Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu avaldus Andmekaitse OÜ ja CH International LLC vastu kaasomandi eseme (soojussõlme) korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamise kohustamiseks, sh ligipääsuks, kahju hüvitamiseks ning viivise tasumiseks
Tsiviilasja hind
5 278,12 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu, täiendava nimega Maakri Maja korteriühistu (registrikood 80192060, aadress Maakri 36, 10145 Tallinn) Avaldaja lepingulised esindajad: vandeadvokaadid Kaidar Sultson ja Karin Mölder (e-post [email protected]) Puudutatud isik I: Andmekaitse OÜ (registrikood 12059530, aadress Tornimäe 7, 10145 Tallinn, e-post xxx, xxx) Puudutatud isik II: CH International LLC (Ameerika Ühendriikide äriregistri registrikood 2013-000644286)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu avaldus Andmekaitse OÜ ja CH International LLC vastu kaasomandi eseme (soojussõlme) korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamise kohustamiseks, sh ligipääsuks, kahju hüvitamiseks ning viivise tasumiseks.
2.Kohustada äriühingut CH International LLC võimaldama CH International LLCle kuuluva Maakri 36-xxx, Tallinnas korteriomandi eriomandi eset
(mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) kasutada kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks.
3.Mõista Andmekaitse OÜ-lt ja Ameerika Ühendriikide äriühingult CH International LLC solidaarselt välja kahjuhüvitis summas 1 646,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 21.10.2021 kahjuhüvitise täitmisega viivitamise eest summas 194,20 eurot ja viivis põhinõudelt (1 646,40 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.10.2021 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.
4.Käesolevat kohtumäärust saab täita täitemenetluse seadustiku (TMS) § xxx sätestatud korras. Menetluskulud
5.Menetluskulud jätta Andmekaitse OÜ-lt ja Ameerika Ühendriikide äriühingu CH International LLC kanda.
6.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord
7.Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama määruskaebuse. Asjaolud ja avaldaja nõue
1.Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu esitas 30.04.2020 Harju Maakohtule avalduse Andmekaitse OÜ vastu. Andmekaitse OÜ-le kuulub Tallinnas Maakri tn 36 asuv korteriomand nr xxx, mille eriomandi esemeks on mitteeluruum/ parkimiskoht nr xxx ja mille tähistus plaanil on xxx. Parkimiskoha taga asub Maakri 36 hoone soojussõlmeruum (plaanil nr xxx). Uks hoone soojussõlme asub parkimiskoha tagaseinas. Parkimiskohal nr xxx on pargitud sõiduk selliselt, et see asub tihedalt vastu parkimiskoha tagaseina ja külgseina ning tagaseinas asuvat soojussõlme ust. Hoone soojussõlme uks avaneb soojussõlme ruumi sissepoole, s.t soojussõlme ruumi saamiseks on parkimiskohal nr xxx üksnes vaja pääseda soojussõlme ukseni, ukse avamiseks ei ole parkimiskohal vaja täiendavat ukse laiust ruumi tagada. Soojussõlme esisel ala on moodustatud üks korteriomand/ parkimiskoht (korteriomand/ parkimiskoht nr xxx) ja ette nähtud parkimine ühele sõiduautole. Parkimiskoha nr xxx kõrval asuv ala kuulub kõikide korteriomanike kaasomandisse. Maakri 36 kinnistu korteriomanditeks jagamise plaanil on eraldi pööratud tähelepanu sellele, et parkimiskohal nr xxx parkides säiliks pääs parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde. Soojussõlme ruumi esisele alale, kus on ette nähtud üks parkimiskoht, on puudutatud isik parkinud kaks sõiduautot. Seega on puudutatud isik juba alates novembrist 2019. a pidevalt takistanud pääsu soojussõlme ukse juurde ja seega ka soojussõlme. Samuti on puudutatud isik kohe pärast korteriomandi/ parkimiskoha nr xxx omandamist 16.10.2019. asunud alusetult ja korteriühistuga kokkulepet omamata kasutama mh parkimiskoha kõrval asuvat kaasomandis olevat ala. Puudutatud isiku poolt soojussõlme ukse kinni parkimine ei ole olnud ühekordne tegevus, vaid pidev, ning puudutatud isiku ja avaldaja kirjavahetusest
nähtuvalt puudutatud isiku arvates ka igati õigustatud tegevus. Varasemate korteriomandi/ parkimiskoha nr xxx omanikega ei ole olnud avaldajal probleeme soojussõlme ruumi ukseni pääsemisega, mis tõendab, et parkimiskohta nr xxx on võimalik kasutada selliselt, et tagatud on soojussõlme saamine.
2.Hoone soojussõlm, mis paikneb parkimiskoha nr xxx taga asuvas ruumis nr xxx, juhib kogu Maakri 36 hoone soojusvarustust ja küttesüsteemi. Utilitas Tallinn AS-iga (varasema nimega Tallinna Küte AS) sõlmitud soojusenergia ostumüügilepingu kohaselt on korteriühistu kohustatud teostama soojussõlme ja soojussõlme seadmete ning kütte- ja soojaveesüsteemide remont-, puhastus- ja korrastustöid ning tagama Tallinna Küte AS-ile juurdepääsu maja parkimiskorrusel asuvale soojussõlmele ja soojustorustikele Soojussõlme ja soojussõlme seadmete ning kütte- ja soojaveesüsteemide remont-, puhastus ja korrastustöid hooldust teostakse vastavalt korteriühistu ja haldusteenust osutava A H AS vahelisele lepingule vähemalt üks kord kuus või vastavalt vajadusele, talvel kaks korda kuus. Senised hooldused on teostatud sagedusega kaks korda kuus. Selliselt on hooldused teostatud nt 02.03.2020 ja 25.03.2020 – mõlemal korral hooldust läbi viies ei pääsetud 0B keldrikorrusel paiknevasse soojussõlme ning mõlemal aktil on märkus „-1 korrus soojussõlm blokeeritud“. Utilitas Tallinn AS käib regulaarselt soojussõlme surveproove võtmas, viimane kord käis Utilitas Tallinn AS surveproove võtmas 18.06.2019 ning surveproove võetakse vastavalt lepingu üldtingimustele vähemalt kord kahe aasta jooksul. Korteriomaniku poolt korteriomandi kasutamisel soojussõlme pääsemise takistamine ja soojussõlme ukseni pääsemiseks lisatingimuste esitamine on vastuolus seadusega. Soojussõlme pääsu takistamine võib kaasa tuua kogu hoone kütte ja sooja veeta jäämise, mis rikub oluliselt kõikide korteriomanike huve. On ilmselge, et kõikide korteriomanike õigustatud huviks on, et hoone soojusvarustus ja küttesüsteem on hooldatud ning selleks on vajalik pääs parkimiskoha nr xxx taga asuvasse soojussõlme ruumi.
3.Puudutatud isiku juhatuse liige teatas 07.12.2019 e-kirjas, et paigaldab parkimiskoha nr xxx juurde sildid hoiatamaks, et tegemist on eraomandiga ja sellel viibimine on tasuline ning pitseerib parkimiskoha taga asuva ruumi ukse (soojussõlme ukse) turvakleebisega, mis jätab jälje, kui ust on avatud ja selle alusel esitab parkimiskoha omanik edaspidi korteriühistule arve. Vastuseks puudutatud isiku juhatuse liikme e-kirjale on korteriühistu juhatuse liige P. O 09.01.2020 e-kirjas teatanud, et korteriomanikul/ parkimiskoha omanikul ei ole õigust takistada parkimiskohast üleminekut, kui see on vajalik maja korrashoiuks ja haldamiseks ning parkimiskoha ületamise tasu on alusetu. Korteriühistu juhatuse liige on palunud puudutatud isikul lõpetada maja soojussõlme korrashoiu takistamine (ühepoolne tasu nõudmine). Samuti on korteriühistu juhatuse liige teatanud, et soojussõlme ruumi ees pargib sõiduauto, mis takistab soojussõlme pääsemist, kuid mille omanikku ei ole välja ilmunud ja mitte keegi (sh H. K) väidetavalt ei tea soojussõlme ukse ees parkiva sõiduauto omanikku ega tunnista seda enda omaks. 12.01.2020 e-kirjas on puudutatud isiku juhatuse liige H. K teatanud, et parkimiskoha kasutamiseks hoone soojussõlme korrashoiu ja haldamise eesmärgil on vajalik korteriomandile/ parkimiskohale servituudi seadmine. Puudutatud isik on seisukohal, et kuna servituuti seatud ei ole, siis parkimiskohta soojussõlme saamiseks kasutada ei või. Puudutatud isik on teatanud, et tasuta ta servituuti ei võimalda, sest väidetavalt toob parkimiskoha kasutamine soojussõlme saamiseks kaasa ebamugavusi omandi kasutamisel, mis tuleb omanikule hüvitada. Puudutatud isik on teatanud soojussõlme saamise ühe korra hinnaks 250 eurot.
4.Avaldaja juhatuse liige palus 12.01.2020 e-kirjas veelkordselt puudutatud isikul lõpetada soojussõlme ruumi pääsemise takistamine. Samuti on avaldaja juhatuse liige palunud esitada leping, mis puudutatud isikul on väidetavalt sõlmitud parkimiskoha nr xxx kõrval asuva kaasomandis oleva ala kasutamiseks. Vastavat lepingut ei ole puudutatud isik käesoleva ajani esitanud. 12.01.2020 e-kirjavahetuses on avaldaja juhatuse liige palunud kõrvaldada parkimiskoha tagaseina paigaldatud „Eramaa“ sildi ja kaasomandis olevale alale pargitud sõiduauto. Puudutatud isiku juhatuse liige on sellele vastuseks teatanud, et ta ei tee midagi enne, kui kõik sõidukid üldpindadelt (kaasomandis olevatelt aladelt) on teisaldatud. Korteriühistule haldusteenust osutava A H AS töötaja on 28.01.2020 ekirjas pöördunud puudutatud isiku poole seoses soojussõlme plaanilise hooldusega, teatanud, et soojussõlme ukse ette pargitud auto tõttu puudub ligipääs soojussõlmele ning palunud sõidukit nihutada 31.01. selliselt, et sissepääs soojussõlme oleks tagatud. Vastuseks haldusteenuse osutajale on puudutatud isiku juhatuse liige teatanud, et parkimiskoht on üürile antud, sõiduki omanik on välismaal ja sõiduk on statsionaarselt hoiustatud vähemalt kuni suveni. Sõiduki liigutamist on võimalik korraldada, kuid sellega seonduvad kulud peab korteriühistu hüvitama. Kuludeks on: (i) sõiduki võtme saatmine DHLga Eestisse ja tagasi omanikule Inglismaale 118 eurot; (ii) sõiduki laadimine kuni 72 tundi enne käivitamist 80 eurot; (iii) seadmete ja töömehe tunnitasu (kuni 3 tundi, sisaldab võtmetele järele minekut, tagasisaatmist, sõiduki laadima panekut, sõiduki laadimisjuhtmete eemaldamist, sõiduki liigutamist ja kohapealset ootamist (kuni 1 tund)) ning (iv) administratiivtasu asjaga tegelemise eest (kulleri korraldamine, asjaajamine, suhtlus jm) 120 eurot.
5.Avaldaja lepinguline esindaja edastas 02.02.2020 e-kirjaga puudutatud isikule avaldaja 31.01.2020. nõudeavalduse kaasomandi esemele ligipääsu võimaldamiseks ja ligipääsu edasisest takistamisest hoidumiseks. Puudutatud isik ei saatnud kättesaamiskinnitust avaldaja 31.01.2020 nõudeavalduse ja 02.02.2020 e-kirja kättesaamise kohta, mistõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma 13.02.2020 korduva nõudeavalduse kättetoimetamiseks kohtutäituri poole. Dokumentide kättetoimetamise akti kohaselt on kohtutäitur ajavahemikul 14.02.2020 kuni 14.03.2020 üritanud korduvalt e-posti teel ja otse toimetada kätte akti lisas nr 1 (digitaalselt allkirjastatud konteiner dokumentidega) näidatud dokumente, kättetoimetamine ei ole õnnestunud, adressaat ei ole e-posti päringutele vastanud ja otse allkirja vastu kätte pole õnnestunud dokumente toimetada. Puudutatud isik ei saatnud 02.02.2020 e-kirjas palutud kättesaamiskinnitust avaldaja 31.01.2020 nõudeavalduse kättesaamise kohta, kuid kirjutas 13.03.2020 korteriühistu juhatuse liikmetele samalt e-maili aadressilt (xxx), millele saadeti puudutatud isikule 31.01.2020 nõudeavaldus 02.02.2020 e-kirjaga ja kohtutäituri e- kirjad 13.02.2020 korduva nõudeavalduse kättetoimetamiseks. Korteriühistu juhatuse liige juhtis sellele oma vastuskirjas ka tähelepanu, korteriühistu juhatuse liikme e-kirjale oli lisatud ka 13.02.2020 korduv nõudeavaldus. Rohkem kirju ei ole puudutatud isikult või tema juhatuse liikmelt korteriühistule tulnud. Kuigi puudutatud isik ei saatnud kättesaamiskinnitust nõudeavalduse kättesaamise kohta, on tõendatud, et puudutatud isik kasutas 31.01.2020 nõudeavalduse ja 13.02.2020 korduva nõudeavalduse saatmise ajal ja ka pärast seda e-maili aadressi, millele nõudeavaldus saadeti nii avaldaja lepingulise esindaja kui ka kohtutäituri poolt. Nõudeavalduste saatjatele ei tulnud nõudeavaldusi saates teadet, et e-kirjad ei oleks adressaadile kohale jõudnud. Avaldaja 31.01.2020 nõudeavaldus ja 02.02.2020 e-kiri ning kohtutäituri e-kirjad 13.02.2020 korduva nõudeavaldusega on jõudnud puudutatud isiku esindaja e-maili postkasti ning puudutatud isikul on olnud mõistlik võimalus e-kirjade ja nende lisaks oleva (korduva) nõudeavaldusega tutvuda.
6.Puudutatud isiku tegevuse tõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole ning nõudeavalduse kättetoimetamiseks ja fakti tuvastamiseks kohtutäituri poole. Kohtueelse menetluse õigusabikulud seoses on kokku 1 478,4 eurot. Avaldaja kulud kohtutäituri abil korduva nõudeavalduse kättetoimetamisele ja juriidilise fakti tuvastamisele on 168 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku tegevuse tõttu tekkinud kohtueelsed kulud kokku summas 1 646,4 eurot (summa koos käibemaksuga). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kantud kuludelt käibemaksu tagasi. kohustada Andmekaitse OÜ-d võimaldama Andmekaitse OÜ-le kuuluva Maakri 36-xxx korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) kasutada kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks.
7.Avaldaja palub mõista Andmekaitse OÜ-lt välja kahjuhüvitis summas 1 646,4 eurot ning viivis kahjuhüvitise täitmisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras tasumata summast päevas avalduse esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla summana kuni kohtumääruse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt; 3) märkida kaasomandi eseme korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamise kohustamisnõude osas kohtumääruse resolutsioonis, et kohtumäärust saab täita täitemenetluse seadustiku (TMS) § xxx sätestatud korras; jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
8.28.08.2020 menetlusdokumendis palus avaldaja kaasata puudutatud isikuna CH International LLC (Ameerika Ühendriikide äriregistri registrikood 2013-000644286) ja täpsustas ühtlasi oma nõudeid. Avaldajal ei ole alust arvata, et parkimiskoha müügiga vaidluse põhjustanud olukord (hoone soojussõlme ukse kinni parkimisega hoone tehnosüsteemide hooldamise takistamine) laheneks ja/ või uuesti ei tekiks, arvestades, et uus omanik on Andmekaitse OÜ juhatuse liikmega seotud äriühing. Asjaolu, et Andmekaitse OÜ on vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud ei tähenda, et kohtumenetlus tuleb tema suhtes lõpetada, avaldus läbi vaatamata või rahuldamata jätta. Samuti ei anna korteriomandi võõrandamine alust avaldust tagasi võtta. Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest (KrtS § 43 lg 2). Sisuliselt võib käesolevat kohtuasja Andmekaitse OÜ suhtes jätkata ka puudutatud isikut asendamata või uut omanikku puudutatud isikuna kaasamata ning hiljem täita Andmekaitse OÜ suhtes tehtavat kohtulahendit TMS § 18 lg 1 alusel korteriomandi uue omaniku kui Andmekaitse OÜ eriõigusjärglase suhtes. Samuti sätestab TsMS § 460 otsuse kehtivuse mh pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks saanud isiku suhtes. Seega seaduse mõte on, et vaidlusaluse eseme võõrandamine kohtumenetluse ajal ei too kaasa menetluse lõppemist.
9.Avaldaja palub kohustada Andmekaitse OÜ-d ja CH International LLC-d solidaarselt võimaldama Maakri 36-xxx korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) kasutada kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks; 2) mõista Andmekaitse OÜ-lt ja CH International LLC-lt solidaarselt välja kahjuhüvitis summas 1 646,4 eurot ning viivis kahjuhüvitise täitmisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras tasumata summast päevas avalduse esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla summana kuni kohtumääruse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt; 3) mõista CH International LLC-lt välja võlgnevus 28. augusti 2020. a seisuga summas 214,65 eurot, 28. augusti 2020. a seisuga kogunenud viivised summas 8,79 eurot ning järgnevad viivised võlgnevuse täitmisega viivitamise eest 0,022% tasumata summast päevas kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla summana kuni kohtumääruse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt ning kohustada
CH International LLC-d tasuma edasisi remondifondi makseid ning mõista CH International LLC-lt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad remondifondi maksed Maakri 36-151 korteriomandi osas vastavalt korteriühistu poolt esitatavatele arvetele; 4) märkida kaasomandi eseme korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamise kohustamisnõude osas kohtumääruse resolutsioonis, et kohtumäärust saab täita täitemenetluse seadustiku (TMS) § xxx sätestatud korras; 5) jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Puudutatud isiku I seisukoht
10.Puudutatud isik I leiab, et Maakri 36 KÜ poolt kohtule esitatud avalduse p-s 1 taotletud eesmärki pole võimalik saavutada kuna Andmekaitse OÜ ei ole enam viidatud korteriomandi omanik. Avalduses viidatud sõiduk ei kuulu Andmekaitse OÜ-le ega ole teada kellele Suurbritannia numbrimärkidega sõiduk kuulub, kuna nimetatud parkimiskoht on välja üüritud ja seda kasutatakse üürilepingu alusel. Andmekaitse OÜ ei vastuta üürniku parkimisviisi eest ega saa asuda jõuga liigutama kellelegi teisele kuuluvat vara. Parkimiskoht on üürile antud täies ulatuses, seega on üürniku vaba valik kuidas ta sõidukit nendes piirides pargib. Andmekaitse OÜ on majahalduri palvel suhelnud üürnikuga ja edastanud teabe selle kohta kuidas on võimalik sõidukit liigutada ja millised kulud sellega kaasnevad, tegemist on tavapäraste ja mõistlike kuludega. Korteriühistul tuleb arvestada parkimiskoha omaniku ja kasutajate õigustega ning mitte ühestki kokkuleppest või teavitusest ei nähtu, et soojasõlme uks peab olema ligipääsetav igal ajal. Allakirjutanu on teinud korduvalt ettepanekuid leppimaks kokku kuidas ja millistel tingimustel ligipääs tagatakse. Andmekaitse OÜ on edastanud üürilepingu millest nähtuvad üürniku kontaktandmed. Sarnaselt eluruumi korteriomandi sisepiirides asuvate tehnosüsteemide või -seadetega tuleb tööde teostamise ajas ja ligipääsus kokku leppida ning kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda kohtu poole, kui tegemist ei ole just avariiolukorraga.
11.Andmekaitse OÜ ega tema esindaja ei ole saanud hagis mainitud teadet/nõudekirja/ekirja. Vastav kulu on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Sisuliselt on palunud avaldaja dubleerida iseenda varasemaid tegevusi. Selle asemel, et tasuda sõiduki liigutamiseks vajalikud kulutused – mis olnuks kokku 59+59 eurot+80 eurot+120 eurot otsustati jätkata kirjade esitamist ja kulutada sellele ca 1600 eurot mis on majanduslikult täiesti ebamõistlik. Avaldaja enda esitatud lisa nr 9 nähtub Andmekaitse OÜ seisukoht „Andke teada kas ettepanek sobib ja kui ei sobi, siis palun pöörduge kohtusse.“ Seega pidi avaldaja olema teadlik juba 12.01.2020.a, et pooltevaheline kohtuväline arutelu ei vii lahenduseni ja tuleb soovi korral pöörduda kohtu poole. Seetõttu tuleb pidada põhjendamatuks ja hea usu põhimõttega vastuolevaks seda, et sama nõuet korrati ja püüti väidetavalt edastada samal viisil, mida avaldaja juba väidetavalt mitmel korral teostanud oli. Eelnevast tulenevalt on avaldaja poolt lisa nr 18 märgitud kulu hüvitamise nõudmine põhjendamatu ja Andmekaitse OÜ ei ole seesuguse väidetava kahju eest vastutav. Avaldaja väide, et Andmekaitse OÜ pidi kahju tekkimist ette nägema ei ole õige, kuna olime väljendanud, et kui kokkuleppele ei jõuta, tuleb pöörduda kohtu poole. Andmekaitse OÜ-l ei olnud võimalik olukorda kuidagi mõjutada. Avaldajale edastati üürniku kontaktandmed. Samuti saanuks avaldaja esitada nõude kohtule ja vajadusel nõuda esialgset õiguskaitset. Lisaks nähtub avaldaja esitatud andmetest, et peale seda kui Andmekaitse OÜ on palunud kokkuleppele mittejõudmise korral pöörduda kohtu poole, on avaldaja ise tekitanud endale täiendavaid kulusid sisuliselt korrates samu tegevusi - nõude esitamine, e-kirjaga selle edastamine, parkimiskoha mõõtmine ja pildistamine. Korrates sisuliselt tegevusi mis ei olnud lahenduseni viinud. Avaldaja on enne nõudekirja teinud avalduse politseile ja saanud vastuseks, et tegemist on
tsiviilasjaga ja kokkuleppeni mittejõudmise korral tuleb pöörduda kohtu poole. Need kõik asjaolud olid avaldajale teada. Ainus millest ette hoiatati maja haldaja poolt 29.01.2020 kirjas oli „Kui tekib avariiolukord ja sellest tulenevalt lisakulud, jäävad need kõik teie kanda. Andke palun teada, millal võimaldate meile sissepääsu soojusõlme.“ Avariiolukorda aga esinenud ei ole.
12.Andmekaitse OÜ ei ole mistahes ajahetkel takistanud ega välistanud ligipääsu, vastupidi, Andmekaitse OÜ on astunud samme selleks, et vastav ligipääs saaks loodud, kuid tehtud ettepanekud ei ole avaldajale sobinud. Andmekaitse OÜ on enne väidetava nõudekirja saatmist uurinud ja leidnud võimaluse sõiduki liigutamiseks, kuid ka need tingimused ei olnud avaldajale sobinud. Andmekaitse OÜ-le ei kuulu parkimiskohal pargitud sõiduk ja puudub õigus jõuga sõidukit liigutada. Samuti oli avaldajal võimalik võtta ühendust parkimiskohta rentiva isikuga ja selgitada olukorda ning esitada vajadusel nõue sõiduki liigutamiseks. Avaldaja avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ja/või rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Puudutatud isiku II seisukoht
13.Puudutatud isik II on asja materjalid kätte saanud 02.07.2021, kuid ei ole oma seisukohta avalduse suhtes esitanud ega taotlenud ka ärakuulamist. Kohtumääruse põhjendused
14.Kohus, tutvunud menetlusosaliste esitatud seisukohtade ja tõenditega, on seisukohal, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg-st 2 tulenevalt lahendab kohus hagita menetluses ka kinnisasja, mille oluliseks osaks on elamu, kaasomanike vaidlused käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustes, mis on seotud kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamisega või valitsemisega või kaasomanike otsustega. Avaldaja palub kohustada Andmekaitse OÜ-d ja CH International LLC-d solidaarselt võimaldama Maakri 36-xxx korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) kasutada kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks ning samuti palub välja mõista tekitatud kahju. Sellise avalduse lahendab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 järgi hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
15.Asjas puudub vaidlus, et Andmekaitse OÜ-le kuulus ajavahemikul 16.10.2019 06.07.2020 korteriomand asukohaga Maakri 36-xxx, Tallinn (registriosa nr xxx). Alates 07.07.2020 kuni käesoleva ajani kuulub viidatud korteriomand Ameerika Ühendriikide äriühingule CH International LLC (registrikood 2013-000644286). Puudutatud isik I on palunud jätta tema suhtes avaldus läbi vaatamata või rahuldamata. Kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Asjaolu, et Andmekaitse OÜ on vaidlusaluse korteriomandi kohtumenetluse käigus võõrandanud, ei tähenda, et kohtumenetlus tuleb tema suhtes lõpetada, avaldus läbi vaatamata või rahuldamata jätta.
16.TsMS § 210 lg 2 järgi vaidlusaluse eseme omandi või muu sellesarnase õiguse üleandmine või nõude loovutamine kolmandale isikule (eriõigusjärglus) ei mõjuta iseenesest asja menetlust. KrtS § 43 järgi lähevad korteriomandi võõrandamisel
korteriomaniku õigused ja kohustused omandajale üle alates omandi ülemineku hetkest. Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest. Omandaja vastutus on piiratud korteriomandi väärtusega.
17.Kuigi puudutatud isiku I hinnangul on avaldaja viide TsMS § 460 asjakohatu, kuivõrd puudutatud isik I on puudutatud isikule II müügilepingus kinnitanud, et müügilepingu eseme osas ei ole vaidlusi, kohus puudutatud isikuga ei nõustu. Puudutatud isiku I viide TsMS § 460 lg-le 2 oleks asjakohane juhul, kui asjas oleks esitatud vindikatsioonihagi Andmekaitse OÜle kuulunud korteriomandi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Kohus on seisukohal, et ka korteriomandi uuel omanikul on kohustus tagada korteriühistu juurdepääs soojussõlmele ja seda tulenevalt seadusest. Samuti vastutab korteriomandi uus omanik KrtS § 43 alusel eelmise omaniku nõuete eest käendajana. Kui korteriomandi eelmine omanik andis müügilepingus uuele omanikule valeandmeid pooleliolevate vaidluste kohta, on see puudutatud isikute omavahelise sisesuhte probleem, ei puuduta korteriühistut ega käesolevat vaidlust ning puudutatud isikul II on õigus pöörduda rahalise nõudega puudutatud isiku I vastu, kui ta talle on võõrandatud varjatud puudusega lepinguese. Puudutatud isik II on menetlusse kaasatud, talle on kättetoimetatud asja materjalid ja küsitud seisukohta. Seega ei ole puudutatud isiku I väited käesoleval juhul asjakohased.
18.Avaldaja palub põhinõudena kohustada puudutatuid isikuid võimaldama Maakri 36-xxx korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) kasutada kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks. Kohus märgib, et kuivõrd antud juhul on Maakri 36, Tallinn kinnistul moodustatud korteriomandid, kuulub käesolevas vaidluses kohaldamisele korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). KrtS § 31 lg 1 p 3 alusel on korteriomanik kohustatud võimaldama eriomandi eset kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Selle tõttu tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. KrtS § 30 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt on korteriomanikul õigus kasutada eriomandi eset selle otstarbe kohaselt oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga. Korteriomanikud ja/ või korteriühistu võivad nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt ning kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomanike huvidest (KrtS § 30 lg 2, lg 4).
19.Avaldaja on kohtu ette toonud asjaolud, et puudutatud isik I on oma korteriomandit kasutades takistanud kaasomandi eseme otstarbekohast kasutamist ja tehnosüsteemidele ligipääsu, kuivõrd ta on teinud võimatuks juurdepääsu Maakri 36 elamu soojussõlmele. Kohtu hinnangul on korteriomandi nr xxx omanik kasutanud oma eriomandit vastuolus teiste korteriomanike huvidega. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule I kuulunud ja puudutatud isikule II käesoleval ajal kuuluva korteriomandi/parkimiskoha nr xxx taga asub Maakri 36 hoone soojussõlmeruum (plaanil nr xxx, tl 2). Uks hoone soojussõlme asub vaidlusaluse parkimiskoha tagaseinas. Kohtutäitur on tuvastanud 16.04.2020 fakti, et parkimiskohale nr xxx on pargitud sõiduk selliselt, et see asub tihedalt vastu parkimiskoha tagaseina ja külgseina ning tagaseinas asuvat soojussõlme ust. Kohtutäituri aktis olevatelt fotodelt selgub kahtlusteta, et parkimiskohal parkiva sõiduki taga asuva soojussõlme ukseni pääsemine hoone soojussõlme saamiseks on pargitud sõidukite tõttu võimatu. Seega on tuvastatud asjaolu, et puudutatud isik I on sõidukit vastu parkimiskoha taga- ja külgseina parkides muutnud võimatuks juurdepääsu soojussõlmele. Et tegemist ei ole ühekordse soojussõlmele juurdepääsu takistamisega,
selgub muuhulgas ka A H AS aktidest, millest nähtub, et -1 korruse soojussõlm blokeeritud (tl 33 ja pöördel). Samuti on puudutatud isiku I seaduslik esindaja oma 28.01.2020 e-kirjas korteriühistule avaldanud, et on oma parkimiskoha üürile andnud ning sõiduk on statsionaarselt hoiustatud vähemalt kuni suveni (tl 42).
20.Kohus selgitab puudutatud isikule I, et parkimiskoha väidetav väljaüürimine ei vabasta parkimiskoha omanikku kohustustest korteriühistu ja teiste kaasomanike ees. Parkimiskohal nr xxx toimuva (soojussõlme ukse blokeerimine) ja parkimiskoha kasutusviisi eest vastutab parkimiskoha omanik olenemata sellest, kas ja kellele ta on parkimiskoha üürinud või kellele kuuluv sõiduk parkimiskohal pargib. Omanik peab tagama, et parkimiskohta kasutatakse kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Seega on kohus seisukohal, et puudutatud isik I on kasutanud oma korteriomandit vastuolus teiste kaasomanike huvidega ning avaldus tuleb rahuldada.
21.Vaidlust ei ole selles, et parkimiskoha nr xxx taga asuv soojussõlm juhib kogu Maakri 36 hoone soojusvarustust ja küttesüsteemi. On ilmselge, et soojussõlmes asuvad kütteja soojaveesüsteemid vajavad regulaarselt remont-, puhastus- ja hooldustöid ning selleks on vaja kütte- ja soojaveesüsteemidele ligi pääseda. Soojussõlme võib juurdepääs olla vajalik ka võimaliku avariiolukorraga. Seega on ilmselgelt teiste korteriomanike huvides, et korteriühistul ja tema poolt volitatud isikutel oleks püsivalt juurdepääs soojussõlmele. Parkimiskoha nr xxx omanikul on kohustus tagada parkimine parkimiskohal nr xxx nii, et säiliks pääs parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde. Seda enam, et parkimiskoha omanikul ei oleks vaja selleks teha midagi muud, kui parkida seal sõiduk nii, et see ei oleks tihedalt vastu tagaseina ja ust. Kohtutäituri fakti tuvastamise aktist nähtub, et seal pargitud sõiduk on pargitud tihedalt vastu seina ja auto esiotsa kaugus parkimiskohta märgistavast joonest on 36 cm. Kui puudutatud isik pargiks sõiduki parkimiskohta tähistava eesmise joone juurde, st 35 cm võrra ettepoole, jääks sõiduki taha piisav ruum soojussõlme ukseni minekuks ja juurdepääs soojussõlmele oleks tagatud.
22.Kohus tuvastas eelnevalt, et Maakri 36-xxx korteriomandi eriomandi eseme (mitteeluruumi/ parkimiskohta nr xxx) omanik ajavahemikul 16.10.2019 - 06.07.2020 korteriomand asukohaga Maakri 36-xxx, Tallinn (registriosa nr xxxoli Andmekaitse OÜ. Alates 07.07.2020 kuni käesoleva ajani kuulub viidatud korteriomand Ameerika Ühendriikide äriühingule CH International LLC (registrikood 2013-000644286). Kinnistusraamatu kandest ei nähtu, et viimane oleks saanud korteriomandi omanikuks täite- või pankrotimenetluse käigus. TsMS § 477 lg 5 kohaselt kohus ei ole hagita asja läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et kohus saab kohustada vaid kinnisasja omanikku. Kohus asub seisukohale, et seega tuleb kohustamisnõue rahuldada vaid omaniku suhtes.
24.Avaldaja on palunud puudutatud isikutelt solidaarselt välja mõista kohtueelse menetlusega tekitatud kahju summas 1 646,40 eurot. Avaldaja selgitas, et puudutatud isiku I tegevuse tõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole ning nõudeavalduse kättetoimetamiseks ja fakti tuvastamiseks kohtutäituri poole. Kohtueelse menetluse õigusabikulud seoses nõudeavalduse ja korduva nõudeavalduse koostamisega on vastavalt Advokaadibüroo M OÜ 12.02.2020 arvele nr xxx 1 267,20 eurot ja vastavalt Advokaadibüroo M OÜ 30.04.2020 arvele nr 2020022038 211,2 eurot, kokku 1 478,40 eurot. Avaldaja kulud kohtutäituri abil korduva nõudeavalduse kättetoimetamisele ja juriidilise fakti tuvastamisele on
vastavalt Tallinna kohtutäituri Arvi Pink 16. aprilli 2020. a arvele nr 193639 168 eurot. Puudutatud isik I vaidleb kuludele vastu ja leiab, et tegemist ei ole kulutustega, mis oleks olnud vajalikud ja seotud nõude esitamise ning tõendamisega. Avaldaja oleks kohtusse pöörduda ka nimetatud kulusid tegemata. Kohus puudutatud isikuga I ei nõustu.
25.Riigikohus on selgitanud, et „kostja kohustuse rikkumisega seotud kohtueelsed õigusabikulud võivad olla osaks lepingu rikkumise tõttu põhjustatud kahjust (kulutustest) VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi ning nende hüvitamist võib hageda, kuivõrd nende hüvitamiseks ei tule TsMS § 174 lg 7 järgi kohaldada menetluskulude kindlaksmääramise korda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p-d 26–30). Need on hõlmatud ka VÕS § 127 lg-tega 2 ja 3 (RKTKo nr 3-2-1-5-13).
26.Kohtuväliste õigusabikulude hindamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaselt kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, kas ilma selleta oleks avaldaja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas avaldaja kantud kulud on mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-128-10 p 29 asunud seisukohale, et advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Kohus tuvastas, et avaldaja poolt 31.01.2020 puudutatud isikule I edastatud nõudekiri ja 13.02.2020 korduv nõudeavaldus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul on kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Hinnates avaldaja lepingulise esindaja kohtueelseid toiminguid ja ajakulu, on kõik tegevused olnud asjatundlikuks õigusnõustamiseks ja esindamiseks möödapääsmatud. Asja materjalidest ei nähtu, et esindaja oleks teinud põhjendamatuid või ebavajalikke toiminguid või kulutanud aega ülemäära palju. Kohtu hinnangul on avaldaja õigusabi kulud tekkinud puudutatud isiku I tegevuse tõttu ja seetõttu tuleb need ka puudutatud isikult I välja mõista.
