Määrata Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse menetluskulude põhjendatud suuruseks 360 eurot ja mõista see summa välja X-lt Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib menetlusosaline edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja 1(7)
järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.02.09.2020 Harju Maakohtule esitatud hagis palus X (hageja) kohustada Tallinna kohtutäitur Elin Vilippust (kostja) tagastama alusetult saadud 4465,40 eurot; välja mõista kostjalt hageja kasuks intress 02.09.2020 seisuga 787,86 eurot ja alates 03.09.2020 protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni määras 6 % aastas. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele: - kostja algatas hageja suhtes Tallinna Hoiu-Laenuühistu (sissenõudja) täitmisavalduse alusel täitemenetluse täiteasjas nr 022/2015/3629 (täiteasi I); - täiteasja I esemeks oli hageja ja Y (edaspidi Y) ühisomandis olevale kinnistule seatud hüpoteegi realiseerimise nõue; hüpoteeegiga tagati krediidilepingutest tulenevaid nõuded hageja ja Shuma OÜ vastu; - 23.01.2017 määrusega kinnitas Harju Maakohus hageja ja sissenõudja kompromissi tsiviilasjas nr 2-15-18012 (kompromiss), mille kohaselt kohustus hageja tasuma sissenõudjale 70 000 eurot ja sissenõudja luges täidetuks nõude täiteasjas I; - hageja täitis sissenõudja ees oma kohustused; - 25.09.2017 kandis notar Rainis Int notari deposiitkontolt kohtutäiturile 4465,40 eurot selgitusega „022/2015/3629 ja 3630 Q“; - 09.11.2017 tegi kostja kohtutäituri tasu otsuse (otsus I) täiteasjas I ja nõudis hagejalt 4465,40 euro tasumist; - 23.11.2017 vaidlustas hageja kohtutäituri otsuse I, mille kostja jättis 11.12.2017 otsusega (otsus II) rahuldamata; - 06.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas Tallinna Ringkonnakohus kostja otsused I ja II; - Y suri 12.11.2017; - 18.04.2019 esitas hageja kostjale taotluse, milles nõudis 4465,40 euro tagastamist, kuid kostja seda ei teinud. Kuna otsus I tühistati kohtu poolt, on kostja saanud alusetult 4465,40 eurot. Otsust I ei toimetatud Y-le kätte ja see ei kehti tema suhtes (TMS § 10 lg 1). Hageja ja Y olid kinnistu ühisomanikud VÕS § 64 tähenduses. Hüpoteekidega tagatud võlaõiguslikud nõuded ei ole suunatud Y vastu. Olukorras, kus hüpoteegiga koormatud kinnisasi on ühisomandis, tasuvad ühisomanikud täitekulud ühiselt ja korraga kinnisasja müügist saadud tulemi arvelt. TMS § 174 lg-s 2 sätetatud täitekulude tasumise kord on omane ühisvõlgnevusele ja hüpoteegi realiseerimise korral ei saa täitekulude tasumise nõuet esitada erinevate ühisomanike vastu eraldi. Kostjale laekunud 4465,40 euro kinnipidamiseks ei oleks kohtutäituril õigust ka siis, kui otsus I Y suhtes kehtiks. 25.09.2017 müügilepingust tulenevad nõuded moodustavad hageja ja Y ühisvara, millele sissenõude pööramine on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Kohtutäituri tasunõude rahuldamine 25.09.2017 müügilepingu müügihinna
2(7)
arvelt oleks võimalik üksnes mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustava tasu otsuse olemasolu korral TMS § 14 lg 1 järgi.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele: - täitmisteated toimetati võlgnikele kätte 18.06.2015, võlgnikud kohustust vabatahtlikult ei täitnud ja kostja arestis 14.07.2015 võlgnikele kuuluva ning hüpoteegiga koormatud kinnisasja; - Y otsust I ei vaidlustanud; - tsiviilasjas nr 2-17-19176 ei tühistanud kohus otsuseid I ja II Y-i suhtes. Kostja viitas kohtupraktikale (TlnRKKm tsiviilasjas nr 2-20-4669), mille kohaselt kohtutäituri põhitasu muutmine isiku suhtes, kes on selle osas solidaarvõlgnikuks, ei muuda automaatselt teiselt solidaarvõlgnikult nõutavat kohtutäituri põhitasu õigusvastaseks ega too kaasa selle muutmist. Solidaarvõlgnikud ei ole vältimatud kaaskostjad ning kuna nad osalevad kohtumenetluses iseseisvalt, ei ole ühe solidaarvõlgniku toimingutel teise solidaarvõlgniku jaoks õiguslikke tagajärgi (TsMS § 207 lg 2). Sama põhimõte on analoogia korras kohaldatav ka täitemenetluses tehtavate otsuste puhul, st ka täitemenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud otsus teise solidaarvõlgniku suhtes. Erinevalt hageja väidetust ei vabastanud kohus teda täitekulude tasumise kohustusest tsiviilasjades nr 2-17-19176 ja nr 2-17-17614. Viimase otsuse punktis 14 leidis kohus, et tasutud rahasumma saab lugeda kohtutäiturile makstud tasuks ja seda hinnangut ei mõjuta võlgniku väide, et tegelikult ta ei soovinud kohtutäiturile tasu maksta. Seadusest tulenevalt on võlgnikel täitemenetluste läbiviimisel kohustus tasuda täitekulud. Vastavalt TMS §-le 38 tasuvad täitekulud võlgnikud ning kui võlgnikeks on solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud: - kostja menetluses olid täiteasjad I ja II solidaarvõlgnike – hageja ja Y - suhtes hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks; - täitmisteated toimetati hagejale ja Y-le kulleri vahendusel kätte 18.06.2015; - täitedokumendiks oli Tallinna notar Evelyn Rootsi 05.05.2014 notariaalne dokument nr 1783; - 23.01.2017 sõlmisid hageja ja sissenõudja kohtuliku kompromissi tsiviilasjas nr 2-15-18012, hageja kohustus tasuma sissenõudjale 70 000 eurot hiljemalt 31.10.2017 ja sissenõudja luges sellega täidetuks nõude täiteasjas I. - 25.09.2017 täitis hageja kompromissist tulenevad kohustused sissenõudja ees ja võõrandas kinnistu; - 25.09.2017 kandis notar võlgnike volituse alusel deposiitkontolt 25.09.2017 müügilepingu müügihinnast kostjale 4465,40 eurot selgitusega „022/2015/3629 ja 3630 Q“. - 09.11.2017 koostas kostja otsuse I ja nõudis hagejalt ja Y-lt kohtutäituri põhitasu 4427,08 eurot, millele lisandub täitemenetluste alustamise tasu 2 x 19,16 eurot; - 23.11.2017 esitas hageja kostjale kaebuse otsusele I ja palus selle tühistada;
3(7)
- Y otsust I ei vaidlustanud; - otsusega II jättis kostja hageja kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata; - tsiviilasjas nr 2-17-19176 tühistas Tallinna Ringkonnakohus hageja suhtes otsused I ja II hageja suhtes, määrus on jõustunud; - täitemenetluse alustamise tasu oli hageja kohustatud tasuma 15.06.2015 otsuse alusel; - lõpliku tasuotsuse (otsuse III) hageja suhtes tegi kostja 07.12.2020 ja kohustas hagejat tasuma 750 eurot; - 18.04.2019 esitas hageja kostjale taotluse, milles nõudis kohtutäiturile alusetult tasutud 4465,40 euro tagastamist. Täitemenetluses, kus täitedokumendiks on notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks (TMS § 2 lg 1 p 19), on võlgnikeks kõik kinnisasja omanikud. Nad on täiteasjas solidaarvõlgnikud. Praeguses