Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Kohtuasi
KRe hagi ARi vastu kaasomandi lõpetamiseks ARi vastuhagi KRe vastu kaasomandi lõpetamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
KRe apellatsioonkaebus
Kaebuse hind ringkonnakohtus
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja KR (isikukood xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja Kaja Lepik Kostja AR (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Veso Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 19. oktoobri 2020 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. Poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Keelduda KRe poolt 28.09.2021 esitatud menetluskulude nimekirja vastuvõtmisest.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.KR (hageja) esitas Harju Maakohtule 27.03.2019 hagiavalduse ja 28.03.2019 selle täienduse TB ja VBi vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on pooled Xxxxxxxxx xx, Xxxxx linn asuva kinnistu, registriosa numbriga xxxxxxxxx (edaspidi kinnistu), kaasomanikud. Hagejale kuulub 2607/4703 kaasomandist ning TBle ja VBile ühisomanikena 2096/4703 kaasomandist. Poolte vahel on sõlmitud kasutuskorra kokkulepe. Kinnistu koosseisu kuulub elamu, mida hageja on oma perekonnaga kasutanud koduna alates 2002. aastast. Hageja kasutuses on elamust alumise korruse tuba, köök ja wc ning teise korruse pööning. Hageja on seni oma kuludega soojustanud talle kuuluva pööningu ja oma osa elamust, hageja kasutuses olev elamuosa on renoveeritud. T. B ja V. Bi kasutuses on elamu esimesel korrusel asuvad toad ja esik, mis on amortiseerunud, kuna neid ei kasutata aastaringselt elamiseks. Hageja soovib omandada T. B ja V. Bi osa kaasomandist. Hageja perekonnas kasvavad lapsed. Kaasomandi lõpetamisel tekib hageja perekonnale rohkem ruumi ja on võimalus elamu täies mahus renoveerida. Hageja soovib lõpetada kaasomandi selliselt, et kinnistu jääb hagejale ja hageja tasub kaasomanikele 1/3 elamuosa eest 10 000 eurot ja 2096/4703 suuruse mõttelise osa maa eest 45 eurot/m2.
3.Harju Maakohtu 24.04.2020 määrusega asendas kohus T. B ja V. Bi ARiga (kostja), kuna senised kostjad kinkisid neile kuulunud mõttelise osa kinnistust A. Bile.
4.Hageja esitas 08.05.2020 ja 10.05.2020 uue kostja osas hagiavalduse täpsustuse. Hageja palub kaasomandi lõpetada selliselt, et kinnistu ainuomanikuks määratakse hageja ning kostjale mõistetakse hüvitiseks välja tema osa rahas hinnaga 33,17 eurot m2. Hageja palub kohustada kostjat andma nõusolek kinnistu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. Kostja vastuväited hagile ja vastuhagi
5.Kostja vaidleb vastu kaasomandi lõpetamisele hageja poolt pakutud viisil. Hageja on nimetanud kostja kaasomandi osa suuruseks 1/3, kuigi tegelikkuses on see 2096/4703 ehk 44,57%.
6.Kostja esitas 15.05.2020 vastuhagi, milles palub kaasomandi lõpetada selliselt, et kinnistu jäetakse kostja ainuomandisse ja hagejale mõistetakse välja hüvitis 86 475 eurot kaasomandiosa kaotuse eest. Kostja palub kohustada hagejat andma tahteavaldus kinnistu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu
ainuomanikuna kinnistusraamatusse kostja. Alternatiivselt palub kostja lõpetada kaasomandi selliselt, et kinnistu müüakse tervikuna kaasomanikevahelisel enampakkumisel ja kohustada hagejat andma nõusolek omanikukande muutmiseks, millega omanikuna kantakse kinnistusraamatusse enampakkumise võitja.
7.Vastuhagi kohaselt elab kostja kahetoalises korteris Xxxxxs koos oma abikaasa ja kahe lapsega. Kuna kostja perekonnal on suur ruumipuudus, siis sel põhjusel sõlmisid endised kinnistu kaasomanikud, kes on kostja vanemad, kostjaga kinkelepingu. Kostja on elanud kinnistul ajavahemikul 2004. a – 2007. Kostja vanemad alustasid remonttöödega kaasomandiosas juba 2005. a. Remonttööd katkesid, kuna hageja alustas ebaseaduslikke ehitustöid, mille tagajärjel tekkisid kostja elamuosa lakke ja seintesse praod. Kostja ja tema vanemate remonttööd on olnud takistatud hageja käitumise tõttu, kuna kardeti ilma projektita hageja ehitustööde tõttu lagede täiendavat vajumist ja seinte pragunemist. See oli ka põhjus, miks kostja pidi endale 2007 ostma korteri Xxxxxsse. Xxxxx Linnavalitsus on hagejale teinud korduvalt ettekirjutusi. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et kostja ja tema vanemad ei saaks oma kaasomandi osa kasutada. Samuti on hageja sissesõidutee autodega sisuliselt blokeerinud. Hageja on põhjustanud olukorra, kus kostja pole 13 aastat saanud tema kasutuses olevat elamuosa kasutada. Kostja perel on ruumipuudus, mistõttu tuleb kaasomand lõpetada ja määrata kostja kinnistu ainuomanikuks. Kuna pooled on esitanud vastassuunalised nõuded, siis esitab kostja alternatiivnõude müüa kinnistu kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Hageja vastuväited vastuhagile
8.Hageja vastuhagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Kinnistu müük kaasomanikevahelisel enampakkumisel ei ole õiglane hageja suhtes, sest hagejale kuuluva kaasomandiosa reaalne väärtus on oluliselt suurem kinnisasja arvutuslikust väärtusest. Kaasomandi osade suurus ei ole kooskõlas kaasomanike panustega kinnisasja säilitamisel. Kostja pakutud hinna eest ei ole hagejal võimalik osta teist samaväärset elamispinda. Ebaõige on kostja seisukoht, et kostja vanematel ei olnud võimalik jätkata remonttöid hageja ehitustööde tõttu. Praod ei tekkinud hageja tõttu. Maakohtu otsus ja põhjendused
9.Harju Maakohus jättis 19.10.2020 otsusega hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi alternatiivse nõude osas. Maakohus lõpetas kinnisasja kaasomandi kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Maakohus määras, et saadud rahast arvata esmalt maha täitemenetluse läbiviimise kulud ning seejärel jagada saadud raha kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele, s.o 2607/4703 hagejale ja 2096/4703 kostjale. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
10.Pooled ei vaidle, et nende kaasomandisse kuulub kinnisasi asukohaga Xxxxxxxxx xx, Xxxxx (reg nr xxxxxxxxx), millest hagejale kuulub 2607/4703 mõttelist osa ja kostjale 2096/4703 mõttelist osa. Vaidlus puudub ka selles, et kaasomand tuleb lõpetada, kuid
pooltel on erimeelsus kaasomandi lõpetamise viisi osas. Kohus võttis arvesse, et nii hageja kui kostja soovivad kinnisasja ainuomanikuks saada ning hagejal ja kostjal on maakohtu hinnangul kinnisasjaga võrdne seotus. Kohus tugines Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-14-17 (p 24) ning leidis, et tegemist on viidatud lahendis kirjeldatud olukorraga, kus hageja ja kostja soovivad mõlemad saada kinnisasja ainuomanikuks ning nende huvid kinnisasja omandamise vastu on võrdse kaaluga. Nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest on vaidlusalune kinnisasi kinnistatud 13.12.2000 ning omanikena on kinnistusraamatusse kantud AT 2/3 mõttelise osa omanikuna ning T. B 1/3 mõttelise osa omanikuna. Käesolevas asjas esitatud asjaoludest ilmneb, et A. T oli hageja isa ning T. B on kostja ema. Seega on nii hagejal kui kostjal kõnealuse kinnistuga seos juba lapsepõlvest. Samuti on nii hageja kui kostja avaldanud, et soovivad kinnistul elada seoses perekonnaliikmete arvu suurenemisega ning peavad vaidlusalust kinnistut selleks sobivaks kohaks. Maakohtu hinnangul on tegemist võrdselt hinnatavate huvidega kinnistu omandamise vastu ning kumbki nimetatud asjaoludest ei anna alust lõpetada kaasomand viisil, mille kohaselt kohus määraks, et hageja või kostja saab kohtulahendi alusel kinnisasja ainuomanikuks. Maakohus oli seisukohal, et nii hagejale kui kostjale tagab kõige soodsama tulemuse lahendus, kus kinnistu pannakse kaasomanikevahelisele enampakkumisele, kuna sellisel juhul saab omandi kaotav kaasomanik võimalikult suure hüvitise. Samuti võttis kohus arvesse asjaolu, et poolte vahel on erimeelsus küsimuses, milline on kaasomandisse kuuluva kinnistu väärtus. Olukorras, kus kinnistu pannakase kaasomanikevahelisele enampakkumisele, langeb vastav probleem ära ning kinnistu õiglane väärtus kaasomanike silmis selgub enampakkumise käigus.
11.Seoses hageja väidetega, et hageja on kinnistusse varaliselt enam panustanud, märkis maakohus, et lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-102-05 p-s 16 rõhutatust tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte nt ainuüksi mõttelise osa, harilikust väärtusest. Hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid ja tõendeid, mis annaksid kohtule aluse eelnimetatud Riigikohtu lahendis väljendatud põhimõttest kõrvale kaldumiseks. Samuti võtab kohus arvesse kostja esitatud selgitusi selle kohta, et ka kostja on soovinud tema kasutuses olevat kaasomandiosa remontida, kuid see on olnud raskendatud lähtuvalt hagejast tulenevatest asjaoludest.
12.Eelnevast tulenevalt asus maakohus seisukohale, et kaasomanike huve kaaludes on põhjendatud kaasomand lõpetada kinnistu kaasomanikevahelisele enampakkumisele panemise teel.
13.Kostja on esitanud täiendavalt taotluse määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord, mille kohaselt müüa kinnistu kaasomanike vahelisel enampakkumisel täitemenetluse seadustiku sätete alusel algihinnaga 50 000 eurot, pakkumise sammuga 1000 eurot ning saadud raha jagada selliselt, et kinnistu müügihinnast maha arvestada täiemenetluse läbiviimise kulud ning sellest järele jäävast summast maksta välja enampakkumise ja kaasomandi osa kaotanud kaasomanikule müügihinna osa vastavalt tema kaasomandi suurusele. Enampakkumise järgselt kinnistusraamatu III jaost kustutada esimesel järjekohal olev märkus kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta.
14.Maakohus leidis, et kostja taotlus täitmise korra kindlaks määramise osas tuleb rahuldada osaliselt. Põhjendatud on määrata kindlaks, et kinnistu müügihinnast tuleb maha arvata täitemenetluse kulud. Ülejäänud osas ei pidanud kohus kostja taotlust põhjendatuks. Kohus leidis, et nii alghind kui pakkumise samm võivad jääda kohtu poolt kindlaks määramata, kuna sellisel juhul saavad kaasomanikud täpsemalt määratleda, millist hinda nad kaasomandisse kuuluva kinnistu eest õiglaseks ja põhjendatuks peavad. Samuti ei pidanud kohus põhjendatuks teisi kostja taotletud täpsustusi, kuna olukorras, kus üks kaasomanikest on saanud kinnistu ainuomanikuks, on tal võimalik soovi korral lasta kustutada kinnistusraamatusse kaasomanike kasutuskorra kohta tehtud kanne. Apellatsioonkaebus
15.Maakohtu otsusele esitas 18.11.2020 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi täies ulatuses rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
16.Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud hageja esitatud väited ja tõendid analüüsimata. Kohtuotsus ei lähtu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 232 lõikest 1, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Olukorras, kus hageja oli maakohtule esitanud tõendid kaasomandi väärtuse kohta (kohtulik eksperthinnang RE Kinnisvara OÜ poolt), oleks kohus pidanud tõendit hindama ja võtma seisukoha kaasomandi väärtuse kohta. Maakohus seda ei teinud, millega rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Otsuse põhjendav osa on mõneti vastuoluline. Otsusest peab olema arusaadav, miks kohus just sellisel viisil kaasomandi lõpetas. Maakohus ei ole kaalunud mõlema poole huve. Poolte kaasomandi lõpetamise viisi üle otsustamisel on oluline arvestada kummale pooltest on kaasomand koduks. Otsuse resolutsiooni p 3 ei ole arusaadav.
17.Kohus on püüdnud anda hageja ja kostja huvidele võrdset kaalu. Kohtu väide, et A. T oli hageja isa ja T. B on kostja ema, ei anna alust eeldada, et nii hagejal kui ka kostjal on kõnealuse kinnistuga seos juba lapsepõlvest. Selline seos on ainult hagejal. Väär on maakohtu väide, et hageja ja kostja soovivad kinnistul elada seoses perekonnaliikmete arvu suurenemisega. Suurenenud on ainult hageja perekonnaliikmete arv 2019. aasta juulis sündinud poja võrra. Veenev ei ole kostja soov asuda kinnistule koos perega elama. Poolte huvid kaasomandi suhtes ei ole võrdsed ning maakohtu kaasomandi jagamise viis ei ole mõistlik. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamisel tuleb kaaluda poolte huvisid lähtudes õiglusest. Maakohus ei ole seda arvesse võtnud. Enampakkumine riivab oluliselt hageja huvi kasutada kinnistut edasi oma elukohana. Väär on maakohtu seisukoht, et kostja poolt oma kaasomandiosa remontimine on olnud raskendatud hageja tõttu.
Vastus apellatsioonkaebusele
18.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
20.AÕS § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kolleegium ei nõustu hagejaga, et maakohtu otsusest ei ole aru saadav, miks valis kohus kaasomandi lõpetamiseks just kaasomanikevahelise enampakkumise. Otsuses on selgitatud, miks on kohtu hinnangul põhjendatud panna kinnistu kaasomanikevahelisele enampakkumisele.
21.Riigikohus on 26.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 p-s 24 selgitanud, et olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad (vt erandi kohta ka nt Riigikohtu 9. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 20). Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. See väldib vajadust kohtul poolte huve omandamise vastu kaaluda ning tihti keerulist, kulukat ja spekulatiivset eseme hindamist kohtumenetluses vastaspoolele makstava hüvitise määramiseks. Seda eriti olukorras, kus eseme väärtus võib menetluse käigus või pärast seda muutuda. Riigikohus on 10.04.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-1711516, p-s 30 märkinud, et kui ei saa tuvastada, et ühel ühisomanikest oleks ülekaalukas huvi kinnisasja omandi säilitamise vastu, ning mõlemad ühisomanikest soovivad kinnisasja endale, tagab kõige õiglasema lahenduse see, kui kinnisasi jääb selle ühisomaniku ainuomandisse, kes on nõus omavahelisel enampakkumisel maksma teisele ühisomanikule suuremat hüvitist.
22.Hageja leiab, et kaasomandi lõpetamine enampakkumisel on põhjendamatu, kuna temal on ülekaalukas huvi kinnistu säilitamiseks. Kolleegiumi on seisukohal, et kaaludes poolte huve, ei ole hagejal sellist ülekaalukat huvi, mis õigustaks asuda maakohtust erinevale seisukohale kaasomandi lõpetamise viisi osas. Asjaoludest nähtuvalt elab hageja küll oma perega kinnistul, kuid ka kostja on seal enne 2007 elanud ning apellatsioonkaebuse kohaselt
kasutanud seda pärast 2007 suvilana. Hageja on avaldanud, et veenev ei ole kostja väide, et kostja soovib oma perekonnaga sinna elama minna. Samas esitas kostja vastuhagi, milles palus esimese nõudena jätta kinnistu temale, arvestades kohtu poolt määratud ekspertiisis märgitud kinnistu väärtust. Hageja selgitustest ei ilmne, miks on olukorras, kus kostja soovib osta hagejale kuuluva mõttelise osa eksperdi poolt nimetatud turuhinna eest, ebaveenev kostja soov minna kinnistule oma perega elama. Asjaolu, et hageja väite kohaselt ei ole kostjale kuuluvad ruumid aastaringeseks kasutamiseks sobivad, ei tähenda, et elamut ei saa parendada. Pealegi soovib ju hageja ise omandada neid samu kostjale kuuluvaid ruume. Lisaks nähtub asja materjalist, et kaasomanike vahel on aastaid kestnud erimeelsused hageja poolt pööningul tehtud ehitustööde tõttu ning sellega seonduvalt on olnud ka kohtuvaidlusi. Ka see näitab, et kinnistu teised kaasomanikud ei ole olnud kinnistu osas ükskõiksed. Riigikohtu 26.04.2017 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 (p 24) kohaselt on üldjuhul mõistlik panna asi kaasomanike vahelisele enampakkumisele, kui mitu kaasomanikku soovivad jagatavat asja endale hüvitise maksmise vastu. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul hageja seotus kinnisasjaga võrreldes kostja seotusega selline, mis annaks aluse kalduda kõrvale eelmärgitud üldjuhust. Lisaks tuleb arvestada, et kaasomanike vaheline enampakkumine toob eelduslikult paremini välja kinnistu väärtuse kaasomanike jaoks ning seega ka õiglasema hüvitise kaasomandiosa kaotuse eest.
23.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus oleks pidanud hindama kinnistu väärtuse kohta tehtud ekspertiisi. Kuna maakohus valis kaasomandi lõpetamise viisiks enampakkumise kaasomanike vahel, siis kujuneb kinnistu hind enampakkumise käigus ning ekspertiisi hindamiseks ei olnud vajadust.
24.Hageja on maakohtus tuginenud sellele, et hageja on panustanud rohkem oma kasutuses oleva kaasomandiosa säilitamisse kui kostja oma kasutuses oleva kaasomandiosa säilitamisse. Riigikohtu 09.05.2006 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 (p 22) järelduvalt ei välista see kaasomandi lõpetamist asja müügi teel kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kaasomandis olevale asjale tehtud kulutuste hüvitamist reguleerib asjaõigusseadus. Ringkonnakohus märgib, et hageja ei ole esitanud kulutuste hüvitamise nõuet.
25.Apellatsioonkaebuse kohaselt jääb hagejale selgusetuks kohtuotsuse resolutsioon, mille kohaselt lõpetatakse kaasomand kaasomanikevahelisel enampakkumisel, saadud rahast arvatakse maha täitemenetluse läbiviimise kulud ja seejärel jagatakse raha kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kolleegium märgib, et hageja ei ole selgitanud, mis temale ebaselgeks jääb. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus formuleerinud resolutsiooni vastavalt AÕS § 77 lg 2 sõnastusele. Sõnastusest, et enampakkumisest saadud raha jagatakse vastavalt kaasomandiosa suurusele, on lähtutud ka kohtupraktikas (vt nt Riigikohtu 12.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16). Selle tulemuseks on, et enampakkumise võitja hüvitab teisele kaasomanikule tema omandiosa rahas. Samuti ei välista seadus poole taotlusel määrata kohtuotsuse täitmise korrana, et esmalt arvatakse saadud rahast maha täitemenetluse läbiviimise kulud.
26.Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
27.Riigikohtu 27.09.2010 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10 (p 14) tuleneb, et kui kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides, siis ei saa menetluskulude jagamisel lähtuda sellest, et kohus lõpetas kaasomandi ühe poole poolt soovitud viisil. Sellisel juhul on põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval juhul soovisid mõlemad pooled kaasomandi lõpetamist, siis lõpetati kaasomand mõlema poole huvides ja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta poolte endi kanda.
28.Ringkonnakohus andis 17.08.2021 kirjaga pooltele võimaluse esitada apellatsioonimenetlusega seonduv menetluskulude nimekiri hiljemalt 13.09.2021. Hageja esitas nimekirja 28.09.2021. Hageja ei ole esile toonud, et tal oli mõjuv põhjus menetluskulude nimekirja hilinenult esitamiseks. TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha. Sellest tulenevalt keeldub ringkonnakohus hageja poolt 28.09.2021 esitatud menetluskulude nimekirja vastuvõtmisest.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.