020 ühepoolse
tahteavalduse kehtima hakkamisega (D.Kile tahteavalduse kättetoimetamisega) lõppes pöördumatult hageja ja kostja vahel senine (sõlmitud 06.09.2011) töösuhe.
58.Ka olukorras mil kostja sai ühel hetkel ise aru, et oli teinud olulise formaalse vea töölepingu ülesütlemisel arvas SA Narva Haigla ekslikult, et saab ise selle vigase ülesütlemise 8 kalendripäeva möödudes ühepoolselt parandada või nn ümber mõelda – leiab kohus, et sellist õiguslikku võimalust ega käsitlust ühepoolsete tahteavalduste kehtivuse puhul seadusandlus aga ei võimalda.
59.Arvestades kõike eeltoodut leiab kohus, et kostja poolt 19.08.2020 tehtud töölepingu ülesütlemine on tühine ülesütlemise formaalse puuduse tõttu, mis seisnes selles et tööandja ei järginud TLS § 94 sätestatud kohustust ja selle puuduse esinemise üle poolte vahel ka vaidlus puudub.
60.Periood mis jääb 19.08.2020 nn vigaselt ülesöeldud töölepingu ülesütlemise ja kohtulahendi jõustumise vahele, millega töölepingu ülesütlemise tühisus tuvastatakse puudub hageja ja kostja vahel töösuhe ning pooled ei ole kohustatud täitma töölepingust tulenevaid kokkuleppeid.
61.Oluline on tõsisasi, et alles jõustunud kohtulahendiga töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise kohta taastub poolte vahel töösuhe (nn tagantjärele, mis hõlmab ka perioodi mil hageja on pidanud olema töökohast eemal) ja kohtuotsuse jõustumisega taastuvad sõlmitud töölepingust tulenevad õigused ja kohustused ehk töösuhe taastub. Tegemist on nn hõljumisajaga sarnase olukorraga (TsÜS § 106). Hagi rahuldamise korral kui jõustuva kohtuotsusega tuvastatakse, et 19.08.2020 töölepingu ülesütlemine on tühine siis taastuvad töösuhted nn tagant järele (hõlmates ka perioodi 19.08.2020 kuni kohtulahendi jõustumiseni) ja 06.09.2011 sõlmitud töölepingut ei loeta lõppenuks. Kuni hagi rahuldava (töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseni) kohtuotsuse jõustumiseni loetakse töösuhe D.K`i ja SA Narva Haigla vahel lõppenuks, kohtuotsus jõustub kui kõik kaebemenetluse võimalused on ammendunud. Hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu
62.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et ülesütlemise tühisuse tuvastamine kohtu poolt oleks hea usu põhimõttest tulenevalt vastuvõetamatu. Kohus on eelpool selgitanud ja põhjendanud, et kostja on ekslikult mõistnud õiguslikku olukorda nagu võiks tööandja alati ise oma vigast töölepingu ülesütlemisemenetlust ka ise seda tunnistades ilma teise poole nõusolekuta pärast tahteavalduse kehtivaks (töötajale kättetoimetamist) muutumist ülesütlemise protsessi tagasi keerata, oma viga tunnistades ülesütlemine ise tühistada nn olematuks muuta – sellist arusaama ega käsitlust tänane seadusandlus ei võimalda ega toeta.
63.Arvestades kõike eeltoodut tuleb lugeda SA Narva Haigla 19.08.2020 D.K `ile tehtud ülesütlemine tühiseks ning rahuldada hageja nõue tuvastamaks, et Sihtasutus Narva Haigla poolt D Kile 19.08.2020 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 5 ja 7 alusel on tühine. Kohtuotsus kuulub täitmisele kas selle jõustumisega või viivitamatu täitmisega enne kohtuotsuse jõustumist. 18.09.2020 tehtud töölepingu erakorraline ülesütlemine
64.Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud ära poolte seletused, hinnanud
tõendeid leiab, et ka 18.09.2020 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine.
65.Kohus on eelpool selgitanud õiguslikku olukorda st - töösuhe mis sõlmiti töölepingu sõlmimisega 06.09.2011 lõppes 19.08.2020 aastal igal juhul, ka siis kui tööandja sai formaalsetest rikkumistest aru ja arvas ekslikult et sai ise vea parandada tunnistades töölepingu ülesütlemise tühisust.