asjas on olemas mõlemat abikaasat kohustust täitma kohustav täitedokument, st notariaalne dokument nr 1783. Vastavalt TMS §-le 38 tasuvad täitekulud võlgnikud ning kui võlgnikeks on solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt. Käesoleval juhul olid omanikeks ühisomanikud – hageja ja Y, kes olid täitemenetluses solidaarvõlgnikeks. Täituri tasu nõude eeldusteks on täitmisteate kättetoimetamine (KTS § 32 lg 1, 2) ja kehtiva tasuotsuse tegemine. TMS § 10 lg 1 ei sätesta kohustust toimetada kohtutäituri tasu otsust adressaadile kätte. Tasu otsuse kättetoimetamine ei ole TMS ega KTS kohaselt tasunõude kehtivuse eelduseks, mistõttu kohus ei kontrolli väidet, kas tasu otsus on hagejale ja Y-le kätte toimetatud. Maakohus viitas kohtupraktikale, mille kohaselt on kohtutäituri vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eelduseks KTS § 9 lg 1 ja RVastS § 7 lg 1 alusel primaarsete õiguskaitsevahendite kasutamine (nt RKTKo 3-2-1-142-15 p 16) ja kohtutäituri põhitasu muutmine isiku suhtes, kes on selle osas solidaarvõlgnikuks, ei muuda automaatselt teiselt solidaarvõlgnikult nõutavat kohtutäituri põhitasu õigusvastaseks ega too kaasa selle muutmist. Kohtumenetluses ei kehti ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahend teise solidaarvõlgniku suhtes, st ühe solidaarvõlgniku kohta tehtud lahendi õigusjõud ei laiene teisele solidaarvõlgnikule (nt RKTKo nr 3-2-1-136-12 p 19). See tuleneb asjaolust, et solidaarvõlgnikud ei ole vältimatud kaaskostjad ning kuna nad osalevad kohtumenetluses iseseisvalt, ei ole ühe solidaarvõlgniku toimingutel teise solidaarvõlgniku jaoks mingeid õiguslikke tagajärgi (vt TsMS § 207 lg 2) (TlnRKKm nr 2-204669). Sama põhimõte on kohaldatav ka täitemenetluses tehtavate otsuste puhul. Ainuüksi asjaolu, et ühelt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat summat on vähendatud, ei anna seega alust vähendada teiselt solidaarvõlgnikult täitemenetluses nõutavat summat. Samamoodi ei saaks üks solidaarvõlgnik enda suhtes toimuvas täitemenetluses nõuda solidaarse täitekulu vähendamist tuginedes sellele, et teise solidaarvõlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses on viimase kaebuse alusel kohtutäituri tasu vähendatud, kui ta ei ole enda suhtes toimuvas täitemenetluse kohtutäituri tasu õigeaegselt vaidlustanud. Otsus I jõustus ja kehtib Y suhtes. Praegusel juhul olid mõlemad abikaasad ise täiteasjas võlgnikeks. Hüpoteegi seadmise lepinguga koormati nende ühisomandis olevat kinnisasja ja seega oli olemas mõlemat abikaasat
4(7)
kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Samuti on täituri 09.11.2017 tasu otsus (mis on TMS § § 2 lg 1 p 16 kohaselt samuti täitedokument) tehtud nende mõlema suhtes ja kohustab neid tasuma põhitasu solidaarselt. Seega oli hagejal ja Y-l kohustus tasuda täiturile täitekuludena 4465,40 eurot. Kinnisasja 25.09.2017 võõrandamise tehingu käigus tasusid solidaarvõlgnikud täitekuludena 4465,40 eurot ehk täpselt summa, mis kuulus täituri otsuste alusel tasumisele. Summa kandis võlgnike volitusel täiturile üle notar. Seega on 4465,40 eurot tasutud õiguslikul alusel ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud jäid hagi rahuldamata jäämise tõttu hageja kanda ja kostja menetluskulude suuruseks määras kohus 0 eurot.
HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme ja kohaldas vääralt materiaalõigust. Kostja on saanud 4465,40 eurot oma otsuse I täitmiseks, mis tühistati hilisema kohtuotsusega. Seetõttu langes ära kohustus, mille alusel on kostja hagejalt raha saanud ja kostjal tekkis kohustus tagastada hagejale ära langenud kohustuse alusel saadu (RVastS § 22 lg 1 või muul õiguslikul alusel). Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et 09.11.2017 tasu otsus oleks Y-le isegi edastatud, rääkimata kättesaamisest. Y suri 12.11.2017 ehk kolm päeva pärast otsuse I koostamist. Kostja pole väitnud ega tõendanud, et otsus I oleks Y-le viimase eluajal kätte toimetatud. Apellant on seisukohal, et kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus kehtib otsuse adressaadi suhtes üksnes otsuse kätte toimetamise korral adressaadile (TMS § 10 lg 1). Sellest järeldub, et otsus ei kehti Y suhtes. TMS § 38 lg 3 järgi, kui täitedokumendi kohaselt on võlgnikeks solidaarvõlgnikud, vastutavad nad täitekulude tasumise eest solidaarselt. Vaidlusalustest täiteasjades ei olnud hageja ja Y solidaarvõlgnikud, mistõttu ei vastuta nad ka täitekulude tasumise eest solidaarselt. Täitemenetluste esemeks on hüpoteegi realiseerimise nõue hüpoteegiga koormatud kinnistu ühisomanike vastu, seega vastutavad ühisomanikud täitekulude tasumise eest ühiselt ühisvõlgnikena. Nimetatud seisukohta toetab ka TMS § 174 lg 2, mis reguleerib täitekulude tasumist hüpoteegiga koormatud kinnisasja müügist saadud tulemi arvel. TMS § 174 lg-s 2 sätetatud täitekulude tasumise kord on omane ühisvõlgnevusele, sest olemuselt on välistatud, et hüpoteegi realiseerimise korral saaks täitekulude täitmisnõude esitada erinevate ühisomanike vastu eraldi. Asjakohane on kohtupraktika, mille kohaselt teostavad ühisomanikud ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt, ühisomanikud on ühisvaraga seotud vaidlustes materiaalõiguslikult ühisvõlausaldajad ja menetlusõiguslikult vältimatud kaashagejad või -kostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes (vt RKTKo nr 2-16-9519 p-d 21, 24). Seetõttu tõi otsuse I tulemuslik vaidlustamine kaasa õiguslikud tagajärjed kõigile ühisvõlgnikele. Y surma ja õigusvõime puudumise tõttu oli võimatu teda kaasata hageja poolt algatatud otsuse I vaidlustamise menetlusse.
5(7)
Kostjale laekunud 4465,40 euro kinnipidamiseks ei oleks kohtutäituril õigust ka siis, kui otsus I Y-i suhtes kehtiks. 25.09.2017 müügilepingust tulenevad müügihinna tasumise nõuded moodustavad hageja ja Y-i ühisvara, millele sissenõude pööramine on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Asjakohatu on vaidlustatud otsuses maakohtu seisukoht, et otsus I on tehtud mõlema suhtes ja kohustab neid tasuma põhitasu solidaarselt. Ka siis kehtiks see üksnes Y-i suhtes, sest hageja suhtes on 09.11.2017 tasu otsus tühistatud seadusjõus kohtulahendiga. Seega puudub mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument TMS § 14 lg 1 tähenduses. Vastus apellatsioonkaebusele
5.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
7.Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega, järgib neid ja ei korda (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Maakohus ei ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ega kohaldanud vääralt materiaalõigust.
8.1.Kuigi hageja ja Y said kinnisasja käsutada (võõrandada) hüpoteegist tuleneva nõude rahuldamiseks üksnes ühiselt, ei tähenda see, et neilt saab täitemenetluse läbiviimisest tekkinud kohustuste eest nõuda tasumist üksnes ühiselt.
8.2.Põhjendamatud on apellandi viited võlaõigusseaduse (VÕS) ühisvõlgnike regulatsioonile. VÕS-i regulatsioon ei sisalda otseselt põhimõtet, et kohustuse rikkumisel ühisvõlgnike poolt ja nende vastu sellest tulenevalt rahalise nõude esitamise korral vastutavad ühisvõlgnikud solidaarvõlgnikena, sama põhimõte tuleneb aga seaduse regulatsiooni mõttest ja eesmärgist. Valitseva arvamuse kohaselt vastutavad ühisvõlgnikud (VÕS § 64 mõttes) täitmisnõuete (VÕS § 108 lg 2 mõttes) korral ühiselt, rahaliste nõuete korral (nt kahju, leppetrahv) solidaarvõlgnikena (vt Võlaõiguse kommenteeritud väljaanne, Juura 2016, lk 332-333). Sama kehtib kolleegiumi hinnangul ka ühisvõlgnike kohustuse suhtes tasuda täituritasu, sest tegemist on oma olemuselt kohustusega, mida saab täita ka iga võlgnik eraldi, erinevalt näiteks ühisomandisse kuuluva kinnisasja üleandmisest. Seega on õige maakohtu seisukoht, et täituritasu kohustuse eest vastutasid hageja ja Y solidaarselt.
8.3.Põhjendamatu on ka apellandi arvamus, et TMS § 174 lg 2 toetab tema positsiooni. TMS IV jagu reguleerib tulemi jaotamist sissenõudjate vahel ja sellesse jakku kuuluv TMS § 174 lg 2 reguleerib täitekulude mahaarvamist jaotuskavast. Nimetatud normist ei saa tuletada hageja soovitud põhimõtet, mille kohaselt peaks ühisomanikud kandma täitekulud ühisvõlgnikena.
8.4.Põhjendamatu on apellandi väide, et tasu kuuluks hagejale tagastamisele isegi siis, kui Y-i suhtes otsus I kehtiks, kuna puudub mõlemat abikaasat kohustav täitedokument. Maakohus leidis õigesti, et otsus I kohustab mõlemat abikaasat kohtutäituri tasu tasuma.
6(7)
Kui 25.09.2017 müügilepingust tulenevad müügihinna tasumise nõuded moodustavad hageja ja Y-i ühisvara, millele sissenõude pööramine on TMS § 14 lg 1 järgi lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul, siis täidetud on ka nimetatud eeldus. Nimelt nähtub 25.09.2017 müügilepingu p-st 4.2.3., mille pooleks abikaasad olid, nende tahe tasuda kohtutäituri arveldusarvele 4465,40 eurot.
9.Maakohtu otsus on põhjendatud ka osas, milles maakohus leidis, et TMS § 10 lg-st 1 ei tulene kohtutäituri kohustust tasuotsus kätte toimetada. Puudub vaidlus, et Y suri 12.11.2017 ehk kolm päeva pärast kostja esialgse tasuotsuse (otsuse I) koostamist. Hageja ei väitnud maakohtus, et kostja ei edastanud Y-le tasuotsust ja Y ei saanud seda enne oma surma kätte. Tegemist on uue väitega apellatsioonimenetluses, mille ringkonnakohus jätab tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4).
10.Mis puudutab apellatsioonkaebuse väidet, et Y-i surma ja õigusvõime puudumise tõttu oli võimatu teda kaasata hageja poolt algatatud otsuse I vaidlustamise menetlusse, siis ka nimetatud väide on esitatud esmakordselt apellatsioonimenetluses. Kui käsitada nimetatut õigusliku väitena, siis ei annaks ka nimetatu alust maakohtu otsuse muutmiseks. Sellisel juhul said vastava tahte korral kostja otsuseid vaidlustada Y-i üldõigusjärglased (pärijad).
11.Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad selle esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Järgmisena määrab ringkonnakohus kindlaks kostjate menetluskulude suuruse (TsMS § 175 lg 1).
13.1.Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 360 eurot (käibemaksuta) kokku kolme tunni töö eest. Kulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja järgmisi toiminguid: tutvus toimikuga 1h ja koostas apellatsioonkaebusele vastuse 2h. Kolleegium leiab, et kostja esindaja ajakulu on taotletud ulatuses põhjendatud ja vajalik. Seejuures arvestab kolleegium menetlusdokumentide mahtu ja sisu. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks on 120 eurot. Kohtutäitur on käibemaksukohustuslane, mistõttu taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Tunnitasu suurus on põhjendatud ja ei ületa hagimenetluses keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
13.2.Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kuludena 3h*120 = 360 eurot.
14.TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.