lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-19-13753/54

Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 30.09.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-19-13753/54
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
12 286
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-19-13753

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2021.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-13753

Tsiviilasi

K. K. hagi M. H. ja I. H. vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ning õigusvastasest tegevusest hoidumise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja: K. K. (isikukood: XXX; elukoht XXX; e-post:

XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Indrek Lillo Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid; e-post: [email protected]); Kostja I: M. H. (isikukood: XXX; elukoht XXX); Kostja II: I. H. (isikukood XXX; elukoht XXX); Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu (Advokaadibüroo Barrister; e-post: [email protected])

Asja läbivaatamine

23.08.2021 kohtuistung hageja K. K., tema lepingulise esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo, kostja M. H. ja kostjate lepingulise esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu osavõtul

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
Kohustada M. H.’it ja I. H.’it lõpetama igasugune viibimine kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal.
3.Kohustada M. H.’it ja I. H.’it hoiduma viibimisest kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal.
4.Käesoleva kohtuotsuse lahutamatuks lisaks on Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud 11.06.2016. a määrus ja selle lisaks 1 olev plaan.

2-19-13753 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
6.Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hagist nähtub, et K. K.’e (edaspidi hageja) abikaasale kuulub kinnistu asukohaga XXX, millel asub tema perekonna poolt, sh hageja elukohana kasutatav eramu. Hagejale kuuluvad ka kinnistud asukohaga xxx tänav x, x ja x – transpordimaa ehk erateed, kõnnitee ja haljasala. M. H.’i (kostja I) ja I. H.’i (kostja II) ühisomandisse kuulub kinnistu asukohaga xxx, millel asub kostjate poolt elukohana kasutatav eramu.
2.Tsiviilasjas nr 2-15-12993 määras Harju Maakohus, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistu, asukohaga xxx, igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistule, asukohaga xxx Tallinn, määratud juurdepääsuteed. Kostjad ei saanud juurdepääsutee määramisega omale õigust kasutada oma äranägemise järgi juurdepääsutee alast väljapoole jäävat ning hagejale kuuluvat kinnisasja registriosa nr-ga XXX.
3.Kostjad süstemaatiliselt rikuvad neile Harju Maakohtu 11.07.2016 tehtud määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 antud õigust kasutada hageja kinnistul asuvad juurdepääsuteed ligipääsuks oma kinnistule. Kostjad ei kasuta neile täitedokumendiga määratud õiguseid lubatavates piirides, vaid omavoliliselt ja õigusvastaselt teostavad omandiõiguseid hagejale kuuluval kinnisasjal. Kostjate vältav tegevus hageja kinnisasjal koormab väga suurel määral hageja huve ning rikub tema seadusest tulenevat omandiõigust. Kostjate poolt toime pandud tegevusi ei ole ühelgi korral tehtud seaduse alusel või hageja nõusolekul, samuti ei ole hageja neid tegevusi tagant järele heaks kiitnud. Hageja leiab, et kostjate senist vältavat käitumismustrit arvestades eksisteerib endiselt oht hageja omandiõiguste tulevaseks rikkumiseks (AÕS § 89 järgi) ning sellega on olemas jätkuv kahju õigusvastase tekitamise võimalus (VÕS § 1055 lg 1 järgi).
4.05.02.2021. a täpsustas hageja hagi aluseks olevad asjaolusid ja väiteid, tuues välja konkreetsed kostjatele etteheidetavad omandiõiguse rikkumised.

2-19-13753 a. Kostjate rikkumised seoses jalgsi üle hageja kinnistu liikumisega. Hagiavalduse kohaselt heidab hageja kostjatele ette, et kostjad kasutavad tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jäävat ning hagejale kuuluvat kinnistut registriosa numbriga XXX jalgsi juurdepääsuks kostjate kinnistule. Kostjate poolt toimepandud rikkumised on järgmised: • 08.04.2017 kell 14:55 läheb kostja I jala üle hageja poolt istutatud elupuude peenra (nimetatud peenar asub hagejale kuuluval kinnistul) oma koju. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 1); • 08.04.2017 kell 15:07 lähevad kostjad jala üle hageja poolt istutatud elupuude peenra (nimetatud peenar asub hagejale kuuluval kinnistul) oma koju. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 2); • 01.12.2020 kell 10:45 pargib kostja I oma sõiduki Xxx tänava otsa ning kõnnib siis üle hageja kinnistu haljasala oma koju. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 3); • 03.12.2020 kell 15:31 jalutavad kostjad üle hagejale kuuluva kinnistu haljasala, et pääseda oma auto juurde. Kostjatele kuuluv sõiduk on seejuures arusaamatul põhjusel pargitud Xxx tänava otsa. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 4). b. Kostjate rikkumised seoses sõidukite ümberpööramisega hageja kinnistul. Kostjad kasutavad hagejale kuuluvat ning tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jäävat kinnistut registriosa numbriga XXX sõidukitega juurdepääsuks kostjate kinnistule ning kostjatele kuuluvate sõidukite ümberpööramiseks. Oma sellise tegevusega on kostjad rikkunud hageja kinnistul paikneva haljasala. Kostjate poolt toimepandud rikkumised on järgmised: • 29.10.2016 kell 17:20 tagurdavad kostjad oma sõiduki ümberpööramiseks haljasalale, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Seejuures nähtub, et kostjatel on piisavalt ruumi manööverdamaks sõidukiga üksnes kindlaksmääratud juurdepääsualal, st vajadus haljasalale sõitmiseks puudub. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 5); • 31.10.2016 kell 09:08 tagurdavad kostjad sõidukiga oma väravast välja ning pööravad haljasalale, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Seejuures nähtub, et kostjatel on piisavalt ruumi tagurdamaks sõidukiga kuni Xxx tänavani, st vajadus haljasalale sõitmiseks puudub. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 6) • 13.03.2017 kell 17:17 hageja poolt tehtud fotolt nähtub, et kostjad on oma sõidukitega rikkunud hagejale kuuluval kinnistul asuva haljasala (vt lisa 7); • 02.12.2020 kell 15:33 tagurdavad kostjad oma sõidukiga üle haljasala, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 8). c. Kostjate rikkumised seoses sõidukite ümberpööramisega hageja väravate ees. Kostjad pööravad oma sõidukeid ümber vahetult hageja aiaväravate ees, mis asuvad hageja abikaasale kuuluval kinnistul nr XXX (xxx kinnistu). Nimetatud ala jääb samuti väljaspoole kindlaksmääratud juurdepääsuala. Selliseks tegevuseks puudub kostjatel mistahes vajadus ning kostjate tegevus on ajendatud üksnes soovist hagejat provotseerida. Rikkumised on järgmised: • 19.03.2016 kell 11:36 sõidavad kostjad oma sõidukiga hageja väravate ette, peaaegu vastu väravaid. Vajadus hageja väravate ette sõitmiseks puudub. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestist (vt lisa 9);

2-19-13753 •

•

24.11.2020 kell 17:24 sõidavad kostjad oma sõidukiga hageja värava ette ning tagurdavad seejärel haljasalale, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Lõpuks peatavad kostjad oma sõiduki xxxa tänava otsas. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 10); 02.12.2020 kell 15:30 sõidavad kostjad taaskord oma sõidukiga esmalt hageja värava ette ning tagurdavad seejärel oma väravateni. Vajadus selliseks manöövriks puudub (vt lisa 11);

d. Kostjate rikkumised seoses hageja kinnistul asuvate puude ja põõsaste lõhkumisega. Kostjad lõikavad ja lõhuvad tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jääval ning hagejale kuuluval kinnistul registriosa numbriga XXX asuvaid puid ja põõsaid. Nimetatud tegevuseks puudub kostjatel hageja luba ning tegemist ei ole tavapärase hoolduslõikusega nagu väidavad kostjad. Kostjate poolt toimepandud rikkumised on järgmised: • 28.07.2016 kell 14:56 tirib kostja I välja elupuu, mis oli istutatud hagejale kuuluvale kinnistule ning tassib selle hageja värava ette. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 13); • 19.03.2017 kell 16:50 lõikab kostjad hekisaega elupuid, mis asuvad hagejale kuuluval kinnistul. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 14); • 07.09.2019 kell 17:52 hageja poolt salvestatud videost nähtuvalt riisub kostja I hagejale kuuluval kinnistul kokku sellel kinnistul asuvalt elupuult lõigatud oksad ning viskab need kostjatele kuuluvasse prügikasti (vt lisa 15); • 18.09.2019 algatati kostjate suhtes väärteomenetlus seoses elupuude, mis asusid hagejale kuuluval kinnistul, lõikamisega. Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) 29.12.2020 määrusest nähtuvalt on kostja I enda ütlustega tõendatud, et kostja I lõikas hagejale kuuluvaid elupuid (vt lisa 16). Hageja rõhutab, et seejuures on ebaõiged kostja I väited tavapärase hoolduslõikuse teostamise kohta, kuivõrd nimetatud elupuude hooldamise kohustus on hagejal ning kostjal I puudus elupuude lõikamiseks hageja nõusolek või muu õiguslik alus. e. Kostjate rikkumised seoses hageja kinnistule lume lükkamisega. Hageja heidab kostjatele ette ka talveperioodil kostjate kinnistule sadanud lume lükkamist tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jäävale ning hagejale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXX, sh sellel kinnistul asuvatele ning hagejale kuuluvatele sõidukitele ja puudele. Selle tõendamiseks on hageja varasemalt esitanud hageja poolt tehtud fotod, millest nähtuvad kostjate poolt 26.10.2017 toime pandud rikkumised (vt 06.09.2019 hagiavaldus, lisa 6). Käesolevaga esitab hageja täiendavad tõendid. Kostjate poolt toimepandud rikkumised on järgmised: • 26.10.2017 kell 10:52 hageja poolt tehtud fotolt nähtub, et kostjad on selle asemel, et kuhjata kostjate kinnistul asuv lumi kostjate kinnistule, kuhjanud selle hagejale kuuluva sõiduki peale, mis asus hagejale kuuluval kinnistul (vt lisa 17); • 27.10.2017 kell 16:10 hageja poolt salvestatud videost nähtub, et kostja I viskab kostjate kinnistul asuvat lund üle aia hageja kinnistule (vt lisa 18); • 30.01.2021 kell 11:25 ja 11:33 koristavad kostjad oma kinnistule sadanud lund, lükates lumelabidaid ja lumepuhurit kasutades kostjate kinnistul asuva lume haljasalale, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestisega (vt lisad 19 ja 20); f. Kostjate külaliste ja teiste kostjatega seotud isikute poolt toime pandud rikkumised.

