X hagi Eesti Vabariigi (Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse kaudu) vastu töövaidluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
15 300 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Veinberg Kostja: Eesti Vabariik (Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus kaudu), esindaja Kerli Lubja
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 29.09.2021 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta X kanda.
3.Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-5468 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 09.01.2019 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (kostja, TEHIK) vastu töövaidluses. 07.03.2019 otsusega jäeti avaldus rahuldamata.
2.Hageja esitas 08.04.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja vastu, milles palus tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ning mõista tööandjalt välja hüvitis TLS § 109 lg 2 alusel kuue kuu töötasu ulatuses 15 300 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt asus hageja 29.09.2010 sõlmitud töölepingu alusel tööle hankejuhi ametikohale, kus hageja tööülesandeks oli asutuse kõigi riigihangete korraldamine, sh juriidiline nõustamine ning juristi asendamine ja vastupidi. Ettevõtte üleminekul 01.01.2017 jätkas hageja TEHIKus samade tööülesannetega, muutus vaid oluliselt töö maht. Kui varasemalt tegeles hageja Tervise Infosüsteemi ehk tervise valdkonda puudutavate riigihangete korraldamisega, siis nüüd tuli tegeleda kogu Sotsiaalministeeriumi haldusala, st ka sotsiaal- ja töövaldkonna hangetega. TEHIKusse tuli üle ka Sotsiaalministeeriumi üks hankespetsialist. Riigihangete töömahu kasvades võeti augustis 2017. a tööle jurist, 2018. a kevadel loodi juurde veel üks hankespetsialisti töökoht ning 2018. a novembris palgati veel üks hangetega tegelev jurist. Kõigi tööülesanneteks on peamiselt TEHIKU riigihangete korraldamine.
4.Hageja ametinimetuseks on töötamise ajal olnud algselt hankejuht, vahepeal hankejuhtjurist, kuna hageja töökohustused eeldasid suures mahus juriidilisi teadmisi. TEHIKu loomisega oli asutuse struktuuris aga hankejuhi koht, kuigi ettevõtte üleminekuga jäid hageja tööülesanded samaks. Seega olenemata ametinimetustest on hageja tööülesanded olnud sisuliselt samad - peamiselt asutuse riigihangete läbiviimine ja sellega seonduv, niisamuti lepingute koostamine, juriidiline nõustamine jms. Lisaks on hankejuht asendanud äraolevaid töötajaid, peamiselt juristi ja teisi hankespetsialiste ning vastupidi, nemad hagejat.
5.10.12.2018 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt otsustati kaotada hankejuhi töökoht. Põhjuseks töö ümberkorraldamine kulude kokkuhoiu ja töö efektiivistamise eesmärgil. Kostja otsustas koondada hankejuhi ametikoha ja tema tööülesanded teiste töötajate vahel ära jagada. Kostja tugines oma otsuses sellele, et kuna hankejuhi ametikohal töötas vaid hageja, siis oli koondamine õiguspärane ja niisamuti ei olnud kohustust ka koondatavate väljaselgitamiseks ja võrdlemiseks, kuna teisi hankejuhte asutuses ei ole.
6.Töölepingu ülesütlemine on tühine, kuivõrd koondamine pelgalt ametikoha nimetusele tuginedes on alusetu ning lähtuda oleks tulnud eelkõige töö sisust, mida üldosakonna hangetega tegelevad isikud (kokku 5 inimest) tegid. Olenemata ametinimetusest oli üldosakonna riigihangetega tegeleva isikute (lisaks hagejale kahe juristi ja kahe hankespetsialisti) töö sisu ja eesmärk samane ning tegemist on võrreldavate ametikohtadega. Seega tulnuks hagejat võrrelda juristide ja hankespetsialistidega. Ametijuhend (mis allkirjastati ca 1 kuu enne koondamist) ei tõenda töö tegelikku sisu, vaid lähtuda tuleb teostatud tööülesannetest ja selle sisust ja mahust. Ametijuhend ei võrdsustu automaatselt tegelike tööülesannetega.
7.Üldosakonna hangetega tegelevate isikute vahel olid hanked kokkuleppeliselt valdkonniti jagatud, mis ei tähendanud, et vajadusel ei tulnud tegeleda ka teise valdkonna hangete läbiviimisega. Niisamuti tegeles hankejuht ja riigihankeid läbiviiv
2-19-5468 jurist peamiselt hankelepingute koostamise ning teiste hankespetsialistide poolt koostatud hankelepingute ülevaatamisega ja parimate praktikate kujundamisega, sh koolituste läbiviimisega asutuses. Lisaks oli nt riigihangetega tegeleva juristi tööülesandeks ka andmekaitseametniku rolli täitmine. Sama rolli võiks täita ka asutuse teine jurist, kuna ka tema on läbinud andmekaitseametniku koolituse. Hankejuhi tööülesandeks oli lisaks hankeplaani koostamine ja aruandlusega tegelemine ning hankekorra kaasajastamine - ehk tegemist oli tööülesannetega, kus keegi peab võtma initsiatiivi ja nimetatud dokumendid koostama, mis lõppkokkuvõttes koostöös üle vaadatakse (nt hankeplaan, hankekord kooskõlastatakse majasiseselt ja kinnitatakse asutuse juhi poolt). Hankejuht ei tegelenud otseselt juhtimisega, st osakonnas puudus vahepealne juhtimistasand (teistes osakondades on talitused), kõik üldosakonna töötajad allusid otseselt osakonna juhi kontrollile. Hankejuhil oli küll volitus allkirjastada riigihanke otsuseid, kuid see ei tähendanud, et nimetatud allkirjastamise õigust ei oleks ka asutuse juhil. Kõik riigihanke otsused peavad enne allkirjastamist läbima juriidilise kooskõlastuse - selle tegid juriidilise haridusega isikud- asutuse juristid või hankejuht. Hageja ei tegelenud inimeste ja protsessijuhtimisega. Kui juhtimise all mõeldakse hankekorra ja hankeplaani koostamist, siis seda ei ole võimalik teha isikutel, kes otseselt ja igapäevaselt riigihangetega ei tegele - seega isegi kui formaalselt need ülesanded antakse juhtimistasandile, siis sisuliselt kaasajastab hankekorra ja koostab hankeplaani keegi asutuse riigihangetega tegelevatest juristidest või hankespetsialistidest (ülesanne delegeeritakse allapoole). Seega ei ole üldosakonna hangetega tegelevate isikute erisused tööülesannetes suured ja spetsiifilised, et oleks õigustatud hankejuhi koondamine, võrdlemata sealjuures teisi ametikohti.
8.Kostja ei ole pakkunud hagejale teist tööd. Tänaseks on hageja edukalt läbinud Vali IT! Ümberõppeprogrammi tarkvaraarendaja baasoskuste omandamiseks. Nimetatud programmi läbimine ei oleks tööandjale tähendanud kulutusi, v.a palga säilitamine kolmeks kuuks.
9.Hageja kasvatab alla 3-aastast last ehk TLS § 89 lg 5 kohaselt oleks tal olnud teiste hangetega tegelevate isikute ees eelisõigus jääda tööle. Kostja vastuväited
10.Kostja hagi ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu.
11.Ülesütlemisavalduse esitamine oli TLS § 89 lg 1 alusel põhjendatud seoses töö ümberkorraldamisega. Kostjal esines töö ümberkorraldamise vajadus, muutmaks asutuse tegevust efektiivsemaks. Kostjal esines vajadus optimeerida asutuse senist tegevust ja palgakulutusi. Hankejuhi tööülesanded oli võimalik jagada asutuse teiste töötajate vahel ilma lisakulutusi kaasa toomata, mistõttu oli kirjeldatud töö ümberkorraldamine põhjendatud.
12.Hankejuhi peamisteks ülesanneteks oli lisaks riigihangete läbiviimisele tööandja hankeprotsessi korraldamine (riigihangete planeerimine ja hankeplaani koostamine, valdkondlike asutusesiseste kordade väljatöötamine, töötajate koolitamine seoses hankemenetlusega jmt), hankemenetluses tööandja nimel otsuste langetamine ja hankespetsialistide töö koordineerimine (hankejuhi tööleping p 3.1 ning lisa 2 p-d 1-3). Hankejuht allus üldosakonna juhatajale. Ümberstruktureerimise tulemusena jäid üldosakonna juhataja ja asutuse direktori täita hankejuhi töökoha ülesanded, mis olid seotud protsesside ja inimeste töö juhtimisega ning otsuste langetamisega asutuse nimel. Juhtimisfunktsiooni täitmise kõrgematele juhtimistasanditele üleandmine oli kostja jaoks võimalik ilma lisakulutusi tegemata. Muud tööülesanded jagas kostja asutuses töötavate juristide vahel, mis samuti kostjale lisakulutusi kaasa ei toonud.
