lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-4266/30

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas · 11.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Kohtuasja number
2-21-4266/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2812
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.10.2021. a, Võru kohtumaja Põlva majas

Tsiviilasja number

2-21-4266

Tsiviilasi

A. P. hagi Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Hageja lepinguline esindaja: Armand Mark (e-post: [email protected]); Kostja: Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ (registrikood 12993816; asukoht Tööstuse tn 5, Ahja alevik, Põlva vald, Põlvamaa); Kostja lepinguline esindaja: Ilona Küüts (e-post: [email protected]).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata A. P. hagi Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes.
2.Jätta menetluskulud A. P. kanda.
3.Välja mõista A. P. Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ kasuks menetluskulud summas 1194 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.
Töövaidluskomisjon lahendas 18.02.2021. a otsusega töövaidlusasjas nr x-x-/xxxx/xxx A. P. avaldused tööandja Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ vastu. Töövaidluskomisjon jättis rahuldamata A. P. nõuded Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel, hüvitise saamiseks summas 10 110 eurot, töötasu saamiseks summas 17 879 eurot, kuluhüvitise saamiseks summas 200 eurot ja kuluhüvitise saamiseks summas 1800 eurot. 1 (6)
2.18.03.2021. a esitas A. P. Tartu Maakohtule hagiavalduse töövaidlusasja lahendamiseks osas, millega töövaidluskomisjon jättis rahuldamata avaldaja saamata jäänud töötasu nõude. Hageja taotleb hagiavalduses, et kohus mõistaks Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ-lt tema kasuks välja perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 saamata jäänud töötasu summas 8129 eurot (netos) ja sellel perioodil tööga mittekindlustatud aja eest töötasu summas 9750 eurot (netos). Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja ettevõttes 01.10.2018. a sõlmitud tähtajalise töölepingu alusel alates 01.10.2018. a, mille lisa 1 järgi on tööleping muutunud tähtajatuks alates 02.02.2019. a. Töölepingu kohaselt asus hageja tööle kondistustaja/lõikaja ametikohale (rümpade kondistamine, lihaste lõikus, lihaste puhastamine). Tööülesandeid andis ja nende täitmist kontrollis meister ja/või tootmisjuht. Töölepingu p 3 järgi pidi tööandja maksma töötajale tasu vastavalt ettevõttes kehtestatud arvutamise viisile, milleks on ajapalga ja muutuvpalga süsteem. Töötaja ja tööandja leppisid kokku, et tööandja maksab töötajale järgmiste andmete järgi: rümba kilode järgi (veis, põder, hirv, metskits) kg hind on netosummas 0,20 eurot/kg. Töölepingu järgi töötas hageja täistööajaga. Töö tegemise koht oli Tööstuse tn 5, Ahja alevik, Põlva maakond. Hageja kohustuseks oli muu hulgas teha kokkulepitud tööd ning täita ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö isekoomust või töö üldisest käigust. Kostja kui tööandja kohustuseks oli kindlustada hagejale töötingimused ja –vahendid, mis olid töötajale vajalikud tööülesannete täitmiseks ja maksta töö eest tasu töölepingus kokku lepitud viisil. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 10.11.2020. a avaldusega erakorraliselt TLS § 89 lg 1 alusel (tööandja poolt majanduslikel põhjustel) üles alates 10.12.2020. a. Hageja vaidlustas sel alusel töölepingu ülesütlemise töövaidluskomisjonis. Hageja nõudis töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, et tuvastataks tööandja poolse töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetataks tööleping TLS § 107 lg 2 alusel ja mõistetaks tööandjalt tema kasuks välja hüvitis summas 10 110 eurot. Lisaks taotles hageja, et kostjalt mõistetaks tema kasuks välja perioodil 2020. aasta jaanuar kuni oktoober kokkulepitust vähem makstud töötasu summas 8129 eurot, tööga mittekindlustatud aja eest töötasu summas 9750 eurot ning sõidukulude hüvitis summas 1800 eurot. Töövaidluskomisjon jättis 18.02.2021. a otsusega hageja nõude rahuldamata. Hageja ei vaidlusta töövaidluskomisjoni otsust osas, millega jäeti rahuldamata nõue töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks TLS § 107 lg 2 alusel ja hüvitise nõudes summas 10 110 euro ning sõidukulude hüvitise nõudes summas 1800 eurot. Kohtule esitatud hagis nõuab aga hageja kostjalt jätkuvalt perioodil 2020. aasta jaanuar kuni oktoober saamata jäänud töötasu summas 8129 eurot (netos) ja sellel perioodil tööga mittekindlustatud aja eest töötasu summas 9750 eurot (netos). Hageja leiab, et kostja maksis temale perioodil 2020. a jaanuar kuni oktoober põhjendamatult töötasu rümba kilogrammide järgi arvestusega 0,15 eurot/kg. Töölepingu oli kokku lepitud töötasu rümba kilode järgi kilogrammi hinnaga 0.20 eurot asemel 0,15 eurot kilogramm ehk kostja maksis hagejale töödeldud rümba kilode järgi vähem 0,05 eurot. Hageja leiab, et 2018. aasta lõpus kostjaga sõlmitud suuline kokkulepe, et töötasu on 0,15 senti/kg on teda kui töötajat kahjustav ja seetõttu tühine. Kostja kindlustas hagejat peale töötasu määra muutmise kokkuleppe sõlmimist (vähendamist) alates jaanuarist 2020 kuni töösuhte lõppemiseni tööga üksnes 3 päeval seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (nädalas). Hageja ja kostja ei olnud kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg), sh ka lühemas või osalises tööajas, tööajas seoses töö mahuga või summeeritud tööajas. Hageja oli valmis tööd tegema täistööajas, kuid kostja ei andnud hagejale tööd lepinguga ettenähtud täistööajas. Hageja leiab, et kui pooled olid töölepingus kokku leppinud täistööajaga töötamises, seejuures töötasu maksmises tükitöö alusel, oli kostjal tööandajana kohustus kindlustada hagejat täistööaja ulatuses tööga, sh tükitööga, sõltumata tükitöö hinde alusel saadavast kuu töötasu suurusest (üle alammäära). Hageja on arvestanud perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 täistööajaga tööga mittekindlustatud aja eest töötasu summas 9750 eurot (netos).

2 (6)

3.Kostja, Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ, hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et hageja nõue saamata jäänud töötasu nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Töölepingus olid pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale töötasu rümba kilode järgi netosummana 0,20 eurot/kg. 2018. aasta lõpus sõlmisid aga pooled kokkuleppe, et töötasu on 0,15 eurot/kg ning kostja maksis hagejale töötasu vastavalt kokkuleppele. Hageja on omaks võtnud, et peale töölepingu sõlmimist leppisid pooled kokku hageja uues tööhindes – senise 0,20 eurot/kg asemel 0,15 eurot/kg. Kostja leiab, et poolte kokkulepe töötasu vähendamise kohta on kehtiv ja ei ole alust lugeda kokkulepet töötajat kahjustavaks ning seetõttu tühiseks. Kostjale on arusaamatu, milles seisneb töötasu muutmise kokkuleppe kahjulik mõju hagejale kui töötajale. Kostja väidab, et kokkuleppe sõlmimisel puudus igasugune tööandja pahatahtlikkus või töötaja sundolukorda panemine. Kostja ei teinud hagejale töötasu muudatuse ettepanekut põhjusel, et hageja töötasu oli suur ja kostja ei tahtnud seda hagejale enam maksta. Kostja märgib, et ta ei suutnud seda majanduslikel põhjustel hagejale enam maksta, millest oligi tingitud muudatusettepaneku tegemine. Hageja nõustus töötasu vähendamisega ja kostja maksis hagejale tasu vastavalt kokkuleppele. Kostja leiab ka, et ta ei ole jätnud hagejat töölepingus kokku lepitud mahus tööga kindlustamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema tööaeg pidi olema viis päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Kostja on välja toonud, et hageja tööaeg oli normeeritud vastavalt rümpade töötlemisele kuluvale keskmisele tööajale, millega vastavuses oli planeeritud kõikide lõikajate töövahetuse kestus võrdselt nii, et kuu lõikes oleks tagatud täistööajanorm. Hageja tööpäevad võisid kujuneda 10-14. tunni pikkusteks. Kui hageja töömahu norm oli täidetud, siis ei pidanud ta tööl olema. Tööle asumisel jaotus hageja tööaeg 3 päevale nädalas põhimõttel, et kalendrikuu lõikes (oli ühtlasi töötasu arvestuse perioodiks) oleks tagatud kokkulepitud täistööaeg. Kostja leiab, et hageja poolt ei ole asjakohane viidata ja võtta aluseks eelduslik 8-tunnine tööpäev, sest pooltel oli teistsugune kokkulepe. Lõikajate, sh hageja tööaeg oli normeeritud – vastavalt erinevate rümpade töötlemisele kuluvale keskmisele tööajale, millega vastavuses oli planeeritud kõikide lõikajate töövahetuse kestus võrdselt nii, et kuu lõikes oleks tagatud täistööajanorm. Poolte vahel puudus kokkulepe, et tööandja annab hagejale tööd üle normi juhul, kui ta lõpetab töönormi enne normi täitmiseks ettenähtud tööaega; reeglina hageja ka lahkus töölt pärast etteantud normi täitmist ega teinud täiendavat tööd; vaid aeg-ajalt andis tööandja oma vastuses kirjeldatult hagejale teha tööd täiendavas (üle normi) mahus, mille eest maksis talle ka kokkulepitud tükitöötasu. Aeg-ajalt juhtus ka nii, et kostja ei andnud hagejale täiendavaid rümpasid töödelda, kuid ei sundinud teda ka tööpäeva lõpuni töökohal passima. Tööandja lubas hageja koju, kuna tema töömahu norm oli täidetud, samal ajal, kui teised (aeglasemad) lõikajad jätkasid tööd kuni etteantud töömahu (normi) täitumiseni. Kostja leiab, et tal puudus kohustus anda hagejale täiendavat tööd, kuna talle oli täistööaja piires tagatud töö vastavalt normeeritud (keskmisele) ajakulule.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et A. P. hagi Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ vastu saamata jäänud töötasu nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4.1.Kohtule esitatust nähtuvalt ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et hageja, A. P. , asus kostja, Liivimaa Lihasaaduste Wabrik OÜ, juures tööle 01.10.2018. a sõlmitud töölepingu alusel 01.12.2018. a kondistaja/lõikajana. Kostja tööandjana ütles hagejaga sõlmitud töölepingu 10.11.2020. a avaldusega erakorraliselt TLS § 89 lg 1 alusel (tööandja poolt majanduslikel põhjustel) üles alates 10.12.2020. a. Hageja vaidlustas sel alusel töölepingu ülesütlemise töövaidluskomisjonis, kuid töövaidluskomisjoni otsusega jäeti hageja nõue rahuldamata. Selles osas töövaidlusasja lahendamiseks hageja kohtusse ei pöördunud, mistõttu saab lugeda, et selles osas töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud ja poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes tööandja poolse ülesütlemisega TLS § 89 lg 1 alusel 10.12.2020. a.

3 (6)

Kohtule esitatud hagis nõuab hageja kostjalt perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 saamata jäänud töötasu summas 8129 eurot (netos) ja sellel perioodil tööga mittekindlustatud aja eest töötasu summas 9750 eurot (netos). Hageja on hagis esile toonud, et poolte vahel sõlmitud töölepingus oli kokku lepitud, et kostja maksab hagejale töötasu rümba kilode järgi netosummana 0,20 senti/kg. Tegelikult maksis aga kostja hagejale tasu arvestusega 0,15 senti/kg, seega töödeldud rümba kilode järgi 0,05 eurot vähem. Hageja väitel sõlmis ta 2018. aasta lõpus küll tööandjaga suulise kokkuleppe, et töötasu on 0,15 senti/kg, kuid hageja leiab, et vastav kokkulepe on teda kui töötajat kahjustav ja seetõttu tühine. Hageja on arvestanud perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 saamata jäänud töötasu summas 8129 eurot (netos). Lisaks tugineb hageja hagiavalduses sellele, et kostja ei kindlustanud teda töölepingus kokku lepitud täistööajaga tööga. Hageja toob välja, et kostja kindlustas teda tööga vaid kolmel päeval nädalas, seega ühes nädalas kahe päeva võrra vähem. Hageja on arvestanud perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 tööga mittekindlustatud aja eest töötasu summas 9750 eurot (netos). Kostja vaidleb hageja nõuetele vastu. Kostja leiab, et poolte kokkulepe töötasu vähendamise kohta on kehtiv ja ei ole alust lugeda kokkulepet töötajat kahjustavaks ning seetõttu tühiseks. Kostja leiab ka, et ta ei ole jätnud hagejat töölepingus kokku lepitud mahus tööga kindlustamata. Kostja ei nõustu hageja väitega, et tema tööaeg pidi olema viis päeva nädalas ja 8 tundi päevas. Kostja on välja toonud, et hageja tööaeg oli normeeritud vastavalt rümpade töötlemisele kuluvale keskmisele tööajale, millega vastavuses oli planeeritud kõikide lõikajate töövahetuse kestus võrdselt nii, et kuu lõikes oleks tagatud täistööajanorm. Hageja tööpäevad võisid kujuneda 10-14 tunni pikkusteks. Kui hageja töömahu norm oli täidetud, siis ei pidanud ta tööl olema.

4.2.Hageja saamata jäänud töötasu nõude lahendamisel peab kohus tuvastama, kas poolte vahel 2018. aasta lõpus suuliselt sõlmitud kokkulepe töötasu muutmise kohta (rümba kilode järgi 0,15 senti/kg) on kehtiv. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 5 järgi lepitakse töölepingu kirjalikus dokumendis kokku töötajale töö eest makstav tasu. TLS § 12 kohaselt saab töölepingut poolte kokkuleppel muuta. Vastavalt TLS §-ile 2 on samas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. TLS § 4 lg 3 näeb veel ette, et kokkulepe töötajat kahjustavas tingimuses on tühine. Tulenevalt nimetatud sätetest saab poolte vahel sõlmitud kokkulepe töölepingu tingimuste (töötasu) muutmise kohta olla tühine eelkõige juhul, kui kokkulepe on seaduses sätestatust töötaja kahjuks kõrvale kalduv. Näiteks võib töötasu kokkulepe olla tühine, kui lepiti kokku väiksemas töötasus kui TLS § 29 lg-s 6 on ette nähtud ehk alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära. Töötasu muutmise kokkulepet ei saa lugeda tühiseks üksnes seetõttu, et sellega vähendati töötajale makstavat töötasu. Näiteks annab TLS § 37 lg 1 tööandjale majanduslikest asjaoludest tulenevalt töötasu ka ühepoolselt vähendada. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a määruse nr 115 kohaselt on alates 01.01.2020. a kuupalga alammääraks 584 eurot. Töövaidluskomisjonile 25.11.2020. a saadetud hageja e-kirjast nähtub, et hageja töötasu vaidlusalusel perioodil jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 ületab seadusjärgset alampalka mitmekordselt. Kuivõrd antud juhul ei ole töötasu vähendamisel kokku lepitud väiksemas tasus kui TLS § 29 lg-s 6 on ette nähtud ja kostja on põhjendanud töötasu vähendamist majanduslike asjaoludega, on kohtu hinnangul poolte vahel 2018. aasta lõpus suuliselt sõlmitud kokkulepe töötasu muutmise kohta (rümba kilode järgi 0,15 senti/kg) kehtiv. Seega on hageja saamata jäänud töötasu nõue perioodi eest jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 summas 8129 eurot (netos) põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata.

4 (6)

4.3.Hageja tööga mittekindlustatud aja eest töötasu nõude rahuldamise eelduseks on see, et kostja ei kindlustanud hagejat töölepingus kokkulepitud mahus tööga. TLS § 5 lg 1 p 7 kohaselt lepitakse töölepingus muu hulgas kokku tööaeg aeg ehk aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. TLS § 43 lg 1 järgi eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Tulenevalt TLS § 28 lg 2 p-st 1 on tööandja kohustus kindlustada töötajat kokkulepitud tööga. TLS § 35 näeb ette, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd. Töölepingust p-st 4.1. nähtuvalt olid pooled kokku leppinud täistööajas. TLS § 43 lg 1 järgi saab eeldada, et hageja täistööaeg oli 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Vastavalt TLS § 43 lõikele 2 eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas ning vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 arvestatakse summeeritud tööaja arvestuse korral aga töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Seega tulnuks töölepingust tulenevalt kostjal tõepoolest kindlustada hageja tööga 40 tunni jooksul nädalas, kuid hageja tööga mittekindlustatud aja eest töötasu nõude lahendamisel tuleb kohtu hinnangul lisaks arvestada ka sellega, millises töötasus olid pooled kokku leppinud. TLS § 5 lg 1 p 5 kohaselt peab töötaja olema teadlik oma töötasust, selle arvutamise viisist ja palgapäevast, samuti tööandja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ja maksetest. See tähendab, et pooled saavad ise otsustada, millest töötasu koosneb ning kuidas seda arvutatakse. Näiteks on lubatud kokku leppida töötasu arvestamise alustes ajaühiku (tunni- ja kuutöötasu) või töösoorituste hulga (tükitöötasu) eest. Riigikohus on avaldanud seisukohta, et tükipalgasüsteemi puhul on pooltel võimalik kokku leppida ka selles, et töötaja kohustub töötama kokku lepitud tööajal, kuid saab tasu tehtud töö koguse, mitte töötatud aja järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.03.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13). Poolte vahel sõlmitud töölepingus oli kokku lepitud, et hageja töötab täistööajaga ja kostja maksab hagejale töötasu rümba kilode järgi netosummana 0,20 senti/kg, töötasu vähendamise kokkuleppe järgi 0,15 senti/kg. Eeltoodust järeldab kohus, et poolte vahel oli kokku lepitud tükitöötasus. Ka töövaidluskomisjonile esitatud tööajatabelitest nähtub, et arvet on peetud töösoorituse hulga, mitte ajaühikute üle – tööpäeva kohta on kirja pandud kilod, mitte töötunnid. Töölepingust ei nähtu poolte kokkulepet selles, milline peaks olema töötaja tunni- või kuutöötasu. Kuivõrd TLS § 29 lg 6 kohaselt ei või töötajale Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu maksta, saab asuda seisukohale, et kostja kohustus igakuiselt tasuma hagejale tükitöötasu rümba kilode järgi netosummana 0,15 senti/kg sellise arvestusega, et kuutöötasu ei oleks madalam riiklikust töötasu alammäärast. Kohus on otsuse p-s 10.2. viidanud, et hageja enda esitatud andmete kohaselt ületas tema igakuine töötasu 2020. aasta jaanuarist oktoobrini seadusjärgse kuutöötasu alammäära mitmekordselt. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja on hagejale töötasu maksnud vastavalt töölepingus kokku lepitule tükitöötasuna ning hageja igakuine töötasu perioodil jaanuar 2020 kuni oktoober 2020 ei ole olnud madalam kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäär, ei ole hageja töötasu nõue summas 9750 eurot (netos) tööga mittekindlustatud aja eest põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
4.4.Eeltoodut tulenevalt ei pea kohus hageja nõudeid põhjendatuks ja jätab hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus
5.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti. 5 (6)

Kohus jätab hagi rahuldamata, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

6.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulud kokku 1194 eurot, sh 744 eurot kulud lepingulise esindaja tasu töövaidluskomisjonis (15 h õigusteenust summas 675 eurot, 4,5 h sõiduaega 45 eurot ja sõidukulu 24 eurot) ja 450 eurot lepingulise esindaja tasu maakohtus. Kohus leiab, et ka kostja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud. Vastavalt TsMS § 138 ja 144 p 1 ja p 4 on menetlusosalise esindaja kulud ja seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud kohtuvälise menetluskuluna hüvitatavad. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses jurist Ilona Küüts, kes ei ole advokaat, kuid vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud haridusnõuetele ja võib olla kohtus lepinguliseks esindajaks. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajakulu olnud kokku 25,5 tundi. Kostja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu määraga 40-75 eurot ühe tunni eest (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et kostja esindaja taotletava tasumäära õigusabi eest saab lugeda põhjendatuks. Arvestades asja menetluse käiku, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka kostja lepingulise esindaja tehtud ajakulu. Kuna kostja lepingulise esindaja asukoht erineb töövaidlusasjas toimunud istungi asukohast, loeb kohus põhjendatuks ka kostja esindaja istungile sõitmise kulud ja sõidu ajakulu. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud kokku summas 1194 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostja menetluskulud summas 1194 eurot kostja kasuks välja hagejalt. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja