Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Kaupo Paal
Kohtuasi
Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliiniku valvearsti taotlus J.N. suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J.N. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Avaldaja Sihtasutuse Tartu Ülikooli psühhiaatriakliiniku valvearst Tuuli Kiens Puudutatud isik J.N., esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa
Asja läbivaatamine
riigi
Kliinikum
õigusabi
korras
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J.N. määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021. a määrus ja Tartu Maakohtu
3.Jätta J.N. menetluskulud (riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud kõikides kohtuastmetes) riigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum psühhiaatriakliiniku valvearst Tuuli Kiens (avaldaja) esitas
8.märtsil 2021 Tartu Maakohtule avalduse, milles taotles rakendada J.N. (puudutatud isik) suhtes esialgset õiguskaitset nelja päeva vältel ja ühtlasi pikendada seda 40 päevani ning lubada kohaldada tema suhtes psühhiaatriahaiglas tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi. Avalduse kohaselt rakendati puudutatud isiku suhtes 7. märtsil 2021 kell 21.52 tahtest olenematut ravi psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 alusel. Isik vajab oma seisundist lähtuvalt tahtest olenematut ravi.
2-21-3613
2.Avaldaja esitas 8. märtsil 2021 maakohtule ka psühhiaater K. Kochi arvamuse. Psühhiaatri arvamuses on välja toodud, et puudutatud isik vajab tahtest olenematu ravi kohaldamist, kuna tal on raske psüühikahäire (täpsustamata äge psühhootiline episood ägeda stressiga), mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Haiglaravita jätmisel ohustab ta psüühikahäire tõttu iseend ja teisi ning muu psühhiaatriline ravi ei ole küllaldane. Alates ravile saabumisest on puudutatud isiku käitumine olnud ettearvamatu, vaja on kasutada ohjeldusmeetodeid. Ta on orienteeritud ajas, isikus ja kohas, saab aru, et viibib Tartus haiglas. Jääb tugev kahtlus nägemismeelepetete esinemisest – vaatab vestluse jooksul korduvalt palatis kahtlustavalt ringi, palub raviarstil endast kaugemale astuda. Avaldab personalile paranoilise sisuga luulumõtteid, arvab, et teda tahetakse mürgitada. Tahteaktiivsus on sihipäratu, käitumine ettearvamatu. Keeldub ravimite võtmisest.
3.Tartu Maakohus rakendas 8. märtsi 2021. a määrusega puudutatud isiku suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutas puudutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliinikusse neljaks päevaks alates 7. märtsist 2021 kell 21.52. Maakohus leidis, et esinevad alused puudutatud isiku suhtes tahtest olenematu vältimatu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks esialgse õiguskaitse korras. Maakohus viitas määruse põhjendavas osas avalduses ja psühhiaatri arvamuses märgitule ning leidis eeltoodu põhjal, et isik tuleb paigutada neljaks päevaks kinnisesse asutusse.
4.SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliinik esitas 10. märtsil 2021 maakohtule psühhiaater K. Kochi arvamuse, mille kohaselt vajab puudutatud isik tahtest olenematu ravi pikendamist 40 päevani. Arvamuse järgi ohustab puudutatud isik haiglaravita jätmisel psüühikahäire tõttu iseenda elu ja tervist ning teiste elu, tervist ja julgeolekut. Alates haiglaravile saabumisest on juhtiv desorienteeritus, segasusseisund, ettearvamatu käitumine. Säilinud on kahtlus meelepetteliste elamuste esinemisele – puudutatud isik jälgib kahtlustavalt aknast väljas toimuvat, avaldab, et teda jälgitakse. Puudutatud isik on personalile avaldanud paranoilisi luulumõtteid, kirjeldanud, et teda tahetakse mürgitada ning et viibib vanglas. Koostöövalmidus personaliga on lainetava kuluga. Püsib kahtlus ka võimalikule kognitiivsele tagasilangusele. Haiguskriitika oma seisundi kohta on osaline, puudub arusaam psüühikahäire tõsidusest. Puudutatud isiku seisund ei ole ravi foonil oluliselt muutunud.
