X hagi Y ja Condor Finants OÜ vastu vara arestist vabastamiseks, kinkelepingu järgi saadu tagastamiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega asendamiseks
Vaidlustatud otsus
Pärnu Maakohtu 1. aprilli 2021 osaotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y apellatsioonkaebus
Asja hind
12 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kersti Põld Kostja I (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Pärnu Maakohtu 1. aprilli 2021 osaotsus tühistada menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni punkt 7). Saata tühistatud osas asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (hageja) esitas 20. oktoobril 2020 Pärnu Maakohtule hagi Y (kostja I) ja Condor Finants OÜ (kostja II) vastu. Hagiga soovis hageja vabastada arestist ja saada enda omandisse tagasi korteriomandi (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX, asukohaga XXX, eriomand nr 2; edaspidi: korteriomand).
vabastada korteriomand arestist ja kustutada korteriomandi kinnistusregistriosa III jakku kande nr 2 all sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks kostja II kohtutäituri kasuks (p 3); kohustada kostjat I üle andma hagejale omand korteriomandile (p 4); kohustada kostjat I andma tahteavaldus, millega palutakse kustutada korteriomandi kinnistusregistriosa II jaos omanik kostja I ja kanda omanikuna sisse hageja, ning asendada kostja I vastav tahteavaldus kohtuotsusega (p 5).
1.2.Hageja tõi esile, et korteriomand kuulus talle ning ta elas ja elab jätkuvalt selle eriomandi osaks olevas korteris. Aja jooksul tutvus ta kostjaga I, kes on naabrite tütre abikaasa. Kostja I tegi hagejale 2019. aastal ettepaneku, et hageja võiks korteriomandi kinkida kostjale I, kes lubas hageja eest hoolitseda ja korraldada kortermaja katuse remondi. Hageja kinkijana ja kostja I kingisaajana sõlmisid 5. novembril 2019 kinkelepingu, millega hageja kinkis korteriomandi kostjale I. Kinkelepingu koormati korteriomand tähtajatu ja tasuta isikliku valdamis- ja kasutusõigusega hageja kasuks. Lepingus leppisid osapooled täiendavalt kokku, et kostja I kohustub hagejat hooldama ja abistama ning vajadusel kandma hoolduskulud.
1.3.Pärast kinkelepingu sõlmimist jäi hageja vastavalt isikliku kasutusõiguse tingimustele oma senisesse elukohta elama. Kostja I hageja vastu enam huvi ei tundnud ega abistanud teda. Korteriomandi omanikuna ei tasunud kostja I nõuetekohaselt igakuist korteri haldustasu, remondifondi makseid ega kommunaalkulusid.
1.4.Korteriomandi kinnistusregistriossa kanti 15. aprillil 2020 käsutamise keelumärge kostja II ja kohtutäituri kasuks. Kinnistusraamatu pidajalt saadud andmetel viiakse kostja I vara suhtes läbi täitemenetlust. Nii tekkis oht, et hageja kodu võõrandatakse täitemenetluses kostja I võlgade katteks. Hageja esitas 9. juuli 2020 kostjale I kinkelepingust taganemise avalduse, milles tegi ettepaneku sõlmida kinkelepingu lõpetamise kokkulepe ja asjaõigusleping korteriomandi üleandmiseks 16. juulil 2020. Kostja I notari juurde ei ilmunud ja omandit üle ei andnud.
2.Kostja I võttis 1. detsembri 2020 vastuses hagi nõudepunktide 3–5 osas hagi õigeks, aga palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja I avaldas 16. märtsi 2021 kohtuistungil, et vaatamata sisulistele vastuväidetele võtab ta hagi vara arestist vabastamise, kinkelepingust taganemise tõttu kinkelepingu järgi saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõuetes õigeks.
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus rahuldas 1. aprilli 2021 õigeksvõtul põhineva osaotsusega (vaidlustatud otsus) hagi kostja I vastu esitatud nõuetes osaliselt. Maakohus rahuldas nõuded kostja I kohustamiseks anda korteriomand üle hagejale (nõudepunkt 4, vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 2) ning anda omandi üleminekuks vajalik tahteavaldus (nõudepunkt 5, vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-d 3 ja 4). Nimetatud nõuetega seonduvad menetluskulud jättis maakohus kostja I kanda (resolutsiooni p 7) ja otsustas määrata need rahaliselt kindlaks edaspidi (p 8). Lisaks jättis maakohus vastu võtmata õigeksvõtu seoses korteriomandi arestist vabastamise nõudega (nõudepunkt 3, vaidlustatud otsuse resolutsiooni p 5). 2 (4)
3.1.Kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 järgi rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi neljanda lõike teise lause järgi ei ole kohus õigeksvõtuga seotud asjas, kus osaleb mitu kostjat ja vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes kostjate suhtes ühiselt, ja hagi ei võta õigeks kõik kostjad. Kui kohus ei võta õigeksvõttu vastu, teeb kohus selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub.
3.2.TsMS § 450 lg 1 sätestab, et kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
3.3.Kuivõrd kostja I võttis õigeks hagi kinkelepingust taganemise tõttu kinkelepingu järgi saadu tagastamise ja kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõuete osas (nõudepunktid 4 ja 5), siis saab need nõuded lahendada õigeksvõtul põhineva osaotsusega. Sellise otsuse võib teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Nende nõuete osas pole takistusi õigeksvõtt vastu võtta.
3.4.Kostja I õigeksvõttu vara arestist vabastamise nõude osas ei ole võimalik vastu võtta. Selle nõude saab täitemenetluse seadustiku § 222 lg 3 järgi esitada kostjate I ja II vastu vaid ühiselt, st nad on vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 tähenduses. Järelikult ei ole kohus kostja I õigeksvõtuga nõudepunkti 3 osas seotud.
3.5.Kuivõrd õigeksvõtul põhineva osaotsusega hagi rahuldatakse kahe nõude osas, peaks üldjuhul nende nõuete osas menetluskulud jääma TsMS § 162 lg 1 alusel kostja I kanda. TsMS § 168 lg 6 võimaldab otsustada, et hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ega ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Maakohus leidis, poolte õigussuhe ja kostja I käitumine enne hagi esitamist osaotsusega rahuldatud nõuete osas oli selline, et hagi esitamine ei ole hagejale ette heidetav ja kulusid ei saa jätta TsMS § 168 lg 6 alusel hageja kanda. Neil kaalutlustel jättis maakohus osaotsusega lahendatud nõuetega seotud menetluskulud kostja I kanda.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Kostja I esitas apellatsioonkaebuse, milles palub esimese võimalusena tühistada vaidlustatud otsuse menetluskulude jaotuse osas ja panna kulud hageja kanda; teise võimalusena tühistada otsus tervikuna, jätta õigeksvõtt vastu võtmata ja saata asi maakohtule kõigis nõuetes menetluse jätkamiseks.
4.1.Esiteks leiab kostja I, et maakohus oleks pidanud tegema täiendavaid toiminguid ja selgitama välja kostja I tegeliku tahte õigeksvõtu avaldamisel. Kostja I esitas ka sisulised vastuväited, aga võttis hagi nõudepunktides 3–5 õigeks üksnes selleks, et vältida hagejal uute menetluskulude tekkimist. Maakohus jättis hindamata, kas nõudepunktide 4 ja 5 osas on õigeksvõtt üldse võimalik.
4.2.Teiseks jaotas maakohus menetluskulud ekslikult. Vähemalt kulude jaotamisel oleks tulnud hinnata kostja I vastuväiteid ja jõuda järeldusele, et kostja I ei ole hagi esitamist põhjustanud.
5.Hageja vaidleb kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud otsuse menetluskulude jaotuse osas ja saadab asjas selles osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3). Ülejäänud osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 3 (4)
7.Maakohus võttis õigeksvõtu vastu nõudepunktide 4 ja 5 osas, aga jättis vastu võtmata nõudepunkti 3 osas. Kostja I kaebus ei sisalda väiteid, et õigeksvõtt oleks jäänud viimati märgitud osas ekslikult vastu võtmata. Järelikult on selles osas maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud.
8.Maakohus lähtus õigesti kostja I õigeksvõtust, selles osas ei anna kaebuse väited alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse väidetele järgmiselt.
8.1.Kostja I õigeksvõtt oli nii hagivastuses kui ka kohtuistungil avaldatud piisava selgusega ega jätnud mingit kahtlust. Maakohtul ei olnud kohustust piisavalt selge õigeksvõtu kohta kostjat I täiendavalt küsitleda. Kostja I võttis õigeks mh nõuded, millega temalt nõuti korteriomandi omandi üleandmist ja kinnistusraamatus vastava õigusmuudatuse tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmist. Need mõlemad on sooritusnõuded, mille rahuldamine ei ole õiguslikult välistatud.
8.2.Esimese astme kohtu menetluses poole avaldatud hagi õigeksvõtmine kehtib ka apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 7). Järelikult on kostja I jätkuvalt õigeksvõtuga seotud ega saa seda apellatsioonkaebusega tagasi võtta.
9.Menetluskulude jaotuse otsustas maakohus ennatlikult, mis toob kaasa selles osas vaidlustatud otsuse tühistamise ja kaebuse osalise rahuldamise.
9.1.TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Selliselt väljendab TsMS § 2 asjade lahendamisel kehtivat menetlusökonoomia põhimõtet. Üksnes osades nõuetes hagi õigeksvõtul põhineva otsusega rahuldamise korral on mõistlik määrata menetluskulude jaotus asja tervikuna lahendamisel ehk lõpplahendis. Kulude jaotus oleneb sellest, kui suures osas hageja saavutab hagiga taotletava eesmärgi, mida saab aga hinnata üksnes kõigi nõuete lahendamise järel. Menetluse jätkumise korral tekitaks menetluse kestel kulude osaline jaotamine segadust ega teeniks menetlusökonoomiat (vt Riigikohtu 10. juuni 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-17703, p-d 12 ja 12.1; 19. veebruari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-172-13, p 19; 19. aprilli 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 49).
9.2.Eelmises alapunktis märgitud kaalutlustel otsustas maakohus kulude jaotuse ennatlikult ja otsus tuleb selles osas tühistada. Samade poolte vaheline vaidlus on praegu endiselt osaliselt lahendamata, mistõttu ei saa ringkonnakohus otsustada kulude jaotust, st kaebuse taotluste esimene alternatiiv on edukas üksnes osaliselt.
10.Ringkonnakohtu menetluskulude jaotuse otsustab maakohus koos muude menetluskuludega asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 1 ja lg 3 teine lause). (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.