Kohus Kohtunik Kohtumääruse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Piret Rõuk 1.oktoober 2021 Tallinn
Kohtuasi
Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1303,12 eurot 1.september 2021
Ärakuulamise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Resolutsioon
Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord
2-19-110423
Avaldaja: Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu (registrikood 80135553, asukoht Gonsiori 7 10117 Tallinn, e-post [email protected]), seaduslik esindaja GP, lepinguline esindaja Deivi Vaht Puudutatud isik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx epost xxx)
1.Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu avaldus X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks rahuldada
2.Välja mõista Xlt põhivõlgnevus 1182,92 eurot (üks tuhat ükssada kaheksakümmend kaks eurot ja 92 senti), viivise võlgnevus kuni 10.04.2019 25,57 eurot (kakskümmend viis eurot ja 57 senti) ja viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 1182,92 eurot alates 11.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni Jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja määrata kindlaks pärast lõpplahendi jõustumist Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest
Avaldaja nõue
1.Tallinn, Gonsiori tn 7 korteriühistu (edaspidi avaldaja või korteriühistu) palus kohtule esitatud avalduses välja mõista Xlt (edaspidi puudutatud isik või korteriomanik) võlgnevuse 1182,92 eurot, avalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 25,57 eurot ja edaspidi seadusjärgse viivise 8% põhinõudelt kuni kogu summa kohase tasumiseni. Avalduse asjaolude kokkuvõte
2.Avalduse ja selle täpsustuste kohaselt on kostja korteriühistu liige, kellele kuulub 675/22052 mõttelist osa kinnistust. Võlgnikule kuuluva korteri nr xx üldpind on 67,50 ruutmeetrit. Alates 2018.aasta augustikuust ei ole puudutatud isik tasunud korteriühistu poolt esitatud arveid majandamiskulude eest. KrtS § 40 kohustab korteriühistu liiget tasuma perioodiliselt majandamiskulude arveid. Avaldaja põhikirja punkti 11 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud ulatuses. Avaldaja arvete aluseks on lisaks seaduses ja põhikirjas sätestatule üldkoosoleku otsused, kodukord ja majanduskava. Seega puudutatud isik kui elamu korteriomanik ning korteriühistu liige peab nii seaduse kui ka hageja põhikirja järgi osalema elamu majandamise ühiste kulude kandmisel. Krts § 42 lg-st 1 tulenevalt võib korteriühistu nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega. Augustis 2018.a avaldaja pangakontole tehtud makse kattis augustikuu arve osaliselt (summas 3,55), alates septembrikuust ei ole puudutatud isik midagi maksnud. Seega on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees alates augustist 2018 korteriomandi Gonsiori tn 7xx, Tallinn majandamiskulude arvetes osas kuni märts 2019 1182,92 eurot. Viivis alates 01.01.2018 määras 8% aastas oli kohtusse pöördumise ajaks 25,57 eurot. Kokku on korteriühistu nõue puudutatud isiku vastu 1208,49 eurot. Puudutatud isiku vastuväidete kokkuvõte
3.Puudutatud isik on seisukohal, et avaldus on põhjendamatu ja tõendamata. Vastuse kohaselt on puudutatud isik seoses korteri omandamisega alates 2014. aasta esimesest poolest korteriühistu liige ning tal on vastavalt KrtS-le ja varem kehtinud KÜS-le kohustus osaleda majandamiskulude kandmisel vastavalt kehtivale majanduskavale. Avaldajal majanduskavad puuduvad, korteriühistu juhatus ei ole seda koostanud ega üldkoosolekule kinnitamiseks esitanud. Korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, põhikirjaga võib ette näha erisusi. Korteriühistu põhikirjas erisusi ette nähtud ei ole. Tavapärase valitsemise kohta üldkoosoleku otsused enamalt puuduvad. Juhatus on teinud need omavoliliselt. Puudutatud isik on juhatuse liikmete tähelepanu eelnevale korduvalt juhtinud, nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kuna seda ignoreeriti, siis otsustas ta esitatavaid arveid ilma põhjendatud aluseta mitte aktsepteerida. Augustis 2018 tegi ta ettemakse 1500 €, sest eeldatavasti mingid kulud on põhjendatavad. Puudutatud isik on avaldanud lisaks majanduskulude arvestamise põhimõtetele vastuväiteid ka üldkoosoleku protokollide kehtivusele ja juhatuse liikme volitustele hagi esitada. Kohtumääruse põhjendused
4.Vaidlust ei ole, et puudutatud isiku omandis on korteriomand nr xx aadressil Tallinn, Gonsiori tn 7, üldpinnaga 67,50 m2, et korteriomanike poolt on moodustatud korteriühistu, kes tegeleb kortermaja majandamisega, et puudutatud isik on korteriühistu liige, et avaldaja on esitanud puudutatud isikule arveid, mille tasumise otsustas puudutatud isik 2018.a augustis tehtud makse järgselt lõpetada.
5.Avaldusest nähtuvalt on võlgnevuse ja viivise perioodiks 2018.a august kuni 2019.a märtsikuu. Seega kuulub asja lahendamisel kohaldamisele alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistu seadus (KrtS).
6.KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Sama paragrahvi lg 2 järgi korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule.
7.KÜ Gonsiori 7 põhikirja punkti 11 kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses osamaksu ja sihtotstarbelisi makseid. Põhikirja p 21 sätestab, et elamu majandamise ja hooldamise kulud kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsustele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas.
8.Korteriühistu sõlmitud lepingutega on tõendatud lepingute sõlmimine teenuste osutamiseks teenusepakkujatega AS Tallinna Vesi, AS Eesti Gaas, AS Utilitas, AS Eesti Energia, AS If Kindlustus, Tehnohooldus OÜ ning teenusepakkujate arvetega on tõendatud vastavate teenuste osutamine korteriühistule. Avaldaja on kohtule esitatud 12.06.2019 kordusüldkoosoleku protokolliga nr 26 ja 2019.a majandustegevuse aastakavaga tõendanud korteriühistu kulude kirjelduse koos ühikuhindadega 2019.a kohta ning 2018.a majandusaruande kinnitamise. Koosoleku päevakorrapunktis 7 otsusega on kinnitatud korteriühistu sõlmitud lepingud teenuste osutamiseks ja teenusepakkujad AS Tallinna Vesi, AS Eesti Gaas, AS Utilitas, AS Eesti Energia, AS If Kindlustus, Tehnohooldus OÜ.
9.Korteriühistu 18.06.2015 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et üldkoosolekul vastuvõetud otsustega otsustati elamu remondiraha koguda aastaringselt 0,7 eurot/m2 kohta ning hooldus- ja halduse tariifi tõsta 0,2838 eurolt 0,43 euroni/m2 kohta. Puudutatud isiku vastuväide üldkoosoleku otsuse kehtetuse kohta ei ole põhjendatud ega tõendatud, sest puuduvad kohtuotsused üldkoosolekute kehtetuks tunnistamise või tühisuse tuvastamise kohta ning käesolevaks ajaks on tähtajad koosoleku otsuse vaidlustamiseks möödunud.
10.Esitatud arvetega on tõendatud, et puudutatud isikule esitatud arvetel märgitud kulutused hoolduse ja halduse ning remonditasude tariifide osas vastavad eelnimetatud üldkoosolekul kehtestatud tariifidele ning on arvutatud lähtudes korteriomandi üldpinnast 67,5 m2, vastavalt 29,03 eurot ja 47,25 eurot. Arvetel märgitud küte, üldelekter, prügivedu on samuti arvestatud lähtudes puudutatud isiku korteriomandi üldpinnast 67,5 m2 ning teenuse osutajate AS-i Tallinna Küte, Eesti Energia AS-i, Tallinna Jäätmete taaskasutuskeskuse AS-i arved on jagatud korteriomandite vahel vastavalt üldpinna ruutmeetrile, mis on kooskõlas KrtS § 40 lg-ga 1 ja põhikirjaga. Avaldaja on põhjendanud, et üldelektri kulu tekib seoses üldkasutatavate ruumide - trepikojad, keldrid valgustamisega ja välisvalgustusega. Kohus peab antud kulu jagamist kõikide korteriomandite omanike vahel vastavalt üldpinna suurusele põhjendatuks, samuti on selline jaotus vastavuses seaduse ja põhikirjaga. Põhjendatud on ka arvetel märgitud fonoluku hoolduskulu, mis on vajalik fonoluku toimimiseks ning kulu on arvestatud vastavalt ELTIS Baltic OÜ arvetele, mis on jagatud korteriomanike vahel.
11.Avaldaja esitatud 28.06.2011a. üldkoosoleku protokolliga on tõendatud, et koosolekul otsustati päevakorra punktis 6, et veekadusid korterite vahel ära ei jagata ning korteriühistu peab kontrollima veenäitusid, mis tõendab avaldaja väidet, et veearvestus on korterites näidiku põhine. Avaldaja on esitanud vee kulu arvestused puudutatud isiku tarbimise kohta näiduni 455 m3 2019.a märtsikuu arvel. Kohtule esitatud HM Soojusmeister OÜ 21.12.2020 teostatud Gonsiori 7 korteris xx küttesüsteemi ja muude torustike ülevaatuse aruandega on tõendatud, et ülevaatuse käigus korteriühistu esimehe palvel kontrollitud veemõõtja näit oli 846 m3. Seega saab arvetel märgitud veekulu näiduni 455 m3 pidada põhjendatuks ja tõendatuks. Puudutatud isik ei ole tõendanud teistsugust veekulu arvestust, mis avaldaja arvestuse ja veekulu kohta esitatud tõendi ümber lükkaks. Eeltoodud tõenditega loeb kohus hageja esitatud põhinõude suuruse põhjendatuks ja tõendatuks.
12.Vastavalt VÕS § 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg l järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat ning vastavalt selle paragrahvi kolmandale lõikele loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.
13.Arvetega on tõendatud, et need on puudutatud isikule esitatud igakuiselt ja nendel märgitud majandamiskulud tuli tasuda arvete esitamise kuu 25.-ndaks kuupäevaks. Tekkinud võlg muutus seega sissenõutavaks tasumise tähtajale järgnevast päevast ning selleks ajaks maksetega hilinemisel või mittetasumisel osutus korteriomanik võlglaseks korteriühistu ees. Arvete ja laekumistega on tõendatud, et puudutatud isik ei ole avalduses esile toodud arveid avaldajale nõuetekohaselt tasunud, samuti, et augustis 2018 hageja pangakontole tehtud makse kattis augustikuu arve osaliselt summas 3,55 eurot, alates septembrikuust ei ole ta arveid tasunud. Seega on puudutatud isiku võlgnevus avaldaja ees alates augustist 2018 kuni märtsini 2019 korteriomandi Gonsiori tn 7-xx, Tallinn majandamiskulude arvete eest kokku 1182,92 eurot muutunud sissenõutavaks.
14.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 ning KrtS § 42 lg 1 järgi viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest, kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
15.Avaldaja nõuab avalduses viivist iga arve eest kuni kohustuste kohase täitmiseni. Kohus on seisukohal, et avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 25.08.2018
kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni 10.04.2019 kokku 25,57 eurot kooskõlas kehtiva seadusandlusega ning viivise väljamõistmine on puudutatud isiku korduvate kohustuste täitmata jätmise tõttu põhjendatud. Seega tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista avalduse esitamise päevani sissenõutavaks muutunud viivis 25,57 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhinõudelt 1182,92 eurot alates 11.04.2019 kuni põhinõude täitmiseni.
16.Kohus on seisukohal, et avaldajal oli õigus avalduse esitamiseks järgnevatel põhjendustel. KrtS § 12 lg-st 1 ja 24 lg-st 1 tuleneb, et korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriühistu kaudu ning juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse muuhulgas MTÜS § 19 lg 1 p-s 4 sätestatut, mille kohaselt juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine, õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine.
17.Eelnevat tulenevalt on üldkoosoleku otsust vaja juhatuse või selle muu organiga õigusvaidluse pidamiseks ja selleks ühingule esindaja määramiseks. Kuna käesolev vaidlus puudutab majandamiskulude sissenõudmist ühistu liikmelt, siis ei ole selleks vaja üldkoosoleku otsust. Avaldaja seaduslik esindaja GP on kantud juhatuse liikmena äriregistrisse ning tema õigusi ei ole registrikaardil olevate andmete järgi piiratud, vaid sellele tehtud märkuse kohaselt võib korteriühistut esindada kõikide tehingute tegemisel iga juhatuse liige. Korteriühistu põhikirja p 19 kohaselt võib ühistut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. Seega oli GPl endal õigus esindada korteriühistut aga ka volitada ühistu liikme vastu majandamiskulude võlgnevuse nõudes ühistut esindama nii ÜK kui advokaat Deivi Vahtu. Seejuures eeldatakse TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause kohaselt advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu, mida adv. D.Vaht on ka kinnitanud. Menetluskulude jaotus
18.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas oma kohustuste täitmata jätmisega avaldaja kohtusse pöördumise on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtumääruse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.02.2022 määrusega nr 219-110423.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.