AAA CCC hagi BBB CCC vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
Hagihind 139 568,71 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AAA CCC (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja lepinguline esindaja: V K (xxx); Kostja: BBB CCC (registrikood xxx, asukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat J S (xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada AAA CCC hagi BBB CCC vastu põhivõlgnevuse ja viiviste väljamõistmiseks.
2.Mõista BBB CCC-lt välja põhivõlgnevus 109 473,47 eurot AAA CCC kasuks.
3.Mõista BBB CCC-lt välja 08.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 21 337,36 eurot AAA CCC kasuks.
4.Mõista BBB CCC-lt välja viivised VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras põhivõlgnevuselt 109 473,47 eurot AAA CCC kasuks alates 09.04.2021 kuni kohustuse kohase täitmiseni.
TsMS § 462 lg 2 alusel asendada jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Menetluskulud
6.Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lg-le 2. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.Kostja tellimusel tarnisid hageja ja xxx saematerjali Valgevenest Leedu. Tarned toimusid xxx (xxx – xxx) tingimustel, st müüja vastutus lõppes pärast kauba kohaletoimetamist Leetu ja ostja vastutas ise tollivormistuste eest. Kirjalikku lepingut nimetatud tarnete kohta pole vormistatud, kuid kostja on korraldanud tema poolt tellitud ja hagi aluseks oleva kauba vastuvõtmise Leedus ja kauba tollivormistamise.
2.Tarne tingimused nähtuvad tarnitud kauba eest esitatud ja hagi aluseks olevatest arvetest. Suur osa hageja ja xxx poolt kostjale tarnitud kauba eest esitatud arvetest on kostja poolt tasutud. Kuid viimaste tarnete eest esitatud arved jäid tasumata. Hageja poolt tarnitud kauba eest esitatud arved jäid tasumata summas 71 709,44 eurot. xxx poolt tarnitud kauba eest esitatud arved jäid tasumata summas 37 764,03 eurot. Kõik xxx poolt tarnitud kauba eest tekkinud nõuded on hagejale loovutatud. Loovutamise teatisega anti kostjale täiendav tähtaeg kohustuste täimiseks 2 kuud. Eeltoodust tulenevalt võlgneb kostja hagejale 71 709,44 + 37 764,03 = 109 473,47 eurot.
3.Maksetähtaeg ei ole arvetes fikseeritud. VÕS § 821 lg 1 p 1 kohaselt muutus tasu maksmise kohustus sissenõutavaks 30 päeva möödumisel arve kostja kätte jõudmisest. 21.09.2020 nõude loovutamisega anti kostjale nõude täitmiseks täiendav tähtaeg 2 kuud, mille võrra nõude aegumine pikenes TsÜS § 167 lg 2 alusel. 25.01.2021 pretensiooniga anti kostjale täiendav tähtaeg 7 päeva, mille võrra nõude aegumine pikenes TsÜS § 167 lg 2 alusel. Alates 22.02.2021 pidasid pooled läbirääkimisi. Kostja tunnustas hageja nõuet 22.02.2021 ja 03.03.2021 kirjades, sest hageja nõudele esitas kostja tasaarvestuse ettepaneku.
4.Hageja vaidleb kostja poolt esitatud tasaarvestusele täielikult vastu. Kostjal ei ole hageja vastu kehtivaid nõudeid. Hageja vaidleb kõikidele kostja arvetele ja nendes märgitud kaupadele ja teenustele täielikult vastu. Hageja ei ole neid tellinud ega saanud. Poolte koostöö lõppemise põhjus oli, et kostja juhatuse liige B Š oli ajavahemikus 03.04.2018 – 25.06.2018 vahistatud ja seejärel vangistusega tingimisi karistatud. Seoses kostja juhatuse liikme vahistamisega oli kostja tegevus seiskunud. Hageja poolt kostjale tarnitud kauba eest esitatud arved jäid tasumata.
5.Hageja nõuab viivist VÕS § 113 sätestatud määras. Sissenõutavaks muutunud viivis on 21 337,36 eurot. Viivis on arvestatud hageja hiliseima arve (15.03.2018) esitamisest 30 päeva möödumisest (s.o alates 16.04.2018) kuni 21.09.2020 nõude loovutamise teatiseni.
6.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg summas 109 473,47 eurot, 08.04.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 21 337,36 eurot, jooksev viivis põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras alates 08.04.2021 kuni põhinõude (109 473,47 eurot) täieliku täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited hagile
7.Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja on hagiavalduse p-s 3.2 loetlenud kümme xxx poolt tarnitud kauba eest esitatud arvet, mis on jäetud tasumata summas 37 764,03 eurot. Kostja esitab VÕS §-s 172 nimetatud vastuväite, kuna väidetavalt nõude loovutanud xxx ei ole talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud ega väljastanud vastava sisuga dokumenti. Lisaks esitab kostja vastuväite seoses sellega, et ei pea kohtule tõendina esitatud nõude loovutamise dokumenti ehtsaks.
8.Kostjale ei ole hagile lisatud nõude loovutamise teatist kätte toimetatud. Kuna kostjale ei ole senise võlausaldaja poolt teatatud kirjalikult nõude loovutamisest ja talle ei ole antud senise võlausaldaja poolt dokumenti nõude loovutamise kohta, ei saa lugeda tema jaoks siduvaks 21.09.2020 dateeritud teatises märgitud kahekuulist täiendavat tähtaega nõude tasumiseks. Sellest tingituna on alusetu väide, mille kohaselt nimetatud tähtaja võrra nõude aegumine pikenes TsÜS § 167 lg 2 alusel.
9.21.09.2020 dateeritud nõude loovutamise teatis ei võimalda tuvastada, millised nõuded xxx hagejale loovutas. Lisaks eelmärgitule seab nõude loovutamise toimumise 21.09.2020 tõsise kahtluse alla asjaolu, et hagiavalduse lisana esitatud 21.09.2020 nõude loovutamise teatis on võltsimistunnustega. Ei ole tuvastatav, kes on selle poolte poolt allkirjastanud. Teatisel ei ole märgitud ühtegi poolte esindaja nime. Dokumendi alumises osas olevate pitsatijäljendite peale on kirjutatud omakäelised allkirjad, mis ei võimalda välja lugeda allkirja kirjutaja nime. Pitsatijäljenditest näha, et need pole dokumendile mitte vajutatud, vaid mõnelt teiselt dokumendilt lõika-kleebi meetodil kopeeritud.
10.Tõele ei vasta hagiavalduses märgitu, mille kohaselt kirjalikku lepingut hagis nimetatud kaubatarnete kohta pole vormistatud. Tegelikult sõlmisid pooled 20.09.2017 ostumüügilepingu nr 200917-1, mille kohaselt hageja kohustus tarnima hagejale erinevast puidust materjale. Tegemist oli pooltevahelise raamlepinguga, mille alusel kostja esitas hagejale tellimusi konkreetse kauba tarnimiseks, mida parasjagu vajati. Eelnevalt nimetatud müügilepingu p 4.1 järgi tarnitud kaupade eest tasub ostja 7 päeva jooksul pärast saatelehe allkirjastamist ja müüja poolt arve esitamist. Viidatud tingimuse valguses on väär hagiavalduse p-s 8.1 märgitu, et VÕS § § 821 lg 1 p 1 kohaselt muutus tasu maksmise kohustus sissenõutavaks 30 päeva möödumisel arve kostja kätte jõudmisest.
11.Ajavahemikus 11.04.2018−11.06.2018 väljastas kostja hagejale kokku 17 arvet, mille kogusumma koos käibemaksuga on 98 317,41 eurot. Arved väljastati puidumaterjali müümise, pakkimise, kuivatamise, servalõikamise, ümbertöötlemise, puhastamise ja sorteerimise eest. Kõik ülalnimetatud arved on käesoleva ajani tasumata. Kuna arvete tasumise tähtajad on möödunud, on arvetest tulenevad kostja nõuded muutunud sissenõutavaks. Niisiis on kostjal rahaline nõue hageja vastu, mille täitmist ta on õigustatud nõudma. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
12.Hageja märkis hagiavalduse p-s 8.5, et kostja tunnustas hageja nõuet 22.02.2021 ja 03.03.2021 e-kirjades, sest hageja nõudele esitas kostja tasaarvestuse ettepaneku. Juhindudes VÕS §-st 198, esitab kostja kirjalikus vormis tasaarvestuse avalduse hagejale, millega loetakse tasaarvestus poolte vastastikuste nõuete osas toimunuks. Tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada (VÕS § 197 lg 2 ls 1). Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei esine VÕS §-s 200 sätestatud tasaarvestust piiravaid aluseid. Ühegi kostja arvel märgitud summa osas ei ole käesoleva avalduse esitamise ajaks möödunud TsÜS § 146
lg-s 1 sätestatud kolmeaastane aegumistähtaeg, mis rakendub tehingust tuleneva nõude puhul. Kostja tasaarvestab VÕS § 201 lg-st 1 juhindudes hageja nõude summas 71 709,44 eurot, mis tuleneb hagiavalduse p-s 3.1 loetletud tasumata hageja arvetest nr 88, 120, 121, 123, 126, 128, 129, 137, 156, 161, 162, 166, 179, 183, 184, 186, 189, 194 ja
197.Lisaks põhivõlale tasaarvestab kostja nimetatud arvete summalt arvestatud viivise, mille suurus on hagiavalduses toodud metoodikat arvestades, kuid xxx arvetest tulenevat nõuet arvesse võtmata, 14 188,32 eurot (13 976,87 + 141,45).
