Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
1. oktoober 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-18616
Tsiviilasi
A.R. hagi A.A. ja B.B vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. aprilli 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
A.R. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): A.R. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Vastustajad (kostjad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) ja B.B (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja E.E., lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. aprilli 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.R. kanda.
3.Välja mõista A.R.lt A.A. ja B.B kasuks menetluskulude katteks 360 eurot.
4.A.R. on kohustatud tasuma väljamõistetud menetluskuludelt 360 eurot viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.A.R. (hageja) esitas 17.12.2021 maakohtule A.A. (kostja I) ja B.B (kostja II) vastu hagi, milles palus tunnistada täiteasjades nr XXXXXXXXXXXXX ja XXXXXXXXXXXXX sundtäitmise täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 alusel lubamatuks, sest nõue on rahuldatud. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Viru Maakohus 31.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-8920 kostjate seadusliku esindaja E.E.i ja hageja vahelise kompromissi, mille kohaselt hageja kohustus tasuma elatist alates 09.11.2018 hiljemalt iga kuu 9. kuupäevaks 185 eurot lapse kohta E.E.i arvelduskontole (määruse p 2). Hageja ei pidanud maksma elatist suveperioodil 1. juunist
31.augustini, s.o ajal, kui lapsed elavad võrdselt mõlema vanema juures (p 3). Laste spordiga seotud kulud (jalgpall ja korvpall) pidi kandma hageja (p 4). Pooled leppisid kokku, et juhul, kui suureneb lapse riikliku toetuse määr, suurendab hageja lapsele makstavat elatist riikliku lastetoetuse suurenenud osast 50% võrra mõlema lapse osas (p 5). Kostjad esitasid 02.10.2020 kohtutäiturile täitmisavaldused täitemenetluse läbiviimiseks hageja suhtes (kostja I täiteasi nr XXXXXXXXXXXXX ja kostja II täiteasi nr XXXXXXXXXXXXX). Täiteasjade aluseks on Viru Maakohtu 31.10.2018 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-8920 tulenev elatisevõlg. Kohtutäitur Kristel Maalman arestis 07.12.2020 hageja pangakontolt perioodi 09.11.2018–02.10.2020 elatisevõla kostja I ees 1211 eurot, millele lisandus kohtutäituri tasu 432 eurot, ja kostja II ees 1211 eurot, millele lisandus kohtutäituri tasu 396 eurot. Asjas on täidetud TMS § 221 lg-s 1 toodud alus – nõue on rahuldatud ja need (elu)sündmused on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kompromiss sõlmiti 31.10.2018 kohtuistungil. Kohtuistungi helisalvestisest tuleb välja, et peretoetused pidid jääma hagejale. Kompromissi p-s 5 fikseeriti põhimõte, et juhul kui suureneb lapse riikliku toetuse määr, suurendab hageja makstavat elatist riikliku lastetoetuse suurenenud osast 50% võrra mõlema lapse osas. Seega on jõustunud kohtulahendiga lahendatud, et peretoetused jäävad hagejale ja see on võetud aluseks elatise suuruse määramisel. Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2018 otsusega lõpetati peretoetuste maksmine hagejale alates 01.11.2018. Otsuse tegemise aluseks oli kostjate seadusliku esindaja 20.09.2018 taotlus. Kostjate seaduslik esindaja varjas kompromissiläbirääkimistel, et peretoetused määratakse talle. Hageja on vähendanud tasutud elatist peretoetuste summa ulatuses, s.o 2018. aastal 55 eurot ja alates 2019. aastast 60 eurot lapse kohta kuus. Peretoetused, mis pidid jääma hagejale, on makstud alates
01.11.2018 kostjate seaduslikule esindajale, kes siis selle arvelt täitis hageja elatise tasumise kohustust.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud, leides, et hagi tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata või rahuldamata. Hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna täitemenetlused lõpetati 17.12.2020. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võib üldjuhul esitada täitemenetluse kestel. Hageja väited elatise nõuetekohase maksmise kohta on ebaselged, kuna esitamata on vastavad arvestused.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 30. aprilli 2021 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt välja kostjate kasuks menetluskulud 420 eurot ja viivise menetluskuludelt (420 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tühistas Viru Maakohtu 21. detsembri 2020 hagi tagamise määruse. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejal kohtulahendist tulenev kohustus tasuda kostjatele perioodiliselt elatist. Olukorras, kus täitemenetlus oli juba elatisevõla sissenõudmiseks algatatud, võib eeldada, et ka edaspidi alustatakse tasaarvestatud summa osas täitemenetlust. Lähtudes Riigikohtu selgitustest (3-2-1-31-10) on hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks ja puudub alus jätta see TsMS § 423 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega, et hageja väited elatise nõuetekohase tasumise kohta on ebaselged. Hageja väitel on ta vähendanud elatist peretoetuste summa ulatuses, s.o 2018. aastal 55 eurot ja alates 2019. aastast 60 eurot lapse kohta kuus. Kontoväljavõtte kohaselt on hageja kostjatele 01.11.2018–08.10.2020 maksnud 17 kuul kokku 3673 eurot. Kohtumääruse järgi tulnuks tasuda 6356 eurot, seega moodustab vahe 2692 eurot. Kostjad esitasid täitmisavaldused perioodi 09.11.2018–02.10.2020 elatisevõla osas kokku 2422 eurot. Tasumisele kuulunud summade ja täitmiseks esitatud elatisevõla vahe moodustab 270 eurot. Kontoväljavõtte kohaselt on hageja arvestanud elatisest maha ka lastele tehtud kulutusi 72 eurot, mida kostjate seaduslik esindaja on eeltoodud arvestusest lähtuvalt ilmselt aktsepteerinud. Seega on hagiavaldusest ja lisatud tõenditest selge, et vaidlusaluseks küsimuseks on see, kas elatisenõuet saab tasaarvestada peretoetustega. Kohtumäärus ei sisalda viidet, et hageja kohustub tasuma elatist alates 09.11.2018. a 185 eurot lapse kohta tingimusel, et peretoetused makstakse talle ja tal on õigus arvestada peretoetuste summa 100% (või 50%) ulatuses elatisest maha. Kuna kohtulahend on jõustunud, siis ei saa lahendit täiendada tingimustega, mis olid kokkuleppe sõlmimisel läbirääkimiste teemaks, kuid jäid kohtu kinnitatud kompromissis kajastamata. Ka ei välista kostjate seadusliku esindaja elatise vähendamiseks antud nõusolek iseenesest jõustunud kohtulahendi sundtäitmist. Kohus märkis, et elatise saajateks on alaealised lapsed, peretoetuste saajaks aga vanem, mis teeb nende nõuete tasaarvestamise küsitavaks. Peretoetuste eesmärk on toetada lastega peresid ja laste kasvatamist, mitte toetada üht vanemat elatise maksmise kohustuse täitmisel. Küll aga saab kohtus elatisevaidluse lahendamisel arvestada sellega, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada peretoetuse arvel. 31.10.2018 kompromissi sõlmimise ajal sai peretoetusi hageja, alates 01.11.2018 määrati peretoetused kostjate seaduslikule esindajale. Kui hageja leiab, et ta ei pea tasuma elatist jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud suuruses, siis tuleb hagejal pöörduda kohtusse hagiga elatise suuruse muutmiseks. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa hageja kohtulahendiga väljamõistetud elatist vähendada.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A.R. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. aprilli 2021 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) TMS § 221 lg-st 2 tuleneb järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi (RKTKm 2-16-17776, p 13). Sotsiaalkindlustusameti 30.10.2018 otsusega lõpetati peretoetuste maksmine hagejale alates 01.11.2018. Otsuse tegemise aluseks oli kostjate seadusliku esindaja 20.09.2018 taotlus. Kostjate seaduslik esindaja ei avaldanud 31.10.2018 kohtuistungil, et ta on esitanud avalduse peretoetuste määramiseks enda nimele. Vastupidi, läbirääkimistel kostjate seaduslik esindaja nõustus, et peretoetuste maksmine jätkub nii nagu see on olnud. Kohus nõustus hagejaga, et elatise suuruse määramise läbirääkimistel lähtuti olukorrast, kus peretoetused maksti hagejale. Hageja on teostanud tasaarvestused pärast kohtumääruse jõustumist 31.10.2018. Peretoetused, mis pidid jääma hagejale, läksid 01.11.2018 üle kostjate seaduslikule esindajale, kes selle arvelt täitis hageja elatise tasumise kohustust, mille kohta kostjate seaduslik esindaja andis ka oma nõusoleku. Riigikohtu seisukohast (2-16-11905) tulenevalt tuleb peretoetusi arvestada elatiseks tasutavate summade määramisel. Seega on täidetud TMS § 221 lg-s 1 toodud alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks – nõue on rahuldatud ja need (elu)sündmused, on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist. Kostjate seaduslik esindaja on avaldanud pärast lahendi jõustumist, et hageja võib tasuda elatist peretoetuste võrra vähem, kuna kostjate seaduslik esindaja muutis peretoetuste saajat. Tasudes igakuiselt 260 eurot, on hageja kohtumääruse täitnud; 2) juhul kui kostjate seaduslik esindaja on hea usu põhimõttega vastuolus oma õigusi kuritarvitades ja vastuoluliselt käitudes (jättes hagejale ja kohtule avaldamata, et sotsiaalkindlustusamet on peretoetused määranud hageja asemel kostjate seaduslikule esindajale; avaldanud, et ta ei pööra kohtulahendit sundtäitmisele) mõjutanud hagejat käituma kohtumenetluses selliselt, et ta jättis oma olulised menetluslikud õigused kasutamata (hageja oleks sõlminud kompromissi teistel tingimustel), võib TMS § 221 lg-s 2 sätestatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete esitamise piirangu kohaldamine olla vastuolus hea usu põhimõttega (vt RKTKm 3-2-1-78-11, p 11). Seetõttu on hagejal õigus esitada vastuväited kohtumäärusele olenemata sellest, et tegemist on jõustunud kohtulahendiga.
5.A.A. ja B.B vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleks hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna täitemenetlused on lõppenud ja puuduvad saadavad õigushüved; 2) on hagi põhjendamatu ja tõendamata. Kostjate seaduslik esindaja ei ole kinnipidamisi erinevate kulude katteks aktsepteerinud. Täidetud ei ole ka kompromissi p 3 eeldus, kuna kostja I veedab suved emaga. Hagiavaldusest ei selgu arvestused, mistõttu kostjatel ei ole võimalik esitada vastuväiteid. Kohus märkis õigesti, et poolte kirjavahetus ei välista jõustunud kohtulahendi sundtäitmist. Sealjuures kostjate seadusliku esindaja pakkumist tasuda elatist igakuiselt ignoreeriti. Kui hageja leiab, et ta ei pea tasuma elatist jõustunud kohtulahendiga määratud suuruses, siis tuleb tal pöörduda kohtusse hagiga elatise suuruse muutmiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
30.aprilli 2021 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
7.Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.
7.1.TMS § 221 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited (nõue on rahuldatud, ajatatud, tasaarvestatud vms) on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, et maakohus on nimetatud sätet valesti kohaldanud, on ekslik. Riigikohus on 24.10.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-16-17776 p-s 13 asunud seisukohale, et TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. TSM § 221 lg-st 2 tuleneb järeldus, et kui sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise alus tekkis juba kohtumenetluse käigus, kuid seda ei olnud võimalik objektiivsel põhjusel menetlusõiguslikult tõhusalt maksma panna selliselt, et kohus oleks selle aluse kohta saanud võtta kohtulahendis seisukoha, siis on võimalik ka sellele alusele tuginedes esitada TMS § 221 lg 1 järgne hagi. Puudub vaidlus, et kuni 01.11.2018 maksti peretoetused hageja arveldusarvele ning alates 01.11.2018 kostjate ema arveldusarvele. Hageja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et 31.10.2018 kompromissi kinnitamise määruses puudub viide, et hageja tasub kummalegi kostjale elatist 185 eurot kuus tingimusel, et peretoetused makstakse hagejale, st et hageja elatise maksmise kohustus täidetakse osaliselt 100% peretoetuste arvel. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et juhul, kui pooled oleksid soovinud eelmärgitud asjaolu (peretoetustega arvestamine) kompromissi sõlmimisel arvesse võtta, oleksid nad saanud selle kompromissi tingimustesse märkida. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud TMS § 221 lg-s 2 märgitud alust kompromissi sõlmimisel esile tuua ning seetõttu ei ole põhjendatud tema seisukoht, et maakohus on hagi rahuldamata jättes kohaldanud ebaõigesti TMS § 221 lg-t 2.
7.2.Hageja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et praeguse vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas tal on õigus teostada tasaarvestust elatise summa ja hageja poolt saamata jäänud peretoetuste summa osas. Vastavalt VÕS § 200 lg 1 p-le 1 ei saa tasaarvestada ülalpidamise nõuet. Hageja on jätnud nimetatud sätte põhjendamatult arvestamata.
7.3.Maakohus on õigesti märkinud, et kompromissis kokku lepitud elatise suuruse muutmiseks võib hageja esitada TsMS § 459 lg-s 1 ettenähtud hagi.
8.Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjate kulud õigusabile seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega (sh apellatsioonkaebusega tutvumine) 3 tunni ulatuses on 360 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus leiab, et kostjate õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning hagejalt tuleb kostjate kasuks menetluskulud 360 eurot välja mõista.
TsMS § 177 lg 4 kohaselt peab hageja maksma väljamõistetavatelt menetluskuludelt alates otsuse jõustumiseni kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.