66.Kohus selgitas eelpool põhjuseid miks tööandja seda teha ei saa. Vähemalt mitte konkreetset ettepanekut töötajale D. Kile tegemata ja saamata D.Ki selgesõnalist kinnitust lugeda tahteavaldust üldse mitte tehtuks. Põhimõtteliselt kokku leppida võib kõiges, kui seda pole seadusega otsesõnu keelatud. Sellist kokkulepet kohtule esitatud pole. Iseenesest on töötajal alati huvi säilitada töösuhted ja tagada selle kaudu igapäevane toimetulek.
67.Samuti tuvastas kohus, et ka kaudsete tõenditega nn poolte käitumist pärast 19.08.2020 tahteavalduse tegemist hinnates - ei saa teha järeldust et pooled oleksid kokkuleppel SA Narva Haigla formaalsete puudustega tehtud tahteavaldusest loobunud nt asudes mõlemad täitma 06.09.2011 kokkulepitud töölepingutingimusi. Kostja töötasu ajutine maksmine seda ei kinnita ega tõenda. D.Kile ei tagatud võimalust jätkata töölepingus kokkulepitud töökohustuste täitmist SA Narva Haigla. Samuti ei ole pooled toonud kohtu ette et poolte vahel oleks sõlmitud pärast 19.08.2020 töölepingu ülesütlemist muu või uus tööleping, mida pooled asusid täitma.
68.Eelnevat arvestades ei teki ega taastu poolte vahel töösuhet enne käesoleva töövaidluse kohtulahendi jõustumist või enne viivitamata kohtulahendi täitmise korras menetluse ajal töösuhte taastamist.
69.Seega poolte vahel puuduvad igasugused töölepingulised suhted alates 19.08.2020 sh puudusid töösuhted ka 18.09.2020 kui SA Narva Haigla edastas D K`ile teistkordse tahteavalduse 06.09.2011 töölepingu ülesütlemiseks. Seega puudub töölepingu 18.09.2020 ülesütlemise eeldus – poolte vahel puudub tööleping - töösuhe mida SA Narva Haiglal üles öelda.
70.Pooled ei olnud pärast 19.08.2020 enam töösuhtes kuni kohus töösuhte ei taasta (ennistamine = taastamisega) tunnistades töölepingu ülesütlemise tühisust kas viivitamata kohtuotsuse täitmise hetkest või kohtuotsuse jõustumise hetkest. Asjaolu, et kostja SA Narva Haigla tasus pärast 19.08.2020 D.Kile mis tahes summasid ei oma selle töölepingu ülesütlemise seisukohalt tähendust, selle kostjapoolse toiminguga aga ei taastunud automaatselt töösuhted ega loodud ka uut töösuhet.
71.Seega tuleb eelnevast teha järeldus, et puuduvad alused töölepingu ülesütlemiseks sest puudub kestvuslepinguline suhe - poolte vahel pole töösuhet mida üles öelda ja mida lõpetada. Seega puudub kohtul vajadus esitada põhjendatud seisukoht kas töölepingu ülesütlemine oli põhjendatud või mitte, sest töösuhet 18.09.2020 ei eksisteerinud poolte vahel. Aegumine
72.Pooled vaidlevad selle üle kas hageja 22.10.2020 esitatud hagi nõue – töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine - on aegunud või mitte.
73.Kohus on eelpool põhjendanud, et tööandja poolt 19.08.2020 sooritatud ühepoolse tahteavalduse kehtivaks muutumisega st töösuhte ülesütlemisega – saabus pöördumatu tagajärg - poolte vahel töösuhe lõppes. Kui jõustunud kohtuotsusega selgub, et 19.08.2020 töölepingu ülesütlemine oli tühine, taastuvad jõustunud kohtuotsuse alusel töösuhe alates tühisest töösuhte ülesütlemisest kuni jõustunud kohtuotsuse täitmiseni ehk hageja tööle tagasi lubamisega (toimub tööle ennistamine). Samuti on enne kohtuotsuse jõustumist
tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 467 jj alusel võimalik rakendada otsuse viivitamatut täitmist, mida hageja on taotlenud ja mida kohus lahendab käesolevas lahendis allpool.
74.Vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline väljas selgitada, kas poolte vahel eksisteerisid või ei eksisteerinud pärast esmast so 19.08.2020 töölepingu ülesütlemist mistahes õiguslikku suhet ega siduvust. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et poolte vahel puudusid teistkordse ülesütlemise ajal so 18.09.2020 mistahes õigussuhted sh igasugused töösuhted st poolte vahel puudusid töölepingust tulenevad õigused ja kohustused, mida kostja oleks hageja suhtes saanud käsutada.