13.Kokku on tasaarvestatavate nõuete suurus 85 827,76 eurot (71 709,44 + 14 188,32). Hageja põhi- ja viivisenõudega on tasaarvestatud nõuded, mis tulenevad hageja poolt tasumata jäetud kostja arvetest nr 18/01-874, 18/01-880, 18/02-1180, 18/03-1212, 18/04-1226, 18/04-1227, 18/04-1228, 18/04-1229, 18/04-1230,18/04-1231, 18/041232, 18/04-1233, 18/04-1234, 18/04-1235, 18/04-1224 ja 18/05-1248. Loetletud arvetest tulenevad nõuded tasaarvestatakse täielikult, välja arvatud arvest nr 18/05-1248 tulenev nõue, mis tasaarvestatakse eelnevalt nimetatud hageja nõuete suurust arvestades 3797,94 euro ulatuses. Tasaarvestusest jääb täielikult välja arvest nr 18/06-1265 tulenev nõue summas 170,06 eurot ja arvest nr xxx tulenev 12 319,59 euro ulatuses, kokku seega hageja poolt tasumata nõuded summas 12 489,65 (170,06 + 12 319,59) eurot.
14.Tuginedes VÕS § 113 lg-le 1, nõuab hageja hagiavaldusest nähtuvalt kostjalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivise tasumist seadusjärgses määras ehk 8% aastas alates 16.04.2018. Kostja on hagis märkinud, et hagi esitamise hetke seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivis summas 21 337,36 eurot. Kuna kostja ei tunnista eelnevalt esitatud asjaoludele tõttu hageja põhinõuet mistahes ulatuses xxx arveid puudutavas osas ja on hageja enda arvetest tulenevad nõuded tasaarvestanud, tuleb jätta hagis esitatud viivisenõue täies ulatuses rahuldamata.
15.Arvestades ülaltoodut, palub kostja kohtul jätta täies ulatuses rahuldamata hageja hagis sisalduv nõue viivise väljamõistmiseks kostjalt väidetavalt hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud summas 21 337,36 eurot ning sealt edasi põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 08.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
16.Seoses kauba tarnimisega ei ole kostjaga suhelnud hageja juhatuse liikmed M P ja U S. Kostjaga suhtles E S, kes esitles end AAA CCC tegeliku juhi ja omanikuna. Vähemal määral suhtles E S tolleaegse BBB CCC juhatuse liikme M Ša ja tegevjuhi B Šiga ka eposti teel, kasutades selleks e-posti aadressi xxx.
17.10.05.2018 arve nr xxx väljastati hagejale seetõttu, et viimase poolt tarnitud ja arvel märgitud puitmaterjal osutus praagiks ja selle hagejalt ostnud xxx tagastas kauba ning nõudis kauba eest tasutud summa tagasi. See ajendas BBB CCC-d nimetatud kauba omakorda selle talle müünud AAA CCC-le tagastama. Tagastatud kauba eest tasutud summa tagasisaamiseks esitati hagejale 10.05.2018 arve nr xxx summas 16 117,57 eurot.
18.11.04.2018 arve nr xxx summas 58 533,27 eurot väljastati hagejale samuti seoses ostetud kauba tagastamisega, kuna puitmaterjali kvaliteet ei vastanud kokkulepitule. Asjaolu, et tegemist on kauba tagastamise eest väljastatud arvega vastavalt kokkuleppele, on kirjas arve kommentaari lahtris (ingl k Return of stock in xxx according to agreement).
19.16.04.2018 ja 11.06.2018 arved väljastati hagejale lisatoimingute eest seoses asjaoluga, et tema poolt kostjale müüdud materjal osutus kas täielikult praagiks või ei vastanud kokkulepitud ja eeldatud kvaliteedinõuetele. Seetõttu osutus vajalikuks puitmaterjal enne edasimüümist pakkida, kuivatada, servalõigata, puhastada, ümbertöödelda ja täiendavalt sorteerida. Loetletud toimingute tõttu kaasnesid kostjale täiendavad kulud, millede kompenseerimiseks esitati eelnimetatud arved AAA CCC-le. Kostja väiteid arvete väljastamise asjaolude kohta tõendavad M Ša ja E Si e-kirjad. Vastuseks
nimetatud M Ša e-kirjadele ja nende manusteks olnud arvetele ei ole AAA CCC E Si ega kellegi teise kaudu teatanud, et ta neid arveid ei aktsepteeri ja tasuda ei kavatse. Vastupidi, 10.05.2018 e-kirjas avaldas hageja esindaja nõustumust kauba tagastamisega, lubades selle ise maha müüa. Lisaks palus hageja esindaja oma 13.07.2018 e-kirjas esitada kostjal ebakvaliteetse kauba töötlemisega tekkinud lisakulude eest arved hagejale. Eelnevatest selgitustest nähtuvalt väljastas BBB CCC AAA CCC-le arved tal tekkinud kulutuste (varalise kahju) hüvitamiseks. Kuna hageja tarnitud materjal osutus ebakvaliteetseks, ei olnud võimalik seda ilma ümbertöötlemata ja selle käigus kulusid kandmata edasi müüa. Samuti tuli edasimüüdud kaup osaliselt kliendilt tagasi osta, kuna see osutus praagiks. Hageja ei täitnud puitmaterjali tarnimisel poolte vahel 20.09.2017 sõlmitud ostu-müügilepingu nr xxx p-st 5.1 tulenevat kohustust tarnida tellitud tooted vastavalt kokkulepitule. Selle tõttu kostjal tekkinud kahju hüvitamist oli viimati nimetatu õigustatud nõudma vastavalt kõnealuse lepingu p-dele 5.2 ja 7.1. Kohtuotsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, uurinud esitatud avaldusi ja tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
21.Esitatud asjaolude kohaselt oli hageja ja kostja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt tarnisid hageja ja xxx kostja tellimusel saematerjali Valgevenest Leetu. Hageja on esitanud kostjale müüdud kauba eest arveid, mille kostja on jätnud 71 709,44 euro ulatuses tasumata. xxx arved on kostja jätnud tasumata 37 764,03 euro ulatuses. xxx loovutas kostja suhtes esineva nõude hagejale.
22.Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse summas 109 473,47 eurot, hagi esitamise päevaks (8. aprill 2021) sissenõutavaks muutunud viivised summas 21 337,36 eurot ja viivised VÕS § 113 lg-s sätestatud määras põhinõudelt 109 473,47 eurot alates hagi esitamisele järgnevast päevast (9. aprill 2021) kuni põhinõude täitmiseni.
23.Kohus leiab, et hageja põhinõude alus saab olla võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnetava kohustuse täitmist.
24.Kohus märgib, et kostja ei ole hageja põhinõudele summas 71 709,44 eurot vastu vaielnud, seega loeb kohus hageja nõude vastavas osas põhjendatuks ning mõistab kostjalt hageja kasuks VÕS § 208 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel välja põhivõlgnevuse 71 709,44 eurot.
25.Kostja on esitanud hageja nõudele vastuväite osas, mis puudutab xxx poolt hagejale loovutatud nõuet summas 37 764,03 eurot. Kostja on asunud seisukohale, et nõue on põhjendamatu, kuna kostjale ei ole nõude loovutamise teadet kätte toimetatud ning kostja hinnangul ei ole nõude loovutamise teatis ehtne, vaid on ilmsete võltsimistunnustega. Kohus märgib, et kostja on 21.09.2020 nõude loovutamise teatise (tlk 36) hiljemalt käesoleva tsiviilasja materjalidega kätte saanud, seega on nõude
loovutamise teatis kostjale kooskõlas VÕS §-ga 170 kätte toimetatud. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et kostja oleks xxx ees esinenud võlgnevuse enne loovutamisteatise kättesaamist tasunud xxx-le, seega puudub kostjal alus keelduda kohustuse täitmisest hagejale.
