Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

MAAKOHTU LAHEND

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel 2018. a lõpus suuliselt sõlmitud kokkulepe töötasu muutmise kohta (rümba kilode järgi 0,15 senti/kg) kehtiv. Seega on hageja perioodil jaanuar kuni oktoober 2020 saamata jäänud töötasu nõue 8129 eurot (neto) põhjendamata. Töölepingu p-st 4.1 nähtuvalt olid pooled kokku leppinud täistööajas. TLS § 43 lg 1 järgi saab eeldada, et hageja täistööaeg oli 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Vastavalt TLS § 43 lg-le 2 eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas, vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 arvestatakse summeeritud tööaja arvestuse korral töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Seega töölepingust tulenevalt tulnuks kostjal kindlustada hageja tööga 40 tunni jooksul nädalas, kuid hageja tööga mittekindlustatud aja eest töötasu nõude lahendamisel tuleb kohtu hinnangul arvestada ka sellega, millises töötasus olid pooled kokku leppinud. TLS § 5 lg 1 p-s 5 sätestatu tähendab, et pooled saavad ise otsustada, millest töötasu koosneb ja kuidas seda arvutatakse. Riigikohus on leidnud, et tükipalgasüsteemi puhul on pooltel võimalik kokku leppida ka selles, et töötaja kohustub töötama kokku lepitud tööajal, kuid saab tasu tehtud töö koguse, mitte töötatud aja järgi (3-2-1-6-08, p 13). Töölepingus oli kokku lepitud, et hageja töötab täistööajaga ja kostja maksab hagejale töötasu rümba kilode järgi neto 0,20 senti/kg, töötasu vähendamise kokkuleppe järgi 0,15 senti/kg. Seega olid pooled kokku leppinud tükitöötasus. Ka tööajatabelitest nähtub, et arvet on peetud töösoorituse hulga, mitte ajaühikute üle. Töölepingust ei nähtu kokkulepet, milline peaks olema hageja tunni- või kuutöötasu. Kuivõrd TLS § 29 lg 6 kohaselt ei või töötajale maksta Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu, saab asuda seisukohale, et kostja kohustus tasuma hagejale tükitöötasu rümba kilode järgi netosummas 0,15 senti/kg sellise arvestusega, et kuutöötasu ei oleks madalam riiklikust töötasu alammäärast. Kuivõrd kostja on maksnud hagejale vastavalt töölepingus kokkulepitule tükitöötasu ja hageja töötasu perioodil jaanuar kuni oktoober 2020 ei ole olnud madalam kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäär, ei ole hageja töötasunõue 9750 eurot (neto) tööga mittekindlustatud aja eest põhjendatud. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jättis kohus menetluskulud hageja kanda. Kohus luges kostja menetluskulud 1194 eurot (sh 744 eurot lepingulise esindaja tasu töövaidluskomisjonis – 15 h õigusteenust 675 eurot, 4,5 h sõiduaega 45 eurot, sõidukulu 24 eurot; 450 eurot esindaja tasu maakohtus; esindaja ajakulu kokku 25,5 tundi, tunnitasu 40–75 eurot ilma käibemaksuta) põhjendatuks ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

töömahtude kohta. Kostja sellekohased väited ei ole tõendatud. Hagejale ei ole väidetavaid tükitöö norme teatavaks tehtud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et töötamine kolmel päeval nädalas oli hageja soov. Kostja rakendas hagejale 3-päevast tööaega alates jaanuarist 2020 ühepoolselt. Hagejal oli õigus saada tööd igal tööpäeval täistööaja ulatuses. Asjaolu, et hageja töötas mõnel päeval üle 8 tunni, ei oma tähtsust, kuna hageja ei ole esitanud nõuet tööpäeval üle tööaja normi töötatud aja alusel; 2) ei ole kostja tõendanud, et ta oli kindlustanud hageja täistööaja mahus tööga. Tööandja ei ole pidanud hageja tööaja arvestust. Tööaja arvestuse aluseks ei ole tabel, mis kajastab näitajat „kilod kokku“ ja näitab eeldatavalt tööpäeval töödeldud rümpade lõikamist kilodes, kuid ei kajasta tööaega, sh tükitöö normtööaega. Riigikohus on leidnud (3-2-1-6-08, p 13), et mõistlik on, et tükipalgasüsteemi puhul lepivad töölepingu pooled kokku ka tööaja normis. Samuti on võimalik tükipalgasüsteemi puhul kokku leppida selliselt, et töötaja kohustub töötama kokku lepitud tööajal, kuid saab tasu tehtud töö eest koguse (mitte töötatud aja) järgi. Seega on Riigikohus lähtunud asjaolust, et töötaja saab tööd eelkõige kokkulepitud tööaja ulatuses. Riigikohtu seisukoha mõtteks ei ole, et täistööajaga töötamisel on tööandjal õigus anda töötajale tükitööd ükskõik millises ulatuses ja tööandja kohustus on täidetud, kui makstud tükitöötasu ei jää alla töötasu alammäära. Juhul kui pooled on töölepingus kokku leppinud täistööajaga töötamises ja töötasu maksmises tükitöö alusel, on tööandjal kohustus kindlustada töötaja täistööaja ulatuses tükitööga sõltumata tükitöö hinde alusel saadava kuu töötasu suurusest (üle alammäära). Tööandja ei andnud hagejale tööd mahus, mida hageja nädala arvestuses kahe tööpäeva ulatuses oleks saanud teha ja milleks tal oli töölepingust tulenev kohustus. Hagejal ei olnud iseseisvat otsustusõigust määrata tööaega ega tükitöö mahtusid. Tükitöö mahud andis tööandja hagejale jooksvalt oma äranägemise järgi. Kuna tööandja jättis hageja kahel päeval nädalas täistööaja ulatuses tükitööga kindlustamata, siis on hagejal õigus nõuda tööga mittekindlustatud aja eest TLS § 35 alusel hüvitist 9750 eurot.

täiendavaid rümpasid, aeg-ajalt aga lubas tööandja hageja koju, kuna tema töömahu norm oli täidetud, samas kui aeglasemad lõikajad jätkasid tööd kuni etteantud töömahu täitumiseni. Tööandjal puudus kohustus anda hagejale täiendavat tööd, kuivõrd talle oli täistööaja piires tagatud töö vastavalt normeeritud (keskmisele) ajakulule. Hageja ei ole esitanud tööandjale nõuet alatundide eest. Tükitöölehed/tööaruanded täitis hageja. Kuigi tööaruannete plangid sisaldasid ka tulpa, kuhu panna kirja töötunnid, hageja seda tulpa ei täitnud, kuna tema jaoks ei omanud see töö tasustamise seisukohalt tähtsust. Seetõttu nõustub vastustaja kohtu seisukohaga, et tööaja maht ei omanud hageja töö tasustamisel tähtsust, kuna pooled olid kokku leppinud töö tasustamises tükitööhinnete alusel. Kohus sedastas õigesti, et tööandja pidi tagama hagejale vähemalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärale vastava kuutöötasu, s.o brutosummas 584 eurot. Hageja sai töötasu keskmiselt 3000 eurot kuus; 3) palub vastustaja jätta tähelepanuta apellatsioonkaebuses esitatud uued asjaolud, s.o et tööandja ei ole hagejale teatanud, et tükitöö on normeeritud, ega ole tükitöönorme ja hindeid tutvustanud. Kuna maakohtus hageja kostja nendele väidetele vastu ei vaielnud, puudus kostjal vajadus esitada tõendeid. Lisaks ei saa hageja väide olla tõene, kuna hagejal oli igakuiselt võimalik võrrelda enda tööaruannet töötasu teatisega, millest nähtubki tükitööhinne.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TLS § 28 lg 2 p-le 1 peab tööandja kindlustama töötaja tööga. TLS § 35 tuleb kohaldamisele juhul, kui tööandja nimetatud kohustust ei täida, st kui töötaja poolt töö tegemine on takistatud tööandjast tulenevatel põhjustel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelnimetatud asjaolusid ei ole hageja tõendanud ning seetõttu puudus maakohtul alus hageja nõude rahuldamiseks. Poolte vahel sõlmitud töölepingus oli kokku lepitud, et hageja töötab täistööajaga ja kostja maksab hagejale töötasu rümba kilode järgi netosummana 0,15 senti/kg. Maakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu 19.03.2008 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, milles on asutud seisukohale, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised. Seetõttu võib poolte kokkulepe, mille kohaselt ka juhul, kui töölepingu järgi töötab hageja täistööajaga, leppida suuliselt kokku, et töötaja töötab kolmel päeval nädalas summeeritud tööaja arvestuse alusel ning töötasu makstakse ainult tehtud töö hulga ehk tükitöö alusel. Asja materjalidest nähtub, et hageja tööpäevad olid erineva kestvusega (10-14 tundi) ning hagejale oli tagatud tööaja summeeritud arvestusega ühe kuu lõikes täistööaeg. Eelnevat tõendab ka asjaolu, et hageja oli sellise tööaja arvestusega nõus pikema perioodi jooksul (jaanuar kuni oktoober 2020) ning hageja poolt koostatud tööaruannetesse märkis hageja töö hulga (rümba kilod), mis oli talle töötasu maksmise aluseks. Seega maksis kostja hagejale palka poolte vahelise kokkuleppe alusel ning põhjendamatu on hageja väide, justkui oleks kostja rikkunud TLS § 28 lg 2 p-s 1 sätestatud kohustust. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et hageja esitatud andmete järgi oli tema töötasu suuruseks perioodil jaanaur kuni oktoober 2020 24 379 eurot, s.o keskmiselt 2437,9 eurot kuus (neto).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.