I S hagi OÜ Campanula vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 2162,07 eurot (brutos) ja S J hagi OÜ Campanula vastu saamata jäänud töötasu nõude summas 1641,16 eurot (brutos)
Tsiviilasja hind
I S hagi hind 2162,07 eurot S J hagihind 1641,16 eurot Hageja I: I S (ik: xxx; elukoht: xxx) Hageja II: S J (ik: xxx; elukoht: xxx) Hagejate esindaja: Roman Maksimenko (e-post: [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Osaühing Campanula (registrikood 10222776; asukoht: Puhkekodu tee 69-4, 12015 Tallinn) Kostja seaduslik esindaja: Alar Kiivet Kostja lepinguline esindaja: Kerstin Rjabov Menetluse liik
Asja arutamine kohtuistungil 26.08.2021 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜ-lt Campanula I S kasuks perioodil 10.10.2019 – 01.02.2021 saamata jäänud töötasu katteks 2162,07 eurot (brutos).
3.Välja mõista OÜ-lt Campanula S J kasuks perioodil 13.11.2019 – 01.02.2021 saamata jäänud töötasu katteks 1641,16 eurot (brutos). Menetluskulude jaotus.
menetluskulud OÜ Campanula kanda ja OÜ Campanula menetluskulud
5.Välja mõista OÜ-lt Campanula I S kasuks tema menetluskulude katteks 800 eurot.
6.Välja mõista OÜ-lt Campanula S J kasuks tema menetluskulude katteks 460 eurot.
7.OÜ Campanula on kohustatud I S menetluskulud üle kandma tema arvelduskontole xxx viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist.
8.OÜ Campanula on kohustatud S J menetluskulud üle kandma tema arvelduskontole xxx viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist.
9.Menetluskulude tasumisega viivitamisel on OÜ Campanula kohustatud maksma viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni menetluskulude lõpliku tasumiseni. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hagejate nõuded ja nende põhjendused.
1.Hageja I S sõlmiti suuline tööleping OÜ-s Campanula lillemüüjana töötamiseks 10.10.2019. Kirjalikku töölepingut tööandja I S ei vormistanud.
2.01.02.2020 vormistati I S kirjalikult töölepingu lõpetamine.
3.I S on kätte saanud OÜ-st Campanula töötasu brutos järgmiselt: 2019 oktoobri eest 410,88 eurot, 2019 novembri eest 269,64 eurot, 2019 detsembri eest 243,96 eurot.
4.Hageja S J algas töösuhe OÜ-s Campanula suulise töölepingu alusel 13.11.2019. Ka temaga tööandja töölepingut kirjalikult ei vormistanud.
5.Küll aga vormistas tööandja S J töösuhte lõpetamise 01.02.2020.
6.S J on kätte saanud töötasu tööandjalt brutos järgmiselt: 2019 novembri eest 250,38 eurot, 2019 detsembri eest 243,96 eurot.
7.Pooled ei vaidle ka asjaolu üle, et kiosk, kus hagejad töötasid, pidi olema avatud igapäevaselt kella 9.00-st hommikul kuni õhtul 21.00-ni. Hagejad pidid ise omavahel ära jaotama millal keegi tööl on, tööandja tingimus oli see, et kiosk oleks nimetatud kellaaegadel avatud.
Lk (7)
8.Hagejad esitasid töövaidluskomisjonile avalduse, milles palusid kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu I S kasuks 6007,04 eurot ja S J kasuks 4368,77 eurot.
9.Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega nr 4-1/2185/20 11.11.2020 rahuldati I S ja S J avaldused osaliselt ning OÜ-lt Campanula mõisteti välja I S kasuks saamata jäänud töötasu 2167,07 eurot ja S J kasuks 1641,16 eurot.
10.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidluse hagimenetluses läbivaatamiseks töövaidluskomisjoni poolt rahuldatud osas.
11.31.03.2021 määrusega määras kohus menetleda käesoleva tsiviilasja raames I S hagi OÜ Campanula vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 2162,07 eurot (brutos) ja S J hagi OÜ Campanula vastu saamata jäänud töötasu nõude summas 1641,16 eurot (brutos), sest töötajad töövaidluskomisjoni otsust seaduses sätestatud tähtaja jooksul ei vaidlustanud, mistõttu hagejate nõuete rahuldamata osas jõustus töövaidluskomisjoni otsus.
12.Hagis väidetu kohaselt sõlmis I S kostjaga töölepingu 10.10.2019, hageja tööks oli lillede müümine Viru tänava lillekioskis Tallinnas. Töötasuks leppisid pooled kokku 5 eurot tunnis. 1. veebruaril 2020.a. palus kostja hagejal lõpetada tööleping ja kirjutada lahkumisavaldus, kuid töötada edaspidi ilma lepinguta samadel tingimustel. Hageja esitaski tööandjale avalduse töölepingu lõpetamiseks, kuid töötas edasi kostja juures kuni 02.04.2020. N R poolt koostatud tööaja graafiku kohaselt töötas I S kostja juures 2019.a oktoobris 264 tundi, novembris 216 tundi, detsembris 216 tundi, 2020.a. jaanuaris 216 tundi, veebruaris 216 tundi, 2020 märtsis 216 tundi. Kuna töövaidluskomisjonile esitatud tõendite kohaselt on tööandja maksnud töötajale töötasu brutos järgmiselt: 2019 oktoobri eest 410,88 eurot, 2019 novembri eest 269,64 eurot, 2019 detsembri eest 243, 96 eurot ehk kokku 924.48 eurot, on kostjal maksmata I Sle töötasu 3887,27 eurot (brutos) /4811,75 – 924,48, sest Eesti Statistikaameti andmete alusel (veebilehel www.stat.ee) oli müüjate keskmine töötasu Harju maakonnas 2019.a oli 812 eurot kuus ja 2020.a esimeses kvartalis 855 eurot kuus. Ka töötasu suuruses 5 eurot tunnis on hageja hinnangul sarnane keskmise müüja töötasuga vaidlusalusel perioodil.
13.S J väidete kohaselt asus tema kostja juurde tööle 13.11.2019 ning ka tema tööks oli lillede müümine Viru tänava lillekioskis Tallinnas. Töötasuks leppisid pooled kokku 5 eurot tunnis. Ka S J lõpetati tööleping 1. veebruaril 2020.a, kostja palvel, kuid ka tema töötas tegelikult kostja juures edasi kuni 02.04.2020. N R poolt koostatud tööaja graafiku kohaselt töötas S J kostja juures 2019.a novembris 190 tundi, detsembris 190 tundi, 2020 jaanuaris 190 tundi, veebruaris 190 tundi ning märtsis 190 tundi. Kuna töövaidluskomisjonile esitatud tõendite kohaselt on tööandja maksnud töötajale töötasu brutos järgmiselt: 2019 novembri eest 250,38 eurot, 2019 detsembri eest 243,96 eurot ehk kokku 494,34 eurot, on kostjal maksmata S J töötasu 3466,74 eurot (brutos) /3961.08-494.34/, sest Eesti Statistikaameti andmete alusel (veebilehel www.stat.ee) oli müüjate keskmine töötasu Harju maakonnas 2019.a oli 812 eurot kuus ja 2020.a esimeses kvartalis 855 eurot kuus. Ka töötasu suuruses 5 eurot tunnis on hageja hinnangul sarnane keskmise müüja töötasuga vaidlusalusel perioodil.
14.Oma nõuete tõendamiseks esitasid hagejad töövaidluskomisjonile ja kohtule järgmised dokumentaalsed tõendid: oma pangakonto väljavõtted OÜ Campanulla poolt üle kantud töötasude kohta, Maksu- ja Tolliameti registri väljavõtted töösuhte alguse ja lõpu kohta, N R poolt peetud arvestused hagejate töötundide ning vastu võetud sularaha ja pangaterminali kaudu vastu võetud raha kohta.
Lk (7)
Hagejad taotlesid üle kuulata kohtus tunnistajana ka N R. Kohus rahuldas selle taotluse. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
15.Kostja hagejate nõudeid tema vastu ei tunnistanud. Kostja väidetel tunnistas ta töövaidluskomisjonis I S nõuet saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks netosummas 19,18 eurot, s.o brutosummas 24,84 eurot ja S J saamata jäänud töötasu nõuet netosummas 19,18 eurot, s.o brutosummas 24,84 eurot ning nimetatud summad on hagejatele ka tasutud.
16.Kostja on seisukohal, et hagejad ei ole tõendanud ei hagis välja toodud töölepingu kestvust, töötasu suurust ega töötundide arvu ning saamata jäänud töötasude nõuete suurust, mistõttu nende nõuded kostja vastu rahuldamisele ei kuulu.
17.Tööandja väidetel sõlmiti mõlema töötajaga suuline tööleping, mille kohaselt oli nende töötasu suuruseks miinimum töötasu tunnis. Seega oli poolte vahel kokkulepitud töötasu 2019. aastal tunnitasu alammääras 3,21 eurot ning alates 01.01.2020.a 3,48 eurot.
18.Vaidlus puudub selles, et I S algas töösuhe 10.10.2019.a ning S J algas töösuhe 13.11.2019.a. Vaidlus puudub ka selles, et kostja maksis hagejale I S töötasu 2019.a oktoobri eest 410,88 eurot, 2019.a novembri eest 269,64 eurot ja 2019.a detsembri eest 243,96 eurot (bruto) ja S J 2019.a novembri eest 250,38 eurot ja 2019.a detsembri eest 243,96 eurot (bruto), kuid kuna poolte töösuhted lõppesid 01.02.2020, pole hagejatel pärast nimetatud kuupäeva õigus kostjalt töötasu saada. 2020.a. jaanuari töötasu on hagejad saanud kostja väidetel sularahas.
19.Kostja kinnitab ja rõhutab ka seda, et N R ja Osaühingu Campanula vahel ei ole kunagi olnud sõlmitud ei töölepingut ega ka muid võlaõiguslike teenuse osutamise lepinguid, mistõttu ei saa tema ütlused ega koostatud nn tööaja arvestamise lehed hagejate kohta olla mingiks tõendiks käesolevas menetluses.
20.Kostja esitas dokumentaalsete tõenditena kohtule: hagejate poolt esitatud avaldused tööle asumiseks kostja juures, hagejate avaldused töösuhte lõpetamiseks, hagejate palgateatised, kassa väljamineku orderid, kohtumäärused, millega on menetlusse võetud teised võlaõiguslikud nõuded OÜ Campanula hagis Runa OÜ, N R ja S R vastu ning OÜ Campanula hagis Campanula Lill OÜ ja N R vastu. Kostja taotles üle kuulata vande all kostja juhatuse liikme Alar Kiiveti, kuid kohus seda taotlust ei rahuldanud.
Kohtuotsuse põhjendused.
21.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 28 lg 2 p 2 sätestatust, mille kohaselt on tööandja kohustus maksta töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja viisil ja sama seaduse §-st 29 lg 2, mis sätestab, et kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Sellele seisukohale on asunud Riigikohus oma lahendis 2-18-6908. Riigikohus on märkinud oma nimetatud lahendis ka seda, et kuna töölepingu, sh töötasu kokkuleppe kirjalikult vormistamine on tööandja kohustus (TLS § 4 lg 2, § 5 lg 1 p 5, § 115 ja § 117) ning töötaja on töösuhtes nõrgemaks pooleks, kellel suulise
Lk (7)
töölepingu korral ei ole üldjuhul kirjalikke tõendeid töötasu kokkuleppe kohta tööandja seadusest tuleneva kohustuse järgimata jätmise tõttu, kannab kirjaliku töölepingu vormistamata jätmise tagajärgede riski tööandja (vt ka Riigikohtu 11. jaanuari 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-05, p 12 ja 299 SE seletuskiri, lk-d 3132). Seega juhul, kui tööandja ei tõenda töötasu suurust, on töötasuks sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Sarnase töö eest tavaliselt makstava tasu suurust on võimalik tõendada nt Statistikaameti andmetega.
22.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul esinebki olukord kus ei ole kummagi poole väited töötasu suurusest tõendatud. Kohtu hinnangul ei tõenda kostja poolt hagejate palgateatistel märgitud minimaalne tunnitasu suurus seda, et kokku lepiti palga suuruseks miinimum tunnitasu määr ning seda sõltumata sellest, et hagejad on osadele palgateatistele ka oma allkirjad pannud ning on tööandja juures töötamise ajal leppinud tööandja poolt makstud töötasu suurusega. Kostja tööandjana kirjutas ilmselt palgateatisele töötasu suuruseks summa, mis temale sobis, sest kirjalikku töölepingut ta ju töötajatega ei vormistatud. Ka kostjale raamatupidamisteenust osutanud A N kirjalikku kinnituskirja kohtule ei saa kohtu hinnangul käsitleda veenva tõendina selle kohta, et hagejatega lepiti kokku töötasu miinimum tunnitasu suuruses. Nimetatud tõendid on vastuolus hagejate endi väidetega töötasu suurusest (5 eurot tunnis) ja ka tunnistaja N R ütlustega, kelle sõnul lepiti kokku hoopis hagejate töötasu suuruseks miinimumpalk + 10 % kassast kui hagejad koos töötasid, ning 5 % kassast kui nad üksi või pühade ajal töötasid. Kohus on seisukohale, et eeltoodust tulenevalt tuleb hagejate palga suuruse kindlaksmääramisel juhinduda kohtuotsuse p-s 21 märgitud Statistikaameti andmetest keskmise müüjate palga suuruse kohta vaidlusalusel perioodil. Statistikaameti andmetel oli jaekaubanduses täistööajaga töötaja keskmine brutopalk 2019. a IV kvartalis 6,36 eurot tunnis ja 2020 a I kvartalis 6,43 eurot tunnis (vt http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lang=et&DataSetCode=PA003).
23.Asjaolu, et hagejad ei töötanud osalise töökoormusega, nagu väidab kostja, on tõendatud kohtu hinnangul asjaoluga, et hagejad pidid töötama Viru tänava lillekioskis iga päev kell 9.00 kuni 21.00 ehk 12 tundi päevas, k.a. laupäevad ja pühapäevad, kuid võisid ise otsustada kumb kioskis parasjagu tööl on. Selle üle vaidlus puudub. Seega töötas kumbki hageja igal nädalal 42 tundi (12 x 7 : 2) ehk 2 tundi rohkem kui eeldatav täistööaeg TLS § 43 lg 1 järgi. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on jagada tööaeg hagejate vahel võrdselt, sest tunnistaja N R poolt koostatud nn tööaja arvestuse tabeleid kohtuotsuse tegemisel tõendina arvestada ei saa, kuna kostja väidetel ei ole N R kostja juures kunagi töötanud ega ka tööandjalt ülesannet saanud hagejate tööaja üle arvestust pidada. Pealegi on andmed hagejate töötamise kohta N R poolt koostatud ruudulistel lehtedel osaliselt valed ja osalised puudulikud.
24.Hagejate ja kostja töösuhte lõppemise osas leiab kohus, et töösuhte lõppemise ajaks tuleb lugeda hagejatel 01.02.2020, sest mõlemad hagejad on esitanud OÜ-le Campanula avalduse nendega töösuhte lõpetamiseks alates nimetatud kuupäevast. Hagejate väited, et nad töötasid tegelikult edasi kuni 02.04.2020 on paljasõnalised ja tõendamata ning vastuolus ka tunnistaja N R ütlustega, kelle väidetel töötasid hagejad kas 14. veebruarini või 8. märtsini.
25.Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et I S oli õigus saada töötasu OÜ-st Campanula: 2019 oktoobris 132 (22 tööpäeva x 6 töötundi) töötunni eest 839,52 eurot (132 x 6,36 /2019 IV kvartalis jaekaubanduses töötava isiku keskmine tunnitasu/) 2019 novembris 180 (30 päeva x 6 töötundi) töötunni eest 1144,80 eurot (180 x 6,36)
Lk (7)
2019 detsembris 186 (31 päeva x 6 töötundi) töötunni eest 1182,96 eurot (186 x 6,36) 2020 jaanuaris 186 (31 päeva x 6 töötundi) töötunni eest 1195,98 eurot (186 x 6,43 /2020 I kvartalis jaekaubanduses töötava isiku keskmine tunnitasu/). Kokku oli kogu töötamise aja eest I S õigus saada töötasu OÜ-st Campanulla 4363,26 eurot. Kuna tööandja on maksnud I S töötasu kokku kogu töötatud perioodi eest 924,48 eurot, kusjuures 2020 jaanuaris väidetavalt sularahas makstud töötasu kohus arvesse ei võta, sest kassa väljamineku orderil puudub allkiri raha saamise kohta hageja poolt, oleks I S õigus saada kostjalt töötasu kogu töötatud perioodi eest kokku 3438,78 eurot (brutos) /4363,26 – 924,48/. Kuivõrd kohtu menetluses on aga I S hagi OÜ Campanula vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 2162,07 eurot (brutos) (vt kohtuotsuse p 11) ja kohus TsMS § 439 kohaselt nõude piire ületada ei või, tuleb OÜ-lt Campanula välja mõista I S kasuks saamata jäänud töötasu 2162,07 eurot (brutos).
26.S J oli õigus saada töötasu OÜ-st Campanula 2019 novembris 108 (18 päeva x 6 töötundi) töötunni eest 686,88 eurot (108 x 6,36 /2019 IV kvartalis jaekaubanduses töötava isiku keskmine tunnitasu/) 2019 detsembris 186 (31 päeva x 6 töötundi) töötunni eest 1182,96 eurot (186 x 6,36) 2020 jaanuaris 186 (31 päeva x 6 töötundi) töötunni eest 1195,98 eurot (186 x 6,43 /2020 I kvartalis jaekaubanduses töötava isiku keskmine tunnitasu/). Kokku oli kogu töötamise aja eest S J õigus saada töötasu OÜ-st Campanulla 3065,82 eurot. Kuna tööandja on maksnud S J töötasu kokku kogu töötatud perioodi eest 494,34 eurot, kusjuures 2020 jaanuaris väidetavalt sularahas makstud töötasu kohus arvesse ei võta, sest kassa väljamineku orderil puudub allkiri raha saamise kohta, oleks S J õigus saada kostjalt töötasu kogu töötatud perioodi eest kokku 2571,48 eurot (brutos) /3065,82 – 494,34/. Kuivõrd kohtu menetluses on aga S J hagi OÜ Campanula vastu saamata jäänud töötasu nõudes summas 1641,16 eurot (vt kohtuotsuse p 11) ja kohus TsMS § 439 kohaselt nõude piire ületada ei või, tuleb OÜ-lt Campanula välja mõista S J kasuks saamata jäänud töötasu 1641,16 eurot (brutos). Tõendid, mida kohus kohtuotsuse tegemisel ei arvesta.
27.Kohus jätab TsMS § 238 lg 5 alusel tõenditena arvesse võtmata kohtumäärused, millega on menetlusse võetud teised võlaõiguslikud nõuded OÜ Campanula hagis Runa OÜ, N R ja S R vastu ning OÜ Campanula hagis Campanula Lill OÜ ja N R vastu, sest nimetatud tõendid ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel kohtu hinnangul asjakohased. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
28.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.
29.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
Lk (7)
30.Hagejad esitasid kõigepealt menetluskulude nimekirja nende menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 630 eurot töövaidluskomisjonis, järgmisena hagi koostamisega seotud menetluskulude kindlaksmääramiseks summas 450 eurot ja lõpuks menetluskulude kindlaksmääramiseks seoses kohtumenetlusega summas 1260 eurot ilma käibemaksuta, millest 800 eurot palub I S kanda tema pangakontole number xxx ja 460 eurot palub hageja S J kanda tema pangakontole xxx.
31.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista ka viivise tähtaegselt tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
32.Kostja on seisukohal, et hagejate esindaja poolt osutatud õigusabi osutamise aeg on üle paisutatud ning ei ole kooskõlas asja keerukusega ja selle lahendamiseks kulunud ajaga.
33.Kohus asub seisukohale, et põhjendatuks tuleb pidada hagejate menetluskulusid töövaidluskomisjonis summas 360 eurot ja hagimenetluses kohtus kokku summas 900 eurot. Kohus nõustub kostjaga, et abstraktne oma volitajate konsulteerimine hagejate esindaja poolt, ei saa olla menetluskuluks, mida teine pool peaks menetluse kaotamise korral vastaspoolele hüvitama, samuti ei saa menetluskulude nimekirja koostamine võtta aega 1 tund nagu hagejate esindaja seda märkinud on, kuna tegemist ei ole juriidilise dokumendiga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hagejate kasuks nende menetluskulude katteks 1260 eurot vastavalt hagejate taotletud proportsioonile. Tsiviilasja hinna määramine.
34.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. I S hagi hinnaks on nimetaust tulenevalt 2162,07 eurot ja S J hagi hinnaks 1641,16 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Randmaa kohtunik
Lk (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.