2-21-4266/30 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas - lahend.ee

3.Kostja, Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ, hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja nõue saamata jäänud töötasu nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Töölepingus olid pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale töötasu rümba kilode järgi netosummana 0,20 eurot/kg. 2018. aasta lõpus sõlmisid aga pooled kokkuleppe, et töötasu on 0,15 eurot/kg ning kostja maksis hagejale töötasu vastavalt kokkuleppele. Hageja on omaks võtnud, et peale töölepingu sõlmimist leppisid pooled kokku hageja uues tööhindes – senise 0,20 eurot/kg asemel 0,15 eurot/kg. Kostja leiab, et poolte kokkulepe töötasu vähendamise kohta on kehtiv ja ei ole alust lugeda kokkulepet töötajat kahjustavaks ning seetõttu tühiseks. Kostjale on arusaamatu, milles seisneb töötasu muutmise kokkuleppe kahjulik mõju hagejale kui töötajale. Kostja väidab, et kokkuleppe sõlmimisel puudus igasugune tööandja pahatahtlikkus või töötaja sundolukorda panemine. Kostja ei teinud hagejale töötasu muudatuse ettepanekut põhjusel, et hageja töötasu oli suur ja kostja ei tahtnud seda hagejale enam maksta. Kostja märgib, et ta ei suutnud seda majanduslikel põhjustel hagejale enam maksta, millest oligi tingitud muudatusettepaneku tegemine. Hageja nõustus töötasu vähendamisega ja kostja maksis hagejale tasu vastavalt kokkuleppele. Kostja leiab ka, et ta ei ole jätnud hagejat töölepingus kokku lepitud mahus tööga kindlustamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema tööaeg pidi olema viis päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Kostja on välja toonud, et hageja tööaeg oli normeeritud vastavalt rümpade töötlemisele kuluvale keskmisele tööajale, millega vastavuses oli planeeritud kõikide lõikajate töövahetuse kestus võrdselt nii, et kuu lõikes oleks tagatud täistööajanorm. Hageja tööpäevad võisid kujuneda 10-14. tunni pikkusteks. Kui hageja töömahu norm oli täidetud, siis ei pidanud ta tööl olema. Tööle asumisel jaotus hageja tööaeg 3 päevale nädalas põhimõttel, et kalendrikuu lõikes (oli ühtlasi töötasu arvestuse perioodiks) oleks tagatud kokkulepitud täistööaeg. Kostja leiab, et hageja poolt ei ole asjakohane viidata ja võtta aluseks eelduslik 8-tunnine tööpäev, sest pooltel oli teistsugune kokkulepe. Lõikajate, sh hageja tööaeg oli normeeritud – vastavalt erinevate rümpade töötlemisele kuluvale keskmisele tööajale, millega vastavuses oli planeeritud kõikide lõikajate töövahetuse kestus võrdselt nii, et kuu lõikes oleks tagatud täistööajanorm. Poolte vahel puudus kokkulepe, et tööandja annab hagejale tööd üle normi juhul, kui ta lõpetab töönormi enne normi täitmiseks ettenähtud tööaega; reeglina hageja ka lahkus töölt pärast etteantud normi täitmist ega teinud täiendavat tööd; vaid aeg-ajalt andis tööandja oma vastuses kirjeldatult hagejale teha tööd täiendavas (üle normi) mahus, mille eest maksis talle ka kokkulepitud tükitöötasu. Aeg-ajalt juhtus ka nii, et kostja ei andnud hagejale täiendavaid rümpasid töödelda, kuid ei sundinud teda ka tööpäeva lõpuni töökohal passima. Tööandja lubas hageja koju, kuna tema töömahu norm oli täidetud, samal ajal, kui teised (aeglasemad) lõikajad jätkasid tööd kuni etteantud töömahu (normi) täitumiseni. Kostja leiab, et tal puudus kohustus anda hagejale täiendavat tööd, kuna talle oli täistööaja piires tagatud töö vastavalt normeeritud (keskmisele) ajakulule.

Kohtule esitatud hagis nõuab hageja kostjalt perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 saamata jäänud töötasu summas 8129 eurot (netos) ja sellel perioodil tööga mittekindlustatud aja eest töötasu summas 9750 eurot (netos). Hageja on hagis esile toonud, et poolte vahel sõlmitud töölepingus oli kokku lepitud, et kostja maksab hagejale töötasu rümba kilode järgi netosummana 0,20 senti/kg. Tegelikult maksis aga kostja hagejale tasu arvestusega 0,15 senti/kg, seega töödeldud rümba kilode järgi 0,05 eurot vähem. Hageja väitel sõlmis ta 2018. aasta lõpus küll tööandjaga suulise kokkuleppe, et töötasu on 0,15 senti/kg, kuid hageja leiab, et vastav kokkulepe on teda kui töötajat kahjustav ja seetõttu tühine. Hageja on arvestanud perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 saamata jäänud töötasu summas 8129 eurot (netos). Lisaks tugineb hageja hagiavalduses sellele, et kostja ei kindlustanud teda töölepingus kokku lepitud täistööajaga tööga. Hageja toob välja, et kostja kindlustas teda tööga vaid kolmel päeval nädalas, seega ühes nädalas kahe päeva võrra vähem. Hageja on arvestanud perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 tööga mittekindlustatud aja eest töötasu summas 9750 eurot (netos). Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu. Kostja leiab, et poolte kokkulepe töötasu vähendamise kohta on kehtiv ja ei ole alust lugeda kokkulepet töötajat kahjustavaks ning seetõttu tühiseks. Kostja leiab ka, et ta ei ole jätnud hagejat töölepingus kokku lepitud mahus tööga kindlustamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema tööaeg pidi olema viis päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Kostja on välja toonud, et hageja tööaeg oli normeeritud vastavalt rümpade töötlemisele kuluvale keskmisele tööajale, millega vastavuses oli planeeritud kõikide lõikajate töövahetuse kestus võrdselt nii, et kuu lõikes oleks tagatud täistööajanorm. Hageja tööpäevad võisid kujuneda 10-14 tunni pikkusteks. Kui hageja töömahu norm oli täidetud, siis ei pidanud ta tööl olema.

4.2.Hageja saamata jäänud töötasu nõude lahendamisel peab kohus tuvastama, kas poolte vahel 2018. aasta lõpus suuliselt sõlmitud kokkulepe töötasu muutmise kohta (rümba kilode järgi 0,15 senti/kg) on kehtiv. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 järgi lepitakse töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötajale töö eest makstav tasu. TLS § 12 kohaselt saab töölepingut poolte kokkuleppel muuta. Vastavalt TLS §-ile 2 on samas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. TLS § 4 lg 3 näeb veel ette, et kokkulepe töötajat kahjustavas tingimuses on tühine. Tulenevalt nimetatud sätetest saab poolte vahel sõlmitud kokkulepe töölepingu tingimuste (töötasu) muutmise kohta olla tühine eelkõige juhul, kui kokkulepe on seaduses sätestatust töötaja kahjuks kõrvale kalduv. Näiteks võib töötasu kokkulepe olla tühine, kui lepiti kokku väiksemas töötasus kui TLS § 29 lg-s 6 on ette nähtud ehk alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Töötasu muutmise kokkulepet ei saa lugeda tühiseks üksnes seetõttu, et sellega vähendati töötajale makstavat töötasu. Näiteks annab TLS § 37 lg 1 tööandjale majanduslikest asjaoludest tulenevalt töötasu ka ühepoolselt vähendada. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 115 kohaselt on alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Töövaidluskomisjonile 25.11.2020. a saadetud hageja e-kirjast nähtub, et hageja töötasu vaidlusalusel perioodil jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 ületab seadusjärgset alampalka mitmekordselt. Kuivõrd antud juhul ei ole töötasu vähendamisel kokku lepitud väiksemas tasus kui TLS § 29 lg-s 6 on ette nähtud ja kostja on põhjendanud töötasu vähendamist majanduslike asjaoludega, on kohtu hinnangul poolte vahel 2018. aasta lõpus suuliselt sõlmitud kokkulepe töötasu muutmise kohta (rümba kilode järgi 0,15 senti/kg) kehtiv. Seega on hageja saamata jäänud töötasu nõue perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 summas 8129 eurot (netos) põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1194 eurot, sh 744 eurot kulud lepingulise esindaja tasu töövaidluskomisjonis (15 h õigusteenust summas 675 eurot, 4,5 h sõiduaega 45 eurot ja sõidukulu 24 eurot) ja 450 eurot lepingulise esindaja tasu maakohtus. Kohus leiab, et ka kostja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 ja 144 p 1 ja p 4 on menetlusosalise esindaja kulud ja seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud kohtuvälise menetluskuluna hüvitatavad. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses jurist Ilona Küüts, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajakulu olnud kokku 25,5 tundi. Kostja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 40-75 eurot ühe tunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja esindaja taotletava tasumäära õigusabi eest saab lugeda põhjendatuks. Arvestades asja menetluse käiku, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka kostja lepingulise esindaja tehtud ajakulu. Kuna kostja lepingulise esindaja asukoht erineb töövaidlusasjas toimunud istungi asukohast, loeb kohus põhjendatuks ka kostja esindaja istungile sõitmise kulud ja sõidu ajakulu. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud kokku summas 1194 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulud summas 1194 eurot kostja kasuks välja hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik