XX hagi YY ja CC vastu omandiõiguse rikkumise lõpetamise ning õigusvastasest tegevusest hoidumise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 09.12.2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse XX määruskaebus liik Menetlusosalised ja nende Hageja (määruskaebuse esitaja): XX (isikukood esindajad XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo (e-post:XXX)
Menetluse liik
Kostja I (vastustaja I): YY XXXXXXXXXXX, elukoht XXX)
(isikukood
Kostja II (vastustaja II): XXXXXXXXXX, elukoht XXX)
(isikukood
CC
Kostjate (vastustajate) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Karl Haavasalu (e-post:XXX) Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.XX määruskaebus rahuldada osaliselt.
2.Harju Maakohtu 09.12.2019 määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
3.Menetluskulud jaotab maakohus asja uuel läbivaatamisel.
4.Määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Asjaolud ja menetluse käik
1.06.09.2019 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja I) ja CC (kostja II) vastu, milles palus: kostjatel keelata igasugune viibimine kinnisasjal nr 2276101 ja muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr 2276101, sh lume lükkamine hageja kinnisasjale nr 2276101; alternatiivselt kohustada kostjaid hoiduma viibimisest kinnisasjal nr 2276101 ja mis tahes muudest 1(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-13753 tegevustest, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr 2276101, sh lume lükkamine hageja kinnisasjale nr 2276101; menetluskulud jätta kostjate kanda.
2.10.09.2019 määrusega võttis Harju Maakohus hagiavalduse menetlusse.
3.28.11.2019 esitasid kostjad hagiavaldusele vastuse, milles palusid jätta hagi läbi vaatamata; alternatiivselt rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostjad leidsid, et hagiavaldus on valesti menetlusse võetud ja selgitasid, et jõustunud on Harju Maakohtu 11.07.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-12993, mille resolutsiooni punktiga 2 sätestati: „Määrata, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276001 sisse kantud kinnistu asukohaga Keskküla 56 Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 sisse kantud kinnistule asukohaga Keskküla tänav T4 Tallinn määratud juurdepääsuteed, mis on käesoleva määruse lisaks oleval plaanil tähistatud sinise ja rohelisega.“ Seega annab 11.07.2016 kohtumäärus kostjatele õiguse viibida hagejale kuuluval kinnisasjal, mille kohta on avatud kinnistusraamatu registriosa nr 2276101 pääsemaks üle kinnistu nr 2276101 Keskküla 56 kinnistule. Lisaks leidsid kostjad, et hageja nõue, milles hageja palus keelata kostjatel muud tegevused, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr 2276101 ja kohustada kostjaid hoiduma mis tahes muudest tegevustest, mis on suunatud hageja omandiõiguse rikkumisele kinnisasjal nr 2276101, on perspektiivitu, kuivõrd selle nõudega ei ole võimalik oma taotletavaid eesmärke saavutada. Kostjate arvates ei oleks sellise formulatsiooniga kohtulahendit võimalik täita, kuna selgusetuks jääks, millised need „mis tahes muud tegevused“ on. Kostjad leidsid, et hagiavaldus oleks tulnud jätta TsMS § 371 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 kolmanda alternatiivi alusel menetlusse võtmata. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus jättis 09.12.2019 kohtumäärusega hageja hagi kostjate vastu läbi vaatamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohus määras, et menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast tsiviilasjas sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
5.Määruse põhjenduste kohaselt võib kohus TsMS § 423 lg 2 p-st 2 tulenevalt jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Riigikohus on märkinud, et TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaldamine on võimalik siis, kui hagiavaldus või hagita menetluses esitatud avaldus on õiguslikult perspektiivitu, st et hagis või avalduses esitatud asjaolude tõesuse korral ei oleks hagi või avaldust võimalik rahuldada. Selle sätte kohaldamiseks ei pea kohus seega tuvastama asjaolusid (vt Riigikohtu määrus nr 3-2-1-114-12, p 18).
