X hagi Y ja C vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamiseks ning õigusvastasest tegevusest hoidumiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30. septembri 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y ja C 29. oktoobri 2021. a apellatsioonkaebus X 1. novembri 2021. a apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
Y ja C apellatsioonkaebus: 3500 eurot X apellatsioonkaebus: 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo Kostja I Y (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja II C (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Karl Haavasalu
Menetluse liik
Asja läbivaatamine 14. detsembri 2022. a kohtuistungil kell 15:00 ja 17. mai 2023. a kohtuistungil kell 15:00
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt X 25. mai 2023. a taotlus 17. mai 2023. a kohtuistungi protokolli parandamiseks. Täiendada protokolli ajamärgi 00:11:18 juures olevat teksti pärast lauset „Kostjad ei nõustu.“ tekstiga „Hageja on nõus.“
2.Jätta rahuldamata Y ja C 25. mai 2023. a taotlus 17. mai 2023. a kohtuistungi protokolli parandamiseks.
Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2021. a kohtuotsus muutmata.
4.Y ja C apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
5.X apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
6.Apellatsiooniastme menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
2-19-13753
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas Y (kostja I) ja C (kostja II) vastu hagi, milles palus kohustada kostjaid lõpetama igasugune viibimine kinnisasjal nr 2276101 ja mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr 2276101, välja arvatud kinnisasjale nr 2276101 Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal; kohustada kostjaid hoiduma viibimisest kinnisasjal nr 2276101 ja mistahes muudest tegevustest, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr 2276101, välja arvatud kinnisasjale nr 2276101 Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal; kohustada kostjaid keelama kostjate külalistel ning teistel kostjatega seotud isikutel viibimine hagejale kuuluval kinnisasjal nr 2276101 ning mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr 2276101, välja arvatud kinnisasjale nr 2276101 Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal; jätta kõik menetluskulud kostjate kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub hageja abikaasale kinnisasi aadressiga Keskküla tn 67, Tallinn, millel asub tema perekonna poolt, sh hageja elukohana kasutatav eramu. Hagejale kuuluvad ka kinnisasjad asukohaga Keskküla tn T4, T5 ja T7 – transpordimaa ehk erateed, kõnnitee ja haljasala. Kostjate ühisomandisse kuulub kinnisasi aadressiga Keskküla tn 56, Tallinn, millel asetseb kostjate poolt elukohana kasutatav eramu.
3.Tsiviilasjas nr 2-15-12993 määras Harju Maakohus, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276001 kantud kinnistu asukohaga Keskküla tn 56, Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 kantud kinnistule, asukohaga Keskküla tn T4, Tallinn, määratud juurdepääsuteed. Kostjad ei saanud juurdepääsutee määramisega endale õigust kasutada oma äranägemise järgi juurdepääsutee alast väljapoole jäävat ning hagejale kuuluvat kinnistu registriosa nr-ga 2276101.
4.Kostjad rikuvad süstemaatiliselt neile Harju Maakohtu 11. juuli 2016. a tehtud määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 antud õigust kasutada hageja kinnisasjal asuvat juurdepääsuteed ligipääsuks oma kinnisasjale. Kostjad ei kasuta nendele täitedokumendiga määratud õiguseid lubatavates piirides, vaid omavoliliselt ja õigusvastaselt teostavad omandiõigust hagejale
2-19-13753 kuuluval kinnisasjal. Kostjate vältav tegevus hageja kinnisasjal koormab väga suurel määral hageja huve ning rikub tema seadusest tulenevat omandiõigust. Kostjate poolt toime pandud tegevusi ei ole ühelgi korral tehtud seaduse alusel või hageja nõusolekul, samuti ei ole hageja neid tegevusi tagant järele heaks kiitnud. Hageja leidis, et kostjate senist vältavat käitumismustrit arvestades eksisteerib endiselt oht hageja omandiõiguste tulevaseks rikkumiseks (AÕS § 89 järgi) ning sellega on olemas jätkuv kahju õigusvastase tekitamise võimalus (VÕS § 1055 lg 1 järgi).
5.5. veebruaril 2021. a täpsustas hageja hagi aluseks olevad asjaolusid ja väiteid tuues välja konkreetsed kostjatele etteheidetavad omandiõiguse rikkumised seoses jalgsi üle hageja kinnisasja liikumisega; seoses sõidukite ümberpööramisega hageja kinnisasjal; seoses sõidukite ümberpööramisega hageja väravate ees; seoses hageja kinnisasjadel asuvate puude ja põõsaste lõhkumisega; seoses hageja kinnisasjale lume lükkamisega; kostjate külaliste ja teiste kostjatega seotud isikute poolt toime pandud rikkumised ning muud kostjate poolt toimepandud tegevused, mis rikuvad hageja omandiõigust. Kostjate vastuväited
6.Kostjad leidsid, et hagi tuleks jätta läbi vaatamata, kuivõrd nõue on ebaselge ega ole täidetav. Kostjad ei tunnistanud hagi ning palusid jätta see rahuldamata.
7.Kostjad märkisid, et hageja ei ole 29. mail 2020. a kõrvaldanud hagiavalduse juures esinevaid puudusi. Nii jääb jätkuvalt arusaamatuks: 1) kas ja millises ulatuses peaksid kostjad tohtima kinnisasjal registriosa nr 2276101 viibida; 2) mida peaksid endast kujutama „mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal registriosa nr 2276101; 3) kes peaksid olema „kostjate külalised ja teised kostjatega seotud isikud“. Lisaks jääb arusaamatuks, miks peaks kostjate suhtes kuuluma hagi rahuldamisele, kui muud isikud võivad kinnisasja registriosa nr 2276101 kui linnatänava osa kasutada tavapärastel viisidel. Hagi esitamine kostjate vastu näitab üksnes hageja kiuslikkust ning soovi häirida kostjaid.
8.Kostjad selgitasid, et kinnisasja registriosa nr 2276101 näol on tegemist osaga Tallinna linnas asuvast Keskküla tänavast. Kui reeglina kuulub Keskküla tn Tallinna linnale, siis mingil põhjusel on kõnealune kinnisasi jäänud kuuluma hagejale. Selle kinnisasja näol on tegemist tavapärase linnatänava osaga, mis koosneb sõiduteest, kõnniteest, eraldusribadest ja teepeenardest. Kostjate õigus kõnealust kinnisasja kasutada pääsemaks juurde Keskküla tn 56 kinnisasjale tuleneb 11. juuli 2016. a kohtumäärusest, mis on jõustunud ning ainuüksi seetõttu ei ole õiguslikult võimalik rahuldada hagiavaldust keelates kostjatel kinnisasjal registriosa nr 2276101 viibimine ja kohustades kostjaid hoiduma kinnisasjal viibimisest (AÕS § 89 III lause). Kostjate hinnangul sisustab hageja valesti Harju Maakohtu 11. juuli 2016. a kohtumäärust tsiviilasjas nr 2-15-12993 leides, nagu nähtuks sellest kohtumäärusest, millises ulatuses tohivad kostjad kinnisasja registriosa nr 2276101 kasutada. Harju Maakohtu 11. juuli 2016. a kohtumääruse resolutsiooni punkt 2 ei tähenda seda, nagu puuduks kostjatel õigus kinnisasja registriosa nr 2276101 kui avalikus kasutuses oleva Keskküla tänava osa muus ulatuses kasutada. Kostjate 8. märtsi 2021. a menetlusdokumendi lisaks nr 17 olev plaan kajastab kõige täpsemalt Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaks määratud niinimetatud miinimumjuurdepääsuala, mille olemasolu kostjatele koju pääsemiseks peab kinnisasi registriosa nr 2276101 omanik igal juhul tagama. Maakohtu otsus
2-19-13753
9.Harju Maakohus rahuldas 30. septembri 2021. a otsusega hagi osaliselt: kohustas kostjaid lõpetama igasugune viibimine kinnisasjal nr 2276101, välja arvatud kinnisasjale nr 2276101 Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal; kohustas kostjaid hoiduma viibimisest kinnisasjal nr 2276101, välja arvatud kinnisasjale nr 2276101 Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal. Maakohus märkis, et kohtuotsuse lahutamatuks lisaks on Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud 11. juuni 2016. a määrus ja selle lisaks 1 olev plaan. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ega määranud seetõttu kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
10.Maakohus nõustus kostjatega selles, et haginõue on valdavas osas ebaselge ega ole täidetav, kuid leidis, et hageja on pöördunud kohtusse probleemiga, mis väärib kohtulikku kaitset. Maakohus leidis, et hagi tuleb nõude ebaselguse tõttu jätta rahuldamata osas, mis puudutab „mis tahes muid tegevusi, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr 2276101“. Maakohus märkis, et vaatab nõude sisuliselt läbi üksnes kostjate ja kostjatega seotud kolmandate isikute kinnisasjal registriosa nr 2276101 viibimise keelamise osas.
11.Maakohtu hinnangul on hageja nõude õiguslikuks aluseks AÕS § 89 lg 1. Maakohus tuvastas, et puudub vaidlus, et tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud 11. juuli 2016. a määrusega määras Harju Maakohus, et registriossa nr 2276001 kantud kinnistu asukohaga Keskküla 56,Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 kantud kinnistule, aadressiga Keskküla tänav T4, Tallinn, määratud juurdepääsuteed, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud sinise ja rohelisega (määruse p-d 2, 3 ja 7). Nimetatud määruse mõjualas on hagejal kohustus taluda kostjate poolset kasutust, mis seisneb toimingutes, mis on vajalikud kostjate omandis olevale kinnisasjale pääsemiseks.
12.Seejärel analüüsis maakohus hageja poolt välja toodud väidetavaid rikkumisi ning leidis, et on tõendatud, et kostjad on 8. aprillil 2017. a kell 14:55 ja 15:07 ning 2. detsembril 2020. a kell 15:30 viibinud ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluval kinnisasjal, rikkudes sellega hageja omandiõigust. Kuivõrd rikkumine on olnud korduv, siis leidis maakohus, et täidetud on ka rikkumise kestvuse eeldus.
13.Seega asus maakohus seisukohale, et hageja nõue tuleb rahuldada järgmises osas – kohustada kostjaid lõpetama igasugune viibimine kinnisasjal nr 2276101, välja arvatud kinnisasjale registriosa nr 2276101 Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal. Juurdepääsu ala paiknemise ning suuruse sätestab eelnimetatud kohtumäärusele lisatud plaan. Tähtsust ei oma juurdepääsuala täpne pindala, see ei tulene kohtumääruse resolutsioonist. Servituudiala paiknemine on plaanil märgitud umbkaudselt, pidades sealjuures silmas kostjate kinnisasjale viiva kõnnitee ja sõidutee tegelikku suurust ja paiknemist reaalses elus.
14.Tulenevalt poolte vahelistest erimeelsustest ja kostjate poolt esitatud seisukohtadest, leidis maakohus, et on alust arvata, et kostjad võivad ka edaspidi hageja omandis oleval kinnistul alusetult viibida, mistõttu rahuldas kohus nõude ka järgmises osas – kohustada kostjaid hoiduma viibimisest kinnisasjal nr 2276101, välja arvatud kinnisasjale registriosa nr 2276101 Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal. Nõude seoses kostjate külaliste ja teiste kostjatega seotud isikutega jättis maakohus rahuldamata, kuivõrd nende suhtes ei ole nõuet esitatud.
2-19-13753
15.Kuigi hageja esitatud nõuded olid maakohtu hinnangul ebakorrektsed ja tõendamata, kuid oli piisav alus kinnistul viibimisega seotud rikkumiste osas nõue rahuldada, jättis maakohus menetluskulud poolte endi kanda. Kostjate apellatsioonkaebus
16.Kostjad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palusid tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus rahuldas hagi ning teha uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
17.Kostjad leidsid, et maakohus on jätnud arvesse võtmata, et hagejale kuuluva kinnisasja näol on tegemist transpordimaa sihtotstarbega Keskküla tänava osaga, millel ei saa inimeste viibimine olla käsitletav hageja omandiõiguse rikkumisena või vähemalt millel inimeste viibimist peab hageja AÕS § 89 kolmanda lause alusel taluma. Seega ei ole vaidluse puhul tegemist olukorraga, kus kostjad käiksid läbi hagejale kuuluva aiaga ümbritsetud territooriumi või rikuksid muul moel hageja ja tema perekonnaliikmete privaatsust. Kõikide teiste kolmandate isikute viibimist kinnisasjal hageja talub. Maakohtule on etteheidetav mh see, et maakohus ei ole analüüsinud kostjate 27. mai 2021. a menetlusdokumendis esitatud lisasid nr 25-44.
18.Maakohus ei ole arvestanud, et kostjad omandasid Keskküla 56 kinnisasja hageja abikaasalt ja hagejalt kui ühisomanikelt, mis tähendab, et hageja kui antud piirkonna arendaja ja kinnisasjade müüja tekitas ise olukorra, kus kostjatele kuuluv Keskküla tn 56 kinnistu paikneb hagejale kuuluva kinnisasja kõrval ja seetõttu on selle läbimine Keskküla tn 56 kinnisasjale pääsemiseks paratamatu. Seetõttu ei ole hagi kooskõlas hea usu põhimõttega. Lisaks ei ole maakohus arvestanud asja lahendamisel tõendina Tallinna Linnavaraameti 24. oktoobri 2020. a kirja nr 2.1-9/5331-1. Kostjate hinnangul on kinnisasja registriosa nr 2276101 näol tegemist avalikkusele ligipääsetav erateega EhS § 92 lg 8 tähenduses.
19.Kostjad leidsid, et maakohus on omistanud ebaõige õigusliku tähenduse Harju Maakohtu 11. juuni 2021. a määrusele tsiviilasjas nr 2-15-12993. kõnealuse määrusega määrati kindlaks niinimetatud miinimumlahendus selle kohta, millises ulatuses peab kinnisasja registriosa nr 2276101 omanik tagama kostjatele juurdepääsu üle kinnisasja registriosa nr 2276101 koju. Nimetatud määruse punkt 2 ei tähenda seda, nagu puuduks kostjatel õigus kinnisasja registriosa nr 2276101 kui avalikus kasutuses oleva Keskküla tänava osa muus ulatuses kasutada. Kostjate
8.märtsi 2021. a menetlusdokumendi lisaks nr 17 olev plaan kajastab kõige täpsemalt Harju Maakohtu poolt tsiviilasjas nr 2-15-12993 kindlaks määratud niinimetatud miinimumjuurdepääsuala, mille olemasolu kostjate koju pääsemiseks peab kinnisasja registriosa nr 2276101 omanik igal juhul tagama.
20.Kostjate hinnangul ei ole maakohtu otsus täidetav, sest on vastuoluline – otsuse resolutsioonis annab kohus õiguse kostjatel viibida hagejale kuuluval kinnistul Harju Maakohtu 11. juuni 20016. a määrusega määratud juurdepääsualal, samas leiab otsuse põhjendavas osas, et juurdepääsuala piirid on määratud umbkaudselt. Ei ole selge, kus kostjad viibida võivad ja kus ei või.
21.Kostjad vaidlesid vastu maakohtu järeldusele, nagu oleksid nad rikkunud hageja omandiõigust; on väär, et kostjate 5. veebruari 2021. a menetlusdokumendi lisadeks nr 1, 2 ja
2-19-13753 11 olevad videosalvestised tõendavad kostjate poolt hageja omandiõiguse rikkumist 8. aprillil 2017. a kell 14:55 ja 15:07 ning 2. detsembril 2020. a kell 15:30. Lisaks märkisid kostjad, et maakohus on õigesti leidnud, et kõik ülejäänud hageja väited kostjate poolt hageja omandiõiguse rikkumise kohta on põhjendamatud, kuid tõid välja maakohtu põhjendused, millega kostjad ei nõustu.
22.Viimaks asusid kostjad seisukohale, et maakohus on ebaõigesti jätnud kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda ka olukorras, kus maakohtu otsus jääb muutmata. Arvestades hageja nõuete ja esile toodud kostjate rikkumiste arvu ning ulatust, milles maakohus hagi rahuldas, oleksid pidanud menetluskulud jääma 91% ulatuses hageja ning 9% ulatuses kostjate kanda. Hageja seisukoht
23.Hageja vaidles kostjate apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Hageja apellatsioonkaebus
24.Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.
25.Hageja jäi seisukohale, et hagiavalduses esitatud nõuded on sõnastatud piisavalt selgelt ning esitatud õigete isikute vastu; samas oli hageja ka selgitanud, et nõudeid ei ole võimalik enam konkreetsemalt sõnastada. Kui kohus leidis, et hagi nõuded on ebaselged või esitatud valede isikute vastu, oleks kohus pidanud jätma hagi läbi vaatamata. Jättes hagiavalduse osaliselt rahuldamata, kohus justkui möönab, et on hagiavalduses esitatud nõuded sisuliselt lahendanud.
26.Seejuures leidis hageja, et hagi nõue, mis puudutab kostjate kohustamist keelata hageja omandiõigust rikkuvad tegevused oma külalistel ja teistel kostjatega seotud isikutel, on põhjendatud, kuivõrd tuleneb tsiviilasjas nr 2-15-12993 Harju Maakohtu 11. juuni 2016. a määrusest ning on kooskõlas TsÜS § 132 lg-ga 2. Kui kostjad annavad kolmandatele isikutele nõusoleku kindlaksmääratud juurdepääsuala kasutamiseks, siis vastutavad kostjad nende kolmandate isikute tegevuse eest juurdepääsuala kasutamisel. Kostjad ei saa kolmandatele isikutele anda rohkem õigusi, kui on antud kostjatele endale. Lisaks ei ole hagejale teada ning seda ei ole võimalik välja selgitada, kes on need isikud, kes on kostjate nõusolekul juurdepääsuala kasutanud või kellele kostjad võivad tulevikus sellise loa anda. Tegemist on tulevikku suunatud nõudega, mille puhul ei ole hagejal mõistlikult võimalik ette teada ka kõiki rikkumisi, mida kostjad võivad toime panna.
27.Hageja heitis maakohtule ette ka selgitamiskohustuse täitmata jätmist. Vastavalt maakohtu 15. mai 2021. a käiguta jätmise määrusele kõrvaldas hageja 29. mail 2020. a menetlusdokumendiga hagiavalduses esinenud puudused ning esitas kohtule hagi nõuded täpsustatud sõnastuses. 10. juunil 2020. a võttis maakohus hagi nõuded täpsustatud sõnastuses maakohtu menetlusse ega juhtinud rohkem tähelepanu sellele, et nõuded on kohtu hinnangul endiselt ebaselged. Menetluse jooksul ei selgitanud kohus hagejale, et hageja peaks siiski oma nõudeid veel konkretiseerima või ümber sõnastama. Sel põhjusel tuli maakohtu poolt kohtuotsuses võetud seisukoht hagejale üllatusena. Samuti ei pööranud maakohus hageja
2-19-13753 tähelepanu sellele, et kolmandaid isikuid puudutava nõude sai hageja AÕS § 89 alusel esitada üksnes rikkuja vastu.
28.Hageja arvates on maakohus hinnanud ebaõigesti hageja esitatud tõendeid kostjate ja nendega seotud isikute poolt toime pandud rikkumiste kohta; esitatud tõenditest nähtub selgelt ja üheselt kostjate ning kostjate külaliste ja teiste kostjatega seotud isikute poolt hageja omandiõiguse rikkumine. Lisaks heitis hageja maakohtule ette, et kui kohus leidis, et poole esitatud tõenditest asjaolu kinnitamiseks ei piisa, peab kohus poole tähelepanu sellele juhtima ning andma poolele võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks – maakohus seda ei teinud. Maakohus, jättes rahuldamata taotluse hageja vande all ülekuulamiseks, kuid leides hiljem, et hageja ei ole hagiavalduses esitatud asjaolusid piisavalt tõendanud, on kohus oluliselt menetlusnormi rikkunud. Maakohtu otsus on vastuoluline osas, milles kohus leidis, et hageja poolt esitatud tõenditelt ei ole rikkumise toimepanija tuvastatud, kuigi osade hageja poolt esitatud tõendite puhul on selgelt tuvastanud, et rikkumise on toime pannud kostjad (vrdl nt 8. aprilli 2017. a ja 19. märtsi 2016. a kell 15:12 aset leidnud intsident).
29.Viimaks leidis hageja, et osas, milles maakohus hagi rahuldas, oleks menetluskulud tulnud jätta kostjate kanda. Kostjate seisukoht
30.Kostjad vaidlesid hageja apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ning jätta menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
31.Kolleegium leiab, et nii hageja kui ka kostjate apellatsioonkaebused tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
32.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega negatoorhagi osalise rahuldamise osas ning ei pea kooskõlas TsMS § 654 lõikega 6 vajalikuks korrata maakohtu otsuse põhjendusi. Vastusena apellatsioonkaebustes seisukohtades esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
33.Kolleegium märgib esmalt, et vaatamata ringkonnakohtu selgitustele kui ka maakohtus antud võimalusele täpsustada hagieset ning maakohtu täiendavatele selgitustele 7. detsembri 2020 istungil (I kd, tl 77-77p, 78-79, 126), ei ole hageja seda siiski piisavalt teinud. Hageja omandiõiguse rikkumise kõrvaldamisele ja tulevase omandiõiguse rikkumisest hoidumisele suunatud nõuded on osas, milles palutakse keelata kostjatel, kostjate külalistel ning teistel kostjatega seotud isikutel hageja kinnisasjal (registriosa nr 2276101) mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele, välja arvatud hageja kinnisasjale Harju Maakohtu 11. juuni 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määratud juurdepääsualal, liiga üldised. Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust ka täita, mistõttu pidi hageja piisavalt määratlema tegevuse(d), mille keelamist või millest hoidumist hageja soovib. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja esitatud nõue keelata kostjatel, kostjate külalistel ning teistel kostjatega seotud isikutel hageja kinnisasjal (registriosa nr 2276101) mistahes muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele, eeldab kohtutäituri poolt faktilistele asjaoludele õigusliku hinnangu andmist. Arvestades täitemenetluses kehtivat formaliseerituse printsiipi ei ole kohtutäituril õigusemõistmise funktsiooni, mistõttu tuleb kohtutäituril juhinduda kohtulahendi resolutsioonis märgitust.
2-19-13753 Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi peab otsuse resolutsioon olema TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt nt RKTKo 3. aprill 2012, nr 3-2-1-20-12, p 17). Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja esitatud kõnealune haginõue ei vasta neile tingimustele. Ka juhul, kui hageja hinnangul on tegevusi, mida kostjad võivad toime panna ning mis võivad hageja omandiõigust rikkuda, lugematul arvul, tuleb õigustatud isikul, kes soovib oma omandiõiguse rikkumise puhul kaitsta ennast tsiviilkohtumenetluses, need piisavalt määratletuna kohtu ette tuua (sh tulevikus toimuda võiva omandiõiguse rikkumise ohu tuvastamiseks). Selliselt võinuks selles osas haginõude selles osas läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel, mille puhul ei ole aga kohtul kohustust seda teha. Seega võis maakohus nõude ka sisuliselt lahendada ja jätta see rahuldamata. Maakohus andis hagejale piisava võimaluse hagi täpsustada, selgitades selle probleeme. Hagejat esindas maakohtus vandeadvokaat, kellele nii menetluse käik kui ka ringkonnakohtu ja maakohtu selgitused pidid olema arusaadavad.
34.Hageja on esitanud kostjate vastu negatoorhagi AÕS § 89 alusel, mille kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Nõudeõiguse välistab see, kui omanik on kohustatud rikkumist taluma. Ringkonnakohus ei nõustu kostjate apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et AÕS §-s 89 sätestatud nõude eeldused olid täitmata. Maakohus on tuvastanud, et kostjad on vähemalt
8.aprillil 2017 kell 14:55 ja 15:07 ning 2. detsembril 2020 kell 15:30 viibinud ilma õigusliku aluseta hagejale kuuluval kinnisasjal, rikkudes sellega hageja omandiõigust. Omandiõiguse varasem korduv rikkumine annab alust eeldada, et see võib ka tulevikus toimuda.
