Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin
Määruse tegemise aeg ja koht
5. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-3813
Tsiviilasi
A.A. kaebus kohtutäitur Oksana Kutšmei tegevuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 11. augusti 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.A. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (avaldaja): A.A. (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Vastustaja (puudutatud isik): kohtutäitur Oksana Kutšmei Sissenõudja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474), lepinguline esindaja Kristjan Vahar
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja materjalide juurde võtmata A.A. poolt 27. augusti 2021 määruskaebusele lisatud tõend (e-toimiku väljavõte).
2.Jätta A.A. määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 11. augusti 2021. a määrus muutmata, kuid muuta osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.
3.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud A.A. kanda. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast määruse jõustumist.
4.Vabastada A.A. määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7).
5.Rahuldada A.A. taotlus jõustunud kohtulahendis A.A. nime ja muude isikuandmete asendamiseks tähemärkidega. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.A.A. (avaldaja; võlgnik) esitas 10. märtsil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur, puudutatud isik) tegevuse peale täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Kaebuse kohaselt esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS (puudutatud isik; sissenõudja)
7.detsembril 2020 kohtutäiturile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse läbiviimiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 2 p 1 kohaselt Tartu Maakohtu 4. detsembri 2019 määruse tsiviilasjas nr X-XX-XXXXXX sundtäitmiseks. Kohtutäitur arestis 5. veebruaril 2021 võlgniku Eesti Töötukassast saadava töövõimetoetuse 25 euro ulatuses. Võlgnik esitas
13.veebruaril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale märkides, et kohtutäitur on ebaseaduslikult arestinud võlgniku töövõimetoetuse. Kohtutäitur jättis kaebuse 10. märtsi 2021. a otsusega rahuldamata. Kaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur põhjendanud töövõimetoetuse arestimise seaduslikkust. Kohtutäitur ei ole võlgnikku ära kuulanud. Kohtutäitur ei ole hinnanud võlgniku majanduslikku seisu. Võlgniku ainukeseks sissetulekuks on töövõimetoetus 427 eurot 49 senti ning Sotsiaalkindlustusametist saadav sotsiaaltoetus 53 eurot 70 senti. Võlgnikul on keskmisest kõrgemad igapäevased kulutused ja seda nii toidule, transpordile kui ka meditsiinile. Võlgnik võib saada päranduse, kingitusi või lotovõidu, mille arvelt võlga täita.
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Töövõimetoetuse arestimiseks oli kohtutäituril nõuetekohane sissenõudja avaldus. Töövõimetoetuse arestimisel oli alust asuda seisukohale, et täitemenetlus võlgniku suhtes eeldatavasti ebaõnnestub, sh võlgnikul puudub mis iganes registreerimisele kuuluv vara ning tema ainsateks sissetulekuteks on töövõimetoetus päevamääraga 14 eurot 89 senti (s.o 446 eurot 70 senti kuni 461 eurot 59 senti kuus) ja sotsiaaltoetus 53 eurot 70 senti. Vaatamata kohtutäituri nõudmisele ei ole võlgnik kohtutäiturile enda vara nimekirja esitanud. Võlgniku esitatud hüpoteetilised väited pärandi või kingi saamise kohta ei tõenda, et tema kohustusi on täitemenetluses võimalik rahuldada ta töövõimetoetust arestimata.
Kohtutäitur kohaldas sissetuleku arestimisel TMS § 132 lg-t 12. Statistikaameti poolt võlgniku töövõimetoetuse arestimise ajal avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi (s.o 221,36 eurot) ületav sissetuleku osa on 279 eurot 4 senti kuni 293 eurot 93 senti ning kohtutäituri poolt arestitud 25 eurot moodustab sellest ligikaudu 9%. Arestimine ei riiva võlgniku õigusi rohkem, kui see on vältimatult vajalik sissenõudja õiguste kaitseks.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 11. augusti 2021. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus jättis võlgniku 29. juulil 2021 esitatud vastuväite rahuldamata ja mõistis võlgnikult välja riigituludesse riigilõivu 15 eurot. Kohus leidis, et võlgniku kaebus kohtutäiturile oli tähtaegne. Maakohus leidis, et kohtutäitur on tegutsenud vastavalt seadusele ja võlgniku ärakuulamise osas rikkumist ei esine. TMS § 131 lg 2 teise lausel puhul oluline, et tegemist ei ole absoluutse kohustusega. Nimelt on võlgniku ärakuulamise eesmärgiks info kogumine esimeses lauses sätestatud eelduste esinemise/mitteesinemise kohta. Kohus nõustus kohtutäituri käsitlusega, mille kohaselt oli tal vajalik info olemas ning seega puudus vajadus võlgnikku ära kuulata. Kohtutäitur osales 5. jaanuaril 2021 tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX toimunud kohtuistungil, kus arutati võlgniku kaebust kohtutäituri 21. augusti 2020. a otsusele täiteasjas nr XXX/XXXX/XXXX. Võlgnik viibis kohtuistungil ning andis selgitusi, miks ta peab töövõimetoetuse arestimist lubamatuks. Kohus asus seisukohale, et kohtutäitur ei ole rikkunud võlgniku õigusi ning tal oli piisavalt teavet otsustuse tegemiseks ka võlgniku ärakuulamiseta. Kohus leidis, et kohtutäitur on 10. märtsi 2021. a otsust tehes kaalunud TMS § 131 lg-s 2 sätestatud eeldusi. Piisav on TMS § 23 kohane täitmisavaldus, kui selle järgi taotletakse muu hulgas sissenõude pööramist võlgniku sissetulekutele (sh nõudeõigusele). Seejuures ei ole sissenõudja kohustatud täitmisavalduses eraldi märkima, et asjakohaste eelduste olemasolu korral soovib ta TMS § 131 lg 2 kohaldamist. Seega on täidetud esimene TMS § 131 lg-s 2 ettenähtud eeldus töövõimetoetusele sissenõude pööramiseks, s.o sissenõudja avalduse olemasolu. Järgnevalt kontrollis kohus TMS § 131 lg-s 2 sätestatud teise eelduse olemasolu sissenõude pööramiseks töövõimetoetusele, s.o kas sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele. Puudub vaidlus võlgniku sissetuleku suuruse üle. Kohtutäitur on välja toonud, et võlgniku sissetulekuteks on töövõimetoetus päevamääraga 14 eurot 89 senti (s.o 446 eurot 70 senti kuni 461 eurot 59 senti kuus) ja sotsiaaltoetus 53 eurot 70 senti. Muud sissetulekud puuduvad. Võlgniku sissetulekuteks on üksnes TMS § 131 lg 1 p-des 2 ja 61 sätestatud sissetulekud ehk sissetulekud, millele sissenõuet üldjuhul pöörata ei saa ning millele sissenõude pööramine on võimalik üksnes TMS § 131 lg 2 alusel. Sissetuleku arestimisel ei saa arvesse võtta võlgnikule määratud puudega inimese sotsiaaltoetust (TMS § 131 lg 1 p 2). Kontrollides, kas võlgnikul on muud vara, millele võiks olla tulemuslik sissenõuet pöörata, tugines kohus võlgniku esitatud andmetele menetlusabi taotluses ja sellele lisatud majandusliku seisundi teatises. Võlgnik on äriühingu Sajandi Lugu OÜ (registrikood 14091727) juhatuse liige. Äriühingul on eraisikute ees kohustusi ligikaudu 8000 euro ulatuses. Võlgnik ise põhjendas kohustuse mittetäitmist asjaoluga, et tal puuduvad selleks vahendid ning igapäevaseks toimetulemiseks võtab ta laene. Võlgnikul puudub vara, millele saaks pöörata sissenõude.
Kohus nõustus kohtutäituri järeldusega, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda (TMS § 132 lg 1 alusel arestimiskõlbuliku sissetuleku ja vara puudumist) ei ole kohustuse täitmine võimalik ka tulevikus mõistliku aja jooksul. Kohtutäitur on välja toonud, et teistes täiteasjades nr XXX/XXXX/XXX, nr XXX/XXXX/XXXX ja nr XXX/XXXX/XXXX on võlgnikul täimata kohustusi kokku 4136 eurot 63 senti, mille täitmiseks ainuüksi töövõimetoetuse arestitud osa arvel, s.o 25 eurot kuus, kuluks 13 aastat 9 kuud. Kuna põhinõudelt tuleb tasuda ka viiviseid, on see aeg veelgi pikem. Seejuures on võlgnik ise kohtule kinnitanud, et tal on võlgu 60 000 kuni 70 000 euro ulatuses. Kohus leidis, et arvestades kohtutäituri poolt kindlaks tehtud andmeid võlgniku majandusliku seisundi kohta, oli kohtutäituril põhjendatud alus eeldada, et võlgnik ei suuda kohustust täita mõistliku aja jooksul. Võlgniku väited hüpoteetilise vara saamise kohta on umbmäärased. Kohus leidis, et hüpoteetilisuse arvestamisel, peaks selle täitumine olema ka mingilgi määral reaalne ja ennustatav. Töövõimetoetuse arest oli õiglane. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kohtutäitur kohaldas võlgniku sissetuleku (töövõimetoetuse) arestimisel TMS § 132 lg-t 12. Kohtutäituri arvutused võlgniku sissetuleku protsendi määramisel on ebaõiged. TMS § 132 lg-s 12 sätestatud lubatava arestimise määra arvestamisel saab arvesse võtta vaid töövõimehüvitist. Kohtu hinnangul saab nõuetekohane arvestus olla järgmine: (446,70-221,36) x 20% kuni (461,59-221,36) x 20%, seega 45 eurot 7 senti kuni 48 eurot 5 senti. Kohtutäitur on arestinud töövõimetoetuse 25 euro ulatuses, seega veidi üle poole maksimaalselt võimalikust määrast. Eeltoodust tulenevalt saab asuda seisukohale, et kohtutäitur on arestitavat summat määrates juba arvestanud võlgniku majandusliku ja muu olukorraga. Võlgnikule peab olema tagatud sissetulek minimaalses määras, mille sätestab TMS § 132 lg 12. Näiteks on võlgniku elektrikulu ebamõistlikult suur (arve nr 1831 tl 48). Võlgnik saab seda kulu ise mõjutada. Töövõimetoetuse arestimist 25 euro ulatuses ei saa pidada ebaõiglaseks. Tsiviilasjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas võlgnik esitas täitemenetluses nr XXX/XXXX/XXXX kohtutäiturile vara nimekirja või mitte. Nõuetekohast vara nimekirja vaidlusaluses täiteasjas esitatud ei ole.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.Võlgnik esitas määruskaebuse ja selle täienduse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks, menetluskulud jätta kohtutäituri kanda. Võlgnik palub võtta tsiviilasja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõendi ja vabastada ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel. Võlgnik esitas taotluse asendada jõustunud lahendis võlgniku nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada võlgniku isikuandmeid. Maakohus rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme ning tõendite igakülgse hindamise printsiipi. Maakohus arvestas ebaõigesti tsiviilasjadega nr X-XX-XXXXX ja nr X-XXXXXXX. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt. Hagejale ei tehtud nähtavaks puudutatud isiku 25. juuli 2021 esitatud seisukohti ja tõendeid. 28. juuli 2021. a istungi protokolli tegi maakohus võlgnikule nähtavaks alles 11. augustil 2021. Võlgniku sissetuleku arestimine ei olnud õiglane. Kohtutäitur ei ole põhjendanud, kas arestimine oli õiglane või mitte. Kohtutäitur ei ole hinnanud võlgniku majanduslikku seisundit, sh seda, kas tagatud on toimetulek minimaalselt vajalikus määras.
Võlgnik esitas tõendid selle kohta, et ta esitas kohtutäiturile oma vara nimekirja. Maakohus oleks pidanud kohtutäiturit karistama valetamise eest. Ringkonnakohus peab andma õigusliku hinnangu, kas maakohus käitus õigesti kohtutäituri karistamata jätmise osas. Kohtutäituri arestimisakt ei vastanud TMS §-s 131 sätestatud nõuetele. Kohtutäitur ei ole võlgnikku ära kuulanud. Teiste tsiviilasjade materjalid ei ole asjakohased. Kohtutäitur ei ole hinnanud võlgniku reaalset toimetuleku võimekust. Võlgnik ei saa lubada endale inimväärset elu. Maakohtu tegevus seoses üüriarvega on ebaseaduslik.
6.Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ning menetluskulude võlgniku kanda jätmist.
7.Sissenõudja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude võlgniku kanda jätmist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
11.augusti 2021 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Osaliselt tuleb siiski muuta maakohtu põhjendusi TMS § 132 lg 12 kohaldamise osas.
9.Võlgnik esitas koos määruskaebusega tõendi – e-toimiku väljavõtte. Võlgnik soovis sellega tõendada seda, et maakohus ei ole talle nähtavaks teinud kohtutäituri 25. juulil 2021 kohtule esitatud seisukohta. Ringkonnakohtul on võimalus kontrollida menetlusdokumentide edastamist toimiku ja kohtute infosüsteemi abil, mistõttu ei ole esitatud tõend asja lahendamiseks vajalik.
10.Iseenesest on põhjendatud võlgniku väide, et maakohus rikkus menetlusõigust sellega, et ei edastanud võlgnikule kohtutäituri 25. juuli 2021 menetlusdokumenti. TsMS § 477 lg 9 kohaselt võib kohus hagita menetluses edastada menetlusosalistele menetlusdokumendid kohtu valitud viisil, kuid see viis peab toimikust nähtuma. Kohtute infosüsteemist nähtub, et võlgnikule on kohtutäituri 25. juuli 2021 seisukohad tehtud nähtavaks 3. septembril 2021, st pärast maakohtu määruse tegemist. Toimikust ei nähtu, et menetlusdokument oleks võlgnikule varem ka mingil muul viisil edastatud. Samas leiab ringkonnakohus, et see menetlusõiguse rikkumine ei tingi maakohtu määruse tühistamist, kuna see on olnud võimalik kõrvaldada määruskaebemenetluses. Nimelt on võlgnik esitanud 23. septembril 2021, st pärast seda, kui tal oli võimalik tutvuda avaldaja 25. juuli 2021 seisukohtadega, määruskaebuse täienduse. Ringkonnakohus leiab, et selles menetlusdokumendis oli võlgnikul võimalik esitada omapoolne seisukoht või vastuväited avaldaja 25. juuli 2021. a menetlusdokumendile.
11.Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks määruskaebuses esitatud etteheiteid maakohtule seoses maakohtu istungi protokolli kättesaadavaks tegemisega. TsMS § 477 lg 8 kohaselt protokollib kohus hagita menetluses menetlustoiminguid enda äranägemisel. Menetlustoiminguga seotud asjaolud tuleb ära märkida hiljemalt kohtulahendis. Protokolli parandamise õigust menetlusosalistel hagita menetluses ei ole. Seega ei pidanud maakohus protokolli enne määruse tegemist menetlusosalistele edastama. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka ülejäänud määruskaebuses sisalduvad menetluslikud etteheited alust maakohtu määruse tühistamiseks. Võlgnik on heitnud maakohtule abstraktselt ette tõendamiskoormise valet jaotust, eelmenetluse ebapiisavust, kohtutäituri esitatud tõendite
vastuvõtmist ja menetlusosaliste ebavõrdset kohtlemist enda väiteid konkretiseerimata. Asja materjalidest nimetatud rikkumisi ei nähtu.
12.Ringkonnakohus leiab, et ka määruskaebuse sisulised etteheited täituri otsusele ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. TMS § 131 lg 2 esimese lause kohaselt, kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele ning kui arestimine on nõude liiki ja sissetuleku suurust arvestades õiglane, võib TMS § 131 lg 1 p-des 6-8 nimetatud sissetulekutele pöörata sissenõude sissenõudja avalduse alusel. TMS § 131 lg 2 esimene lause näeb seega ette kolm eeldust erandjuhul sissetulekule sissenõude pööramiseks. Esiteks on selleks vaja sissenõudja avaldust, teiseks peab senine täitemenetlus olema ebaõnnestunud või eeldatavasti ebaõnnestumas. Kolmandaks peab sissenõude pööramine olema õiglane. Võimaluse korral on TMS § 131 lg 2 teise lause kohaselt ette nähtud ka võlgniku ärakuulamine. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult tuvastanud nende eelduste täidetuse. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega.
13.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et võlgniku ärakuulamata jätmine ei tingi kohtutäituri otsuse tühistamist. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu praktikale (20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 20) ja ringkonnakohus nõustub sellega. Ärakuulamise põhiline eesmärk on saada võlgnikult teavet tema majandusliku seisundi ja muude sissenõude pööramise otsuse tegemiseks vajalike asjaolude kohta. Maakohus leidis õigesti, et kohtutäituril oli teave võlgniku majandusliku seisundi ja muude vajalike asjaolude kohta olemas juba varasematest täiteasjadest ja kohtumenetlustest. Samuti oli võlgnikul võimalus enda asjakohased seisukohad esitada praeguses kohtumenetluses.
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et võlgniku väide, et kohtutäituril puudus sissenõudja avaldus TMS § 131 lg 2 kohaldamiseks, ei ole põhjendatud. TMS § 131 lg 2 esimene lause ei pea silmas sissenõudja eraldi avaldust, milles taotletaks võlgniku sissetulekutele erandjuhul sissenõude pööramist. Selles vaid korratakse TMS § 23 lg-s 1 märgitud põhimõtet, mille järgi täitemenetluse alustamiseks on üldjuhul vaja sissenõudja avaldust. Piisav on TMS § 23 kohane täitmisavaldus, kui selle järgi taotletakse muu hulgas sissenõude pööramist võlgniku sissetulekutele (sh nõudeõigusele). Seejuures ei ole sissenõudja kohustatud täitmisavalduses eraldi märkima, et asjakohaste eelduste olemasolu korral soovib ta TMS § 131 lg 2 kohaldamist. Kohtutäitur saab täitmisavalduse alusel rakendada kõiki õigusaktides ette nähtud sunniabinõusid sissenõudja nõude rahuldamiseks, sh TMS § 131 lg 2, arvestades samal ajal võlgniku seaduses sätestatud huvidega (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 17.1). Seega ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et kohtutäitur on arestinud võlgniku töövõimetoetuse ilma sissenõudja avalduseta. Kohtutäituril oli olemas sissenõudja avaldus (tl 69) TMS § 131 lg 2 kohaldamiseks. Esitatud täitmisavaldusest nähtub, et sissenõudja on taotlenud sissenõude pööramist võlgniku nõudeõigustele.
15.TMS § 131 lg 2 kohaldamise teine eeldus on see, et võlgnikul ei ole muud vara või olemasolev vara on mittearestitav (nt teatud vallasasjad TMS § 66 kohaselt) või see on niivõrd vähese väärtusega, et selle arvel ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet rahuldada, või eelduslikult ei õnnestu nõuet rahuldada muul põhjusel. Selle eelduse täitmiseks peab kohtutäitur üldjuhul olema teinud mõistlikud pingutused võlgniku muu vara leidmiseks ja arestimiseks, mh on võimalik võlgnikult nõuda vara kohta teabe ja vara nimekirja esitamist (vt TMS § 59 jj). Riigikohus on leidnud, et ei ole võimalik täpselt ette kindlaks määrata ajalist piiri, millal saab lugeda täitemenetluse võlgniku muu vara suhtes ebaõnnestunuks. Ebaõnnestunuks lugemine sõltub konkreetsest täitemenetlusest. Üldise kriteeriumina ajalise piiri kohta tuleks lähtuda mõistlikust ajast. Ebaõnnestumisele võib nt viidata vahetult enne täitemenetlust mõne teise
sissenõudja nõude alusel korraldatud täitemenetluse tagajärjetus vms (vt nt Riigikohtu
20.märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p 17.2). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud TMS § 131 lg 2 kohaldamise teise eelduse olemasolu. Võlgniku suhtes on käimas mitu täitemenetlust. Kohtutäituril oli olemas selge ülevaade võlgniku varadest ja sissetulekutest. Võlgnik ei ole määruskaebuses toonud välja asjaolusid, mis annaksid aluse väite, et võlgnikul on piisavalt vahendeid täitmisel oleva nõude rahuldamiseks. Võlgnik on ise korduvalt märkinud, et tal puuduvad rahalised vahendid nõude rahuldamiseks. Asjaolu, et võlgnik võib kunagi tulevikus saada pärandi või lotovõidu, on hüpoteetiline ning kohtutäitur ei saa võlgniku majandusliku seisu hindamisel arvestada tulevikus tekkida võivate rahaliste vahenditega. Ka võlgniku enda esitatud vara nimekirjast nähtub, et võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oma kohustusi täita. Seega leiab ringkonnakohus, et täidetud on ka töövõimetoetuse arestimise teine eeldus ehk sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii sissenõudja nõude täielikule rahuldamisele.
16.Põhjendatud ei ole võlgniku väide, et täidetud ei ole TMS § 131 lg 2 kohaldamise kolmas eeldus, st sissenõude pööramine võlgniku töövõimetoetusele ei ole õiglane. Võlgnik leiab, et töövõimetoetuse arestimine ei ole õiglane, kuna kohtutäitur ei ole hinnanud, kas võlgniku töövõimetoetuse arestimisel on tagatud võlgniku toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtule esitatud kohtutäituri 10. märtsi 2021. a otsusest (tl 55-57) nähtub, et kohtutäitur on hinnanud võlgniku toimetulekut. Kohtutäitur on hinnanud võlgniku põhjendatud kulude suuruseks 410 eurot kuus ja tema sissetuleku suuruseks 500 eurot 40 senti kuni 515 eurot 29 senti kuus, millest on järeldanud, et võlgniku sissetulekust 25 euro suuruse osa arestimine ei kahjusta ebamõistlikult võlgniku toimetulekut. Sellest tulenevalt on kohtutäitur asunud seisukohale, et sissenõudja huvid kaaluvad üles võlgniku huvid, mistõttu on sissetuleku arest 25 euro ulatuses põhjendatud. Kohtutäitur on tuvastanud võlgniku põhjendatud kulude suuruse Tartu Maakohtu 28. augusti 2020 määruse alusel tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX, milles maakohus on põhjalikult hinnanud mh võlgniku vajaduste suurust. Ringkonnakohtu hinnangul võis kohtutäitur sellest määrusest lähtuda. Maakohtu määrus oli tehtud natuke enam kui pool aastat enne kohtutäituri otsust. Kohtutäitur võis eeldada, et võlgniku vajadused ei ole selle aja jooksul oluliselt muutunud. Võlgnik ei ole ka praeguses menetluses esitanud ühtegi konkreetset väidet selle kohta, kui suured on tema vajadused või kuidas need on võrreldes varasemaga muutunud.
17.Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb muuta maakohtu põhjendusi TMS § 132 lg 12 kohaldamise kohta. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et TMS § 132 lg 12 kohaldamisel saab võlgniku toimetuleku hindamisel lähtuda üksnes Statistikaameti avaldatud arvestuslikust elatusmiinimumist. TMS § 132 lg 12 kohaldamisel tuleb sissetuleku arestimise lubatavust hinnata kahes järgus. Esiteks, kas võlgniku sissetuleku jääb alla Statistikaameti avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi, millisel juhul ei ole sissetuleku arestimine üldse lubatud. Kui võlgniku sissetulek ületab arvestusliku elatusmiinimumi, on kohtutäituril omakorda kaalutlusõigus, millises ulatuses võlgniku sissetulek arestida. Seejuures tuleb hinnata konkreetse võlgniku vajadusi, mitte arvestuslikku elatusmiinimumi (vt Riigikohtu 20. märtsi 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-4482, p-d 18.3 ja 21-22). See ei too aga kaasa maakohtu määruse tühistamist, kuivõrd nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, on kohtutäitur kaalunud sissetuleku arestimisel konkreetse võlgniku vajadusi, mitte lähtunud üksnes arvestuslikust elatusmiinimumist. TMS § 132 lg 12 kohaldamise täiendavaks eelduseks on asjaolu, et sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele. See
kattub TMS § 131 lg 2 kohaldamise eeldusega, mille täidetust on ringkonnakohus analüüsinud määruse p-s 15.
18.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud võlgniku kanda (TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 10). Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus.
19.Maakohus andis võlgnikule menetlusabi määruskaebuselt tasumisele kuulunud riigilõivu summas 15 eurot tasumiseks. Arvestades võlgniku majanduslikku olukorda, sh tema suhtes algatatud täitemenetluste arvu, ning võlgniku puuet esineb ringkonnakohtu hinnangul TsMS § 190 lg-s 7 sätestatud mõjuv põhjus vabastada võlgnik määruskaebuselt tasutud riigilõivu summas 15 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
20.Võlgnik on esitanud taotluse asendada jõustunud lahendis võlgniku nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada võlgniku isikuandmeid (isikukood, sünniaeg, aadress jne). Ringkonnakohus rahuldab vastava taotluse TsMS § 462 lg 2 alusel.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
/digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke
/digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.