2-21-9163/11 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

2-21-9163 vallaline, ülalpeetavad puuduvad. Kinnipeetavate registri kohaselt on võlgnikul teine vangistus. Esmakordselt viibis võlgnik kinnipidamisasutuses perioodil 06.01.2008 – 06.01.2017. Järgnev kinnipidamine toimus 29.04.2019 ning vangistuse kõige hilisem tähtaeg on 30.01.2022.a. Andmed võlgniku vara kohta: Ajutise halduri andmed võlgniku varalise seisundi kindlaks tegemisel pärinevad registritelt, krediidiasutustelt ja võlgniku poolt esitatud pankrotiavaldusest, täiendavatest kirjalikest selgitustest ning muudelt seotud isikutelt. Kinnisvara: Võlgniku rahvastikuregistris esitatud elukohana nimetatud xxx xx, xxx külas, xxx vallas kuulub I. P.le, kes rahvastikuregistri andmetel on võlgniku ema. Seega, ajutine haldur võlgniku omandis käesoleval ajal kinnisvara tuvastanud ei ole. Samuti ei ole tuvastatud kinnistusregistrist andmeid, et võlgnik oleks eelnevalt kinnisvara omanud. Vallasvara, muu vara ja rahalised vahendid: Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole käesoleval ajal ega ole ka olnud. Muu vallasvara: Muu vallasvarana tuleb hinnata võlgnikule kuuluvaid isiklikke tarbeesemeid, mida ei saa pankrotivarasse arvata. Ajutine haldur ei ole võlgnikul registrisse kantud vara tuvastanud. Rahalised vahendid: Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: • SEB Pank nr XXXXXXXXXXXXX, jääk 0,00. Kontol on kohtutäiturite arestid. • LHV Pangas omab võlgnik arvelduskontot XXXXXXXXXXXXX, mille saldo 6.07.2021 seisuga oli 0,00 eurot. • Swedbank nr XXXXXXXXXXXXX, mille jääk on 3,00 eurot. Krediidiasutuste kinnitusel viimase aasta jooksul tehingud kontodel puuduvad. Teistes krediidiasutustes lepingulised suhted puuduvad. Pensionikeskuse andmetel omab võlgnik pensionikontot nr xxxxxxxx, mille saldoks on 13,733 Swedbank Pensionifond K60 osakut, mille väärtus 29.06.2021 seisuga oli 20,42 eurot. Maksu- ja Tolliameti andmetel on perioodil august 2019 – detsember 2020 võlgnik saanud tulu xxx Vanglalt Nõuded kolmandate isikute vastu. Ajutine haldur ei ole tuvastanud avalikest registritest võlgniku nõudeid kolmandate isikute vastu. Võlgnik ise ei ole neid nõudeid esitanud. Seosed äriühingutega. Äriregistri andmetel ei ole võlgnik seotud juhatuse liikme või osanikuna äriühingutega. Seega ajutise halduri poolt kogutud materjalide põhjal on tuvastatud, et võlgnikule ei kuulu realiseeritavat kinnisvara ega vallasvara, puuduvad rahalised vahendid. Andmed võlgniku kohustuste kohta Pandiga tagamata nõuded: Täitemenetluste registri kohaselt on käesoleval ajal menetluses 20 sundtäitmist. Vastavalt ajutisele haldurile vastanud kohtutäiturite andmetele ja muudele asjas kogutud materjalidele on võlgniku vastu teadaolevalt alljärgnevad nõuded: Kohtutäitur Kristel Maalman

Nõuded on muutunud sissenõutavaks, nende aluseks on jõustunud kohtulahendid. Täitemenetlustes täitmised praktiliselt puuduvad. Analüüsides teadaolevaid võlanõudeid (kokku 11 565,38 eurot), siis võib need grupeerida järgmiselt: menetluskulud kriminaalasjade menetlustest – 4 446,30 eurot; politsei poolt väärteoasjades määratud trahvid – 889,19 eurot; tsiviilnõuded täitmata rahaliste kohustuste osas – 5 865,28 eurot; kahju hüvitamise nõuded – 364,61 eurot. Pankroti väljakuulutamisel tuleb arvestada ka kohtutäiturite tasu ja kulude nõuetega, mis ajutise halduri poolt kogutud andmetel moodustavad 4 108,19 eurot. Ajutise halduri poolt on tuvastatud, et võlgniku vastu on teadaolevaid täitmata kohustusi 15 673,57 eurot, mis on sissenõutavaks muutunud. Kuna osadele nõuetele võib kuni täitmiseni lisanduda viivis, siis võivad nõuete summad pankrotimenetluses muutuda. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks, sest tema vara ja rahaline sissetulek ei võimalda rahuldada võlausaldajate nõudeid lähiajal. Maksejõuetuse põhjustest Ajutine haldur on tutvunud võlgniku esitatud avaldusega. Suure osa oma täitamata kohustustest on võlgnik tekitanud oma süülise käitumisega, mille tagajärjel on kriminaalmenetlustes välja mõistetud menetluskulud või siis väärteomenetluses trahvid. Ajutise halduri hinnangul võlgniku vabaduses viibimise perioodil 2017-2019 võttis ta ilmselt kiirlaene, kuid jättis tagasimaksekohustused täitmata. Kuivõrd võlgnik on pika perioodi kestel viibinud kinnipidamisasutuses, siis ei ole võimalik ka rakendada aegumist. Võlgnikul on käesoleval ajal vähemalt üks kohustus, mille sisuks on kahju hüvitamise nõue ning sellest kohustusest ei vabane võlgnik PankrS § 176 lg 2 alusel ka pärast kohustustest vabastamise menetluse lõppemist, kui kohus ta teistest kohustustest võib vabastada. Vara tagasivõitmisest. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj tulenevalt. Käesolevaks ajaks kogutud andmete kohaselt tagasivõitmise alused puuduvad. Edasise pankrotimenetluse perspektiiv

2-21-9163 Lähtudes eeltoodust, on ajutine haldur seisukohal, et võlgnikul puudub likviidne vara. Sissetulek ei võimalda lähiajal nõuete täitmist. Vanglas viibimise perioodil laekuvad nõuete katteks VangS § 44 alusel arestitud rahalised vahendid pankrotivarasse. Seega, puuduvad võlgnikul vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning on alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kui võlgnik, võlausaldajad või muu kolmas isik ei tasu kohtu deposiiti menetluskulusid vähemalt 1000 eurot. Asjas kogutud materjalide kohaselt ei ole võlgnik esitanud kohtule avaldust pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks PankrS § 170 kohaselt. Juhul, kui kohtu deposiiti ei tasuta menetluskulusid või võlgnik ei esita täiendavalt avaldust PankrS § 170 kohaselt, siis puuduvad pankrotimenetluse läbiviimiseks vara ja rahalised vahendid ning Viru Maakohtule tuleks G. T. pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu. Kui esinevad asjaolud, mis võimaldavad või kohustavad (PankrS § 171 lg 11) kohtul pankroti välja kuulutada, siis ajutine haldur: annab nõusoleku pankrotihaldurina jätkamiseks, palub määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht; avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded välja mõista ajutise halduri tasu vastavalt lisatud arvestusele. 17.08.2021.a määrusega määras kohus, et G. T. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste katteks 1000 eurot hiljemalt 10. septembriks 2021, kuna G. T. pankrotivarast ei jätku masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 29 lg 3). 1000 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS § 29 lg 1 alusel. G. T. esitas 26.08.2021 kohtule avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Ajutine haldur Tiia Kalaus esitas 03.09.2021 seisukoha, milles märgib, et halduri hinnangul „..... on 26.08.2021 avaldusega võlgnik soovinud esitada avalduse PankrS § 170 lõikes 1 esitatud alusel. Juhul, kui kohus menetleb esitatud avaldust kui võlgniku soovi algatada tema suhtes pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus, siis esineb seadusest tulenev alus võlgniku pankrotiavalduse rahuldamiseks PankrS § 171 lg 1 alusel, ilma kohtudeposiiti rahaliste vahendite tasumist.

2-21-9163 Kohus jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Primaarseks maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on võlgniku süüline käitumine, mille tagajärjel on kriminaalmenetlustes välja mõistetud menetluskulud või siis väärteomenetluses trahvid, samuti vabaduses viibimise perioodil 2017-2019 kiirlaenude võtmine ja tagasimaksekohustuste täitmata jätmine. Kuivõrd võlgnik on pika perioodi kestel viibinud kinnipidamisasutuses, siis ei ole võimalik ka rakendada aegumist. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihaldur Tiia Kalaus on andnud nõusoleku asuda pankrotihalduriks võlgniku pankrotimenetluses. Kohus leiab, et Tiia Kalaus vastab pankrotihalduri kohta kehtestatud nõuetele ning nimetab Tiia Kalause G. T. pankrotimenetluses pankrotihalduriks. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 29.septembril kell 11.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse töötasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud G. T. pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 7 tundi 45 minutit. Kokku moodustab ajutise halduri tasu 511,50 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur palub riigi tuludest välja mõista ajutise halduri tasu summas 511,50 eurot (lisandub käibemaks 102,30 eurot), kokku summas 613,80 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1-4, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt, Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt, kehtestada alates 1. jaanuarist 2020. a tunnitasu alammääraks 3,48 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Kohus, arvestades ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi, leiab, et ajutise halduri taotluses esitatud ajutise halduri tasu