35.Maakohus ei eksinud, kui järeldas, et kostja I rikkus hageja omandiõigust 8. aprillil 2017 kell 14:55 ning mõlemad kostjad rikkusid hageja omandiõigust 8. aprillil 2017 kell 15:07, viibides vastustajale kuuluval kinnisasjal (registriosa nr 2276101). Maakohus tuvastas kostjate viibimise hageja kinnisasjal hageja 5. veebruari 2021 menetlusdokumendi lisadeks nr 1 ja 2 olevatelt videosalvestistelt, millelt nähtuvalt kostjad liiguvad hageja kinnistul. Kolleegium nõustub maakohtuga, et mingit piirdeaia korrastamisele viitavat tegevust ei nähtu, mistõttu on kostjate vastav väide jäänud paljasõnaliseks ning kostjate tegevus ei kuulu AÕS § 151 kohaldamisalasse. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjad rikkusid hageja omandiõigust sõites 2. detsembril 2020 kl 15:30 oma sõidukiga hageja värava ette. Maakohus tuvastas rikkumise aluseks oleva asjaolu 5. veebruari 2021 menetlusdokumendi lisaks nr 11 oleva videosalvestise alusel. Ringkonnakohus uuris antud tõendit 17. mai 2023 istungil, kus kostja I kinnitas, et tegemist on sõidukiga Hyundai, mis on kostjate ühisomandis ja kinnitas, et kuna tema hinnangul on seal palju kive ja tänavaposte, valis ta lihtsa tee manööverdamiseks (17. mai 2023 istungiprotokoll ajamärk 01:16:20; II kd, tl 202). Seega nõustus kostja I, et tegemist on kostjate autoga, millega ta tegi salvestuselt nähtava manöövri ning sellist nõustumist saab käsitada TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaksvõtuna. Kolleegium nõustub maakohtuga, et videolt ei nähtu takistusi sõidukiga vasakpöörde tegemiseks ning kostja I möönab ka ise, et nii on mugav lihtsalt tagurdada (ibid). Kolleegium ei nõustu kostjatega, et vaidlustatud otsus on vastuoluline, sest maakohus leidis 5. veebruari 2021 menetlusdokumendi lisaks nr 6 oleva videosalvestise alusel, et sellelt nähtuva manöövri osas oli hagejal hea usu põhimõttest tulenev talumiskohustus erinevalt lisaks nr 11 videosalvestisest nähtuvast. Viidatud videosalvestistelt nähtuvad olukorrad on erinevad ning lisaks 6 olevalt videosalvestiselt nähtuvad kostja manöövrit õigustavad takistused (tänaval pargitud sõidukid), mida lisaks nr 11 oleva videosalvestisest nähtuva episoodi puhul ei ole.
2-19-13753
36.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuses väitega, et maakohus rikkus tõendeid hinnates TsMS § 232 lõiget 1 ning jõudis ekslikule seisukohale, et kostjate ja nendega seotud isikute poolt ülejäänud osas rikkumisi toime ei pandud. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus tuvastas rikkumiste aluseks oleva kostjate tegevuse videosalvestiste alusel, millelt nähtuvat on otsuses kirjeldanud ning järeldanud, millised etteheidetud tegevusi saab käsitada hageja omandiõiguse rikkumisena arvestades ka seda, et nõue on suunatud vaid kostjate vastu. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Ka ei rikkunud maakohus kolleegiumi hinnangul menetlusõiguse norme, kui jättis 2. juuli 2021. a määrusega rahuldamata hageja taotluse anda vande all seletus. Maakohus jättis hageja taotluse rahuldamata, kuna taotluse rahuldamise eeldused ei olnud täidetud. Kostjad ei andnud hageja vande all ülekuulamiseks TsMS § 268 järgi nõusolekut ning täidetud ei olnud TsMS § 2681 eeldus, et kohus võtab omal algatusel hagejalt seletuse.
37.Kolleegium nõustub maakohtuga, et AÕS § 89 tulenevad nõuded on suunatud omandiõigust rikkuva isiku vastu. Rikkuja olemasolu on kaudselt ka nõude eelduseks, sest rikkuja puudumise korral puudub ka negatoornõue. Seega tuleb negatoorhagi esitada rikkuja vastu. Kolleegium leiab, et asjas ei kohaldu TsÜS § 132, mis reguleerib teise isiku vastutust lepingulises suhtes (vt RKTKo 17. juuni 2009 nr 3-2-1-73-09 p 11 ja seal viidatud praktika). TsÜS § 132 lg 2 kohaselt vastutab isik teise isiku käitumise või temast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut oma kohustuste täitmisel ja selle isiku käitumine või temast tulenevad asjaolud on seotud selle kohustuse täitmisega. Sätte kohaldamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isik kasutab teist isikut oma lepingust või muus võlasuhtest tuleva kohustuse täitmiseks. Kolleegiumi hinnangul ei ole asjas esile toodud TSÜS § 132 lg 2 eelduseks olevaid asjaolusid, et kostjad kasutavad kolmandaid isikuid oma kohustuste täitmisel ning kolmandate isikute käitumine või nendest tulenevad asjaolud on seotud kostjate kohustuste täitmisega. Riigikohtu selgituste kohaselt on TsÜS § 132 lg-st 2 tuleneva kaitsekohustuse eesmärgiks lepinguliste kohustuste täitmine selliselt, et kohustuste täitmisest ei tekiks teisele lepingupoolele kahju. Osundatud paragrahvil on tähendus eelkõige võlasuhetes ning kaitsekohustuse eesmärgiks ei ole igasuguste lubamatute tegude ärahoidmine.
38.Ringkonnakohtu hinnangul on ekslik kostjate seisukoht, et hageja on kohustatud enda omandiõiguse rikkumist taluma, sest hageja kinnisasja näol on tegemist transpordimaa sihtotstarbega Keskküla tänava osaga. Vaidlust ei ole, et tegemist on erateega. Riigikohus on selgitanud, et omand on AÕS § 68 lg 1 järgi isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Omaniku õigused võivad AÕS § 68 lg 2 järgi olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega. Seega peavad ka eratee omaniku õigused olema kaitstud. Tema omandit tohivad teised isikud kasutada vaid kas tema nõusolekul või muul seaduses sätestatud õiguslikul alusel (RKTKo 27. september 2017, nr 215-18478, p 12.1). Vaidlust ei ole, et Harju Maakohtu 11. juuli 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 määras Harju Maakohus, et registriossa nr 2276001 kantud kinnistu aadressiga Keskküla 56, Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 kantud kinnistule, aadressiga Keskküla tänav T4, Tallinn, määratud juurdepääsuteed, mis on määrusele lisatud plaanil tähistatud sinise ja
2-19-13753 rohelisega (määruse p-d 2, 3 ja 7). Kolleegium leiab, et hageja talumiskohustus kostjate suhtes tuleneb viidatud juurdepääsumäärusest. Vaidlust ei ole, et juurdepääsu võimaldavat erateed EhS § 94 lg 1 järgi avalikult kasutatavaks muudetud ei ole. Seega ei ole hagejal lisaks juurdepääsumäärusest tulenevale täiendavat talumiskohustust. Arvestades, et AÕS § 68 lg 2 kohaselt võivad omaniku õigused olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega, ei saa kostjate huvi kasutada hageja kinnistut kui tavalist linnatänavat või mingil viisil sarnaselt teiste isikutega, omaniku õigusi kitsendada, sh ei saa ainuüksi kostjate ja või teiste isikute huvidest tuletada omaniku kohustust omandiõiguse rikkumist taluda AÕS § 89 kolmanda lause mõttes. Ühtlasi pole oluline, kas kolmandad isikud on rikkunud hageja omandiõigust. Kostjate tegevust ei saa õigustada hageja suhtes toime pandud võimalike muude omandiõiguse rikkumistega.
39.Kui avaliku võimu kandjal on vajadus avalikes huvides kinnisasja omaniku õigusi piirata, on ette nähtud erikord kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses (KAHOS). Kostjad viitavad Tallinna linna 24. oktoobri 2020. a kirjale, milles teavitatakse kostjaid Tallinna Linnavalitsuse maaomandi küsimuste lahendamise alalise komisjoni poolt Tallinna Linnavaraametile volituse andmisest algatada kinnisasja koosseisus oleva Keskküla tänav T4 katastriüksuse (katastritunnus 78401:101:1436) ca 552 m2 suurusele osale Tallinna linna kasuks isikliku kasutusõiguse seadmise menetlus juhul, kui kinnisasja omanik teeb takistusi Keskküla tänav T4 katastriüksusel paikneva sõidu- ja kõnnitee avalikuks kasutamiseks (kd I, tl 169). Osundatud tõendist ei nähtu, et kohaliku omavalitsuse üksus oleks läbi viinud mingi kohase menetluse, mis annaks aluse avalikes huvides õigust isiku omandiõigust rikkuda.
40.Kolleegium ei nõustu kostjatega, et vaidlustatud otsuse lahutamatuks lisaks olevale juurdepääsumäärusele lisatud plaanil on sellised puudused, mis takistaksid maakohtu otsuse täitmist. Otsuse resolutsioon vastab TsMS § 442 lõike 5 nõuetele ning puudub alus maakohtu otsuse tühistamiseks põhjusel, et otsust ei ole võimalik täita. Ringkonnakohus jääb seisukohale, et hageja kinnisasjale seatud juurdepääsutee asukoht nähtub mõistlikule isikule piisava täpsusega Harju Maakohtu 11. juuli 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-15-12993 resolutsiooni punktist 2 ja määruse lahutamatuks osaks olevast plaanist (TlnRnKm 16. jaanuar 2018, nr 217-3112 p 50 [I kd, tl 14-20]). Juurdepääsu kulgemine nähtub plaanilt.
41.Nii hageja kui ka kostjad on vaidlustanud samuti menetluskulude jaotuse leides, et maakohus oleks pidanud jaotama kulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesoleval juhul on maakohus jätnud menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1 III alternatiivile. TsMS § 163 lg-s 1 märgitud alternatiivide vahel valimine oli maakohtu kaalutlusotsus (RKTKo 23. september 2013, 3-2-1-87-13, p 15), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalumispiire. Maakohus on põhjendanud menetluskulude jaotust otsuse punkti 50 II lõigus. Ringkonnakohus nõustub viidatud põhjenduste ja menetluskulude jaotamise viisiga. Nagu maakohus välja tõi, on vaatamata osaliselt ebapiisavalt määratletud ja tõendamata nõudele, hagi osaliselt rahuldatud. Erinevalt apellantidest leiab ringkonnakohus, et maakohtu põhjendused menetluskulude jaotuse osas on selged ja seadusega kooskõlas, mistõttu puudub alus menetluskulude jaotuse muutmiseks.
42.Hageja esitas 25. mail 2023. a taotluse 17. mail 2023. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks põhjusel, et sellel esinevad olulised puudused. Hageja palus täiendada kohtuistungi protokolli ajamärgi 00:11:18 juures olevat teksti pärast lauset „Kostjad ei nõustu.“ tekstiga „Hageja on nõus.“ ja ajamärgi 01:06:45 juures olevat teksti pärast hageja esindaja
2-19-13753 vastust lausega „Hageja: kui olen näinud ja keelanud, on nad auto kohe ära viinud.“ Kostjad vaidlesid taotlusele vastu. Kostjad esitasid 25. mail 2023. a taotluse 17. mail 2023. a toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostjad palusid muuta kohtuistungi protokollis ajamärgi 01:16:20 juures kostja Y selgitust teise, kolmanda ja neljanda lause osas, sõnastades selgituse ümber nii, nagu see on kuuldav kohtuistungi helisalvestiselt: „Seal on väga palju väravaposte, kive, igasuguseid muid takistusi. Nii on mugav ja kiire tagurdada. X-l on igal pool takistused. Ma ei oska öelda, miks selline manööverdamine õige ei ole. See on tänav, kõik tagurdavad seal ringi. Kui te tahate, saate selle kohta väga palju pilte.“ Hageja vaidles kostjate taotlusele vastu. Kolleegium märgib, et TsMS § 50 lg 1 järgi peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Seejuures ei pea istungiprotokoll olema stenogramm ega kajastama poolte avaldatud seisukohti sõna-sõnalt. TsMS § 53 lg 2 esimene lause võimaldab menetlusosalisel esitada taotluse protokolli parandamiseks. Sama paragrahvi IV lõikest tuleneb, et protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Kolleegium nõustub hageja taotlusega protokolli parandamiseks osaliselt ja rahuldab selle osas, milles hageja palus täiendada kohtuistungi protokolli ajamärgi 00:11:18 juures olevat teksti pärast lauset „Kostjad ei nõustu.“ tekstiga „Hageja on nõus.“. Ringkonnakohtu hinnangul on protokolli täiendamine nimetatud osas oluline, et protokollist ilmneks hageja seisukoht kohtu ettepanekule vaidluse kompromissiga lõpetamiseks. Kuigi hageja väidab, et protokollis on olulised puudused, ei ole hageja põhjendanud, mis tähtsust omab protokolli parandamine hageja soovitud kujul ajamärgi 01:06:45 juures, mistõttu jääb selles osas hageja taotlus rahuldamata. Kostjad on põhjendanud enda taotlust täiendada protokolli Y selgituste osas asjaoluga, et see on oluline otsustamaks, kas hageja nõuded on kooskõlas hea usu põhimõttega või mitte. Arvestades, et kostjad on menetluses läbivalt väljendanud seisukohta, et hageja käitumine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas ning toonud selle kohta ka mitmeid näiteid, ei pidanud ringkonnakohus kostja Y kohtuistungil antud selgituste kohta koostama stenogrammi, vaid võis piirduda üksnes olulisema välja toomisega. Eelnevast tulenevalt jätab ringkonnakohus kostjate taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks rahuldamata. Menetluskulud
43.Kuivõrd kolleegium jätab nii hageja kui ka kostjate apellatsioonkaebused rahuldamata, jäävad ringkonnakohtu menetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt nt RKTKo 1. veebruar 2017, 3-2-1-142-16, p 16).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.