2-20-18616/23 - Täitmine - Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

31.augustini, s.o ajal, kui lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures (p 3). Laste spordiga seotud kulud (jalgpall ja korvpall) pidi kandma hageja (p 4). Pooled leppisid kokku, et juhul, kui suureneb lapse riikliku toetuse määr, suurendab hageja lapsele makstavat elatist riikliku lastetoetuse suurenenud osast 50% võrra mõlema lapse osas (p 5). Kostjad esitasid 02.10.2020 kohtutäiturile täitmisavaldused täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes (kostja I täiteasi nr XXXXXXXXXXXXX ja kostja II täiteasi nr XXXXXXXXXXXXX). Täiteasjade aluseks on Viru Maakohtu 31.10.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-8920 tulenev elatisevõlg. Kohtutäitur Kristel Maalman arestis 07.12.2020 hageja pangakontolt perioodi 09.11.2018–02.10.2020 elatisevõla kostja I ees 1211 eurot, millele lisandus kohtutäituri tasu 432 eurot, ja kostja II ees 1211 eurot, millele lisandus kohtutäituri tasu 396 eurot. Asjas on täidetud TMS § 221 lg-s 1 toodud alus – nõue on rahuldatud ja need (elu)sündmused on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kompromiss sõlmiti 31.10.2018 kohtuistungil. Kohtuistungi helisalvestisest tuleb välja, et peretoetused pidid jääma hagejale. Kompromissi p-s 5 fikseeriti põhimõte, et juhul kui suureneb lapse riikliku toetuse määr, suurendab hageja makstavat elatist riikliku lastetoetuse suurenenud osast 50% võrra mõlema lapse osas. Seega on jõustunud kohtulahendiga lahendatud, et peretoetused jäävad hagejale ja see on võetud aluseks elatise suuruse määramisel. Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2018 otsusega lõpetati peretoetuste maksmine hagejale alates 01.11.2018. Otsuse tegemise aluseks oli kostjate seadusliku esindaja 20.09.2018 taotlus. Kostjate seaduslik esindaja varjas kompromissiläbirääkimistel, et peretoetused määratakse talle. Hageja on vähendanud tasutud elatist peretoetuste summa ulatuses, s.o 2018. aastal 55 eurot ja alates 2019. aastast 60 eurot lapse kohta kuus. Peretoetused, mis pidid jääma hagejale, on makstud alates

3.Viru Maakohus jättis 30. aprilli 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostjate kasuks menetluskulud 420 eurot ja viivise menetluskuludelt (420 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tühistas Viru Maakohtu 21. detsembri 2020 hagi tagamise määruse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejal kohtulahendist tulenev kohustus tasuda kostjatele perioodiliselt elatist. Olukorras, kus täitemenetlus oli juba elatisevõla sissenõudmiseks algatatud, võib eeldada, et ka edaspidi alustatakse tasaarvestatud summa osas täitemenetlust. Lähtudes Riigikohtu selgitustest (3-2-1-31-10) on hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ja puudub alus jätta see TsMS § 423 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et hageja väited elatise nõuetekohase tasumise kohta on ebaselged. Hageja väitel on ta vähendanud elatist peretoetuste summa ulatuses, s.o 2018. aastal 55 eurot ja alates 2019. aastast 60 eurot lapse kohta kuus. Kontoväljavõtte kohaselt on hageja kostjatele 01.11.2018–08.10.2020 maksnud 17 kuul kokku 3673 eurot. Kohtumääruse järgi tulnuks tasuda 6356 eurot, seega moodustab vahe 2692 eurot. Kostjad esitasid täitmisavaldused perioodi 09.11.2018–02.10.2020 elatisevõla osas kokku 2422 eurot. Tasumisele kuulunud summade ja täitmiseks esitatud elatisevõla vahe moodustab 270 eurot. Kontoväljavõtte kohaselt on hageja arvestanud elatisest maha ka lastele tehtud kulutusi 72 eurot, mida kostjate seaduslik esindaja on eeltoodud arvestusest lähtuvalt ilmselt aktsepteerinud. Seega on hagiavaldusest ja lisatud tõenditest selge, et vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas elatisenõuet saab tasaarvestada peretoetustega. Kohtumäärus ei sisalda viidet, et hageja kohustub tasuma elatist alates 09.11.2018. a 185 eurot lapse kohta tingimusel, et peretoetused makstakse talle ja tal on õigus arvestada peretoetuste summa 100% (või 50%) ulatuses elatisest maha. Kuna kohtulahend on jõustunud, siis ei saa lahendit täiendada tingimustega, mis olid kokkuleppe sõlmimisel läbirääkimiste teemaks, kuid jäid kohtu kinnitatud kompromissis kajastamata. Ka ei välista kostjate seadusliku esindaja elatise vähendamiseks antud nõusolek iseenesest jõustunud kohtulahendi sundtäitmist. Kohus märkis, et elatise saajateks on alaealised lapsed, peretoetuste saajaks aga vanem, mis teeb nende nõuete tasaarvestamise küsitavaks. Peretoetuste eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist, mitte toetada üht vanemat elatise maksmise kohustuse täitmisel. Küll aga saab kohtus elatisevaidluse lahendamisel arvestada sellega, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada peretoetuse arvel. 31.10.2018 kompromissi sõlmimise ajal sai peretoetusi hageja, alates 01.11.2018 määrati peretoetused kostjate seaduslikule esindajale. Kui hageja leiab, et ta ei pea tasuma elatist jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud suuruses, siis tuleb hagejal pöörduda kohtusse hagiga elatise suuruse muutmiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa hageja kohtulahendiga väljamõistetud elatist vähendada.

4.A.R. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. aprilli 2021 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) TMS § 221 lg-st 2 tuleneb järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKm 2-16-17776, p 13). Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2018 otsusega lõpetati peretoetuste maksmine hagejale alates 01.11.2018. Otsuse tegemise aluseks oli kostjate seadusliku esindaja 20.09.2018 taotlus. Kostjate seaduslik esindaja ei avaldanud 31.10.2018 kohtuistungil, et ta on esitanud avalduse peretoetuste määramiseks enda nimele. Vastupidi, läbirääkimistel kostjate seaduslik esindaja nõustus, et peretoetuste maksmine jätkub nii nagu see on olnud. Kohus nõustus hagejaga, et elatise suuruse määramise läbirääkimistel lähtuti olukorrast, kus peretoetused maksti hagejale. Hageja on teostanud tasaarvestused pärast kohtumääruse jõustumist 31.10.2018. Peretoetused, mis pidid jääma hagejale, läksid 01.11.2018 üle kostjate seaduslikule esindajale, kes selle arvelt täitis hageja elatise tasumise kohustust, mille kohta kostjate seaduslik esindaja andis ka oma nõusoleku. Riigikohtu seisukohast (2-16-11905) tulenevalt tuleb peretoetusi arvestada elatiseks tasutavate summade määramisel. Seega on täidetud TMS § 221 lg-s 1 toodud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks – nõue on rahuldatud ja need (elu)sündmused, on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kostjate seaduslik esindaja on avaldanud pärast lahendi jõustumist, et hageja võib tasuda elatist peretoetuste võrra vähem, kuna kostjate seaduslik esindaja muutis peretoetuste saajat. Tasudes igakuiselt 260 eurot, on hageja kohtumääruse täitnud; 2) juhul kui kostjate seaduslik esindaja on hea usu põhimõttega vastuolus oma õigusi kuritarvitades ja vastuoluliselt käitudes (jättes hagejale ja kohtule avaldamata, et sotsiaalkindlustusamet on peretoetused määranud hageja asemel kostjate seaduslikule esindajale; avaldanud, et ta ei pööra kohtulahendit sundtäitmisele) mõjutanud hagejat käituma kohtumenetluses selliselt, et ta jättis oma olulised menetluslikud õigused kasutamata (hageja oleks sõlminud kompromissi teistel tingimustel), võib TMS § 221 lg-s 2 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete esitamise piirangu kohaldamine olla vastuolus hea usu põhimõttega (vt RKTKm 3-2-1-78-11, p 11). Seetõttu on hagejal õigus esitada vastuväited kohtumäärusele olenemata sellest, et tegemist on jõustunud kohtulahendiga.