75.Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et 19.08.2020 töölepingu ülesütlemise asjaolude üle pooltel vaidlus puudub ja sellele ülesütlemisel pole õiguslikke tagajärgi. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja rikkus töölepingu ülesütlemisel protseduurireegleid, jättes TLS § 94 sätestatud kohustuse täitmata, mis tõi kaasa formaalsetel põhjustel ülesütlemise tühisuse. Pooled on eriarvamusel ülesütlemise aluste esinemise osas ja õiguslike tagajärgede saabumise osas. Hageja on kohtule esitanud hagi kostja vastu millega palub esmase 19.08.2020 töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist seega ei saa nõustuda kostja väitega et poolte vahel eksisteeris ülesütlemisega seonduvalt kokkulepe ja selles küsimuses vaidlus üldse puudub.
76.Kohus leiab, et peale 19.08.2020 kostja poolt hagejale edastatud mistahes teatistel, mis puudutasid poolte vahelist töösuhet ei olnud mingit toimet ega tekkinud ega saabunud ka seetõttu õiguslikke tagajärgi. Alustehingu õigusliku siduvuse puudumise tõttu ei ole võimalik kostja poolt erinevatel viisidel hagejale edastatud teateid lugeda töösuhtest tulenevateks tahteavaldusteks ega saa rakendada ka tahteavalduste tegemise regulatsiooni ega töölepingu seadusest tulenevat aegumise regulatsiooni. Seetõttu puudub tähendus ja vajadus tahteavalduse hagejale kätte toimetamise ja teatavaks tegemise asjaolude tuvastamiseks.
77.Kohus leiab, et kuigi hageja pole sõnaselgelt esitanud iseseisvat nõuet negatiivse tuvastushagi kohta on hageja sellekohane seisukoht selgelt kohtumaterjalidest ja seisukohtadest tuvastatav. Samuti on oma seisukoha saanud esitada õigussuhte olemasolu või puudumise kohta kostja (kes leidis, et võis ise 19.08.2020 ülesütlemise tühistada, poolte töösuhe jätkus, ta tasus töötasu hagejale ja kostja sai hagejaga sõlmitud töölepingu teistkordselt 18.09.2020 üles öelda).
78.Kohus leiab, et saab õigussuhte olemasolu või puudumise teemat kohtuotsuse põhjendavas osas seetõttu käsitleda, kuigi sellist nõuet pole eraldi esitatud, kuid õigussuhte olemasolu või puudumine on keskse tähendusega teema käesoleva vaidluse õige lahendamise seisukohalt - töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise seisukohalt. Õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamine annab vastuse ka aegumise kohaldamise küsimusele ning vastuse kas poolte vahel oli või ei olnud õigussuhet mida kostja sai üldse teistkordselt 18.09.2020 üles öelda.
79.Negatiivse tuvastushagi (eespool kohus tuvastas et pärast 19.08.2020 poolte vahel õigussuhet polnud sest ülesütlemisel olid tagajärjed, pooled ei vahetanud ei otseseid ega kaudseid tahteavaldusi tahteavaldusest loobumise osas ega sõlminud pärast 19.08.2020 uut töösuhet) osas märgib kohus et poolte esitatud asjaolusid hinnates saab teha järelduse et poolte vahel puudusid pärast 19.08.2020 mistahes õigussuhe sh töösuhe.
80.Kohus saab seda õigussuhte olemasolu või puudumist sisuliselt igal ajal tuvastada, sest see ei allu aegumisele ja see on vaidluse lahendamise seisukohalt oluline ja hageja on põhjendatud huvi ka esile toonud. Kui hüpoteetiliselt oleks kohus poolte vahel õigussuhte olemasolu tuvastanud ja määratlenud selle töösuhteks oleks rakendunud töölepinguseaduse normid sh ka aegumise osas TLS § 105 mille kostja oma vastustes viitab. Aegumisele allub üksnes õigussuhtest (töösuhtest) tulenev nõue (vt Riigikohus 3-2-1-73-08 p 11 jj). Kohtumenetluses pole esitatud tõendeid, et pärast 19.08.2020 oleks poolte vahel õigussuhe. Eelpool märgitud põhjendustel on kohus seisukohal, et teistkordse ülesütlemise ajal so
18.09.2020 poolte vahel igasugune õigussuhe puudus.
81.Kohus nõustub hageja käsitlusega, et pärast töösuhte lõppemist (19.08.20) igasuguse õigussuhte puudumise situatsioonis ei saanud keegi eeldada, et hageja peaks olema jätkuvalt info ootel ja eeldama, et kostja poolt talle midagi üldse soovitakse edastada või midagi teavitada ükskõik millisel viisil.
