X hagi Capital Investeeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2020/683
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. mai 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X 7. mai 2021. a määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) esindajad ringkonnakohtus Kostja Capital Investeeringud OÜ (registrikood 12972085), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 6. mai 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-9749 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud X kanda.
4.Mõista X-lt Capital Investeeringud OÜ kasuks välja menetluskulude hüvitis 110 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates lahendi jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
1.Harju Maakohtu menetluses oli X hagi Capital Investeeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. 5. mai 2021. a kohtuistungil sõlmisid pooled kompromissi. Kohus selgitas pooltele menetluse lõpetamise tagajärgi ning pooled lühendasid määruskaebuse esitamise õigust 1 päevani.
2.Harju Maakohus kinnitas 6. mai 2021. a määrusega X ja Capital Investeeringud OÜ vahel tsiviilasjas 2-20-9749 sõlmitud kompromisslepingu, mille kohaselt: -
-
X tasub Capital Investeeringud OÜ-le 2500 eurot 30 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest, millega kinnitatakse poolte kompromiss, Capital Investeeringud OÜ arveldusarvele nr EE552200221063423966; X taotleb 325 euro riigilõivu tagastamist Capital Investeeringud OÜ arveldusarvele EE552200221063423966.
3.Kohus määras lõpetada menetluse tsiviilasjas 2-20-9749 X hagis Capital Investeeringud OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes, jättis poolte menetluskulud nende enda kanda, tühistas Harju Maakohtu 17. juuli 2020. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus peatas sundtäitmise X suhtes täiteasjas nr 025/2020/683 ning tagastas X-le riigilõivu 325 eurot Capital Investeeringud OÜ arveldusarvele nr EE552200221063423966.
4.Hageja esitas 7. mail 2021. a määruskaebuse, milles palus tühistada 6. mai 2021. a määruse tsiviilasjas nr 2-20-9749 täies ulatuses ja saata asi tagasi Harju Maakohtule uue kohtuistungi korraldamiseks või korraldada kohtuistung Tallinna Ringkonnakohtus.
5.Hageja leidis, et Harju Maakohtu 6. mai 2021. a kohtumäärus on puudulik, sest selles ei ole märgitud, et kui hageja tasub kostjale 2500 eurot 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest, peab sundtäitmine lõppema ja kostjal ei ole enam mingeid nõudeid hageja vastu. Hageja leidis, et kompromissmääruse järgi võib kostja jätkata sundtäitmist lõputult ja hageja peab sellele alluma ilma, et saaks pöörduda kohtusse.
6.Hageja taotles, et määruses oleks märgitud, et kui hageja on tasunud 2500 eurot 30 päeva jooksul kohtumääruse jõustumisest, ei ole osapooltel mingeid nõudmisi teineteise vastu ja sundtäitmine lõpetatakse.
7.Lisaks heitis hageja kohtule ette erapoolikust, sest 5. mail 2021. a toimunud kohtuistungil küsis kohtunik hagejalt tema nõude kohta olgugi, et kaebaja oli 13. juuli 2020. a hagiavalduses esitanud enda nõuded.
8.Kostja leidis, et hageja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, jätta kõik määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud X kanda ning määrata menetluskulud kindlaks. Kostja märkis, et kohus kinnitas kompromissi, mille pooled 5. mai 2021. a kohtuistungil saavutasid. Seega ei ole kohtumäärus puudulik. Hageja nõude täpsustamine kohtu poolt ei tee kohut erapoolikuks. Lisaks kinnitas kostja, et juhul, kui hageja täidab kompromissi, siis sundtäitmine lõpeb.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2-20-9749
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Lisaks ei ole kohus TsMS § 430 lg 3 II lause järgi perekonnaasjas kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama. Muid aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks seadusest ei tulene.
11.Kolleegiumi hinnangul ei esinenud kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid. Kinnitatud kokkuleppe sisu ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita. Kompromiss sisaldab tingimusi, milles pooled maakohtu 5. mai 2021. a istungil kokku leppisid. Istungi protokollist ei nähtu, et hageja avaldas täiendavaid kompromissi sõlmimise tingimusi.
12.Kolleegium selgitab lisaks, et täitemenetluse lõpetamise alused sätestab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48. See tähendab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse mh sissenõudja avalduse alusel (TMS § 48 lg 1 p 1) või kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud (TMS § 48 lg 1 p 2) või nõude rahuldamiseks vajaliku raha maksmisel kohtutäiturile või täitedokumendis märgitud toimingu tegemisel (TMS § 48 lg 1 p 3). Ringkonnakohus juhib tähelepanu määruskaebuse vastuses sisalduvale kostja kinnitusele, et kui hageja täidab kompromissimääruse ja tasub kostjale nõutud 2500 eurot, on sundtäitmisele esitatud nõue täidetud ja esineb alus vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse lõpetamiseks (tl 155 p). Seega saab vastava aluse olemasolul täitemenetluse lõpetamise üle otsustada kohtutäitur, kelle tegevuse või otsusega mittenõustumisel on hagejal võimalik esitada TMS § 217 alusel kaebus.
13.Määruskaebuses heidab hageja maakohtule ette, et asja lahendav kohtunik ei olnud erapooletu. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu ja selgitab, et üheks tsiviilkohtumenetluse keskseks kohtu kohustuseks on selgitamiskohustus. Nõuete või poolte seisukohtade ebaselguse korral tuleb kohtul nõue ja tsiviilasjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitada. Menetlusosalistele erinevas mahus täpsustavate küsimuste esitamine ja selgituste andmine ei anna alust järeldada, et maakohus oli erapoolik ja jättis pooled võrdselt kohtlemata. Kuna praegusel juhul lasus esmalt hagejal kohustus tuua esile oma nõude aluseks olevad asjaolud, on mõistetav, et maakohus esitas hagejale ka enam küsimusi. Nimetatud asjaolud ei anna alust järeldada, et asja lahendav kohtunik oli erapoolik.
14.Eeltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 6. mai 2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
15.Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
16.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda.
2-20-9749
17.Vastavalt TsMS § 174 lg 3 määrab ringkonnakohus kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
18.Kostjale osutatud õigusabiteenuse sisuks on hageja määruskaebusega tutvumine, määruskaebusele vastuse koostamine ning menetluskulude nimekirja koostamine kokku 55 minutit. Kostjale on osutatud õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd kostja on käibemaksukohustuslane, siis TsMS § 174 lg-st 10 tulenevalt hüvitatakse kostja menetluskulud käibemaksuta.
19.Hageja asus 25. augustil 2021. a ringkonnakohtule esitatud seisukohas arvamusele, et kostja menetluskulud tuleb jätta täies ulatuses kostja enda kanda, sest ta ei teadnud, mis tagajärjed kaasnevad võlatunnistuse allkirjastamisega ning hageja poolt allkirjastatud võlatunnistus on tühine. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja vastuväide alust jätta kostja menetluskulu kostja enda kanda või vähendada kostja taotletud menetluskulu suurust.
20.Arvestades määruskaebemenetluse olemust ja mahtu ning kostja menetlusdokumendi sisu, peab ringkonnakohus mõistlikuks ja vajalikuks kostja esindaja poolt teostatud toiminguid ja selleks kulunud aega 55 minutit. Ringkonnakohtu hinnangul olid kostja esindaja toimingud TsMS § 175 lg 1 mõttes vajalikud ja põhjendatud ning kooskõlas menetluse käiguga.
21.Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Kostjat esindas vandeadvokaat Anneli Aab. Kostja on taotluses välja toonud, et tema esindaja keskmine tunnitasu on 150 eurot tunnis. Kolleegium peab määruskaebemenetluse vähest keerukust arvestades kostja esindaja tunnitasu mõistlikkuse piiresse jäävaks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks summas 120 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab ka kohtupraktikas tavapäraseks peetule. Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele määruskaebemenetluse kulu 110 eurot (ei sisalda käibemaksu). Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 alusel kostja taotluse menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks.
22.Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seega ei ole praegusel juhul menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine eraldiseisvalt vaidlustatav.
23.Seoses asjaoluga, et määruskaebust läbi vaatava kohtukoosseisu liige Iris KangurGontšarov on TsMS § 23 p 6 alusel taandunud, asendab teda TsMS § 29 lg 2 alusel kohtu tööjaotusplaani järgi kohtunik Meeli Kaur.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.