Kaire Pikamäe (eesistuja), Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
11.11.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-10085
Tsiviilasi
Y ja X kaebus kohtutäitur Rocki Alberti 08.05.2020 ja 01.07.2020 otsustele täiteasjas nr 176/2020/776
Menetlusosalised
Avaldaja I Y, lepinguline esindaja Jüri Reede Avaldaja II X, lepinguline esindaja Jüri Reede Puudutatud isik kohtutäitur Rocki Albert, seaduslik esindaja kohtutäituri abi J
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Y ja X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tühistada Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrus osas, millega maakohus lahendas X kaebuse kohtutäitur Rocki Alberti 08.05.2020 ja 01.07.2020 otsuste peale täiteasjas nr 176/2020/776. Lõpetada selles osas tsiviilasja menetlus.
Jätta ülejäänud osas Pärnu Maakohtu 24.07.2020 määrus muutmata ja Y määruskaebus rahuldamata.
Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud solidaarselt Y ja X kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1, 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).
Kohtutäitur Rocki Albert (kohtutäitur) algatas Omega Laen AS-i (sissenõudja) 27.04.2020 avalduse alusel Y (avaldaja I, võlgnik) suhtes täitemenetluse (täiteasi nr 176/2020/776). Täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-18-5546 (Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsus), millega avaldajalt I mõisteti sissenõudja kasuks välja menetluskulud 1008 eurot.
2-20-10085
2.Kohtutäitur koostas 08.05.2020 tasu ja esmase täitekulu väljamõistmise otsuse (tasuotsus). Tasuotsuses on tabeli kujul esitatud erinevad täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu suurused ning märgitud, et nõudmisele kuuluv summa sõltub nõude summast, rahuldamise viisist ja kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks.
3.Avaldaja abikaasa X (avaldaja II) esitas 09.06.2020 kohtutäiturile vastuväite avaldajate ühisvarale sissenõude pööramisele.
4.Avaldaja I esitas 09.06.2020 kohtutäiturile kaebuse, milles palus: 1) lõpetada täitemenetlus selle põhjendamatu alustamise tõttu; 2) alternatiivselt lõpetada täitemenetlus avaldaja II vastuväite tõttu; 3) tühistada kohtutäituri tasuotsus täitemenetluse lõpetamise tõttu; 4) alternatiivselt tühistada kohtutäituri tasuotsus selle õigusvastasuse tõttu; 5) peatada viivitamata täitemenetlus kuni kaebuse kohta lõpliku lahendi tegemiseni. Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsus ei ole eraldiseisev täitedokument, vaid täiteasjas nr 176/2018/379 täitmisel olevat täitedokumenti selgitav ja sisustav dokument, mis on sellega lahutamatult seotud. Täiteasjas nr 176/2018/379 on täitedokumendiks 29.01.2016 hüpoteegi seadmise leping, mis näeb ette avaldaja I kohustuse alluda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks kohesele sundtäitmisele (29.01.2016 leping). 29.01.2016 lepingu p 5.1 järgi on hüpoteegiga tagatud mh võla sissenõudmise kulutused, sh täitemenetluse kulud ja täituri tasud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 279 lg 6 järgi on pandiga tagatud ka menetluskulud. Kuna Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsus on tehtud täiteasja nr 176/2018/379 raames ja hüpoteek katab sellest tulenevat menetluskulude hüvitamise nõuet, oleks sissenõudja pidanud menetluskulude hüvitamise nõude esitama täiteasjas nr 176/2018/379 ning kohtutäitur nõuded TMS § 33 lg 4 alusel summeerima. Täitemenetlus täiteasjas nr 176/2020/776 tuleb seega TMS § 48 lg 1 p 7 alusel lõpetada. Alternatiivselt tuleb täitemenetlus lõpetada TMS § 48 lg 1 p 8 alusel avaldaja II 09.06.2020 vastuväite tõttu, kuna kohtutäitur on täitmisteates selgitanud, et lõpetab vastuväite esitamisel sissenõude pööramise võlgniku varale. Täitemenetluse lõpetamisel tuleb tühistada ka kohtutäituri tasuotsus. Alternatiivselt tuleb kohtutäituri tasuotsus tühistada vastuolu tõttu põhiseaduse (PS) §-ga 10 koostoimes kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg-ga 2, § 29 lg-ga 1 ja § 31 lg 2 p-ga 4 ning õiguse üldprintsiipidega. Kohtutäituri tasuotsus on õigustloov akt, mis on ühtlasi täitedokument ja peab seega olema kohustatud isiku jaoks selge ja üheselt mõistetav. Kohtutäituri tasuotsusest ei saa aru, mis kohustus on avaldajale I pandud. Selle resolutsioon on ebamäärane ja seotud viidetega erinevatele õigusnormidele. Avaldajal I ei ole võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje tema üks või teine tegevus kaasa toob ja milline tasuotsuses märgitud summa tuleb tasuda. Kohtutäituri tasuotsust ei peaks selle täitmiseks olema vaja tõlgendada. Kohtutäitur on pannud avaldajale I kohustuse tasuda üksteist erinevat summat erinevatel õiguslikel alustel, sh seitse täitemenetluse alustamise tasu ja neli kohtutäituri põhitasu. Täitekulud tuleb välja mõista konkreetse rahalise suurusena. Samuti ei ole kohtutäitur järginud kohtutäiturimäärustiku lisaks 9 olevat kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vormi. Kui kohtutäitur ei lõpeta kaebuse saamisel viivitamata täitemenetlust ega tühista tasuotsust, tuleb täitemenetlus edasiste vaidluste vältimiseks kaebuse kohta lõpliku lahendi tegemiseni peatada.
5.Kohtutäitur otsustas 01.07.2020 otsusega: 1) jätta avaldaja I taotlus täitemenetluse lõpetamiseks rahuldamata; 2) arvestada avaldaja II vastuväidet ühisvara arestimisele ja jätkata
2(7)
2-20-10085 täitemenetlust avaldaja I lahusvara suhtes; 3) jätta avaldaja I taotlus kohtutäituri 08.05.2020 tasu väljamõistmise otsuse tühistamiseks rahuldamata. Kohtutäitur peab täitmisele võtma kõik täitedokumendid, mis vastavad formaalsetele nõuetele. Sissenõudja esitas kohtutäiturile täitmiseks Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsuse ehk TMS § 2 lg 1 p-s 1 nimetatud täitedokumendi. Tegemist ei ole sama täitedokumendiga, mis on täitmisel täiteasjas nr 176/2018/379, mistõttu ei tule sellest tulenevaid nõudeid menetleda TMS § 33 lg 4 alusel täiteasjas nr 176/2018/379. Täitedokumentide samas täiteasjas menetlemine ei ole võimalik ka seetõttu, et täiteasjas nr 176/2020/776 kohalduvad tervikuna TMS-i rahaliste nõuete sissenõudmist reguleerivad sätted ning sissenõude saab pöörata ka võlgniku vallasvarale ja nõudeõigustele, kuid täiteasjas nr 176/2018/379 võib sissenõude pöörata ainult hüpoteegiga tagatud kinnisasjale. Kuna täitemenetlus on õigesti alustatud, ei ole alust selle lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 7 alusel. Kuna avaldaja II esitas vastuväite ühisvara arestimisele, ei saa täitemenetluses avaldajate ühisvara arestida. Sissenõudja võib aga nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist avaldaja I osale ühisomandist. Nii kaua kui ühisvara ei ole jagatud või avaldaja II ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks ühisvarale, saab sissenõude pöörata avaldaja I lahusvarale. Kohtutäitur on tasuotsuses täitnud KTS § 31 lg 2 tingimused. Tasuotsus esitatakse võlgnikule koos täitmisteatega ning võlgnik saab kujundada maksmisele kuuluva tasu suurust. Alternatiivsete õiguslike käsitluste esitamine tasuotsuses ei muuda seda ebaselgeks ega õigusvastaseks. Kohtutäitur on lähtunud ka KTS § 32 lg-st 4. Edasise täitemenetluse käigus võib selguda, et nõue rahuldatakse vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja jooksul ja sellisel juhul on kohtutäituril õigus nõuda üksnes täitemenetluse alustamise tasu. Kui aga nõue rahuldatakse täitemenetluses vaid osaliselt või sissenõudja esitab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, peab kohtutäitur tegema uue tasuotsuse tegelikult sissenõutavaks muutunud tasu kohta. Kohtutäiturid võivad kohtutäiturimäärustiku lisadeks olevaid aktivorme täiendada.
