Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-2198
Tsiviilasi
S.G. hagi T.L. tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
0 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 12. juuli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
T.L. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): T.L. (ik: XXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Ilya Zuev Vastustaja (hageja): S.G. (ik: XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Maria Abramenkova
vastu
sundtäitmise
lubamatuks
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 12. juuli 2021 otsus T.L.t S.G. kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse ja riigituludesse väljamõistetud riigilõivu 350 eurot osas.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista T.L.t S.G. kasuks välja menetluskulud 576 eurot.
3.T.L. on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 576 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
4.Vabastada T.L. TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 350 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
5.Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine: „1. Rahuldada hagi ja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr XXXXXXXXXXX lubamatuks.
2.Tühistada kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 1. märtsi 2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse Jõhvi kohtutäitur K.M. täiteasjas nr XXXXXXXXXXX kuni tsiviilasjas nr 2-21-2198 tehtava lahendi jõustumiseni.
3.Jätta menetluskulud T.L. kanda.
4.Välja mõista T.L.t S.G. kasuks menetluskulud 576 eurot.
5.T.L. on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 576 eurot viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Vabastada T.L. TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 350 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.“
6.Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.
7.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.S.G. (hageja) esitas 11.02.2021 maakohtule T.L. (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjas nr XXXXXXXXXXX sundtäitmine lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt jagavad pooled tsiviilasjas nr 2-17-13722 ühisvara. Viru Maakohus rahuldas nimetatud tsiviilasjas 05.06.2020 määrusega hageja hagi tagamise avalduse osaliselt. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 04.11.2020 määrusega määruskaebuse osaliselt, tühistas maakohtu 05.06.2020 määruse osaliselt ja sõnastas maakohtu määruse tervikresolutsiooni. Resolutsiooni p 3.4 formuleeriti järgmiselt: „Jätta rahuldamata S.G. taotlus keelata hagi tagamise korras T.L. siseneda korterisse, asukohaga XXXXXXXXX, ilma S.G. loata, ning viibida S.G. korteri trepikojas või selle läheduses.“ Kostja esitas Jõhvi kohtutäitur K.M. täitmisavalduse, mille alusel alustati täitemenetlust nr XXXXXXXXXXX. Asendamatu toimingu täitmisteates oli sätestatud, et Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 määruse tsiviilasjas nr 2-17-13722 alusel olete kohustatud: „Lubada T.L. siseneda korterisse, asukohaga XXXXXXXXX/andma korteri võtmed“. Kohtutäitur tegi hagejale ka sunniraha määramise hoiatuse.
Hageja leidis, et täitemenetlust on alustatud alusetult. Kohtutäitur on täitmisteates tõlgendanud kohtumäärust, mis ei ole õiguspärane. Nimetatud kohtumääruse alusel ei saa olla sissenõudjaks kostja, vaid üksnes hageja, juhul, kui kostja hakkab rikkuma hageja kohtumäärusest tulenevaid õigusi.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja ei täida Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 määrust. Kostjal on korteri kaasomanikuna õigus siseneda korterisse ilma hageja loata ja tal peab olema selleks võti. Hageja takistab kostjal korterisse sisenemist.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus rahuldas 12. juuli 2021 otsusega hagi ja tunnistas täiteasjas nr XXXXXXXXXXX sundtäitmise lubamatuks. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 936 eurot (sh käibemaks) ja viivise menetluskuludelt (936 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Samuti mõistis maakohus kostjalt välja riigilõivu 350 eurot Eesti Vabariigi kasuks. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt täitedokumendist ei nähtu, et hagejal lasuks kohustus lubada kostjal siseneda korterisse ja anda korteri võtmed. Kohtutäitur on rikkunud täitemenetluse formaliseerituse printsiipi, kuna kohtutäitur ei lähtunud kohtumääruse resolutsiooni p 3.4 sõnastusest. Kohtumäärusest tulenevalt ei ole kostja sissenõudjaks, kuivõrd kostjale ei tulene kohtumäärusest õigusi või nõudeid, mida ta saaks sundtäitmisele pöörata. Seega algatas kohtutäitur täitemenetluse ebaõigesti (täitemenetluse alustamiseks alus ja täitedokument puudusid) ning sundtäitmine täiteasjas tuleb formaliseerituse printsiibi rikkumise tõttu tunnistada lubamatuks. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis on põhjendatud jätta hageja menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohus leidis, et tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu arvestades on hageja õigusabikulu esitatud suuruses põhjendatud ja vajalik, ning mõistis hageja menetluskulud 936 eurot (sh käibemaks) kostjalt välja. Lisandub TsMS § 177 lg 4 alusel viivis. TsMS § 190 lg 3 alusel tuleb mõista kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõiv 350 eurot hagilt ja hagi tagamise avalduselt, mille tasumisest hageja 01.03.2021 määrusega vabastati.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.T.L. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 12. juuli 2021 otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega jätta maakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluse menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on õiglane jätta menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. On ebaõiglane, kui kostja peab vastutama kohtutäituri tegevuse eest. Kostja ei saanud aru, kas otsus kuulub täitmisele või mitte, sest selle üle otsustas kohtutäitur. Lisaks kasvatab kostja kolme alaealist last ja menetluskulude kandmine mõjutab negatiivselt perekonna varalist olukorda; 2) on hageja advokaadikulu summas 936 eurot vaidluse ulatust arvestades ülepaisutatud. Hagiavalduse maht ei ole suur. Kohus ei ole hageja advokaadikulu põhjendatust analüüsinud; 3) palub apellant jätta riigilõiv 350 eurot, mille tasumisest hageja vabastati, riigi kanda.
5.S.G. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on kohtuotsus põhjendatud, õiglane ja vastab seadusele. Kostja pöördus täitmisavaldusega kohtutäituri poole. Hageja püüdis lahendada olukorda kohtuväliselt, kuid kostja ei olnud sellega nõus. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitsmiseks kohtusse. Hagejal puudub juriidiline kõrgharidus ning ta ei saanud ilma abita oma õigusi kaitsta. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kohtumenetluse pooled on sissenõudja ja võlgnik. Seega ei saa selles menetluses kohustada kohtutäiturit kulusid kandma. Kui kostjal on tekkinud kulud kohtutäituri tegevuse tõttu, võib ta pöörduda kohtusse kahju hüvitamise nõudega kohtutäituri vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Antud asjas vaidlustas maakohtu otsuse kostja ning seda menetluskulude jaotuse ja temalt väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 3-7). Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse ja riigituludesse riigilõivu 350 eurot väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 5-7). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulude katteks 576 eurot ja vabastab hageja TsMS § 190 lg 7 alusel riigilõivu 350 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
8.Maakohus rahuldas hagi ning jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Apellatsioonkaebuses on kostja seisukohal, et menetluskulude jaotusele tuleb kohaldada TsMS § 162 lg-s 4 sätestatut ning jätta menetluskulud poolte kanda, kuna hageja menetluskulude temalt väljamõistmine oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Ringkonnakohus arvates ei ole kostja seisukoht põhjendatud. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks on seadusandja kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega eeldab TsMS § 162 lg 4 kohaldamine erandlike asjaolude olemasolu (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-142-10). Antud vaidluses selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Täitemenetluse alustas kohtutäitur kostja avalduse alusel (I kd, tl 68) ning see, et sundtäitmine tunnistati kohtuotsusega lubamatuks, ei ole erandlikuks asjaoluks TsMS § 162 lg 4 tähenduses. Kostja pidi kohtutäiturile avalduse esitamisel arvestama, et täituri toimingute vaidlustamisel tuleb poolel, kelle kahjuks otsus tehakse, kanda teise poole menetluskulud.
9.Maakohus mõistis kostjalt välja hageja õigusabikulud 936 eurot (6x120x1,2). Kostja alternatiivse seisukoha järgi ei ole maakohtu poolt temalt hageja õigusabikulude täies ulatuses väljamõistmine põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga osaliselt. Lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus õigusabile kulunud aja ning asja keerukuse hindamise osas. Ringkonnakohtu arvates ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest kaalutlusi, mille alusel on kohus lugenud hageja õigusabikulud täies ulatuses põhjendatuks.
Asja materjalidest nähtuvalt keeldus maakohus 01.03.2021 määrusega hageja tuvastusnõude menetlusse võtmisest (I kd, tl 151-152). Seega ei saanud esindaja poolt kulutatud aeg hagiavalduse koostamiseks olla täies ulatuses põhjendatud. Lisaks koostas hageja esindaja vastuse kostja vastusele (II kd, tl 5-6) ning vastuse kohtu kirjale (II kd, tl 46-49). Ringkonnakohus rõhutab, et mõlemas hageja esindaja koostatud vastuses käsitletakse valdavalt hageja ja kostja omavahelisi suhteid, mitte kohtutäituri toiminguid seoses kostja avaldusega. Hageja esindaja kulud seoses eelmärgitud vastuste koostamisega on seetõttu põhjendatud vaid osaliselt. Arvestades eeltoodut, on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu maakohtu menetluses kokku 4 tundi, s.o 576 eurot (4x120x1,2).
10.Viru Maakohus rahuldas 01.03.2021 määrusega hageja menetlusabi taotluse ning vabastas ta hagiavalduselt ja hagi tagamise määruselt riigilõivu 350 euro tasumisest. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis riigilõivu 350 eurot, millest hageja oli vabastatud, TsMS § 190 lg 3 alusel kostjalt välja. Ringkonnakohtu arvates esineb antud juhul TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud mõjuv põhjus kostja vabastamiseks riigilõivu 350 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Hageja vaidlustas kohtutäituri tegevuse täitemenetluse läbiviimisel ning juhul, kui hageja ei olnud rahul kohtutäituri otsusega, tulnuks tal esitada maakohtule kaebus kohtutäituri otsuse peale (TMS § 218 lg 1). Praegusel juhul esitas hageja maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, mis ei ole õige õiguskaitsevahend. Samas nähtub asja materjalidest, et hageja lähtus hagi esitamisel kohtutäituri ekslikust juhisest (I kd, tl 75) ning sellest on lähtunud ka maakohus hagi menetlusse võtmisel. Ringkonnakohus leiab, et ekslik menetlusliigi valik ja sellest tingitud suurem riigilõivu määr, on praegusel juhul mõjuvaks põhjuseks kostja vabastamiseks riigilõivu 350 eurot riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus märgib siinkohal lisaks, et sõltumata menetlusliigist on kostjal kohustus hüvitada hageja õigusabikulud (vt käesoleva otsuse p 8).
11.Seoses apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.