Täitmine › Muud täitmisasjad

Tallinna Ringkonnakohtu otsusega, millega kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja 31 356 eurot. Nimetatud nõudele lisandus alatest 17.10.2017 kuni põhivõla tasumiseni viivis, mille summa hagi esitamise seisuga moodustab 7931,24 eurot. Samuti lisandus hageja nõudele Harju Maakohtu 09.09.2020 määrusega väljamõistetud menetluskulud 3815,91 eurot. Eeltoodust tuleneb, et kostja I võlg hageja ees moodustab vähemalt 43 103,15 eurot. Eeltoodud kohtulahendite alusel algatatud täitemenetlus nr 022/2020/5248 ei ole tulemusi andnud, sest kostja I on sisuliselt varatu. Hageja märgib, et kostja I ostis 02.08.2017 Xxxx kinnistu endale elamu ehitamiseks. 09.11.2017 võõrandas kostja I kinnistu kostjale II. Hageja on seisukohal, et leping oli sõlmitud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks ja kostja II teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal. Leping on näilik, sest kostjad on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. Täielik võim kinnistu üle jäi tegelikult kostjale I. Lepingu sõlmimisega ei ole kostja I kaotanud õigust kinnistut vallata, kasutada ja käsutada. 19.08.2020 võõrandas kostja I Xxxx kinnistu edasi heausksetele ostjatele K. N.ele ja G. T.le. Seega Xxxx kinnistu kostja I omandisse tagastamine ja sellele sissenõude pööramine ei ole enam võimalik, kuid kostjate vahelise võõrandamislepingu kehtetuks tunnistamisel tekib kostjal II kohustus hüvitada kinnistu väärtus. Sellele kohustusele saab hageja täitemenetluses sissenõude pöörata. Hageja selgituste kohaselt nähtub kinnistusregistrist, et kostja I ostis Xxxx kinnistu 02.08.2017. Ehitisregistrist nähtub, et ehitusluba kinnistul elamu ehitamiseks oli kostjale I väljastatud 10.08.2017. Eeltoodust tuleneb, et kostja I ostis kinnistu endale maja ehitamiseks ja selles majas püsivaks elamiseks. Koheselt pärast ehitusloa saamist asus kostja I kinnistul elamu ehitustööde teostamisele. Eluliselt usutav ei ole, et kostja I eesmärgiks oli kinnistu ostmine ja ehituse alustamine ning kolme kuu möödudes pooleli oleva ehitisega kinnistu müük. Kinnistu müüdi kostjale II vaid kolm kuud pärast ehitusloa saamist. Kusjuures enne nimetatud müüki ei ole kostja I ühtegi müügikuulutust avalikustanud. Kostjate vahelise 09.11.2017 võõrandamislepingu sõlmimise hetkel oli elamu ehitusjärgus, st. maja vundament, seinad ja katus oli valmis, kuid siseviimistlus puudus. Kostjad leppisid omavahel kokku selles, et lepinguga jätavad nad mulje kinnistu võõrandamisest. Samas leppisid kostjad kokku, et tegelikult jääb kinnistu kostja I tegeliku võimu ja kontrolli all, kostjale I jääb kuuluma õigus kinnistut vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Pärast kinnistu kostjale II võõrandamist jätkas kostja I kinnistul elamu ehitustööde enda kulul teostamist. Elamu valmimisel kolis kostja I majja koos oma perega ja elas seal kuni kinnistu heausksele osjale 19.08.2020 võõrandamiseni. Hageja märgib, et kinnistu müüdi oluliselt alla turuhinna ning kostja II ei ole seda müügihinda tegelikult ka tasunud. Müügilepingu tulemusel muutus kostja I täiesti varatuks isikuks ja ainuüksi seetõttu ei ole täitemenetlus tulemust andnud. Antud juhul eksib vaidlusalune leping ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õigustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu, lepingu eesmärk on ebamoraalne ja taunitav, kostjate kohustused on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, pooled ei soovinud omaniku vahetust, vaid soovisid omaniku vahetumise mulje jätmist. Samuti ei olnud kostjate tahtele vastastavaid õiguslikke tagajärgi, sest täielik õiguslik võim kinnistu üle kuulus kostjale I ka pärast vaidlusaluse lepingu sõlmimist. Hageja selgitab täiendavalt, et ta esitas 05.11.2019 Harju Maakohtule avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Hageja hinnangul avalduse esitamisega peatus tehingu kehtetuks tunnistamise nõude aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 7 alusel. Harju Maakohtu 09.12.2020

määrusega jäeti eeltõendamismenetluse algatamise avaldus rahuldamata, mille hageja sai 14.12.2020 kätte. Hageja hinnangul on tähtaja kohaldamine vastuolus ka hea usu põhimõttega. Seetõttu palub hageja jätta TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaeg VÕS § 6 lg 2 alusel kohaldamata. Hagi aluseks olev kostjate tegevus oli heade kommetega ja hea usu põhimõttega vastuolus. Sellega tekitati hagejale kahju. Xxxx kinnistu võõrandamisel muutus kostja I täiesti varatuks. Seejuures puudus kostjal I ka sissetulek, mille arvelt saaks hageja nõudeid rahuldada. Kostja I käitumine võla mittetasumisel ja üle 2,5 a kestnud kohtumenetlus, mis takistas nõude maksma panemist ja aitas kaasa selle tähtaja möödumisele, on vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja I lepinguline esindaja venitas nimetatud asja menetlust tahtlikult. Hageja märgib, et enne käesolevas asjas hagi esitamist on hageja püüdnud teatada kostjatele tehingute kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest. 05.11.2020 esitas hageja avalduse eeltõendamismenetluse alustamiseks. Nimetatud avalduses teatas hageja kostjate vastu Xxxx võõrandamislepingu tagasivõitmise hagi esitamise kavatsusest ja taotles tulevase hagi jaoks tõendite kogumist. Nimetatud eeltõendamismenetluse osalisteks olid märgitud käesoleva menetluse kostjad. Kohus keeldus eeltõendamismenetlust alustamast. Eeltoodud eeltõendamisavaldusele eelnes hageja pöördumine kinnistusosakonna poole kostjate vahelise kinnistu võõrandamislepingu saamise eesmärgil. Ka nimetatud avalduses olid esile toodud kõik hagi aluseks olevad asjaolud ning oli teatatud Xxxx võõrandamislepingu tagasivõitmishagi esitamise kavatsusest. Kinnistusosakond keeldus kinnistu võõrandamislepingut väljastamast. Hageja on seisukohal, et kõik TMS § 193 eeldused on täidetud. Hageja on teinud kõik endast sõltuva kostjate vahelise Xxxx kinnistu võõrandamislepingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest kostjale II enne hagi esitamist teatamiseks. Kostja II on hagejale täiesti tundmatu isik, kelle kontaktandmed ei olnud hagejale teada. Seetõttu puudus hagejal võimalus saata tahteavaldus kostjale II otse. Hagi oli esitatud 14.12.2020, s.o vähem kui ühe aasta möödudes. Kostja I vastuväited Kostja I on seisukohal, et hageja esitas tagasivõitmise hagi pärast TMS § 188 lg 1 sätestatud õigustlõpetava tähtaja möödumist. Riigikohus on TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja õigusliku olemusega seonduvalt selgitanud, et tegemist on õigust (nõuet) lõpetava tähtajaga. Õiguskirjanduses on märgitud, et õigustlõpetavate tähtaegade näol on tegemist nõuet materiaalselt lõpetavate tähtaegadega, mille möödudes nõue kui selline lõpeb. Õigustlõpetavate tähtaegade eesmärgiks on välistada teatud õiguste maksmapanemine pärast seda, kui tähtaeg on möödunud, hoolimata sellest, et nõue ise ei pruugi veel põhimõtteliselt aegunud olla. Müügileping sõlmiti 09.11.2017. TsÜS § 136 lg 2 tuleneval oli TMS § 188 lg 1 sätestatud õigust lõpetava tähtaja viimane päev 09.11.2020. Hageja esitas hagi 14.12.2020, s.o pärast TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist. Seega ei olnud hagejal hagi esitamise ajal õigustlõpetava tähtaja möödumise tõttu hagi esitamise õigust, mistõttu on hagi rahuldamine õiguslikult võimatu sõltumata sellest, kas tagasivõitmise hagi rahuldamise muud eeldused on täidetud või mitte. TMS § 188 lg 1 sätestatud õigustlõpetava tähtaja kulgemine ei peatu ega katke. Riigikohus on selgitanud, et õigustlõpetavatele tähtaegadele ei saa aegumistähtaegade kulgemise peatumise ja katkemise regulatsiooni kohaldada ka analoogia alusel. Riigikohtu arvates on seadusandja teadlikult soovinud välistada õigustlõpetava tähtaja peatumise ja katkemise, et eristada õigustlõpetavaid ja aegumistähtaegu ning tagada õigust lõpetavate tähtaegade sätestamise eesmärgi saavutamine. Kostja I on seisukohal, et õigustlõpetav tähtaeg oleks möödunud ka juhul, kui asuda seisukohale, et selle tähtaja kulgemine võib TsÜS § 160 sätestatud alustel peatuda. Õiguskirjanduses on TsÜS

§ 160 lg 2 p 7 kohaldamisega seonduvalt selgitatud, et eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamist kohtule saab pidada aegumise peatamise jaoks piisavaks, kui kohus menetluse algatab. Harju Maakohtu 09.12.2020 määrusega jäeti hageja poolt esitatud eeltõendamisemenetluse algatamise avaldus rahuldamata ja keelduti eeltõendamismenetluse algatamisest. Kuna hageja avalduse alusel eeltõendmismenetlust ei algatatud, siis ei oleks vastava avalduse esitamine TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja kulgemist peatanud isegi juhul, kui asuda seisukohale, et TsÜS § 160 lg 2 p 7 kohaldub ka õigustlõpetavatele tähtaegadele. Eeltoodust taganemata rõhutab kostja I, et hageja ei ole nõuetekohaselt tõendanud ka muid tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi. Kostja I on seisukohal, et TMS § 188 lg 1 sätestatud õigustlõpetavale tähtajale tuginemine ei ole hea usu põhimõttega vastuolus. Esmalt ei ole hageja senises menetluses esile toonud mitte ühtegi sellist asjaolu, mis annaks aluse väita, et TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtajale tuginemine on hea usus põhimõttega vastuolus. Hageja poolt tsiviilasjas nr xxxx kostja I vastu esitatud nõude vaidlustamist ei saa käsitleda hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Seda enam, et maakohtu hinnangul vaidles kostja I tsiviilasjas nr xxxx hageja nõudele põhjendatult vastu (maakohus jättis hageja poolt kostja I vastu esitatud hagi rahuldamata). Kui asuda seisukohale, et väidetava nõude rahuldamata jätmine ning nõudele kohtumenetluses vastuvaidlemine on käsitletavad hea usu põhimõtte vastase käitumisena, mis võtab kostjalt hilisemas täitemenetluses ära õiguse tugineda TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtajale, siis muutuks TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja kohaldamine hagi rahuldava kohtuotsuse alusel toimuvas täitemenetluses sisuliselt võimatuks. Võlgnikku ei saa TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtajale tuginemise võimalusest ilma jätmisega karistada selle eest, et ta kasutas oma seaduslikku õigust vaielda tema suhtes esitatud hagile. Arvestades asjaolu, et kostja I poolt hageja nõudele esitatud vastuväited olid maakohtus edukad, ei ole vähimatki alust väita, et kostja I oleks hageja nõuet vaidlustades käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Teiseks, ringkonnakohtus 30.08.2021 määruses viidatud Riigikohtu praktika (lahend kohtuasjas nr 3-2-1169-15, punkt 11) ei ole käesolevas vaidluses kohaldatav. Ringkonnakohtu poolt viidatud Riigikohtu praktika käsitleb olukorda, kus hageja alusetu rikastumise nõudele esitas aegumise vastuväite kostja, kes oli pikema aja jooksul vastu võtnud tühise müügitehingu alusel tehtud makseid jättes samas hagejale mulje, et ta siiski tagab notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimise. Kostja I osundab, et aegumistähtajale tuginemise võimalusi käsitlev kohtupraktika ei ole õiguslõpetavate tähtaegade kohaldamisel asjakohane. Lisaks, kostja I ei ole teinud mitte ühtegi õiguste kuritarvitamise või vastuolulise käitumisena käsitletavat toimingud. Kostja I ei ole otseselt ega kaudselt teinud midagi selleks, et takistada tagasivõitmise hagi esitamist. Kostja I selgitab, et TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja möödumisele tuginemine saaks teoreetiliselt hea usu põhimõttega vastuolus olla üksnes juhul, kui kostjad oleksid käitunud vastuoluliselt viisil, mis takistas müügilepingu tagasivõitmise hagi esitamist ja tõi kaasa selle tähtaja möödumise. Kostjad ei ole vastuoluliselt käitunud. Kostjad ei ole mistahes viisil müügilepingu tagasivõitmise hagi tähtaegset esitamist takistanud. Kostja I rõhutab, et hagejal oli võimalik müügilepingu tagasivõitmise hagi esitada hiljemalt alates 22.06.2020, kui jõustus tsiviilasjas nr xxxx tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus. TMS § 188 lg 1 tulenev müügilepingu tagasivõitmise hagi esitamise tähtaja viimane päev oli 09.11.2020. Seega oli hagejal pärast täitedokumendi saamist 4,5 kuud aega hagi tähtaegseks esitamiseks. Kostjad ei teinud selle perioodi jooksul mitte ühtegi hagi esitamise takistamisele suunatud toimingut. Hageja ei ole senise menetluse käigus isegi väite tasandil suutnud selgitada ja ammugi mitte tõendada, kuidas takistas kostjate tegevus müügilepingu tagasivõitmise hagi tähtaegset esitamist. Kostja I selgitab, et hageja poolt müügilepingu sõlmimise asjaolude, sisu ja eesmärgi kohta esitatud väited ei muuda TMS § 188 lg

1 sätestatud tähtaja rakendamist hea usu põhimõtte vastaseks. Arusaamatuste vältimiseks märgib kostja I eraldi, et kõik hageja poolt müügilepingu sõlmimise asjaolude, eesmärgi ja sisu kohta esitatud väited on ebaõiged ja täielikult tõendamata. Müügileping ei ole heade kommetega vastuolus ega näilik. Müügilepinguga ei ole hageja huve kahjustatud. Hageja vastupidised väited on spekulatiivsed. Asjakohatu, ebaõige ja täielikult tõendamata on ka hageja väide, mille kohaselt tegeles kostja I esindaja tsiviilasjas nr xxxx menetluse tahtliku venitamisega. Kostja I selgitab, et kostjat I esindas tsiviilasjas nr xxxx vandeadvokaat. Kostja I vastas tsiviilasja nr xxxx esemeks olnud hagile tähtaegselt, mida kinnitab ka asjaolu, et hagi ei rahuldatud tagaseljaotsusega. Kostja I ei venitanud menetlust. Kohtud ei ole tsiviilasjas nr xxxx tehtud otsustes kostjale I menetluse venitamist ette heitnud. Hageja poolt 22.02.2019 tsiviilasjas nr xxxx esitatud menetlusdokumendis sisalduv ebaõige ja sisuliselt põhjendamata ei tõenda ega saagi tõendada kostja I poolset menetluse venitamist. Hageja ei saa oma väiteid tõendada hageja enda poolt koostatud menetlusdokumentidega. Hageja väidab TMS §-le 193 viidates, et hageja poolt kostjate vastu esitatud müügilepingu tagasivõitmise hagi on esitatud enne TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist. Kostja I leiab, et antud juhul on sisuliselt kõik TMS § 193 kohaldamise eeldused täitmata. Esiteks, kostjale I teadaolevalt ei ole hageja müügilepingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest kostjale II teatanud. Hageja ei ole oma 11.10.2021 menetlusdokumendile lisanud mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja on kostjale II edastanud teate hagi esitamise kavatsuse kohta. Hageja poolt Harju Maakohtule esitatud eeltõendamismenetluse algatamise avaldus ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud taotlus ei ole käsiteltavad hageja poolt kostjale II edastatud teadetena. Kostjale I teadaolevalt ei ole Harju Maakohus hageja eeltõendamismenetluse algatamise avaldust ja kinnistusosakond hageja taotlust kostjale II edastanud ega kätte toimetanud. Teiseks, hageja on jätnud täielikult tähelepanuta selle, et TMS § 193 on kohaldatav vaid juhul, kui sissenõudja teatas hagi esitamise kavatsusest enne täitedokumendi saamist. Hageja sai täitedokumendi 22.06.2020, kui jõustus tsiviilasjas nr xxxx tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus. Hageja poolt pärast täitedokumendi saamist (s.o pärast 22.06.2020) esitatud mistahes teadetel ei ole TMS § 193 sätestatud mõju. Kolmandaks, kuna hageja ei ole kostjale II edastanud mitte ühtegi teadet müügilepingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsuse kohta, siis arusaadavalt ei olnud kostja II võimalik ka selliseid teateid kätte saada. Kostja I selgitab, et kohus toimetab eeltõendamismenetluse algatamise avalduse puudutatud isikutele kätte pärast selle menetlusse võtmist. Kuna maakohus jättis hageja eeltõendamismenetluse algatamise avalduse 09.12.2020 määrusega menetlusse võtmata, siis ei ole maakohus seda avaldust kostjale II edastanud ega kostjale II kätte toimetanud. Neljandaks, hageja ei ole tõendanud ega ka väite tasandil esile toonud asjaolusid, millest oleks võimalik järeldada, et kostja I oli hageja poolsete väidetavate teadete kostjale II edastamise ajal võimetu hageja nõuet rahuldama. Viiendaks, kuna hageja ei ole kostjale II müügilepingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest teatanud, siis ei ole hageja hagi esitatud ühe aasta jooksul vastava teate kättesaamisest arvates. Kostja I on täiendavalt seisukohal, et hageja ei saa nõuda müügilepingu kehtetuks tunnistamist ka TsÜS § 86 ja § 89 alusel. Kostja I rõhutab esmalt, et müügileping ei ole heade kommetega vastuolus ega näilik. Kõik hageja vastupidised väited on meelevaldsed ja täielikult tõendamata. Kostja I leiab samas, et hageja ei saa isegi teoreetiliselt TsÜS § 86 ja § 89 alusel müügilepingu kehtetuks tunnistamist nõuda. TsÜS § 86 ja § 89 sätestavad tehingu tühisuse, mitte tehingu kehtetuks tunnistamise alused. Seetõttu ei saa hageja nõuda müügilepingu kehtetuks tunnistamist

TsÜS § 86 ja § 89 alusel. TsÜS § 86 ja § 89 sätestatu näol ei ole tegemist tagasivõitmise hagi alternatiivsete õiguslike alustega. Seejuures saab Riigikohtu praktika kohaselt võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Hageja ei ole müügilepingu pool, mistõttu ei saa hageja müügilepingu tühisusele tugineda. Samuti ei saa hageja nõuda müügilepingu tühisuse tuvastamist. Hageja saab sissenõudjana kostja I poolt tehtud tehingutesse sekkuda üksnes täitemenetluse seadustiku alusel esitatava tagasivõitmise hagiga. Hageja ei saa kostja I poolt tehtud tehinguid vaidlustades tugineda muudele õiguslikele alustele. Kostja I leiab ka, et hageja ei saa kostja II vastu esitada alusetu rikastumise nõuet. VÕS § 1028 lg 1 tulenevalt on alusetu rikastumise võlasuhte poolteks võlausaldajana üleandja, st isik, kes on teisele isikule midagi üle andnud, ja võlgnikuna saaja, st isik, kes on üleandjalt midagi saanud. Seetõttu saab alusetu rikastumise nõude esitada ainult üleandja. Müügilepingu tühisuse korral tekiks alusetu rikastumise võlasuhe kostja I (üleandja) ja kostja II (saaja) vahel. Seega saaks alusetu rikastumise sätetest tuleneva väidetava kinnistu väärtuse hüvitamise nõude kostja II vastu esitada ainult kostja I kui alusetu rikastumise võlasuhte pool. Hageja ei ole selle alusetu rikastumise võlasuhte pool. Hageja ei ole kostjale II kinnistut üle andnud. Seega ei saa hageja kostjalt II nõuda ka kinnistu väärtuse hüvitamist. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hageja saab selle nõude esitada kostja I asemel, on hageja poolt kostja II vastu esitatud müügilepingu väidetavast tühisusest tulenev alusetu rikastumise nõue aegunud. Kostja I selgitab esmalt, et maakohus on hageja alusetu rikastumise nõude aegumise 04.03.2021 määruses juba tuvastanud. Hageja seda maakohtu järeldust ei vaidlustanud. Ringkonnakohtu 30.08.2021 määruses ei ole maakohtule hageja alusetu rikastumise nõude aegumise ebaõiget tuvastamist ette heidetud. Seega tuvastas maakohus hageja alusetu rikastumise nõude aegumise õigesti. Eelnevast taganemata osundab kostja I, et hageja alusetu rikastumise nõue on ka sisuliselt aegunud. Müügileping sõlmiti 09.11.2017. Kostja II kanti kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 20.11.2017. Seega hakkas müügilepingu väidetavast tühisusest tulenev alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg kulgema hiljemalt 20.11.2017. TsÜS § 151 lg 1 ja § 136 lg 2 koosmõjust tulenevalt oli aegumistähtaja viimane päev 20.11.2020. Hageja esitas hagi 14.12.2020. Seega on väidetav alusetu rikastumise nõue aegunud. Maakohtu 21.09.2021 määruse kohaselt pidid menetlusosalised hiljemalt 11.10.2021 esitama oma täiendavad seisukohad seoses hageja alusetu rikastumise nõude aegumisega. Hageja ei ole oma 11.10.2021 seisukohas seoses sellega ühtegi seisukohta esitanud ega vastu vaielnud kostjate väitele, et alusetu rikastumise nõue on aegunud. Seega puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja alusetu rikastumise nõue tuleb aegumise tõttu rahuldamata jätta. Kostja II vastuväited Kostja II on seisukohal, et hageja esitas tagasivõitmise hagi pärast TMS § 188 lg-s 1 sätestatud õigust (nõuet) lõpetava tähtaja möödumist ning hagi tuleks õigustlõpetava tähtaja möödumise tõttu rahuldamata jätta. Poolte vahel puudub vaidlus, et kinnistu müügileping ja asjaõiguseleping sõlmiti 09.11.2017. TMS § 188 lg-s 1 sätestatud õigust (nõuet) lõpetava tähtaja viimane päev oli 09.11.2020. Hagiavaldus on kohtule esitatud 14.12.2020. Kostja II rõhutab, et TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja puhul on tegemist õigust (nõuet) lõpetava tähtajaga, millele ei kohaldu aegumise peatumist reguleerivad tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätted, täitemenetluses on tagasivõitmise ajaliseks piiriks maksimaalselt kolm aastat. Seetõttu ei ole asjakohane hageja väide, mille kohaselt eeltõendamismenetluse algatamise avalduse esitamisega 05.11.2020 peatus tehingu kehtetuks

tunnistamise nõude aegumine TsÜS § 160 lg 2 p 7 alusel. Kostja II leiab, et TMS § 188 lg-s 1 sätestatud õigustlõpetavale tähtajale tuginemine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Kostja II ei ole teinud ühtegi õiguste kuritarvitamise või vastuolulise käitumisena käsitletavat toimingut ega teinud midagi selleks, et takistada tagasivõitmise hagi esitamist. Hageja väide, et ta on püüdnud teatada kostjatele tehingute kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest, on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja ei ole 11.10.2021 menetlusdokumendis märkinud ega tõendanud, et on teatanud kostjale II enne täitedokumendi saamist või enne nõude sissenõutavaks muutumist tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest. Kostja II ei ole hagejalt saanud ühtegi teadet tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest ei enne ega pärast täitedokumendi saamist või nõude sissenõutavaks muutumist. Kostja II hinnangul ei saa hageja poolt 05.11.2020 kohtule esitatud avaldust eeltõendamismenetluse alustamiseks käsitleda kostjale II esitatud teatena tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest. Lisaks ei ole hageja poolt 05.11.2020 kohtule esitatud avaldust eeltõendamismenetluse alustamiseks kostjale II kätte toimetatud. Kostja II hinnangul ei saa ka hageja poolt Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale esitatud taotlust dokumentide ärakirjade väljastamiseks kinnistustoimikust käsitleda kostjale II esitatud teatena tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest. Kostja II sai hageja teatest teada alles käesolevast hagiavaldusest. Tulenevalt ülaltoodust on hageja väide, et on teinud kõik endast sõltuva kostjate vahelise kinnistu võõrandamislepingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamise kavatsusest kostjale II enne hagi esitamist teatavaks paljasõnaline ja tõendamata. Kostja II rõhutab, et hageja kinnistu müügileping ja asjaõiguselepingu väidetavast tühisusest tulenev alusetu rikastumise nõue on aegunud. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt on alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kinnistu müügileping ja asjaõiguseleping sõlmiti 09.11.2017. Kinnistusraamatu registriosa nr xxxx väljavõttest nähtub, et 20.11.2017 on kostja II uue omanikuna kostja I asemel kinnistusraamatusse kantud ning hiljemalt 20.11.2017 hakkas kulgema kinnistu väidetavast tühisusest tulenev alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg. Hagiavaldus on aga esitatud 14.12.2020, siis kui oli möödunud TsÜS § 151 lg-s 1 sätestatud nõude aegumistähtaeg. Hageja ei ole kostja II väitele vastu vaielnud, mistõttu tuleb jätta alusetu rikastumise nõue aegumise tõttu rahuldamata. Kohtu põhjendused

Kohus rahuldas 21.09.2021 kohtumäärusega kirjalikus menetluses kostjate taotlused vaheotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et vaheotsuse saab teha ka materiaalõigusliku eeldusküsimuse kohta ja kohtu hinnangul saab käesoleval juhul teha vaheotsuse hageja poolt kostjate vastu esitatud nõude põhjendatuste kohta, millega kohus saab tuvastada, kas hageja on tagasivõitmise hagi esitanud pärast täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 1 sätestatud õigustlõpetava tähtaja möödumist ning kas hageja poolt esitatud alusetu rikastumise nõue on aegunud. Kui hageja tagasivõitmise hagi rahuldamine on õigustlõpetava tähtaja möödalaskmise tõttu välistatud või kui hageja väidetav alusetu rikastumise nõue on aegunud, siis langeb ära vajadus tõendada muude tagasivõitmise ja alusetu rikastumise nõude hagi rahuldamise eeldusi ning kostjatel langeb ära vajadus esitada ja tõendada oma vastuväiteid nõuetele.

aegumise tähtaeg ning lahendi 3-2-1-59-16 punktis 12, mille kohaselt kolleegiumi arvates on seadusandja teadlikult soovinud välistada VÕS § 475 lg-s 3 ettenähtud õigustlõpetava tähtaja peatumise ja katkemise, et eristada õigustlõpetavaid ja aegumistähtaegu ning tagada õigustlõpetavate tähtaegade sätestamise eesmärgi saavutamine, s.o lõpetada nõue või muu õigus või välistada selle maksmapanek mõistliku aja jooksul aegumistähtaja kestel. Isegi juhul, kui TMS § 188 lg-s 1 sätestatud tähtajale kohalduks tähtaegade peatumine, ei ole käesoleval juhul eeltõendamismenetluse avalduse esitamisega tähtaeg peatunud, kuivõrd eeltõendamismenetluse algatamise taotluse esitamist kohtule saab pidada aegumise peatamise jaoks piisavaks, kui kohus menetluse algatab (TsMS § 247 lg 1). Käesoleval juhul jättis kohus 09.12.2020 kohtumäärusega eeltõendamismenetluse algatamise avalduse rahuldamata ja menetluse algatamata. Kõigest eeltoodust tulenevalt on seega hageja esitanud hagi pärast TMS § 188 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist.

Nimelt selgitab Riigikohus lahendi 3-2-1-140-07 punktis 13, et võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Vaidlusaluse müügilepingu tühisuse tuvastamist saavad seega nõuda müüja ja ostja. Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt ei ole hageja 09.11.2017 sõlmitud müügilepingu pooleks, mistõttu hageja ei saa müügilepingu tühisusele tugineda.

müügilepingu tühisusele tugineda ning hagejal ei ole ka alusetu rikastumise nõude osas nõudeõigust ja isegi juhul, kui oleks, siis alusetust rikastumisest tulenev nõue on aegunud. Menetluskulud

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.