Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 11. jaanuaril 2021 tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu
Tsiviilasja number
2-16-17852
Kohtuasi
OÜ Nelgeron hagi väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 91 524,66 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: OÜ Nelgeron (registrikood 10671698 asukoht Peterburi tee 92g Tallinn 11415) lepinguline esindaja vandeadvokaat Vahur Kivistik
N
L
vastu
91 524,66
euro
Kostja: N L (isikukood xxx elukoht xxx) lepinguline esindaja advokaat Dragan Perovic Kohtuistungi toimumise aeg
30. november 2020
Resolutsioon
1.Jätta OÜ Nelgeron hagi N L vastu 91 524,66 euro väljamõistmiseks rahuldamata
2.Tühistada 27.01.2017 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kanti N Lle kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööpiirkonnas asuvale kinnistule registriosaga xxx, aadressiga xxx IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 91 524,66 eurot OÜ Nelgeron kasuks
Menetluskulude jaotus
Hagimenetluse kulud jätta OÜ Nelgeron kanda ja määrata kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
1.OÜ Nelgeron (edaspidi ka hageja) palus kohtule esitatud hagis välja mõista N Llt (edaspidi ka kostja) 91 524,66 eurot. Hagiavalduse asjaolude kokkuvõte
2.Kostja töötas perioodil 25.03.2008 – 06.03.2015 hageja juures tegevdirektorina. Vastavalt ametijuhendi p-le 6 oli kostja ülesandeks klientide ja partneritega lepingute sõlmimise ettevalmistamine ja allkirjastamine, samuti sõlmitud lepingute täitmise tagamine. Kostja andis 23.04.2015 Maksu- ja Tolliametile (edaspidi ka EMTA) ütlusi, millega võttis omaks, et tema põhiline ülesA oli metalli odavamalt osta ja kallimalt müüa. Kostja koostas kauba müügilepingud ja tegeles kõigi lepingutega seotud probleemide lahendamisega nii Euroopa Ühenduse siseste kui ka väliste hankijate ja ostjatega. 17.03.2014 sõlmis hageja, keda esindas kostja, kirjaliku lepingu Soome Vabariigi äriühinguga Xxx OY-ga, mille alusel kohustus hageja müüma Xxx OY-le kaupa (metalli) Soome Vabariiki. Hageja raamatupidamise dokumentidest nähtub, et ta müüs Xxx OY-le arvete alusel korduvalt tsinki, väljastas Xxx OY-le kauba müügi eest arved ja korraldas Xxx OY eest müüdud kauba transpordi Soome Vabariiki. Kauba müügi kui ka transportteenuse eest väljastatud arvetel on käibemaks 0%, kuna kaup pidi eksporditama Eestist Soome. Arved väljastati Xxx OY-le kauba ja transporditeenuse eest vastavalt kostjalt saadud juhistele, samuti koostas OÜ Nelgeron Group logistik, kust kostja tellis kaubavedude korraldamise, veolepingud kauba transportimiseks Tallinnast Soome lähtudes kostjalt saanud juhistest. Hageja ostis Xxx OY-le müüdud kauba D T OÜ-lt vastavalt hageja ja D T OÜ vahel 02.08.2012 sõlmitud kirjalikule lepingule. Vastavalt D T OÜ ja hageja vahel allkirjastatud kauba üLndmise-vastuvõtmise aktidele on kostja hageja nimel võtnud D T OÜ-lt vastu Xxx OY-le eelnimetatud arvete alusel müüdud kauba. Hagejat esindas tehingu sõlmimisel kostja. Nelgeron Grupp OÜ valmistas ette kõik veolepingu sõlmimise jaoks vajalikud rahvusvahelise kaubaveo saatelehed (edaspidi ka CMR) vastavalt kostja juhistele ja andis need kostjale. Xxx OY on hagejale kõik hageja poolt talle väljastatud arved tasunud ja tagasinõudeid ei ole kuni käesoleva ajani esitatud.
3.03.12.2015 tegi Maksu- ja Tolliamet hagejale kontrollakti, millest selgus, et hageja oli korduvalt rakendanud nii kauba müügil kui ka transportteenuse osutamisel alusetult 0%-list käibemaksumäära, kuna tegelikult kaupa Soome Vabariiki ei viidud ja seega kauba eksporti ei toimunud. Kontrollaktis kajastatu tulemusena muutis Maksu- ja Tolliamet hageja maksuarvestust selliselt, et hageja maksukoormus suurenes 91 524,66 euro võrra (sh intress 25 523,93 eurot), s.t hageja kohustus tasuma eelnimetatud kauba müügiarvetelt ja transporditeenuse arvetelt käibemaksu 20%, lisaks maksustas EMTA kõik transpordiarved.
4.Kostja 23.04.2016 Maksu- ja Tolliametile antud ütlustest nähtuvalt töötas ta vaid paberitega ja ise kauba üLndmise juures ei viibinud, kaupa vastu ei võtnud ega andnud vedajale üle. Seega ei kajasta kauba üLndmise-vastuvõtmise aktid tegelikkust. Kostja ei võtnud tegelikult igakordselt kaupa D T OÜ laost vastu ega veendunud ka selles, et kaup Soome Vabariiki vedamiseks tegelikult vedajale üle anti, mille tagajärjel kaup Soome ei jõudnud ja pole võimalik tuvastada kuhu kaup tegelikult viidi. Hageja on seisukohal, et kostja rikkus eeltooduga poolte vahel kokku lepitud tegevdirektori ametijuhendi p-i 6, mille alusel oli kostjal kohustus tagada sõlmitud lepingute täitmine. Lisaks kinnitas hageja raamatupidaja, et
kostja tõi talle kaubatarnete kohta vastukäivaid CMR-e, milles erinesid nii saatja kui ka saaja isikud, paludes ühed asendada teistega, mis viitab kostja teadlikule tegevusele kaubatarnete mittekorrektsel teostamisel ja maksupettuse korraldamisel hageja selja taga.
5.EMTA kontrollaktiga tuvastatud täiendav maksukohustus on käsitletav hageja kahjuna. Hagejal puudub võimalus Xxx OY-lt nõuda käibemaksu tasumist, kuna kontrollaktist nähtuvalt sisaldavad arved 20% käibemaksu, mis pidi olema eelarvesse makstud. Hageja on Maksu- ja Tolliameti kontrollaktist nähtuva täiendava maksukohustuse täitnud. Kostja tegevuse tulemusena tekkis hagejale kahju 91 524,66 eurot, mis koosneb Maksu- ja Tolliametile makstud käibemaksu summa suurusest 64 007,06 eurot, Nelgeron Grupp OÜ-le tasutud transpordi eest käibemaksu summa suurusest 1993,67 eurot, maksu viivise summa suurusest 20 419,14 eurot, mitte äriga seotud intressi kulude summa suurusest 5104,79 eurot.
6.Kostja on rikkunud töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid kohustusi kuna tema ülesandeks oli klientide ja partneritega lepingute sõlmimise ettevalmistamine ja allkirjastamine, sõlmitud lepingute täitmise tagamine, millest tulenevalt pidi kostja võtma kasutusele meetmed, et tagada Xxx OY-ga sõlmitud lepingute korrektne täitmine. Antud juhul allkirjastas kostja dokumendid, mille kohaselt võttis ta hageja nimel D T OÜ-lt kauba, tegelikult tahtlikult või minimaalselt veendumata, et kaup ka tegelikult olemas oli. Samuti korraldas kostja kauba saatmiseks CMR-ide koostamise veendumata, et kaup tegelikult vedajale üle anti, mille tagajärjeks on olnud, et kaupa tegelikkuses vedajale üle ei antud ja kaupa ei toimetatud lepingu kohaselt saajani. Kostja tegevus ebaõigete CMR-idega, samuti kostja tegevus kauba üLndmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamisel (OÜ-ga D T) kaupa tegelikult mitte vastu võttes, viitab sellele, et kostja tegevus oli tahtlik. Tahtlikkusele viitab muu hulgas ka asjaolu, et kostja töötas hageja juures tegevdirektorina olles oma tööülesAte täitmises praktiliselt iseseisev. Hageja on alternatiivselt seisukohal, et kostja tegutses vähemalt hooletusest ja oli oma töökohustuse rikkumises süüdi. Kostja esineb töökohustuse rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel põhjuslik seos, sest hagejale ei oleks kahju tekkinud, kui kostja oleks veendunud, et kaup oli Eestist välja läinud või oleks korraldanud kauba üle andmise ostjale Soome. Hageja sai teada kahjust Maksu- ja Tolliameti 03.12.2015 kontrollaktiga tutvumist ja pärast asjaolude selgitamist hageja töötajate ja Nelgeron Group OÜ töötajate hulgas 2016.a alguses. Hageja taotleb kostjalt kahju hüvitamist täies ulatuses. Hageja arvates puuduvad alused kahju suuruse vähendamiseks.
7.29.09.2017 esitas hageja hagile alternatiivse aluse, mille puhul, kui kohus asub seisukohale, et kostja ei vastuta tekitatud kahju eest TLS-ist tulenevalt, siis palub hageja, et kohus hindaks, kas kostja vastutab hageja ees VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. Kostja tahtlikule heade kommete vastasele tegevusele viitab, et kostja tegi hageja nimel tehingu Soome varifirmaga, võtmata ette mistahes meetmeid selleks, et tuvastada, kellega ta tegelikult lepingulisi läbirääkimisi pidas, et kostja andeis Nelgeron Grupp OÜ töötajatele juhised kasutada kindlat transpordiäriühingut, kuigi tal puudus alus ühe konkreetse transpordiäriühingu eelistamiseks, et veoga seonduvad dokumendid anti kostja juhistel tema kätte, mistõttu oli ta ainus, kes sai kontrollida kauba vedajale üLndmist või tegelikkuses mitteüLndmist.
8.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja nõue kostja vastu on aegunud, kuna kontrollakti järgi teavitati hagejat 24.11.2015 probleemidest Xxx Oy tehingutega, 1-aastast
aegumistähtaega kohaldades möödus tähtaeg hagi esitamiseks 24.11.2016, kuid hageja esitas hagi 25.11.2016. Hageja väitel sai ta teada kahjust EMTA 03.12.2015 kontrollaktiga tutvumisel ja pärast asjaolude selgitamist hageja töötajate ja Nelgeron Group OÜ töötajate hulgas 2016.a alguses. EMTA kontrollaktis toodud andmetest ei nähtu, kelle tegevuse/tegevusetuse tõttu sai võimalikuks olukord, et hageja poolt Soome äriühingule müüdud kaupa tegelikkuses Soome ei viidud. Lisaks ei selgunud 24.11.2015 visiidi käigus EMTA-sse, et hagejale üldse kahju tekib ja selle kahju suurus, kuivõrd maksuriski olemasolu ei tähenda veel, et hagejal ka tegelikult tekib selles summas maksu tasumise kohustus. Kostja vastuväidete kokkuvõte
9.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see täies ulatuses rahuldamata. Kostja on seisukohal, et hageja pole tõendanud kostja süülist töökohustuste rikkumist, hagejale tekkinud kahju ega põhjuslikku seost kahju ja rikkumise vahel. Kostja töölepingu lisana esitatud tegevdirektori ametijuhend on hageja poolt ebaõigesti tõlgitud. Ametijuhendi punkti 6 kohaselt tegeleb tegevdirektor klientidega (partneritega) lepingute ettevalmistamise ja sõlmimisega ning võtab tarvitusele meetmed sõlmitud lepingute kõigi tingimuste tagamiseks. Tarvitusele võetavate meetmete ehk vastavate tööülesAte kirjeldust tööleping ei sisalda. Kostja tööülesandeks ei olnud tagada hageja sõlmitud lepingute täitmine.
10.03.12.2015 koostatud Maksu-ja Tolliameti kontrollakti kohaselt on hageja kajastanud raamatupidamises ja käibemaksu arvestuses kauba müüki Soome äriühingule Xxx OY-le kokku 24 arvel kokku 1 099 337 eurot, millest kaheksal juhul on alusetult rakendanud 0%list käibemaksumäära, kuna kontrollaktis nimetatud kaheksal arvel kajastatud tsingi jõudmine Soome äriühingutele ei ole kinnitust leidnud. Ülejäänud 16 tehingu osas Xxx OYga kontrollakt mingeid tähelepanekuid ei sisalda, mistõttu saab eeldada nende nõuetekohast tõendatust maksuhaldurile. Oma seisukohale on maksuhaldur jõudnud temale kaubavedude kohta esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede ja Nelgeron Grupp OÜ arvete analüüsimisel. Kuna kaupa ei viidud Soome hageja aga tasus Nelgeron Grupp OÜ-le kauba Soome transportimise eest, siis hageja väljamaksed tsingi transpordi eest Nelgeron Grupp OÜ-le ei ole seotud ettevõtlusega ning kuuluvad maksustamisele tulumaksuga.
11.Hageja juhatuse liikmeteks hagis käsitletud ajal 2014. aastal ja praegu on I S (endine I R ja I Z) ja A R, kes olid ka Nelgeron Grupp OÜ juhatuse liikmeteks. Seega mõlemat äriühingut juhivad ja nende majandustegevust kontrollivad ühed ja samad isikud. Xxx OY ei ole esitanud hagejale lepingust tulenevaid nõudeid, vaid on tasunud kauba ja selle transpordi eest kokku 24 korral. Maksumenetluses tõendamata vedusid korraldas ja nende eest tasus erinevatele vedajatele Nelgeron Grupp OÜ. Hageja ostis transporditeenuse sisse Nelgeron Grupp OÜ-lt, kes esitas hagejale arved transporditeenuse eest, mis puudutasid kontrollaktis käsitletud kaubavedusid Xxx OY-le. Käesoleval juhul on maksuhaldur kontrollaktis kahtluse alla seadnud kaubaveo ehk veolepingu täitmise tõendamiseks esitatud dokumentatsiooni õigsuse, millega koostamise või täitmisega kostja mingit puutumust ei omanud. Kostjale jääb selgusetuks, miks ja milliseid meetmeid hageja arvates pidanuks kostja kui hageja töötaja kasutusele võtma või saanuks kasutusele võtta veendumaks, et kaup on Eestist välja läinud ja ostjale kätte toimetatud. Hagis puudub igasugune asjakohane viide töölepingust tulenevatele kostja kohustustele, mida kostja oleks rikkunud.
12.Kostja üheks tööülesandeks oli hageja tehingutes transporditeenuse tellimine logistikafirmalt Nelgeron Grupp OÜ, kes ostab hageja poolt tellitud veoteenuseid sisse erinevatelt vedajatelt ja on vedajate lepinguliseks partneriks. Hageja ja Nelgeron Grupp OÜ vahel oli sõlmitud vastav leping veo- ja ekspediitorteenuste osutamiseks hagejale, mille alusel Nelgeron Grupp OÜ tegeles hageja kaubavoogude vedude, hoiustamise, ladustamise, ümberpakkimiste ja ladustamise, deklareerimise, muu vajaliku dokumentatsiooni vormistamise jm ekspediitortegevusega, mille eest hageja tasus esitatavate arvete alusel. Kostja on kõikides vaidlusalustes tehingutes Xxx OY-ga tellinud veoteenuse Nelgeron Grupp OÜ-lt ning hagist ja kontrollaktist nähtuvalt on vedusid faktiliselt teostanud erinevad veofirmad. Kogu töö tegemise aja jooksul ei ole kostja kunagi sõlminud ise hageja nimel vedajatega lepinguid autovedude tellimiseks, kostja tegeles üksnes metallikaubanduse ja selle krediteerimise küsimustega. Kostja lepinguliste tööülesAte täitmise kohaks oli hageja kontor. Kostja ametijuhendi punkti 9 sätestab, et tegevdirektor sõidab varasemalt ettevalmistatud komandeeringutesse klientidega läbirääkimiste pidamiseks, lepingute sõlmimiseks või olemasolevate lepingute inspekteerimiseks. Kostja oma tööülesAte täitmisel ei viibinud ega pidanud pidanud viibima kaupade üLndmiste/vastuvõtmiste juures erinevatel laoplatsidel. Kostja ei suhelnud oma töökohustuste täitmisel vedajatega, ei pidanud koostama ega kontrollima veodokumentatsiooni, mille õigsuses veendumata jätmist temale hageja ette heidab, vaid seda koostas ja selle täitmist vedaja poolt kontrollis Nelgeron Grupp OÜ ja selle töötajad.
13.Kostja ei tea, kas ja miks Nelgeron Grupp OÜ poolt organiseeritud kaubaveod on toimunud kontrollaktis kirjeldatud viisil, kuid ainuüksi kontrollaktist endas toodud asjaolude pinnalt on ilmne, et mistahes minetused kaubavedude osas ei saa olla etteheidetavad kostjale. Kostja tööülesanded kontrollaktis kirjeldatud tehingutes Xxx OY-ga olid täiesti tavapärased ega erinenud mingil moel mistahes teistest kostja osavõtul teostatud hageja kauplemistehingutest. Kostja tööülesA mistahes tarnete teostamise seisukohalt seisnes selles, et olles kooskõlastanud kaubamaterjali sisseostu ja müügiga seonduvad tingimused – sortimendi, koguse, tehnilised nõuded, tarnetingimused, selle eest tasumise - siis tellis ta kaubaveo kaubasaadetise lähte- ja sihtkoha vahel ning selle dokumentaalse vormistamise Nelgeron Grupp OÜ-lt. Kuna Xxx OY tasus kauba ja transpordi eest täies ulatuses ettemaksuga, siis saanud kinnituse raha laekumise kohta toimis kostja tavapäraselt, tellides kauba kohaletoimetamise ostjale Nelgeron Grupp OÜ-lt. Kostjal puudus oma tööülesAte teostamisel alus kahelda teiste isikute koostatava ja kontrollitava dokumentatsiooni õigsuses.
14.Kostjale hagis tehtav etteheide on sisuliselt ja õiguslikult etteheide hageja juhatuse liikmetele, kes ei täitnud oma seadusjärgseid kohustusi. Hageja väide, et ta sai alles Maksuja Tolliameti kontrollaktist teada kahju tekkimise asjaoludest, ei ole tõene. Kuna hageja ja Nelgeron Grupp OÜ juhatuse liikmed kattuvad, siis lasus neil kohustus teostada järelevalvet ja kontrolli mõlema äriühingu tegevuse üle. Kontrollaktides nimetatud vedude mittetoimumisest pidid nad teada saama hiljemalt Nelgeron Grupp OÜ poolt vedajatele vaidlusaluste vedude eest tasumise ajahetkest 2014 aastal. Seega on OÜ Nelgeron hagi aegunud. Hagi on kostja vastu aegunud veel seetõttu, et kontrollakti järgi teavitati hagejat 24.11.2015 probleemidest Xxx Oy tehingutega, 1-aastast aegumistähtaega kohaldades möödus tähtaeg hagi esitamiseks 24.11.2016, kuid hageja esitas hagi 25.11.2016.
15.Hagejal ei ole kahju tekkinud, kuna maksudeklaratsioonide muutmine asetleidnud viisil ei
ole käsitatav kahjuliku tagajärjena täiendava maksukohustuse näol. Hageja väitel ei oleks tal kahju tekkinud, kui ta oleks Xxx OY-le müüdud kauba hinnale lisanud käibemaksu. Kui 24st tehingust 8-le tehingule Xxx OY-ga kohaldus kõrgem käibemaksumäär, siis hageja ei ole müünud vaidlusalustel arvetel metalli Xxx OY-le mitte 20% soodsamalt, vaid ta pole käibemaksu tasumiseks kohustatud Xxx OY-lt käibemaksu tasumist nõudnud. Hageja jaoks on mõlema maksumäära kohaldamise puhul majanduslik tulem sama. Xxx OY-le müüdud vara tegelik ja rahas mõõdetav väärtus ei ole vähenenud võrreldes arvetel märgitud ja Xxx OY poolt tasutud kauba hinnaga. Hageja ei põhjenda, miks tal puudub võimalus nõuda Xxx OY-lt käibemaksu tasumist. Kostja ei pea tasuma Xxx OY eest hagejale käibemaksu ega vastutama hageja maksuarvestuse, rakendavate maksumäärade, lepingupartnertelt maksude sissenõudmise ja maksude tasumise eest.
16.Kostja on seisukohal, et kehtiv materiaal- ja menetlusõigus ei näe ette alternatiivsel alusel hagi esitamist deliktiõigusnormide alusel. Riigikohtu 05.12.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1134-05 p-s 20 on leitud, et töölepingu seadusest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
17.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja töötas perioodil 25.03.2008 – 06.03.2015 hageja juures, et alates 30.07.2008 töötas kostja tegevdirektori ametikohal ning, et kostja tööülesanded olid sätestatud töölepingu lisaks olevas ametijuhendis.
18.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on tekitanud hagejale töölepingu süülise rikkumisega kahju 91 524,66 eurot.
19.TLS § 74 lg 1 kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.
20.TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse nimetatud seaduse §-s 16 sätestatust. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt kahjuhüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu.
21.VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. Riigikohtu 7.12.2005 otsuse p-st 12 tsiviilasjas nr 3-2-1-149-05 tuleneb, et kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel peab olema põhjuslik seos ja töötaja peab hüvitama vaid sellise kahju, mis tekkis töösuhtest tuleneva kohustuse süülise rikkumise tulemusena.
22.TLS § 16 lg-te 1 ja 2 järgi peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja
oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi.
23.Hageja on tuginenud kahjunõude esitamisel kostjale 03.12.2015 hagejale koostatud Maksuja Tolliameti kontrollaktist nr 12.2-3/030811-24, mille p 1.1.2 kohaselt kajastas hageja raamatupidamises ja käibemaksu arvestuses kauba müüki Soome äriühingule Xxx OY kokku 24 arvel kokku summas 1 099 337 eurot, kuid millest kaheksal juhul oli hageja alusetult rakendanud 0%-list käibemaksumäära, sest arvetel kajastatud tsingi jõudmine Soome äriühingule ei ole kinnitust leidnud. Kontollakti p 1.1.1 kohaselt tegi maksuhaldur oma järeldused kaubavedude kohta esitatud rahvusvahelise kaubaveo saatelehtede ja Nelgeron Grupp OÜ arvete analüüsimisel. Kontrollakti p 1.1.1 alapunktis 9 on loetletud Nelgeron Grupp OÜ koondarvete aluseks olevad spetsifikatsioonid, mis kajastavad Nelgeron Grupp OÜ tellitud vedude andmeid eraldivõetud tarnete osas. Kontrollakti p-s 1.1.3 leidis maksuhaldur, et kauba ühendusesisene käive on OÜ Nelgeron poolt Xxx OY-le esitatud müügiarvete nr 0176, nr 0239, nr 0333, nr 0375, nr 0436, nr 0456, nr 0518 ja nr 0520 alusel tõendamata ning transporditeenust arvete nr 0177, nr 0235, nr 0334, 0376, nr 0437, nr 0457, nr 0519 ja nr 0521 alusel ei osutatud, mistõttu puudus hagejal 0% käibemaksumäära rakendamiseks alus. Kontrollakti p 1.1.3.2 kohaselt kuivõrd kaupa ei viidud Soome aga hageja tasus Nelgeron Grupp OÜ-le kauba Soome transportimise eest, siis ei ole hageja väljamaksed tsingi transpordi eest Nelgeron Grupp OÜ-le seotud ettevõtlusega ning kuuluvad maksustamisele tulumaksuga (I kd lk 55-72).
24.Hageja on kostjale hagiavalduses ette heitnud, et Xxx OY osutus varifirmaks, kuid kostja ei tuvastanud U Ku isikusamasust Xxx OY esindajana, et kostja ei võtnud Xxx OY-le müüdud kaupa igakordselt D T OÜ laost vastu ega veendunud selles, et kaup Soome Vabariiki vedamiseks tegelikult vedajale üle anti, mille tagajärjel kaup Soome ei jõudnud ja pole võimalik tuvastada kuhu kaup tegelikult viidi, millega rikkus kostja poolte vahel kokku lepitud tegevdirektori ametijuhendi p-i 6, mille alusel oli kostjal kohustus tagada sõlmitud lepingute täitmine.
25.Kostja võttis omaks, et üheks tema tööülesandeks oli hageja tehingutes transporditeenuse tellimine logistikafirmalt Nelgeron Grupp OÜ-lt, kes ostis hageja poolt tellitud veoteenuseid sisse erinevatelt vedajatelt ja oli vedajate lepinguliseks partneriks ning, et ta tellis vaidlusalustes tehingutes Xxx OY-ga veoteenuse Nelgeron Grupp OÜ-lt ning vedusid teostasid erinevad veofirmad. Kostja tegeles metallikaubanduse ja selle krediteerimise küsimustega. Kostja väitel ei viibinud ta oma tööülesAte täitmisel ega pidanud pidanud viibima kaupade üLndmiste/vastuvõtmiste juures erinevatel laoplatsidel. Kostja sellekohased vastuväited on kooskõlas 23.04.2016 Maksu- ja Tolliametile antud ütlustega, et ta töötas vaid paberitega ja ise kauba üLndmise juures ei viibinud, kaupa vastu ei võtnud ega vedajale üle ei andnud.
26.TLS § 5 lg 1 p 3 ja 11 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma vähemalt tööülesAte kirjeldus ning viide tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitele. TLS § 15 lg 2 p
1 sätestab, et töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. TLS § 2 kohaselt on käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud.
27.Kohtule esitatud kostja töölepingu p-st 2.2. nähtuvalt sisaldus kostja tööülesAte kirjeldus tööjuhises (ametijuhendis), mis oli kokkuleppe lahutamatuks osaks. Tegevdirektori ametijuhendist nähtuvalt oli kostja tööülesAteks muuhulgas ettevõtte personalitöö juhtimine ja korraldamine s.h juhatuse liikmete äraolekul ettevõtte juhtimine, töölepingute sõlmimine, korralduste, juhiste ja ametijuhendite andmine vastavalt ettevõtte põhitegevusele, ettevõtte jaoks uute klientide otsimine, personali koolitamine. Kostja kohustuseks oli ka varasemalt kokkulepitud klientidega läbirääkimisteks, lepingute sõlmimiseks ja olemasolevate lepingute täitmise kontrollimiseks komandeeringus viibimine, osalemine ettevõtte tegevuse planeerimisel, pikaajaliste tuleviku plaanide väljatöötamine. Vaidlusaluse ametijuhendi p 6 kohaselt pidi kostja kui tegevdirektor tegelema klientidega (partneritega) lepingute ettevalmistamise ja sõlmimisega ning rakendama meetmeid sõlmitud lepingute kõikide tingimuste tagamiseks. Seega on hageja ametijuhendi tõlgendus, et kostja tööülesandeks oli tagada hageja sõlmitud lepingute täitmine, eksitav. Meetmete kirjeldust, mida kostja ametijuhendi punkti 6 täitmiseks pidi tarvitusele võtma, tööleping ega ametijuhend ei sisalda. Töölepingus ja ametijuhendis puuduvad mistahes viited sellele, et kostja tööülesAteks oleks olnud hageja müüdud kauba vedajatele laost üLndmine või üLndmise juures viibimine või selle kontrollimine või vedaja poolt kauba vastuvõtmise tagamine või ostjale kauba kättetoimetamine. See ei ole ka olemuslikult kostja kui tegevdirektori s.o ühe ettevõtte juhi, ülesAtest tuletatav kohustus TLS § 15 lg 2 p 1 mõttes. Arvestades, et hageja lepingupartnerid ning kaubatarnete lähte- ja sihtkohad asusid erinevates riikides, siis oli see ka praktikas teostamatu. Vaidlusalusel perioodil hageja juhatuse liikme A.Ri kirjalikust seletusest nähtuvalt oli kostja töökohustusteks töö ja suhtlemine ettevõtte võtmeklientidega, hageja kaudu kaupade ostu-müügiga seotud igapäevase töö juhtimine ja teostamine, suhtlemine kindlustusseltsiga, kus olid kindlustatud metalli ja keemilise toorainega seotud tehingud, mida hageja müüs järelmaksuga. Samuti nähtub A.Ri seletusest, et kostja klientidega suhtlemise viisiks oli e-post, telefon ja Skype ning kostja ei käinud kunagi ladudes autode laadimist jälgimas, vaid teostas oma tööd kontoris. Arvestades, et kostja töötas hageja juures tegevdirektorina alates 30.07.2008, töölepingust ja ametijuhendist tulenevaid kohustusi ja A.Ri seletust, saab järeldada, et poolte vahel ka hagiavalduses töölepingu rikkumisena käsitletud tööülesAte täitmise praktika puudus (I kd lk 11-15, lk 16-17, vandetõlgi tõlge II kd lk 30, III kd lk 85-86, 91-92).
28.Hageja väited, et kostjale tulenes hea usu põhimõttest ja lojaalsuskohustusest hagejale töölepingus sätestamata tööülesA, et ta peab kohapeal kaubatarnete lähte- ja sihtkohades veenduma, et kaup on laos olemas ja vedajate transpordivahenditele peale laaditakse ning sihtkohas maha laaditakse, on põhjendamatu ja vastuolus TLS §-ga 2, § 5 lg 1 p-dega 3 ja 11 ja kostja töölepingu ja ametijuhendiga.
29.Kohtule esitatud EMTA koostatud dokumendiga on tõendatud, et osaliselt ei ole hageja arvete alusel kaup Soome jõudnud (II kd lk 154-157).
30.Hageja ja Xxx OY vahel sõlmitud lepingu ja kirjavahetusega on tõendatud, et hageja ja Xxx OÜ vaheline ärisuhe loodi elektrooniliste sidevahendite, e-kirjade vahendusel ning vastavalt lepingu punktile 1.1 on müüja kohustatud ostjale üle andma kauba ning ostja nõustub vastu võtma ja maksma kauba eest vastavalt lepingus ja selle lisades ettenähtud tingimustele. Lepingu punkti 4.1. järgi oli kauba tarnekohaks Helsinki, Soome. Lepingu on allkirjastanud Xxx OY nimel U.K. Xxx OY registriandmetest nähtuvalt oli OY 2014.a äriühinguna registreeritud, seega õigus- ja teovõimeline ja käibemaksukohuslane omades registreeringunumbrit VAT: xxx. ÄS § 34 lg 2 kohaselt võis kostja tehingute tegemisel tugineda Xxx OY kohta tehtud kAtele ja pidada neid õigeks. Puuduvad tõendid, et kostja pidi teadma lepingu allkirjastamise ajal 2014.a, et Xxx OY puhul on tegemist variisikuga. Kirjavahetusest nähtuvalt suhtles kostja Xxx OY-ga e-kirjade teel. Lepingute allkirjastamiseks ei pidanud kostja U Kuga kohtuma ega suhtlema isiklikult ja vahetult, seda ei ole kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hageja kostjalt lepingu sõlmimise ajal ka nõudnud. A.Ri seletustest nähtuvalt arutas kostja kõik hageja planeeritavad tarned ja lepingud, mis olid seotud ostu-müügiga, raha järelmaksuga, läbi omaniku I.Ri ja finantsdirektori/pearaamatupidaja A.Šiga, samuti et iga uue lepingu allkirjastamise otsustas I.R ning finantsdirektor A.Š andis juhised, millised dokumendid on vajalikud raamatupidamisaruAte jaoks. Asjaolu, et kostja ametijuhendi p 9 nägi ette kostja komandeeringud klientidega kohtumisteks, läbirääkimiste pidamiseks ja lepingute täitmise kontrollimiseks ja selleks puhuks anti talle ametisõiduk, ei täienda kostja töökohustuste ringi. Kuna hagist ja kontrollaktist nähtub, et Xxx OY tasus kauba ja selle transpordi eest ettemaksuga kokku 24 korral ega pole esitanud hagejale nendevahelisest lepingust tulenevaid nõudeid, samuti puudusid hagejal nõuded Xxx OY vastu, siis puudus kostjal mõistlikult võttes põhjus Xxx OY või tema juhatuse liikme poolt lepingu täitmises või muus tegevuses kahelda või mingeid täiendavaid meetmeid rakendada (I kd lk 18-22, tõlge 122-127, II kd lk 31-34, 36-39, 48, 113-154, III kd 33-34, 41-44, 55-68, 91-92).
31.Maksuhalduri järeldustest nähtuvalt seisnesid kontrollaktis kirjeldatud vastuolud CMR-ide ja vedude toimumise vahel. Vaidlus puudub, et kontrollakti p-s 1.1.3.2 Xxx OY-le käsitletud kaubavedude transporditeenuse ostis hageja sisse Nelgeron Grupp OÜ-lt, kes korraldas vedusid, tasus nende eest erinevatele vedajatele ja esitas hagejale arved transporditeenuse eest.
32.Hageja ja Nelgeron Grupp OÜ vahel 02.01.2012 sõlmitud ekspedeerimislepingu p-i 1.1. kohaselt on Nelgeron Grupp OÜ kui ekspedeerija kohustatud teostama kaubavedusid hageja kui tellija tellimuses märgitud marsruudil ja transpordivahendil ning andma veose üle saajale, ning hageja kohustub kaubaveo eest kindlaksmääratud tasu. Nimetatud lepingu p 3.2. sätestab, et ekspedeerija arve esitamise aluseks on rahvusvaheline saateleht veose saaja märkega veose saamise kohta (II kd lk 40-41).
33.Nelgeron Grupp OÜ ja hageja 06.01.2014 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et mõlema äriühingu juhatuse liige ja Nelgeron Grupp OÜ peadirektor A.R annab Nelgeron Grupp OÜ logistikutele ja deklarantidele suuniseid vedude korraldamise, arvestuse ja kontrolli korraldamise küsimustes ning, et logistikud ja deklarandid peavad tundma kogu transpordiskeemi, kontrollima veoste liikumist ja teadma veoste asukohta vedamise ajal,
täitma korrektselt vedude arvestusraamatut, koostama korrektselt laotellimusi ning esitama deklarantidele kõiki vajalikke dokumente tollivormistamiseks (II kd lk 7-8, tõlge 8-9).
34.Kostja ja Nelgeron Grupp OÜ logistikute vahelise kirjavahetusega on tõendatud ka asjaolu, et vedajaid (näit. AT Grupp OÜ) valisid Nelgeron Grupp OÜ logistikud. Sama nähtub tunnistajate A.Ši ja V.K ütlustest, et autosid vedajatelt tellisid Nelgeron Grupp OÜ logistikud, see polnud kostja töö. Kohtule esitatud kostja kirjalike korraldustega ja ekirjavahetusega on tõendatud, et kostja andis Nelgeron Grupp OÜ logistikutele A L S-S, A Z ja deklarandile V K ülesande koostada kaubatarnete osas saatedokumendid vastavuses Xxx OY-ga toimunud tehingutega ning toimetada kaup Soome aadressile. A-L S-S seletusega on tõendatud, et praktikas oli väljakujunenud, et tellija saatis e-kirjad tellimusega koorma vedamiseks, mis sisaldas koorma kohta kogu infot, et tema tegeles enamuses metallide ja väikevedudega, et veoste tellimused täitsid pikaajalised koostööpartnerid ja vedude tellimiseks kasutati tüüplepinguid, et iga veo jaoks vormistas deklarant V K vähemalt viis CMR eksemplari, et tehnilised vead parandati pärast nende ilmnemist. xxx OÜ logistiku S F seletusega on tõendatud, et 2015.a pöördus nende ettevõttesse hageja esindaja A.R, keda huvitasid tellimused nr 100 ja 403, kes küsis seletuskirju ja veoga seotud dokumente ning palus vedusid teostanud autojuhti kirjutada seletuskirjas, et kõik veosega seotud dokumendid ja veojuhised saadi kostjalt. S.F seletuse kohaselt jätsid nad selle palve tähelepanuta, kuna antud fakt ei vastanud tõele ja kogu suhtlus, mis puudutas vedusid toimus ainult Nelgeron Grupp OÜ logistikutega (II kd lk 11, 15, 199, 194, III kd lk 6 pöördel, tõlked II kd lk 15, III kd lk 49, 67, 59, 54, 87, 92, 93).
35.16.07.2014 e-kirja teel kostja saadetud veotellimusest Nelgeron Grupp OÜ töötajatele A L SS ja V K nähtub, et kostja tellis xxx AS-i veo puhul Nelgeron Grupp OÜ-st veo sihtkohta, mis on märgitud CMR-l xxx, mitte CMR-l xxx ning vedaja xxx AS-i tellis logistik iseseisvalt (II kd lk 199 pöördel, tõlge III kd lk 59). E-kirjavahetusega Xxx OÜ-ga, D T OÜ-ga, Nelgeron Grupp OÜ logistikute ja deklarandiga ja vedajatega on tõendatud, et hageja on Nelgeron Grupp OÜ-lt tellinud Xxx OY-le müüdud kauba vedusid (II kd lk 113- 153, 158173,192-200, III kd lk 1-14, 29-32, 41-69). Seega täitis kostja oma tööülesandeid nõuetekohaselt ja kooskõlas hageja ja Nelgeron Grupp OÜ vahelise ekspedeerimislepinguga ja Xxx OY-ga sõlmitud müügilepinguga.
36.Kohus ei pea usaldusväärseks eelpooltoodud tõenditega vastuolus olevaid Nelgeron Grupp OÜ deklarandi V.K, logistik A.Z, hageja pearaamatupidaja A.Ši ja raamatupidaja I.N seletusi, mille kohaselt juhtis ja kontrollis kostja D T OÜ, hageja ja Xxx OÜ-ga seotud tehinguid, kauba üLndmist ja veodokumente ning sekkus Nelgeron Grupp OÜ transpordi organiseerimisse (I kd lk 50, III 153-155).
37.VÕS § 854 lg 1 kohaselt ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. VÕS § 855 lg 1 kohaselt kohustus korraldada veose vedamine hõlmab eelkõige 1) sõiduki ja veotee määramist, 2) vedaja valikut; 3) vedamiseks vajalike veo-, laoja ekspedeerimislepingute sõlmimist ning nende lepingute täitmiseks vajaliku teabe ja juhendite andmist;4) saatja kahju hüvitamise nõuete tagamist. VÕS § 855 lg 3 järgi ekspedeerija sõlmib vajalikud lepingud oma nimel või, kui ta on selleks volitatud, saatja nimel. VÕS § 855 lg 4 kohaselt ekspedeerija peab oma kohustuste täitmisel tegutsema saatja
huvides ning järgima tema juhiseid.
38.Seega pidi Nelgeron Grupp OÜ nii seadusest kui ka lepingust tulenevalt toimetama Xxx OYle müüdud kauba – tsingi, vastavalt kostja juhistele D T OÜ laost kindlaksmääratud aadressidele Soomes. Kuna ekspedeerija sõlmib lepingu vedajaga ise ega vabane vastustusest veo tellija ees, siis ei omanud kostja tööülesannete täitmise seisukohast mingit tähtsust, millise transpordifirmaga ekspedeerija Nelgeron Grupp OÜ veolepingu sõlmis. Veo toimumist vastavuses tellija juhistega peab tõendama hagejale ekspedeerija Nelgeron Grupp OÜ, mitte kostja, kes hageja ettevõttes oma töökohustusi täites on ekspedeerijalt veo tellinud.
39.Kuna kaubaveo jättis tegelikkuses teostamata Nelgeron Grupp OÜ ise või tema valitud vedajate kaudu ning kostja ei ole Nelgeron Grupp OÜ töötaja, siis ei ole kostja rikkunud ka hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevaid kohustusi. Vedude teostamata jätmisest tulenevad etteheited või nõuded saab aga hageja kui tellija esitada ekspedeerija Nelgeron Grupp OÜ vastu.
40.Hageja on kostjale ette heitnud ka seda, et Xxx OY-le kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid ei kajasta tegelikkust, et kostja palvel asendas hageja ja Nelgeron Grupp OÜ pearaamatupidaja A.Š xxx AS-st veo mittetomumist kinnitava CMR-i xxx CMR-ga nr xxx, mis viitab kostja teadlikule tegevusele kaubatarnete mittekorrektsel teostamisel ja maksupettuse korraldamisel hageja selja taga (I kd lk 38A-39,II kd lk 64, 64A).
41.Hageja raamatupidamise siseeeskirja punkti 6 järgi peavad kõik algdokumendid olema viseeritud juhataja või aruandva isiku poolt, mis oli kostja kui tegevjuhi kohustuseks. Kostja väitel allkirjastas ta D T OÜ-ga kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid alles 2014.aasta sügisel, kuna seda soovis hageja pearaamatupidaja A Š raamatupidamise jaoks. Antud väidet tõendab Nelgeron Grupp OÜ raamatupidaja S R 05.09.2014.a e-kiri, mille manuses on saadetud kauba üleandmise-vastuvõtmise aktid kostjale. Kaubaveo teostamise või teostamata jätmise seisukohast ei oma antud aktid mingit tähendust, mistõttu ei ole need asjassepuutuvad ning kohus jätab need tähelepanuta. Aktidele allkirjade andmine ei tõenda seejuures hageja väidet, et kostjal oli töölepingust tulenev kohustus käia müüjate ladudes kauba olemasolu ja pealelaadimist kontrollimas (I kd lk 79-86, II kd lk 11, 185-191).
42.Kohus on seisukohal, et 03.12.2015 EMTA kontrollaktis kirjeldatud hageja maksukohustuste suurendamise seisukohalt ei oma tähtsust, milliseid andmeid või alusdokumente hageja oma raamatupidamises pidas või kostjalt nõudis või milliseid alusdokumente kostja hagejale esitas, kuna EMTA maksuarvestuse muutused ehk hageja väidetud kahju, olid tingitud üksnes tsingi vedude Soome Vabariiki teostamata jätmisest, mitte raamatupidamise korraldamisest. Ka nähtub A.Ri, S.F ja V.K seletustest ja EMTA-le antud seletustest aga ka kohtule esitatud kirjavahetustest ja kirjalikest tõenditest, et vedudega seotud dokumente, s.h CMR-e muudeti ja vormistati ümber tagantjärele, mistõttu ei ole need kohtu hinnangul usaldusväärsed tõendid, millele otsust rajada. Järelikult ei ole muudetud dokumentide kohta antud tunnistajate ütlused samuti usaldusväärsed, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. (III lk 3, 91-93).
43.Põhja Ringkonnaprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusest nähtuvalt esitas hageja kostja vastu kuriteokaebuse väites, et hagejale ei olnud Xxx OY-ga tehingute toimumise ajal
deklaratsioone esitades teada asjaolud, mille EMTA kontrolli käigus tuvastas ning, et kostja kuritarvitas hageja usaldust, müües kaupa mitte dokumentides kajastatud Xxx OY-le, vaid hageja eest varjates kolmandatele isikutele, tekitades talle kahju maksukohustuse suurenemise näol. Määruse p-ist 3.3. nähtuvalt asus Riigiprokuratuur seisukohale, et hageja kaebuses toodud asjaoludel ei saa rääkida kostja poolt kelmuse toimepanemisest hageja suhtes ning p-st 5.1. ja 5.2. nähtuvalt asus Tallinna Ringkonnakohus seisukohale, et hageja on tasunud transporditeenuse eest, mida teenuse osutaja tegelikkuses ei osutanud, esitades selle kohta valeväite ja saamaks varalist kasu. Määruse p-i 6.3.1 ja 6.3.2 kohaselt oli Riigiprokuröril alust arvata, et hageja võis osaleda selles käibemaksupettuse skeemis. Määruse p-des 6.3.3 ja 6.3.4. leiab riigiprokurör et hageja suhtes ei ole väidetavate tsingi tehingutega seoses kelmust toime pandud, ning et tema hinnangul oli veo korraldamine ja selle eest arvete esitamine viis, kuidas varjati käibemaksupettuse toimepanemist (II kd lk 3639).
44.Hageja väited, et kuna kostjal olid ühise lapse tõttu isiklikud sidemed ettevõtetes D T OÜ ja Xxx OÜ maksupettuse toime pannud I N, siis tuleb eeldada kostja teadlikkust maksupettusest, ei ole põhjendatud ega tõendatud. 26.02.2015 Harju Maakohtu otsuses ei ole kostjale maksupettuses süüdistust esitatud ja puuduvad ka muud sellekohased tõendid (III kd lk 115-116,118-123).
45.Seega on kohus tuginedes eeltoodud tõenditele kogumis seisukohal, et hageja ei ole süüliselt oma töökohustusi rikkunud, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
46.Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne tuginemine deliktiõigusnormide VÕS §-le 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p-le 8 ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata, kuna poolte vahel kehtis tööleping. Riigikohtu 05.12.2005 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-134-05 p-des 19 ja 20 on märgitud, et VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või antud peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 1044 lg 4 välistab reeglina lepingu rikkumise korral kahjunõude esitamise kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel ning näeb ette, et üksnes seaduses sätestatud erandjuhtudel võib lepingu rikkumisest tuleneva kahjunõude esitada ka lepinguvälisel alusel. Töölepingu seadusest ega ka teistest töösuhteid reguleerivatest seadustest ei tulene, et töölepingu rikkumise korral võiks tööandja nõuda töötajalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 alusel.
47.TLS § 74 lg 4 kohaselt tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesAte täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.
48.ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. ÄS § 187 lg 1 kohaselt peab äriühingu juhatuse liige täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega. Sama seaduse lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt.
49.Kohus on seisukohal, et kostja taotlused hagi aegumise kohaldamiseks on põhjendatud ning hagi kostja vastu tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata. Hagi on aegunud põhjusel, et äriregistri andmetest nähtuvalt olid hagejal ja Nelgeron Grupp OÜ-l samad juhatuse liikmed, kes juhitisid ja kontrollisid mõlema äriühingu tegevust, s.h maksumuudatuse kaasa toonud kaubavedusid, mistõttu pidid nad kontrollaktides nimetatud vedude mittetoimumisest teada saama hiljemalt Nelgeron Grupp OÜ poolt vedajatele vaidlusaluste vedude eest tasumisest 2014. aastal. veel nähtub EMTA kontrollakti 8-lt leheküljelt, et EMTA tutvustas 24.11.2015.a hagejale ja volikirjalisele esindajale kontrollimise käigus selgunud asjaolusid, maksuriski suurust ning esitas neile tutvumiseks kõik kontrollaktis esitatud andmed. Seega oleks tulnud hagi kostja vastu esitada hiljemalt 24.11.2016. Hagi esitati aga 25.11.2016, mistõttu see on aegunud.
50.Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 386 lg 4 alusel tühistada 27.01.2017 kohtumäärusega hagi tagamiseks kohaldatud abinõu, millega kanti kostjale kuuluvale Tartu Maakohtu kinnistusosakonna tööpiirkonnas asuvale kinnistule registriosaga xxx, aadressiga xxx IV jakku esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek summas 91 524,66 eurot hageja kasuks. Menetluskulude jaotus
1.Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda.
2.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
3.Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.