Määruse tegemise aeg ja koht 26.05.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-20-6405
Kohtuasi
Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu avaldus Andmekaitse OÜ ja CH International LLC vastu kaasomandi eseme (soojussõlme) korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamise kohustamiseks, sh ligipääsuks, kahju hüvitamiseks ning viivise tasumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu parandusmäärus)
Kaebuse esitaja ja liik
Andmekaitse OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu (registrikood 80192060), lepingulised esindajad vandeadvokaadid Kaidar Sultson ja Karin Mölder
21.10.2021
määrus
Puudutatud isik I Andmekaitse 12059530), seaduslik esindaja HK
OÜ
(17.11.2021
(registrikood
Puudutatud isik II CH International LLC (Ameerika Ühendriikide äriregistri registrikood 2013-000644286) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 21.10.2021 määruse resolutsiooni punkti 1, määrates, et Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu kohustamisnõue kuulub rahuldamisele CH International LLC suhtes ja kahju hüvitamise nõue solidaarselt Andmekaitse OÜ ja CH International LLC suhtes. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
3.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud jätta Andmekaitse OÜ kanda.
4.Määruse resolutsiooni terviktekst:
2-20-6405
4.1.Rahuldada Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu avaldus kaasomandi eseme (soojussõlme) korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamiseks kohustamiseks, sh ligipääsuks, CH International LLC suhtes ning kahju hüvitamiseks ja viivise tasumiseks Andmekaitse OÜ ja CH International LLC suhtes.
4.2.Kohustada CH International LLC võimaldama CH International LLC-le kuuluva Tallinnas Maakri 36-163 asuva korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/parkimiskohta nr 163) kasutada kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks.
4.3.Mõista Andmekaitse OÜ-lt ja CH International LLC-lt solidaarselt välja kahjuhüvitis 1646,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 21.10.2021 kahjuhüvitise nõude täitmisega viivitamise eest 194,20 eurot ja viivis põhinõudelt (1646,40 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 22.10.2021 kuni kohustuse täitmiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.
4.4.Käesolevat kohtumäärust saab täita täitemenetluse seadustiku §-s 182 sätestatud korras.
4.5.Maakohtus kantud menetluskulud jätta solidaarselt Andmekaitse OÜ ja CH International LLC kanda.
4.6.Määruskaebuse läbivaatamisega seotud kulud jätta Andmekaitse OÜ kanda.
4.7.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtumääruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tallinn, Maakri tn 36 korteriühistu (avaldaja) esitas 30.04.2020 Harju Maakohtule avalduse Andmekaitse OÜ (puudutatud isiku I) vastu.
2.Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule I Tallinnas Maakri tn 36 asuv korteriomand nr 163, mille eriomandi esemeks on mitteeluruum/parkimiskoht nr 163 (plaanil nr 163, edaspidi parkimiskoht). Parkimiskoha taga asub Maakri 36 hoone soojussõlmeruum (plaanil nr 182). Hoone soojussõlme uks asub parkimiskoha tagaseinas. Parkimiskohal on pargitud sõiduk selliselt, et see asub tihedalt vastu parkimiskoha tagaseina ja külgseina ning tagaseinas asuvat soojussõlme ust. Hoone soojussõlme uks avaneb soojussõlme ruumi sissepoole, s.t soojussõlme ruumi saamiseks on parkimiskohal üksnes vaja pääseda soojussõlme ukseni, ukse avamiseks ei ole parkimiskohal vaja täiendavat ukse laiust ruumi tagada. Soojussõlme esisel alal on moodustatud üks korteriomand/parkimiskoht ja ette nähtud parkimine ühele sõiduautole. Parkimiskoha kõrval asuv ala kuulub kõikide korteriomanike kaasomandisse. Maakri 36
2-20-6405 kinnistu korteriomanditeks jagamise plaanil on eraldi pööratud tähelepanu sellele, et parkimiskohal parkides säiliks pääs parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde. Soojussõlme ruumi esisele alale, kus on ette nähtud üks parkimiskoht, on puudutatud isik I parkinud kaks sõiduautot. Seega on puudutatud isik juba alates novembrist 2019 pidevalt takistanud pääsu soojussõlme ukse juurde ja seega ka soojussõlme. Samuti on puudutatud isik I kohe pärast parkimiskoha omandamist 16.10.2019 asunud alusetult ja korteriühistuga kokkulepet omamata kasutama mh parkimiskoha kõrval asuvat kaasomandis olevat ala. Puudutatud isiku I poolt soojussõlme ukse kinni parkimine ei ole olnud ühekordne tegevus, vaid pidev, ning puudutatud isiku I ja avaldaja kirjavahetusest nähtuvalt puudutatud isiku I arvates ka igati õigustatud tegevus. Varasemate parkimiskoha omanikega ei ole avaldajal olnud probleeme soojussõlme ruumi ukseni pääsemisega, mis tõendab, et parkimiskohta on võimalik kasutada selliselt, et tagatud on soojussõlme jõudmine.
3.Hoone soojussõlm, mis paikneb parkimiskoha taga asuvas ruumis nr 182, juhib kogu Maakri 36 hoone soojusvarustust ja küttesüsteemi. Utilitas Tallinn AS-ga (varasema nimega Tallinna Küte AS) sõlmitud soojusenergia müügilepingu kohaselt on korteriühistu kohustatud tegema soojussõlme ja soojussõlme seadmete ning kütte- ja soojaveesüsteemide remont-, puhastus- ja korrastustöid ning tagama Tallinna Küte AS-le juurdepääsu maja parkimiskorrusel asuvale soojussõlmele ja torustikele. Soojussõlme ja seadmete ning kütte- ja soojaveesüsteemide remonti, puhastust, hooldust ja korrastustöid tehakse vastavalt korteriühistu ja haldusteenust osutava Arkaadia Halduse AS vahelisele lepingule vähemalt üks kord kuus või vastavalt vajadusele ja talvel kaks korda kuus.
4.Korteriomaniku poolt korteriomandi kasutamisel soojussõlme pääsemise takistamine ja soojussõlme ukseni pääsemiseks lisatingimuste esitamine on vastuolus seadusega. Soojussõlme pääsu takistamine võib kaasa tuua kogu hoone kütte ja sooja veeta jäämise, mis rikub oluliselt kõikide korteriomanike huve.
5.Puudutatud isik I teatas 07.12.2019 e-kirjas, et paigaldab parkimiskoha juurde sildid hoiatamaks, et tegemist on eraomandiga ja sellel viibimine on tasuline ning pitseerib parkimiskoha taga asuva ruumi ukse (soojussõlme ukse) turvakleebisega, mis jätab jälje, kui ust on avatud ja selle alusel esitab parkimiskoha omanik edaspidi korteriühistule arve. 12.01.2020 e-kirjas teatas puudutatud isik I, et parkimiskoha kasutamiseks hoone soojussõlme korrashoiu ja haldamise eesmärgil on vajalik korteriomandile servituudi seadmine. Puudutatud isik I teatas, et tasuta ta servituuti ei võimalda, sest väidetavalt toob parkimiskoha kasutamine soojussõlme saamiseks kaasa ebamugavusi omandi kasutamisel, mis tuleb omanikule hüvitada. Puudutatud isik I leiab, et soojussõlme saamise ühe korra hinnaks on 250 eurot.
6.Avaldaja palus 12.01.2020 e-kirjas veelkordselt puudutatud isikul I lõpetada soojussõlme ruumi pääsemise takistamine. Samuti palus avaldaja esitada leping, mis puudutatud isikul I on väidetavalt sõlmitud parkimiskoha kõrval asuva kaasomandis oleva ala kasutamiseks. Vastavat lepingut ei ole puudutatud isik I esitanud.
7.Korteriühistule haldusteenust osutava Arkaadia Halduse AS töötaja pöördus 28.01.2020 e-kirjas puudutatud isiku I poole seoses soojussõlme plaanilise hooldusega ja palus sõidukit nihutada 31.01.2020 selliselt, et sissepääs soojussõlme oleks tagatud. Vastuseks haldusteenuse osutajale teatas puudutatud isik I, et parkimiskoht on üürile antud, sõiduki omanik on välismaal ja sõiduk on statsionaarselt hoiustatud vähemalt kuni suveni. Sõiduki liigutamist on võimalik korraldada, kuid sellega seonduvad kulud peab korteriühistu hüvitama. Kuludeks on: sõiduki võtme saatmine DHL-ga Eestisse ja tagasi omanikule Inglismaale 118 eurot; sõiduki laadimine kuni 72 tundi enne käivitamist 80 eurot; seadmete ja töömehe tunnitasu (kuni 3 tundi, sisaldab
2-20-6405 võtmetele järele minekut, tagasisaatmist, sõiduki laadima panekut, sõiduki laadimisjuhtmete eemaldamist, sõiduki liigutamist ja kohapealset ootamist (kuni 1 tund)) ning administratiivtasu asjaga tegelemise eest (kulleri korraldamine, asjaajamine, suhtlus jm) 120 eurot.
8.Avaldaja lepinguline esindaja edastas 02.02.2020 e-kirjaga puudutatud isikule I avaldaja 31.01.2020 nõudeavalduse kaasomandi esemele ligipääsu võimaldamiseks ja ligipääsu edasisest takistamisest hoidumiseks. Puudutatud isiku I tegevuse tõttu oli avaldaja sunnitud pöörduma õigusabi saamiseks advokaadi poole ning nõudeavalduse kättetoimetamiseks ja fakti tuvastamiseks kohtutäituri poole. Kohtueelse menetluse õigusabikulud on kokku 1478,4 eurot. Avaldaja kulud kohtutäituri abil korduva nõudeavalduse kättetoimetamisele ja juriidilise fakti tuvastamisele on 168 eurot. Avaldajal on puudutatud isiku I tegevuse tõttu tekkinud kohtueelsed kulud kokku 1646,40 eurot (käibemaksuga). Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ega saa kantud kuludelt käibemaksu tagasi.
9.28.08.2020 menetlusdokumendis palus avaldaja kaasata puudutatud isikuna CH International LLC (Ameerika Ühendriikide äriregistri registrikood 2013-000644286, puudutatud isik II) ja täpsustas ühtlasi oma nõudeid. Avaldajal ei ole alust arvata, et parkimiskoha müügiga vaidluse põhjustanud olukord (hoone soojussõlme ukse kinni parkimisega hoone tehnosüsteemide hooldamise takistamine) laheneks ja/või uuesti ei tekiks. Uus omanik on puudutatud isiku I juhatuse liikmega seotud äriühing. Asjaolu, et puudutatud isik I on vaidlusaluse korteriomandi võõrandanud ei tähenda, et kohtumenetlus tuleb tema suhtes lõpetada, avaldus läbi vaatamata või rahuldamata jätta. Samuti ei anna korteriomandi võõrandamine alust avaldust tagasi võtta. Korteriomandi võõrandamisel, välja arvatud täite- ja pankrotimenetluses, vastutab selle omandaja korteriühistu ees käendajana võõrandaja korteriomandist tulenevate sissenõutavaks muutunud kohustuste eest (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 43 lg 2). Sisuliselt võib käesolevat kohtuasja puudutatud isiku I suhtes jätkata ka puudutatud isikut asendamata või uut omanikku puudutatud isikuna kaasamata ning hiljem täita puudutatud isiku I suhtes tehtavat kohtulahendit täitemenetluse seadustiku (TMS) § 18 lg 1 alusel korteriomandi uue omaniku kui puudutatud isiku I eriõigusjärglase suhtes. Samuti sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 460 otsuse kehtivuse mh pärast hagi esitamist menetlusosaliste õigusjärglaseks saanud isiku suhtes. Seega seaduse mõte on, et vaidlusaluse eseme võõrandamine kohtumenetluse ajal ei too kaasa menetluse lõppemist.
10.Eeltoodust tulenevalt palus avaldaja: • kohustada puudutatud isikuid solidaarselt võimaldama Maakri 36-163 korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/parkimiskohta nr 163) kasutada kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks; • mõista puudutatud isikutelt solidaarselt välja kahjuhüvitis 1646,4 eurot ning viivis kahjuhüvitise täitmisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras tasumata summast päevas avalduse esitamisest kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla summana kuni kohtumääruse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt; • mõista puudutatud isikult II välja võlgnevus 28.08.2020 seisuga 214,65 eurot, 28.08.2020 seisuga kogunenud viivis 8,79 eurot ning edasiulatuv viivis võlgnevuse täitmisega viivitamise eest 0,022% tasumata summast päevas kuni põhivõla täitmiseni, sh kindla summana kuni kohtumääruse tegemiseni ja edasi protsendina põhivõlalt ning kohustada puudutatud isikut II tasuma edasisi remondifondi makseid ning mõista puudutatud isikult II välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad remondifondi maksed Maakri 36-151 korteriomandi osas vastavalt korteriühistu poolt esitatavatele arvetele (avaldaja võttis eelnimetatud nõude 10.09.2021 tagasi ja kohus keeldus 13.09.2021 määrusega selle nõude menetlusse võtmisest);
2-20-6405 • •
märkida kaasomandi eseme korrashoiuks eriomandi eseme kasutada võimaldamise kohustamisnõude osas kohtumääruse resolutsioonis, et kohtumäärust saab täita TMS § 182 sätestatud korras; jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda.
Puudutatud isikute seisukohad
11.Puudutatud isik I leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata või rahuldamata.
12.Avalduse kohustamisnõude eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna puudutatud isik I ei ole enam vaidlusaluse korteriomandi omanik. Avalduses viidatud sõiduk ei kuulu puudutatud isikule I ega ole teada, kellele Suurbritannia numbrimärkidega sõiduk kuulub, kuna nimetatud parkimiskoht on välja üüritud ja seda kasutatakse üürilepingu alusel. Puudutatud isik I ei vastuta üürniku parkimisviisi eest ega saa asuda jõuga liigutama kellelegi teisele kuuluvat vara. Parkimiskoht on üürile antud täies ulatuses, seega on üürniku vaba valik, kuidas ta sõidukit nendes piirides pargib. Puudutatud isik I on suhelnud üürnikuga ja edastanud teabe selle kohta, kuidas on võimalik sõidukit liigutada ja millised kulud sellega kaasnevad. Tegemist on tavapäraste ja mõistlike kuludega. Avaldajal tuleb arvestada parkimiskoha omaniku ja kasutajate õigustega ning mitte ühestki kokkuleppest või teavitusest ei nähtu, et soojasõlme uks peab olema ligipääsetav igal ajal. Allakirjutanu on teinud korduvalt ettepanekuid leppimaks kokku kuidas ja millistel tingimustel ligipääs tagatakse. Puudutatud isik I on edastanud üürilepingu, millest nähtuvad üürniku kontaktandmed. Sarnaselt eluruumi korteriomandi sisepiirides asuvate tehnosüsteemide või -seadetega tuleb tööde tegemise ajas ja ligipääsus kokku leppida ning kokkuleppe mittesaavutamisel pöörduda kohtu poole, kui tegemist ei ole just avariiolukorraga.
13.Puudutatud isik I ega tema esindaja ei ole saanud hagis mainitud teadet/nõudekirja/e-kirja. Vastav kulu on põhjendamatu ja ülepaisutatud. Sisuliselt on palunud avaldaja dubleerida iseenda varasemaid tegevusi. Selle asemel, et tasuda sõiduki liigutamiseks vajalikud kulutused, otsustati jätkata kirjade esitamist ja kulutada sellele ca 1600 eurot, mis on majanduslikult täiesti ebamõistlik.
14.Avaldajale oli teada avalduse lisana esitatud puudutatud isiku I seisukoht: „Andke teada kas ettepanek sobib ja kui ei sobi, siis palun pöörduge kohtusse.“ Seega pidi avaldaja olema juba 12.01.2020 teadlik, et pooltevaheline kohtuväline arutelu ei vii lahenduseni ja tuleb soovi korral pöörduda kohtu poole. Seetõttu tuleb pidada põhjendamatuks ja hea usu põhimõttega vastuolevaks seda, et sama nõuet korrati ja püüti väidetavalt edastada samal viisil, mida avaldaja juba väidetavalt mitmel korral teinud oli.
15.Ainus, millest maja haldaja hoiatas 29.01.2020 kirjas ette: „Kui tekib avariiolukord ja sellest tulenevalt lisakulud, jäävad need kõik teie kanda. Andke palun teada, millal võimaldate meile sissepääsu soojussõlme.“ Avariiolukorda ei ole esinenud.
16.Puudutatud isik I ei ole mistahes ajahetkel takistanud ega välistanud ligipääsu, vastupidi, ta on astunud samme selleks, et vastav ligipääs saaks loodud, kuid tehtud ettepanekud ei ole avaldajale sobinud. Puudutatud isikule I ei kuulu parkimiskohal pargitud sõiduk ja puudub õigus jõuga sõidukit liigutada. Avaldajal oli võimalik võtta ühendust parkimiskohta rentiva isikuga ja selgitada olukorda ning esitada vajadusel nõue sõiduki liigutamiseks.
17.Puudutatud isik II oma seisukohta avalduse suhtes ei esitanud ega taotlenud ka ärakuulamist.
2-20-6405 Maakohtu määrus
18.Maakohus rahuldas 21.10.2021 määrusega avaldaja avalduse, kohustades puudutatud isikut II võimaldama puudutatud isikule II kuuluva Tallinnas Maakri 36-163 asuva korteriomandi eriomandi eset (mitteeluruumi/parkimiskohta nr 163) kasutada kaasomandi esemeks oleva soojussõlme korrashoiuks, sh soojussõlme pääsemiseks, ja mõistes puudutatud isikutelt välja kahjuhüvitise 1646,40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 194,20 eurot ja edasiulatuva viivise. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isikute kanda.
19.Vaidlus puudus selles, et parkimiskoht kuulus ajavahemikul 16.10.2019–06.07.2020 puudutatud isikule I ning alates 07.07.2020 kuulub puudutatud isikule II. Maakohus leidis, et asjaolu, et puudutatud isik I on vaidlusaluse korteriomandi kohtumenetluse ajal võõrandanud, ei tähenda, et kohtumenetlus tuleb tema suhtes lõpetada, avaldus läbi vaatamata või rahuldamata jätta. Maakohus viitas TsMS § 210 lg-le 2 ja KrtS §-le 43. Kohus asus seisukohale, et ka korteriomandi uuel omanikul on kohustus tagada korteriühistu juurdepääs soojussõlmele ja seda tulenevalt seadusest. Samuti vastutab korteriomandi uus omanik KrtS § 43 alusel eelmise omaniku nõuete eest käendajana. Kui korteriomandi eelmine omanik andis müügilepingus uuele omanikule valeandmeid pooleliolevate vaidluste kohta, on see puudutatud isikute omavahelise sisesuhte probleem ja ei puuduta korteriühistut ega käesolevat vaidlust ning puudutatud isikul II on õigus pöörduda rahalise nõudega puudutatud isiku I vastu, kui talle on võõrandatud varjatud puudusega lepinguese.
20.Kohtu hinnangul on parkimiskoha omanik kasutanud oma eriomandit vastuolus teiste korteriomanike huvidega. Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule I kuulunud ja puudutatud isikule II käesoleval ajal kuuluva parkimiskoha taga asub Maakri 36 hoone soojussõlmeruum ja selle uks asub parkimiskoha tagaseinas. Kohtutäitur on tuvastanud 16.04.2020 fakti, et parkimiskohale on pargitud sõiduk selliselt, et see asub tihedalt vastu parkimiskoha tagaseina ja külgseina ning tagaseinas asuvat soojussõlme ust. Kohtutäituri aktis olevatelt fotodelt selgub kahtlusteta, et parkimiskohal parkiva sõiduki taga asuva soojussõlme ukseni pääsemine hoone soojussõlme saamiseks on pargitud sõidukite tõttu võimatu. Seega on tuvastatud asjaolu, et puudutatud isik I on sõidukit vastu parkimiskoha taga- ja külgseina parkides muutnud võimatuks juurdepääsu soojussõlmele. Et tegemist ei ole ühekordse soojussõlmele juurdepääsu takistamisega, selgub muuhulgas ka Arkaadia Halduse AS aktidest, millest nähtub, et -1 korruse soojussõlm on blokeeritud. Samuti on puudutatud isiku I seaduslik esindaja oma 28.01.2020 e-kirjas avaldajale avaldanud, et on oma parkimiskoha üürile andnud ning sõiduk on statsionaarselt hoiustatud vähemalt kuni suveni.
21.Kohus selgitas puudutatud isikule I, et parkimiskoha väidetav väljaüürimine ei vabasta parkimiskoha omanikku kohustustest korteriühistu ja teiste kaasomanike ees. Parkimiskohal toimuva (soojussõlme ukse blokeerimine) ja parkimiskoha kasutusviisi eest vastutab parkimiskoha omanik olenemata sellest, kas ja kellele ta on parkimiskoha üürinud või kellele kuuluv sõiduk parkimiskohal pargib. Omanik peab tagama, et parkimiskohta kasutatakse kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega.
22.Vaidlust ei olnud selles, et parkimiskoha taga asuv soojussõlm juhib kogu Maakri 36 hoone soojusvarustust ja küttesüsteemi. On ilmselge, et soojussõlmes asuvad kütte- ja soojaveesüsteemid vajavad regulaarselt remont-, puhastus- ja hooldustöid ning selleks on vaja kütte- ja soojaveesüsteemidele ligi pääseda. Soojussõlme võib juurdepääs olla vajalik ka võimaliku avariiolukorraga seonduvalt. Seega on teiste korteriomanike huvides, et korteriühistul ja tema poolt volitatud isikutel oleks püsivalt juurdepääs soojussõlmele. Parkimiskoha omanikul on kohustus tagada parkimine parkimiskohal nii, et säiliks pääs
2-20-6405 parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde. Seda enam, et parkimiskoha omanikul ei oleks vaja selleks teha midagi muud, kui parkida seal sõiduk nii, et see ei oleks tihedalt vastu tagaseina ja ust. Kohtutäituri fakti tuvastamise aktist nähtub, et seal pargitud sõiduk on pargitud tihedalt vastu seina ja auto esiotsa kaugus parkimiskohta märgistavast joonest on 36 cm. Kui puudutatud isik pargiks sõiduki parkimiskohta tähistava eesmise joone juurde, s.t 35 cm võrra ettepoole, jääks sõiduki taha piisav ruum soojussõlme ukseni minekuks ja juurdepääs soojussõlmele oleks tagatud.
23.Alates 07.07.2020 kuulub vaidlusalune korteriomand puudutatud isikule II. Kinnistusraamatu kandest ei nähtu, et viimane oleks saanud korteriomandi omanikuks täite- või pankrotimenetluse käigus. Kohus saab kohustada vaid kinnisasja omanikku, mistõttu on kohustamisnõue võimalik rahuldada vaid omaniku suhtes.
24.Seoses avaldaja kahjuhüvitise nõudega märkis maakohus, et professionaalne õigusabi kohtueelse vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.
25.Kohus tuvastas, et avaldaja poolt 31.01.2020 puudutatud isikule I edastatud nõudekiri ja 13.02.2020 korduv nõudeavaldus on seotud käesoleva kohtuvaidlusega. Kohtu hinnangul oli kohtueelsele suhtlusele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalik. Hinnates avaldaja lepingulise esindaja kohtueelseid toiminguid ja ajakulu, olid kõik tegevused olnud asjatundlikuks õigusnõustamiseks ja esindamiseks möödapääsmatud. Kohtu hinnangul oli avaldaja õigusabi kulud tekkinud puudutatud isiku I tegevuse tõttu ja seetõttu tuleb need ka puudutatud isikult I välja mõista. Puudutatud isik I ei reageerinud avaldaja seaduslike esindajate õigustatud palvetele ega e-kirjadele võimaldada soojussõlmele vajalik juurdepääs. Vastupidi, puudutatud isik I esitas avaldajale põhjendamatuid nõudmisi nii servituutide seadmiseks kui ka Inglismaalt võtme saatmise kulude hüvitamiseks. Samuti paigaldas puudutatud isik I oma parkimiskohale „ERAMAA“ sildi ja ähvardas avaldajat ebaseaduslike leppetrahvidega. Parkimiskoha omanik peab tagama, et parkimiskohta kasutatakse kooskõlas seaduse ja hea usu põhimõttega. Puudutatud isikule I oli teada, et tema parkimiskoha tagaseinas asub uks soojussõlme. Puudutatud isik I pidi aru saama, et teistel korteriomanikel ja korteriühistul on õigustatud huvi, et oleks tagatud juurdepääs soojussõlme ruumi. Juurdepääsu tagamise kohustus on märgitud Maakri 36 kinnistu korteriomanditeks jagamise plaanil, milles muuhulgas on eraldi pööratud tähelepanu sellele, et parkimiskohal nr 163 parkides säiliks pääs parkimiskoha taga asuva soojussõlme ukse juurde. Vaatamata sellele, on parkimiskoha omanik blokeerinud soojussõlme uksele juurdepääsu või on võimaldanud blokeerida oma väidetaval üürnikul ega ole taganud võimalust ust blokeerinud sõidukit juurdepääsu saamiseks liigutada. Seega on igati mõistetav, miks vajas avaldaja kohtueelset õigusabi. Küüniline on puudutatud isiku I seisukoht, et avaldaja seaduslikud esindajad pidid puudutatud isiku avaldatust I aru saama, et puudutatud isik I ei kavatsegi seadusekuulekalt ja hea usu põhimõtet järgides käituda ja pidid seega õigusvaidluse lahendamiseks kohe kohtu poole pöörduma. Avaldaja ei eeldanud puudutatud isiku I esindaja pahatahtlikkust ja lootis vaatamata eelnevale kirjavahetusele puudutatud isiku I mõistlikkusele ning soovile mitte kahjustada kõiki kaasomanikke.
26.Samuti oli avaldajale hädavajalik toiming puudutatud isikule I nõudekirja kohtutäituriga kättetoimetamine ja fakti tuvastamine. Puudutatud isik I ei reageerinud avaldaja lepingulise esindaja nõudekirjadele, seega oli vajalik talle need edasise õigusvaidluse huvides korrektselt kätte toimetada ning tõsikindlalt tuvastada asjaolu, et puudutatud isikule kuuluval parkimiskohal on soojussõlme uksele juurdepääs blokeeritud. Kuigi oma kohustust on eelkõige rikkunud puudutatud isik I ja kahju on tekkinud tema tegevuse tõttu, mõistis maakohus tekitatud
2-20-6405 kahju 1646,40 eurot välja puudutatud isikutelt solidaarselt (KrtS § 43 lg 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 141 p 1, VÕS § 145 lg 1).
27.Maakohus leidis, et kuna kohtusse pöördumise vajaduse tekitasid puudutatud isikud sellega, et takistasid ebaseaduslikult soojussõlmele juurdepääsu, siis on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda. Määruskaebus
28.Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas, milles rahuldati avaldaja avaldus (määruse resolutsiooni p 1), mõisteti välja kahjuhüvitis (määruse resolutsiooni p 3) ja jaotati menetluskulud (määruse resolutsiooni p 5), ning teha uue määruse, millega jätta avaldus puudutatud isiku I kohustamise nõudes kas läbivaatamata või rahuldamata, kahjunõue rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebuse läbivaatamisega kaasnevad menetluskulud palub puudutatud isik I jätta avaldaja kanda.
29.Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust ja rikkus oluliselt menetlusõigusnorme. Kohus rikkus ka hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet.
30.Määrus on ebaselge ja vastuoluline. Määruse resolutsiooni p 1 kohaselt rahuldas kohus kõik menetlusse võetud nõuded mõlema puudutatud isiku suhtes, samas resolutsiooni p 2 kohaselt rahuldas kohus kohustamisnõude ainult puudutatud isiku II suhtes. Kohus oleks pidanud jätma avaldaja nõude puudutatud isiku I kohustamiseks kas läbivaatamata või rahuldamata ning vastav otsustus oleks pidanud ühemõtteliselt tulenema ka määruse resolutsioonist.
31.Avaldaja kohustamisnõue puudutatud isiku I vastu oleks tulnud läbivaatamata jätta, kuna tegemist on TsMS § 423 lg 2 p-s 2 sätestatud olukorraga. Puudutatud isiku I jaoks on nõude läbivaatamata jätmise taotluse õiguspärane lahendamine oluline, sest kohustamisnõude läbi vaatamata jätmise korral tuleks kohustamisnõude esitamisega seotud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 2 ja § 172 lg 1 kohaselt avaldaja enda kanda.
32.Kahjunõude eeldused ei ole täidetud ning esineb alus kahjuhüvitise vähendamiseks.
32.1.Kohus jättis põhjendamatult arvestamata puudutatud isiku I vastuväitega, et puudutatud isik I oli parkimiskoha välja üürinud ning ei olnud teadlik sellest, et hoolimata sellest võib lugeda omanikku isikuks, kes vastutab ka üürniku tegevuse eest. Kohus oleks vaidlust lahendades pidanud arvestama sellega, et avaldaja oleks võinud ligipääsu soojasõlme ruumile saada, kui oleks tasunud ligipääsu saamiseks vajalikud kulutused, nagu avaldajale pakuti või teisaldanud üürniku sõiduki (kas tervikuna või osaliselt liigutades). Soojasõlme ruumi ette parkimise puhul selliselt, et ruumi sissepääs ei olnud võimalik, oli tegemist üksikjuhtumiga, mitte süstemaatilise pahatahtliku tegevusega. Puudutatud isikule I on pandud ebamõistlik vastutus kolmanda isiku tegevuse eest, mida puudutatud isik I ei saanud kuidagi mõjutada.
32.2.Kohus jättis täielikult tähelepanuta puudutatud isiku I vastuväited selle kohta, et kahju tekkimine avaldajale ei olnud puudutatud isiku I jaoks ettenähtav. Avaldaja on ise endale tekitanud kulutusi õigusabile ilma vastava vajaduseta, vähemalt ei olnud selleks vajadust ulatuses, milles avaldaja õigusteenust tellis. Avaldajale oli teada puudutatud isiku I seisukoht: „Andke teada, kas ettepanek sobib ja kui ei sobi, siis palun pöörduge kohtusse.“ Seega pidi avaldaja olema juba 12.01.2020 teadlik, et pooltevaheline kohtuväline arutelu ei vii lahenduseni ja tuleb soovi korral pöörduda kohtu poole. Seetõttu tuleb pidada põhjendamatuks ja hea usu põhimõttega vastuolevaks seda, et sama nõuet korrati ja püüti väidetavalt edastada samal viisil, mida avaldaja juba väidetavalt mitmel korral teinud oli. Puudutatud isik I ei ole seesuguse kahju
2-20-6405 eest vastutav. Asjas tuleb arvestada ka sellega, et puudutatud isikul I ei olnud võimalik olukorda mõjutada. Avaldajale edastati üürniku kontaktandmed. Samuti saanuks avaldaja esitada nõude kohtule ja vajadusel nõuda esialgset õiguskaitset. Avaldaja on enne nõudekirja esitamist teinud avalduse politseile ja saanud vastuseks, et tegemist on tsiviilasjaga ja kokkuleppele mittejõudmise korral tuleb pöörduda kohtu poole. Need kõik asjaolud olid avaldajale teada. Seega ei olnud õigusteenuse tellimine sellises mahus vajalik ja põhjendatud, mistõttu ei ole põhjendatud kulude nõudmine puudutatud isikutelt.
33.Maakohus jättis menetluskulud ebaõigesti puudutatud isikute kanda proportsioone määramata.
33.1.Enamus menetluskulusid on seotud puudutatud isikuga II, mistõttu on ebaõiglane jätta kulud puudutatud isiku I kanda. Kohus oleks pidanud hindama, millised menetluskulud on tekkinud kummagi puudutud isikuga seoses ning sellest lähtuvalt jaotama menetluskulud. On äärmiselt ebaõiglane, et menetlusdokumentide kättetoimetamise, tõlkimise jms seonduvad kulud on jäetud puudutatud isiku I kanda, kuigi need on seotud ainult puudutatud isiku II osalemisega menetluses.
33.2.Kohus jättis tähelepanuta selle, et pärast kohtusse pöördumist ei ole soojasõlmele ligipääsuks takistusi tehtud. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et tal pärast kohtumenetluse alustamist oleks ligipääs takistatud olnud.
33.3.Menetluskulude puudutatud isiku I kanda jätmine ei ole vaidluse asjaolusid arvestades põhjendatud isegi juhul, kui kohus jätab avalduse põhinõuetes vaidlustatud määruse muutmata.
33.4.Menetluskulude jaotuse määramisel peab kohus lähtuma kaalutlusõigusest. Kohtumäärusest ei nähtu, millistel kaalutlustel jõudis kohus järeldusele, et õiglane oleks jätta menetluskulud mõlema puudutatud isiku kanda, ilma kulude jaotuse proportsioone kindlaks määramata. Kohus ei ole poolte huve üldse kaalunud ning on seega rikkunud menetlusõigust. Menetlusosaliste seisukohad
34.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata, kuid palus parandada määruse resolutsioonis ilmne ebatäpsus ja märkida, et menetluskulud jäävad solidaarselt puudutatud isikute kanda.
35.17.11.2021 määrusega parandas maakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni punkti 5 ja luges selle õigeks järgmises sõnastuses „Menetluskulud jätta solidaarselt Andmekaitse OÜ ja CH International LLC kanda“. Parandusmääruse osas ei ole puudutatud isik I seisukohta ega kaebust esitanud.
36.Puudutatud isik II määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud. Menetluse edasine käik
37.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
38.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel tuleb täpsustada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, määrates, et kohustamisnõue kuulub rahuldamisele puudutatud isiku II suhtes ja kahju hüvitamise nõue solidaarselt puudutatud isikute suhtes. Muus osas jääb maakohtu määrus
2-20-6405 muutmata. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.
39.TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, mille peale ei ole kaevatud. Maakohtu määruse on vaidlustanud puudutatud isik I kahjuhüvitise väljamõistmise ja menetluskulude jaotuse osas. Ülejäänud osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3 esimese lause koostoimes jõustunud. Seega saab ringkonnakohus maakohtu lahendit kontrollida üksnes puudutatud isiku I suhtes tehtud osas.
40.Esmalt märgib ringkonnakohus, et kuigi maakohus on vaidlustatud määruse resolutsiooni punktis 1 üldiselt märkinud, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada mõlema puudutatud isiku suhtes, on maakohus järgnevates punktides märkinud selgelt, milline nõue millise puudutatud isiku suhtes rahuldatakse. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole selline resolutsiooni sõnastamine muutnud määrust vastuoluliseks või ebaõigeks, kuid selguse huvides täpsustab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni punkti 1, määrates, et kohustamisnõue kuulub rahuldamisele puudutatud isiku II suhtes ja kahju hüvitamise nõue solidaarselt mõlema puudutatud isiku suhtes.
41.Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määrusega muus osas täielikult ja ei pea TsMS § 654 lg-st 6 ja §-st 659 juhindudes vajalikuks maakohtu määruse põhjendusi korrata. Puudutatud isik I on määruskaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud määruses piisava põhjalikkusega käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas määruses. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist, sh hagita menetluses kehtiva uurimispõhimõtte olulist rikkumist, ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud. Vastuseks kaebusele märgib kolleegium järgmist.
42.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vaatamata sellele, et kohustamisnõude saab parkimiskoha omanikuvahetusest tulenevalt rahuldada üksnes määruse tegemise ajal parkimiskoha omanikuks oleva puudutatud isiku II suhtes, ei pidanud kohus seetõttu avaldust selles osas puudutatud isiku I suhtes jätma läbivaatamata või rahuldamata. Puudutatud isik I peab seda ekslikult oluliseks menetluskulude jaotuse määramisel. Puudutatud isiku I viidatud TsMS § 168 lg 2 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda olukorras, kus hagi jääb läbivaatamata hagejast tulenevatel põhjustel. Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud. Avaldaja kohustamisnõue rahuldati, mistõttu selle nõudega seotud menetluskulude avaldaja kanda jätmine ei ole kuidagi põhjendatud. Asja menetlemisega seotud kulude kandmise eest vastutavad aga õiguseellane ja õigusjärglane TsMS § 166 järgi solidaarselt, nagu maakohus lõppkokkuvõttes kulud ka jaotas.
43.Vastupidiselt puudutatud isiku I seisukohale on ringkonnakohtu hinnangul kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldused VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 järgi täidetud ja maakohtu sellekohane järeldus on õige. Maakohus leidis õigesti, et asjaolu, et puudutatud isik I väidetavalt üüris parkimiskoha välja, ei mõjuta omaniku kohustust kasutada oma eriomandit kooskõlas teiste korteriomanike huvidega. Põhjendamatu on väide, et puudutatud isik I ei teadnud, et parkimiskoha omanik vastutab üürniku tegevuse eest. Seaduse mittetundmine ei anna alust jätta kahjuhüvitis välja mõistmata. Ringkonnakohus ei nõustu, et puudutatud isikule I on pandud ebamõistlik vastutus kolmanda isiku tegevuse eest, mida puudutatud isik I ei saanud mõjutada. Puudutatud isik I pidi parkimiskoha omanikuna olema teadlik enda õigustest ja kohustustest eriomandi kasutamisel, sh kohustusest tagada juurdepääs elamu soojussõlmele. Parkimiskoha suhtes üürilepingu sõlmimine ei vabastanud puudutatud isikut I omaniku kohustustest.
2-20-6405 Üürnikul ei saanud olla parkimiskoha kasutamisel suuremaid õigusi kui omanikul. Asjaolu, et puudutatud isik I jättis üürilepingu sõlmimisel üürniku teavitamata vajadusest tagada juurdepääs elamu soojussõlmele, oli puudutatud isiku I risk.
44.Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks pidanud kahjunõude lahendamisel arvestama sellega, et avaldaja oleks võinud saada ligipääsu soojasõlme ruumile, kui ta oleks tasunud ligipääsu saamiseks vajalikud kulutused või teisaldanud üürniku sõiduki. Maakohus tuvastas, et puudutatud isiku I seatud tingimused elamu soojussõlmele juurdepääsu võimaldamiseks olid ilmselgelt põhjendamatud ja ebamõistlikud. Ringkonnakohus nõustub sellega. Avaldaja ei pea kandma lisakulusid üksnes seetõttu, et puudutatud isik I ei teavitanud üürilepingu sõlmimisel parkimiskoha üürnikku, et parkimiskoha kasutamisel tuleb tagada juurdepääs elamu soojussõlmele. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et tegemist oleks olnud üksikjuhtumiga. Puudutatud isik I ei ole enda väidet kohtule usutavaks teinud.
45.Põhjendamatu on puudutatud isiku I vastuväide, et kahju tekkimine avaldajale ei olnud tema jaoks ettenähtav. Maakohus on sellele väitele põhjalikult vastanud ja ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega täielikult ning ei pea vajalikuks maakohtu seisukohti korrata. Nii kohtueelse õigusabi kasutamine kui ka kohtutäituri abil nõudekirja kättetoimetamine ja fakti tuvastamine olid praegustel asjaoludel põhjendatud.
46.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine aluseid ka kahjuhüvitise vähendamiseks õigusabikulude ega kohtutäituri kuludega seonduvalt. Maakohus on mõlema kahju hüvitise komponendi puhul põhjalikult analüüsinud kulu tekkimise vajadust ja põhjendatust ning õigesti järeldanud, et kohtueelsed kulud olid tekkinud puudutatud isiku I tegevuse või tegevusetuse tõttu.
47.Nõustuda ei saa määruskaebusega menetluskulude jaotuse vaidlustamisel. Maakohus ei rikkunud diskretsiooni, kui jättis TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kulud solidaarselt puudutatud isikute kanda. Lisaks, nagu ringkonnakohus juba eelnevalt märkis, vastutavad asja menetlemisega seotud kulude kandmise eest õiguseellane ja õigusjärglane TsMS § 166 järgi solidaarselt. Selline jaotus ei ole puudutatud isiku I suhtes ebaõiglane, vaatamata sellele, et kohustamisnõue rahuldati puudutatud isiku II suhtes. Maakohus tuvastas, et puudutatud isik I takistas avaldajal juurdepääsu elamu soojussõlmele. Puudutatud isik I ei ole teinud usutavaks enda väidet, et pärast kohtusse pöördumist ei ole soojussõlmele ligipääsuks takistusi tehtud. Asjaolu, et menetluse ajal on vaidlusalune ese võõrandatud välismaisele isikule ja seetõttu on avaldajal tekkinud täiendavad kulud menetlusdokumentide kättetoimetamise ja tõlkimisega, ei tähenda, et vastavate kulude kandmise eest peab vastutama üksnes puudutatud isik II. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleva vaidluse kõiki asjaolusid arvesse võttes igati õiglane, et menetluskulude kandmise eest vastutavad puudutatud isikud solidaarselt.
48.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda.
49.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Kuna maakohus ei ole vaidlustatud määruses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes määruskaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.