A. Š.hagi Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei ja Osaühing Aktiva Finants vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas XXX
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: A. Š. (isikukood XXX; e-post XXX) Kostja 1: osaühing Aktiva Finants 10746479); esindaja M. A. (e-post XXX)
(registrikood
Kostja 2: kohtutäitur Oksana Kutšmei; esindaja kohtutäituri abi Vladimir Kutšmei (e-post [email protected])
Kohtuistung
07.09.2021. a
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt.
Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr XXX lubamatuks osas, milles nõutakse 140 eurost suurema võlgnevuse tasumist.
Jätta hagi nõudes kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu läbivaatamata.
Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Tartu Maakohtu 10.11.2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamine.
Jätta menetluskulud 10% ulatuses A. Š. ja 90% ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda.
Määrata A. Š. menetluskulude rahaliseks suuruseks 350 eurot. Kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
Mõista osaühingult Aktiva Finants A. Š. kasuks menetluskuluna välja 315 eurot.
Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõuded ja põhjendused
1.A. Š.(hageja) esitas 05.11.2020. a Tartu Maakohtule hagi osaühingu Aktiva Finants ja kohtutäitur Oksana Kutšmei vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr XXX. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid B. A. ja hageja 02.09.2015. a. tsiviilasjas nr 2-13-9649 kompromissi, mille kohaselt pidi hageja B. A. tasuma võlgnevuse 4900 eurot ja hageja menetluskulud 410,87 eurot (kokku 5310,87 eurot) järgnevalt: alates 2015. a septembrist kuni oktoobrikuuni 2021. a igakuiselt hiljemalt 30. kuupäevaks vähemalt 70 eurot ja võla jäägi hiljemalt 30.11.2021. a ühekordse maksena. Hageja tasus vastavalt maksegraafikule ja hilines maksetega 2018. aastal, kuid tasus kõik hiljem ära. Hageja on seisuga 17.12.2019. a B. A. tasunud kokku 8720,39 eurot. Kuna hageja on tasunud põhivõla, ei saa olla tekkinud ka viivist. B. A. esitas kohtutäitur Oksana Kutšmeile täitmisavalduse kompromissimääruse täitmiseks, kuid märkis täitmisavalduses valed summad. Arvestatud ei ole hageja esimese maksega summas 140 eurot. Kohtutäitur alustas valet uskudes täitemenetluse tasumata võlgnevuse 7530,39 eurot ja lisanduva viivise sundtäitmiseks, kuid oleks pidanud küsima tõendeid ja summa täpsustamist.
2.B. A. loovutas nõude hagejale XXX notar G. S. poolt 23.10.2019. a koostatud ja tõestatud nõuete loovutamise lepinguga nr. XXX.
3.Hageja leiab, et on täitemenetluse aluseks oleva kohtuliku kompromissi alusel kogu summa tasunud B. A., mistõttu tuleks täitemenetlus lõpetada ja hageja vara arestist vabastada. Hageja palub tunnistada lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr XXX.
4.Hageja taotles hagi tagamise korras peatada hageja suhtes alustatud täitemenetlus kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni.
Kostja 1 (sissenõudja) vastuväited
5.Osaühing Aktiva Finants vaidleb hagile vastu. Hageja on enda väidete kohaselt tasunud kõik rahad B. A. ning eeldanud, et tema tegevusest on koheselt teadlikud kohtutäitur ja osaühing Aktiva Finants, kes loovutuse tulemusena oli uueks võlausaldajaks. Hageja kohustus on täita õigele subjektile, see kiirendaks võla osas operatiivse info olemasolu ka sissenõudjal.
6.Täidetava summa osas on hageja ise kinnitanud, et ta oli kohtumääruse täitmisega hilinenud ning rikkus kokkulepet, seetõttu jõudis ka kohtulahend kohtutäiturini. Kohtutäituri tegevusel on oma hind, mille peab kinni maksma võlgnik. Kostja on seisukohal, et hageja arusaama erinevus tasumise tulemist erinevalt kohtutäituri poolt nõutavast võlast tuleneb ka sellest, et hageja ei arvesta tasumistel kohtutäituri tasu ega kompromissis kokku lepitud viivist.
7.Sissenõudja hageja esitatud tabelile vastu ei vaidle. Tasumata on kompromissisummast veel 1595 eurot, see summa ei sisalda viivist. Selles osas peab sundtäitmine jätkuma. Kostja 2 (kohtutäituri) vastuväited
8.Kohtutäitur palus jätta hagi rahuldamata. 16.01.2018. a esitas B. A. kohtutäiturile avalduse täitemenetluse läbiviimiseks võlgniku A. Š. suhtes. Sissenõudja palus pöörata sundtäitmisele Tartu kohtumaja 02.09.2015. a kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX. Kohtutäitur alustas 19.01.2018. a A. Š. suhtes täitemenetluse täiteasjas nr XXX tasumata võlgnevuse 7530,39 eurot ja lisanduva viivise sundtäitmiseks.
9.Hagi lisaks oleva Exceli tabeli faili „XXX (002)“ andmete õigusust eeldades, on tabelist näha, et alates 2015. aasta septembrikuust kuni 16.01.2018. a on hageja teostanud makseid kokku summas 1190 eurot (sh 2015. aastal summas 280 eurot, 2016. aastal summas 700 eurot ja 2017. aastal summas 210 eurot). 2017. aastal hageja tema enda poolt esitatud andmete kohaselt teostanud kokku kolm makset 02.01.2017, 18.04.2017 ja 14.09.2017. Hageja poolt esitatud tabelis kajastatud 24.08.2015. a makse summas 140 on tehtud enne kompromissi sõlmimist ning seetõttu ei ole ega saa olla asjasse puutuv. Seega vaidlust ei saa olla selles, et B. A.oli täitedokumendi resolutsioonis toodud kompromissi p-de 5 ja 6 alusel esitada 16.01.2018. a seisuga täitmisele nõue summas 7530,39 eurot (mis on 8309,52 + 410,87 – 1190). Täitedokumendi resolutsioonis toodud kompromissi p 7 järgi lisandub nõudele viivis 0,0881% päevas tagastamata krediidisummalt.
10.Vaidlust ei ole ka selles, et täiteasjas nr XXX täitmisele esitatud nõue on summas 5955,39 eurot rahuldatud täitemenetluse väliselt otse sissenõudjale tasumisega. Osaühing Aktiva Finants kinnitas 27.01.2020. a kohtutäiturile, et 08.01.2020. a on neile laekunud summa 5955,39 eurot ning nõude jääk on 1575 eurot. Samuti ka hageja poolt esitatud tabelist „XXX (002)“ nähtub, et 2019. aastal on hageja arvates tasutud sissenõudjale kokku 5955,39 eurot.
11.Hagejal puudub alus nõuda täiteasjas nr XXX hageja suhtes sissenõutavaks muutnud täitemenetluse kulude kokku summas 438 eurot sissenõudmiseks läbiviidava sundtäitmise lubamatuks tunnistamist.
Asjas puudub vaidlus selles, et täitmisteade on hagejale kättetoimetatud ehk täitemenetlust on hageja suhtes kehtivalt alanud. Seega tuleb hagejal tasuda täitemenetluse alustamise tasu summas 72 eurot. Põhitasu on kohtutäitur lähtuvalt kohtupraktikast ja kehtivast seadusest vähendanud poole võrra, kuna võlgnik tasus võlgnevust otse sissenõudjale. Kokku on hageja suhtes sissenõutavaks muutunud ja kuulub hageja poolt tasumisele 438 eurot (72 + 366).
12.Kohtutäitur on eelnevad seisukohad avaldanud ka hageja kaebuse alusel tsiviilasjas nr XXX toimunud kohtumenetluses. Hageja hagi kohtutäituri vastu nõudes tunnistada lubamatuks täiteasjas nr XXX täitekulude sissenõudmiseks läbiviidav sundtäitmine 438 eurot ületavas osas on ennatlik. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Praegusel juhul kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud ei ole. Seega nõue tunnistada lubamatuks täiteasjas nr XXX täitekulude sissenõudmiseks läbiviidav sundtäitmine 438 eurot ületavas osas on kohtule esitatud ennatlikult ja see tuleb jätta läbivaatamata. Kohtuotsuse põhjendused
13.Olles analüüsinud asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
14.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
15.Hagi on esitatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Seega võib hagi kuuluda rahuldamisele TMS § 221 lg 1 sätete kohaselt, mille järgi võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Asja lahendamisel on asjakohane ka TMS § 221 lg 2, mille kohaselt on lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist.
16.Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude rahuldamiseks peaksid olema täidetud järgmised eeldused: -
täitedokumendi olemasolu;
-
võlgniku suhtes on alustatud sundtäitmist;
-
pärast kohtulahendi jõustumist on tekkinud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise vastuväidete alused, sh eelkõige nõude rahuldamine, ajatamine või tasaarvestamine.
17.Vaidlus puudub kohtu hinnangul järgmises: -
B. A. ja hageja sõlmisid 02.09.2015. a. tsiviilasjas nr XXX kompromissi, mille kohaselt:
o A. Š. tunnistas tingimusteta B. A. nõuet summas 8309,52 eurot ning hageja menetluskulude nõuet summas 410,87 eurot, kokku tunnistas nõuet summas 8720,39 eurot; o kompromisslepingu sõlmimisel ja nõuetekohasel täitmisel vähendas B. A. oma nõuet 4900 euroni. o pidi A. Š. B. A. tasuma võlgnevuse 4900 eurot ja hageja menetluskulud 410,87 eurot (kokku 5310,87 eurot) järgnevalt: alates 2015. a septembrist kuni oktoobrikuuni 2021. a igakuiselt hiljemalt 30. kuupäevaks vähemalt 70 eurot ja võla jäägi hiljemalt 30.11.2021. a ühekordse maksena; o kompromissi mittenõuetekohasel täitmisel oli B. A. õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi tasumata summade sissenõudmiseks kohtutäituri poole; o kui A. Š. rikub kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab kompromissis märgitud nõude vähendamine kehtivuse ning B. A. jätkab lepingust tulenevate kohustuste täies ulatuses sissenõudmist tavapärases korras; o kokkuleppe rikkumisel ning täitemenetluse alustamisel tasub A. Š. B. A. viivist 0,0881% tagastamata krediidisummalt päevas alates kokkuleppe rikkumisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. -
hageja ei täitnud kompromissi kokkulepitud tingimustel;
-
kohtutäitur Oksana Kutšmei on hageja suhtes 19.01.2018 alustanud B. A. avalduse ning Tartu Maakohtu poolt 02.09.2015. a tsiviilasjas nr XXX kohtuotsuse alusel täitemenetlust;
-
B. A. loovutas XXX notar G. S. poolt 23.10.2019. a koostatud ja tõestatud nõuete loovutamise lepinguga nr. XXX Tartu Maakohtu poolt 02.09.2015. a tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissist tuleneva nõude osaühingule Aktiva Finants.
18.Seega on asjas olemas täitedokument ning hageja suhtes on 19.01.2018. a kehtivalt alustatud täitemenetlust.
19.Täitemenetluse alustamise ajaks oli kohtule esitatud hageja koostatud tabelist nähtuvalt hageja tasunud kokkulepitud maksegraafiku alusel 1190 eurot. Tasumata oli 770 eurot (2016. aasta jaanuari ja detsembri, 2017. aasta veebruari, märtsi, mai, juuni, juuli, augusti, oktoobri, novembri ja detsembri eest). Toimunud istungil on sissenõudja kinnitanud, et ei vaidlusta hageja esitatud tabeli sisu. Seega oli kompromissimäärusest tulenevalt B. A. õigus mitte vähendada oma nõuet 4900 euro võrra ja nõuda kogu võlgnevuse jäägi tasumist, mis täitemenetluse alustamise ajaks oli 7530,39 eurot. Võlgnevuse arvestuskäik täitemenetluse alustamise ajal on kohtutäituri esitatud arvestustest tulenevalt järgmine: koguvõlgnevus 8720,39 eurot miinus 16. jaanuariks 2018 makstud 1190 eurot moodustab 7530,39 eurot. Kohtul ei ole alust viidatud arvestuskäigus kahelda.
20.Täitemenetluse jooksul on hageja tasunud B. A. esitatud tabelist ja maksekorraldustest nähtuvalt kokku 7390,39 eurot. Hageja hinnangul on sellega kogu võlgnevus tasutud. Sissenõudja on menetluses avaldanud, et nõude jääk on 1575 eurot ja see summa ei sisalda viivist. Hageja ei ole sissenõudja hinnangul tõendanud makseid B. A. Maksekorralduste esitamine ei tõenda laekumist, sissenõudjal on vaja teada laekumiste suurust.
Kohus leiab, et hageja on täitnud oma tõendamiskoormise sellega, et on esitanud kohtule maksekorraldused, mis kohtu jaoks on piisavad tõendid selleks, et tõendada vastavate maksete tegemist hageja poolt. Kohtule pole esitatud ühtegi veenvat vastuväidet, rääkimata tõenditest, mille alusel võiks asuda seisukohale, et tegelikkuses hageja maksekorraldustest nähtuvaid makseid B. A. ei laekunud.
21.Hageja on 02.09.2015 kohtumäärusest tulenevate kohustuste täitmisena arvestanud ka 24.08.2015. a tasutud 140 eurot. Nimetatud summa on tasutud veel enne kompromissi sõlmimist, seega ei saa kohtu hinnangul 140 euro tasumist arvestada 02.09.2015. a kinnitatud (poolte poolt allkirjastatud 31.08.2015. a) kompromissist tulenevate kohustuste täitmisena. Võlgnetav summa lepiti kokku tsiviilasjas nr XXX ja käesolevas menetluses ei ole enam võimalik tugineda asjaolule, et summa ei olnud õige, sest hageja oli tasunud täiendavalt veel 140 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejal on tasumata põhivõlgnevusena 140 eurot (7530,39 – 7390,39). Täitmisavaldusest nähtub, et B. ei ole täitemenetluses viivist nõudnud. Avalduses on nõude suuruseks märgitud 7530,39 eurot, mis ongi täitmisavalduse esitamise ajaks tasumata põhivõlg ilma viiviseta.
22.See, et hageja on tasunud eelnevale võlausaldajale (B. A.) vaatamata nõude loovutamisele, ei oma asjas olulist tähtsust. Hageja on esitanud maksekorraldused tasumiste kohta, st tõendanud maksete tegemist. Hageja on selliselt oma kohustust täitnud pikema aja jooksul ning osaühing Aktiva Finants on seda aktsepteerinud. Seega on osaühing Aktiva Finants uue võlausaldajana tasumise eelmisele võlausaldajale täitmisena heaks kiitnud võlaõigusseaduse § 79 lg 1 kohaselt.
23.Hagi kohtutäituri vastu tuleb jätta läbivaatamata. TsMS § 428 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja seda korda enam ei saa rakendada. Hageja etteheited kohtutäiturile seisnevad selles, et kohtutäitur ei ole kontrollinud täitmisavalduses märgitud võlgnevuse suurust ja on koostanud tasutaotluse. Kohus selgitab, et täitemenetluses kehtib formaliseeritusse printsiip, mille kohaselt kontrollib täitur üksnes täitmiseks esitatud dokumendi formaalset vastavust seaduse nõuetele. Formaalselt nõuetekohase täitedokumendi ja sissenõudja avalduse alusel on kohtutäitur kohustatud algatama täitemenetluse. Kuna vaidlust ei ole, et kohtutäiturile esitati täitmisavaldus ja täitedokument, pidi kohtutäitur täitemenetlust hageja suhtes ka alustama. Seega ei ole hageja sellekohased etteheited asjakohased.
24.Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lg 1 järgi on kohtutäituri ametitoiming tasuline. KTS § 29 lg 1 kohaselt on kohtutäituril õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. KTS § 29 lg 1 järgi võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. KTS § 34 lg 2 p 4 järgi on täitemenetluse alustamise tasu täitmisele esitatud nõude suurusest (s.o käesoleval juhul 7530,39 eurot) lähtuvalt koos käibemaksuga 72 eurot. KTS § 32 lg 1 kohaselt muutub menetluse alustamise tasu sissenõutavaks menetluse alustamisega. Asjas puudub vaidlus selles, et täitmisteade on hagejale kätte toimetatud. Seega tuleb hagejal tasuda täitemenetluse alustamise tasu summas 72 eurot. Riigikohus on selgitanud, et asjaolu, et võlg on tasutud otse sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, annab alust kohtutäituri põhitasu vähendamiseks KTS § 41 lg 2 järgi. KTS § 41 lg-s 2
sätestatud kohtutäituri tasu vähendatud ulatust kohaldatakse juhtudel, mil võlgnikule vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaeg on möödunud ning kohtutäitur on teinud võla sissenõudmiseks täitetoiminguid (Riigikohtu 01.06.2016. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 13). Kohtutäituri vahenduseta nõude rahuldamise korral on kohtutäituri tasu maksmiseks kohustatud subjektiks üldjuhul võlgnik. Asjas puudub vaidlus selles, et täiteasjas nr XXX täitmisele antud summast 5955,39 eurot on sissenõudjale otse (st täitemenetluse väliselt) tasutud. Otse tasutud nõude summast KTS § 35 lg 1 järgi arvutatud kohtutäituri põhitasu käibemaksuga on 732 eurot. KTS § 41 lg 2 järgi vähendatud põhitasu on seega 366 eurot. Seega täitmisele esitatud nõude 5955,39 euro ulatuses sissenõudjale otse tasumisega muutus hageja suhtes sissenõutavaks ja kuulub hageja poolt tasumisele kohtutäituri põhitasu summas 366 eurot. Kokku on hageja suhtes sissenõutavaks muutunud ja kuulub hageja poolt tasumisele 438 eurot (72 + 366)
25.KTS § 32 lg 5 kohaselt kui täitmisel olev rahaline nõue nõutakse sisse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu üksnes summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga. Seejuures asjaolu, et võlg on tasutud otse sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta, annab alust kohtutäituri põhitasu vähendamiseks KTS § 41 lg 2 järgi (Riigikohtu 01.06.2016. a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-16, p 14). Seega on õige kohtutäituri seisukoht, mille kohaselt sõltub see, kas ja kui suures ulatuses muutub hageja suhtes sissenõutavaks kohtutäituri tasu, hagi läbivaatamise tulemusest. Kohtuotsuse tulemustest lähtuvalt on kohtutäituril võimalik teha täiendavalt sissenõutavaks muutunud tasu osas otsus. KTS 52 kohaselt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Praegusel juhul ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seega nõue tunnistada lubamatuks täiteasjas nr XXX täitekulude sissenõudmiseks läbiviidav sundtäitmine 438 eurot ületavas osas on kohtule esitatud ennatlikult ja see tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 1 alusel läbivaatamata. Hagi tagamise tühistamine
26.Tartu Maakohtu 10.11.2020. a kohtumäärusega rahuldati hageja taotlus hagi tagamiseks ning peatati täitemenetlus kohtutäitur Oksana Kutšmei menetluses olevas täiteasjas nr XXX kuni käesolevas tsiviilasjas menetlust lõpetava lõpplahendi jõustumiseni. TsMS § 442 lg 5 alusel tühistab kohus kohaldatud hagi tagamise jätmise abinõud. Hageja on suurema osa võlgnetavast summast tasunud, tasumata on vaid 140 eurot, mille osas võib täitemenetlus jätkuda. Täitemenetluse jätkamise võimaldamiseks tühistab kohus hagi tagamise. Hagejal on võimalik võlgnevuse jääk ka vabatahtlikult tasuda.
Menetluskulud
27.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
Menetluse asjaolusid ja hagi osalist rahuldamist arvestades peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud 10% hageja ja 90% ulatuses osaühingu Aktiva Finants kanda.
28.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
29.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Kostjad kinnitasid 07.09.2021. a toimunud eelistungil, et ei esita menetluskulude nimekirju. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 350 eurot. Menetluskulude jaotust ja tasutud riigilõivu suurust arvestades tuleb hageja kanda jätta riigilõivust 35 eurot ning osaühingult Aktiva Finants tuleb hageja kasuks menetluskuluna välja mõista 315 eurot.
30.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.