Veski Market OÜ hagi Alliku Kaubandus OÜ ja Kinnisvaravalduse AS-i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/2056
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. juuli 2021. a kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Veski Market OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja Veski Market OÜ (endise ärinimega Demarone Trading OÜ, registrikood 14847935), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Kaevando
menetluskulude
Kostja Alliku Kaubandus OÜ (registrikood 14988943), lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn Kostja Kinnisvaravalduse AS (registrikood 10434202), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 6. juuli 2021. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitamõa kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
2-20-18305 menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli Veski Market OÜ (endise ärinimega Demarone Trading OÜ, hageja) hagi Alliku Kaubandus OÜ (kostja I) ja Kinnisvaravalduse AS-i (kostja II) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/2056.
2.Maakohus rahuldas hagi kostja I vastu hagi õigeksvõtul põhineva otsusega ning kostja II vastu tagaseljaotsusega. Kohus tunnistas 12. jaanuari 2021. a otsusega täiteasjas nr 027/2020/2056 sundtäitmise hageja suhtes lubamatuks osas, milles sundtäidetakse Harju Maakohtu 23. oktoobri 2020. a määruse tsiviilasjas nr 2-19-14222 resolutsiooni p-e 2.6 ja 2.7. Menetluskulud jäid kostja II kanda.
3.Kostja II esitas tagaseljaotsuse peale kaja, paludes taastada asja menetlus ja jätta hagi rahuldamata.
4.Maakohus jättis 6. aprilli 2021. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Kohus jättis kaja esitamisega seotud menetluskulud kostja II kanda. Maakohtu 6. aprilli 2021. a määrus jõustus 3. juunil 2021.
5.Hageja esitas menetluskulude nimekirja 8. juunil 2021. Hageja menetluskulud on kokku 2457,66 eurot, s.o hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot, registripäringu kulu 3 eurot ning lepingulise esindaja õigusabi kulu 2104,66 eurot. Hagejale osutati õigusabi 15 t 5 min järgmiselt: 4. detsembril 2020 analüüs, hagi koostamine 3 t 25 min; 7. detsembril 2020 analüüs, hagi koostamine 2 t 40 min; 11. detsembril 2020 hagi täiendamine (hagi tagamise avaldus) ja esitamine e-toimikus 1 t 58 min; 11. detsembril 2020 kinnistusraamatu päring 3 eurot; 12. jaanuaril 2021 suhtlus kliendiga, taotluse koostamine kohtutäiturile Harju Maakohtu
12.jaanuari 2021. a otsuse täitmiseks 44 min; 18. jaanuaril 2021 suhtlus kliendi ja kohtutäituriga seoses maakohtu 12. jaanuari 2021. a otsuse täitmisega 24 min; 19. jaanuaril 2021 kliendi esindamine Instituudi 132 üüripinna valduse tagastamisel kohtutäituri poolt Harju Maakohtu 12. jaanuari 2021. a otsuse täitmiseks 35 min; 9. veebruaril 2021 nõupidamine kaaskostjate esindajatega 1 t 34 min; 20. märtsil 2021 vastuse koostamine kajale 2 t 7 min; 26. märtsil 2021 vastuse koostamine kajale 1 t 12 min; 12. mail 2021 e-kiri maakohtule jõustumismärkega kohtumääruse saamiseks 6 min ning 8. juunil 2021 menetluskulude nimekirja koostamine 20 min. Esindaja tunnitasu on 140 eurot. Hageja nõuab kulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Hageja esitas taotluse märkida lahendis, et kostja II poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Kostja I esitas menetluskulude nimekirja 7. juunil 2021. Kostja I menetluskulu on lepingulise esindaja õigusabi kulu 425 eurot. Kostjale I osutati õigusabi 2,5 t. Esindajate tunnitasu on 170 eurot. Kostja I nõuab menetluskulu hüvitamist käibemaksuta. Kostja I palus mõista välja ka VÕS § 113 lg 1 järgse viivise menetluskuludelt alates kohtumääruse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni.
7.Kostja II vaidles hageja ja kostja I menetluskulude rahalise kindlaksmääramise taotlustele osaliselt vastu. Hageja ja kostja I esindajate õigusabitoimingute ajakulu ning tunnitasu suurus on osaliselt ülepaisutatud. Mõistlik hageja esindaja tunnitasu on 120 eurot (käibemaksuta). Hagi koostamise põhjendatud ajakulu on 4 t. Ajavahemiku 12. jaanuar kuni 19. jaanuar 2021 2 (6)
2-20-18305 toimingutest saab pidada õigustatuks taotluse koostamist kohtutäiturile 0,5 t ulatuses.
18.jaanuari ja 19. jaanuari 2021. a toimingud ei ole õigusteenuse osutamine tsiviilasja raames. Samuti puudus selliste toimingute tegemiseks vajadus. 9. veebruari 2021. a nõupidamine kaaskostjatega on arusaamatu, kuna sellist nõupidamist ei ole hageja ja kostjate vahel toimunud. Samuti jääb arusaamatuks sellise toimingu vajalikkus ja sisu. Kajale vastuse koostamine on õigustatud 2,5 t ulatuses. 12. mai 2021. a ja 8. juuni 2021. a toimingud ei olnud praeguses tsiviilasjas vajalikud. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Maakohus rahuldas 6. juuli 2021. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1613 eurot. Maakohus jättis hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 844,66 euro ulatuses. Kohus rahuldas kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt II kostja I kasuks välja menetluskulu 280 eurot. Kohus jättis kostja I menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 145 euro ulatuses. Kohus kohustas kostjat II tasuma hagejale ja kostjale I VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.1.Kohus jättis 12. jaanuari 2021. a otsusega ning jõustunud 6. aprilli 2021. a kaja rahuldamata jätmise määrusega menetluskulud kostja II kanda. Seega on hagejal ja kostjal I õigus nõuda kostjalt II menetluskulude hüvitamist.
8.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg-test 1 ja 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on hageja põhjendatud menetluskulu hagilt ja hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõiv 350 eurot. TsMS § 143 p 2 alusel on põhjendatud ka registriväljavõtte kulu 3 eurot.
8.3.Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot on vaidluse asjaolusid ja asja keerukust arvestades aktsepteeritav. Kohtupraktikas on aktsepteeritud vandeadvokaadi puhul ka oluliselt suuremaid tunnitasu määrasid. Küll aga on kostja I lepingulise esindaja tunnitasu 170 eurot ebamõistlik. Kostja I lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu on sarnaselt hageja lepingulisele esindajale 140 eurot.
8.4.Hageja esindaja õigusabitoimingute ajakulu on osaliselt ülepaisutatud. Hagi koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu koos sellega seotud toimingutega on 5 t. Hageja esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu alates 12. jaanuari 2012. a kohtuotsuse tegemisest kuni kajale vastuse koostamiseni on kokku 40 min. Hageja esindaja kulu seoses nõupidamisega kaaskostjate esindajatega ei ole praeguses menetluses vajalik õigusabikulu. Kostja II kajale vastuse koostamise põhjendatud ajakulu on kokku 3 t. Muude õigusabitoimingute vajalik ajakulu on 20 min, sh menetluskulude nimekirja koostamine. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 9 t tunnihinnaga 140 eurot ehk 1260 eurot, millele lisandub riigilõiv 350 eurot ja registriväljavõtete kulu 3 eurot. Kohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja 1613 eurot. Hageja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt II väljamõistmiseks jäi rahuldamata 844,66 euro ulatuses (2457,66–1613).
8.5.Kostja I lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu on kokku 2 t tunnitasuga 140 eurot, kokku 280 eurot, mille kohus mõistis kostjalt II kostja I kasuks välja. Kostja I avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja kostjalt II väljamõistmiseks jäi rahuldamata 145 euro ulatuses (425–280).
3 (6)
2-20-18305 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
9.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja nende kostjalt II väljamõistmiseks 844,66 euro ulatuses. Hageja palub teha tühistatud osas uue määruse, millega mõista kostjalt II hageja kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 844,66 eurot.
9.1.Hageja väitel on maakohus rikkunud põhjendamiskohustust. Maakohus ei põhjendanud, miks ta peab hageja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks vaid 9 t ulatuses. Hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud täies ulatuses, s.o 15 t 5 min. Samuti tuleb vajalikuks ja põhjendatuks lugeda registripäringute kulu 3 eurot.
9.2.Esiteks ei ole hagi mahtu ja sisu arvestades selle koostamise ajakulu 8 t 3 min ülepaisutatud. Hagi oli õiguslikult piisavalt põhjendatud, sest kohus pidas võimalikuks rahuldada see kostja II suhtes tagaseljaotsusega.
9.3.Teiseks on maakohus põhjendusi esitamata märkinud, et luges hageja esindaja ajakulu alates 12. jaanuari 2021. a kohtuotsuse tegemisest kuni kajale vastamiseni põhjendatuks üksnes 40 min ulatuses. Hageja esindaja tegelik ajakulu sellel ajavahemikul oli 3 t 17 min. Muu hulgas hõlmas see ajakulu kliendisuhtlust, mida on kohtupraktikas loetud vajalikuks ja põhjendatuks. Kui kohus asus seisukohale, et kohtuotsuse täitmise kulud ei ole käsitatavad tsiviilasja menetluskuludena, oleks kohus pidanud seda vaidlustatud lahendis selgelt märkima. Sel juhul saaks hageja nõuda nende hüvitamist väljaspool menetluskulude kindlaksmääramise menetlust.
9.4.Kolmandaks luges kohus hageja esindaja ajakulu seoses kajale vastuse koostamisega põhjendatuks 3 t ulatuses, kuigi tegelik ajakulu oli 3 t 19 min. Arvestades kaja vastuse sisu ja mahtu, ei ole põhjust pidada hageja esindaja ajakulu ülemääraseks.
10.Kostja II vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
11.Kostja I avaldas, et ta ei vaidle määruskaebusele vastu, kuna sellega ei taotleta kostja I suhtes lahendi tegemist ja vaidlus seondub üksnes hageja menetluskulude nõudega kostja II vastu.
12.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
14.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi maakohtu määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 844,66 euro ulatuses. Hageja palub teha uue määruse, millega mõista kostjalt II hageja kasuks välja täiendav menetluskulude hüvitis 844,66 eurot. Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud, mistõttu see on TsMS § 456 lg 4 teise lause kohaselt jõustunud. 4 (6)
2-20-18305
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel. Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
16.Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohtu põhjendused hageja esindaja ajakulu põhjendatuse kohta on kohati üldsõnalised. Samas ei ole tegemist menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, kuna maakohtu põhjendused on piisavad, et võimaldada ringkonnakohtul mõista, milliseid hageja esindaja konkreetseid toiminguid ja missuguses mahus maakohus põhjendatuks pidas, ning kontrollida diskretsiooniõiguse piiride järgimist, s.o seda, kas maakohtu hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.
17.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja menetluskulude kindlaksmääramisel diskretsioonipiire ületanud. Arvestades menetluse käiku ja kestust, samuti hageja kohtule esitatud menetlusdokumente ning muid menetluse käigus tehtud toiminguid, on maakohtu põhjendatuks peetud lepingulise esindaja ajakulu 9 t põhjendatud ja vajalik. Lisaks on maakohus põhjendatult mõistnud hageja kasuks välja kulud riigilõivule 350 eurot ja registriväljavõttele 3 eurot.
18.Hageja on toonud määruskaebuses välja konkreetsed lepingulise esindaja toimingud, millele kulunud aega maakohus hageja hinnangul põhjendamatult vähendas ja mille osas tuleks hageja menetluskulude hüvitist suurendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja väited ei ole põhjendatud.
18.1.Maakohus ei ületanud hageja esindajal hagi koostamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire. Hagi ei olnud õiguslikult ega faktilistest asjaoludest tulenevalt keskmisest keerukam ega mahukam. Hageja esitas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel nõude hagi tagamise lubamatuks tunnistamiseks. Hagi alusena tugines hageja asjaolule, et tsiviilasjas nr 2-19-14222 hagi tagamise korras on rikutud hageja õigust üüripinda vallata, ehkki hageja ei olnud selles tsiviilasjas menetlusosaline. Hagi koostamisel ei olnud vaja tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu õigust vms, mis annaks alust lugeda asja keerukaks (vt Riigikohtu 9. novembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Samuti ei esitatud koos hagiga kohtule suures mahus tõendeid, mis võinuks muuta hagi koostamise ajamahukamaks kui maakohtu põhjendatuks ja vajalikuks loetud 5 t.
18.2.Ekslik on kaebuse väide, et maakohus asus seisukohale, et 12. jaanuari 2021. a otsuse täitmisega seotud kulud ei ole praeguse kohtumenetluse kulud. Maakohus luges hageja esindaja
12.jaanuarist 2021 kuni 19. jaanuarini 2021 tehtud toimingute, sh 12. jaanuari 2021. a otsuse täitmise ja kliendiga suhtlemise kulud praeguse kohtumenetluse kuludeks ning hindas kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga nende põhjendatust ja vajalikkust. Kohus pidas neid kulusid põhjendatuks kokku 40 min ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus hageja esindaja 12. jaanuari 2021 kuni 19. jaanuari 2021 toimingute ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud. Ainuüksi asjaolu, et hageja maakohtu hinnanguga ei nõustu, ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks.
18.3.Hageja ei ole määruskaebuses vastu vaielnud maakohtu järeldusele, et hageja esindaja nõupidamine kaaskostjate esindajatega 1 t 34 min ei olnud praeguses menetluses vajalik. 5 (6)
2-20-18305 Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtuga, arvestades mh asjaolu, et nõupidamine toimus ajal, mil hagi oli juba õigeksvõtul põhineva otsusega ja tagaseljaotsusega rahuldatud. Lisaks ei esitanud hageja menetluses kohtule ühtegi menetlusdokumenti selle nõupidamise tulemuste kohta. Maakohus ka ei palunud vastavas menetlusetapis pooltel kohtule täiendavaid seisukohti esitada.
18.4.Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire ka hageja esindaja ajakulu hindamisel seoses kajale vastuse koostamisega. Maakohtu hinnang, et põhjendatud ajakulu on 3 t, ei ole menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades ilmselgelt põhjendamatu. See ei erine oluliselt ka hageja enda väidetud ajakulust 3 t 19 min.
19.Hageja määruskaebuses viidatud registripäringute kulu 3 eurot on maakohus lugenud põhjendatuks ja vajalikuks ning on selle kulu vaidlustatud määrusega kostjalt II hageja kasuks välja mõistnud.
20.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
21.Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt) Gea Lepik
(allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur
(allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.