82.Kohus on seisukohal, et arvestades eeltoodut – puudus pooltel mistahes lepinguline suhe sh puudus ka töölepinguline suhe ja SA Narva Haigla ei saanud mõistlikult eeldada, et hageja peaks olema kostjale mh e-posti teel kätte saadav (lisaks - olukorras kus kostja edastas teate e-posti aadressile, mille kaudu töösuhte kehtivuse ajal pooled ei suhelnud, sest e-posti aadressi millelt pooled suhtlesid pani kostja 19.08.2020 ise kinni ja seda ei saadud kasutada ja hageja oli sellest teadlik) ega telefoni teel ega kulleriga kätte saadav.
83.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul kindlale eemalviibijale ühepoolse tahteavalduse tegemise ja kehtivaks muutumise TsÜS § 69 jj sätestatud regulatsioon ei kohaldu. Teistsugune olukord oleks kui poolte vahel oleks olnud kuni 18.09.2020 kehtiv töösuhe. Kohus leiab seetõttu et puudub vajadus tuvastada kostja edastatud teate tutvumisega võimaldamise või kätte saamise asjaolusid ja puudub vajadus töösuhte ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudest tulenev aegumise kohaldamise küsimuse lahendamiseks.
84.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega 22.10.2020 kohtule esitatud hagi läbi vaatamata jätmise kohta. Hageja ei saa hea usu põhimõttest tulenevalt esitada kohtule hagi eesmärgiga et kohus jätab hagi läbi vaatamata. Kohus leiab, et hageja mõistlik arusaamine ja eesmärk menetlusõiguslikust tulemist peaks olema - hagi rahuldamine. Tutvudes hageja selgitustega saab jõuda tulemini et hageja soov (põhjendatud huvi) on tuvastada õigussuhte puudumise tuvastamise kaudu töösuhte olemasolu puudumist hageja ja kostja vahel mida saaks 18.09.2020 üldse üles öelda.
85.Kohus leiab, et õigem on menetluslikus mõttes hageja 22.10.2020 esitatud hagi kas rahuldada või jätta rahuldamata või esitada alternatiivsed nõuded. Kohus leiab, et poolte esitatud seisukohad võimaldasid kohtul hagi siiski menetleda. Hageja põhjendas oma nõude sõnastust sellega et hageja ei tea millisele tulemile jõuab kohus õigussuhte tuvastamisega ja siit tekkis vajadus, et kui töösuhe loeti siiski tuvastatuks ja hagi aegunud ei ole - hindab kohus 18.09.2020 ülesütlemise asjaolusid ja hageja leiab et 18.09.2020 üles ütlemine oleks sel juhul tühine hagi esitatud põhjendustel. Samas, kui kohus leiab otsuses, et õigussuhe üldse puudus siis hagi rahuldada või jätta hagi läbi vaatamata.
86.Kohus leiab, et hagi nõuded - tuvastada 19.08.2020 ülesütlemise tühisus ja tuvastada 18.09.2020 ülesütlemise tühisus tuleb rahuldada.
87.TLS § 107 lg 1 sätestab, et kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mitte vastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usus põhimõttega tühistatud, loetakse et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.
88.Hageja D K soovib töötamist jätkata tööandja juures. TLS § 107 lg 2 sätestab, et TLS § 107 lg 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon töötaja või tööandja taotlusel töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 107 lg 3 kohaselt kohus või töövaidluskomisjon ei rahulda TLS § 107 lg 2 sätestatud tööandja taotlust, kui töötaja oli ülesütlemise ajal rase või töötajal on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust või töötaja on valitud töötajate esindajaks, väljaarvatud juhul kui mõlemapoolseid huve arvestades ei ole see mõistlikult võimalik.
89.Vaidlus puudub et hageja tegutses usaldusisikuna kostja juures ( t 11).
Töösuhte jätkamine (ennistamine) ja hüvitise määramine
90.Käesoleval juhul, kuna kohus on tuvastanud mõlema ülesütlemise tühisuse, tuleb lugeda et tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Hageja ei taotle töölepingu lõpetamist kohtu poolt, sest soovib jätkata töötamist kostja juures. Hageja taotleb juhuks kui kostja taotleb töölepingu lõpetamist kohtu poolt siis palub hageja jätta see kostja taotlus rahuldamata TLS § 107 lg 3 alusel – kuna hageja on valitud töötajate esindajaks.
91.Kostja on esitanud 14.12.2020 kirjaliku seisukoha punktis 2.26 - 2.28 (t 83 p) juhuks kui kohus hagi rahuldab ja asub lahendama hagejaesitatud töösuhte jätkamise taotlust järgmist: kostja palub igal juhul hagejaga sõlmitud tööleping lugeda lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 19.08.2020 (esimene ülesütlemine).
92.Kostja põhjendab oma seisukohta järgmiselt: kostja on pärast 19.08.2020 hageja varasemad tööülesanded ümberorganiseerinud, kostjal ei ole võimalik hagejale enam tööd pakkuda, hagejal puudub õigus nõuda uue töölepingu sõlmimist, töölepingu lõpetamise erakorralisi asjaolusid silmas pidades puuduvad poolte vahel võimalused konstruktiivne koostöö jätkamiseks, hageja rikkus pandeemia tõkestamiseks kehtestatud õigusakte ning põhjustas sellega hageja usaldamatuse. Hageja käitumine oli ebakonstruktiivne, kostja suhtes vaenulik ja pahatahtlik, puudub alus arvata et kostja oma suhtumist hagejasse muudab.
93.Kostja taotluse rahuldamise korral palub kostja hagejale väljamõistetavat hüvitist vähendada 0 euroni arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid. Kostja hinnangul pole hüvitise määramine põhjendatud, kuna hageja eiras jämedalt pandeemilises olukorras sätestatud piiranguid, põhjustas sellega nakkusohu, varjas seda kostja eest, hagejaga erakorraline töölepingu ülesütlemine on ajendatud tema enda tahtliku käitumisega.
94.Hageja leiab, et kostja seisukohad töölepingu asjaolude kohta pole õiged ja kohus ei peaks neist lähtuma töösuhte jätkamise ja hüvitise määramise taotluse otsustamisel (hageja 17.09.2021 p 4 t 108 jj).
95.Hageja ei ole rikkunud jämedalt pandeemia tõkestamiseks kehtestatud õigusakte, ei teadlikult ega tahtlikult. Need olid mitmeti tõlgendatavad. Hageja konsulteeris eelnevalt Politsei- ja Piirivalveametiga et olukorda õigesti mõista, seega ei rikkunud hageja kehtestatud õigusakte ega rikkunud neid tahtlikult. Hageja leiab, et tema käitumine ei olnud ebakonstruktiivne, vaenulik ega pahatahtlik, kostja seisukoht on väär. Kostja ei ole oma tegevust lõpetanud ja hageja soovib kostja juures edasi töötada. Seadus annab hagejale kui usaldusisikule täiendava kaitse töösuhte jätkamiseks. Seaduse mõttega läheb vastuollu olukord, kui usaldusisikuga on lõpetatud tööleping ebaseaduslikult ja tööandja taotlusel saaks kohus ikkagi töölepingu lõpetada. Usaldusisikule peab olema tagatud seadusega antud täiendava garantii täitmine. Hageja palub jätta kostja taotlus töölepingu lõpetamiseks 19.08.2020 seisuga kohtu poolt rahuldamata. Hageja palub jätta töölepingu lõpetamise korral kohtu poolt ka vähendamata hagejale määratavat hüvitist ja töölepingu lõpetamise korral kohtus mõista välja seaduses märgitud 6 kuu suurune hüvitis.
96.Kohus tutvunud poolte seisukohtadega leiab, et hageja taotlus kuulub rahuldamisele ja kostja taotlus hagejaga sõlmitud tööleping kohtus lõpetada 19.08.2020 seisuga ja hüvitise vähendamiseks – tuleb jätta rahuldamata.
97.Kohus selgitab : Kui kostja on pärast hagejaga ebaseadusliku töölepingu ülesütlemist hageja varasemad tööülesanded ümberkorraldanud, milleks on tööandjal iseenesest õigus, siis on tegemist koondamise situatsiooniga. Hagejaga töösuhe jätkub kohtuotsuse jõustumisel või viivitamatul täitmisel ebaseadusliku ülesütlemise ajahetkest kuni tänapäevani. Kui koondamise olukord on tõesti kostjal juures tekkinud tuleb hageja tööle naasmisel (kasvõi kohe esimesel tööpäeval) temaga läbi viia TLS tulenev nõuetekohane töötaja koondamise protseduur viisil nagu sätestab töölepingu seadus. Kohus ei saa korraldada kostja ettevõttes tööd, kuid kui tekib vajadus ametkoht/töötaja koondada (kas
likvideerida või reorganiseerida jne) siis tuleb see läbi viia vastavalt seaduses sätestatule. Seega jääb see tööandja otsustada kuidas ta käitub olukorras kui hageja naaseb tööle. Kohus nõustub, et hagejal puudub ühepoolne õigus nõuda uutel tingimustel töölepingu sõlmimist.