5.Tartu Maakohus pikendas 11. märtsi 2021. a määrusega puudutatud isiku suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset ja tema kinnisesse asutusse paigutamise tähtaega isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 40 päevani alates 7. märtsist 2021 kell 21.52. Maakohus määras, et tahtest olenematu ravi toimub meditsiiniliselt näidustatud ravimite ja ravivõtetega. Määruse põhjenduste kohaselt nähtus maakohtule esitatud psühhiaatri arvamusest, et puudutatud isiku tervislik seisund ei ole oluliselt paranenud, ohtlikkus püsib, haiguskriitika on osaline ja puudub arusaam psüühikahäire tõsidusest ning seetõttu on tarvilik pikendada tahtest olenematu ravi kohaldamise tähtaega. Maakohus kuulas puudutatud isiku 11. märtsil 2021 Skype’i teel isiklikult ära. Ärakuulamisel leidis puudutatud isik, et tervis on haiglas oleku ajal paranenud, aga ta sooviks veel teada, mis tema tervisega toimub. Üks MRT-uuring on tehtud, teine on tulemas. Puudutatud isik oleks ravi ja uuringutega nõus, samas leidis, et 40 päeva on liiga pikk aeg, sest töö juures vajavad asjad tegemist. Puudutatud isik haiglasse sattumist ei mäletanud. Maakohus leidis psühhiaatri arvamusele ja ärakuulamisel kujunenud isiklikule veendumusele tuginedes, et tahtest olenematu ravi kohaldamise eeldused ei ole ära langenud, vaid püsivad jätkuvalt. 2(6)
2-21-3613 Viivitusega kaasneks oht isikule endale ja kolmandatele isikutele. Otsuse tegemiseks on olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta.
6.Puudutatud isik esitas 22. märtsil 2021 esindaja vahendusel maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määruse tühistada. Määruskaebuses oli puudutatud isik seisukohal, et isiku isiklik ärakuulamine tähendab seda, et kohus vestleb isikuga vahetult. Seetõttu ei ole võimalik kasutada selleks videosilda. Maakohus kuulas puudutatud isiku ära Skype’i teel. Nimetatud rikkumine toob puudutatud isiku hinnangul kaasa maakohtu määruse tühistamise. Isegi kui asuda seisukohale, et Skype’i teel ärakuulamine iseenesest ei tingi kohtumääruse ebaseaduslikkust, on see võinud viia kohtu väärale järeldusele, sest vahetul kohtumisel oleks kohtul olnud võimalik objektiivsemalt ja tõhusamalt tuvastada, kas puudutatud isik on võimeline avaldama vaba tahet ennast ravida. PsAS § 11 lg 1 p 3 kohaldamine ei olnud põhjendatud, sest puudutatud isik oli võimeline pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist andma teadvustatud nõusoleku enese ravimiseks. Esindaja kuulas puudutatud isiku ära 17. märtsil 2021. Puudutatud isik kinnitas, et on nõus ennast SA TÜ Kliinikum psühhiaatriakliinikus ravima. Ka Skype’i teel 11. märtsil 2021 toimunud kohtuliku ärakuulamise käigus kinnitas puudutatud isik, et on nõus haiglas viibimise ja ravimisega. Praegusel juhul ei ole tuvastatav, et isik ei oleks nõus viibima haiglaravil. Seega ei toimu see tema tahte vastaselt.
7.Vastuses määruskaebusele leidsid psühhiaater K. Koch ja arst-resident psühhiaatria alal B. Kivi, et puudutatud isiku puhul on täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused.
8.Tartu Maakohus jättis puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 12. aprilli 2021. a määrusega maakohtu 11. märtsi 2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamise ja selle pikendamise eeldused olid täidetud. Arstliku arvamuse kohaselt ei olnud puudutatud isiku tervislik seisund oluliselt muutunud, ohtlikkus püsis, haiguskriitika oli osaline ja puudus arusaam psüühikahäire tõsidusest. Lisaks esines kahtlus võimalikule kognitiivsele tagasilangusele ning puudutatud isiku koostöövalmidus oli lainetava kuluga. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib esialgset õiguskaitset pikendada, kui see on psühhiaatri või muu pädeva arsti arvates vajalik. Kuna psühhiaatri arvates vajas puudutatud isiku tervislik seisund esialgse õiguskaitse pikendamist, oli maakohtul selle alusel õigus esialgset õiguskaitset pikendada, hinnates, kas puudutatud isiku tervislik seisund vajab esialgse õiguskaitse pikendamist. Määruskaebuse kohaselt oli puudutatud isik võimeline pärast esialgse õiguskaitse kohaldamist andma teadvustatud nõusoleku enese ravimiseks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustunud. Psühhiaater on 10. märtsi 2021. a arvamuses märkinud, et puudutatud isiku seisund ei ole ravi foonil oluliselt muutunud. Puudutatud isiku haiguskriitika oma seisundi kohta on osaline, puudub arusaam psüühikahäire tõsidusest, koostöövalmidus personaliga muutus ajas oluliselt. Seda seisukohta on kinnitanud ka avaldaja 24. märtsi 2021. a vastuses määruskaebusele. Arvestades puudutatud isiku seisundi kiiresti teisenevat kulgu, psühhootilistest elamustest juhitud käitumist ja orgaanilist leidu, oli 3(6)
2-21-3613 edaspidi oodatav ka seisundi võimalik süvenemine ning sellest tulenev vajadus jätkata tahtest olenematut ravi. Haiglaravi käigus on puudutatud isiku raviskeemi pidevalt muudetud, konsulteeritud ka neuroloogiga ning raviskeemi korrigeeritud. Muu psühhiaatriline ravi ei olnud haiguskriitika puudumist arvestades arstliku hinnangu kohaselt puudutatud isiku seisundi ravimiseks ning tema ohutuse tagamiseks piisav. Eeltoodust tulenevalt leidis ringkonnakohus, et olukorras, kus puudutatud isikul puudub haiguskriitika, ei ole võimalik tugineda eeldusele, et isiku vaba tahe on jääda vabatahtlikult ravile. Psühhiaatri hinnangul põhjustavad puudutatud isiku psühhootilised elamused luulumõtetena ettearvamatut ja tagajärgedega mittearvestavat käitumist, mis toob kaasa reaalse ohu haiglaravita jäädes tema enda ja ümbritsevate elule ja tervisele. Ringkonnakohus ei soostunud määruskaebuses esitatud väitega, et isiku ärakuulamine Skype’i vahendusel on rikkumine, mis toob kaasa määruse tühistamise. Ärakuulamise eesmärk on eelkõige vahetu mulje kujundamine isikust, tema tervislikust seisundist ja teda ümbritsevast keskkonnast. Ringkonnakohtule ei nähtu, miks videosilla vahendusel peetud vestlus võiks olla vähem objektiivne või vähem tõhus. Ka videosilla vahendusel suhtlevad isikud vahetult, näevad üksteist, saavad esitada küsimusi ja anda vastuseid. Lisaks sellele, et COVID-19 viiruse pandeemilise leviku ajal on selline ärakuulamine vastutustundlik, võib see viirusega seotud piirangute tõttu osutuda ka ainsaks võimaluseks isikut ära kuulata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Puudutatud isik esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles määruskaebus jäi rahuldatama. Maakohtu 11. märtsi 2021. a määruse palub puudutatud isik tühistada täies ulatuses. Määruskaebuse kohaselt on isikut võimalik tahtest olenematult ravida vaid siis, kui ta ei ole võimeline andma teadvat nõusolekut PsAS § 3 lg 1 tähenduses. Esindaja kuulas puudutatud isiku ära 17. märtsil 2021. Viimane kinnitas, et on nõus ennast psühhiaatriakliinikus ravima, kuid lootis, et tähtaeg on lühem kui 40 päeva. Praegusel juhul ei ole tuvastatav, et puudutatud isik ei oleks nõus viibima haiglaravil. Sisuliselt ta andis kohtule teadvustatud nõusoleku või vähemalt soovi enese ravimiseks haiglas. Seega ei toimu see tema tahte vastaselt ning esialgse õiguskaitse pikendamine ei olnud vajalik. Maakohus kuulas isiku ära Skype’i teel. See ei ole lubatav ning maakohtu määrus tuleb tühistada. Riigikohus on määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-127-14 leidnud, et eestkosteasjas ei ole üldjuhul võimalik isikut ära kuulata telefonitsi või kirja teel. Isegi kui Skype’i teel ärakuulamine ei tingi määruse ebaseaduslikkust, võib see olla viinud kohtu väärale lõppjäreldusele. Vahetul kohtumisel oleks kohtul olnud võimalik objektiivsemalt ja tõhusamalt tuvastada, kas isik on võimeline vaba tahet avaldama. Ringkonnakohus viitas üksnes arsti arvamusele, kuid kohus peab ka ise ärakuulamise käigus kontrollima, kas isik on valmis andma teadvustatud nõusoleku enda ravimiseks.
11.Määruskaebusele ei ole vastust esitatud.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS § 701 lg-ga 3 tühistada. Samuti tuleb tühistada maakohtu 11. märtsi 2021. a määrus. Määruskaebus rahuldatakse.
13.TsMS § 534 lg 5 teise lause ja § 536 lg 1 esimese lause järgi tuleb isik enne isiklikult ja vahetult ära kuulata, kui kohus otsustab tema esialgse õiguskaitse tähtaja pikendamise korras kinnisesse 4(6)
2-21-3613 asutusse paigutamise (vt Riigikohtu 21. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 12.2;
12.novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865/32, p 15). Praeguses menetluses kuulas maakohus puudutatud isiku ära Skype’i kaudu. Isiku ärakuulamiseks TsMS § 536 mõttes ei saa pidada videosilla vahendusel toimuvat ärakuulamist. Kuigi videosilla vahendusel isikut ära kuulates näeb kohtunik teda ekraanil, on kohtunikul isikuga vahetult kohtudes (samas ruumis viibides) siiski võimalik saada lisateavet puudutatud isiku, tema käitumise, tervisliku seisundi ja psüühikahäire laadi kohta, et kujundada siseveendumus, kas PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud eeldused on täidetud või mitte (vt ka Riigikohtu 21. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 12.2; 12. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865/32, p 15). Isiku, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, vahetult ära kuulamata jätmiseks peab esinema õiguslik alus. TsMS § 524 lg 5 ja § 536 lg 1 kolmanda lause kohaselt ei pea kohus isikut, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, isiklikult ära kuulama, kui sellest võivad tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed (TsMS § 524 lg 5 p 1) või kui kohus on vahetu mulje põhjal veendunud, et isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama (TsMS § 524 lg 5 p 2). Kui kohus jätab isiku TsMS § 524 lg 5 p 1 alusel vahetult ära kuulamata, tuleb kohtul määruses põhjendada, miks kohtu hinnangul võivad isiku vahetult ärakuulamisest tema tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt tuleneda isiku tervisele kahjulikud tagajärjed. Isiku vahetult ära kuulamata jätmist TsMS § 524 lg 5 p 1 alusel ei saa põhjendada üksnes üldise epideemia või haiguspuhanguga (st abstraktse ohuga), vaid riski tuleb hinnata diferentseeritult. Isiku vahetust ärakuulamisest võib loobuda üksnes erandlikel juhtudel ning ohuhinnang tuleb anda konkreetse olukorra kohta. Seega tuleb ka epideemia või haiguspuhangu korral isik, kelle kinnisesse asutusse paigutamist otsustatakse, vahetult ära kuulata, kui isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt ei tulene isiku tervisele sellest kahjulikke tagajärgi. Ohutu ärakuulamise tagamiseks võib olla piisav, kui järgitakse Terviseameti soovitustest tulenevaid kaitseabinõusid (nt hügieenireeglid, kaitsemaskid ja -riietus, piisava vahemaa hoidmine inimeste vahel, vaktsineeritus; vt ka Riigikohtu 21. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-11920/32, p 12.3;
23.aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-10639/48, p 13.3). Praegu ei esitanud maakohus määruses põhjendusi, miks ta ei kuulanud puudutatud isikut ära vahetult, vaid tegi seda videosilla vahendusel. Kohtud ei toonud esile asjaolusid, millest järelduks, et esines õiguslik alus jätta puudutatud isik vahetult ära kuulamata. Asja materjalidest ei nähtu, et puudutatud isiku tervislikku seisundit kajastavate dokumentide või pädeva arsti arvamuse kohaselt ei olnud puudutatud isiku külastamine ja vahetult ärakuulamine kõnealusel ajal lubatud. Nagu eespool mainitud, ei võimalda üksnes abstraktse ohu esinemine maakohtul vahetust ärakuulamisest loobuda (vt ka Riigikohtu 12. novembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-5865/32, p 15). Seega rikkusid kohtud oluliselt menetlusõiguse norme.
14.Ringkonnakohus on piisavalt põhjendanud järeldust, et puuduva haiguskriitika tingimustes ei saa leida, et isiku vaba tahe on jääda vabatahtlikult ravile. Ringkonnakohus on sellele järeldusele jõudmisel tuginenud psühhiaater K. Kochi ja psühhiaatria arst-residendi B. Kivi seisukohale, mis esitati ringkonnakohtule 24. märtsil 2021 ehk pärast seda, kui esindaja kohtus puudutatud isikuga (17. märtsil 2021). Sellises olukorras, mil veel 24. märtsil 2021 oli olemas vajadus jätkata tahtest olenematut ravi (olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimused), ei anna puudutatud isiku varem väljendatud ravilepingu sõlmimise nõusolek, pealegi praegu tuvastatu kohaselt tingimuslikult ja ebamäärase raviperioodi kohta esitatult, alust rakendada PsAS § 3 lg-t 1 psühhiaatrilise abi andmise kohta isiku enda nõusoleku alusel. 5(6)
2-21-3613
15.Puudutatud isiku menetluskulud kõikides kohtuastmetes jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel riigi kanda.
16.Riigikohus vabastas 26. aprilli 2021. a määrusega puudutatud isiku määruskaebuselt kautsjoni tasumisest TsMS § 180 lg 1 p 1 alusel. Vabastamine on TsMS § 190 lg 7 tähenduses lõplik. (allkirjastatu ddigitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.