6.Hageja selgitas, et tema eesmärgiks on nõuda kostjatelt juurdepääsutingimuste nõuetekohast täitmist, st hageja soovib kohustada kostjaid mitte kasutama juurdepääsutee alast väljapoole jäävat ja hagejale kuuluvat kinnisasja, kuivõrd kostjad rikuvad sellega hageja õiguseid. Praegusel juhul tegutsevad kostjad hagejale kuuluva kinnisasja kasutamisel muul viisil ja eesmärgil kui juurdepääsuks kostjate kinnistule, ilma ühegi õigusliku aluseta. Hageja märkis, et kostjad kasutavad hagejale kuuluval kinnistul asuvat haljasala jalgsi kostjate kinnistule pääsemiseks ja autode ümberpööramiseks. Sellise tegevusega on kostjad haljasala kahjustanud, kusjuures kostjatel oleks võimalik oma kinnistule ligipääsuks kasutada asfaltkattega teed. Samuti lõhuvad kostjad hageja kinnisasjal asuvaid ja hagejale kuuluvaid puid või lükkavad talvel kostjate kinnistule sadanud lume hageja kinnistule, sh kuhjavad selle hagejale kuuluvatele puudele ja sõidukitele. Hageja nõuab kostjatelt tulenevalt AÕS § 89 või alternatiivselt VÕS § 1045 lg
2(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-13753 1 p-de 4, 5 ja 8 koosmõjus § 1055 lg-ga 1, et kohus kohustaks kostjaid lõpetama hageja suhtes kahju tekitava käitumise.
7.Asja materjalidest ja kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas nr 2-15-12993 Harju Maakohtu menetluses olnud YY avaldus QQ vastu avalikult kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks. Eelnimetatud tsiviilasjas kohus määras, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276001 sisse kantud kinnistu asukohaga Keskküla 56 Tallinn igakordsel omanikul ja temalt nõusoleku saanud isikutel on õigus kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 2276101 sisse kantud kinnistule asukohaga Keskküla tänav T4 Tallinn määratud juurdepääsuteed. Poolte vahel on vaidlus selle määruse täitmise üle.
8.Kohtu hinnangul ei ole välja toodud asjaolude kohaselt tegemist kostjate poolt õigusvastase käitumisega, mille lõpetamist hageja saaks nõuda. Hageja ei saa sellisel viisil hagi esitamisega keelata kostjatel oma jõustunud kohtumäärusest tulenevate õiguste teostamist. Kohus ei saa keelata kostjatel viibida või kohustada kostjaid hoiduma viibimisest kinnisasjal nr 2276101, kuivõrd on olemas jõustunud kohtumäärus, mis lubab kostjatel kinnisasjal nr 2276101 mh ka viibida. Seega hagi on antud juhul perspektiivitu ning kohus jättis hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 3 kolmanda alternatiivi (hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada) alusel läbivaatamata.
9.Kohus selgitas, et hagejal on võimalus kaaluda TsMS § 6185 või TsMS § 478 lg 6 järgset avalduse esitamist. Avalikult kasutatavale teele määratud juurdepääsu kohtulahendit võimaldab muuta TsMS § 6185. Nimetatud paragrahvi kohaselt võib kohus asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise taotlusel tehtud kohtulahendit muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. TsMS § 478 lg 6 järgi võib kohus menetlusosalise taotlusel hagita menetluses tehtud menetlust lõpetavat määrust selgitada, muutmata selle sisu, kui see on vajalik määruse täitmiseks ning selgitamiseks ei saa esitada TsMS § 368 lg-s 2 nimetatud hagi. Määruskaebus
10.Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
11.Määruskaebuse kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kui ei võimaldanud hagejal kostjate taotlusele vastata. Enne määruse tegemist ei määranud kohus hagejale tähtaega, mille jooksul kostjate taotluste osas oma seisukohad esitada. TsMS § 199 lg 1 p 6 sätestab, et menetlusosalisel on õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele ja põhjendustele.
12.Maakohus on rikkunud ka TsMS §-i 396, mis sätestab, et kohus nõuab hagejalt hagivastuse kohta kirjalikku arvamust ja annab selleks mõistliku tähtaja, kui see on vajalik asja kiirema ja õiglasema lahendamise huvides. Kuigi tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega, on olukorras, kus kostjad esitavad hagivastuses uued väited ja taotlused, õiglase menetluse tagamiseks vajalik anda hagejale võimalus selles osas oma seisukoht esitada.
13.Peale menetlusõiguse rikkumise on maakohus oma määruses ka sisuliselt eksinud. Hageja ei ole nõudnud, et kohus keelaks kostjatel eelviidatud tsiviilasjas kindlaksmääratud juurdepääsutee kasutamise. Seejuures ei ole hageja kunagi keelanud kostjatel juurdepääsuteed kasutada. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, kas kostjatel on õigus juurdepääsuteed kasutada, vaid vaidlus on selle üle, kas kostjatel on õigus kasutada juurdepääsutee alast väljapoole jäävat ja hagejale kuuluvat kinnisasja. Ka hagiavalduses on hageja selgelt välja toonud, et tema sooviks on, et kostjad ei kasutaks juurdepääsutee alast väljapoole jäävat ja hagejale kuuluvat kinnisasja, kuivõrd kostjad
3(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-13753 rikuvad sellega hageja õiguseid. Seejuures on hageja sellisele eesmärgile ka maakohus viidanud.
14.Tsiviilasjas nr 2-15-12993 11.07.2016 tehtud määrusest tuleneb selgelt, et kostjatel on õigus ainult kasutada igal ajal nii jalgsi kui ka igat liiki transpordivahendiga Keskküla tn T4 Tallinn kinnistule määratud juurdepääsuteed. Määrus ei anna kostjatele õigust kasutada ega viibida juurdepääsutee alast väljapoole jääval ja hagejale kuuluval kinnistul. Hageja esitaski käesoleva hagi põhjusel, et kostjad järjepidevalt viibivad hageja kinnistul, mis jääb juurdepääsu alast väljapoole ning panevad erinevate tegudega toime hageja õiguste rikkumisi. Hageja ei ole vastu sellele, et kostjad kasutavad kindlaksmääratud juurdepääsuteed, küll aga ei ole hageja nõus sellega, et kostjad tegutsevad ja viibivad hageja kinnisasjal, mis jääb juurdepääsualast väljapoole.
15.Maakohus on vaidlustatud määruses selgitanud, et hagejal on võimalus kaaluda TsMS § 6185 või § 478 lg 6 järgset avalduse esitamist. Antud sätete alusel on võimalik tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määrust kas muuta või selgitada. Eelviidatu oleks efektiivseks abivahendiks juhul, kui poolte vahel oleks vaidlus kohtumääruse täitmise või toime üle. Praegusel juhul puudutab vaidlus aga kindlaksmääratud juurdepääsutee alast väljapoole jäävat ja hagejale kuuluvat kinnisasja. Kohtumääruse muutmise või selgitamisega ei saa lahendada küsimust, kas kostjatel on õigus viibida või kasutada seda osa hageja kinnistust, millele kindlaksmääratud juurdepääsutee ala ei laiene. Menetluse edasine käik
16.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja palus kostjatel esitada sellele seisukoht.
17.Kostjad palusid jätta maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Hagiavalduses esitatud nõuetest nähtub, et tegemist on sooritushagiga. Sooritusnõue peab olema täidetav. Hagiavalduses esitatud sooritusnõuded ei ole arusaadavad ega täidetavad. Nõuded, millega keelatakse abstraktselt muud kostjate tegevused, ei ole täidetavad, kuna nende nõuete täitmise käigus ei oleks võimalik kindlaks teha, mis on need muud tegevused, mis on suunatud määruskaebuse esitaja kui hageja omandiõiguse rikkumisele ja mis vastustajatele kui kostjatele keelatakse ning millest hoidumiseks vastustajaid kui kostjaid kohustatakse. Hagiavalduse menetlemine on vastuolus jõustunud kohtulahendiga tsiviilasjas nr 2-15-12993. Vastustajate 28.11.2019 menetlusdokumendile vastamise läbi ei oleks saanud määruskaebuse esitaja 06.09.2019 hagiavalduse nõuete juures esinevaid õiguslikke probleeme kõrvaldada. Vastustajad ei olnud ja ei ole nõus andma hagejale nõusolekut hagi eseme muutmiseks. Harju Maakohus ei ole keelanud määruskaebuse esitajal seisukohtade avaldamist seonduvalt vastustajate 28.11.2019 menetlusdokumendiga.
18.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
19.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes TsMS § 657 lg 1 p-le 3, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule, kuna ringkonnakohus ei saa ise asja lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.
20.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on ekslikult jätnud hagiavalduse TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
4(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-13753
21.Maakohus leidis, et hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuna poolte vahel on jõustunud Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tsiviilasjas nr 2-1512993 tehtud kohtumäärus, mis annab kostjatele õigusliku aluse viibida hagejale kuuluval kinnisasjal nr 2276101 ning välja toodud asjaolude kohaselt ei ole tegemist kostjate poolt õigusvastase käitumisega, mille lõpetamist hageja saaks nõuda.
22.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud aga tähele panemata, et tsiviilasjas nr 215-12993 tehtud määrus ei anna kostjatele hagejale kuuluva kinnisasja nr 2276101 tervikuna kasutamise ja seal viibimise õigust, vaid lubab sellest kasutada ainult juurdepääsuteena märgitud ala. Nimetatud asjaolule on selgelt viidanud nii hageja maakohtule esitatud hagiavalduses, täpsustades, et tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määruse alusel ei ole kostjad saanud õigust kasutada juurdepääsualast väljapoole jäävat kinnisasja osa (tlk 1 pöördel), kui ka kostjad vastuses hagiavaldusele, tuues esile, et juurdepääsutee on 11.07.2016 määruse lisaks oleval plaanil tähistatud sinise ja rohelisega (tlk 40 pöördel).
23.Eelnevast tulenevalt on maakohtu absoluutne järeldus, et kostjatel on õiguslik alus hagejale kuuluval kinnisasjal nr 2276101 viibimiseks, põhimõtteliselt väär.
24.Maakohus oleks tähele pidanud panema sedagi, et hagiavalduses tugineb hageja sellele, et kostjad rikuvad süstemaatiliselt hageja omandiõigust, kasutades hageja kinnisasjal (väljaspool juurdepääsuteed) asuvat haljasala ligipääsuks oma kinnistule ja autode ümberpööramiseks, lõhuvad kinnisasjal asuvaid puid või lükkavad talvel kostjate kinnistule sadanud lume hageja kinnistule, sh kuhjates selle sõidukitele ja puudele (tlk 1 pöördel). Hageja soovib tema omandiõiguse rikkumise lõpetamist ning õigusvastasest tegevusest hoidumist kostjate poolt hageja kinnisasja nr 2276101 sellel osal, mille kasutamise õigus kostjatel tsiviilasjas nr 2-15-12993 tehtud määruse alusel puudub ning tugineb sealjuures AÕS §-le 89, alternatiivselt VÕS § 1045 lg 1 p-le 5 koosmõjus § 1055 lg-ga 1.
25.Eeltoodut arvestades on maakohus vääralt järeldanud ka seda, et pooltel on vaidlus tsiviilasjas nr 2-15-12993 Harju Maakohtu poolt 11.07.2016 tehtud määruse täitmise üle ning asjakohatud soovitused hagejale TsMS § 6185 või TsMS § 478 lg 6 järgse avalduse esitamiseks.
26.Nõustuda ei saa ka selle maakohtu järeldusega, et hagiga taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Riigikohtu seisukohtade on nõue õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16.10.3027 kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-16-18531, p 9).
27.Arvestades eelnevaid seisukohti, ei olnud maakohtul enne hagi läbi vaatamata jätmist tingimata vajalik hagejale TsMS § 199 lg 1 p 6 või § 396 alusel kostja vastusele seisukoha andmiseks tähtaega määrata nagu määruskaebuse esitaja leiab. TsMS § 423 lg 2 p-s 2 märgitud hagi läbi vaatamata jätmise eelduste puudumine on märgatav nii esitatud hagiavaldusest kui kostjate vastusest, mistõttu tuleb asi saata menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule.
28.Seoses edasise menetlemisega juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et hagiavalduse resolutsioonis esitatud nõuded ei ole piisavalt selged ja täpsed. Maakohus ei ole eelnevat hagiavalduse menetlusse võtmisel tähele pannud.
29.Hagiavalduse resolutsioonis võetakse kokku hageja nõuded, st hagiavalduse resolutsioonis peab olema selgelt väljendatud hagi ese (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 02.10.2009 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-91-09, p 15). Sooritusnõue peab olema selline, et hagi rahuldamise korral oleks võimalik otsust täita (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.04.2014 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-14, p 48). Haginõudele esitatakse samad kriteeriumid, mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohtuotsuse resolutsioon peab olema TsMS
5(6)
Tsiviilasi nr: 2-19-13753 § 442 lg 5 teise lause järgi selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita ning selliselt peab olema sõnastatud ka haginõue (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 01.11.2017 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-14-11930, p 18). Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 määrama tähtaja puuduse kõrvaldamiseks, jättes avalduse seniks käiguta. (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.12.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-16, p 11).
30.Maakohtul on hageja nõuded võimalik välja selgitada, hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi kontrollida TsMS § 392 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel eelmenetluses.
31.Kui kohtul on kahtlus, et hageja esitatud nõue ei ole nõuetele vastav, peab ta sellele TsMS § 392 lg 1 p 1 järgi juba eelmenetluses hageja tähelepanu juhtima ja selgitama talle vajadust oma nõuet täpsustada (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 24.11.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-135-15, p 12). Maakohtu poolseks eelmenetluse korraldamise kohustuse rikkumiseks võib pidada olukorda, kus kohus jätab määratlemata selge vaidluseseme (TsMS § 392 lg 1) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.09.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-15, p 14).
32.Määruskaebus jääb rahuldamata osas, milles hageja taotles menetluskulude jaotuse kindlaksmääramist, arvestades, et ringkonnakohus ei tee asjas lõpplahendit.
33.Menetluskulud jäävad TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
34.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 427 esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, ei saa käesoleva määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.