27.Asja materjalist nähtub, et puudutatud isik I ei reageerinud avaldaja seaduslike esindajate õigustatud palvetele ega e-kirjadele võimaldada soojussõlmele vajalik juurdepääs. Vastupidi, puudutatud isik I on esitanud avaldajale põhjendamatuid nõudmisi nii servituutide seadmiseks kui ka Inglismaalt võtme saatmise kulude hüvitamiseks (tl 36-37, 42). Samuti on puudutatud isik I paigaldanud oma parkimiskohale „ERAMAA“ sildi ja ähvardanud avaldajat ebaseaduslike leppetrahvidega. Nagu kohus eelpool selgitas, peab parkimiskoha omanik tagama, et parkimiskohta kasutatakse kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Puudutatud isikule I oli teada, et tema parkimiskoha tagaseinas asub uks soojussõlme. Puudutatud isik pidi aru saama, et teistel korteriomanikel ja korteriühistul on õigustatud huvi, et oleks tagatud juurdepääs soojussõlme ruumi. Juurdepääsu tagamise kohustus on märgitud Maakri 36 kinnistu korteriomanditeks jagamise plaanil, milles muuhulgas on eraldi pööratud tähelepanu sellele, et parkimiskohal nr xxx parkides säiliks pääs parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde (tl 13). Vaatamata sellele, on parkimiskoha omanik blokeerinud soojussõlme uksele juurdepääsu või on omanik võimaldanud blokeerida selle ukse oma väidetaval üürnikul, ega ole taganud võimalust ust blokeerinud sõidukit juurdepääsu saamiseks liigutada. Seega on igati mõistetav, miks vajasid avaldaja seaduslikud esindajad kohtueelset õigusabi. On küüniline puudutatud isiku I seisukoht, et avaldaja seaduslikud esindajad pidid puudutatud isikust aru saama, et puudutatud isik ei kavatsegi seadusekuulekalt ja hea usu põhimõtet
järgides käituda ja pidid seega õigusvaidluse lahendamiseks kohe kohtu poole pöörduma. Et avaldaja ei eeldanud puudutatud isiku I esindajast sügavat pahatahtlikkust ja lootis vaatamata eelnevale kirjavahetusele puudutatud isiku I mõistlikkusele ning soovile mitte kahjustada kõiki kaasomanikke, ei ole avaldajale kuidagi etteheidetav.
28.Samuti oli avaldajatele hädavajalik toiming puudutatud isikule I nõudekirja kohtutäituriga kättetoimetamine ja fakti tuvastamine. Puudutatud isik I ei reageerinud avaldaja lepingulise esindaja nõudekirjadele, seega oli vajalik talle need edasise õigusvaidluse huvides korrektselt kätte toimetada ning tõsikindlalt tuvastada asjaolu, et puudutatud isikule kuuluval parkimiskohal nr xxx on soojussõlme uksele juurdepääs blokeeritud. Seega tuleb ka see kulu puudutatud isikult I välja mõista. Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja KrtS § 43 lg 2 järgi korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest, seejuures on omandaja vastutus piiratud korteriomandi väärtusega. Käendusest tulenev kohustus on VÕS § 141 p 1 järgi kõrvalkohustus ning põhivõlgniku kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees VÕS § 145 lg 1 järgi üldjuhul solidaarselt. Seega, kuigi oma kohustust on eelkõige rikkunud puudutatud isik I ja kahju on tekkinud tema tegevuse tõttu, tuleb KrtS § 43 lg 2 alusel puudutatud isikutelt tekitatud kahju summas 1 646,40 eurot solidaarselt välja mõista.
29.VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Avaldaja palub puudutatud isikutelt kahju hüvitamise nõude summas 1 646,4 eurot täitmisega viivitamise eest viivist seadusjärgses viivisemääras alates käesoleva avalduse esitamisest ja vastavalt TsMS §-s 367 sätestatule välja mõista ka viivis kahju hüvitamise nõude summas 1 646,4 eurot täitmisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras tasumata summast päevas avalduse esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla summana kuni kohtulahendi tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt. Kohtu hinnangul tuleb see nõue rahuldada. Käesolevaks kohtumääruse tegemise ajaks on viivisekalkulaator.ee andmetel sissenõutavaks muutunud viivis 194,26 eurot.
30.28.08.2020 menetlusdokumendis esitas avaldaja ka täiendava nõude puudutatud isiku Ii vastu summas 214,65 eurot ja viivise saamiseks. Avaldaja võttis 10.09.2021 nõude tagasi ja kohus keeldus 13.09.2021 määrusega selle nõude menetlusse võtmisest.
31.TsMS § 122 lg 3, § 132 lg 1, 133 lg 1 ja 2 ning § 477 lg 1alusel on hagihind 5278,12 eurot. Menetluskulud
32.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides ning tema esitatud avalduse alusel, kuid avaldus kuulus rahuldamisele
ning kohtumenetlus oli tingitud puudutatud isikute tegevusest. Kohus leiab, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekitas puudutatud isikud sellega, et takistasid ebaseaduslikult soojussõlmele juurdepääsu, siis on põhjendatud jätta solidaarselt menetluskulud TsMS § 172 lg 1 ls 2 alusel puudutatud isikute kanda.
33.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtumääruses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik osaliselt tühistatud 26.05.2022 TRK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.