S. G. hagi T. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: S. G., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond Hageja lepinguline esindaja: advokaat Maria Abramenkova, asukoht: Jõe 3, 10151 Tallinn, e-posti aadress: [email protected] Kostja: T. L., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, Ida-Viru maakond
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Tunnistada täiteasjas nr xxxxx sundtäitmine lubamatuks.
3.Tühistada käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 01.03.2021 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani täiteasjas nr xxxxx kuni tsiviilasjas nr 2-21-2198 kohtulahendi jõustumiseni.
Välja mõista T. L.lt S. G. kasuks menetluskulud 936 eurot (sh käibemaks) ning viivis menetluskuludelt (so 936 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).
6.Välja mõista T. L.lt Eesti Vabariigi kasuks riigilõiv summas 350 eurot. Riigilõiv summas 350 eurot tuleb T. L.l tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates
otsusele lisatud makseinfos näidatud pangakontole, märkides tasumisel maksinfos näidatud viitenumbri.
7.Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb T. L.l tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud, hageja nõue ja seisukohad
1.Viru Maakohtule 26.02.2021 esitatud hagiavalduse asjaolude kohaselt jagavad T. L. ja S. G. ühisvara tsiviilasjas nr 2-17-13722. Poolte vahel on eelviidatud kohtuasjas vaidlus selle üle, kas korteriomand, asukohaga xxx xx-xx xxx, kuulub nende ühisvara (PKS § 25) või S. G. lahusvara hulka (PKS § 27 lg 2 p 2). Tuvastatud on, et S. G. elab eelnimetatud korteris ning T. L. seda enda elukohana ei vaja. Hageja märkis, et kostja käitumise tõttu on hagejal rikutud kodune rahu ja eraelu puutumatus ning õigus privaatsusele. Omavoliline korteriluku vahetamine, korterist asjade ära viimine, kogu korteri pahupidi keeramine, ukseluku tikke täis toppimine ja ähvardamine. 10.08.2020 Riigiprokuratuuri otsusega alustati menetlus kriminaalasjas nr xxxxxxxx T. L. suhtes KarS § 266 lg 2 p 1 tunnusel. KarS § 266 lg 2 p 1 omavoliline sissetung ja lahkumisnõude täitmata jätmine (valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmine). Oma õiguste kaitseks esitas S. G. hagi tagamise taotluse Viru Maakohtule. Viru Maakohus rahuldas 05.06.2020 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-13722 osaliselt S. G. hagi tagamise taotluse. T. L. esitas määruskaebuse eelmärgitud Viru Maakohtu määruse peale. Tartu Ringkonnakohus tegi 04.11.2020 määruse resolutsiooniga: 1) Tühistada Viru Maakohtu 05.06.2020 määrus osas, millega kohus keelas hagi tagamise korras kuni tsiviilasja nr 2-17-13722 kohtuotsuse jõustumiseni T. L.l siseneda korterisse asukohaga xxx xx-xx xxx ilma S. G. loata. 2) Tartu Ringkonnakohus rahuldas määruskaebus osaliselt. 3) kohus luges Viru Maakohtu 05.06.2020 määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: „3.1. Rahuldada S. G. hagi tagamise taotlus osaliselt. 3.2. Reguleerida korter, asukohaga xxx xx-xx xxx, kasutamist selliselt, et korter on elukohana S. G. kasutuses (valduses). 3.3. Hagi tagamise korras keelata kuni tsiviilasjas nr 2-17-13722 kohtuotsuse jõustumiseni T. L.l omavoliliselt vahetada korteri, asukohaga xxx xx-xx xxx, ukselukku. 3.4. Jätta rahuldamata S. G. taotlus keelata hagi tagamise korras T. L.l siseneda korterisse, asukohaga xxx xx-xx xxx, ilma S. G. loata, ning viibida S. G. korteri trepikojas või selle läheduses.“ T. L. esitas täitmisavalduse Jõhvi kohtutäiturile Kristel Maalmanile, mille alusel algatati täiteasi nr xxxxx. Asendamatu toimingu täitmisteates oli sätestatud, et Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-13722 alusel olete kohustatud: „Lubada T. L.l siseneda
korterisse, asukohaga xxx xx-xx xxx/ andma korteri võtmed“. Samuti saatis Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman hagejale sunniraha määramise hoiatuse, mille kohaselt hoiatas kohtutäitur kostjat, et kohustuse täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel rakendatakse hageja suhtes sunniraha 300 eurot. Hageja sai täitedokumendid kätte 17.12.2020. Hageja võttis ühendust kohtutäituriga ja püüdis selgitada, et hagi tagamise taotlus oli saadetud hageja, mitte kostja õiguste kaitseks. Hageja selgituste peale täitemenetlust ei lõpetatud ja seetõttu oli hageja sunnitud esitama kaebuse kohtutäiturile, mille kohtutäitur jättis otsusega rahuldamata. Õiguslikus põhjenduses märkis hageja, et täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine on võimalik ainult sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega sissenõudja vastu ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetlus on võlgniku jaoks ainus võimalus sundtäitmise eeldusi kohtulikult kontrollida (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-15 p 9). Hageja leidis, et täitedokumendiks olev kohtumäärus (tsiviilasjas nr 2-17-13722) hagi tagamise kohta ei ole piisavalt selge ja üheselt arusaadav, reguleerimata on, kuidas hageja peaks võimaldama T. L.l siseneda korterisse. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema selge, arusaadav ja täidetav (Riigikohtu 03.04.2012 lahend nr 3-2-1-20-12 p 17 jm). Täitedokumendist ei tulene hagejale mingit konkreetset kohustust. Täitedokumendi täitmiseks on algatatud täitemenetlus, mille toimingu tegemisel on tekkinud vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel selle üle, kuidas täitmine peaks toimuma. Hageja osundas, et täitemenetlus on alusetult algatatud, kuna seda, mida T. L. tahab täitemenetlusega saavutada, ei ole Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 määrusega reguleeritud. Seejuures seda nõuet, mis on esitatud täitmisteates, pole eelviidatud Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumääruses sätestatudki. Hageja asus seisukohale, et kohtutäitur ei tohtinud T. L. avaldust täitemenetluse alustamiseks menetlusse võtta. Kuna täitemenetluse alustamiseks puudus õiguslik alus, ei ole õiguslikku alust ka täitemenetluse eest avaldajalt raha nõudmiseks. Kohtutäitur on asendamatu toimingu täitmisteatega (vt selles sisalduvat sõnastust) võtnud endale kohustuse tõlgendada kohtumäärust, mis ei ole õiguspärane. Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsioonis ei ole kirjas, et hageja kohustuks lubama kostjal siseneda korterisse ja andma korteri võtmed kostjale nagu kohtutäitur on täitmisteates märkinud. Edasi märkis hageja, et kohtumäärusega reguleeriti korteri valdust ja valdajaks on hageja, mis tähendab omakorda seda, et kostjal puudub õigus ilma valdaja nõusolekuta siseneda korterisse. Täitemenetluse alustamisega on rikutud hageja, kui korteri valdaja õigusi (AÕS § 32-50). Hagejale jäi ebaselgeks asjaolu, et kui hagi tagamise määrus kaitseb hageja (mitte kostja) õigusi, siis kuidas saab kostja pöörduda kohtutäituri poole täitemenetluse algatamiseks. Hageja hinnangul ei saa kostja olla täiteasjas sissenõudjaks, kuivõrd kohtumääruse alusel saaks sissenõudjaks olla üksnes hageja, seda juhul kui kostja hakkab kohtumäärusest tulenevalt hageja õigusi rikkuma. Hageja sedastas, et ka Jõhvi kohtutäitur on ise kinnitanud, et tegemist on pooliku määrusega, mille täitmise reguleerimine, üheselt arusaadavus on problemaatiline ning kohtutäituril on raske täitmist kontrollida. Hageja tõi hagiavalduses esile pärast täitemenetluse algatamist kostja käitumisega seonduvad asjaolud. 03.01.21kui hageja tuli töölt (16:30) avastas ta, et kostja on ukseluku tikke täis toppinud. Hageja ei saanud korterisse siseneda, pidi kutsuma lukuabi ning oli sunnitud selle eest maksma 50 eurot; 03.01.21 – umbes kella 19.00 ajal tuli kostja koos abikaasaga korteri juurde ja ähvardas, et kui hageja ei anna talle ja tema abikaasale võimalust siseneda korterisse, siis ta vahetab terve ukse. Konflikti vältimiseks pakkus hageja tulla korterisse 04.01.2021 kell 19.00. Pakutud ajal tuli kostja koos uue abikaasaga ning veetis korteris nii palju aega kui soovis; 31.01.2021 tuli kostja koos abikaasaga ilma etteteavituseta korterisse. Kuna hageja ei lubanud neil korterisse siseneda, siis nad murdsid ukseluku. Eelnev viitab aga sellele, et hageja peab pöörduma kohtutäituri poole oma õiguste kaitseks, aga mitte kostja (I kd, tlk 39-45). Hagiavalduses palus hageja tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus ja tunnistada sundtäitmine lubamatuks. Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus täitemenetluse (täiteasja nr xxxxx) peatamist kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni (I kd, tlk 47).
2.Viru Maakohtu 01.03.2021 määrusega on rahuldatud hageja taotlus hagi tagamiseks ning kohus peatas täitemenetluse täiteasjas nr xxxxx kuni tsiviilasjas nr 2-21-2198 tehtava lahendi jõustumiseni. Kohtumäärus jõustus 17.03.2021 (tlk 146-150). 01.03.2021 kohtumäärusega (jõustus 17.03.2021) keeldus kohus S. G. hagi T. L. vastu tuvastusliku nõude (tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus), menetlusse võtmisest ning kohus võttis S. G. hagi T. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes menetlusse (I kd, tlk 151-154). 20.05.2021 korraldavas kohtumääruses märkis kohus, et Viru Maakohus keeldus 05.02.2021 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-21-1845 S. G. kaebuse kohtutäituri 22.01.2021 otsusele täiteasjas nr xxxxx, menetlusse võtmisest. Kohus leidis, et kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebaja taotletud eesmärki ja kohus andis S. G.le suunise, mille kohaselt tuleb esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1). Viru Maakohus tugines käesolevas asjas Riigikohtu 17.03.2021 lahendi nr 2-19-6362 p-is 11.2 osundatule. Kohus leidis, et arvestades antud asjas olevaid asjaolusid ja tõendeid, siis oleks õigeks ja kohaseks õiguskaitsevahendiks olnud siiski kohtutäituri tegevuse peale TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse esitamine. Samas leidis kohus, et eeltoodu ei takistanud hagiavalduse läbivaatamist, kuna varasemalt on kohus kaebuse esitajale (hagejale) andnud suunise, mille kohaselt tuleb esitada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (TMS § 221 lg 1, vt kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-21-1845) ning käesolevas asjas võttis kohus menetlusse S. G. hagi T. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes (II kd, tlk 21 pöördel, tlk 22).
3.21.04.2021 vastuses selgitas hageja, et kostja 31.03.2021 vastusega esitatud tõendid (lisad 1, 2, 3 ja 5) ei ole asjakohased. Kostja väited hageja vägivaldsusest on paljasõnalised ja tõendamata ning sellised väited tuleb jätta tähelepanuta. Korter on ühisomandis ja kaasomanike õigused ei puutu asjasse. Harju Maakohtu 05.06.2020 ja 04.11.2020 Tartu Ringkonnakohtu määrustega on kinnitatud, et korter on hageja valduses. Kostja esitatud väited, et korteris toimuvad joomingud ja korteris viibivad kõrvalised isikud on väljamõeldis ja ei vasta tõele. Hageja töötab esmaspäevast reedeni, alates varahommikust õhtuni ja sellist käitumist nagu kostja kirjeldab, on välistatud. Riigiprokuratuuri määruse kohaselt rikub kostja hageja valdust, mille osas on algatatud kriminaalmenetlus. Korterile paigaldas uued lukud hageja, pärast seda, kui kostja oli need rikkunud ning muud põhjust lukkude vahetuseks hagejal ei olnud. Hageja on korduvalt pöördunud politsei poole põhjusel, et kostja rikub hageja õigusi. Telefonikõne väljavõte (hageja ja kostja abikaasa vahel) ja kirjavahetusega on tõendatud, et hageja pakkus võimalikke lahendusi korteri ukse võtmega seonduvalt, kuid kostja ei olnud sellest huvitatud (II kd, tlk 5-6).
4.03.06.2021 seisukohas osundas hageja, et kostja fotod on kunstlikud, kuna kostja tuli koos oma abikaasaga korterisse kell 06:00 hommikul ja kostja abikaasa viskas hageja jõudu kasutades korterist välja. Seejärel korraldasid kostja ja tema abikaasa korteris segaduse ning tegid fotod ja pärast politsei saabumist lubati hagejal korterisse siseneda. Tõend sündmustest esitati 11.03.2021 ja 09.03.2021. Hageja märkis, et tsiviilasjas nr 2-17-13722 hagi tagamise kohta tehtud Tartu Ringkonnakohtu määrus ei ole piisavalt selge ega üheselt arusaadav, mh täidetav ning reguleerimata on jäetud see, kuidas peaks hageja võimaldama kostjal korterisse sisenemise. Hageja jäi selle juurde, et täitedokumendist ei tulene hagejale mingit konkreetset kohustust. Tartu Ringkonnakohtu määrus kaitseb hageja valdust, kuid teiselt poolt tühistas ringkonnakohus Harju Maakohtu määruse osa, millega kohus keelas kostjal siseneda korterisse ilma hageja loata. Valduse kaitsmine tähendab seda, et kostjal puudub õigus ilma valdaja nõusolekuta korterisse siseneda ja täitemenetluse alustamine rikub korteri valdaja õigusi. Korter on hageja elukohaks ja tal peab olema õigus eraelu puutumatusele. Kostjal on olemas teine korter, kus ta elab oma abikaasaga (II kd, tlk 46-49). Kostja vastused
5.31.03.2021 vastuses ei nõustunud kostja hagis tooduga, kuna hageja on kohtule ja politseile esitanud
valeandmeid ja avaldusi, mis puudutab järgmisi faktilisi asjaolusid (hageja peksmine, jälitamine, kostja omavoliline hageja korterisse tungimine, korterist hageja isiklike asjade omavoliline väljatoomine kostja poolt, tahtlik korteriukse luku rikkumine, korralageduse tekitamine). Kostja ei tunnistanud hagi, kuna see on alusetu ning kohtuasi tuli kostja hinnangul lõpetada. Hageja ei täida Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 määrust ja kirjavahetusest nähtuvalt provotseerib skandaale. Korteri asukohaga xxx xx-xx, xxx kaasomanikeks on hageja ja kostja ning kaasomanikel on võrdsed õigused omandi suhtes ja omandi kaitse ei kehti teise kaasomaniku suhtes. Korteris viibimiseks ei pea üks kaasomanik teiselt luba paluma. Ja mõlemal kaasomanikul peab olema uksevõti, et takistusteta siseneda korterisse. Hageja takistab kostjal korterisse sisenemist. Lukkude vahetust kostjaga hageja ei kooskõlasta ning kasutab füüsilist jõudu kostja suhtes (lükkas korterist kostja välja või ei tee politsei kohalolekul ust lahti). Kostja oli sunnitud tungima korterisse ja lõhkuma ukseluku, et saada korterist kätte laste asjad, mida hageja heatahtlikult ei andnud. Kostja vahetas omal kulul katkise ukseluku ja esitas hagejale uued korteri võtmed politsei juuresolekul. Kostja käib korteris koos oma abikaasaga A. L.ga ja seda põhjusel, et üksi käies on hageja kostja suhtes agressiivne ja võib kostjat lüüa. Kuid kostja abikaasa juuresolekul käitub hageja vähem agressiivselt ja kostja tunneb abikaasa kohalolekul ennast turvalisemalt. Kostja märkis, et korteri seisund on kohutav, mida tõendavad fotod. Hageja ei korista korterit (korter haiseb), seal toimuvad joomingud ja viibivad kõrvalised isikud, kellega hageja tarvitab alkoholi ja suitsetab. Pärast intsidente ei leia hageja omi asju ning süüdistab asjade kadumises kostjat. Kostja ei saa korteris viibida, kuna hageja vahetab pidevalt korteri lukke ja tal puuduvad korteri võtmed, süüdistades seejuures kostjat, et viimane rikub lukke. Kostja palus hagi, hagi tagamise ja menetlusabi taotluste rahuldamata jätmist ning menetluskulud jätta hageja kanda (I kd, tlk 187-190).
6.24.05.2021 vastuses märkis kostja, et hageja väide, et hageja pole kostjat ega tema perekonda ähvardanud, ei vasta tõele, selle kohta on tõendina olemas kirjavahetus. Hageja telefonikõne väljavõte ei ole asjakohane ja see oli eelnevalt juba Tartu Maakohtu poolt läbi vaadatud ning mille põhjal tehti otsus. Telefonikõne tõendab seda, et kostja perekond on tulnud hagejale vastu (andis korteri võtmed). See, et korter on väga halvas seisundis võivad tõendada politseinikud, KÜ xxx xx esimees ja on tõendatud video ja fotodega. Kohtutäitur on seaduses sätestatud korras teinud täiteasjas otsuse ja see on õiglane. Viru Ringkonnaprokuratuur lõpetas 06.05.2021 kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr xxxxxxxx KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (II kd, tlk 41-42). Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastustega ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et S. G. hagi T. L. vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxxxx tuleb rahuldada. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).
8.Pooltel ei ole vaidlust alljärgnevate asjas oluliste asjaolude üle: -tsiviilasjas nr 2-17-13722 Viru Maakohtu 05.06.2020 kohtumäärusega rahuldati S. G. hagi tagamise taotlus osaliselt. Hagi tagamise korras reguleeris kohus TsMS § 377 lg 2 alusel korteriomandi asukohaga xxx xx-xx, xxx kasutusviisi. Kohtumääruse resolutsiooni p 2 kohaselt on viidatud korter S. G. kasutuses (valduses) ning ta saab seal elada. Kohtumääruse resolutsiooni p 3 kohaselt keelas kohus hagi tagamise korras kuni tsiviilasjas nr 2-17-13722 kohtuotsuse jõustumiseni T. L.l siseneda
korterisse asukohaga xxx xx-xx, xxx ilma S. G. loata ning vahetada omavoliliselt korteri ukselukku. Kohus jättis rahuldamata S. G. taotluse hagi tagamise korras T. L.l viibimise S. G. elumajas või selle läheduses (I kd, tlk 57-61); -tsiviilasjas nr 2-17-13722 04.11.2020 Tartu Ringkonnakohtu määrusega tühistati Viru Maakohtu 05.06.2020 määrus osas, millega kohus keelas hagi tagamise korras kuni tsiviilasjas nr 2-17-13722 kohtuotsuse jõustumiseni T. L.l siseneda korterisse asukohaga xxx xx-xx, xxx ilma S. G. loata. T. L. määruskaebus rahuldati osaliselt. Tartu Ringkonnakohus luges kohtumääruse resolutsiooni punktides 3.1 kuni 3.5 Viru Maakohtu 05.06.2020 määruse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuses: „3.1. Rahuldada S. G. hagi tagamise taotlus osaliselt; 3.2. Reguleerida korteri, asukohaga xxx xx-xx xxx, kasutamist selliselt, et korter on elukohana S. G. kasutuses (valduses); 3.3. Hagi tagamise korras keelata kuni tsiviilasjas nr 2-17-13722 kohtuotsuse jõustumiseni T. L.l omavoliliselt vahetada korteri, asukohaga xxx xx-xx xxx, ukselukku; 3.4. Jätta rahuldamata S. G. taotlus keelata hagi tagamise korras T. L.l siseneda korterisse, asukohaga xxx xx-xx xxx, ilma S. G loata, ning viibida S. G. korteri trepikojas või selle läheduses; 3.5. Kohtumäärus kuulub viivitamatule täitmisele.“. Kohtumäärus jõustus 04.11.2020 (TsMS § 390 lg 1; I kd, tlk 62-67); -Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani otsusest täiteasjas nr xxxxx nähtuvalt algatati sissenõudja T. L. 26.11.2020 täitmisavalduse ja Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumääruse (täitedokument) alusel täitemenetlus. Täitmisnõude sisuks on Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumääruse resolutsiooni p 3.4 sõnastuses: „Jätta rahuldamata S. G. taotlus keelata hagi tagamise korras T. L.l siseneda korterisse, asukohaga xxx xx-xx xxx, ilma S. G. loata, ning viibida S. G. korteri trepikojas või selle läheduses“ (I kd, tlk 75); -Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani poolt on täiteasjas nr xxxxx S. G.le koostatud 30.11.2020 asendamatu toimingu täitmisteade, milles kajastuvalt on S. G. kohustatud Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumääruse järgi lubama T. L.l siseneda korterisse, asukohaga xxx xx-xx, xxx/andma korteri võtmed (I kd, tlk 68-69); -täiteasjas nr xxxxx on Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman 25.01.2021 otsuses kohustuse täitmiseks ja sunniraha määramise hoiatuses kohustanud S. G. täitma Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-17-13722 nõutekohaselt ja lubama T. L.l siseneda korterisse asukohaga xxx xx-xx, xxx/andma korteri võtmed. Kohustuse täitmise tähtajaks oli 08.02.2021. Kohtutäitur hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel rakendatakse S. G. suhtes sunniraha 300 eurot (I kd, tlk 70); -22.01.2021 otsusega jättis Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman S. G. 26.12.2020 kaebuse (I kd, tlk 7174) täiteasjas nr xxxxx rahuldamata (I kd, tl 75-76). 12.02.2020 otsusega pikendati S. G. taotluse alusel (I kd, tlk 80-82) sunniraha tasumise tähtaega, uueks sunniraha maksmise tähtajaks määrati 08.03.2021 (I kd, tlk 83-85).
9.Pooltel on vaidlus kokkuvõtvalt selle üle, kas sundtäitmine täiteasjas nr xxxxx on Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 määruse resolutsiooni punktist 3.4 tulenevalt lubatav. Seega seisneb asja lahendamisel vaidlusküsimus selles, kas eelviidatud täitedokumendi vastava punkti 3.4 sõnastuse alusel oli kohtutäitur õigustatud täitemenetlust algatama ja läbi viima ning sunniraha määrama.
10.Hageja on kohtule esitanud hagiavalduse, milles palub tunnistada täiteasjas nr xxxxx sundtäitmine lubamatuks (I kd, tlk 47). Hagiavalduses kajastuvalt leidis hageja, et Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 3.4 ei ole piisavalt selge ega üheselt arusaadav. Hageja osundas, et täitemenetlus on alusetult algatatud, kuna täitmisdokumendi resolutsioonis ei ole kirjas, et hageja kohustuks lubama kostjal korterisse siseneda ja andma korteri võtmed kostjale nagu kohtutäitur on täitmisteates märkinud. Kohtutäitur on asendamatu toimingu täitmisteates tõlgendanud kohtumäärust, mis ei olnud õiguspärane. Kohtutäitur ei saa kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ja seda tuleb täita sõnastuses nagu see on otsuses kirjas. Ka leidis hageja, et kostja ei saa olla täiteasjas sissenõudjaks,
kuivõrd kohtumääruse alusel saaks sissenõudjaks olla üksnes hageja, seda juhul, kui kostja hakkab kohtumäärusest tulenevalt hageja õigusi rikkuma (I kd, tlk 41, 42, 43 ja 44). Kostja seevastu hagi ei tunnistanud ja leidis, et hageja ei täida täitedokumenti ja tal on ühisomanikuna õigus korterisse ilma hageja loata siseneda ja tal peab olema korteri uksevõti, et takistusteta siseneda korterisse. Eeltoodut hageja eirab ja kostja oli sunnitud tungima korterisse ja lõhkuma ukseluku, et kätte saada isiklikud asjad. Kohtutäitur on täiteasjas teinud seaduses sätestatud korras otsuse ja see on õiglane. (I kd, tlk 187, 188, 189; II kd, tlk 42).
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 23 lg 1 lause 1 sätestab, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas. Riigikohtu lahendi 3-2-1-64-12 punktis 16 on asutud seisukohale, et „Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-60-11, p 15). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 lg 1 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama“. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-119-02 p-s 8 ja lahendis nr 3-2-1-132-07 p-is 11 märkinud, et täitemenetluses kehtib formaliseeritusse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Täiendavalt on Riigikohus selgitanud, et formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Riigikohus on mitmes oma lahendis leidnud, et kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (vt Riigikohtu lahendi nr 3-2-14-06 p 41). Selge peab olema ka hagi tagamise määruse resolutsioon. Kohtulahendi selguse osas teeb kohus hinnangulise otsustuse. Praegusel juhul on kolleegiumi arvates hagi tagamise määrus ebaselge. Ebaselgust ei oleks olnud, kui hagi tagamise määruses oleksid nõutavad dokumendid olnud piisavalt piiritletud tunnuse järgi, mis eristanuks neid muudest dokumentidest. Üksnes sellisel juhul saanuks kostjale ette heita hagi tagamise määruse täitmata jätmist ning anda kohtutäiturile luba läbiotsimiseks, leidmaks hagi tagamise määruses nimetatud dokumente. Hagejal on õigus esitada selge hagi tagamise taotlus. Eeltoodust järeldub, et kui kohtutäiturile esitatakse täitmisavaldus ja täitedokument, kontrollib kohtutäitur, kas täitmisavalduses märgitud sundtäitmisele esitatud nõue nähtub täitedokumendist ja kas täitmiseks esitatud täitedokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (täitemenetluse formaliseeritusse printsiip). Seega täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Kui sundtäitmisele esitatud nõuet ei nähtu täitedokumendist või on täitedokument täitmisavalduses kirjeldatud nõude osas ebaselge, ei tohi kohtutäitur täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest lähtuvalt täitemenetlust läbi viia ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi tuleb rahuldada ning täitemenetlus TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Põhimõte, mida Riigikohtu otsustest võib aga välja lugeda, on see, et kohtutäitur peab lähtuma ainult täitedokumendis otsesõnu väljendatud otsustusest ehk kohtulahendi resolutsioonist.
Osundavalt tuleb kohtul antud asjas vaidluse esemest lähtuvalt analüüsida, kas kostjal saab olla täitedokumendist tulenevalt sundtäitmise aluseks olev nõue ning kas täitemenetluse läbiviimine hageja suhtes on õiguspärane. Kostja on vaidlustamata asjaoluna Jõhvi kohtutäiturile Kristel Maalmanile 26.11.2020 esitanud täitmisavalduse ja täitedokumendi Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumääruse (I kd, tlk 62-67) täitmiseks. Täitmisnõude sisuks on Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumääruse resolutsiooni p 3.4 sõnastuses: „Jätta rahuldamata S. G. taotlus keelata hagi tagamise korras T. L.l siseneda korterisse, asukohaga xxx xx-xx xxx, ilma S. G. loata, ning viibida S. G. korteri trepikojas või selle läheduses“ (I kd, tlk 75). Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani poolt on täiteasjas nr xxxxx S. G.le koostatud 30.11.2020 asendamatu toimingu täitmisteade, milles kajastuvalt on S. G. kohustatud Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumääruse järgi lubama T. L.l siseneda korterisse, asukohaga xxx xxxx, xxx/andma korteri võtmed (I kd, tlk 68-69). Kohus on seisukohal, et täitedokumendist ehk Tartu Ringkonnakohtu 04.11.2020 kohtumäärusest (selle resolutsiooni punktist 3.4) ei nähtu, et hagejal lasuks kohustus lubada kostjal siseneda korterisse asukohaga xxx xx-xx, xxx ning ka seda, et hageja on kohustatud kostjale andma vaidlusaluse korteri võtmed. Kohus nõustub hagejaga selles, et hagi tagamise kohtumääruse resolutsiooni p 3.4 ei ole TsMS § 442 lg 5 mõistes üheselt ja selgelt arusaadav, milline oleks täidetav ka muu otsuse tekstita. Ka kohtutäitur on 28.01.2021 e-kirjas tõdenud, et: „Tegemist on pisut pooliku määrusega, mille tõttu täitmise reguleerimine/üheselt arusaadavus on problemaatiline ja täituril on raske täitmist kontrollida“ (I kd, tlk 19). Lisaks ei ole kostja esitanud hagile faktiväiteid, mille alusel oleks kohtul võimalik lugeda sundtäitmisele esitatud kohtumääruse resolutsiooni punkt 3.4 selgeks, mis lubaks täitmisavalduses ja asendamatu toimingu täitmisteates oleva sõnastuse alusel täitmist läbi viia ning teha hagejale etteheiteid hagi tagamise kohtumääruse täitmata jätmise kohta. Tõepoolest, Tartu Ringkonnakohus 04.11.2020 on kohtumääruse põhjendavas osas (p 11.3) leidnud, et hageja ja kostja teostavad PKS § 28 lg 1 tähenduses ühisvaraga seonduvaid õigusi ja kohustusi ühiselt ning seetõttu on T. L.l õigus korterisse sisenemiseks (I kd, tlk 66). Kohus leiab, et kohtumääruse õiguslikus põhjenduses väljendatud seisukohta ei saanud kohtutäitur täiteasja algatamisel aluseks võtta, muuhulgas laiendavalt ja lisanduvalt (või ümberpööratult tuletada kostjale õigusi, mida sõnaselgelt kohtumääruse resolutsioonis määratletud ei ole) tõlgendada kohtumääruse resolutsiooni p-is 3.4 olevat sõnastust selliselt, mis kohustaks hagejat lubama kostjal korterisse sisenema ja paneks hagejale kohustuse kostjale korteri võtmete andmise osas. Kohtu hinnangul on kohtutäitur antud juhul rikkunud täitemenetluses (täiteasjas nr 095/2020/2037) ettenähtud formaliseerituse printsiipi, kuna kohtutäitur ei lähtunud hagi tagamise kohtumääruse resolutsiooni pis 3.4 toodud otsustusest (resolutsiooni sõnastusest). Ka märgib kohus, et 04.11.2020 Tartu Ringkonnakohtu hagi tagamise kohtumäärusest tulenevalt ei ole kostja sissenõudjaks, kuivõrd kostjale ei tulene kohtumäärusest õigusi või nõudeid, mida viimane saaks sundtäitmisele pöörata ning sellest tulenevalt ei saanud kohtutäitur täitemenetlust kostja täitmisavalduse alusel algatada. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et kohtutäitur algatas täitemenetluse ebaõigesti (täitemenetluse alustamiseks alus ja täitedokument puudusid) ja sundtäitmine täiteasjas nr 095/2020/2037 tuleb formaliseerituse printsiibi rikkumise tõttu tunnistada lubamatuks. Kohus selgitab, et kohtutäituril tuleb eelmärgitud täiteasi nr 095/2020/2037 TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada. Seejuures ei tulene täitedokumendist hagejale kohustusi nagu täitmisavalduses ja asendamatu toimingu täitmisteates on märgitud. Kohtu hinnangul ei olnud täiteasjas sunniraha määramine (I kd, tlk 70) hagejale, sh sunniraha maksmise tähtaja pikendamine otsusega (I kd, tlk 83-85) ka põhjendatud. Kohus leiab, et hageja 26.12.2020 kaebus (I kd, tlk 71-74) kohtutäituri tegevuse peale oli põhjendatud ja kohtutäitur pidanuks kaebuse rahuldama ning täitemenetluse lõpetama.
12.Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et täiteasjas nr 095/2020/2037 olev sundtäitmine on lubamatu, siis ei hinda kohus hageja ja kostja muid väiteid ning seisukohti, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi rahuldamise osas. Kohus märgib, et hageja väited ja kostja vastuväited, mis põhinevad korteri kasutuse- ja ühisomandiküsimustel, tuleb pooltel lahendada tsiviilasjas nr 2-17-13722 ja/või muudel juhtudel kohtuväliselt omavahelisel kokkuleppel. Kostja on kohtule esitanud tõenditena: Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2021 otsus kriminaalasjas nr 1-21-76 (19233001511) (I kd, tlk 191-193); Viru Maakohtu Narva kohtumaja 10.01.2020 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-18-876 (hooldusõiguse asi) (I kd, tlk 200-211);, 28.01.2021, 29.01.2021, 01.02.2021 hageja ja kostja e-kirjavahetus ning eestikeelne tõlge (I kd, tlk 212-216); sõnumid vene- ja eestikeelsed (I kd, tlk 217-218). Fotod ja video korteri seisukorrast (II kd, tlk 27-32; 34-35; 37-38; 43). 18.05.2021 e-kirjavahetus kostja ja G. K. vahel, mis puudutab selgitusi kriminaalasja nr xxxxxxxx lõpetamise osas (II kd, tlk 63). Hageja on kohtule esitanud tõenditena: 10.08.2020 Riigiprokuratuuri määruse kriminaalasjas nr xxxxxxxx (I kd, tlk 8-11; 50-56); 28.01.2021 ja 29.01.2021 T. L. e-kirjad (I kd, tlk 78-79); hageja 21.02.2021 e-kiri PPA-le (I kd, tlk 137); 26.02.201 PPA teatised nr 233021000325 ja nr 233021000010 ukseluku kahjustamise juhtumite kohta (I kd, tlk 167-169); 10.03.2021 PPA teatis kriminaalasjas nr xxxxxxxxx, mis puudutab A. L. korterisse tungimist (I kd, tlk 177-178); 10.12.2019 hageja ja kostja vaheline e-kirjavahetus (II kd, tlk 8-9; 1516); telefonikõne salvestus (II kd tlk 19) ja telefonikõne salvestuse tõlge, milles kajastub hageja ja kostja abikaasa A. L. vaheline korteri võtmega kättesaamisega seonduv telefonivestlus (II kd, tlk 5255). Telefonikõnega seotud märkus ja tõlge (II kd, tlk 57-58). Kohus jätab eeltoodud tõendid, kui asjasse puutumatud (ei oma asja lahendamisel tõendamisesemest lähtuvalt tähtsust) TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel asja lahendamisel arvestamata.
13.Viru Maakohtu 01.03.2020 määrusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning peatati täitemenetlus täiteasjas nr xxxxx, kuni tsiviilasjas nr 2-21-2198 tehtava lahendi jõustumiseni (I kd, tlk 146-150). TsMS § 442 lg 5 esimese lause järgi peab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendama mh rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. TsMS § 445 lg 2 kohaselt kui hagi otsusega rahuldatakse, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohtuotsuse täitmise tagamiseks ei ole vajalik hagi tagamise abinõu jõusse jätmine. Kohtu hinnangul ei ole otsust hagi tagamise abinõu kehtivuse korral võimalik täita, sest kohtutäituril ei ole võimalik täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p 4 alusel lõpetada, kui täitemenetlus on peatatud. Seetõttu esineb alus hagi tagamise tühistamiseks. Kohus tühistab käesoleva kohtuotsuse jõustumisel 01.03.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas täitemenetluse Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani täiteasjas nr xxxxx kuni käesolevas tsiviilasjas nr 2-21-2198 kohtulahendi jõustumiseni.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning määrab kindlaks menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid (TsMS § 173 lg 1 ja § 174 lg 1). Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 4 sätestab, et hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud sissenõudja kanda. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus
tehti.
14.1.Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud summas 936 eurot (käibemaksuga). Hageja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega. Hageja palus menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga kuna hageja on füüsiline isik ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna tagasi küsida. Samuti mõista välja viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4 (II kd, tlk 49). Kostja on 17.06.2021 seisukohas palunud menetluskulud jätta hageja kanda (II kd, tlk 62). Seega hageja menetluskulude avalduses sisalduvale kostja vastu vaielnud ei ole.
14.2.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis on käesoleval juhul põhjendatud jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus arvestades, tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud õigusabile on esitatud suuruses põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistab hageja menetluskulud kokku 936 eurot (sh käibemaks) kostjalt välja. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 kohaselt tasuda menetluskuludelt ka viivis. 14.3.TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse 01.03.2021 määrusega ja andis hagejale menetlusabi ja vabastas hageja hagiavalduselt ja hagi tagamise taotluselt tasumisele kuuluva riigilõivu 350 euro tasumisest (I kd, tlk 143-145). Seega tuleb kostjalt nimetatud menetluskulu summas 350 eurot Eesti Vabariigi kasuks välja mõista. Vastavalt TsMS § 179 lg 1 mõistab asja lahendav kohus menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata riigilõiv, välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 21 alusel võib kohus lisada kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud, lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab tulenevalt TsMS § 179 lg 5 lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb kostjal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 8).
14.4.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 12.11.2021 kohtuotsusega nr 2-21-2198.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.