6.Avaldajad esitasid 12.07.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse, milles palusid: 1) peatada täitemenetlus; 2) tühistada kohtutäituri 01.07.2020 otsus; 3) kohustada kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama või alternatiivselt kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja I 09.06.2020 kaebus isiklikult läbi ja anda kohtutäiturile õiguslik suunis täitemenetluse lõpetamiseks; 4) tühistada kohtutäituri tasuotsus. Avaldaja II esineb täitemenetluses avaldaja I abikaasana ning tema kaebeõigus tuleneb TMS § 5 lg 1 ja § 218 lg 1 koostoimest. Ka kohtutäitur on pidanud avaldajat II täitemenetluse osaliseks, kuna adresseeris täitmisteate ja 01.07.2020 otsuse mõlemale avaldajale. Avaldaja II esitab kaebuse, et välistada oma õiguste jätkuva rikkumise korral tulevikus vaidlusi selle üle, kas ta on kaotanud õiguse tugineda asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada kaebuses. Täitemenetlus tuleb TMS § 218 lg 2 alusel peatada kuni kaebuse kohta lõpliku lahendi tegemiseni. Täitemenetluse peatamine on vajalik vältimaks avaldajale II pöördumatu varalise ja mittevaralise kahju tekkimist ja järgimaks menetlusökonoomia printsiipi. Avaldajad on abielus alates 1969. aastast ning nende ühisvara on tekkinud enam kui 50 aasta jooksul ja tekib ka tulevikus. Täitemenetluse peatamata jätmisel on suur ja reaalne oht, et kohtutäitur teeb ühisvaraga toiminguid ja rikub avaldaja II omandipõhiõigust. Hiljem on ühisvaraga tehtud toimingute tagasitäitmine väga raske kui mitte võimatu. Täitemenetluse peatamata jätmisel võivad õigusvastased toimingud kumuleeruda ning kaebajad peaksid iga toimingut eraldi vaidlustama. Täitemenetluse peatamise taotluselt ei tule riigilõivu tasuda, kuna kohus peab ka omal algatusel kontrollima, kas täitemenetlus tuleb kaebuse esitaja õiguste kaitseks peatada. 3(7)
2-20-10085 Avaldaja I 09.06.2020 kaebust lahendav 01.07.2020 otsus on allkirjastatud kohtutäituri abi J poolt. Avaldaja I taotles 09.06.2020 kaebuses ka täitemenetluse peatamist ja lõpetamist. Täitemenetluse peatamine ja lõpetamine on KTS § 7 lg 1 p 1 järgi ametikohustus, mille kohtutäitur peab täitma isiklikult. Sätte ainuvõimalik tõlgendus on, et kohtutäitur peab täitemenetluse peatamise ja lõpetamise küsimusi isiklikult lahendama ning allkirjastama neid lahendava otsuse. Kaebuse lahendamine kohtutäituri abi kui ebapädeva isiku poolt on täitemenetlusõiguse oluline rikkumine ja alus kohtutäituri 01.07.2020 otsuse tühistamiseks. Menetlusökonoomia kaalutlustel tuleks praeguses asjas lisaks kohtutäituri 01.07.2020 otsuse tühistamisele kohustada kohtutäiturit täitemenetlus lõpetama. Avaldajad jäävad täitemenetluse lõpetamise taotluse osas 09.06.2020 kaebuse põhjenduste juurde. Kohtutäituri kohustust summeerida täiteasjas nr 176/2020/776 täitmisel olev nõue täiteasjas nr 176/2018/379 täitmisel oleva nõudega toetab asjaolu, et osasid Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsuse resolutsioonis toodud summasid nõuab kohtutäitur sisse täiteasjas nr 176/2018/379 ja osasid täiteasjas 176/2020/776. Hüpoteegipidaja ja koormatud kinnisasja omanik võivad sõlmida TsÜS § 4 ja TsMS § 71 koosmõjus täitmisalluvuse kokkuleppe. Täiteasjaga nr 176/2018/379 seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses tekkinud menetluskulu tuleb pidada samas täiteasjas tekkinud võla sissenõudmise kuluks, mille rahuldamine on võimalik ainult hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt. Avaldajal I ei ole muud lahusvara kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi ning seda ei teki ka tulevikus. Avaldajad jäävad kohtutäituri tasuotsuse õigusvastasuse osas 09.06.2020 kaebuse juurde.
7.Kohtutäitur esitas 21.07.2020 vastuse, milles taotles kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes 01.07.2020 otsuse juurde.
8.Pärnu Maakohus otsustas 24.07.2020 määrusega: 1) jätta avaldajate 17.07.2020 vastuväide rahuldamata; 2) jätta avaldajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata; 3) jätta avaldajate kaebus rahuldamata; 4) jätta avalduse esitamisel tasutud riigilõiv avaldajate kanda ning ülejäänud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte, kuid see ei tähenda, et kohus lahendaks esialgse õiguskaitse taotlusi, millelt ei ole riigilõivu tasutud. TMS § 218 lg 2 teisest lausest ei tulene, et täitemenetluse peatamise taotluselt ei peaks riigilõivu tasuma. Toimingud, mille eest ei võeta riigilõivu, ning isikud, kes on riigilõivu tasumisest vabastatud, on nimetatud RLS §-s 22. Menetlusosaline saab taotleda menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Kohus jättis avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse 14.07.2020 määrusega käiguta ja andis avaldajatele tähtaja sellelt riigilõivu 50 eurot tasumiseks. Avaldajad riigilõivu tähtaegselt ei tasunud, mistõttu jääb avaldajate esialgse õiguskaitse taotlus TsMS § 4771 lg 2 teise lause ja § 384 lg 2 alusel rahuldamata. Ekslik on avaldajate seisukoht, et kohtutäituri abil ei ole õigust lahendada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust, mis sisaldab täitemenetluse peatamise ja lõpetamise taotlusi. Kohtutäituri abi on KTS § 23 lg 3 teise lause kohaselt pädev tegema kohtutäituri nimel ja vastutusel kõiki ametitoiminguid, mida kohtutäitur ei pea KTS § 7 lg 1 järgi tegema isiklikult. KTS § 7 lg-st 1 ei tulene, et otsuse kaebuse kohta võiks teha vaid kohtutäitur ise. Kohtutäituri abi võis seega lahendada avaldajate kaebuse. Kuna kohtutäituri abi teeb toiminguid kohtutäituri nimel, on abi otsus käsitatav kohtutäituri otsusena ja menetlusosaline kohtus on kohtutäitur (vt Riigikohtu 29.01.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13, p 15).
4(7)
2-20-10085 TMS § 23 lg-st 1 tulenevalt saab kohtutäitur täitemenetlust toimetada sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile kaks täitmisavaldust ja kaks täitedokumenti. Täiteasjas nr 176/2018/379 on täitedokumendiks 29.01.2016 leping, millega avaldaja I kinnisasjale seati hüpoteek. Täiteasjas nr 176/2020/776 on täitedokumendiks Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsus ja täitmisele esitatud nõude sisuks menetluskulud. Kohtutäitur on 01.07.2020 otsuses õigesti märkinud, et menetleb nimetatud täiteasjades erinevatest täitedokumentidest tulenevaid nõudeid, mille menetlemiseks esitas sissenõudja eraldi täitmisavaldused ning soovis sissenõude pööramist avaldaja I erinevatele varadele. Täitedokumentide menetlemine samas menetluses ei ole võimalik, kuna täiteasjas nr 176/2018/379 ei saa pöörata sissenõuet avaldaja I vallasvarale ja nõudeõigustele. Avaldaja II teatas kohtutäiturile, et ei ole nõus sissenõude pööramisega avaldajate ühisvarale. Kohtutäitur on 01.07.2020 otsuses avaldaja II vastuväitega arvestanud ja otsustanud jätkata täitemenetlust avaldaja I lahusvara suhtes. Kohtutäitur saab välja selgitada, kas avaldajal I on lahusvara ning kas selle arvelt saab sissenõudja nõuet täita. Sissenõudja võib nõuda ka ühisvara jagamist ning sissenõude pööramist avaldaja I osale ühisomandist. Kohtutäituri tasuotsus vastab KTS § 31 nõuetele. Tasuotsus ei ole ebaselge ega muul põhjusel õigusvastane. Kohtutäituri tasuotsus sisaldab küll mitmeid tasusid, kuid need on esitatud tabeli kujul selgelt ja märkega, et täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu sõltuvad nõude summast, nõude rahuldamise viisist ning kulutustest, mida tehakse võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisel. Avaldajad ei ole vaidlustanud ühtegi konkreetset tasumäära. Eelnevast lähtuvalt jääb avaldajate kaebus rahuldamata. Riigilõiv jääb TsMS § 172 lg 10 alusel avaldajate kanda, ülejäänud menetluskulud jäävad TsMS § 175 lg-st 31 lähtuvalt menetlusosaliste endi kanda.
9.Avaldajad esitasid maakohtu määruse peale 17.08.2020 määruskaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega.
10.Pärnu Maakohus otsustas 05.01.2021 määrusega järgmist: 1) jätta avaldajate esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata; 2) keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles avaldajad taotlevad maakohtu määruse tühistamist avaldajate vastuväite rahuldamata jätmise osas; 3) keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles avaldajad taotlevad maakohtu määruse tühistamist avaldajate esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas; 4) võtta avaldajate määruskaebus ülejäänud osas menetlusse.
11.Pärnu Maakohus ei pidanud 04.02.2021 põhjendatuks määruskaebust rahuldada ja edastas selle menetlusse võetud osas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
12.Avaldajad taotlevad määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada. Menetluskulud paluvad avaldajad jätta kohtutäituri kanda. Avaldajad jäävad kõigi varasemate seisukohtade juurde. Maakohtu hinnang kohtutäituri abi pädevusele on ebaõige ning viide Riigikohtu 29.01.2014 määrusele tsiviilasjas nr 3-2-1-164-13 ebakohane. Tsiviilasi nr 3-2-1-164-13 ei hõlmanud KTS § 7 lg 1 reguleerimisala. Maakohtu tõlgendus kohtutäituri abi pädevusele muudab KTS § 7 lg
5(7)
2-20-10085 1 sisutühjaks. Kui kohtutäiturile esitatud kaebus puudutab kohtutäituri ainupädevusse kuuluva küsimuse lahendamist, peab kohtutäitur kaebuse isiklikult lahendama ja allkirjastama. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata AÕS § 279 lg 6, mis sätestab, et pandiga on tagatud ka menetluskulud. Maakohus jättis seisukoha võtmata ka küsimuses, kas avaldaja I ja sissenõudja saavad sõlmida täitmisalluvuse kokkulepe sarnaselt TsMS §-s 71 sätestatud kohtualluvuse kokkuleppega. Sellega rikkus maakohus oluliselt põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus peaks täitemenetlust lõpetavat otsust tehes või kohtutäiturit selle tegemiseks kohustades lisaks AÕS § 279 lg-le 6 ja 29.01.2016 lepingu p-le 5 arvesse võtma ka VÕS § 6 lg-t 2. Hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, kus hüpoteek tagab menetluskulusid ning menetluskulude sissenõudmine toimub eraldi täiteasjas, kuigi on selge, et võlgnikul ei ole muud lahusvara kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi ega teki seda ka tulevikus.
13.Kohtutäitur palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda, jäädes 01.07.2020 otsuse juurde ja nõustudes maakohtu määruse põhjendustega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
14.TMS § 217 lg 1 näeb ette, et täitemenetluse osaline võib esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel kaebuse 10 päeva jooksul alates päevast, kui kaebuse esitaja sai teada või pidi teada saama otsuse või toimingu tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TMS § 218 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale maakohtule kaebuse 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates ning kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ei saa kohtule kaevata ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata. Viidatud sätted näevad ette kohustusliku kohtueelse kaebemenetluse ning seovad kaebeõiguse täitemenetluse osaliseks olemisega. Enne kohtusse pöördumist, s.o 09.06.2020 esitas kohtutäiturile TMS § 217 lg 1 alusel kaebuse üksnes avaldaja I. Avaldaja II esitas 09.06.2020 kohtutäiturile ennetavalt vastuväite avaldajate ühisvarale sissenõude pööramisele, mida kohtutäitur on 01.07.2020 otsuses arvestanud. Kuna avaldaja II ei ole pidanud kinni kohustuslikust kohtueelse menetluse korrast ning seda ei saa TMS § 217 lg-s 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaega ja TsMS § 67 lg-s 2 sätestatud tähtaja ennistamise tähtaega arvestades enam rakendada, tuleb menetlus avaldaja II kaebuses TsMS § 477 lg 1 ja § 428 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Ringkonnakohus ei hakka seetõttu täiendavalt hindama, kas avaldajal II oli kaebeõigus, st kas ka avaldaja II oleks saanud kaevata kohtutäituri tegevuse peale, mille peale kaebas avaldaja I 09.06.2020 kaebuses. Menetlus jätkub üksnes avaldaja I kaebuses.
15.Avaldaja I vaidlustas määruskaebuses maakohtu määruse tervikuna ning taotles täitemenetluse peatamist. Maakohus jättis 05.01.2021 määrusega täitemenetluse peatamise taotluse rahuldamata ning keeldus määruskaebuse menetlusse võtmisest osas, milles avaldaja I vaidlustab vastuväite ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist. Maakohtu 05.01.2021 määrus jõustus 02.02.2021. Ringkonnakohus kontrollib seega maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes avaldaja I kaebuse rahuldamata jätmise ja menetluskulude jaotuse osas. Kuna täitemenetluse peatamise taotlus on jõustunud lahendiga lahendatud, jätab ringkonnakohus täitemenetluse peatamise taotlust ja sellelt riigilõivu tasumist puudutavad määruskaebuse väited tähelepanuta.
16.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et KTS § 7 lg 1 ei piira kohtutäituri abi õigust lahendada kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebust, mis sisaldab täitemenetluse peatamise ja 6(7)
2-20-10085 lõpetamise taotlusi, ega hakka maakohtu määruse põhjendusi vastavas osas kordama. KTS § 7 lg 1 p 1 kohaselt peab kohtutäitur isiklikult otsustama täitemenetluse peatamise ja lõpetamise, mitte peatamata või lõpetamata jätmise (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-13379, p 19).
17.Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et kohtutäitur algatas sissenõudja 27.04.2020 täitmisavalduse ja Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsuse alusel õigesti täitemenetluse täiteasjas 176/2020/776. Täiteasi nr 176/2018/379 on algatatud sissenõudja 09.03.2018 avalduse ja 29.01.2016 lepingu alusel, mistõttu ei ole tegemist TMS § 33 lg-s 4 reguleeritud olukorraga, kus üks täitedokument sisaldab mitut rahalist nõuet. Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsus on menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas eraldiseisev täitedokument. Sissenõudjal oli õigus esitada see kohtutäiturile täitmiseks ning kohtutäituril ei olnud alust täitemenetluse algatamisest keelduda ega summeerida menetluskulude hüvitamise nõue täiteasjas nr 176/2018/379 täitmisel oleva nõudega. Asjaolu, et avaldaja I kinnisasjale seatud hüpoteek võib tagada ka Tallinna Ringkonnakohtu 23.12.2019 otsusega väljamõistetud menetluskulude hüvitamise nõuet, seda ei muuda. Kui olemas on nii notariaalselt tõestatud kokkuleppe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, kui ka kohtulahend, millega on kinnisasja omanikult väljamõistetud raha mingi hüpoteegiga kaetud nõude katteks, on sissenõudja valik, kas alustada kohtulahendi alusel eraldi täitemenetlus. Kui sissenõudja soovib eraldi täitemenetluse alustamist, saab selles sissenõude pöörata ka võlgniku vallasvarale ja nõudeõigustele. Ringkonnakohus ei leia, et see oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldaja I viide TsMS §-le 71 on asjakohatu.
18.Täitemenetluse lõpetamiseks ei anna alust ka avaldaja II vastuväide, millega avaldaja II on keelanud sissenõude pööramise avaldajate ühisvarale. Kohtutäitur ja maakohus on õigesti selgitanud, et sissenõude saab pöörata avaldaja I lahusvarale ning sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist avaldaja I osale ühisomandist. Kas avaldajal I lahusvara on või mitte, saab kohtutäitur välja selgitada täitemenetluse käigus.
19.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtutäituri tasuotsus ei ole ebaselge ega õigusvastane. Vaidlus puudub selles, et kohtutäituri tasuotsuses märgitud tasude suurused vastavad seadusele. Kohtutäituri tasuotsuses sisalduvale kohtutäituri tasudega tabelile eelneb selgitus, et kohtutäitur nõuab tasu lähtuvalt nõude summast, nõude rahuldamise viisist ja kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Kohtutäitur ei nõudnud seega veel ühtegi konkreetset väljatoodud tasu, kuna nii täitemenetluse alustamise kui ka kohtutäituri põhitasu lõplikud suurused olid lahtised.
20.Menetluskulud jäävad TsMS § 477 lg 1 ja § 168 lg 2 alusel avaldaja II ning TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel avaldaja I kanda. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Asja materjalidest ei nähtu, et täitur oleks kandnud ka muid menetluskulusid. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.