98.Kohus ei nõustu kostja käsitlusega töölepingu ülesütlemise erakorraliste asjaolude kohta – tuvastatud on, et hageja pöördus eelnevalt PPA ja Terviseameti (13-15) poole info saamiseks, hageja tundis huvi kuidas on õige käituda, mida ta peab silmas pidama kui ta naaseb puhkuselt välisriigist, õigusakti sisust erinevat arusaamist ei saa nimetada hageja tahtlikuks rikkumiseks, samuti ei ole põhjendatud kostja väide et hageja oli pahatahtlik, vaenulik, olukorras, kus hageja täitis puhkuselt naasmisel kõik kostja korraldused ja ettekirjutused (sh tegi testi, jäi eneseisolatsiooni jne) samas kui kostja enda sisemine asutuse asjaajamine oli samal ajal ebaselge ja puudulik (pandeemia olukorras ei tutvustatud olulisi asutuse siseseid tervise ohutuse dokumente nõuetekohaselt (t 16), juhtkonna tegutsemine oli ebaselge) ja ebakonstruktiivne, mis võis tekitada üksteise vääriti mõistmist. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et hageja usaldusisikuna tegutsemine võis kostjale ebamugavusi tekitada, kuid see pole põhjus hagejaga töösuhte ülesütlemisel, kuid võis mõjutada kostja soovi hagejast võimalusel läbi selle töövaidluse vabaneda (hageja senised saavutused usaldusisikuna töötajate huvide esindamisel, hiljutine emotsionaalne koosolek, mille järel ka hageja ees hiljem vabandati jne) (t 22, 33-52).
99.Kohus märgib, et seadusandja on pidanud silmas sarnasid juhtumeid ja leidnud et ebaseaduslikul töölepingu ülesütlemise korral peaks võimalusel usaldusisikuga ebaseaduslikult ülesöeldud töölepingut kohtus mitte lõpetama, ka mitte hüvitise vastu vaid ennistama usaldusisik tagasi tööle, et anda töötajate esindajale täiendav kaitse ja tagada kostja töötajate efektiivne esindatus, õiguste kaitse jätkumine usaldusisiku tegevuse jätkamise kaudu kostja juures. Kohus nõustub et tegemist on seadusandja poolt usaldusisikule ja kaudselt ka selle asutuse töötajatele seadusega tagatud täiendav garantii nii usaldusisikule endale kui ka kostja töötajatele parema huvide ja õiguste kaitse eesmärgil.
100.Kuna kohus jätab kostja taotluse töösuhte lõpetamiseks TLS § 107 alusel kohtu poolt rahuldamata ei käsitle kohus hüvitise määramisega seonduvat TLS § 109 lg 2 mõttes.
101.Kohus rahuldab hageja taotluse TLS § 107 lg 3 alusel: ennistab töötaja töökohale mille ülesandeid hageja täitis vastavalt töölepingule kuni ebaseadusliku töölepingu ülesütlemiseni ja leiab, et tööleping hageja ja kostja vahel jätkus ka pärast töölepingu ebaseadusliku ülesütlemist 19.08.2020.
102.Kohus selgitab: Töölepingu pooltel taastuvad töölepingust tulenevad õigused ja kohustused kas käesoleva kohtuotsuse jõustumisest või kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamisest. Kahju hüvitamine
103.Hageja on esitanud kohtule kostja vastu kahju hüvitamise nõude ja palunud kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks kahju mis seisneb saamata jäänud töötasust perioodi eest 20.08.2020 kuni 07.09.2020 summas 1 403,04 eurot brutosummas ja kahju mis seisneb aja perioodi eest alates 08.09.2020 kuni käesolevas tsiviilasjas tehtava menetlust lõpetava lahendi jõustumise päevani, võttes saamata jäänud töötasu arvutuse aluseks keskmise tööpäevatasu 116,91 eurot brutosumma iga kalendripäeva eest (arvutus t 5-6). TLS § 108 ( Kahju hüvitamine töösuhte jätkumise korral) töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel , kui töösuhe jätkub on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist , eelkõige saamata jäänud töötasu. Hüvitisest võib maha arvata osa, mille töötaja on oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandanud.
104.Kostja hageja tööpäevatasu suurust pole vaidlustanud. Samuti puudub vaidlus, et kostja on hagejale vabatahtlikult tasunud summa 2 808,68 eurot mille võrra tuleb välja mõistetavat kahju summat vähendada (t 109 p). Nimetatud summa on tasutud peale töölepingu üles ütlemist.
105.Kohus nõustub, et kahju hüvitise summa arvestamisel tuleb arvestada kostja poolt juba välja makstud summaga 2 808,68 eur ja selle võrra kahju summat vähendada.
106.Kohus on menetluse kestel tuvastanud, et hageja teenis juba enne töölepingu ülesütlemist täiendavat sissetulekut, mis oli ebaregulaarne ja oluliselt väiksem kui kostja makstav töötasu. Kohus märgib, et TLS § 108 annab kohtule õiguse, tegemist pole kohustusega, seega tekib kohtul kaalutlusõigus selle küsimuse otsustamisel. Oluline põhimõte on et kahju hüvitamise eesmärk ei saa olla võrreldes varasemaga nn hageja alusetu rikastumine.
107.Kohus tuvastas menetluse käigus (kohtuistungil), et hageja täiendav sissetulek on marginaalne, ebakindel ja ebaregulaarne (oleneb tellimustest ja klientide arvust) ja kuna hageja teenis sama täiendavat sissetulekut juba varem samal ajal kui töötas kostja juures ei teki kohtu hinnangul hagejal saamata jäänud töötasu (kahju) hüvitamise ja senise täiendava sissetuleku teenimisega põhjendamatut rikastumist võrreldes kahju tekkimisele eelneva olukorraga ja kohus ei pea mõistlikuks maha arvata seda tööjõu teistsuguse kasutamisega omandatud ebaregulaarset täiendavat sissetulekut. Töölepingu seadus lubab töötada üheaegselt mitme tööandja juures ja Eesti õigusruum lubab iseenesest samal isikul tegutseda mitme erinevat liiki lepingu alusel samaaegselt. TLS § 108 alusel mõistab kohus töösuhte jätkumise tõttu tööandjalt välja kahju , mis seisneb saamata jäänud töötasu hüvitamises. Töötajal on õigus saada saamata jäänud töötasu, mida ta õigusvastase töösuhte ülesütlemise tõttu vahepealsel ajal ei saanud.
108.Kahju hüvitise suuruse arvutamise kord: Kohus loeb kokku tööpäevad mis jäävad vahemikku - alates töösuhte õigusvastase ülesütlemisele järgnevast päevast kuni kohtuotsuse tegemise päevani, korrutab tööpäevade arvu tööpäevatasu summaga 116,91 eur (bruto), millest lahutab maha summad mida kostja on hagejale peale töösuhte õigusvastast ülesütlemist juba tasunud.
109.Vaidlus puudub, et kostja on tasunud hagejale peale töölepingu ülesütlemist 19.08.2021 töötasu summas 2 808,62 eurot. Nimetatud summa tuleb kahju hüvitamise summast mis seisneb saamata jäänud töötasust maha arvestada. Perioodil 20.08.2021 (töösuhte ülesütlemisele järgnev päev) – 28.09.2021 (kohtuistungi päev) moodustub kahju summa: 116,91 (keskmine tööpäeva tasu) x 280 (tööpäeva) = 32 734,80 eurot 29.09.2021 kuni 18.11.2021 (kohtuotsuse teatavaks tegemise päev) perioodi jääb 37 tööpäeva seega samal põhimõttel arvutus : 116,91 x 37 (tööpäeva) = 4 325,67 eurot Kokku saamata jäänud töötasuna tekkinud kahju suurus moodustab 18.11.2021 (millest on maha arvatud kostja tasutud summa 2 808,62 eurot moodustab summa : 32 734,80 +4 325,67 = 37 060, 47 eurot
110.Hagejale tekkinud kahju suurus mis seisneb saamata jäänud töötasust moodustab summa 37 060,47 eurot, mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Hageja taotlus kohtulahend nõudes üks viivitamata täidetavaks tunnistamiseks
111.Hageja on esitanud hagi, milles palub kohtult kahe erineva (19.08.20 ja 18.09.20) ülesütlemise tühisuse tuvastamist, töösuhte jätkumise tuvastamist, kahju hüvitamist, otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks ja menetluskulude ja sellelt viivise kindlaks määramist.