2-19-13753 Kostjate külaliste ja teiste kostjatega seotud isikute poolt toimepandud rikkumised on järgmised: • 19.03.2016 kell 15:12 jalutab kostja I koos oma külalisega üle hageja kinnistul asuva haljasala hageja sõiduki juurde ning mõlemad asuvad hageja sõiduki esimese parema ratta juures askeldama. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestisega (vt lisa 21). Kui hageja hiljem auto juurde läks, selgus, et auto kumm oli ära lõhutud. Seejuures on kostja I hageja sõiduki kummide lõhkumist ka tunnistanud (vt lisa 22, sekund 0:16); • 19.03.2016 kella 17:00 paiku lükkab kostja II koos oma poja ja tütrega ära kivi, mille hageja oli asetanud oma kinnistule sellel kinnistul asuva haljasala kaitseks. Kivi lükati ära põhjusel, et kostjad saaksid oma sõidukiga üle nimetatud haljasala sõita. Seda tõendab hageja poolt tehtud salvestus (vt lisa 23); • 28.07.2016 kell 21:27 kangutab kostja I koos oma külalisega maa seest välja äärekivid, mille hageja oma kinnistul asuva haljasala kaitseks paigaldas ning tassivad need hageja värava ette. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 24); • 11.10.2016 kell 22:59 väljub kostjate tütar xxx tänava algusesse pargitud sõidukist ning läheb jalgsi üle haljasala (mis asub hagejale kuuluval kinnistul), et pääseda kostjate kinnistule. Seejuures väljub samal ajal autost meesterahvas, kes jalutab üle hageja kinnistu hageja aiani ning „asub ennast kergendama“ (vt lisa 25); • 27.10.2016 kell 17:15 läheb kostjate tütar koos hagejale tundmatu meestrahvaga jalgsi üle hageja poolt istutatud elupuude peenra (mis asub hagejale kuuluval kinnistule), et pääseda kostjate kinnistule. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 26); • 13.05.2017 kell 18:06 hageja turvakaamera salvestisest nähtuvalt takistab kostjate külaline füüsiliselt hagejal tänaval kõndimist ning lükkab hagejat jõuga tagasi oma värava poole (vt lisa 27). g. Muud kostjate poolt toimepandud tegevused, mis rikuvad hageja omandõigust. Hagiavalduse kohaselt heidab hageja kostjatele ette ka pahatahtlikkust hageja suhtes, sh hageja solvamist ja füüsilist ründamist (vt 06.09.2019 hagiavaldus, p 1.5). Oma kohtule esitatud vastustes püüavad kostjad jätta muljet nagu oleks hageja puhul tegemist mingisuguse kurja ja vaenuliku isikuga, kuid tegelikkuses on just kostjad hageja suhtes äärmiselt pahatahtlikud. Lisaks eespoolt toodud näidetele kostjate ja nende külaliste poolt toimepandud rikkumistest hageja omandiõiguse suhtes, panevad kostjad toime veel järgmiseid hageja omandiõiguse rikkumisi: • 29.04.2016 kell 18:26 rullib hageja haljasalal talle kuuluval kinnistul registriosa numbriga XXX asuva haljasala muru, kui kostjate poeg teostab ohtliku manöövri ning sõidab mootorrattaga hagejale väga lähedalt mööda. Seejuures sõidab kostjate poeg mööda kõnniteed, mis teadaolevalt mootorsõidukitega liiklemiseks mõeldud ei ole. Ilmselt oli antud manööver tehtud hageja hirmutamiseks. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 28); • 03.05.2016 kell 19.18 kastab hageja talle kuuluval kinnistul registriosa numbriga XXX asuvat haljasala, kui temast kihutab mööda sõiduauto, mis seejärel pöörab tagasi ja pargib kostjate värava ette. Antud sõiduk kuulub kostjatele. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt lisa 29); • 27.07.2017 kell 10:15 proovib hageja tasandada talle kuuluva kinnistu registriosa numbriga XXX maapinda, et paigaldada kostjate poolt ära tallatatud haljasala osale uus muruvaip, kuid teda takistab kostja II ning seejärel ilmub kostja I, kes hageja ümber lükkab. Seda tõendab hageja abikaasa poolt salvestatud video (vt

2-19-13753 lisad 30 ja 31).

5.K. K. palub kohtul: kohustada M. H.’it ja I. H.’it lõpetama igasugune viibimine kinnisasjal nr XXX ja mis tahes muud tegevused, mis on suunatud K. K.’e omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal; kohustada M. H.’it ja I. H.’it hoiduma viibimisest kinnisasjal nr XXX ja mistahes muudest tegevustest, mis on suunatud K. K.’e omandõiguse rikkumisele kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 215-12993 määratud juurdepääsualal; kohustada M. H.’it ja I. H.’it keelama M. H.’i ja I. H.’i külalistel ning teistel M. H.’i ja I. H.’iga seotud isikutel viibimine K. K.’ele kuuluval kinnisasjal nr XXX ning mistahes muud tegevused, mis on suunatud K. K.’e omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal; jätta kõik menetluskulud M. H.’i ja I. H.’i kanda.
6.Seoses kostjate vastuväidetega märgib hageja järgmist. Hageja hinnangul on kostjate väited hagiavalduse väidetavalt ebaõige menetlusse võtmise kohta põhjendamatud. Hageja selgitab, et haginõue on sõnastatud selliselt, et see hõlmaks kõikvõimalikke kostjate tegevusi, mis võivad hageja omandiõigust rikkuda. Arvestades, et kostjate tegevusi, millega on võimalik hageja omandiõigust rikkuda, on väga palju, ei saa hagejalt mõistlikult oodata, et ta kõik need tegevused hagiavalduses üles loetleb. Kuivõrd kostjatele on antud õigus kasutada kinnisasjale nr XXX kindlaksmääratud juurdepääsuala juurdepääsuks oma kinnistule, siis saavad need mistahes muud tegevused toimuda kinnisasja nr XXX sellel osal, mis jääb kindlaksmääratud juurdepääsualast (tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määrusele lisatud plaanil tähistatud sinise ja rohelisega) väljaspoole.
7.Sarnaselt eelnevale on põhjendamatud ka kostjate väited, et neile jääb ebaselgeks, keda tuleb lugeda kostjate külalisteks või kostjatega seotud isikuteks. Hageja lähtus oma nõude sõnastamisel tsiviilasjas nr 2-15-12293 tehtud kohtumäärusest. Antud määrusest nähtub, et kostjate kinnisasjale juurdepääsõiguse määramise taotlemisel üle kinnisasja nr XXX, taotles kostja I: „ ... piiranguteta juurdepääsuõigust kinnistu nr XXX igakordsele omanikule ning omaniku perekonnaliikmetele, külalistele, samuti kinnistut teenindavatele isikutele ja transpordivahenditele.“ (vt HMKm 11.07.2016. a, 2-15-12993, p 6). Määrusest nähtuvalt on maakohus sellisel kujul kostja I nõude ka rahuldanud. Hageja leiab, et kuivõrd kostjate külalistele ja teistele kostjatega seotud isikutele on tsiviilasjas nr 2-15-12293 antud juurdepääsuõigus kostjate kinnistule üle hageja kinnisasja, siis on ka võimalik kohustada kostjaid tagama, et need samad isikud juurdepääsõiguse tingimusi ei rikuks. Muu hulgas on kostjate etteheide põhjendamatu ka seetõttu, et kostjate külalisi ja kostjatega seotud isikuid on väga palju. Kõik need isikud ei ole hagejale teada ja hageja ei peagi neid teadma. Hagejalt ei saa mõistlikult oodata, et ta kõikvõimalikud kostjate külalised ja teised kostjatega seotud isikud hagiavalduses üles loetleks. Seega tuleneb eelnevast, et hagiavaldus on maakohtu poolt õigesti menetlusse võetud ning puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks.
8.Asjakohatud on kostjate väited selle kohta, et kinnisasja nr XXX otstarve on transpordimaa. Käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast ei ole oluline, kas kinnisasja nr XXX puhul on tegemist tänavaga või mitte, vaid küsimus on selles, kas tegemist on era- või avalikult kasutatava maaga. Seejuures on kinnisasja nr XXX puhul tegemist eramaaga, mille ühele osale on määratud kostjate juurdepääsuõigus, mida kostjad rikuvad.

2-19-13753 Kostjate väited, et kinnisasja nr XXX ei ole kuidagi piiratud ning puuduvad tähistused selle kohta, et kolmandatel isikutel on kinnistul viibimine keelatud, on samuti asjakohatud. Hageja eesmärgiks ei ole keelata ei kostjatel ega kolmandatel isikutel kinnisasja nr XXX läbipääsuks kasutada ning see ei ole kunagi ka hageja eesmärk olnud. Hageja ei ole taotlenud, et kohus keelaks mistahes isikutel mistahes viisil kinnisasja nr XXX kasutamise tervikuna. Hageja selgitab, et tema sooviks on üksnes see, et kostjad kasutaksid kinnisasjast nr XXX üksnes kindlaksmääratud juurdepääsuala (tsiviilasjas nr 215-12993 tehtud määrusele lisatud plaanil tähistatud sinise ja rohelisega), mitte kogu kinnisasja tervikuna. Seda, et hageja sellekohane taotlus ei ole meelevaldne, tõendab lisaks eespool kirjeldatule ka asjaolu, et hageja ja kostjate vahel on sarnane vaidlus juba toimunud. Tsiviilasjas nr 2-19-8274 võtsid kostjad õigeks, et nad kasutasid kinnisasja nr XXX suuremas osas, kui kindlaksmääratud juurdepääsuala, ilma õigusliku aluseta (vt HMKo 02.07.2019. a, 2-19-8274).

9.Kui kostjad leiavad, et hageja on kohustatud kostjate poolt kinnisasjal nr XXX toime pandavaid rikkumisi taluma, siis on selle asjaolu tõendamise kohustus kostjatel. Seejuures on hageja seisukohal, et ta ei ole kohustatud taluma kostjate poolt toimepandavaid rikkumisi kinnisasja nr XXX sellel osal, mis jääb väljaspoole kindlaksmääratud juurdepääsuala (tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määrusele lisatud plaanil tähistatud sinise ja rohelisega).
10.Kostjad on ebaseaduslikult ja omavoliliselt hõivanud tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualast suurema ala, mis asub hagejale kuuluval kinnistul nr XXX. Kostjad on kindlaksmääratud juurdepääsuala laiendamiseks rajanud hagejale kuuluvale kinnistule nr XXX kiviparketi (st sissesõidutee). Oma sellise tegevusega rikuvad kostjad hageja omandiõigust püsivalt ja pidevalt.
11.Hageja 05.02.2021 seisukohtade lisa 5 kohta on kostjad väitnud, et videosalvestisel kujutatud auto näol ei ole tegemist kostjatele kuuluva või nende valduses oleva sõidukiga. Hageja juhib tähelepanu, et nimetatud videosalvestisel nähtuvat sõidukit kasutab kostjate tütar. Videosalvestiselt nähtuva sõiduki puhul on tegemist tumehalli KIA-ga. Nähtuvalt 27.10.2016 turvakaamera salvestisest väljub samast sõidukist kostjate tütar (vt hageja 05.02.2021 avaldus, lisa 26). Seega on nimetatud sõiduk kostjatega seotud. Seejuures on hageja varasemalt selgitanud, et lisaks kostjatele panevad hageja õiguste rikkumisi toime ka kostjate tuttavad ja teised kostjatega seotud isikud, sh kostjate lapsed. Ekslikud on kostjate väited seoses hageja 05.02.2021 seisukohtade lisaga 6. Kostjad on väitnud, et ebatavaline manööver oli tingitud teise pargitud sõiduki, äärekivide ja merekonteineri tõttu. Hageja selgitab, et nimetatud videosalvestiselt nähtuvad ja kostjate maja ette pargitud sõidukit kuuluvad kostjatele. Seejuures on nimetatud sõidukid sellistele kohtadele parkinud kostjad ise. Eelnevate asjaolude hagejale ette heitmine on põhjendamatu, kuivõrd selle, et kostjatele kuuluvad sõidukid ei takistaks kostjatel või teistel isikutel manöövrite sooritamist, on kohustatud tagama kostjad ise. Ebaõiged on ka väited, et ebatavaline manööver oli tingitud hageja poolt paigaldatud äärekividest ja merekonteinerist. Nimetatud esemed ei takista kuidagi kostjatel oma sõidukitega kinnistult välja või kinnistule sõitmist. Eelnevat tõendab ka asjaolu, et videosalvestiselt nähtuvalt sõidavad kostjad manöövrit sooritades üle äärekivide. Seejuures paigaldas hageja äärekivid just selleks, et vältida kostjate poolt oma sõidukitega üle haljasala sõitmist. Seoses hageja 05.02.2021 seisukohtade lisaga 7 on kostjad väitnud, et tõendamata on kostjate poolt haljastuse rikkumine. Hageja rõhutab, et fotolt nähtuva haljastuse

2-19-13753 kahjustuse tekitasid kostjad. Hageja on varasemalt selgitanud, et nimetatud fotolt nähtuva kinnistu osa puhul on tegemist kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jääva ja hagejale kuuluva kinnistu nr XXX osaga. Kuivõrd kostjad kasutasid nimetatud ala pidevalt oma sõidukite parkimiseks ja rikkusid seeläbi kinnistu haljastuse, oli hageja haljasala kaitsmiseks sunnitud parkima sinna oma sõiduki. Eelnevaga seoses on kostjad esitanud foto, millelt väidetavalt nähtub hageja poolt oma sõiduki parkimine haljasalale (vt kostjate 08.03.2021 seisukoht, lisa 19). Hageja selgitab, et fotolt nähtuv sõiduk on pargitud väljaspoole kindlaksmääratud juurdepääsuala ja hagejale kuuluvale kinnistule. Seejuures ei pargitud nimetatud sõidukit sinna püsivalt, vaid ajutiselt. Ekslikud on kostjate etteheited seoses hageja 05.02.2021 seisukohtade lisaga 8. Kostjate väitel nähtub nimetatud videosalvestiselt kostjate poolt mööda juurdepääsuala oma kinnistule sõitmine. Hageja rõhutab, et videosalvestiselt nähtuvalt sõidavad kostjad kohati üle hagejale kuuluva kinnistu nr XXX osa, mis jääb kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole. Videosalvestiselt nähtub, et kostjad tagurdavad üle hagejale kuuluva kinnistu nr XXX haljasala. Seda tõendab muuhulgas asjaolu, et videosalvestiselt nähtuvalt sõidavad kostjad sõidukiga üle äärekivide, mille hageja paigaldas kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jääva haljasala kaitseks. Hageja 05.02.2021 seisukohtade lisa 11 kohta on kostjad väitnud, et videosalvestiselt nähtuv manööver oli tingitud väidetavalt hageja poolt loodud liiklusohtlikust olukorrast. Kostjate sellekohased väited on eksitavad. Videosalvestiselt nähtuv sõiduk, merekonteiner ja äärekivid asuvad kõik väljaspool kindlaksmääratud juurdepääsuala ja hagejale kuuluval kinnistul. Seega ei saa eelnev kuidagi takistada kostjatel mööda kindlaksmääratud juurdepääsuala oma kinnistule ligi pääseda. Eelnevat tõendab muuhulgas Tallinna Linnavalitsuse 20.01.2021 vaideotsus nr 62. Hageja selgitab, et kostjad esitasid Tallinna Linnaplaneerimise Ametile taotluse kohustamaks hagejat eemaldama kinnistule nr XXX paigaldatud liiklusohtlik merekonteiner. Kostjate taotlus jäeti rahuldamata, kuivõrd Tallinna Transpordiameti, kelle arvmust nimetatud taotluse lahendamisel küsiti, hinnangul ei takista kõnealune merekonteiner ei jalakäijate ega sõidukite liiklust. Muuhulgas leiti vaideotsuses, et xxx väljasõidu puhul on tegemist manöövriga, mis peaks olema jõukohane igale vähemalt B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omavale isikule. Kostjate vastupidiste väidete absurdsust tõendab ka asjaolu, et nähtuvalt 05.02.2021 seisukohtade lisast 12, ei ole kostjatel mingit probleemi otse ja ilma ebavajalikke manöövreid teostamata oma kinnistule sõita. Seoses hageja 05.02.2021 seisukohtade lisaga 13 on kostjad väitnud, et videosalvestiselt nähtuv tegevus toimub kindlaksmääratud juurdepääsualal. Kostjate sellekohased väited on ekslikud. Videosalvestiselt nähtuv tegevus toimub kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspool ja hagejale kuuluval kinnistul. Eelneva tõendab muuhulgas kindlaksmääratud juurdepääsu ala plaan (vt nt kostjate 28.11.2019 hagi vastuse lisa 1). Nimetatud plaanilt nähtub, et juurdepääsuala piirneb hagejale kuuluva kinnisasja nr XXX haljasalaga (mitte ei ulatu sellele haljasalale nagu väidavad kostjad). Asjakohatud on väited seoses väidetava „surnud“ elupuuga, kuivõrd see ei anna kostjatele õigust hageja omandiõiguse rikkumiseks. Seejuures oli nimetatud elupuu kostjate poolt varasemalt mürgitatud. Hageja 05.02.2021 seisukohtade lisade 14 ja 15 kohta on kostjad väitnud, et teostasid hagejale kuuluvate ja hagejale kuuluval kinnistul asuvate elupuude hoolduslõikust ning tegemist oli käsundita asjaajamisega. Hageja rõhutab, et käsundita asjaajamise korras tegutsemine eeldab esmalt soodustatud isiku teavitamist. Tulenevalt VÕS § 1020 lg-st 1

2-19-13753 peab enne asjaajamisele asumist käsundita asjaajaja soodustatule asjaajamisele asumise kavatsusest teatama ja ootama ära soodustatu otsuse. Teavitamine ei ole vajalik, kui see ei ole võimalik ilma soodustatu avalikke huve kahjustamata või kui seda ei saa mõistlikult oodata. Käesoleval juhul kostjad hagejat elupuude hoolduslõikuse teostamisest ei teavitanud. Samuti ei esinenud ühtegi asjaolu, mille tõttu ei oleks hageja eelnev teavitamine vajalik olnud. Lisaks ei ole hageja kostjate poolt teostatud hoolduslõikust ka hilisemalt heaks kiitnud. Absurdsed on kostjate väited hageja 05.02.2021 seisukohtade lisa nr 17 kohta, et fotolt nähtuv lumi on langenud hageja sõidukile elupuu pealt. Nimetatud elupuud ei asu sõiduki suhtes selliselt, et kostjate teooria üldse kiudagi võimalik oleks. Seejuures nähtub fotolt selgelt, et lumi on hageja sõidukile kuhjatud inimese poolt. Seoses hageja 05.02.2021 seisukohtade lisadega 18-20 väidavad kostjad, et talvistes oludes on lume tänava äärde kuhjamine tavapärane. Kostjate sellekohased väited on ebaõiged. Üldjuhul on iga majaomanik kohustatud ladustama tema kinnistule sadanud lume sellel samal kinnistul. Tänava äärde ja võõrale kinnistule lume kuhjamine võib olla põhjendatud üksnes mõjuval põhjusel (nt kui lund on sadanud nii palju, et selle ladustamine kinnistul ei ole võimalik). Seejuures on tsiviilkäibes tavapärane, et võõrale kinnistule lume või muu materjali ladustamiseks saadakse esmalt kinnistu omaniku nõusolekut. Kostjad hageja nõusolekut oma kinnistule sadanud lume kuhjamiseks hagejale kuuluvale kinnistule küsinud ei ole. Hageja 05.02.2021 seisukohtade lisadega 21 ja 22 seoses väidab kostja I, et ei ole hageja sõiduki rehvi lõhkunud. Kostjate sellekohased väited ei vasta tõele. Hageja rõhutab, et kostja I on hageja sõiduki rehvi lõhkumist tunnistanud (vt hageja 05.02.2021 avaldus, lisa 22, sekund 0:16). Seejuures ei ole tegemist ainsa korraga, kui kostja I on hageja sõiduki rehvi kahjustanud. Tsiviilasjas nr 2-18-8554 on kostjalt I mõistetud hageja kasuks välja kahjuhüvitis hageja sõiduki rehvi ja velje parandamise kulude eest (vt kohtuotsus, lisa 2). Kohtotsuse kohaselt keeras kostja maha hagejale kuuluva sõiduki tagumise parempoolse rehvi ventiili. Ventiili avamise tõttu purunesid nii sõiduki rehv kui ka plekkvelg (vt kohtuotsuse p-d 5 ja 6, lisa 2). Seoses kostja väidetega selle kohta, et hageja tuli õhtul auto juurde ja sõitis garaaži, selgitab hageja, et hageja sõitis katkise rehviga. Väikesel kiirusel liikudes on võimalik sõita ka sõidukiga, mille rehv on katki või täitsa tühi. Seejuures ei pruugi sõiduki juht aeglaselt liikudes sõiduki rehviga seonduvaid probleeme üldse märgata. Seoses hageja 05.02.2021 seisukohtade lisadega 23 ja 24 väidavad kostjad, et kõrvaldasid hageja poolt kindlaksmääratud juurdepääsualale seatud takistusi. Kostjate sellekohased väiteid ei vasta tõele. Nimetatud äärekivid paigaldas hageja oma kinnistu selle osa kaitseks, mis jäi kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole. Seejuures viidatud lisal nr 23 nähtuv rikkumine pandi kostjate poolt toime hagejale kuuluval kinnisasjal nr XXX. Tsiviilasjas nr 2-15-12293 kindlaksmääratud juurdepääsuala nimetatud kinnistule ei ulatu. Seoses hageja 05.02.2021 seisukohtade lisadega 30 ja 31 on kostjad väitnud, et nimetatud tegevus toimus kindlaksmääratud juurdepääsualal. Hageja rõhutab, et kindlaksmääratud juurdepääsuala ei hõlma kinnistu nr XXX haljasala. Oma 05.02.2021 seisukohtades on hageja selgitanud, et püüdis korrastada talle kuuluva kinnistu nr XXX haljasala (mille kostjad olid ära rikkunud), kuid teda takistasid kostjad. Seejuures tekkinud konflikti tulemusel lükkas kostja I hageja ümber (vt hageja 05.02.2021 seisukohad, p 2.8.3).

2-19-13753 Olenemata sellest, kas tegevus toimus juurdepääsualal või mitte, ei anna see kostjatele õigust hageja tervise kahjustamiseks. Kostjate äärmiselt pahatahtlikku suhtumist hagejasse ilmestab veel asjaolu, et kostjatele on teada, et hageja puhul on tegemist invaliidiga. Muuhulgas on kostjate etteheited on alusetud seetõttu, et kostjad ise esitavad hageja suhtes kaebusi, et haljasala on hooldamata, kuid seejärel takistavad hagejal haljasala korrastamist (vt hageja 05.02.2021 seisukohad, p 2.8.4).

12.Hageja esitab kohtule 19.05.2021 tehtud foto, millelt nähtub kostjate poolt mürgitatud ja hagejale kuuluvad kibuvitsa põõsad. Mürgitamine pandi kostjate poolt toime käesoleva aasta aprilli kuu lõpus. Hageja selgitab, et nimetatud põõsad asuvad tsiviilasjas nr 2-1512993 kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jääval ning hagejale kuuluval kinnistul registriosa numbriga XXX asuva merekonteineri taga. Põõsaste sihilikku mürgitamist tõendab muuhulgas ka fotodelt nähtuv asjaolu, et mürgitamise tõttu on hävinud ka osa murust.
13.Kostjate protokolli parandamise taotlusest ei nähtu, et midagi käesoleva asja lahendamiseks olulist oleks kohtuistungi protokollist välja jäänud. Hageja hinnangul ei saa ega ole põhjendatud nõuda, et iga menetlusosaliste või nende esindajate poolt kohtuistungil antud üksikväide peab olema kohtuistungi protokollis kajastatud. Seda ei toeta ka TsMS § 50 lg 1. Hageja palub kohtul jätta kostjate taotlus rahuldamata.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

14.Kostjad leiavad, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuivõrd nõue on ebaselge ega ole täidetav. Kostjad märgivad lisaks, et ei tunnista hagi ning paluvad jätta selle rahuldamata.
15.Kostjad selgitavad, et kinnistu nr. XXX näol on tegemist osaga Tallinna linnas asuvast Xxx tänavast. Kui reeglina kuulub Xxx tänav Tallinna linnale, siis mingil põhjusel on kinnistu nr. XXX jäänud kuuluma hagejale. Selle kinnistu näol on tegemist tavapärase linnatänava osaga, mis koosneb sõiduteest, kõnniteest, eraldusribadest ja teepeenardest.
16.Kostjad ostsid xxx kinnistu hageja abikaasalt ning said xxx kinnistu omanikeks 17.11.2004. Kuni 2014.a. olid hageja, hageja abikaasa ja kostjate omavahelised suhted head. Olukord muutus oluliselt 2014 suvel, kui hageja ühel õhtul hakkas kostjate kinnistu autovärava ette käruga kive vedama. Miks hageja selliselt toimis, see on kostjatele tänaseni jäänud arusaamatuks.
17.Kostjate õigus kõnealust kinnistut kasutada pääsemaks juurde xxx kinnistule tuleneb 11.07.2016 kohtumäärusest.
18.Väited hagejale kuuluvate puude lõhkumise kohta jäävad arusaamatuks. Esmalt tuleb märkida, et kinnistu nr. XXX katastriüksusel x olev haljastus on hageja nõusolekul ja heakskiidul kostjate poolt rajatud. Kostjad seda haljastust lõhkunud ei ole. Kostjate kiusamiseks on hageja paigaldanud kostjate kinnistule juurdepääsu tõkestamiseks äärekivid. Lähtudes 11.07.2016 kohtumäärusest kostja M. H. kaevas need äärekivid maa seest välja ning tagastas hagejale. Väited lume lükkamise kohta kostjate poolt kinnistule nr. XXX jäävad kostjatele arusaamatuteks. Nagu ilmneb 11.07.2016 kohtumääruse motiveeriva osa punktist 23, on servituudiala hooldamise kohustus kostjatel. Seetõttu on kostjad kinnistul nr. XXX paiknevaid servituudialasid, mis on kindlaks määratud 11.07.2016 kohtumäärusega, lumest regulaarselt puhastanud, jättes hunnikusse lükatud lume servituudiala piirile. Leiame, et tegemist on tavapärase tee lumest puhastamise

2-19-13753 viisiga Eesti talvekliimas. Pahatahtlikud on hageja väited lume lükkamise kohta hagejale kuuluvale sõidukile. Hageja on halvas usus toimides parkinud romusõiduki servituudialale selliselt, et väljapääs xxx kinnistult oleks võimlikult kitsas ja võimalikult halvasti sõidukiga läbitav. Talvise lume lükkamisel lükkasid kostjad tõepoolest lund hageja romusõiduki juurde, mis paiknes servituudialal. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited selle kohta, nagu kasutaksid kostjad hageja suhtes inetuid sõnu. Konfliktide vältimist soovides on kostjad lõpetanud igasuguse suhtlemise hagejaga. Ebaõiged ja tõendamata on hageja väited selle kohta, nagu oleks kostja M.H. hagejat rünnanud. Kostja M.H. hagejat rünnanud ei ole. Paraku on hagejale iseloomulik järgmine käitumismuster: nähes õues kostjat M.H.t tuleb hageja M.H. juurde ja hakkab kostja M.H.ga agressiivselt suhtlema, kui M.H. palub hagejal lahkuda, siis viskab hageja ennast pikali, väites, et M.H. on teda löönud. Seejärel on hageja üritanud saavutada seda, et kostja M.H. suhtes alustataks kriminaalmenetlusi, mis päädiksid M.H. süüdimõistmisega hagejale kehalise valu tekitamises. Siiani on hageja kõik sellised katsed ebaõnnestunud. Samuti on valed 06.09.2019 hagiavalduse punktist 1.5. nähtuvad väited selle kohta, nagu oleks hageja asunud kinnistut XXX korrastama. Hageja seda teinud ei ole.

19.Kostjate õigus viibida kinnistul nr. XXX tuleneb 11.07.2016 kohtumäärusest, mis on jõustunud ning ainuüksi seetõttu ei ole õiguslikult võimalik rahuldada 06.09.2019 hagiavaldust keelates kostjatel kinnistul nr. XXX viibimine ja kohustades kostjaid hoiduma kinnistul nr. XXX viibimisest. Kostjate selline käsitlus on kooskõlas AÕS §-i 89 kolmanda lausega, millest ilmneb, et negatoornõue on välistatud, kui omanik on kohustatud olukorda taluma.
20.Kostjad on seisukohal, et 29.05.2020 ei ole hageja kõrvaldanud hagiavalduse juures esinevaid puudusi. Nii jääb jätkuvalt arusaamatuks: 1) kas ja millises ulatuses peaksid kostjad tohtima kinnistul nr. XXX viibida; 2) mida peaksid endast kujutama „mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr XXX; 3) kes peaksid olema „kostjate külalised ja teised kostjatega seotud isikud“. Seega on jätkuvalt tegemist olukorraga, kus hagiavalduses esitatud nõuded on ebaselged ja neid nõudeid ei ole võimalik täita.
21.Võttes arvesse, et tegemist on kõikidele kasutamiseks avatud teega, ei saaks hageja omandiõigust mitte kuidagi rikkuda see, kui kostjad kasutavad kinnistut nr. XXX sihtotstarbeliselt, see on liiklemiseks. Hageja kui kinnistu nr. XXX omaniku kohustus taluda, et kostjad ja muud isikud kasutavad kinnistut nr. XXX liiklemiseks, tuleneb asjaoludest, et 1) kinnistu nr. XXX näol on tegemist teega, 2) see tee on kõikidele kasutamiseks avatud ning 3) Xxx tn 48, 50, 52, 54 ja 56 kinnistutele juurde pääsemiseks mistahes teine tee puudub.
22.Hageja sisustab valesti Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumäärust tsiviilasjas nr. 2-1512993, leides, nagu nähtuks sellest kohtumäärusest, millises ulatuses tohivad kostjad kinnistut nr. XXX kasutada. Seega mitte ei määra Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr. 2-15-12993 tehtud kohtumäärus kindlaks seda, millises ulatuses tohivad kostjad kinnistut nr. XXX kasutada, vaid kõnealune määrus sätestab vähemalt millises ulatuses peab kostjatele olema tagatud võimalus kinnistut nr. XXX kasutada. Rõhutame veelkordselt, et kinnistu nr. XXX näol on tegemist linnatänava osaga, mis on kõikidele kasutamiseks avatud. Seega leiavad kostjad käesoleva protsessidokumendi punktis 3 toodut kokku võttes, et hagejal puuduksid AÕS § 89 alusel nõuded kostjate vastu, kui kostjad kasutaksid xxx kinnistule jalgsi pääsemiseks kinnistut nr. XXX muus ulatuses, kui

2-19-13753 see nähtub Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr. 2-15-12993 tehtud kohtumäärusele lisatud plaanilt ning/või kasutaksid kinnitust nr. XXX autode ümber pööramiseks.

23.VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel ei ole õiguslikult võimalik kohustada kostjaid keelama, et kostjatega seotud isikud kinnistul nr. XXX ei viibiks. Hageja peab oma nõuded VÕS § 1055 lg 1 alusel esitama otse selliste isikute vastu, kes hageja arvates tema õigusi rikuvad. VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel ei ole õiguslikult võimalik kohustada kostjaid hoiduma mistahes muust tegevusest, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnistul nr. XXX. Seega leiavad kostjad, et hagejal puuduksid VÕS § 1055 lg 1 esimese lause alusel nõuded kostjate vastu, kui kostjad kasutaksid xxx kinnistule jalgsi pääsemiseks kinnistut nr. XXX muus ulatuses, kui see nähtub Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr. 2-15-12993 tehtud kohtumäärusele lisatud plaanilt ning/või kasutaksid kinnitust nr. XXX autode ümber pööramiseks.
24.Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisadesse nr. 1 ja 2, siis nähtub sealt kostjate poolt xxx kinnistu piirdeaia korrastamine ja hooldamine. xxx tänava poolset osa xxx kinnistu piirdeaiast ei ole võimalik kuidagi muud viisi hooldada, kui üksnes kinnisasjal nr. XXX viibides. Õiguse selliste korrastamis- ja hooldustööde teostamiseks võõral kinnisasjal viibides annab ka AÕS § 147. Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisadesse nr. 3 ja 4, siis nendelt nähtub, kuidas kostjad on parkinud sõiduki Tallinna linnale (ja see mitte kostjale) kuuluvale maale ning liiguvad mööda kohtu poolt määratud juurdepääsuala. Seega ei saa hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisad nr. 3 ja 4 kuidagi tõendada hageja õiguste väidetavat rikkumist. Kohtu poolt määratud juurdepääsuala ulatus nähtub käesoleva protsessidokumendi lisadest nr. 17 ja 18. Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisasse nr. 5, siis ei ole sellel videosalvestisel kujutatud auto näol tegemist kostjatele kuuluva ega kostjate valduses oleva sõidukiga. Kostjad ei saa vastutada kolmandate isikute eest. Videosalvestiselt ei ole võimalik tuvastada ei automarki ega inimest, kes autos istub, sest video kvaliteet on selleks liiga halb. Kostjad kinnitavad, et autot ei juhi kostjate täisealine tütar ning näib, et autojuhiks on keegi meesterahvas. Hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisast nr. 6 nähtub ebatavaline manööver, mis oli tingitud sellest, et xxx kinnistult väljasõit oli takistatud teise pargitud sõiduki ning hageja poolt osaliselt maasse kaevatud äärekivide tõttu ja merekonteineri tõttu (vt. lisa nr. 17, kus on kajastatud hageja poolt maasse kaevatud äärekivid). Ebaõige on hageja väide nagu kuuluks lisas nr. 6 nähtav tume sõiduauto kostjatele. Tegemist on hageja kasutuses oleva autoga, seda väidet tõendab kostjate 02.07.2020 protsessidokumendi lisaks nr. 14-1 olev video, millelt kuidas hageja pargib sama sõiduki servituudialale. Veelgi enam, hageja 06.05.2021 menetlusdokumendi punktis 2.13. väidab ka hageja ise, et kõnealune tume auto kuulub hagejale. Paljasõnaline on hageja väide, nagu ilmneks hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisast nr. 6, et kostjad sõidavad üle äärekivi. Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisasse nr. 7, siis tõendamata on, et kostjad oleksid sellisel viisil muru kahjustanud. Kostjatele ei saa heita ette mõne kolmanda isiku käitumist. Ka ei saa jätta märkimata, et hageja ise hoiab oma vanu sõidukeid järjepidevalt muru peal (Lisa nr. 19). Samalt fotolt nähtuvad ka mõned hageja poolt osaliselt maasse kaevatud äärkivid. Nagu nähtub kostjate 02.07.2020

2-19-13753 protsessidokumendi lisaks nr. 14-1 olevast videost ning 08.03.2021 protsessidokumendi lisaks nr. 17 olevalt plaanilt, on hageja ise parkinud sõiduki kohta, kus tekkinud murukahjustusi hageja nüüd kostjatele ette heidab. Tegemist on järjekordse näitega hageja pahatahtlikust käitumisest. Hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisa nr. 8 jääb arusaamatuks. Sellelt ilmneb, kuidas kostja kohtu poolt määratud juurdepääsuala kasutades sõidab autoga xxx kinnistule. Kinnistu nr. XXX näol on tegemist osaga Xxx tänavast kui avalikus kasutuses olevast linnatänavast, millel toimuvat tavapärast liiklemist peab hageja kinnistuomanikuna taluma. Tsiviilasjas nr. 2-15-12993 tehtud kohtumäärusega määrati kindlaks niinimetatud minimaalne juurdepääsuala, mille kinnistu nr. XXX omanik peab alati tagama, võimaldamaks kostjate juurdepääsu koju. See aga ei tähenda, nagu ei võiks kostjad kinnistut nr. XXX kui linnatänava osa muus ulatuses tavapäraselt kasutada. Hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisad nr. 9 ja 10 jäävad arusaamatuteks. Nendel videotel kujutatud sõidukid ei kuulu kostjatele ning kostjad neid sõidukeid ei juhi ega ole juhtinud. Kostjatele ei saa heita ette mõne kolmanda isiku käitumist. Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisaks nr. 11 olevasse videosse, siis on esmalt oluline, et selline manööver oli tingitud hageja enda poolt loodud liiklusohtlikust olukorrast, kus Xxx kinnistule pääsemist takistavad hageja poolt osaliselt juurdepääsualale pargitud kasutusest välja langenud sõiduk, hageja poolt juurdepääsuala kõrvale paigaldatud merekonteiner ning hageja poolt osaliselt maasse kaevatud äärekivid. Leiame, et hageja tuginemine lisaks nr. 11 olevale videole on vastuolus hea usu põhimõttega, kuivõrd hageja ise on eelmises lauses kirjeldatud liiklusohtlikud faktorid tekitanud. Samas tuleb silmas pidada, et kinnistu nr. XXX näol on tegemist Xxx tänava ühe osaga, mis on kõigile kasutamiseks avatud (vt. kostjate 27.11.2020 protsessidokumendi lisaks nr. 16 olevad fotod). Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisasse nr. 12, siis jätab hageja arvesse võtmata olulise tõiga. Nimelt liiklusohutuse tõttu on tunduvalt ohutum tagurdada Xxx tänavalt Xxx kinnistule. Seda põhjusel, et Xxx kinnistult Xxx tänavale välja sõites varjab hageja poolt paigaldatud merekonteiner nähtavust ning autoga Xxx kinnistult välja tagurdades võib lihtsasti juhtuda, et autot juhtiv isik ei märka kas jalakäijat või jalgratturit. See, kui kiiresti jalgratturit mööda Xxx tänavat sõidavad, nähtub lisatud videolt (Lisa nr. 20). Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisaks nr. 13 olevasse videosse, siis omab esmalt tähtsust, et tegevus toimub kohtu poolt määratud juurdepääsualal. Ainuüksi seetõttu ei oma hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisa nr. 13 käesoleva kohtuasja lahendamisel tähtsust. Täiendavalt olgu märgitud, et tegemist oli hageja poolt värvitud ja seetõttu surnud elupuuga. Hageja poolt elupuude värvimist kajastab 06.01.2020 kohtule esitatud kostja protsessidokumendi lisaks nr. 8 olev video. Hageja poolt teostatud elupuude värvimistöö tulemus nähtub lisatud fotolt (Lisa nr. 21). Eemaldatav surnud elupuu paikneb kostjate prügikasti ees, kuid prügikasti esine maa-ala paikneb omakorda servituudialas. Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisadeks nr. 14 ja 15 olevatesse videotesse, siis hageja nõusolekul ostsid kostjad elupuid Brabant ja muid taimi, millised hageja teadmisel ja nõusolekul istutati kinnistule nr. XXX Xxx kinnistu vahetusse

2-19-13753 lähedusse. Kuni 07.09.2019 hooldasid kostjad omal kulul ja hageja teadmisel Xxx kinnistu ees Xxx tänaval kasvavaid elupuid ning kuni 07.09.2019 hageja mingisuguseid etteheiteid kostjatele ei teinud. Õiguslikus mõttes oli tegemist käsundita asjaajamisega. Alates 08.09.2019 kostjad enam elupuid ei hoolda. Siinjuures väärib märkimist, et tegemist on hariliku elupuuga Brabant, mis vajab iga-aastast hoolduslõikust. Seonduvalt kostjate poolt 2019 septembris teostatud elupuude hoolduslõikusega kinnistul nr. XXX pöördus hageja ka Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poole. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 29.10.2020 väärteomenetluse lõpetamise määrusest väärteoasjas nr. 410119014976 nähtub, väärteomenetlus kostja M.H. osas seonduvalt elupuude hoolduslõikusega on lõpetatud väärteo tunnuste puudumise tõttu. Seejuures on Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet tuvastanud, et M.H. teostas elupuude hoolduslõikust, sellist hoolduslõikust oli M.H. teostanud varasemalt aastaid ning ei tuvastatud, et elupuude hoolduslõikusega septembris 2019 oleks M.H. põhjustanud ohtu inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale (Lisa nr. 46). Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisasse nr. 17, siis tõenäoliselt on tegemist elupuu pealt hageja sõidukile langenud lumega. Tegemist on sõidukiga, mida hageja ei kasuta, ning mis on pargitud osaliselt kohtu poolt määratud juurdepääsualale. Foto pinnalt ei saa kuidagi järeldada, nagu oleks lumi hageja sõidukile, mis osaliselt paikneb tsiviilasjas nr. 2-15-12993 kindlaks määratud Xxx kinnistule juurdepääsu võimaldaval niinimetatud miinimumalal (vt. kostjate 08.03.2021 protsessidokumendi lisa nr. 17), inimese poolt kuhjatud. Seonduvalt hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisadega nr. 18, 19 ja 20 märgivad kostjad, et talvistes oludes on see tavapärane, et lund kuhjatakse muuhulgas tänava äärde. Tegemist on käitumisega, mida hageja on kohustatud taluma AÕS §-i 89 viimase lause ning VÕS § 1055 lg 2 alusel. Jääb selgusetuks, millisel viisil kostjad väidetavalt hageja omandiõigust rikuvad. Täiendavalt olgu märgitud, et tsiviilasjas nr. 2-15-12993 tehtud kohtumääruse kohaselt jäi juurdepääsuala korras hoidmise kohustus kostjate peale ning videosalvestitest nähtubki, et kostjad hoiavad juurdepääsuala korras, koristades sellelt lund. Kusagilt ei tulene nõuet, nagu peaksid kostjad kinnistul nr. XXX paikneva juurdepääsuala korras hoidmise raames lumest puhastamisel toimetama lume Xxx 56 kinnistule. Seonduvalt hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisadega nr. 21 ja 22 märgib kostja M.H., et ta ei ole hageja sõiduki rehvi lõhkunud. Seda, et hageja sõiduki rehv oli terve, kinnitab muuhulgas asjaolu, et 19.03.2016 õhtul kell 19:44 tuleb hageja oma sõiduki juurde ja sõidab sellega garaaži, mis näitab, et rehv ei olnud katki (Lisa nr. 23). Lisaks nr. 21 olevast videosalvestisest nähtub, et see pärineb kuupäevast 19.03.2016. Eelmises lauses nimetatud kuupäev erineb hageja 06.05.2021 menetlusdokumendi lisaks nr. 2 oleva kohtuotsuse motiveeriva osa punktis 4 näidatud rehvi ventiili välja keeramise kuupäevast, mis ole 21.10.2015. Mis puutub hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisadesse nr. 23 ja 24, siis nendelt nähtub kohtu poolt määratud juurdepääsualale jäänud takistuste, mis segasid Xxx kinnistule pääsemist, kõrvaldamine. Et hageja on avaldanud, et tema nõuded ei puuduta kohtu poolt määratud juurdepääsuala, siis ei oma hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisad nr. 23 ja 24 käesoleva kohtuasja lahendamise seisukohalt tähtsust.

2-19-13753 Hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisad nr. 25-29 on asjassepuutumatud, kuna need ei kajasta kostjate käitumist. Kostjatele ei saa heita ette mõne kolmanda isiku käitumist. Lisad nr. 25 ja 27 on niivõrd halva kvaliteediga, et nendel kujutatust ei ole võimalik aru saada, milliste isikutega on tegemist. Lisadeks nr. 28 ja 29 olevatel videosalvestistel on kujutatud kiivriga mootorratturi sõitmist ja auto sõitmist ning on teadmata, kes on mootorratturiks ning autojuhiks.

25.Meelevaldne on hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi leheküljel 6 sisalduv käsitlus lisadest nr. 30-33. Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-15-12993 määrati juurdepääs Xxx kinnistult avalikult kasutatavale teele. Seejuures nähtub kõnealuse kohtumääruse motiveeriva osa punktist 23, et juurdepääsuala jalgteed ja sissesõiduteed hooldavad kostjad. Hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisades nr. 30 ja 31 kajastatu leiab aset kohtu poolt määratud juurdepääsu alal. Nagu hageja on 05.02.2021 menetlusdokumendis märkinud, ei esita ta nõudeid seonduvalt juurdepääsualal toimuvaga. Hagejale on iseloomulik, et esmalt provotseerib ta konflikte, seejärel viskab ennast pikali ning lõpetuseks väidab, et hagejat olevat löödud. Nii juhtus see ka 27.07.2017. Asjakohased dokumendid on kostjate 28.11.2019 vastuse hagile lisaks nr. 9. Meelevaldne on hageja väide, nagu tuleks Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-15-12993 määratud juurdepääsuala piiride kindlaks määramisel juhinduda ehitusprojektist. Juurdepääsuala piirid määrab kindlaks kõnealuse kohtumääruse lisaks olev plaan. Samuti on meelevaldne hageja 05.02.2021 menetlusdokumendi lisa nr. 33, mis ei kajasta õigesti juurdepääsuala laiust.
26.Tallinna Linnavaraameti 24.10.2020 kirjast nr. 2.1-9/5331-1 nähtub, et Tallinna Linnavalitsuse maaomandi küsimuste lahendamise alatine komisjon andis Tallinna Linnavaraametile volituse algatada kinnistu nr. XXX koosseisus oleva Xxx tänav katastriüksuse 552m2 suurusele osale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise menetlus, kui kinnisasja omanik teeb takistusi sõidu- ja kõnnitee avalikuks kasutamiseks.
27.Hageja on 05.02.2021 menetlusdokumendile lisanud videoid, mis on salvestatud alates 2016 märtsist. Seega pärinevad mitmed hageja väidetavad etteheited rohkem kui 3 aasta tagusest ajast.
28.Jääb arusaamatuks, miks peaks kostjate suhtes kuuluma hageja hagi rahuldamisele, kui samas muud isikud võivad kinnistut nr. XXX kui linnatänava osa kasutada tavapärastel viisidel. Teiste sõnadega, hageja poolt hagi esitamine kostjate vastu käesolevas kohtuasjas näitab üksnes hageja kiuslikkust ning soovi häirida kostjaid.
29.Nõustuda ei saa hageja 06.05.2021 menetlusdokumendi punktis 2.5. avaldatuga. Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumääruse tsiviilasjas nr. 2-15-12993 resolutsiooni punkt 2 ei tähenda seda, nagu puuduks kostjatel õigus kinnistut nr. XXX kui avalikus kasutuses oleva Xxx tänava osa muus ulatuses kasutada. Kostjate 08.03.2021 protsessidokumendi lisaks nr. 17 olev plaan kajastab kõige täpsemalt Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr. 215-12993 kindlaks määratud niinimetatud miinimumjuurdepääsuala, mille olemasolu kostjatele koju pääsemiseks peab kinnistu nr. XXX omanik igal juhul tagama.
30.Otseselt vale on hageja 06.05.2021 menetlusdokumendi punktist 2.11. nähtuv väide selle kohta, et kõnealuse elupuu olevat kostjad varasemalt mürgitanud. Taimede mürgitamine on hagejale iseloomulikuks tegevuseks. Kostjate viimatist väidet tõendavad: 1) kostjate

2-19-13753 28.11.2019 protsessidokumendi lisaks nr. 6 olevad fotod selle kohta, kuidas hageja pritsib kinnistul nr. XXX Xxx kinnistu vahetus läheduses mürki väidetavalt selleks, et takistada murul kasvamast; 2) kostjate 28.11.2019 protsessidokumendi lisaks nr. 8 olev videosalvestis selle kohta, kuidas kostja värvib kinnistul XXX Xxx kinnistu piiri ääres elupuid; 3) kostjate 08.03.2021 protsessidokumendi lisaks nr. 21 olev foto hageja poolt punaseks värvitud elupuudest, mis paiknevad kinnistul nr. XXX Xxx kinnistu piiri vahetus läheduses; 4) samuti omavad selles kontekstis tähtsust kostjate 28.11.2019 protsessidokumendi lisaks nr. 7 olevad videod selle kohta, kuidas kostja lõhub kinnistul nr. XXX Xxx kinnistu läheduses haljastust.

31.03.09.2021 esitasid kostjad kohtule istungiprotokolli parandamise taotluse. Kostjad paluvad viia 23.08.2021 kohtuistungi protokolli sisse järgmised parandused: • Protokolli lehekülje 4 alt viimases kostjate esindaja seisukohavõtus palume 4 lause sõnastada ümber järgmiselt: „Kokkuleppel hagejaga kostjad hakkasid tänavapoolselt ala haljastama, kuni 2019 aastal ütleb hageja, et seda ei tohi teha.“ • Protokolli lehekülje 6 alt viimase kostjate lepingulise esindaja küsimuse ja hageja lepingulise esindaja eelviimase vastuse palume sõnastada ümber järgmiselt: „01:47:49 (protokollis märgitud kellaaeg 01:48:50 on ebaõige) kostjate lepingulise esindaja küsimus: Kas kinnistu nr. XXX on avalikult kasutatav tee või ei ole seda? • 01:48:03 (protokollis märgitud kellaaeg 01:49:08 on ebaõige) hageja lepinguline esindaja: Ei ole avalikku kasutusse antud. Täiesti eratee. • 01:48:13 kostjate lepinguline esindaja: Kas see on sellisel juhul avalikkusele ligipääsetav eratee? • 01:48:16 hageja lepinguline esindaja: Ei ole.“ Protokolli parandamise ettepanekud on asjakohased, kuivõrd omavad tähendust käesoleva kohtuasja lahendamisel. Kostjad on hageja teadmisel ja nõusolekul kinnistut nr. XXX haljastanud ja haljastust korras hoidnud, kuni hageja ootamatult ja põhjendusi esitama sellise tegevuse kostjatel keelas. Samuti on oluline, et kinnistu nr. XXX näol on tegemist avaliku linnatänav osaga ja hageja arusaam, et tegemist olevat erateega, millele avalikkusel puuduvat ligipääs, on meelevaldsed ja kostjate poolt esitatud mitmete tõenditega ümber lükatud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

32.TsMS § 442 lg 5 sätestab mh, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. 03.09.2021 esitasid kostjad kohtule istungiprotokolli parandamise taotluse. Hageja vaidleb taotlusele vastu. Protokoll allkirjastati 31.08.2021, mistõttu on kostjate taotlus tähtaegne. Siiski leiab kohus, et taotlus tuleb rahuldamata jätta, kuivõrd protokoll kajastab taotlusega hõlmatud osas istungi käiku ja menetlusosalise sõnavõttu piisava täpsusega (TsMS § 50 lg 1 ja § 50 lg 1 p 8). Kohus märgib, et protokoll ei ole stenogramm.
33.Kostjad on läbivalt olnud seisukohal, et haginõue on ebaselge ega ole täidetav. Kohus nõustub kostjatega osaliselt. Nõudega seotud problemaatikat on hagejale selgitanud Tallinna Ringkonnakohus oma määruses, maakohus (15.05.2020 määruses, 07.12.2020 eelistungil) ning ka kostjad. Kohus on hagejale korduvalt andnud võimaluse haginõude täpsustamiseks. Hageja on eelistungil väljendanud seisukohta, et hagis toodud sõnastuses on lahend siiski täidetav. Vaatamata eeltoodule ei ole kohus pidanud vajalikuks jätta hagi

2-19-13753 läbivaatamata – see on kohtu õigus mitte kohustus. Kohtupraktikast on tuleneb, et kui hageja pöördub kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset, siis peab kohus sellega tagama (RKTKo nr 2-19-16249/17, p 16). Samas Riigikohus on lahendi nr 3-2-194-16 p-is 16 märkinud järgmist: „Sisuliselt on ringkonnakohus pidanud hagejate esindajaid asjatundmatuteks seetõttu, et esindajate formuleeritud nõue ei võimaldanud hagi rahuldada (ringkonnakohtu otsuse p 40). Kui kohtu hinnangul ei ole hagiga hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna nõue ei tulene seadusest, siis tuleks kohtul eelkõige jätta hagiavaldus menetlusse võtmata või see hiljem läbi vaatamata (TsMS § 371 lg 2 p 2, § 423 lg 2 p 2). Samas on eelviidatud sätete alusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine või hagi läbi vaatamata jätmine kohtu õigus, mitte kohustus. Praegusel juhul määras kohus mitu korda hagejatele tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks ning seejärel võttis hagi menetlusse. Ka menetluse käigus parandasid hagejad korduvalt hagi nõuet. Olukorras, kus hageja ei suuda ka menetluse käigus formuleerida seadusele vastavat nõuet, saab kohus jätta hagi rahuldamata.“ Hageja nõuded koosnevad mitmest n.ö elemendist: 1) kinnisasjal viibimine; 2) muud hageja omandiõigust rikkuvad tegevused. Hageja nõue on valdavas osas (vt n.ö element nr 2) liialt üldiselt sõnastatud, mistõttu ei ole see valdavas osas (sund)täidetav. Sõnastus stiilis „kohustada kostjaid ja kostjate seotud isikuid lõpetama ja hoiduma mis tahes muudest tegevustest, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele“ eeldab otsuse täitja poolt faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmist, millest johtuvalt on see vastuolus formaliseerituse printsiibiga. Faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmine on kohtu ülesanne – otsuse täitja peab üksnes tuvastama otsuse resolutsioonis sätestatud kohustuse faktilise rikkumise. Kohus leiab, et hagi tuleb ainuüksi nõude ebaselguse tõttu jätta rahuldamata osas, mis puudutab „mis tahes muid tegevusi, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr XXX“. Kohus vaatab nõude sisuliselt läbi üksnes kostjate ja kostjatega seotud kolmandate isikute kinnisasjal nr XXX viibimise keelamise osas.

34.Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
35.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas: • hageja abikaasale kuulub kinnistu asukohaga Xxx tänav Tallinn (registriosa nr XXX), millel asub hageja elukohana kasutatav eramu (I kd, tlk 5 – kinnistusraamatu väljavõte); • hagejale kuulub kinnistu registriosa nr-ga XXX, mille koosseisu kuuluvad transpordimaa sihtotstarbega katastriüksused asukohaga Xxx tänav x, x ja x (I kd, tlk 6 – kinnistusraamatu väljavõte); • kostjate ühisomandisse kuulub kinnistu asukohaga Xxx tänav Tallinn (registriosa nr XXX), millel asub kostjate poolt elukohana kasutatav eramu (I kd, tlk 8 – kinnistusraamatu väljavõte);

2-19-13753 • tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud 11.07.2016 määrusega (I kd, tlk 9-13, tlk 54 - plaan) määras Harju Maakohus, et registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga Xxx Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistule, asukohaga Xxx tänav x Tallinn, määratud juurdepääsuteed, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud sinise ja rohelisega (määruse p-d 2, 3 ja 7);

36.Hageja paluvab: kohustada kostjaid lõpetama igasugune viibimine kinnisasjal nr XXX ja mis tahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal; kohustada kostjaid hoiduma viibimisest kinnisasjal nr XXX ja mistahes muudest tegevustest, mis on suunatud hageja omandõiguse rikkumisele kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal; kohustada kostjaid keelama kostjate külalistel ning teistel kostjatega seotud isikutel viibimine hagejale kuuluval kinnisasjal nr XXX ning mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal.
37.Kostjad vaidlevad hagile vastu ning mh märgivad, et: (i) hagi rahuldamiseks puudub õiguslik alus; (ii) etteheidetavad rikkumised on tõendamata, kostjad ei vastuta kolmandate isikute käitumise eest; (iii) osade väidetavate rikkumiste puhul ei ole tegemist hageja õiguste rikkumisega, kolmanda isiku eest nõuet hageja esitada ei saa; (iv) hagejal on väidetavate rikkumiste osas talumiskohustus, mh seetõttu, et vaidlusalune kinnistu on transpordimaa ja avalikult kasutatav.
38.Hageja nõude õiguslikuks aluseks on AÕS § 89 lg 1, mille kohaselt on omanikul on õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõude esitamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: • hageja on omanik; • rikutakse hageja omandiõigust (AÕS § 68 lg 1 - rikkumine takistab või piirab omanikul asja vallata, kasutada või käsutada, samuti PS-ga kaitstud omaniku õigused; rikkumine ei tohi olla seotud valduse kaotusega); • rikkumine peab tulenema kostjate tegevusest (kostjate tegu või tegevusetus, mis toob kaasa hagejale kahjuliku tagajärje, st põhjuslik seos rikkumise toimepanija ja tagajärje vahel). Tulevikku suunatud rikkumisest hoidumise nõude puhul lisandub eeldusena oht, et rikkumine võib korduda (RKTKo nr 3-2-1-104-12, p 10). Nõude rahuldamiseks peavad lisaks eeltoodud eelduste esinemisele puuduma nõuet välistavad asjaolud (AÕS § 89 ls 3 – omanik on kohustatud rikkumist taluma). Omandiõiguse rikkumine eeldab õigusvastasust, kusjuures õigusvastane ei pea olema mitte omandiõiguse kaasa toonud tegu või tegevusetus, vaid teo või tegevusetuse

2-19-13753 tulemusena tekkinud seisund (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 405, p 3.2.2.a). Kõik omandiõiguse rikkumised ei anna siiski omanikule õigust esitada AÕS § 89 tulenevat nõuet. Oma eesmärgi kohaselt on AÕS § 89 suunatud kestva omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele või ähvardavast omandiõiguse rikkumisest hoidumisele. Sätte selline eesmärk piirab eelkõige selle alusel tekkivate nõuete sisu (Asjaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne, lk 405, p 3.2.2.b).

39.Omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega on igal omanikul põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid tervikuna (vt ka Riigikohtu 13. detsembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1141-04, p 13; 11. aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 13). Kinnisomandi kitsendused on AÕS § 140 järgi seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. Seadusjärgse kitsenduse aluseks peab olema seadus ja selline kitsendus võib olla seatud üldsuse huvides (n-ö avalik-õiguslik või avalik kitsendus) või konkreetsete isikute (nt naabrite) huvides (eraõiguslik kitsendus). Seadusjärgne kitsendus kehtib AÕS § 141 lg 1 järgi igakordselt kõigi isikute suhtes kinnistusraamatusse kandmata.
40.Puudub vaidlus, et tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud 11.07.2016 määrusega (I kd, tlk 9-13, tlk 54 - plaan) määras Harju Maakohus, et registriossa nr XXX kantud kinnistu asukohaga Xxx Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnistule, asukohaga Xxx tänav x Tallinn, määratud juurdepääsuteed, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud sinise ja rohelisega (määruse p-d 2, 3 ja 7). Nimetatud määruse mõjualas on hagejal kohustus taluda kostjate poolset kasutust, mis seisneb toimingutes, mis on vajalikud kostjate omandis olevale kinnisasjale pääsemiseks.
41.Alljärgnevalt analüüsib kohus üksikasjalikult hageja poolt väljatoodud väidetavaid rikkumisi ning teeb järeldused nende põhjendatuse ja tõendatuse osas.
42.Kostjate rikkumised seoses jalgsi üle hageja kinnistu liikumisega. Hageja heidab kostjatele ette, et kostjad kasutavad tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jäävat ning hagejale kuuluvat kinnistut registriosa numbriga XXX jalgsi juurdepääsuks kostjate kinnistule. Kostjate poolt toimepandud rikkumised on hageja hinnangul järgmised: • 08.04.2017 kell 14:55 läheb kostja I jala üle hageja poolt istutatud elupuude peenra (nimetatud peenar asub hagejale kuuluval kinnistul) oma koju. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 1). Kõrvutades videost nähtuv tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualaga, on selge, et kostja I rikub hageja omandiõigust – ta viibib kostja omandis oleval kinnisasjal. Väited Xxx kinnistu piirdeaia korrastamise ja hooldamise kohta on paljasõnalised, lisaks ei kohaldu AÕS § 147; • 08.04.2017 kell 15:07 lähevad kostjad jala üle hageja poolt istutatud elupuude peenra (nimetatud peenar asub hagejale kuuluval kinnistul) oma koju. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 2). Kõrvutades videost nähtuv tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud

2-19-13753

•

•

juurdepääsualaga, on selge, et kostjad rikuvad hageja omandiõigust – nad viibib kostja omandis oleval kinnisasjal. Väited Xxx kinnistu piirdeaia korrastamise ja hooldamise kohta on paljasõnalised, lisaks ei kohaldu AÕS § 147, kuivõrd selle eeldused ei ole täidetud; 01.12.2020 kell 10:45 pargib kostja I oma sõiduki Xxx tänava otsa ning kõnnib siis üle hageja kinnistu haljasala oma koju. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 3). Kohtu hinnangul ei ole rikkumine tõendatud. Kõrvutades videost nähtuv tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualaga, on kohus veendunud, et kostja I kasutab koju pääsemiseks just nimelt juurdepääsuala; 03.12.2020 kell 15:31 jalutavad kostjad üle hagejale kuuluva kinnistu haljasala, et pääseda oma auto juurde. Kostjatele kuuluv sõiduk on seejuures arusaamatul põhjusel pargitud Xxx tänava otsa. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 4) Kohtu hinnangul ei ole rikkumine tõendatud. Kõrvutades videost nähtuv tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualaga, on kohus veendunud, et kostjad kasutavad kodust lahkumiseks just nimelt juurdepääsuala.

a. Kostjate rikkumised seoses sõidukite ümberpööramisega hageja kinnistul. Kostjad kasutavad hagejale kuuluvat ning tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jäävat kinnistut registriosa numbriga XXX sõidukitega juurdepääsuks kostjate kinnistule ning kostjatele kuuluvate sõidukite ümberpööramiseks. Oma sellise tegevusega on kostjad rikkunud hageja kinnistul paikneva haljasala. Kostjate poolt toimepandud rikkumised on hageja hinnangul järgmised: • 29.10.2016 kell 17:20 tagurdavad kostjad oma sõiduki ümberpööramiseks haljasalale, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Seejuures nähtub, et kostjatel on piisavalt ruumi manööverdamaks sõidukiga üksnes kindlaksmääratud juurdepääsualal, st vajadus haljasalale sõitmiseks puudub. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 5). Kohus nõustub kostjatega, et videosalvestiselt ei ole võimalik tuvastada, kes autos istub, sest video kvaliteet on selleks liiga halb. Seega on rikkumine tõendamata. Lisaks ei ole esile toodud ja tõendatud, kas ja kuidas on rikutud kinnistul paiknevat haljasala; • 31.10.2016 kell 09:08 tagurdavad kostjad sõidukiga oma väravast välja ning pööravad haljasalale, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Seejuures nähtub, et kostjatel on piisavalt ruumi tagurdamaks sõidukiga kuni Xxx tänavani, st vajadus haljasalale sõitmiseks puudub. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 6). Kostjad möönavad, et videolt nähtub nende tegevus – kostjad ei ole sellele vastu vaielnud. Kohus leiab, et tegemist on hageja omandiõiguse rikkumisega. Videost nähtuvalt on Xxx tänava äärde on pargitud mitmeid sõidukeid, tegemist elamurajooniga. See omakorda annab aluse eeldada, et tänavalt toimub arvestatav liiklus sõidukitega, kergliiklusvahenditega ja jalgsi. Kostjatel on oma koduhoovist välja tagurdades kohustus järgida ohutu liiklemise põhimõtteid, sh LS § 33 lg-s 1 ja lg 2 p-is 8 sätestatut. Kuivõrd vähemalt videolt nähtuv vana tumedat värvi Ford ning merekonteiner on juurdepääsuala vahetusse lähedusse paigutatud just hageja poolt, siis on TsÜS § 138 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus hagejapoolne etteheide kostjate manöövri seaduspärasusele. Hageja on ise loonud olukorra, mis on muutnud kostjatel sõidukiga neile kuuluvalt kinnistult ohutu väljumise võimalikult keeruliseks –

2-19-13753

•

•

seetõttu oli hagejal hea usu põhimõttest tulenev talumiskohustus nimetatud kostjate rikkumise osas. Ka Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-33-05 p-is 13 rõhutanud, et naaberkinnisasjade omanikud peavad vastastikku arvestama üksteise õigustega ulatuses, mis on vajalik teiste omanike õiguste teostamiseks. Hageja tegevuse tõttu oli takistatud nii kostjate omandiõiguse teostamine kostjate kinnistule kui ka juurdepääsuõiguse teostamine. Lisaks ei ole esile toodud ja tõendatud, kas ja kuidas on rikutud kinnistul paiknevat haljasala; 13.03.2017 kell 17:17 hageja poolt tehtud fotolt nähtub, et kostjad on oma sõidukitega rikkunud hagejale kuuluval kinnistul asuva haljasala (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 7). Kohus märgib, et rikkumine on tõendamata - tõendamata on, et kostjad oleksid sellisel viisil muru kahjustanud; 02.12.2020 kell 15:33 tagurdavad kostjad oma sõidukiga üle haljasala, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 8) Kohus leiab, et rikkumine puudub. Videost ilmneb, kuidas kostja juurdepääsuala kasutades sõidab autoga Xxx 56 kinnistule. Lisaks ei ole esile toodud ja tõendatud, kas ja kuidas on selle tulemusel rikutud kinnistul paiknevat haljasala.

b. Kostjate rikkumised seoses sõidukite ümberpööramisega hageja väravate ees. Kostjad pööravad oma sõidukeid ümber vahetult hageja aiaväravate ees, mis asuvad hageja abikaasale kuuluval kinnistul nr XXX (Xxx tn x kinnistu). Nimetatud ala jääb samuti väljaspoole kindlaksmääratud juurdepääsuala. Selliseks tegevuseks puudub kostjatel mistahes vajadus ning kostjate tegevus on ajendatud üksnes soovist hagejat provotseerida. Rikkumised on hageja hinnangul järgmised: • 19.03.2016 kell 11:36 sõidavad kostjad oma sõidukiga hageja väravate ette, peaaegu vastu väravaid. Vajadus hageja väravate ette sõitmiseks puudub. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestist (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 9). Kohus märgib, et on tõendamata, et videost nähtuvaid sõidukeid oleks kostjad juhtinud; • 24.11.2020 kell 17:24 sõidavad kostjad oma sõidukiga hageja värava ette ning tagurdavad seejärel haljasalale, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Lõpuks peatavad kostjad oma sõiduki Xxx tänava otsas. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 10). Kohus märgib, et on tõendamata, et videost nähtuvaid sõidukeid oleks kostjad juhtinud; • 02.12.2020 kell 15:30 sõidavad kostjad taaskord oma sõidukiga esmalt hageja värava ette ning tagurdavad seejärel oma väravateni. Vajadus selliseks manöövriks puudub (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 11). Kostjad möönavad, et videost nähtuvat sõidukit juhivad nemad, kuid leiavad, et manööver oli tingitud hageja tegevusest ning Xxx tänav on kõigile kasutamiseks. Kohus kostjatega ei nõustu. Videolt ei nähtu mingisuguseid takistusi sõidukiga vasakpöörde tegemiseks. Hageja on tõendanud, et kostjad on samasuguses olustikus olnud võimelised teostama vasakpöörde enda hoovi ilma juurdepääsualalt lahkumata (Hageja kinnistu värava ette jääv ala on hageja omandis ega ole koormatud kostjate kasuks seatud juurdepääsuõigusega. Seega on tegemist hageja omandiõiguse rikkumisega. Asjaolu, et hagejale kuuluvat kinnistut on kasutanud ka kolmandad isikud, ei tähenda, et kostjatele tekiks sellest mingisugune kasutusõigus või õigustatud ootus selliseks õiguseks. c. Kostjate rikkumised seoses hageja kinnistul asuvate puude ja põõsaste lõhkumisega. Kostjad lõikavad ja lõhuvad tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jääval ning hagejale kuuluval kinnistul registriosa

2-19-13753 numbriga XXX asuvaid puid ja põõsaid. Nimetatud tegevuseks puudub kostjatel hageja luba ning tegemist ei ole tavapärase hoolduslõikusega nagu väidavad kostjad. Kostjate poolt toimepandud rikkumised on hageja hinnangul järgmised: • 28.07.2016 kell 14:56 tirib kostja I välja elupuu, mis oli istutatud hagejale kuuluvale kinnistule ning tassib selle hageja värava ette. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 13). Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et väide on tõendatud. Asjakohatud on viited tegevuse kohta juurdepääsualal – juurdepääsu määramine ei tähenda, et kostjatel oleks õigus selle alusel hagejale kuuluvalt kinnistult puid eemaldada. Tõendatud on ka asjaolu, et hageja on nimetatud elupuu punaseks värvinud (kostjate esitatud lisa 8). Sama ei ole pooled vaielnud, et kuni 2019. aastani aktsepteeriski hageja, et kostjad nende kinnistu vahetus läheduses oleva hageja kinnistuosa hooldasid ja sinna taimi istutasid ja neid hooldasid. Olukorras, kus taim on surnud (võimalik, et hageja tegevuse tulemusel), ei saa ette heita, et kostjad kui taime istutanud isikud selle eemaldavad. Siiski ei oma see tähtsust rikkumiste raames. Kohus on juba selgitanud, et nõue on selle ebaselguse tõttu alusetu muus osas, kui kinnistul viibimisega seotud rikkumiste osas. Kõnealuse rikkumise puhul heidab hageja ette üksnes elupuu eemaldamist, mitte aga kostja I ebaseaduslikku viibimist hageja kinnistul; • 19.03.2017 kell 16:50 lõikab kostjad hekisaega elupuid, mis asuvad hagejale kuuluval kinnistul. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 14). Kohus on juba selgitanud, et nõue on selle ebaselguse tõttu alusetu muus osas, kui kinnistul viibimisega seotud rikkumiste osas. Kõnealuse rikkumise puhul heidab hageja ette üksnes elupuu hooldamist, mitte aga kostjate ebaseaduslikku viibimist hageja kinnistul. Pooled ei vaidle, et kuni 07.09.2019 hooldasid kostjad omal kulul ja hageja teadmisel Xxx kinnistu ees kasvavaid elupuid ning hageja mingisuguseid etteheiteid kostjatele ei teinud; • 07.09.2019 kell 17:52 hageja poolt salvestatud videost nähtuvalt riisub kostja I hagejale kuuluval kinnistul kokku sellel kinnistul asuvalt elupuult lõigatud oksad ning viskab need kostjatele kuuluvasse prügikasti (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 15). Kohus on juba selgitanud, et nõue on selle ebaselguse tõttu alusetu muus osas, kui kinnistul viibimisega seotud rikkumiste osas. Kõnealuse rikkumise puhul heidab hageja ette üksnes elupuu hooldamise jääkide koristamist, mitte aga kostjate ebaseaduslikku viibimist hageja kinnistul. Pooled ei vaidle, et kuni 07.09.2019 hooldasid kostjad omal kulul ja hageja teadmisel Xxx kinnistu ees kasvavaid elupuid ning hageja mingisuguseid etteheiteid kostjatele ei teinud; d. Kostjate rikkumised seoses hageja kinnistule lume lükkamisega. Hageja heidab kostjatele ette ka talveperioodil kostjate kinnistule sadanud lume lükkamist tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaksmääratud juurdepääsualast väljaspoole jäävale ning hagejale kuuluvale kinnistule registriosa numbriga XXX, sh sellel kinnistul asuvatele ning hagejale kuuluvatele sõidukitele ja puudele. Selle tõendamiseks on hageja varasemalt esitanud hageja poolt tehtud fotod, millest nähtuvad kostjate poolt 26.10.2017 toime pandud rikkumised (vt 06.09.2019 hagiavaldus, lisa 6). Kohus märgib lume lükkamisega seonduva osas, et nõue on selle ebaselguse tõttu alusetu muus osas, kui kinnistul viibimisega seotud rikkumiste osas. Hageja ei ole lumelükkamisega seotud nõuet esitanud, mistõttu on nimetatud osas rikkumiste analüüsimine tarbetu. Siiski märgib kohus rikkumiste osas järgmist. Kostjate poolt toimepandud rikkumised on hageja hinnangul järgmised: 26.10.2017

2-19-13753 kell 10:52 hageja poolt tehtud fotolt nähtub, et kostjad on selle asemel, et kuhjata kostjate kinnistul asuv lumi kostjate kinnistule, kuhjanud selle hagejale kuuluva sõiduki peale, mis asus hagejale kuuluval kinnistul (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 17); 27.10.2017 kell 16:10 hageja poolt salvestatud videost nähtub, et kostja I viskab kostjate kinnistul asuvat lund üle aia hageja kinnistule (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 18); 30.01.2021 kell 11:25 ja 11:33 koristavad kostjad oma kinnistule sadanud lund, lükates lumelabidaid ja lumepuhurit kasutades kostjate kinnistul asuva lume haljasalale, mis asub hagejale kuuluval kinnistul. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestisega (vt 05.02.2021 dokumendi lisad 19 ja 20). Kohus märgib eelnimetatud väidete osas, et tegemist ei ole hageja omandiõiguse rikkumisega. Lisaga 17 osas ei ole tõendatud, et kostjad oleksid lume selliselt kuhjanud. Talvistes oludes on see tavapärane, et lund kuhjatakse muuhulgas teede äärde, vastupidises olukorras ei oleks võimalik teed sihtotstarbeliselt kasutada. Ka juurdepääsuala lumest vabastamine ei ole ebaseaduslik, kuivõrd tsiviilasjas nr 2-1512993 tehtud kohtumääruse kohaselt jäi juurdepääsuala korras hoidmise kohustus kostjatele. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas servituudiala lumest puhastamine tema omandiõigust rikub. Olukorras, kus kinnistu on ilmastikuolude tõttu nagunii lumega kaetud, ei ole tähtsusetus koguses lume kuhjamist võimalik rikkumisena käsitada – vastavale rikkumisele tuginemine on kohtu hinnangul TsÜS § 138 lg 1 sätestatud hea usu põhimõttega vastuolus. Kohus nõustub ka kostjatega, et kusagilt ei tulene nõuet, nagu peaksid kostjad kinnistul nr. XXX paikneva juurdepääsuala korras hoidmise raames lumest puhastamisel toimetama lume Xxx kinnistule. e. Kostjate külaliste ja teiste kostjatega seotud isikute poolt toime pandud rikkumised. Kostjate külaliste ja teiste kostjatega seotud isikute poolt toimepandud rikkumised on hageja hinnangul järgmised: • 19.03.2016 kell 15:12 jalutab kostja I koos oma külalisega üle hageja kinnistul asuva haljasala hageja sõiduki juurde ning mõlemad asuvad hageja sõiduki esimese parema ratta juures askeldama. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestisega (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 21). Kui hageja hiljem auto juurde läks, selgus, et auto kumm oli ära lõhutud. Seejuures on kostja I hageja sõiduki kummide lõhkumist ka tunnistanud (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 22, sekund 0:16). Kohus märgib, et videolt ei ole võimalik tuvastada, kes sõiduki juures toimetavad. Lisaks ei ole hageja tõendanud, et tegemist oleks temale kuuluva sõidukiga. Lisaks ei puuduta hageja väide omandiõiguse rikkumist seonduvalt hageja kinnistul ebaseaduslikult viibimisega, st selle rikkumise osas ei ole nõuet esitatud. Liiati puudutas kinnistul viibimise nõue üksnes juurdepääsualast väljapoole jäävat ala – videost nähtuvalt toimub tegevus kohtu hinnangu juurdepääsualal; • 19.03.2016 kella 17:00 paiku lükkab kostja II koos oma poja ja tütrega ära kivi, mille hageja oli asetanud oma kinnistule sellel kinnistul asuva haljasala kaitseks. Kivi lükati ära põhjusel, et kostjad saaksid oma sõidukiga üle nimetatud haljasala sõita. Seda tõendab hageja poolt tehtud salvestus (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 23). Kohus nõustub hagejaga, et videost nähtuvalt rikub kostja II hageja omandiõigust, kuivõrd viibib hetkeks juurdepääsuala välisel territooriumil, lükates sealhulgas hageja haljasalale kivi. Kostjate lähikondsed asjasse ei puutu, kuivõrd nende vastu ei ole nõuet esitatud. Kostjate väited takistuste eemaldamise kohta on asjakohatud, kuivõrd kivi asus hagejale kuuluval kinnistul, mitte hageja kinnistut läbinud asfaltteel. Siiski ei puuduta hageja väide omandiõiguse rikkumist

2-19-13753

•

•

•

•

seonduvalt hageja kinnistul ebaseaduslikult viibimisega, vaid kivi paigast liigutamist, st selle rikkumise osas ei ole nõuet esitatud. Seega ei oma see rikkumine tähtsust; 28.07.2016 kell 21:27 kangutab kostja I koos oma külalisega maa seest välja äärekivid, mille hageja oma kinnistul asuva haljasala kaitseks paigaldas ning tassivad need hageja värava ette. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 24). Kohus nõustub hagejaga, et videost nähtuvalt rikub kostja I hageja omandiõigust, kuivõrd viibib hetkeks juurdepääsuala välisel territooriumil, tõstes sealhulgas hageja värava juurde äärekivi. Kostjate külalised asjasse ei puutu, kuivõrd nende vastu ei ole nõuet esitatud. Kostjate väited takistuste eemaldamise kohta on asjakohatud, kuivõrd äärekivid asusid hagejale kuuluval kinnistul, mitte hageja kinnistut läbinud asfaltteel, mida kostjatel õigus kasutada on. Siiski ei puuduta hageja väide omandiõiguse rikkumist seonduvalt hageja kinnistul ebaseaduslikult viibimisega, vaid äärekivide eemaldamist, st selle rikkumise osas ei ole nõuet esitatud. Seega ei oma see rikkumine tähtsust; 11.10.2016 kell 22:59 väljub kostjate tütar Xxx tänava algusesse pargitud sõidukist ning läheb jalgsi üle haljasala (mis asub hagejale kuuluval kinnistul), et pääseda kostjate kinnistule. Seejuures väljub samal ajal autost meesterahvas, kes jalutab üle hageja kinnistu hageja aiani ning „asub ennast kergendama“ (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 25). Kohus märgib, et etteheide on asjakohatu. Videost ei ole võimalik tuvastada isikuid, see on äärmiselt halva kvaliteediga. Lisaks ei ole kostjate tütre ja tundmatu meesterahva vastu nõuet esitatud – kohus on ülal selgitanud, et AÕS § 89 vältimatu eeldus on, et nõue peab olema esitatud rikkuja vastu; 27.10.2016 kell 17:15 läheb kostjate tütar koos hagejale tundmatu meestrahvaga jalgsi üle hageja poolt istutatud elupuude peenra (mis asub hagejale kuuluval kinnistule), et pääseda kostjate kinnistule. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 26). Kohus märgib, et etteheide on asjakohatu. Videost ei ole võimalik tuvastada isikuid. Lisaks ei ole kostjate tütre ja tundmatu meesterahva vastu nõuet esitatud; 13.05.2017 kell 18:06 hageja turvakaamera salvestisest nähtuvalt takistab kostjate külaline füüsiliselt hagejal tänaval kõndimist ning lükkab hagejat jõuga tagasi oma värava poole (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 27). Kohus märgib, et etteheide on asjakohatu. Videost ei ole võimalik tuvastada isikuid. Lisaks ei ole kostjate külalise vastu nõuet esitatud. Liiatigi ei ole võimalik asuda seisukohale, et tegemist üldse kostjate külalisega oli.

f. Muud kostjate poolt toimepandud tegevused, mis rikuvad hageja omandõigust. Hageja heidab kostjatele ette ka pahatahtlikkust hageja suhtes, sh hageja solvamist ja füüsilist ründamist (vt 06.09.2019 hagiavaldus, p 1.5). järgmiseid hageja omandiõiguse rikkumisi: • 29.04.2016 kell 18:26 rullib hageja haljasalal talle kuuluval kinnistul registriosa numbriga XXX asuva haljasala muru, kui kostjate poeg teostab ohtliku manöövri ning sõidab mootorrattaga hagejale väga lähedalt mööda. Seejuures sõidab kostjate poeg mööda kõnniteed, mis teadaolevalt mootorsõidukitega liiklemiseks mõeldud ei ole. Ilmselt oli antud manööver tehtud hageja hirmutamiseks. Seda tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 28). Kohus märgib, et etteheide on asjakohatu. Videost ei ole võimalik tuvastada isikuid. Lisaks ei ole kostjate poja vastu nõuet esitatud; • 03.05.2016 kell 19.18 kastab hageja talle kuuluval kinnistul registriosa numbriga

2-19-13753

•

XXX asuvat haljasala, kui temast kihutab mööda sõiduauto, mis seejärel pöörab tagasi ja pargib kostjate värava ette. Antud sõiduk kuulub kostjatele. Eelnevat tõendab hageja turvakaamera salvestis (vt 05.02.2021 dokumendi lisa 29). Kohus märgib, et etteheide on asjakohatu. Videost ei ole võimalik tuvastada isikuid, sh seda et tegemist oleks kostjatega. Asjaolu, et sõiduk võib kuuluda kostjatele, ei anna alus eeldada, et kostjad sõidukit ka kasutasid. Kostjate kinnistu värava ette parkimist videost ei nähtu, üksnes nähtub, et sõiduk peatub värava ees – kas see ei tähenda automaatselt seost kostjatega; 27.07.2017 kell 10:15 proovib hageja tasandada talle kuuluva kinnistu registriosa numbriga XXX maapinda, et paigaldada kostjate poolt ära tallatatud haljasala osale uus muruvaip, kuid teda takistab kostja II ning seejärel ilmub kostja I, kes hageja ümber lükkab. Seda tõendab hageja abikaasa poolt salvestatud video (vt 05.02.2021 dokumendi lisad 30 ja 31). Kohus märgib, et kostja I poolt hageja ümberlükkamine ei ole käsitatav hageja omandiõiguse rikkumisena, vaid pigem on tegu hageja isikuõiguste rikkumisega, mis aga ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Videost (05.02.2021 dokumendi lisad 30) nähtub ka see, et kostja I selgelt takistab hagejal omandiõiguse teostamist (kinnisasja kasutamine selle hooldamise/parendamise näol), kuid hageja ei ole kohtule esitanud nõuet, mis puudutaks kinnisasja hooldamise/parendamise takistamise keelamist. Kostjate õigusvastast viibimist hageja kinnistul hageja nimetatud sündmuse osas kostjatele ette ei heida.

43.Eeltoodust tulenevalt on tõendatud, et kostjad on 08.04.2017 kell 14:55 ja 15:07 ning 02.12.2020 kell 15:30 viibinud ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluval kinnisasjal, rikkudes sellega hageja omandiõigust. Kuivõrd rikkumine on olnud korduv, siis kohus leiab, et täidetud on ka rikkumise kestvuse eeldus. Seega leiab kohus, et hageja nõue tuleb rahuldada järgmises osas - kohustada kostjaid lõpetama igasugune viibimine kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal. Selguse huvides rõhutab kohus, et juurdepääsu ala paiknemise ning suuruse sätestab eelnimetatud kohtumäärusele lisatud plaan. Tähtsust ei oma juurdepääsuala täpne pindala, see ei tulene kohtumääruse resolutsioonist. Servituudiala paiknemine on plaanil märgitud n.ö umbkaudselt, pidades sealjuures silmas justnimelt kostjate kinnistule viiva kõnnitee ja sõidutee tegelikku suurust ja paiknemist reaalses elus. Nagu ka kõikide muude õiguste ja kohustuste teostamisel, tuleb ka nimetatud määrusest tulenevaid õigusi ja kohustusti realiseerida heas usus ja mõistlikkuse põhimõtet järgides.
44.Riigikohus on lahendi nr 2-16-4856/64 p-is 11 märkinud järgmist: „AÕS § 89 järgi on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Deliktiõigusliku kaitsevahendina sätestatakse VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kolleegium on selgitanud, et AÕS §25

2-19-13753 s 89 sätestatakse üldine omaniku õigus nõuda ka omandi rikkumisest hoidumist, kui võib eeldada, et rikkumine toimub tulevikus, ning samasugune õigus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p-st 5 ja §-st 1055. Kolleegium ei pidanud mõistlikuks käsitlust, mille järgi saaks õigustatud isik tema omandiõiguse eelseisva rikkumise puhul kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses alles siis, kui omandiõigust on juba rikutud (vt Riigikohtu

11.aprilli 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-05, p 16). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde, rõhutades, et viidatud sätete eesmärki silmas pidades ei ole hoidumisnõude rahuldamise eelduseks omandiõiguse rikkumise tuvastamine, vaid tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamine. Eeltoodust ei tulene aga järeldust, et hoidumisnõude lahendamisel ei ole omandiõiguse rikkumise tuvastamisel tähtsust. Juba toimunud (esmakordse) rikkumise või rikkumise kestvuse kindlakstegemine on oluline tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tõenäosuse hindamisel (juba toimunud rikkumiste korral on üldjuhul tõenäosus nende kordumiseks). Ülaltoodut arvestades ei ole ringkonnakohus hagejate hoidumisnõude lahendamisel viidatud õigusnorme rikkudes nõuetekohaselt välja selgitanud, kas eksisteerib hageja omandiõiguse tulevase rikkumise oht (vt AÕS § 89) või ähvardab kahju õigusvastase tekitamise võimalus (vt VÕS § 1055 lg 1). Kostja IV tuvastatud rikkumiste kohta on ringkonnakohus leidnud, et sõiduki parkimine juurdepääsu takistavalt kolmel päeval järjest ja pärast seda veel ühel päeval, ei anna alust järelduseks, et rikkumine oli kestev ja selle kordumist võiks eeldada ka tulevikus. Miks juba toimunud rikkumistest ei saa järeldada rikkumise kordumise ohtu tulevikus, ringkonnakohtu otsusest ei selgu. Kolleegium märgib, et toimunud rikkumised loovad juba eelduslikult ohu, et rikkumine võib korduda.“
45.Kohus on ülal leidnud, et toimunud on mitmed rikkumised. Tulenevalt poolte vahelistest erimeelsustest ja kostjate poolt esitatud seisukohtadest, on kohtul alus arvata, et kostjad võivad ka edaspidi hageja omandis oleval kinnistul alusetult viibida. Vaatamata sellele, et mitmete rikkumiste ja nende kinnituseks esitatud tõendite puhul ei tuginenud hageja tema kinnistul ebaseaduslikule viibimisele, nähtus nimetatud tõenditest, et kostjad on läbi aastate rikkunud hageja omandiõigust, viibides alusetult servituudialast väljapoole jääval alal. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt edaspidistest rikkumistest hoidumist. Kohus rahuldab nõude ka järgmises osas - kohustada kostjaid hoiduma viibimisest kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal.
46.Hageja on esitanud nõude kohustada kostjaid keelama kostjate külalistel ning teistel kostjatega seotud isikutel viibimine hagejale kuuluval kinnisasjal nr XXX ning mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal. Kuivõrd kohus on juba ülal selgitanud, millised on AÕS § 89 nõude eeldused, siis tuleb nimetatud nõue jätta täies ulatuses rahuldamata – hageja ei ole esitanud nõuet kostjate külaliste ja teiste kostjatega seotud isikute vastu.
47.Kokkuvõttes kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kohus kohustab kostjaid lõpetama igasugune viibimine kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal. Ühtlasi kohustab kohus kostjaid hoiduma viibimisest kinnisasjal nr XXX, välja arvatud kinnisasjale nr XXX Harju Maakohtu 11.06.2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993

2-19-13753 määratud juurdepääsualal. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

48.Kohus leiab, et selguse ja täidetavuse huvides tuleb kohtuotsuse lahutamatu lisana käsitada Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud 11.06.2016. a määrust ja selle lisaks 1 olevat plaani.
49.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
50.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesoleval juhul on kohus rahuldanud hagi osaliselt. Suures osas on hageja esitatud nõuded olnud ebakorrektsed ja tõendamata. Siiski on kohus leidnud piisava aluse kinnistul viibimisega seotud rikkumiste osas nõude rahuldada. Kohus leiab, et nimetatud olukorras on õige jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine
51.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuivõrd kohus on jätnud menetluskulud poolte endi kanda, siis puudub vajadus kulude kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja