Eesistuja Liis Arrak, liikmed Iris Kangur-Gontšarov ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2021. a, Tallinn
Kohtuasja number
2-16-17852
Kohtuasi
OÜ Nelgeron hagi X vastu 91 524 euro 66 sendi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. jaanuari 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
OÜ Nelgeron apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
91 524 eurot 66 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) OÜ Nelgeron (registrikood 10671698), lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik Kostja (vastustaja) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Dragan Perovic
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 7. septembri ja 5. oktoobri 2021. a kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Nelgeron apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta Harju Maakohtu 11. jaanuari 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
3.Jätta apellatsioonimenetluse kulud OÜ Nelgeron kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
2-16-17852 muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Nelgeron (hageja) esitas 25. novembril 2016 Harju Maakohtule X (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kahjuhüvitise 91 524 eurot 66 senti.
1.1.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt asus kostja 25. märtsil 2008 hageja juures tööle logistika mänedžeri ametikohale. 30. juulil 2008 sõlmisid pooled töölepingu lisa 1, mille alusel asus kostja tegevdirektori ametikohale ja töötas sellel kuni 6. märtsini 2015. Tegevdirektori ametijuhendi p 5 järgi oli tema ülesandeks allkirjastada ja kinnitada juhatuse liikme äraolekul dokumentatsiooni, p 6 järgi klientide ja partneritega lepingute sõlmimise ettevalmistamine ja allkirjastamine, samuti sõlmitud lepingute täitmise tagamine, p 12 järgi pidi ta osalema ettevõtte tegevuse planeerimisel ja töötama välja pikaajalisi tegevusplaane ning p 16 järgi pidi ta juhatuse liikme äraolekul juhtima ettevõtet. Ajavahemikul 2008–2010 oli ta ka hageja tütarettevõtte NELGERON GRUPP OSAÜHINGU (hageja tütarettevõte) juhatuse liige. Kostjal olid laiad volitused ning juhatuse täielik usaldus. Kostja ülesandeks oli osta odavalt metalli ja müüa see kallimalt edasi. Kostja sõlmis 2. augustil 2012 hageja nimel Osaühinguga Drayton Trade (metalli müüja) lepingu, mille alusel ostis hageja viimaselt metalli.
17.märtsil 2014 sõlmis kostja hageja nimel Soome äriühinguga Finetti OY (ostja) kirjaliku lepingu, mille alusel kohustus hageja müüma Finetti OY-le kaupa (metalli) ja Soome äriühing kohustus selle eest maksma. Hageja väljastas Finetti OÜ-le tsingi müügi eest kokku 24 arvet, sh 31. märtsil 2014 arve nr 01765 summaga 45 891 eurot 16 senti (kaubaarve I), 6. mail 2014 arve nr 02396 summaga 46 188 eurot 17 senti (kaubaarve II), 2. juunil 2014 arve nr 03337 summaga 46 367 eurot 50 senti (kaubaarve III), 18. juunil 2014 arve nr 03758 summaga 46 677 eurot 58 senti (kaubaarve IV), 15. juulil 2014 arve nr 04369 summaga 46 671 eurot 98 senti (kaubaarve V), 30. juulil 2014 arve nr 045610 summaga 46 926 eurot 3 senti (kaubaarve VI), 19. augustil 2014 arve nr 051811 summaga 49 246 eurot 27 senti (kaubaarve VII) ja 19. augustil 2014 arve nr 052012 summaga 49 673 eurot 51 senti (kaubaarve VIII). Finetti OY on arved tasunud. Kuna müügilepingus oli kokkulepitud tarnetingimus CFR, korraldas kostja hageja nimel müüdud kauba transpordi Soome Vabariiki. Transpordi korraldamiseks oli kostja sõlminud hageja nimel 2. jaanuaril 2012 hageja tütarettevõttega raamlepingu kaubavedude tellimiseks. Kostja tellis hageja nimel kaubaveo hageja tütarettevõttelt ja andis viimase logistikutele selleks juhiseid. Kostja väljastas hageja nimel Finetti OY-le ülalnimetatud arvetel märgitud kauba transporditeenuse eest kokku seitse arvet – 31. märtsil 2014 arve nr 017713 summaga 740 eurot (veoarve I), 2. juunil 2014 arve nr 033414 summaga 740 eurot (veoarve II), 18. juunil 2014 arve nr 037615 summaga 820 eurot (veoarve III), 15. juulil 2014 arve nr 043716 summaga 820 eurot (veoarve IV), 30. juulil 2014 arve nr 045717 summaga 820 eurot (veoarve V),
2-16-17852
19.augustil 2014 arve nr 051918 summaga 820 eurot (veoarve VI) ja 5. augustil 2014 arve nr 052119 summaga 820 eurot (veoarve VII). Kuna kaup tuli eksportida Soome Vabariiki, oli kauba ja transpordi eest esitatud arvetele märgitud käibemaksumäär 0%. Sellise maksumäära rakendamiseks pidi kostja hageja nimel veenduma, et kaup viiakse Eestist välja. Kostja on hageja nimel allkirjastanud Finetti OY-le müüdud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid, mille kohaselt on hageja metalli müüjalt kauba vastu võtnud, kuid tegelikult ei viibinud kostja kauba üleandmise juures, ei võtnud kaupa müüja laost vastu ega andnud seda vedajale üle. Samuti viis kostja raamatupidajale muudetud rahvusvahelise kaubaveo saatelehti (CMR) ning palus raamatupidajal neid asendada.
3.detsembril 2015 tegi Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollakti, mille kohaselt oli hageja rakendanud Finetti OY-le müüdud kauba ja transporditeenuse puhul alusetult käibemaksumäära 0%, sest kaupa tegelikult ei eksporditud. Kaup ei jõudnud Soome, sest auto sõitis Soome tühjalt. Seetõttu muutis MTA hageja maksuarvestust selliselt, et hageja pidi tasuma kauba müügilt ja transpordiarvetelt käibemaksu 20% ning hageja maksukoormus suurenes 91 524 euro 66 sendi võrra (sh intress 25 523 eurot 93 senti). Hageja parandas maksudeklaratsioonid ning tasus MTA ettemaksukontole nõutud summa.
1.2.Kostja rikkus tahtlikult või hooletusest oma töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid kohustusi ning vastutab töölepinguseaduse (TLS) § 72 ja 74 järgi rikkumisega hagejale põhjustatud kahju eest. Kostja rikkus ametjuhendi p-s 6 sätestatud kohustust võtta tarvitusele meetmed sõlmitud lepingute tingimuste täitmiseks, üldist käibekohustust ja lojaalsuskohustust, sh: -
kostja jättis Finetti OY-ga lepingut sõlmides tuvastamata tehingupartneri esindaja. Lepingust nähtub, et Finetti OY nimel on lepingu sõlminud Y, kes on aga MTA-le kinnitanud, et ta ei tea midagi Finetti OY-st ega ole kunagi kostjaga suhelnud. Lepingupartneri esindaja identifitseerimata jätmine on viinud selleni, et hagejal on sõlmitud leping variisikuga, kelle vastu ta ei saa nõudeid esitada;
-
kostja tellis kauba transpordi hageja tütarettevõttelt, kuid sekkus transpordi korraldamisse. Kostja andis hageja tütarettevõtte töötajatele juhiseid veo korraldamiseks, sh vedaja valiku kohta, ning kostja juhiste tõttu ei kontrollinud tütarettevõtte logistik kauba vastavust saatedokumentidele. Juhise vedaja kohta sai kostja metalli müüja Osaühingu Drayton Trade juhatuse liikmelt;
-
kostja pidi 0%-lise käibemaksumäära rakendamiseks veenduma, et kaup eksporditakse. Hageja ja tema tütarettevõtte vahel sõlmitud transpordi raamlepingu p 2.1.3 järgi pidi hageja kindlustama kauba peale- ja mahalaadimise. Kostja allkirjastas metalli müüjalt kauba vastuvõtmise-üleandmise aktid, kuid jättis veendumata kauba tegelikus üleandmises vedajale. Kostja tegevusetuse tõttu ei ole kauba vedajale üleandmine kontrollitav;
-
kostja pidi tagama korrektsed dokumendid kõigi tehingute kohta, kuid kostja asendas mitmel korral kahtlustäratavate tehingute puhul vedaja esitatud tundmatu saatja ja saajaga CMR-id uute CMR-idega, millel oli saatjaks märgitud hageja ja saajaks Finetti OY.
Kostja korraldas ise või aitas kaasa sellele, et metalli müüja Osaühing Drayton Trade saaks korraldada maksupettust. Kostjal olid tihedad isiklikud sidemed metalli müüja ja ostja kaudu
2-16-17852 maksupettuse toime pannud isikutega (maksupettuse toime pannud grupeeringus osales kostja elukaaslane, kellega tal on ühised lapsed). Seega saab eeldada, et kostja oli maksupettusest teadlik ja andis selleks oma panuse. Kostja tegevuse/tegevusetuse tulemusena tekkis hagejal täiendav maksukohustus, mida saab pidada hageja kahjuks. Kui kostja oleks veendunud, et kaup eksporditi, ei oleks hagejal täiendavat maksukohustust tekkinud. Kui kaupa ei eksporditud, oleks kostja pidanud sellele tähelepanu juhtima ning hageja oleks Eesti sisese müügi puhul lisanud ostja arvetele käibemaksu. Praegusel juhul arvestas MTA käibemaksu Finetti OY-le esitatud arvetel märgitud tasu sisse ning hageja ei saa nõuda Finetti OY-lt täiendavat tasu. Samuti on Finetti OY variisik.
1.3.Hageja nõue kostja vastu ei ole TLS § 74 lg 4 järgi aegunud. Hageja sai kahjust teada MTA
3.detsembri 2015. a kontrollaktist ning pärast töötajate antud selgitusi 2016. aasta alguses. MTA 25. novembri 2015. a visiidi käigus ei selgunud veel, et kaupa ei viidud tegelikult Soome ega see, kelle tegevuse tõttu see juhtus, samuti ei olnud veel teada, et hagejal tekib täiendav maksukohustus. Hageja ei pidanud tehingute tegemise ajal kostja rikkumisest teadma, sest kostja eksitas hagejat tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomisega.
1.4.Juhul, kui kostja ei vastuta töölepingu rikkumisest tulenevalt, vastutab kostja hagejale tekitatud kahju eest deliktilisel alusel. Kostja on käitunud tahtlikult heade kommete vastaselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2.1.Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja toonud esile ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid alust tuvastada, et kostja rikkus töölepingust tulenevaid kohustusi, ega seda, et selliste rikkumiste tagajärjel tekkis hagejale kahju ning tekkinud kahju ja kostja käitumise vahel oli põhjuslik seos. Kostjale etteheidetavad rikkumised saavad olla hageja juhatuse liikmete, mitte kostja rikkumised. Seega on hagi esitatud vale kostja vastu. Hageja juhatus ei saanud delegeerida kostjale juhatuse liikme hoolsuskohustust. Hageja juhatuse liikmed soovivad enda vastustust kostja peale lükata. Äriühingu raamatupidamist korraldab äriühingu juhatus ning kostja ei saa äriühingu töötajana vastutada maksuarvestuse õigsuse eest. Kui kaup ei jõudnud Soome ja läks kaduma, siis pidanuks hageja nõudma aru oma tütarettevõttelt ja vedajalt ning esitama nende vastu kahjunõuded. Kui metalli müüja ei andnud kaupa üle, siis võivad hagejal olla tema vastu nõuded. Kostja ei kohtunud Finetti OY-ga lepingut sõlmides Yuga ning suhtles e-kirja teel. Finetti OY oli Soomes käibemaksukohustuslane, tasus kõik ettemaksuarved ega esitanud lepingu täitmisel ühtki pretensiooni. Kokku esitas hageja Finetti OY-le 24 arvet kogusummaga 1 099 337 eurot. Kostja ülesanded müügilepingu täitmisel seisnesid selles, et kostja tellis kauba metalli müüja laost ostja lattu, edastas kauba eest ostjale ettemaksu tasumiseks müügiarve ning tellis pärast arve tasumist hageja tütarettevõttelt kauba kohaletoimetamise ostja teatatud sihtkohta. Seega pidi kostja andma hageja nimel hageja tütarettevõttele juhiseid selle kohta, milline kaup, kellelt ja kuhu tuli toimetada, kuid veotellimust täitis hageja tütarettevõte. Veod tellisid hageja tütarettevõtte logistikud oma tavapärastelt vedajatelt. Kostja ei ole kunagi pidanud viibima kauba peale- või mahalaadimise juures, sest hageja ei ole talle sellist korraldust andnud.
2-16-17852 Hageja väited CMR-ide asendamise ja konkreetsete vedajate tellimise kohta on pahatahtlikud ega ole tõendatud. Kostja esitatud e-kirjavahetus kinnitab, et kostja andis hageja tütarettevõtte töötajatele üksnes asjakohaseid korraldusi. Kostja ei ole andnud korraldust kasutada kindlat vedajat ning kui ta ka oleks seda teinud, siis ei oleks sellel õiguslikku tähendust. Kostja tööülesandeks ei olnud CMR-ide koostamine ning tal ei olnud võimalik anda hageja tütarettevõtte töötajatele korraldusi CMR-ide asendamiseks. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Hageja oleks saanud lisada Finetti OY arvetele käibemaksu 20%, kuid hageja ei ole käibemaksu tasumist nõudnud. Kostja ei vastuta hageja väära maksuarvestuse ega käibemaksunõude esitamata jätmise eest.
2.2.Kuna poolte vahel oli sõlmitud tööleping, ei saa kostja vastutada deliktiõiguse alusel. Hageja seostab kostjat pahatahtlikult pettuses kahtlustatava grupeeringuga. Kuigi sellega seotud Q on kostja endine elukaaslane ja laste isa, oli tal selleks ajaks juba uus perekond. Samas tutvus kostja Q-ga hageja juhatuse liikme W vahendusel, kes oli Q hea tuttav ja äripartner.
2.3.Hageja nõue on aegunud, sest hageja, kelle juhatuse liikmed kattusid tema tütarettevõtte juhatuse liikmetega, pidi juba vedude toimumise ajal, s.o 2014. aastal teadma, et vedusid ei toimunud. Mõlema juhatuse liikmeteks olid W (endise perekonnanimega W ja W) ja C. Lisaks teavitati hagejat 24. novembril 2015 probleemidest Finetti OY tehingutega, kuid hageja esitas hagi alles 25. novembril 2016, s.o pärast aegumistähtaja möödumist. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 30. novembri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning tühistas maakohtu määratud hagi tagamise abinõu. Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
kostja töötas alates 25. märtsist 2008 kuni 6. märtsini 2015 hageja juures, sh alates
30.juulist 2008 tegevdirektori ametikohal; MTA kontrollakti nr 12.2-3/030811-24 kohaselt kajastas hageja raamatupidamises ja käibemaksuarvestuses kauba müüki Soome äriühingule Finetti OY kokku 24 arvel kogusummaga 1 099 337 eurot, kuid neist kaheksal juhul rakendas hageja alusetult 0 %-list käibemaksumäära, sest arvetel nr 0176, nr 0239, nr 0333, nr 0375, nr 0436, nr 0456, nr 0518 ja nr 0520 kajastatud tsingi jõudmine Soome äriühinguni ei ole kinnitust leidnud (kauba ühendusesisene käive on tõendamata) ning transporditeenust ei ole arvete nr 0177, nr 0235, nr 0334, nr 0376, nr 0437, nr 0457, nr 0519 ja nr 0521 alusel osutatud; hageja ja Finetti OY ärisuhe loodi e-kirjade vahendusel, lepingu allkirjastas Finetti OY nimel Y, Finetti OY oli registriandmete kohaselt 2014. aastal registreeritud (st õigus- ja teovõimeline) ning ta oli käibemaksukohustuslane (registreeringu nr VAT: FI23245369); Finetti OY-le müüdud kauba tarnekohaks oli lepingu p 4.1 järgi Helsingi; Finetti OY tasus kauba ja transpordi eest ettemaksuga kokku 24 korda ning kumbki pool ei ole esitanud lepingu alusel teisele poolele nõudeid; hageja tellis Finetti OY-le müüdud kauba veod 2. jaanuaril 2012 sõlmitud ekspedeerimislepingu alusel oma tütarettevõttelt NELGERON GRUPP OSAÜHING, tütarettevõte korraldas veod, tasus nende eest vedajatele ja esitas hagejale
2-16-17852
-
transporditeenuse eest arved, sh oli arve esitamise aluseks rahvusvaheline saateleht veose saaja märkega veose saamise kohta; hageja tütarettevõtte logistikutele ja deklarantidele andis suuniseid hageja ja hageja tütarettevõtte juhatuse liige C ning logistikud valisid ise vedajaid; kostja allkirjastas 2014. a sügisel Finetti OY-le müüdud kauba kohta metalli müüjaga Osaühing Drayton Trade kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, sest see on põhjendamata ja tõendamata. Kostja ei ole rikkunud süüliselt oma töökohustusi, mis annaks alust mõista temalt hageja kasuks TLS §-de 72 ja 74 ning VÕS § 127 alusel välja kahjuhüvitist.
3.2.1.Kostja ei ole rikkunud ametijuhendi p-s 6 sätestatud kohustust, seejuures on eksitav hageja tõlgendus, et kostja tööülesandeks oli selle punkti järgi tagada hageja sõlmitud lepingute täitmine. Kostja töölepingu p 2.2 järgi sisaldus kostja tööülesannete kirjeldus tööjuhises (ametijuhendis), mis oli kokkuleppe lahutamatuks osaks. Tegevdirektori ametijuhendi kohaselt oli kostja tööülesanneteks mh ettevõtte personalitöö juhtimine ja korraldamine, juhatuse liikmete äraolekul ettevõtte juhtimine, töölepingute sõlmimine, korralduste, juhiste ja ametijuhendite andmine vastavalt ettevõtte põhitegevusele ning ettevõtte jaoks uute klientide otsimine, personali koolitamine. Kostja kohustuseks oli ka varem kokkulepitud klientidega läbirääkimisteks, lepingute sõlmimiseks ja olemasolevate lepingute täitmise kontrollimiseks komandeeringus viibimine, osalemine ettevõtte tegevuse planeerimisel, pikaajaliste tuleviku plaanide väljatöötamine. Ametijuhendi p 6 kohaselt pidi kostja kui tegevdirektor tegelema klientidega (partneritega) lepingute ettevalmistamise ja sõlmimisega ning rakendama meetmeid sõlmitud lepingute kõikide tingimuste tagamiseks, kuid töölepingust ega ametijuhendist ei tulene, milliseid meetmeid pidi kostja selleks tarvitusele võtma, sh ei ole ühtki viidet sellele, et kostja tööülesandeks oli hageja müüdud kauba vedajale laost üleandmine, üleandmise juures viibimine või üleandmise kontrollimine, vedaja poolt kauba vastuvõtmise tagamine või kauba ostjale kättetoimetamine. Need ülesanded ei ole ka olemuslikult tegevdirektori ülesannetest tulenevad ülesanded TLS § 15 lg 2 p 1 tähenduses. Arvestades seda, et hageja lepingupartnerid ning kaubatarnete lähte- ja sihtkohad asusid erinevates riikides, olnuks see praktikas teostamatu. Ci seletusest saab järeldada, et pooltel ei olnud ka sellist praktikat. Hageja väited, et kostjale tulenes hea usu põhimõttest ja lojaalsuskohustusest hagejale töölepingus sätestamata tööülesanne, et ta peab kohapeal veenduma kaubatarnete lähte- ja sihtkohades, et kaup on laos olemas ja vedajate transpordivahenditele peale laaditakse ning sihtkohas maha laaditakse, on põhjendamatu ja vastuolus TLS §-ga 2, § 5 lg 1 p-dega 3 ja 11 ja kostja töölepingu ja ametijuhendiga.
3.2.2.Kostja võis äriseadustiku (ÄS) § 34 lg 2 järgi Finetti OY-ga tehinguid tehes tugineda Finetti OY kohta registrites tehtud kannetele ja pidada neid õigeks. Asjas ei ole tõendatud, et kostja pidi 2014. a lepingut allkirjastades teadma, et Finetti OY on variisik. Kostja suhtles Finetti OY-ga e-kirja teel ega pidanud lepingute allkirjastamiseks Yuga kohtuma või isiklikult ja vahetult suhtlema. Hageja ei ole lepingu sõlmimise ajal seda kostjalt nõudnud. Asjaolu, et ametijuhendi p 9 nägi ette kostja komandeeringud klientidega kohtumisteks, läbirääkimiste pidamiseks ja lepingute täitmise kontrollimiseks, ning kostjale anti ametiauto, ei täienda kostja töökohustuste ringi. Kuna Finetti OY tasus ettemaksu ega ole esitanud hagejale nõudeid, ei olnud kostjal põhjust kahelda Finetti OY või tema juhatuse liikme poolt lepingu täitmises ega rakendada täiendavaid meetmeid. Iga uue lepingu sõlmimise otsustas hageja juhatuse liige W
2-16-17852 (W) ja finantsdirektor Q andis juhised, millised dokumendid on raamatupidamise jaoks vajalikud.
3.2.3.Kostja täitis Finetti OY-le kaupa saates vedusid tellides oma tööülesandeid nõuetekohaselt, kooskõlas hageja ja tema tütarettevõtte vahel sõlmitud ekspedeerimislepinguga ning hageja ja Finetti OY vahel sõlmitud müügilepinguga. Ekspedeerimislepingu p 1.1 järgi oli hageja tütarettevõtja ekspedeerijana kohustatud teostama kaubavedusid hageja kui tellija tellimuses märgitud marsruudil ja transpordivahendil ning andma veose üle saajale, hageja aga kohustus maksma kaubaveo eest kindlaksmääratud tasu. Lepingu p 3.2 järgi oli ekspedeerija arve esitamise aluseks CMR koos veose saaja märkega veose saamise kohta. Kostja ja hageja tütarettevõtte vaheline kirjavahetus, aga ka Q ja C ütlused kinnitavad, et hageja tütarettevõtte logistikud valisid vedaja ja tellisid auto, st see ei olnud kostja ülesanne. C andis hageja tütarettevõtte töötajatele transpordi korraldamiseks juhiseid. Kostja esitas hageja tütarettevõttele, sh selle logistikutele P-le, M-le ja deklarandile C-le üksnes kirjalikud korraldused koostada saatedokumendid ja toimetada kaup Soome, mis sisaldasid koorma kohta kogu infot. P seletuse kohaselt oli praktika selline, et kostja saatis e-kirjaga tellimuse ning vedajana kasutati pikaajalisi koostööpartnereid. Ka Navaka transport AS-ilt tellis veo logistik iseseisvalt kostja tellitud sihtkohta. Baltliner OÜ (vedaja) logistiku F ütluste kohaselt pöördus 2015. aastal nende poole C, kes palus kahe veo kohta selgitusi ning palus autojuhil kirjutada seletuskirjas, et kõik veo dokumendid ja juhised saadi kostjalt, kuid nad jätsid selle tähelepanuta, sest see ei olnud tegelikult nii. Eeltoodud tõenditega vastuolus olevad deklarandi C, logistik Z, pearaamatupidaja Q ja raamatupidaja K seletused, mille kohaselt juhtis ja kontrollis kostja metalli müüja, hageja ja Finetti OY-ga seotud tehinguid, kauba üleandmist ja veodokumente ning sekkus hageja tütarettevõtte transpordi korraldamisse, ei ole usaldusväärsed. Ekspedeerimislepingust tulenevalt pidi hageja tütarettevõte toimetama metalli müüja laost kauba Finetti OY määratud sihtkohta. Kuna ekspedeerija pidi ise sõlmima veolepingu, ei olnud kostja tööülesannete täitmise seisukohalt tähtsust sellel, millise veoettevõttega hageja tütarettevõte veolepingu sõlmis. Seda, et vedu toimus tellija juhiste kohaselt, peab tõendama ekspedeerija, mitte kostja. Kuna veo jättis tegemata hageja tütarettevõte ise või oma valitud vedaja kaudu, kuid kostja ei olnud hageja tütarettevõtte töötaja, ei ole kostja rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingu tingimusi. Hageja saab esitada veo toimumata jäämisest tulenevalt nõudeid oma tütarettevõtte vastu.
3.2.4.Kuigi kostja kui tegevjuhi kohustuseks oli raamatupidamise algdokumentide viseerimine ning kostja allkirjastas metalli müüjalt kauba vastuvõtmise-üleandmise aktid alles 2014. aasta sügisel, kui seda soovis hageja pearaamatupidaja, ei ole sel asjaolul kaubaveo teostamise seisukohast tähtsust. MTA maksuarvestuse muutused (hageja väidetav kahju) olid tingitud sellest, et vedu Soome ei toimunud, mitte raamatupidamise korraldamisest. Aktide allkirjastamisest ei saa järeldada, et kostjal oli kohustus käia müüjate ladudes kauba olemasolu ja peale laadimist kontrollimas
3.2.5.Kuigi vedudega seotud dokumente, sh CMR-e muudeti ja vormistati tagantjärgi ümber, ei ole need usaldusväärsed tõendid, millele otsust rajada. Järelikult ei ole usaldusväärsed ka dokumentide kohta antud tunnistajate ütlused.
2-16-17852
3.2.6.Kuigi hageja esitas kostja vastu kuriteokaebuse, ei pidanud Riigiprokuratuur võimalikuks, et kostja on esitatud asjaoludel kelmuse toime pannud, kuid märkis, et hageja võis osaleda käibemaksupettuse skeemis. Hageja väited selle kohta, et isiklike sidemete tõttu tuleb eeldada kostja teadlikkust maksupettusest, ei ole põhjendatud ega tõendatud. Kostjale ei ole maksupettuses süüdistust esitatud.
3.3.Kuna poolte vahel oli tööleping, ei saa hageja nõuet rahuldada alternatiivselt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kuna töölepingu seadusest ei tulene, et töötajalt saaks nõuda kahju hüvitamist deliktilisel alusel, ei saa VÕS § 1044 lg 2 järgi nõuda töölepingust tuleneva kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.
3.4.Hagi tuleb jätta rahuldamata, sest TLS § 74 lg-s 4 nimetatud 12-kuuline tähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud. Äriregistri andmete kohaselt olid hagejal ja tema tütarettevõttel samad juhatuse liikmed, kes juhtisid ja kontrollisid mõlema äriühingu tegevust, sh maksumuudatuse kaasa toonud kaubavedusid, mistõttu pidid nad juhatuse liikmetena äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 1, §-s 183 ja § 187 lg-s 1 sätestatut silmas pidades saama kontrollaktis nimetatud vedude mittetoimumisest teada hiljemalt siis, kui tütarettevõte tasus vedajale vedude eest 2014. aastal. Lisaks tutvustas MTA 24. novembril 2015 hagejale kontrollimise käigus selgunud asjaolusid, maksuriski suurust ning esitas tutvumiseks kõik kontrollaktis nimetatud andmed. Seega tuli hagi esitada hiljemalt 24. novembril 2016, kuid hageja esitas hagi 25. novembril 2016.
3.5.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 386 lg 4 alusel tühistada 27. jaanuari 2017. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.
3.6.Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitatavate menetluskulude suurus on otstarbekas määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada, jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme. Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei pea usaldusväärseks hageja esitatud tõendeid selle kohta, et kostja andis veo korraldamiseks juhiseid. Hageja ja tema tütarettevõtte töötajate sisejuurdluse käigus antud kirjalikke selgitusi saab pidada usaldusväärseks. Pigem ei saa pidada usaldusväärseks C ütlusi, kuna ta lahkus ettevõttest keerulistel asjaoludel. Maakohtu otsus on raskesti jälgitav ja nõuetekohaselt põhjendamata.
4.2.Maakohus järeldas põhjendamatult, et kostja ei ole oma töökohustusi rikkunud. Maakohus tõlgendas vääralt ametijuhendi p 6 ja jättis arvestamata, et kostjal oli kõrgendatud hoolsuskohustus TLS § 74 lg 2 tähenduses, kuna ta tegutses tegevjuhina. Kostja hoolsuskohustust tuleks sisustada sarnaselt juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Kostjale rakendub kõrgendatud hoolsusstandard.
2-16-17852 Kuigi ametijuhendist ei tulene sõnaselgelt, et kostjal oli kohustus lepinguid sõlmides lepingupartnereid identifitseerida, on tehingupartneri tuvastamine ja tema taustakontroll elementaarne ja tavapärane juhilt oodatav hoolsusnõuete järgmine. Seejuures asus maakohus vääralt seisukohale, et kostja kooskõlastas Finetti OY tehtud tehingud juhatusega. Juhatuse liige W ei teadnud lepingut kooskõlastades, et kostja jättis lepingupartneri identifitseerimata ja tegemist oli variisikuga. Maakohus järeldas vääralt, et vaidlusaluseid vedusid korraldasid hageja logistikud iseseisvalt. Seda järeldades jättis maakohus arvestamata hageja esitatud vastuväited ja tõendid. Kostja kasutas oma ametipositsiooni ja sekkus nende vedude puhul vedaja valikusse, andes juhiseid, et vedajaks peab olema AT Grupp OÜ. Hageja ja tema tütarettevõtte tegevused olid läbi põimunud ning nende töötajad töötasid samades ruumides. Kostja sekkus hageja tütarettevõttes kauba veoks transpordi korraldamisse, saades selleks korraldusi J-lt, kes kuulus kuritegelikku rühmitusse. Maakohus asus ametijuhendi p 6 tõlgendades väärale seisukohale, et kostja ei pidanud kontrollima isiklikult veose laadimist. Igal juhul ei ole kostja näidanud üles vajalikku hoolsust kauba vastuvõtmise ja vedajale üleandmise tagamisel ja rikkus sellega töölepingut. Kostja määras enda kontaktisikuks kauba vastuvõtmisel kolmanda isiku H, kuigi tal ei olnud selleks õigust. Seejuures allkirjastas kostja üleandmise-vastuvõtmise aktid tagantjärgi. Seega käitus kostja ükskõikselt ja lohakalt. Maakohus asus vääralt seisukohale, et aktide hilisemal allkirjastamisel ei ole tähtsust. Kostja pidi tagama korrektsed dokumendid kõigi tehingute kohta, kuid asendas kahtlustäratavate tehingute puhul CMR-id uutega, millel erinesid nii saatja kui ka saaja isikud. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja ei olnud teadlik maksupettusest. Arvestades kostja perekondlikke sidemeid, ei ole eluliselt usutav, et kostja ei teadnud maksupettusest või vähemalt ei möönnud seda. Kuna kostjal on tihedad isiklikud sidemed maksupettuse toime pannud isikutega, tuleb eeldada kostja teadmist maksupettusest.
4.3.Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja nõue on TLS § 74 lg 4 järgi aegunud. Hageja sai kahjust teada 3. detsembri 2015. a kontrollaktist, kust ei selgunud aga see, kelle tegevuse tõttu tekkis kahju. Isik selgus alles pärast töötajate hulgas asjaolude selgitamist 2016. a alguses.
4.4.Maakohus leidis vääralt, et kostja ei saa vastutada kahju õigusvastase põhjustamise eest. Maakohus pidanuks kontrollima, kas kostja täitis faktilise ühingujuhi funktsioone. Deliktiline vastutus on välistatud juhul, kui isik on eksinud tööülesandeid täites, kuid kuritegelikus skeemis osalemine ei ole hõlmatud tegevjuhi ülesannetega. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu otsus muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja jäi maakohtus esitatud seisukohtade juurde ning leidis, et maakohus ei ole vaidlust lahendades eksinud menetlusõiguse normide vastu.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2-16-17852 Kolleegium nõustub apellandi etteheitega maakohtule, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg-s 1, § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud otsuse põhjendamise nõuetele. Ringkonnakohus saab selle vea parandada ja põhjendab otsust alljärgnevalt.
7.Pooled vaidlevad asjas selle üle, kas kostja on rikkunud oma töölepingust tulenevaid kohustusi või käitunud hageja suhtes tahtlikult heade kommete vastaselt ja põhjustanud sellega hagejale kahju ning peab hagejale tekkinud kahju hüvitama.
8.Esmalt märgib kolleegium, et hageja töölepingust ega õigusvastasest kahju tekitamisest tulenevad nõuded ei ole aegunud.
8.1.Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja on esitanud hagi töölepingust tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks pärast TLS § 74 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaja möödumist. Tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub TLS § 74 lg 4 järgi 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist. Seega hakkab aegumistähtaeg kulgema ajast, mil tööandjale on teada mõlemad – nii kahju kui selle tekitanud isik, kuid tähtsust ei ole nt kahju suurusest ja kahju tekkimise muudest asjaoludest teadasaamisel. Lisaks on Riigikohus leidnud, et kui töötaja põhjustab töölepingu rikkumisega tööandjale kulutusi, algab tööandja kulutuste hüvitamise nõude aegumistähtaeg üldjuhul kulutuste kandmisest, millega saab võrdsustada nt aja, mil jõustus kohtulahend tööandjalt kulutuste väljamõistmise kohta kolmanda isiku kasuks (kahju kandmine on kindel) (vt Riigikohtu 7. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-08, p‐d 18 ja 19 ja 5. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-17, p 11). Praegusel juhul koostas MTA 3. detsembril 2015 kontrollakti (I kd, tl 55jj), milles MTA tuvastas, et vaidlusaluseid vedusid Soome ei toimunud, ning koostas sellest tulenevalt muudetud maksuarvestuse. Ühtlasi märkis MTA, et hagejal on õigus esitada kontrollakti kohta vastuväiteid või parandada hiljemalt 10. detsembril 2015 maksudeklaratsioonid. Hageja on maksudeklaratsioonid parandanud ja muudetud maksuarvestuse järgi nõutud maksud 2016. aasta jaanuaris tasunud (I kd, tl 159–161). Seega ei saanud kahju kandmine olla hageja jaoks kindel enne MTA koostatud kontrollaktis märgitud vastuväidete esitamiseks või deklaratsioonide parandamiseks antud tähtaja möödumist. Samas ei nähtunud kontrollaktist seda, et hagejale on tekkinud kostja töökohustuste rikkumise tõttu kahju. Kontrollaktist ei saa järeldada, et kaup jäi Soome vedamata kostja töökohustuste rikkumise tõttu. Hageja tõi esile, et ta sai teada kahju tekitajast alles pärast seda, kui ta oli palunud nii enda kui ka oma tütarettevõtte töötajatel 2016. a alguses kirjutada seletused. Eelnevat arvestades ei saanud 25. novembril 2016 hagi esitamise ajaks olla TLS § 74 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg möödunud, nagu leidis ekslikult maakohus.
8.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks aegunud ka kahju õigusvastasest tekitamisest tulenev hageja nõue, sest TsÜS § 150 lg 1 järgi on kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama.
2-16-17852
9.Maakohus asus lõppjäreldusena õigesti seisukohale, et kostja töölepingu rikkumisest tulenev kahjuhüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Kolleegium saab selle vea parandada ja põhjendab otsust alljärgnevalt.
9.1.Hageja heidab kostjale kui oma töötajale ette seda, et kostja rikkus ametjuhendi p-s 6 sätestatud kohustust võtta tarvitusele meetmed sõlmitud lepingute tingimuste täitmiseks, üldist käibekohustust ja lojaalsuskohustust, kui sõlmis hageja nimel Finetti OY-ga metalli müügilepingu ja korraldas selle lepingu alusel müüdud metalli Soome kohale toimetamist.
9.2.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja hageja nimel Finetti OY-ga lepingut sõlmides oma töölepingust või ametijuhendist tulenevaid kohustusi rikkunud. Ametijuhendi (tõlge I kd, tl 17) p-de 1 ja 7 järgi pidi kostja tagama juhatuse poolt ettemääratud eesmärkide saavutamise ning täima juhatuse liikme korraldusi. Ametijuhendi p 14 järgi pidi kostja täitma ka teisi juhatuse juhiseid, mida ei ole ametijuhendis märgitud. Juhatuse liikme äraolekul oli kostjal ametijuhendi p 3 järgi õigus sõlmida töölepinguid ja anda korraldusi, juhiseid ja ametijuhendeid vastavalt ettevõtte põhitegevusele ning p 5 järgi allkirjastada ja kinnitada hageja dokumentatsiooni ning p 16 järgi juhtida ettevõtet. Seega pidi kostja tegutsema hageja juhatuse liikmetelt saadud korralduste ja juhiste järgi, st juhatusega kooskõlastatult, mitte iseseisvalt. Samas oli tal õigus täita juhatuse liikme äraolekul sisuliselt juhatuse liikme ülesandeid, kuid ka seda juhatuse juhiste kohaselt. Tegevdirektori ülesandeid täites pidi kostja ametijuhendi p 6 järgi tegelema klientidega (partneritega) lepingute ettevalmistamisega ja sõlmimisega ning tagama sõlmitud lepingute kõikide tingimuste täitmise. Ametijuhendi p 8 järgi oli seejuures tema ülesandeks uute klientide otsimine ja nendega läbirääkimiste pidamine ning p 9 järgi pidi kostja varem kokkulepitud klientidega läbirääkimisteks, lepingu sõlmimiseks ja olemasolevate lepingute täitmise kontrollimiseks reisima komandeeringusse. Seega oli kostja ülesandeks mh uute klientide leidmine, nendega läbirääkimiste pidamine ja lepingute sõlmimine, kuid tulenevalt ülaltoodust pidi kostja tegema seda vastavalt juhatuse juhistele. Samuti oli kostja kohustatud klientidega suhtlemiseks reisima klientide juurde, kuid seda üksnes siis, kui see oli varem kokku lepitud. Kolleegiumi hinnangul saab ametijuhendi p 9 mõista ülaltoodud tegevdirektori ülesandeid ja allutatust juhatuse korraldustele arvestades selliselt, et kostjal oli kohustus reisida üksnes juhul, kui see oli juhatusega varem kokku lepitud, st juhatuse korraldusel, mitte igal juhul. Praegusel juhul ei vaidle pooled selle üle, et kostja kooskõlastas Finetti OY-ga lepingu sõlmimise ja lepingu tingimused hageja juhatuse liikmega ning juhatuse liige W nõustus lepingu sõlmimisega. Hageja heidab kostjale ette seda, et kostja jättis lepingu sõlmimise eel kontrollimata Finetti OY tausta ning tuvastamata Finetti OY nimel lepingu allkirjastanud isiku samasuse, sh ei sõitnud enne lepingu sõlmimist Soome, et veenduda lepingupartneri nimel lepingu allkirjastanud isiku samasuses, ega teavitanud isikusamasuse tuvastamata jätmisest lepingut kooskõlastades juhatuse liiget. Hageja hinnangul on kostja olnud sel viisil käitudes lohakas ja rikkunud oma hoolsuskohustust. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja oma hoolsuskohustust rikkunud. Maakohus leidis õigesti, et äriühingu töötaja, kes sõlmib teise äriühinguga lepinguid, saab lepingupartneri nimel lepingut sõlmiva isiku tuvastamisel tugineda registrites sisalduvatele andmetele ega pea tavapäraselt lepingupartneri esindajaga isiklikult kohtuma ning tema isikusamasust tuvastama. Sellist kohustust ei tulenenud kostjale ka ametijuhendist, sest kostja pidi kohtuma lepingupartneritega üksnes siis, kui juhatus peab seda vajalikuks. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et juhatus andis juhise või korralduse kontrollida Finetti OY tausta või teda esindava isiku samasust.
2-16-17852 Samuti ei ole hageja toonud esile asjaolusid, mille esinemisel oleks kostjal pidanud tekkima enne lepingu sõlmimist kahtlused lepingupartneri või teda esindava isiku usaldusväärsuses või isikusamasuses. Seetõttu ei ole kohtul alust järeldada, et kostja rikkus Finetti OY-ga lepingut sõlmides hoolsuskohustust.
9.3.Kostja ei ole oma töökohustusi rikkunud ka Finetti OY-le müüdud kauba transpordi korraldamisel ega dokumenteerimisel. Nagu ülal märgitud, oli kostja ülesandeks ametijuhendi p 6 järgi mh tegeleda klientidega (partneritega) lepingute ettevalmistamisega ja sõlmimisega ning tagada sõlmitud lepingute kõikide tingimuste täitmine. Finetti OY-ga 17. märtsil 2014 sõlmitud müügilepingu (tõlge I kd, tl 122 jj) p 4.1 järgi oli kauba tarnekohaks CFR Helsinki (muu linn), Soome. Pooled ei vaidle selle üle, et viidatud lepingupunkti järgi kohustus hageja korraldama Finetti OY-le müüdud kauba veo Soome. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ei korraldanud vedu ise. Hageja oli sõlminud 2. jaanuaril 2012 oma tütarettevõttega NELGERON GRUPP OSAÜHING rahvusvahelise kaubaveo lepingu (ekspedeerimislepingu) (tõlge II kd, tl 40 jj), mille p 1.1 järgi oli hageja tütarettevõte kohustatud teostama kaubavedusid hageja tellimuses märgitud marsruudil ja transpordivahendil, täitma tolliformaalsusi Eesti tolliladudes ja terminaalides ning andma veose saajale üle, hageja aga kohustus tasuma kaubaveo eest kindlaksmääratud tasu. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja korraldas Finetti OY-ga sõlmitud müügilepingu järgi kauba saatmise Soome selliselt, et edastas iga kaubakoguse puhul ekspedeerimislepingu alusel veo tellimuse hageja tütarettevõttele, kes korraldas kauba transpordi, st leidis vedaja. Seega, arvestades asjaolu, et hageja ise ei korraldanud ostjatele kauba vedu, vaid tellis kõik veod ekspedeerijalt, piirdusid hageja töötajate, sh kostja kohustused ekspedeerijale vastavalt müügilepingutele veotellimuste nõuetekohase edastamisega ning kaubaveo edasine korraldamine oli ekspedeerija ülesanne. Seda arvestades ei saanud kostja rikkuda oma töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid kohustusi sellega, et sekkus veo korraldamisse, sh andis vedaja valikuks hageja tütarettevõtte töötajatele juhiseid ja asendas hageja tütarettevõtte töötajate kaudu saatelehti ega viibinud kauba üleandmise-vastuvõtmise juures. Kostja töölepingust tulenevaks rikkumiseks saaks pidada seda, kui kostja oleks jätnud veod tellimata või oleks esitanud hageja tütarettevõtte töötajatele valed või puudustega veotellimused, mille tõttu oleks jäänud kaup vedamata, kuid selliseid asjaolusid ei ole hageja esile toonud. Kostja töölepingust tulenevate kohustuste rikkumiseks saab iseenesest pidada seda, et kostja allkirjastas raamatupidamisdokumente, sh kauba müüjaga Finetti OY-le müüdud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid hilinenult, kuid ainuüksi selle rikkumise tõttu ei saanud hagejal tekkida väidetud kahju. Hageja väitel tekkis tal kahju seetõttu, et Finetti OY-le müüdud kaupa ei viidud kaheksal juhul Soome. Seega tekkis hagejal väidetav kahju kauba vedaja kohustuste rikkumise tõttu. Ka juhul, kui kostja oleks hageja nimel allkirjastanud metalli müüjaga kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid õigel ajal, ei oleks see taganud kauba tegeliku viimist Soome, kui vedaja jättis oma ülesanded täitmata. Kauba veo eest vastutas aga ülaltoodu kohaselt ekspedeerimiselepingu järgi hageja tütarettevõte.
9.4.Ülaltoodut arvestades ei saa kolleegium kostjale hagis etteheidetud tegudest järeldada, et kostja oleks rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi ja põhjustanud oma kohustuste rikkumisega hagejale kahju, nagu leidis kokkuvõttes õigesti ka maakohus.
10.Kolleegiumi hinnangul asus aga maakohus ekslikult seisukohale, et hageja ei saa kostjale etteheidetud tegude puhul nõuda kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel, kuid see ei anna alust muuta maakohtu otsuse lõppjäreldust ja resolutsiooni.
2-16-17852
10.1.Maakohus leidis iseenesest õigesti, et olukorras, kus töötaja on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi, vastutab ta oma rikkumise eest VÕS § 1044 lg 2 järgi lepingulisel alusel. Maakohtu viidatud lahendis asus aga Riigikohus mh seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et kahju tekitaja on kahju kannatajaga töölepingulises suhtes, ei piira ega välista kahju tekitaja kohustust hüvitada tekitatud kahju VÕS § 1043 alusel, kui töötaja tekitas kahju mitte töölepingu rikkumisega, vaid muul õigusvastasel alusel (vt Riigikohtu 5. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-05, p 19). Praegusel juhul heidab hageja kostjale ette tegusid, mida ei saa pidada hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust tulenevate kohustuste rikkumiseks. Hageja väitel osales kostja kuritegelikus maksupettuse skeemis, st võimaldas maksupettust sellega, et sõlmis hageja nimel variettevõttega Finetti OY metalli müügi lepingu ja sekkus metalli transporti korraldava hageja tütarettevõtte töösse, andes hageja tütarettevõtte töötajatele vedaja valikuks korraldusi, saades ise korraldusi hagejale metalli müünud Osaühingu Drayton Trade juhatuse liikmelt J-lt ning volitades hageja nimel kaupa vastu võtma ja vedajale üle andma H, ning esitades hageja tütarettevõttele veo toimumist kinnitavad saatelehed, kuigi kaupa tegelikult ei veetud Soome, ning selle tagajärjel tekkis hagejal täiendav maksukohustus. Kostja seotust kuritegeliku skeemiga ja teadmist maksupettusest põhistas hageja sellega, et kostja elukaaslane oli maksupettusega seotud ning talle on esitatud kuriteokahtlustus. Sellistel asjaoludel võib hagejal olla kostja vastu õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue sõltumata sellest, et hageja ja kostja olid sõlminud töölepingu. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele, seejuures on kahju tekitamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi õigusvastane mh siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Tahtlus on VÕS § 104 lg 5 järgi õigusvastase tagajärje soovimine. Seega on VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui isik pani talle etteheidetava heade kommete vastase teo toime tahtlikult ning sai aru või vähemalt pidi aru saama, et tema tegu võib kahjustada kannatanut ning tuua kaasa õigusvastase tagajärje. Maksupettuse läbiviimisele tahtlikku kaasaaitamist saab ülaltoodut arvestades pidada kolleegiumi hinnangul heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses, kui isik osaleb tahtlikult maksupettuse toimepanemisel ning saab aru või peab aru saama, et tema teod võivad kahjustada kannatanut ning tuua endaga kaasa õigusvastase tagajärje.
10.2.Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust hagi rahuldada, sest hageja ei ole suutnud tõendada õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise aluseks olevaid asjaolusid, sh seda, et kostja osales teadlikult maksupettuse toimepanemisel ning sai aru või vähemalt pidi aru saama, et tema teod võivad kahjustada hagejat ning tuua hagejale kaasa täiendava maksukohustuse.
10.2.1.Hageja väidab esmalt seda, et kostja jättis tuvastamata Finetti OY tausta ja tuvastamata Finetti OY nimel lepingu allkirjastanud isiku samasuse, olles ametiülesandeid täites lohakas ja hooletu. Hageja ei ole aga väitnud ega suutnud tõendada, et kostja teadis, et Finetti OY on variisik, mida kasutatakse maksupettuses, ning kostja sõlmis seda teades tahtlikult hageja nimel Finetti OY-ga metalli müügilepingu, saades aru, et see võib tuua hagejale kaasa täiendava maksukohustuse näol kahju. Lohakas tööülesannete täitmine ei anna alust kohaldada VÕS § 1045 lg 1 p 8.
2-16-17852
10.2.2.Edasi väidab hageja seda, et kostja kontrollis Finetti OY-le müüdud kauba Soome saatmise ja vedajale üleandmise protsessi, saades ise nähtavasti korraldusi metalli müüja juhatuse liikmelt J-lt. Seejuures andis hageja tütarettevõtte töötajatele Finetti OY-le müüdud kauba puhul vedaja valimiseks korraldusi ning kostja korralduste tõttu ei kontrollinud hageja tütarettevõtte töötajad kauba vastavust saatedokumentidele. Samuti asendas kostja kahel korral kauba saatelehed hageja tütarettevõttes. Hageja väitel olid hageja ja hageja tütarettevõte tihedalt seotud, kostja oli varem olnud hageja tütarettevõtte juhatuse liige ning hageja tütarettevõtte töötajad allusid kostja korraldustele. Seda, et kostja andis hageja tütarettevõtte töötajatele korraldusi Finetti OY-le müüdud kauba veo korraldamisel, soovis hageja tõendada hageja ja tema tütarettevõtte töötajate kirjalike seletuste ning tunnistajana antud ütlustega, sh deklarant C ja pearaamatupidaja Qi tunnistajana antud ütlustega (Harju Maakohtu 29. aprilli 2019. a kohtuistungi protokoll III kd, tl 153; tunnistajate ütluste väljavõte taasesitamist võimaldavas vormis IV kd, tl 150) ning raamatupidaja K kirjaliku seletusega (tõlge I kd, tl 50–51) ja logistik M kirjaliku seletusega (tõlge I kd, tl 54). Ringkonnakohtu hinnangul saavad vedude tellimise asjaolude kohta anda kõige usaldusväärsemaid tunnistusi logistikud, kellele esitas kostja ekspedeerimislepingu alusel veotellimused ja kelle ülesandeks oli vedu tellida. Praegusel juhul on hageja esitanud logistik M kirjaliku seletuse, mille kohaselt tellis tema kaks vaidlusalust vedu, saades selleks juhiseid kostjalt, sh teatas kostja talle vedaja nime (AT GRUPP OÜ). Ülejäänud veod tellinud P kirjaliku seletuse (III kd, tl 92a) järgi tellis ta aga Soome suunal vedusid koostööpartneritelt vastavalt hinnale ja võimalusele laadida konkreetsel päeval. Baltliner OÜ logistik F kirjaliku seletuse (III kd, tl 93) järgi oli hageja tütarettevõte nende regulaarne tellija ning kogu suhtlus toimus M ja S-ga, kes pöördusid tema poole vedude tellimiseks, sh tellis hageja tütarettevõte temalt Finetti OY kauba vedamiseks kaks vedu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tellis hageja nimel hageja tütarettevõttelt vaidlusalused veod ning andis selleks vastavalt ekspedeerimislepingule logistikutele vajalikud andmed, mida kinnitavad mh kostja ja S e-kirjad (I, kd, tl 10 pöördel– 11; III kd, tl 49–54). Seda, et kostja andis logistikutele korraldusi vedaja valikuks ja see oli logistikutele täitmiseks kohustuslik, ei saa nimetatud tõenditest järeldada. Ka asjaolu, et metalli müüja juhatuse liige J on saatnud kostjale 14. augustil 2014 e-kirja (tõlge II kd, tl 67, tõlkes ekslikult saaja ja saatja valesti märgitud), milles teatas, et tsink saabub reedel minu lattu, saame laadida, palun valmistage ette dokumendid, transpordib Alfreedia OÜ, ei saa järeldada, et kostja andis kõigi vaidlusaluste vedude puhul J-lt saadud korraldused edasi täitmiseks logistikutele. Isegi kui eeldada, et kostja andis M tellitud kahe vaidlusaluse veo korraldamisel logistikule juhise tellida vedu AT GRUPP OÜ-lt, ei ole hageja tõendanud, et kostja andis logistikutele J-lt saadud juhiste alusel teadlikult korraldusi konkreetse veo tellimiseks eesmärgiga võimaldada maksupettuse läbiviimist. Kostja tahtlust selleks ei kinnita paraku ükski hageja esitatud tõend. Kuigi hageja heidab kostjale ette ka ühe vaidlusaluse veo puhul, mida ei tellitud AT GRUPP OÜ-lt, CMR-i asendamist, ei ole ka selle puhul kohtul võimalik veenduda, et kostja asendas CMR-i teadlikult maksupettuse võimaldamiseks. Hageja on tõendanud, et ühe vaidlusaluse tsingikoguse puhul on koostatud kaks erineva saatja ja saaja andmetega CMR-i (II kd, tl 64jj) Raamatupidaja K kirjaliku seletuse (tõlge I kd, tl 50–51) kohaselt sattus raamatupidamisse vale saatja, saaja ja kaubakoguse andmetega CMR ning kostja tõi raamatupidamisse muudetud andmetega CMR-i. Pearaamatupidaja Qi ütlused kinnitavad, et ka temale on K seda rääkinud. Deklarant C kinnitas tunnistajana, et tema pidi deklarandina üksnes printima CMR-id vastavalt kostja antud andmetele. Seega on hageja tõendanud, et kostja andis hageja tütarettevõtte raamatupidajale ühe vaidlusaluse veo puhul muudetud andmetega CMR-i. Sellest ei saa aga
2-16-17852 järeldada, et kostja asendas CMR-i maksupettuse võimaldamiseks. Üksi hageja esitatud tõend seda ei kinnita. Kostja teadlikku tegevust maksupettuse võimaldamisel ei saa järeldada ka sellest, et Finetti OY-le müüdud kauba ühe veotellimuse puhul oli kontaktisikuks märgitud H (H) (II kd, tl 63), ega sellest, et kostja on saatnud J-le e-kirja, milles on palunud S-le (logistik S-le) teada anda täpselt, mis kuupäeval – „ta leiab neid, kes on vabad ja teatab edasi H-le“ (tõlge III kd, tl 94). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellest järeldada, et kostja volitas H hageja või hageja tütarettevõtte nimel end kauba üleandmisel-vastuvõtmisel esindama ja võimaldas selliselt H-l CMR-e muuta. Neist tõenditest saab üksnes järeldada, et kauba laadimisel tuli võtta mh ühendust H-ga, kuid seda, et H oleks kauba vastuvõtmisel-üleandmisel tegutsenud või olnud volitatud tegutsema kauba saatja nimel, need tõendid ei kinnita. Pooled ei vaidle selle üle, et H töötas metalli müünud Osaühingu Drayton Trade laos. Seega on mõistetav, et temaga tuli kauba peale laadimise küsimustes ühendust võtta.
10.2.3.Asjaolu, et kostja endine elukaaslane ja laste isa oli maksupettuses kahtlustatav, annab küll hagejale alust oletada, et kostja võis teada maksupettuse korraldamisest ja selles kaasa lüüa, kuid ainuüksi sellest ei saa kolleegium järeldada, et kostja osales teadlikult maksupettuse toimepanemisel ja sai aru või pidi aru saama, et see võib tuua hagejale kaasa täiendava maksukohustuse. Kohus ei saa kunagise lähedase suhte alusel eeldada, et kostja teadis maksupettuse toimepanemisest ja aitas sellele teadlikult kaasa. Selline seos on liiga kauge ning oleks meelevaldne. Kostja seotust maksupettuse toimepanemisega ei kinnita ka maksupettuses osalenud isikute vastu alustatud kriminaalmenetlus, sest kostja vastu ei ole kahtlustust esitatud.
10.2.4.Eeltoodut arvestades on küll hagejal alust kahelda, et kostja võis olla seotud maksupettuse läbiviimisega, kuid hageja ei ole suutnud tõendada asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et kostja ka tegelikult maksupettuses osales. Ainuüksi üksikute kahtlust tekitavate asjaolude esiletoomine ja tõendamine ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav selleks, et tuvastada kostja tahtlik heade kommete vastane tegu VÕS § 1045 lg 1 p 8 tähenduses. Seega ei ole alust rahuldada hageja nõuet ka õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel.
11.Ülaltoodud põhjendustel ei anna hageja apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse resolutsiooni tühistada ning ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid muudab ja täiendab ülaltooduga kohtuotsuse põhjendusi.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurust, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.