112.Nõuded - ülesütlemise tühisuse tunnustamine - ei ole ükski TsMS § 468 lg-s 1 loetletud
nõuetest, mille puhul tuleks otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks kohtu algatusel. Kohus võib TsMS § 467 lg 1 ja § 469 lg 1 järgi siiski tunnistada viivitamata täidetavaks ka muu otsuse.
113.TsMS § 469 lg 1 ei võimalda kohtul kaalutlusõiguse alusel valida, kas otsus tunnistada viivitamata täidetavaks või mitte, kui pool on andnud tagatise. Kui pool ei ole tagatist andnud, peab kohus kohustama hagejat maksma tagatist TsMS § 469 lg 2 järgi, arvestades, et tagatis peaks katma kostjale otsuse viivitamatust täitmisest või täitmise vältimiseks abinõude rakendamise tõttu tekkida võiva kahju. Tagatise määramisel peab kohus määrama kindlaks ka tagatise viisi, selle suuruse ja maksmise tähtaja (TsMS § 194 jj). Kohtuotsust ei või viivitamatule täitmisele pöörata enne seda, kui tagatis on antud. Samas on kohtul TsMS § 469 lg 3 järgi juhul, kui hageja ei suuda TsMS § 469 lg-s 2 sätestatud ulatuses tagatist anda, lubatud ta tagatise andmise kohustusest vabastada, tagatist vähendada, määrata tagatise tasumise osade kaupa või tunnistada otsus viivitamata osaliselt täidetavaks, kui täitmise edasilükkamine oleks sissenõudja suhtes ebaõiglane, eelkõige kui see raskendaks oluliselt tema eluliste vajaduste rahuldamist, majandus- või kutsetegevust või põhjustaks muu suure kahju (Riigikohtu 13. märtsi 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-13, p 12 teine lõik, ja selles viidatud 23. veebruari 2011. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-10, p 9).
114.Kohus leiab, et hageja tuleb tagatise andmise kohustusest TsMS § 469 lg 3 alusel vabastada. Nõuete - ülesütlemise tühisuse tunnustamine - viivitamata täitmise tulemusel kujuneb olukord, kus hageja tuleb uuesti kostja juurde tööle lubada ja kostja peab talle maksma kokku lepitud töötasu. Poolte vastavad sooritused on eeldatavasti võrdsed ja kummalgi ei teki kahju. Kohus põhjendas eespool miks ei veena kohut kostja väited nagu poleks tal hagejale tööd anda või hageja ei vääri töösuhte jätkamist ja kuidas toimida kui hagejale endisel viisil tööd pakkuda pole.
115.Viivitamata täitmise ja tagatise andmise küsimuse lahendamisel kaalus kohus ka üldisis ja era huve - hetkel valitsevat epideemia olukorda ja SA Narva Haigla tööpiirkonna suurust ja tööpiirkonna elanike arvu ning elanike ja hageja keele oskust arvestades, piirkonnas kus valitseb pidev meditsiinitöötajate puudus ja eksisteerib epideemiast tingitud suur töökoormus haiglatel, vähest vaktsineeritute osakaalu piirkonna elanike hulgas on just Kirde Eestis keskmisest suurem vajadus hageja kui kvalifitseeritud tööjõu järele. Kirurgi oskused aitavad eelduslikult haigla ja selle piirkonna elanike meditsiiniteenuste osutamist parandada. Hageja isiklikud huvid - Hageja on pidanud olema ilma regulaarse senise tavapärase sissetulekuta enam kui aasta, mis eelduslikult on raskendanud ka tema eluliste vajaduste rahuldamist, mis on muutnud varasemaga võrreldes tema elustandardit siis tema võimalused tagatist anda on seetõttu ka piiratud. Kirjeldatud olukorras ei ole hagejalt tagatise nõudmine õiglane ega põhjendatud, sh raskendaks see tema toimetulekut ja eluliste vajaduste rahuldamist veelgi.
116.Arvestades eeltoodut leiab kohus et hagejalt tagatise nõudmine pole põhjendatud eelpool märgitud kaalutlustel ja hageja taotlus käesoleva kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamiseks tuleb rahuldada ilma tagatist hagejalt nõudmata.
MENETLUSKULUD
117.TsMS § 162 lg 1 sätestab - Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldades käesoleva hagi nõuded, lahendab selles lahendis menetluskulude jaotuse millega jäävad kõik poolte menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ja lahendab viivise küsimuse eraldi kohtulahendiga pärast käesoleva kohtulahendi jõustumist. Kohtunik: allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.