2-19-5468
13.Kostja leiab, et on koondamisel lähtunud asutuse töötajate reaalselt täidetavatest tööülesannetest, mitte töötajate ametinimetustest. Kostja on lähtudes TLS § 5 lg 1 punktist 3 tööülesanded töötajatega kokku leppinud töölepingutes ja tööjuhendites, mis on töötajate poolt allkirjastatud. Hankejuhi reaalsete tööülesannete alusel nimetatud töökoht erines juristide ja hankespetsialistide töökohtadest ning vastavad töökohad ei olnud võrreldavad. Seega puudus kostjal kohustus koondamissituatsiooni tekkimisel vastavaid töötajaid võrrelda, kuna samal töökohal olevaid isikuid asutuses ei olnud.
14.Hankejuht täitis spetsiifilisi tööülesandeid, mis teistest töökohtadest erinesid (hankejuhi tööleping p 3.1 ning lisa 2 p-d 1-3, 5, 7, 9). Hankejuht täitis juhtimisfunktsiooni nii menetluslike otsuste langetamisel, asutuse hankeprotsessi ja -korra ning hangete tööplaani koostamisel kui ka nende juhtimisel, samuti hankespetsialistide töö koordineerimisel. Nimetatud tööülesandeid ei täitnud tööandja juures ükski teine töötaja. Juristid ei täida ülesandeid, mis seonduvad juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise, täitmisega. Juristide tööülesannete hulka kuuluvad samas mitmed tööülesanded, mida ei täitnud hankejuht. Juristide tööjuhendite kohaselt oli juristide tööülesandeks muuhulgas kostja poolt ette valmistatavate õigusaktide eelnõude koostamine või läbivaatamine/muudatusettepanekute tegemine ja keskuse poolt kooskõlastamisele kuuluvate eelnõude kohta ettepanekute/arvamuste koostamine; kahe juristi tööülesanneteks on lisaks tööandja töökorralduslike dokumentide ja käskkirjade koostamine ja läbivaatamine ning ühe juristi tööülesanneteks on muuhulgas tööandja andmekaitseametniku tööülesannete täitmine, mis hõlmab hulgaliselt spetsiifilisi tööülesandeid. Hankespetsialistid ei täida tööjuhendite alusel tööülesandeid, mis olid omased hankejuhi töökohale. Hankespetsialistid ei täida ülesandeid, mis seonduvad juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise, täitmisega, samuti ei ole hankespetsialistide ülesandeks haldus-, töövõtu-, käsundus- jms lepingute koostamine või ülevaatamine, keskuse osas läbi viidavate hangetega seotud auditite, revisjonide jm kontrollidele vastuste koostamise koordineerimine ja esitamine ning keskuse esindamine õiguslike vaidluste lahendamisel ja läbirääkimistel. Pooled ei leppinud töösuhte jooksul kokku, et hageja võiks jätta mõningad kokku lepitud tööülesanded täitmata. Asjaolu, et kostja ootas hagejalt juhtimisülesannete täitmist ja hageja selliseid ülesandeid ka täita soovis, kinnitab hagejale juhtimiskoolituse võimaldamine.
15.Tööandja võib alla kolmeaastast last kasvatava vanema koondada olukorras, kus koondamisele läheb üks ametikoht, millel eelnimetatud isik töötab, ja teisi sama ametikoha peal olevaid inimesi, keda eelisjärjekorras koondada, ei ole. Kostja on ülesütlemisavalduses välja toonud, et tööandjal puudub võimalus pakkuda töötajale alternatiivset töökohta, kuivõrd töö ümberkorraldamise vajaduse ilmnemisel puudusid vabad töökohad, mis oleksid hageja hariduse, töökogemuse jmt alusel olnud sobilikud (TLS § 89 lg 3). Töölepingu ülesütlemise ajal olid vabad järgmised töökohad: IT analüütik, tarkvara arhitekt, IT projektijuht, IT arendusjuht, rakendusadministraator, analüütik-standardija, süsteemiadministraator. Hageja ei vastanud eelneva hariduse ja töökogemuse alusel vabadele töökohtadele seatud nõuetele, kuivõrd tegemist oli ITspetsiifilisi oskuseid nõudvate töökohtadega, mis eeldasid IT-valdkonna kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse olemasolu ja varasemat töökogemust sarnaste tööülesannete täitmisel. Ümberõppe korraldamine IT-valdkonna töökohale oleks kostja jaoks sellest tulenevalt märkimisväärseid lisakulutusi põhjustav ega oleks majanduslikult otstarbekas, arvestades, et hageja pidanuks läbima IT-valdkonna kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse õppe. Kostja hinnangul ei taga Vali IT! programmis osalemine vajalikke oskusi ja kogemust kostja vabadele töökohtadele. 6nädalat kestev programm ei ole ühelgi viisil samaväärne mitu aastat vältava
2-19-5468 kõrghariduse mahu ja sisuga ning programmi sisuks on tarkvaraarendajate koolitamine, mis ei vasta kostja töötajate profiilile. Kostja juures ei tööta ühtki tarkvaraarendajat.
16.Isegi juhul, kui kohus rahuldab hageja taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, ei ole põhjendatud hüvitisena välja mõista kuue kuu keskmist töötasu.
17.Hagejale on makstud TLS § 100 lg 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist ja TLS § 100 lg 5 alusel ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest 4771,93 eurot hüvitist. Samuti määrati hagejale Eesti Töötukassa 13.12.2018 otsusega hüvitis töötuskindlustusseaduse § 142 lg 1 p 1 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Juhul, kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, tuleb TLS § 109 lg 1 kohaselt välja mõistetavat hüvitist vähendada hagejale TLS § 100 lg 1 ja lg 5 alusel makstud hüvitiste ning Töötukassa poolt hagejale makstud hüvitiste võrra. Maakohtu otsus ja põhjendused
18.Harju Maakohtu 29.09.2021 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Eesti Vabariigil väljamõistetavad menetluskulusid ei ole.
19.Poolte vahel ei ole vaidlust järgnevas: - hageja sõlmis 29.09.2010 Eesti E-tervise Sihtasutusega töölepingu, mille kohaselt asus hageja alates 04.10.2010 tööandja juures tööle hankejuhina (tl 18-21, 34-37); - 29.11.2016 teavitati töötajat Sotsiaalministeeriumi hallatava asutusena TEHIKu moodustamisest alates 01.01.2017, mis võttis üle Eesti E-tervise Sihtasutuse ülesanded, samuti anti TEHIKule üle kehtivad töölepingud vastavalt TLS § 112 lgle 1 (tl 40); - tööandja andis hagejale 10.12.2018 üle kirjaliku töölepingu ülesütlemisavalduse, milles teatas töölepingu erakorralisest ülesütlemisest alates 13.12.2018 TLS § 89 lg 1 alusel seoses töö ümberkorraldamisega; - hageja on kätte saanud koondamishüvitise ja hüvitise ülesütlemisest vähem ette teatatud aja eest.
20.Kohtu hinnangul on töölepingu ülesütlemisel täidetud formaalsed eeldused – kirjalik vorm, põhjendamise nõue. Töötaja kinnitas avalduse kättesaamist oma allkirjaga (tl 38).
21.Maakohus viitas TLS §-le 87, § 89 lg-tele 1, 3 ja § 89 lg-le 5. Kostja poolt töölepingu ülesütlemine TLS § 89 lg 1 alusel ei ole tühine. Kostja on esile toonud, et kostja juures esines koondamissituatsioon ja vajadus töö ümberkorraldamiseks (TEHIKU direktori 06.12.2018 käskkiri, tl 107). Tööandjal on õigus asutuse tööd ümber korraldada ning töö- ja ametikohtade arvu vähendada, õigus otsustada, kuidas tööd korraldada, milliseid töö- ja ametikohti luua või koondada ning õigus ilma töötaja nõusolekuta otsustada kulude optimeerimise ja ressursside (sh tööjõu) efektiivsema kasutamise üle.
22.Tööandja võib ka alla kolmeaastast last kasvatava vanema koondada olukorras, kus koondamisele läheb üks ametikoht, millel eelnimetatud isik töötab, ja teisi samal ametikohal töötavaid inimesi, keda koondada ei ole.
23.Koondamise otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige ametijuhenditest. Ametijuhendist selgub, milliste ülesannete või eesmärkide täitmist töötajalt oodatakse ja milliseid tööülesandeid saab teistele töötajatele jagada. Tutvudes hageja ning teiste üldosakonnas töötavate juristide ning hankespetsialistide ametijuhenditega on kohus seisukohal, et hankejuhi tööülesanded erinesid juristide ja hankespetsialistide tööülesannetest ning seetõttu puudus kostjal kohustus koondamissituatsiooni tekkimisel vastavaid töötajaid võrrelda, kuna samasugusel ametikohal olevaid teisi töötajaid asutuses ei olnud. Hankejuht täitis muuhulgas juhtimisfunktsiooni, mida teised hageja poolt võrreldavatel ametikohtadel töötavad isikud ei täitnud. Nii selgub hageja ametijuhendist, et hankejuhi töökohustuseks oli muuhulgas riigihangete nõuetekohaseks läbiviimiseks vajaliku hanke dokumentatsiooni ja hankelepingu koostamine vastavalt hankekorrale ning
2-19-5468 osalemine hangete läbiviimise protsessis ning hankemenetluse käigus tehtud otsuste kinnitamine; hankeplaani ja hangete tööplaani koostamise koordineerimine ning vastavuse tagamine keskuse tööplaaniga; hankeplaani ja hangete tööplaani täitmise tagamine, täitmise aruandluse koostamine; hankespetsialistide tööde koordineerimine; hankekorra kaasajastamine, ettepanekute tegemine hankeprotsessi parendamiseks (tl 100). Hankespetsialistide ega juristide ametijuhendites viidatud tööülesandeid ei leia.
24.Ametijuhenditest nähtuvalt ei täida juristid ülesandeid, mis seonduvad juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise ja täitmisega, kuid nende tööülesannete hulka kuuluvad samas mitmed tööülesanded, mida ei täitnud hankejuht. Näiteks oli juristide tööülesandeks muuhulgas kostja poolt ette valmistatavate õigusaktide eelnõude koostamine või läbivaatamine/muudatusettepanekute tegemine ja keskuse poolt kooskõlastamisele kuuluvate eelnõude kohta ettepanekute/arvamuste koostamine; kahe juristi tööülesanneteks on lisaks tööandja töökorralduslike dokumentide ja käskkirjade koostamine ja läbivaatamine ning ühe juristi tööülesanneteks on muuhulgas tööandja andmekaitseametniku tööülesannete täitmine (tl 100-105).
25.Ka hankespetsialistid ei täida tööjuhendite kohaselt hankejuhi tööülesandeid, mis seonduvad juhtimisfunktsiooni, sh hankeprotsessi juhtimise ja täitmisega, samuti ei ole hankespetsialistide ülesandeks haldus-, töövõtu-, käsundus- jms lepingute koostamine või ülevaatamine, keskuse osas läbi viidavate hangetega seotud auditite, revisjonide jm kontrollidele vastuste koostamise koordineerimine ja esitamine ja keskuse esindamine õiguslike vaidluste lahendamisel ja läbirääkimistel. Ametijuhenditest nähtub, et hankespetsialistid täidavad muuhulgas ka vahetu juhi, hankejuhi ja direktotri poolt antavaid täiendavaid tööülesandeid töökoha eesmärgist tulenevalt.
26.Hageja etteheide, et tegelikkuses allkirjastati ametijuhend vähem kui 1 kuu enne koondamist, ei oma antud asjas tähendust. Tööjuhendi ettevalmistamist alustas hageja vahetu juht augustis 2018. a. Hagejal oli võimalus ametijuhendi sõnastuses kaasa rääkida ning hageja on ametijuhendi allkirjastanud. Lisaks on tööülesanded märgitud töölepingus, ametijuhend vaid täpsustab neid.
27.Hageja heidab ette ka seda, et tööandja ei pakkunud talle koondamisel teist tööd. Kostja on selgitanud, et koondamise ajal asutuses vabadele töökohtadele kandideerimiseks peeti vajalikuks IT-valdkonna kõrghariduse või rakendusliku kõrghariduse olemasolu ja varasemat töökogemust IT valdkonnas. Hageja kostja ootustele selles valdkonnas ei vastanud. Kohus ei nõustu hagejaga, et kostja oleks pidanud saatma hageja ümberõppele Vali IT! Programmi, mille eesmärgiks on anda osalejatele tarkvaraarendaja algoskused. Kostja soovis vabadele töökohtadele võtta tööle isikuid, kel on IT-valdkonna kõrgharidus või rakenduslik kõrgharidus. Tööandjal on õigus kaaluda, kas töötajale täiendusõppe korraldamine on mõistlik, st ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid (TLS § 89 lg 3; RKTKo nr 3-2-1-152-11, p 10).
28.Menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses kasutanud lepingulise esindaja abi, seega ei saanud kostjal viidatud kulusid tekkida. Seega kohus menetluskulusid hagejalt välja ei mõista. Apellatsioonkaebus
29.Hageja esitas 29.10.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.
30.Maakohus on vääralt kohaldanud TLS § 89 lg-t 5. Koondamise korral tuleb võrrelda sarnaste tööülesannetega töötajaid või nende kategooriaid. Maakohus on ebaõigesti otsinud erinevate ametikohtade tööülesannete erinevusi, selle asemel, et võrrelda tööjuhendeid sisuliselt ning tervikuna.
2-19-5468
31.Hageja on tööjuhendite sisulise võrdlemise lihtsustamiseks koostanud tööjuhendite põhjal tabeli (apellatsioonkaebuse lisa). Hageja ja teised üldosakonna töötajad (juristid ning hankespetsialistid) tegid sarnast tööd ning tegemist on sama kategooria töötajatega TLS § 89 lg 5 mõttes. Võrreldud töökohtade töö eesmärk ning tulemus on sarnane ning võrreldav. Umbes 80% tööülesannetest kõigil võrreldud töötajatel kattub. Samuti on töötajatel olemas pädevus üksteise asendamiseks, hankejuhil on pädevus asendada juriste ning täita kõiki juristi tööülesandeid. Hageja töökohustused hankeplaani ja hangete tööplaani koostamise koordineerimisel ning vastavuse tagamisel keskuse tööplaaniga ning hankekorra kaasajastamisel ja ettepanekute tegemisel hankeprotsessi parendamiseks, moodustasid hageja kõigist töökohustuste ainult väga väikese osa ning seega on tema töö võrreldav teiste töötajatega.
32.TLS § 92 lg-st 2 tuleneb ümberpööratud tõendamiskoormis. Juhul, kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajaga, kes kasvatab alla kolmeaastast last, siis tuleb tööandjal vaidluse korral tõendada, et ta on enne koondamisteate esitamist koostanud analüüsi, millised töötajad täidavad sarnaseid tööülesandeid, ning välistanud nende hulgast töötajate esindajad ning alla kolmeaastast last kasvatavad isikud.
33.Kohtule esitatud tööjuhendite kohaselt allusid kõik nimetatud töötajad üldosakonna juhatajale ehk üldosakonnas ei olnud kahte juhtimistasandit. Seega on paljusõnaline kostja väide, et ümberstruktureerimise tulemusena jäid üldosakonna juhataja ja asutuse direktori täita hankejuhi töökoha ülesanded, mis olid seotud protsesside ja inimeste töö juhtimisega ning otsuste langetamisega asutuse nimel.
34.01.09.2019 ehk umbes üheksa kuud pärast hageja töölepingu ülesütlemist loodi kostja juurde uus hankespetsialisti töökoht ning 01.11.2019 loodi kostja juurde õigustalitus, mille juhiks sai üks kostja jurist. Need asjaolud viitavad sellele, et hageja töölepingu ülesütlemine ei tulenenud kulude kokkuhoiu vajadusest. 01.09.2018 ehk umbes kaks kuud enne hageja töölepingu ülesütlemist loodi kostja üldosakonda juristi töökoht. Vastustaja seisukoht
35.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
37.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
38.Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega käsitletud enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas
2-19-5468 TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.
39.Kostja on täitnud TLS § 92 lg-st 2 tuleneva tõendamiskoormise ja on tõendanud, et ütles töölepingu üles töölepingu seaduses sätestatud lubatud alusel, see on TLS § 89 lg 1 alusel koondamise tõttu.
40.Maakohus ei ole TLS § 89 lg-t 5 vääralt kohaldanud. Nimetatud sätte alusel on töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu tööle jäämise eelisõigus töötajal, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Eelisõigust on võimalik tööandjal arvestada juhul, kui koondataval töökohal töötab mitu isikut, vastasel juhul ei ole võimalik eelisõigust rakendada. Võrreldavad töökohad vaidlusaluse juhul puudusid, mistõttu ei olnud hageja osas eelisõiguse kohaldamine võimalik.
41.Maakohus on õigesti leidnud, et hageja puhul oli tegemist juhtimisülesandeid täitva töötajaga, milliseid ülesandeid teistel töötajatel, kellega hageja soovib end võrrelda, ei olnud. Hageja juhtimisülesanded jaotati asutuse direktori ja üldosakonna juhataja vahel. Ümberstruktureerimise tulemusena jäid üldosakonna juhataja ja asutuse direktori täita hankejuhi töökoha ülesanded, mis olid seotud protsesside ja inimeste töö juhtimisega ning otsuste langetamisega asutuse nimel.
42.Hageja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tabel ei ole uus kirjalik tõend, vaid hagejapoolne nägemus tööülesannete jagunemisest ja täitmisest. Töökohtade sisulisel võrdlusel omab tähtsust tööülesannete kirjeldus, mis on kokku lepitud töölepingus ja töötajate poolt allkirjastatud tööjuhendites. Tähtsust ei oma antud juhul mitte osaliselt kattuvad tööülesanded, vaid ülesanded, mida teistel töötajatel täita ei tulnud. Erinevate tööülesannete kokku lugemise pinnalt ei saa teha järeldust, kui suure osa tööajast töötajad erinevaid ülesandeid täidavad, kuna see ei arvesta tööülesannete sisu. Kostja on välja toonud, et ühelgi teisel töötajal asutuses ei lasunud näiteks kohustust kõikide läbiviidavate riigihangetega end kurssi viia ja asutuse nimel otsuseid langetada. Tegemist on kahtlemata ajamahuka tööülesandega, mis pidi võtma suure osa hankejuhi tööajast – vastasel juhul ei saa asuda seisukohale, et töötaja oleks oma töökohustusi oodatava hoolsuse määraga täitnud.
43.Hankejuhi spetsiifilised tööülesanded, mis seisnesid juhtimisfunktsiooni täitmises (menetluslike otsuste langetamine hankija nimel, asutuse hankeprotsessi ja -korra kaasajastamine, hankeplaani ja hangete tööplaani koostamine ja juhtimine ning nende vastavuse tagamine asutuse tööplaaniga, hankespetsialistide töö koordineerimine), ei olenenud sellest, mitmetasandiline oli juhtimissüsteem osakonnas. Asendusperioodil kolleegi tööülesannete täitmine ei muuda samuti kokkulepitud tööülesandeid sarnaseks ega töökohti võrreldavaks. Asendamise korral on tegemist ajutise iseloomuga või ühekordse kohustuse täitmisega, mis ei saa töötaja töö püsivaks osaks ega muuda tööjuhendist tulenevaid ülesandeid.
44.Asjaolu, et peaaegu aasta pärast koondamist on kostja oma tööd uuesti ümber korraldanud, võtnud seejuures tööle ühe täiendava hankespetsialisti ja loonud asutuse struktuuri eraldi õigustalituse, ei mõjuta nii pika perioodi pärast hageja koondamise õiguspärasust. Asutuse eelarve võimalused ja sisulised vajadused muutuvad aja jooksul. Kostja lähtus koondamisotsuse tegemisel selle aja võimalustest ja vajadustest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
45.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata
2-19-5468 jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
46.Kostjal menetluskulude puudumise tõttu puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.