G L hagi Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus vastu täiteasjas nr 022/2015/3629 alusetult tasutud 4 465,40 euro tagastamise ja intressi tasumise nõudes
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
5 521,18 eurot Hageja: G L (isikukood xxx), elukoht xxx Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev, e-post: [email protected] Kostja: Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus, büroo asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post: [email protected]
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
Jätta menetluskulud hageja kanda.
Määrata kostja menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
välja mõista kostjalt hageja kasuks intress kindla summana, mis on 02.09.2020 seisuga 787,86 eurot ja edaspidi protsendina põhinõudelt (4 465,40 eurot) alates 03.09.2020 kuni põhinõude täitmiseni määras 6 % aastas.
2.Hagi kohaselt algatas Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus (kostja) hageja suhtes xxx (edaspidi sissenõudja) täitmisavalduse alusel täitemenetluse (täiteasi nr 022/2015/3629).
3.23.01.2017 määrusega kinnitas Harju Maakohus hageja ja sissenõudja kompromissi tsiviilasjas nr 2-15-18012 (edaspidi kompromiss), mille kohaselt kohustus hageja tasuma sissenõudjale 21.04.2014 sõlmitud krediidilepingute nr xxx ja xxx ning 21.01.2015 sõlmitud samade lepingute nr xxx ja xxx lisade täitmiseks põhisumma 70 000 eurot hiljemalt 31.10.2017. Kompromissi punkti 1.2 järgi loeb sissenõudja kompromissis sätestatud tingimuste täitmisel hageja poolt 15.06.2015 esitatud täitmisavalduses esitatud nõude täidetuks täiteasjas nr 022/2015/3629.
4.25.09.2017 täitis hageja omapoolsed kompromissist tulenevad kohustused sissenõudja ees täies ulatuses, sõlmides notar R I juures kinnisasja müügilepingu ja tasudes müügihinnast sissenõudja pangakontole 75 242,52 eurot vastavalt 25.09.2017 müügilepingu punktile 4.2.4.
5.25.09.2017 on notar R I tasunud notari deposiitkontolt 25.09.2017 müügilepingu müügihinnast kohtutäiturile 4 465,40 eurot selgitusega „022/2015/3629 ja 3630 L“.
6.09.11.2017 koostas kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, mille alusel nõuti täiteasjas nr 022/2015/3629 hagejalt kostja kasuks 4 465,40 euro tasumist.
7.23.11.2017 esitas hageja kohtutäiturile (kostjale) kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale, milles palus 09.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistada. 11.12.2017 otsusega jättis kostja hageja kaebuse rahuldamata. 06.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas Tallinna Ringkonnakohus kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse ja kohtutäituri 11.12.2017 otsuse.17.04.2019 määrusega jättis Riigikohus kohtutäituri määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 määrusele menetlusse võtmata. Seega on Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 määrus jõustunud.
8.Notar R I deposiitkontolt 25.09.2017 müügilepingu alusel kohtutäiturile laekunud 4 465,40 eurot on tasutud kostjale õigusliku aluseta. Nimetatud rahasumma on kostja saanud kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse täitmiseks, mis hiljem tühistati. 18.04.2019 esitas hageja kostjale taotluse, milles nõudis kohtutäiturile alusetult tasutud 4 465,40 euro tagastamist. Hagi esitamise aja seisuga ei ole kostja temale alusetult tasutud 4 465,40 eurot hagejale tagastanud.
9.27.09.2021 esitas hageja kohtule järgnevad täiendavad seisukohad ja tõendid. Kohus arvestab neid hagi lahendamisel.
10.Hageja hinnangul on põhjendamatud kostja väited, et „hagi oli esitatud ennatlikult ning ulatuses, milline ei vasta kohtumenetluste ega täitemenetluse raames tehtud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustele. Hagi esitamise hetke seisuga puudus hagejal igasugune nõue kostja vastu“. Hageja selgitab, et tsiviilasjas nr 2-17-19176 tehtud 06.12.2018 määruse resolutsiooni punktis 2 tühistas Tallinna Ringkonnakohus kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse. Tsiviilasja nr 2-17-19176 näol oli tegemist hagita menetlusega, mistõttu hakkas 06.12.2018 määruse resolutsioon kehtima TsMS § 478 lg 4 järgi viivitamata ja kuulus täitmisele sõltumata jõustumisest alates päevast, kui see tehti kostjale teatavaks. Tsiviilasja nr 2-17-19176 etoimiku kohaselt toimetati 06.12.2018 kohtumäärus kostjale 10.12.2018. Seega alates 10.12.2018 puudus täitemenetluses kehtiv otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta,
langes ära alus 4 465,40 euro saamiseks ning tekkis kohtutäituril kohustus alusetult saadu tagastamiseks. Seega hagi esitamise ajal oli hagejal olemas sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu. Kusjuures hagi esitamise ajal (02.09.2020) oli hagejal olemas sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu ka siis, kui alusetult saadu tagastamise kohustuse tekkimise päevaks lugeda 06.12.2018 kohtumääruse jõustumise päeva (ehk 17.04.2019).
11.Asjakohatud on kostja väited, et „Lõplik lahend jõustus kohtumenetluses nr 2-19-8832 24.11.2020 ning lõpliku kohtutäituri põhitasu otsuse hageja suhtes tegi kohtutäitur oma 07.12.2020 otsuses, millega kohustas hagejat tasuma kohtutäituri põhitasu summas 750 eurot, solidaarselt K L-ga“. Hageja taaskord rõhutab, et 06.12.2018 määruse resolutsiooni punktis 2 tühistas Tallinna Ringkonnakohus kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse, mistõttu puudus täitemenetluses kehtiv otsus kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta. Täitekulude nõudmise aluseks on kohtutäituri täitekulude otsus TMS § 38 lg 2 järgi. Kuna ajavahemikul 09.11.2017 tasu otsuse tühistamisest kuni kehtiva 07.12.2020 tasu otsuse jõustumiseni puudus kostjal täitekulude nõudmiseks alus, siis ei mõjutanud 25.09.2017 alusetult saadu tagastamise kohustust kohtutäituri ja kohtute poolt hageja kaebuse menetlemine, sh kohtumenetluses nr 2-19-8832.
12.Hageja märgib täiendavalt, et täitemenetlustes nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 kohtutäituri 07.12.2020 tasu otsusega kohtutäituri tasu määramine summas 750 eurot ei anna automaatselt alust haginõude vähendamiseks vastavas ulatuses. 07.12.2020 tasu otsusest tulenevad kohustused on tekkinud hagejal pärast alusetult makstud raha tagastamise nõude tekkimist (10.12.2018) ja pärast käesoleva hagi esitamist (02.09.2020). Hageja on seisukohal, et hageja nõude vähendamiseks 07.12.2020 tasu otsusega määratud täitekulude võrra peab kostja esitama kohtule tasaarvestuse vastuväide. Kostja ei ole seda käesolevas kohtumenetluses teinud. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral tuleks poolte nõuded tasaarvestada VÕS-s sätestatud reeglite kohaselt, muuhulgas esmajärjekorras hageja kulutustega, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressiga ning lõpuks põhikohustusega (VÕS § 201 lg 2). Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral tuleks arvestada ka seda, et kostja vastunõue on tekkinud pärast hagi esitamist. Nimetatud asjaolu võib omada tähtsust menetluskulude jaotuse määramisel.
13.Asjakohatu on kostja väide, et „K L täituri 09.11.2017 tasu väljamõistmise otsust ei vaidlustanud, seega jõustus ja kehtib täitemenetluse solidaarvõlgniku K L suhtes endiselt täituri 09.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, selles märgitud kohtutäituri põhitasu ulatuses 4 427,08 eurot“. Hageja selgitab, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus kehtib otsuse adressaadi suhtes üksnes otsuse kätte toimetamise korral adressaadile (TMS § 10 lg 1). Hageja esitab kohtule tõendi, kust nähtub, et K L on surnud xxx. Kohtutäitur ei ole väitnud ega tõendanud, et kohtutäituri 09.11.2017 otsus oleks K Lile viimase eluajal kätte toimetatud. Seega ei kehti 09.11.2017 tasu väljamõistmise otsus ka K Li suhtes.
14.Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kohtutäituri väited, et hageja ja K Li näol on tegemist solidaarvõlgnikega. Kohustuste solidaarsus ei teki pelgalt seetõttu, et niimoodi arvab kohtutäitur oma menetlusdokumentides. Solidaarvõlgnevust iseloomustab VÕS § 65 lg 1 järgi see, et võlausaldaja võib nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Täitemenetluste nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 esemeks oli hageja ja K Li ühisomandis olevale kinnistule (registriosa nr xxx) seatud hüpoteegi realiseerimise nõue. VÕS § 64 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Abikaasade ühisomandis oleva kinnistu oleks võimalik realiseerida üksnes abikaasade suhtes ühiselt, sest kinnistu müük ei saa kehtida ühe ühisomaniku suhtes ja teise suhtes mitte. Seega hageja ja K Li näol on tegemist ühisvõlgnikena VÕS § 64 tähenduses. Ühisvõlgnevust iseloomustab see, et eraldi täitmisnõude esitamine erinevate
ühisvõlgnike vastu ei ole võimalik. Hüpoteegi seadmise lepingu (Tallinna notar E R 05.05.2014 notariaalne dokument nr xxx) tagatiskokkuleppe p-st 4.2 (4.2.1, 4.2.2, 4.2.3) tuleneb, et abikaasade ühisomandis olevale kinnistule seatud hüpoteek tagab xxx krediidilepingutest nr xxx ja nr xxx tulenevad nõuded hageja (so G L) vastu. Hageja esitab kohtule xxx ja G Li vahel 21.04.2014 sõlmitud krediidilepingu nr xxx ning xxx ja xxx (registrikood xxx) 21.04.2014 sõlmitud krediidileping nr xxx. Sellega on tõendatud, et ühisomandis oleva kinnistule seatud hüpoteekidega tagatud nõuded G Li ja xxx vastu. Hüpoteekidega tagatud võlaõiguslikud nõuded ei ole suunatud K Li vastu. Ka sel põhjusel ei ole hageja ja K L solidaarvõlgnikud.
15.Olukorras, kus hüpoteegiga koormatud kinnisasi on ühisomandis, tasuvad ühisomanikud täitekulud ühiselt ja korraga kinnisasja müügist saadud tulemi arvelt. TMS § 174 lg-s 2 sätetatud täitekulude tasumise kord on omane ühisvõlgnevusele, sest olemuselt on välistatud, et hüpoteegi realiseerimise korral saaks täitekulude täitmisnõude esitada erinevate ühisomanike vastu eraldi. Asjakohane on kohtupraktika, mille kohaselt teostavad ühisomanikud ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, ühisomanikud on ühisvaraga seotud vaidlustes materiaalõiguslikult ühisvõlausaldajad ja menetlusõiguslikult vältimatud kaashagejad või -kostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes (vt nt Riigikohtu seisukoht ts asjas nr 2-169519, p-d 21, 24).
16.Hageja märgib täiendavalt, et 25.09.2017 müügilepingu järgi kohtutäiturile laekunud 4 465,40 euro kinnipidamiseks ei oleks kohtutäituril õigust ka siis, kui 09.11.2017 tasu otsus K Li suhtes kehtiks. 25.09.2017 müügilepingust tulenevad nõuded moodustavad hageja ja K Li ühisvara, millele sissenõude pööramine on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument.
17.Asjakohatud on 16.02.2021 menetlusdokumendis toodud kostja väited, et „Kostja on kohtutäiturina oma tasunõude K L rahuldanud täitemenetluste nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 objektiks olnud ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiserimise arvelt“. Hageja taaskord rõhutab, et kostja viidatud täitemenetlustes ei olnud hüpoteek realiseeritud ja kinnistu müüdi väljapoolt täitemenetlust. Kohtutäituri tasunõude rahuldamine 25.09.2017 müügilepingu müügihinna arvelt oleks võimalik üksnes mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustava tasu otsuse olemasolu korral TMS § 14 lg 1 järgi.
18.Asjakohatud on 16.02.2021 menetlusdokumendis kostja viited KTS § 9 lg-le 1 ja RVastS § 7 lg-le 1. Käesolevas hagi nõutakse kostjalt alusetult saadu tagastamist. Alusetu rikastumise sätete alusel ülemäära makstu väljanõudmise eelduseks ei ole kostja süü tuvastamine ega „primaarsete õigusvahendite kasutamine“. Hageja märgib siiski, et enne hagi esitamist püüdis hageja lahendada enamtasutud raha tagastamise küsimust, vaidlustades kohtutäituri tegevust ja otsuseid. Nimetatud tegevus ei toonud kaasa tulemust, vaid kostja aina tegi kohtulahenditega kohustavate otsustega vastuolus olevaid otsuseid. Kostja poolt enamtasutud raha tagastamisega põhjendamatu venimise tõttu tekkis hagejal ka nõude aegumise risk (vt käesoleva menetlusdokumendi p 2.8). Seega ei saa hagejale ette heita nö „primaarsete õigusvahendite“ kasutamata jätmist. Kostja vastuväited hagile
19.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
20.Puudub vaidlus selle üle, et kostja menetluses olid hageja, kuid ka solidaarvõlgnik K L suhtes algatatud täitemenetlused nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630.
21.Sissenõudja xxx täitmisavalduse alusel algatas kostja täiteasjades nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 täitemenetlused solidaarvõlgnike – hageja ja K L suhtes hüpoteegiga tagatud
nõude sissenõudmiseks. Täitedokumendiks oli Tallinna notar E R 05.05.2014 notariaalne dokument nr xxx.
22.Täitmisteated toimetati võlgnikele kulleri vahendusel kätte 18.06.2015, millega loeti täitemenetlused alanuks. Kuna võlgnikud kohustust vabatahtlikult ei täitnud, arestis kohtutäitur 14.07.2015 võlgnikele kuuluva ning hüpoteegiga koormatud kinnisasja.
23.Seadusest tulenevalt on võlgnikel täitemenetluste läbiviimisel kohustus tasuda täitekulud. Vastavalt TMS §-le 38 tasuvad täitekulud võlgnikud ning kui võlgnikeks on solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt. Kinnisasja 25.09.2017 võõrandamise tehingu käigus täitekulud summas 4 465,40 eurot võlgnikud käesoleval juhul ka tasusid, vastupidisel juhul ei oleks kohtutäitur kinnisasja aresti alt vabastanud ega täitemenetlusi lõpetanud.
24.25.09.2017 toimus kohtutäituri nõusolekul ja heakskiidul võlgnikele kuuluva, sissenõudja kasuks hüpoteegiga ja kohtutäituri kasuks keelumärkega koostamatud kinnisasja müük, mille tulemusel rahuldati sissenõudja nõue 75 242,52 euro ulatuses, tasuti täitekulud summas 4 465,40 eurot (sh täitemenetluste alustamise tasu ja kohtutäituri põhitasu) ning selle tulemusel täitemenetlused lõpetati. Seega tasusid võlgnikud täitemenetluse ja vara müügitehingu raames sissenõudja nõude ja täitekulud ning erinevalt hagis väidetust ei ole tegemist hagejalt kostja poolt alusetult nõutud rahaga, vaid täitekuludega täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse tähenduses.
25.Pärast tehingu läbiviimist ja täitemenetluste lõpetamist selgus, et hageja kohtutäituri tasu väljamõistmisega nõus ei olnud ja esitas kaebuse kohtutäituri tegevusele KTS § 52 ja TMS § 217 alusel. Esitatud kaebuse lahendamise tulemusel otsustas kostja 09.11.2017 otsusega koostada uue kohtutäituri tasu otsuse ning 09.11.2017 tasu otsusega nr. 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 nõudis Kostja I täitemenetluse solidaarvõlgnikelt G L ja K L kohtutäituri põhitasu 4 427,08 eurot (hagi lisa 3), millele lisandub täitemenetluste alustamise tasu 2x 19,16 eurot. Hageja vaidlustas Kostja poolt koostatud otsuse. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas kohus kohtutäituri (kostja) 09.11.2017 tasu otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes, ja täituri 11.12.2017 otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes. Kohus leidis, et täitemenetluses nr 022/2015/3629 esile toodud asjaoludel pidi hageja maksma kohtutäituri põhitasu arvestatuna vaid sissenõudmata jäänud summalt KTS § 41 lg 2 alusel ning tühistas kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes ja täituri 11.12.2017 otsus osas, milles see tehti Hageja suhtes. Menetluse alustamise tasu oli hageja kohustatud tasuma 15.06.2015 otsuse alusel, seega täitemenetluste alustamise tasu oli hageja kohustatud tasuma ning selles osas uut otsust tegema kostja ei pidanud. Lõpliku kohtutäituri põhitasu otsuse Hageja suhtes tegi kohtutäitur oma 07.12.2020 otsuses, milles muutis enda varaemat otsust G. Li osa ja kohustas hagejat tasuma kohtutäituri põhitasu summas 750 eurot.
26.Vastavalt kohtutäituri seaduse §-le 53, tagastab kohtutäitur alusetult nõutud ja tasutud summa kohustatud isikule kümne päeva jooksul kohtulahendi jõustumisest arvates, kui kohus on tunnistanud kohtutäituri tegevuse tasu sissenõudmisel või tasu suuruse määramisel seadusvastaseks. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on KTS § 9 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1 alusel primaarsete õiguskaitsevahendite kasutamine (lahendid tsiviilasjades 3-2-1-153-02, p 13; 2-17-8492, p 15; 3-2-1-69-11 p 13, 3-2-1-142-15, p 16, 3-2-1-1-14, p 18). RvastS tuleneva kahjunõude rahuldamise eelduseks on eelnevalt primaarsete õiguskaitsevahendite kasutamine, millise lahendamist ei ole Hageja aga ära oodanud.
27.Hageja esitas hagi enne, kui kohtutäituri tasu osas oleks jõustunud lõplik kohtulahend. Hagi esitamise kuupäeva seisuga lahendas kohtutäituri tasuga seotud kaebust kohus kohtumenetluses nr. 2-19-8832 ning antud vaidlus ei olnud hagi esitamise hetkel veel
lõppenud. Seega oli hagi esitatud ennatlikult ning ulatuses, milline ei vasta kohtumenetluste ega täitemenetluse raames tehud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustele. Hagi esitamise hetke seisuga puudus Hagejal igasugune nõue Kostja vastu. Seega ei ole esitatud hagi põhjendatud ka nõutud põhiosa, viivise ega menetluskulude suuruse osas.
28.Kostja soovib siinkohal ka märkida, et solidaarvõlgnik K L täituri 09.11.2017 tasu väljamõistmise otsust ei vaidlustanud, mida kinnitas ka kohus oma 06.12.2018 määruses tsiviilasjas nr. 2-17-19176 (punkt 50). Seega jõustus ja kehtib täitemenetluse solidaarvõlgniku K L suhtes endiselt täituri 09.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, selles märgitud kohtutäituri põhitasu ulatuses 4 427,08 eurot (hagi lisa 3). K L osas on seega jõustunud kohtutäituri tasu otsus ning seda on kinnitatud ka jõustunud kohtulahendis. Tasunõuded hageja ja K L suhtes olid täitemenetlustes kokku 4 465,40 eurot, sh kohtutäituri põhitasu ja täitemenetluste alustamise tasud.
29.Kostja on seisukohal, et Hageja suhtes tehtud uus kohtutäituri tasu otsus ei anna alust muuta solidaarvõlgniku suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsust, kuna solidaarvõlgniku suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsus on jäänud tema osas jõusse ning selle muutmine oleks vastuolus formaliseerituse põhimõttega. Asjaolu, et Hageja suhtes jõustus määrus, mis kohustas kohtutäiturit Hageja suhtes tehtud kohtutäituri tasu otsust uuesti läbi vaatama, ei tähenda, et kohtutäitur peaks tegema oma varasemast otsusest erineva otsuse solidaarvõlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses.
30.Tallinna Ringkonnakohus on oma 04.08.2020 lahendis tsiviilasjas nr. 2-20-4669 jõudnud järeldusele, et kohtutäituri põhitasu muutmine isiku suhtes, kes on selle osas solidaarvõlgnikuks, ei muuda automaatselt teiselt solidaarvõlgnikult nõutavat kohtutäituri põhitasu õigusvastaseks ega too kaasa selle muutmist. Kohtumenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahend teise solidaarvõlgniku suhtes, st ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahendi õigusjõud ei laiene teisele solidaarvõlgnikule (vt nt Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 19). See tuleneb asjaolust, et solidaarvõlgnikud ei ole vältimatud kaaskostjad ning kuna nad osalevad kohtumenetluses iseseisvalt, ei ole ühe solidaarvõlgniku toimingutel teise solidaarvõlgniku jaoks mingeid õiguslikke tagajärgi (vt TsMS § 207 lg 2).
31.Sama põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka täitemenetluses tehtavate otsuste puhul, st ka täitemenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud otsus teise solidaarvõlgniku suhtes. Ainuüksi asjaolu, et ühelt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat summat on vähendatud, ei anna seega alust vähendada teiselt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat summat. Samamoodi ei saaks üks solidaarvõlgnik enda suhtes toimuvas täitemenetluses nõuda solidaarse täitekulu vähendamist tuginedes sellele, et teise solidaarvõlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses on viimase kaebuse alusel kohtutäituri tasu vähendatud, kui ta ei ole enda suhtes toimuvas täitemenetluse kohtutäituri tasu õigeaegselt vaidlustanud ja seda sõltumata sellest, et temalt nõutav kohtutäituri tasu ei vasta Hageja ootusele.
32.Kostja on kohtutäiturina oma tasunõude K L rahuldanud täitemenetluste nr. 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 objektiks olnud ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiserimise arvelt ega ole muid ega täiendavaid nõudeid kinnisasja omanike, sh hageja vastu esitanud. Seega on hageja igasugused nõuded kostja vastu ka sisuliselt põhjendamatud.
33.Erinevalt Hageja väidetust, ei vabastanud täitekulude tasumise kohustusest Hagejat kohus kohtumenetluses nr. 2-17-19176 ega nr. 2-17-17614, millise punktis 14 leidis kohus, et tasutud rahasumma saab lugeda kohtutäiturile makstud tasuks ja seda hinnangut ei mõjuta võlgniku väide, et tegelikult ta ei soovinud kohtutäiturile tasu maksta.
34.Kostja on kohtutäiturina oma tasunõude rahuldanud täitemenetluste nr. 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 objektiks olnud ja hüpoteegiga koormatud kinnisasja realiseerimise arvelt. Seega on Hageja igasugused nõuded Kostja vastu ka sisuliselt põhjendamatud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
35.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, täiendavate seisukohtade ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
36.Pooled ei vaidle järgnevate asjaolude üle.
Kostja menetluses olid täiteasjad nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630.
23.01.2017 määrusega kinnitas Harju Maakohus hageja ja sissenõudja kompromissi tsiviilasjas nr 2-15-18012, mille kohaselt kohustus hageja tasuma sissenõudjale 21.04.2014 sõlmitud krediidilepingute nr xxx ja xxx ning 21.01.2015 sõlmitud samade lepingute nr xxx ja xxx lisade täitmiseks põhisumma 70 000 eurot hiljemalt 31.10.2017. Kompromissi punkti 1.2 järgi loeb sissenõudja kompromissis sätestatud tingimuste täitmisel hageja poolt 15.06.2015 esitatud täitmisavalduses esitatud nõude täidetuks täiteasjas nr 022/2015/3629.
25.09.2017 täitis hageja omapoolsed kompromissist tulenevad kohustused sissenõudja ees täies ulatuses, sõlmides notar R Inti juures kinnisasja müügilepingu ja tasudes müügihinnast sissenõudja pangakontole 75 242,52 eurot vastavalt 25.09.2017 müügilepingu punktile 4.2.4.
25.09.2017 tasus notar R Int notari deposiitkontolt 25.09.2017 müügilepingu müügihinnast kostjale 4 465,40 eurot selgitusega „022/2015/3629 ja 3630 L“.
09.11.2017 koostas kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse.
23.11.2017 esitas hageja kohtutäiturile (kostjale) kaebuse kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale, milles palus 09.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse tühistada. 11.12.2017 otsusega jättis kostja hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata.
06.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas Tallinna Ringkonnakohus kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse ja kohtutäituri 11.12.2017 otsuse. 17.04.2019 määrusega jättis Riigikohus kohtutäituri määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 määrusele menetlusse võtmata. Seega on Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 määrus jõustunud.
18.04.2019 esitas hageja kostjale taotluse, milles nõudis kohtutäiturile alusetult tasutud 4 465,40 euro tagastamist. Hagi esitamise aja seisuga ei ole kostja temale alusetult tasutud 4 465,40 eurot hagejale tagastanud.
37.Pooled vaidlevad esmalt selle üle, kas kohustus, mida täiteasjades nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 täideti, oli ainult hageja kohustus või solidaarkohustus (millest omakorda sõltub, kes vastutavad täituri tasu tasumise eest ja millises ulatuses). Kohtuasja materjalidest nähtuvalt algatas kostja täiteasjades nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 täitemenetlused solidaarvõlgnike – hageja ja K L suhtes hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks. Täitedokumendiks oli Tallinna notar E R 05.05.2014 notariaalne dokument nr xxx (digitoimiku lehekülg, edaspidi „dtl“ 136-139). Täitemenetluses, kus täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (TMS § 2 lg 1 p 19), on
täitemenetluses võlgnikeks kõik kinnisasja omanikud. Nad on täiteasjas solidaarvõlgnikud. Seega oli olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument. Käesoleval juhul olid omanikeks ühisomanikud – hageja ja K L, kes olid täitemenetluses solidaarvõlgnikeks.
38.Vastavalt TMS §-le 38 tasuvad täitekulud võlgnikud ning kui võlgnikeks on solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt.
39.Täituri tasu nõude eeldusteks on täitmisteate kättetoimetamine (KTS § 32 lg 1, 2) ja kehtiva tasu otsuse tegemine. Täitmisteated toimetati võlgnikele kulleri vahendusel kätte 18.06.2015 (dtl 94, 95, 98, 99, 102), millega loeti täitemenetlused alanuks. TMS § 10 lg 1 ei sätesta kohustust toimetada kohtutäituri tasu otsust adressaadile kätte (nagu väidab hageja). Tasu otsuse kättetoimetamine ei ole TMS ega KTS kohaselt tasunõude kehtivuse eelduseks, mistõttu kohus ei kontrolli väidet, kas tasu otsus on hagejale ja K Lile kätte toimetatud. Oluline on, et tasu otsus on tehtud ja selle asjaolu kohus tuvastas.
40.09.11.2017 tasu otsusega täiteasjades nr 022/2015/3629 ja 022/2015/3630 nõudis kostja täitemenetluse solidaarvõlgnikest hagejalt ja K Lilt kohtutäituri põhitasu 4 427,08 eurot, millele lisandub täitemenetluste alustamise tasu 2 x 19,16 eurot (dtl 22, 23). Hageja vaidlustas kostja otsuse. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas kohus kohtutäituri (kostja) 09.11.2017 tasu otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes, ja täituri 11.12.2017 otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes. Kohus leidis, et täitemenetluses nr 022/2015/3629 esile toodud asjaoludel pidi hageja maksma kohtutäituri põhitasu arvestatuna vaid sissenõudmata jäänud summalt KTS § 41 lg 2 alusel ning tühistas kohtutäituri 09.11.2017 tasu otsuse osas, milles see tehti hageja suhtes ja täituri 11.12.2017 otsus osas, milles see tehti hageja suhtes (dtl 25-37). Menetluse alustamise tasu oli hageja kohustatud tasuma 15.06.2015 otsuse alusel, seega täitemenetluste alustamise tasu oli hageja kohustatud tasuma ning selles osas uut otsust tegema kostja ei pidanud. Lõpliku kohtutäituri põhitasu otsuse hageja suhtes tegi kohtutäitur oma 07.12.2020 otsuses, milles muutis enda varasemat otsust G. Li osas ja kohustas hagejat tasuma kohtutäituri põhitasu summas 750 eurot.
41.Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks on KTS § 9 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1 alusel primaarsete õiguskaitsevahendite kasutamine (lahendid tsiviilasjades 3-2-1-153-02, p 13; 2-17-8492, p 15; 3-2-1-69-11 p 13, 3-2-1-142-15, p 16, 3-2-1-1-14, p 18). RvastS tuleneva kahjunõude rahuldamise eelduseks on eelnevalt primaarsete õiguskaitsevahendite kasutamine.
42.Tallinna Ringkonnakohus on oma 04.08.2020 lahendis tsiviilasjas nr 2-20-4669 leidnud, et kohtutäituri põhitasu muutmine isiku suhtes, kes on selle osas solidaarvõlgnikuks, ei muuda automaatselt teiselt solidaarvõlgnikult nõutavat kohtutäituri põhitasu õigusvastaseks ega too kaasa selle muutmist. Kohtumenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahend teise solidaarvõlgniku suhtes, st ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahendi õigusjõud ei laiene teisele solidaarvõlgnikule (nt Riigikohtu 27.11.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-12, p 19). See tuleneb asjaolust, et solidaarvõlgnikud ei ole vältimatud kaaskostjad ning kuna nad osalevad kohtumenetluses iseseisvalt, ei ole ühe solidaarvõlgniku toimingutel teise solidaarvõlgniku jaoks mingeid õiguslikke tagajärgi (vt TsMS § 207 lg 2).
43.Sama põhimõte on kohaldatav ka täitemenetluses tehtavate otsuste puhul. See tähendab, et ka täitemenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud otsus teise solidaarvõlgniku suhtes. Ainuüksi asjaolu, et ühelt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat summat on vähendatud, ei anna seega alust vähendada teiselt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat summat. Samamoodi ei saaks üks solidaarvõlgnik enda suhtes toimuvas täitemenetluses nõuda solidaarse täitekulu vähendamist tuginedes sellele, et teise solidaarvõlgniku suhtes
toimuvas täitemenetluses on viimase kaebuse alusel kohtutäituri tasu vähendatud, kui ta ei ole enda suhtes toimuvas täitemenetluse kohtutäituri tasu õigeaegselt vaidlustanud.
44.Solidaarvõlgnik K L täituri 09.11.2017 tasu väljamõistmise otsust ei vaidlustanud, mida kinnitas ka kohus oma 06.12.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-17-19176, p 50 (dtl 36). Seega jõustus ja kehtib täitemenetluse solidaarvõlgniku K L suhtes endiselt täituri 09.11.2017 kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus, selles märgitud kohtutäituri põhitasu ulatuses 4 427,08 eurot.
45.K L osas on seega jõustunud kohtutäituri tasu otsus ning seda on kinnitatud ka jõustunud kohtulahendis. Tasunõuded hageja ja K L suhtes olid täitemenetlustes kokku 4 465,40 eurot (kohtutäituri põhitasu 4 427,08 + täitemenetluste alustamise tasud 2 x 19,16).
46.Hageja leiab, et 25.09.2017 müügilepingu järgi kohtutäiturile laekunud 4 465,40 euro kinnipidamiseks ei oleks kohtutäituril õigust ka siis, kui 09.11.2017 tasu otsus K Li suhtes kehtiks. 25.09.2017 müügilepingust tulenevad nõuded moodustavad hageja ja K Li ühisvara, millele sissenõude pööramine on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kohus selgitab, et käesoleval juhul olid mõlemad abikaasad ise täiteasjas võlgnikeks. Hüpoteegi seadmise lepinguga koormati nende ühisomandis olevat kinnisasja ja seega oli olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Samuti on täituri 09.11.2017 tasu otsus (mis on TMS § § 2 lg 1 p 16 kohaselt samuti täitedokument) tehtud nende mõlema suhtes ja kohustab neid tasuma põhitasu solidaarselt. Seega oli hagejal ja K Lil kohustus tasuda täiturile täitekuludena 4 465,40 eurot.
47.Kinnisasja 25.09.2017 võõrandamise tehingu käigus tasusid solidaarvõlgnikest hageja ja K L täitekuludena 4 465,40 eurot ehk täpselt summa, mis kuulus täituri otsuste alusel tasumisele. Summa kandis võlgnike volitusel täiturile üle notar. Seega on 4 465,40 eurot tasutud õiguslikul alusel ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
48.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
49.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
50.TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamiseks. Kostja ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldust esitanud. Menetluskulude kandmine ei nähtu ka kohtuasja toimikust. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulud kindlaks selliselt, et nende suuruseks on 0 eurot.