26.Seoses kostja vastuväitega, et loovutamise teatis on võltsitud, märgib kohus, et nähtuvalt äriregistri väljavõttest xxx kohta (tlk 112-113) oli kõnealuse ettevõtte juhatuse liige perioodil 18.07.2018-15.03.2021, s.o nõude loovutamise ajal M P. Hageja on esitanud M P kinnituse (tlk 111), et M P kui xxx juhatuse liige on 21.09.2020 nõude loovutamise teatise allkirjastanud ning see on kehtiv. Kohus leiab eeltoodud asjaoludest ja tõenditest tulenevalt, et tõendamist on leidnud, et xxx-l kostja suhtes esinenud nõuded on kehtivalt hagejale loovutatud ning hagejal on õigus need kostjalt sisse nõuda.
27.Võttes arvesse, et kostja ei ole ka xxx ees tekkinud võlgnevuse osas sisulisi vastuväiteid esitanud, leiab kohus, et hageja nõue on ka vastavas osas põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 208 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista täiendav põhivõlgnevus 37 764,03 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena kokku välja mõista 109 473,47 eurot.
28.Hageja on esitanud kostja vastu ka viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viiviseid põhivõlgnevuselt 109 473 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hageja palub sissenõutavaks muutnud viivised välja mõista perioodil 16.04.2018-21.09.2020 summas 21 337,36 eurot. Hageja nõuab viiviseid alates 30 päeva möödumisest viimasest kostjale esitatud arvest, mis oli 15.03.2018, kuni nõude loovutamise teatise kuupäevani, mis oli 21.09.2020. Kohus märgib, et VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagejal on õigus kostjalt nõuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, kuna kostja on võlgnevuse tasumise kohustust rikkunud. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud viivised summas 21 337,36 eurot. Viivise kujunemine on kajastatud alltoodud tabelis. Võlaperiood
% aastas
% päevas
16.04.2018 30.06.2018
-
0.021918
Summa päevas 23.994082
Perioodis päevi
Perioodi summa 1823.550232
01.07.2018 31.12.2018
-
0.021918
23.994082
4414.911088
01.01.2019 30.06.2019
-
0.021918
23.994082
4342.928842
01.07.2019 31.12.2019
-
0.021918
23.994082
4414.911088
01.01.2020 30.06.2020
-
0.021858
23.928525
4354.99155
01.07.2020 21.09.2020
-
0.021858
23.928525
1986.067575
Kokku
21 337,36
29.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas 109 473,47 eurot VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 09.04.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
30.Kostja on esitanud tasaarvestuse avalduse summas 85 827,76 eurot. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja leiab, et kostjal on hageja vastu nõue tulenevalt asjaolust, et kostja väljastas hagejale 11.04.2018-11.06.2018 kokku 17 arvet summas 98 317,41 eurot. Kostja selgituste kohaselt väljastati nimetatud arved hagejale puidumaterjali müümise, pakkimise, kuivatamise, servalõikamise, ümbertöötlemise, puhastamise ja sorteerimise eest.
31.Kohus on 26.05.2021 määruses kostjale selgitanud, et olukorras, kus hageja kostja tasaarvestuse avaldusele vastu vaidleb, tuleb kostjal kooskõlas TsMS § 230 lõikega 1 tõendada oma väiteid selle kohta, et hageja on vahemikus 11.04.2018-11.06.2018 esitatud 17 arvel kajastatud kaubad kostjalt tellinud ning kostja on kõnealused kaubad hagejale üle andud.
32.Kohus leiab, et kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud tõendeid selle kohta, et hageja on kostja tasaarvestuse aluseks olevad kaubad kostjalt tellinud ning need on hagejale üle antud. Kostja on väitnud, et kostja suhtles isikuga, kelle nimi oli E S ja esitanud selle kohta e-kirju, kuid kohus märgib, et kostja esitatud tõenditest ei nähtu asjaolusid, mille tõendamiseks kostja oli kohustatud – et hageja on kostja tasaarvestuse avalduse aluseks olevad kaubad kostjalt tellinud ning kostja on need hagejale üle andnud. Seega leiab kohus, et kostja tasaarvestuse avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna see on põhjendamata ja tõendamata.
33.Kostja on esitanud taotluse asendada jõustunud kohtulahendis andmesubjektide nimed initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada nende isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ja aadressi. TsMS § 462 lg 2 kohaselt andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus leiab, et kostja taotlus tuleb TsMS § 462 lg 2 alusel rahuldada ning käesoleva kohtulahendi jõustumisel asendada jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning mitte avalikustada tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi.
34.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 124 alusel on hagihind 139 568,71 eurot. Menetluskulud
35.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
36.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg-st 4 tulenevalt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas menetluskulusid kohtuotsuse tegemisel kindlaks ei määrata ning kohus lahendab menetluskulude küsimuse TsMS § 174 lg 2, 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist.