Jätta rahuldamata Armen Šahbazjani menetluskulude väljamõistmise taotlus menetluskulude puudumise tõttu.
4.Osaühing Aktiva Finants poolt koos apellatsioonkaebusega esitatud tõendid lugeda talle tagastatuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Armen Šahbazjan (hageja) esitas 5. novembril 2020 Tartu Maakohtule hagi osaühingu Aktiva Finants (kostja) ja kohtutäitur Oksana Kutšmei (kohtutäitur) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2018/315. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja hageja 2. septembril 2015 tsiviilasjas nr 2-13- 9649 kompromissi, mille p-s 2 tunnistas hageja nõuet 8309, 52 eurot, millest 2545, 42 eurot on tagastamata krediidisumma; 2443, 94 eurot on sissenõutavaks muutunud tasumata intress ja 3320, 16 eurot on viivis seisuga 25. august 2015. Kompromissi p-de 3 ja 4 kohaselt vähendasid pooled p-s 2 nimetatud võlgnevust ja hageja pidi Bigbank AS-le tasuma võlgnevuse 4900 eurot ja menetluskulud 410,87 eurot (kokku 5310,87 eurot) järgnevalt: alates 2015 septembrist kuni oktoobrikuuni 2021 igakuiselt hiljemalt 30. kuupäevaks vähemalt 70 eurot ja võla jäägi hiljemalt 30. novembriks 2021 ühekordse maksena. Pooled leppisid kompromissi p-s 6 kokku, et kui hageja rikub p-i 4 kokku lepitud võla tasumise tingimusi, kaotab punktis 3 kokkulepitud nõude vähendamine kehtivuse ning hageja peab tasuma kohustuse p-s 2 nimetatud ulatuses ja selle sissenõudmine toimub tavapärases korras. Kompromissi p 7 kohaselt kokkuleppe rikkumisel ja täitemenetluse alustamisel tasub hageja viivist 0, 0881 % tagastamata krediidisummalt päevas alates kokkuleppe rikkumisest kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.
16.jaanuaril 2018 esitas Bigbank AS kohtutäitur O. Kutšmeile täitmisavalduse kompromissimääruse täitmiseks. Täitmisavalduses on märgitud, et täitedokumendi kohaselt on võlgnikult sissenõudja kasuks välja mõistetud 8720,39 eurot. Sissenõudja nõude suuruseks oli täitmisavalduse esitamise hetkel 7530,39 eurot. Hageja leiab, et täitmisavalduses ei ole arvestatud 24. augustil 2015 tehtud 140 eurose maksega. Kohtutäitur alustas täitemenetlust, kuid oleks pidanud kontrollima võlgnevuse suurust. Hageja esitas maksete arvestuse koos maksekorraldustega, mis tõendavad võla tasumist. Bigbank AS loovutas 23. oktoobril 2019 nõude kostjale. Hageja on täitemenetluse aluseks oleva kohtuliku kompromissi täitnud ja kogu võlgnetava summa tasunud Bigbank AS-le, mistõttu tuleb täitemenetlus lõpetada ja hageja vara arestist vabastada.
2.Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.
Kostja hinnangul on hagi segane. Kuivõrd täitemenetluse algatamise põhjustas kostja, tuleb kostjal tasuda ka täitemenetluse kulud. Hageja ei arvestanud võlgnevuse täitmisel kohtutäituri tasu ja kompromissis kokku lepitud viivist. Kostja hageja esitatud maksete arvestusele vastu ei vaielnud, kuid kõik hageja maksed ei ole laekunud. Kompromissi alusel on tasumata veel 1575 eurot. Selles osas peab sundtäitmine jätkuma.
3.Kohtutäitur palus jätta hagi tema vastu rahuldamata. Kohtutäitur alustas 19. jaanuaril 2018 hageja suhtes täitemenetluse täiteasjas nr 084/2018/315 tasumata võlgnevuse 7530,39 eurot ja lisanduva viivise sundtäitmiseks. Kohtutäitur selgitas võla arvestust. Kohtutäituri vastu ei ole ühtegi nõuet esitatud. Isegi kui hageja oleks esitanud hagi täituri vastu, oleks see ennatlik. Kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse võib kohustatud isik vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Praegusel juhul ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seega tuleb hagi kohtutäituri vastu jätta läbivaatamata.
MAAKOHTU LAHEND
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 084/2018/315 lubamatuks osas, milles nõutakse 140 eurost suurema võlgnevuse tasumist. Maakohus jättis hagi kohtutäituri vastu läbi vaatamata. Kohus määras tühistada otsuse jõustumisel 10. novembri 2020 määrusega kohaldatud hagi tagamine (täitemenetluse peatamine). Kohus jättis menetluskulud 10% ulatuses hageja ja 90% ulatuses kostja kanda. Maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 350 eurot ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 315 eurot. Kostjatel hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Asjas on olemas täitedokument ning hageja suhtes on 19. jaanuaril 2018. a kehtivalt alustatud täitemenetlust. Täitemenetluse alustamise ajaks oli kohtule esitatud hageja koostatud tabelist nähtuvalt hageja tasunud kokkulepitud maksegraafiku alusel 1190 eurot. Tasumata oli 770 eurot (2016. aasta jaanuari ja detsembri, 2017. aasta veebruari, märtsi, mai, juuni, juuli, augusti, oktoobri, novembri ja detsembri eest). Kohtuistungil sissenõudja kinnitas, et ta ei vaidlusta hageja esitatud tabeli sisu. Seega oli kompromissimäärusest tulenevalt Bigbank AS-l õigus mitte vähendada oma nõuet 4900 euro võrra ja nõuda kogu võlgnevuse jäägi tasumist, mis täitemenetluse alustamise ajaks oli 7530,39 eurot (8720, 39 eurot – 1190 eurot (tasutud
16.jaanuariks 2018). Täitemenetluse jooksul on hageja tasunud Bigbank AS-le 7390,39 eurot, mis on tõendatud hageja tabeli ja esitatud maksekorraldustega. Hageja hinnangul on sellega kogu võlgnevus tasutud. Sissenõudja on menetluses avaldanud, et nõude jääk on 1575 eurot ja see summa ei sisalda viivist. Kohus leidis, et hageja on täitnud oma tõendamiskoormise sellega, et on esitanud kohtule maksekorraldused, mis tõendavad maksete tegemist hageja poolt. Kohtule pole esitatud ühtegi veenvat vastuväidet ega tõendit, et hageja maksed Bigbank AS-ile ei laekunud. Hageja on 2. septembri 2015 kohtumäärusest tulenevate kohustuste täitmisena arvestanud ka
24.augustil 2015 tasutud 140 eurot. Nimetatud summa on tasutud enne kompromissi sõlmimist, mida ei saa arvestada 2. septembril 2015 kinnitatud ja poolte poolt 31. augustil 2015 allkirjastatud kompromissist tulenevate kohustuste täitmisena. Seega on hagejal tasumata põhivõlgnevusena 140 eurot (7530,39 – 7390,39). Täitmisavaldusest nähtub, et Bigbank AS ei
ole täitemenetluses viivist nõudnud. Avalduses on nõude suuruseks märgitud 7530,39 eurot, mis ongi täitmisavalduse esitamise ajaks tasumata põhivõlg ilma viiviseta. See, et hageja on tasunud võla endisele võlausaldajale (Bigbank AS-le), ei oma asjas olulist tähtsust. Hageja on tõendanud maksete tegemist. Hageja on selliselt oma kohustust täitnud pikema aja jooksul ning kostja on seda aktsepteerinud. Seega on kostja uue võlausaldajana tasumise eelmisele võlausaldajale täitmisena heaks kiitnud VÕS § 79 lg 1 kohaselt. Kohus jättis hagi kohtutäituri vastu läbivaatamata (TsMS § 428 lg 1 p 1). KTS § 52 kohaselt võib kohustatud isik kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse vaidlustada täitemenetluse seadustikus kohtutäituri otsuse vaidlustamiseks ettenähtud korras. Praegusel juhul ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Seega nõue tunnistada lubamatuks täiteasjas nr 084/2018/315 täitekulude sissenõudmiseks läbiviidav sundtäitmine 438 eurot ületavas osas on kohtule esitatud ennatlikult.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega kohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas sundtäitmise täiteasjas nr 084/2018/315 lubamatuks 140 eurost suurema võlgnevuse tasumise osas. Kostja palub ringkonnakohtul teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 084/2018/315 õiguspäraseks täitedokumendist tuleneva põhiosa 140 eurot ja viiviste 1108,82 euro ulatuses. Samuti palub kostja tühistada otsus osas, milles maakohus määras hageja menetluskulude suuruseks 350 eurot ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 90% menetluskuludest, so 315 eurot. Menetluskulud ringkonnakohtus palub kostja jätta hageja kanda. Kostja hinnangul on õige, et hagejal oli tasumata põhivõlgnevus 140 eurot. Kõnealune võlgnevus on apellatsioonkaebuse esitamise ajaks 14. oktoobril 2021 kostjale tasutud. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et Bigbank AS ei ole täitemenetluses viivist nõudnud. Asjaolust, et täitmisavalduses ei ole eraldi nimetatud viiviseid, ei saa järeldada, et sissenõudja ei soovinud viiviseid nõuda. Sissenõudja soovis täitmisavalduse kohaselt täitedokumendi täitmist kõigi täitedokumendi nõuete osas. Maakohus on jätnud põhjendamatult tähelepanuta, et tsiviilasjas nr 2-13-9649 sõlmitud kompromissis olid pooled kokku leppinud kompromissi rikkumisel rakenduvas viivises. Ka kohtutäituril oli arusaam, et sissenõudja soovis täitedokumendi täitmist koos viivistega.
6.Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja poolt esitatud kõrvalnõude ja viiviste arvestuse alused on õigustühised. Hageja on
14.oktoobril 2021 tasunud kostjale 140 eurot. Kostja on alates 30. septembrist 2015 kuni
17.detsembrini 2019 hagejalt saanud 8580,39 eurot. Kokku on hageja kostjale tasunud 8720,39 eurot, st 3,43 korda rohkem kui põhisumma suurus. Juhul, kui sissenõudja on arvestanud enne täitemenetluse algatamist teostatud maksed kõrvalnõuete kattes (1190 eurot), siis on täitmisavaldusel märgitud summast tagastamata krediidisumma 2545,42 eurot, sissenõutavaks muutunud intress 2443,94 eurot, viivis seisuga 25. august 2015 (3320,16-1190) 2130,16 eurot ja menetluskulu 410,87 eurot. Seega ei saa täitmisavalduses märgitud 7530,39 eurot olla üksnes põhinõue, nagu maakohus on märkinud kohtuotsuse punktis 21.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. Ringkonnakohus täpsustab üksnes maakohtu otsuse p 21 põhjendusi täitmisele esitatud võlasumma koosseisu osas (TsMS § 657 lg 2 p 21). Kostja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud ringkonnakohtus kostja kanda.
8.Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus lubas sundtäitmist 140 euro ulatuses, samuti osas milles maakohus jättis hagi kohtutäituri vastu läbi vaatamata. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust osas, milles maakohus tunnistas sundtäitmise lubamatuks 140 eurot ületavas osas (apellatsioonkaebuse kohaselt viivise 1108,82 eurot nõudes vastavalt kompromissi p-le 7 tasumata põhinõudelt perioodi eest 30. jaanuar 2016 – 25. oktoober 2021) ning menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus täpsustab üksnes maakohtu otsuse p-i 21. Kuigi kostja väitis kohtuistungil ekslikult, et täitmisavalduses esitatud nõue 7530,39 eurot on üksnes põhinõue, sisaldas see nõue vastavalt täitedokumendiks olevale kompromissi p-le 2 ka intressi ja viivise nõuet. Seega nõudis kostja täitemenetluses ka viivise tasumist.
10.Seoses kostja apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus, et TsMS § 652 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud. Menetlusosaliste esitatud uued faktilised asjaolud võib ringkonnakohus võtta aluseks üksnes juhul, kui see on seaduses lubatud. Maakohtu istungil avaldas kostja, et hagejal on täitemenetluses tasumata põhivõlgnevusena 1575 eurot. Viivisenõudele kostja ei tuginenud. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jättis põhjendamatult tähelepanuta kostja 22. detsembri 2020 hagivastuses esitatud asjaolud, sh selle, et pooled olid kompromissis kokku leppinud kompromissi rikkumisel rakenduvas viivises. Kostja on
22.detsembri 2020 menetlusdokumendis (lk 141) selgitanud, et hageja ei arvesta tasumisel kompromissi p-s 7 kokkulepitud viivist ning ei ole avaldanud ka võimaliku viivisenõude suurust. Vastusest nähtub, et kostjal puudub selge ülevaade täitmisel oleva nõude suurusest ja kujunemisest. Maakohus palus kostjal 9. aprilli 2021 kirjaga selgitada võlgnevuse kujunemist (eraldi põhinõue ja kõrvalnõuded) (lk 151). Kostja vastas 7. mail 2021, et kõik hageja laekumised on arvestatud täies ulatuses põhinõude katteks ning rohkem selgitusi või arvestusi kohtule ei esitanud. Viivise arvestuse ja suuruse esitas kostja kohtule esmakordselt koos apellatsioonkaebusega. Seega ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud asjaolule, et hagejal on kompromissi p 7 alusel tasumata põhivõlalt viivis 1108, 82 eurot, mille sundtäitmist on kostjal õigus nõuda. Ringkonnakohus ei võta kaebuse lahendamisel arvesse asjaolu, mida kostja maakohtus ei esitanud, mistõttu jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
11.Alternatiivselt märgib ringkonnakohus, et hageja vastust apellatsioonkaebusele, milles hageja avaldab, et ta on tasunud kohustuse täitmisena kostjale 3,43 korda rohkem kui oli põhivõlg, saab käsitleda viivise vähendamise taotlusena. Kompromissi p 2.1. järgi oli tagastamata krediidisumma 2545, 42 eurot, millelt kostja oli seisuga 25. august 2015 arvestanud viivist 3320, 16 eurot, st põhivõlast suuremas summas. Asjas ei ole vaidlust, et kompromissi p-s 2.1 märgitud summad on hageja kostjale või esialgsele võlausaldajale AS-le Bigbank tasunud. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule, st juhul, kui tasumisele kuuluv viivis on ebamõistlikult suur. Seejuures tuleb arvestada kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Ringkonnakohus leiab, et olukorras,
kus tarbija on tasunud nii põhivõla, kui ka põhivõlast suurema viivise, samuti intressi, on põhjendatud vähendada temalt täiendavalt nõutavat viivist 0-ni ning ka sel põhjusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Kostja on omandanud nõude hageja vastu nõude loovutamise teel ja viivise vähendamine ei halvenda kostja majanduslikku seisundit ega muid huve.
12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb menetluskulude jaotus ja kostjalt väljamõistetud hageja menetluskulude suurus jätta muutmata. TsMS § 171 lg 1 alusel tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Hageja on esitanud 18,. jaanuaril 2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta teinud kulutusi õigusabile 2 h ulatuses apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, kokku 300 eurot (ilma km-ta). Vastuse apellatsioonkaebusele on allkirjastanud hageja ise ning dokumendist ei nähtu ka viidet selle koostajale. Seega ei ole asjas tõendatud, et hageja on kasutanud menetluses õigusabi ja tema taotlus õigusabikulude suuruse kindlaksmääramiseks ja kostjaltvälja mõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.
13.Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse lisadena kompromissi tsiviilasjas nr 2-13-9649, täitmisavalduse, hageja maksete tabeli, viivise arvestuse. Ringkonnakohus loeb nimetatud tõendid kostjale tagastatuks (va viivise arvestus), sest need on juba varasemalt (ja korduvalt) arvatud asja materjalide juurde. Viivise arvestus tuleb jätta tähelepanuta ja lugeda kostjale tagastatuks TsMS § 652 lg 4 alusel, sest on esitatud hilinenult. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.