K. P. hagi M. J. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks M. J. vastuhagi K. P. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja tahteavalduse asendamise ning võlgnevuse nõudes Põhihagi: 12 213,50 eurot
Tsiviilasja hind
Vastuhagi: 9449,30 euro eurot Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxx xx, xxx, xxx vald, Harju maakond; e-post xxx); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Senny Pello-Lepik (e-post: [email protected]); Kostja: M. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxx xx, xxx, xxx vald, Harju maakond; e-post: xxx); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Nigul Saar (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja 16.07.2021 kirjalik seisukoht tähelepanuta (välja arvatud p-de 2.1 ja 2.2 osas).
2.Rahuldada K. P. hagi M. J. vastu osaliselt.
3.Mõista kostjalt M. J. hageja K. P. kasuks välja: a. põhivõlg laenulepingust nr xxxxxxx tulenevate kohustuste eest summas 5712,44 eurot; b. hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 1046,89 eurot;
2-20-16336 c. viivis põhivõla summas 5712,44 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020 kuni põhivõla tasumiseni; d. kaelaketi väärtus summas 1351 eurot; e. hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 38,09 eurot; f. viivis põhivõla summas 1351 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Jätta K. P. hagi rahuldamata kaasomandi lõpetamist puudutavas osas.
5.Rahuldada M. J. vastuhagi osaliselt.
6.Lõpetada kinnisasja xxx xx, xxx, xxx vald (registriosa nr xxxxxxxx) kaasomand selliselt, et kinnisasi jääb kostja M. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandisse.
7.Mõista kostjalt M. J. välja hageja K. P. kasuks kaasomandi kaotuse eest hüvitis summas 37 834,02 eurot.
8.Kohustada hagejat K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) andma nõusolek xxx xx, xxx, xxx vald (registriosa nr xxxxxxxx) kinnisasja omandi üleandmiseks kostjale M. J. ning kinnistusregistri teises (II) jaos senise kaasomaniku K. P. (isikukood xxxxxxxxxxx) kohta tehtud kande kustutamiseks ja M. J. (isikukood xxxxxxxxxxx) kinnisasja ainuomanikuna registri teise (II) jakku sisse kandmiseks. Asendada K. P. nõusolek käesoleva kohtuotsusega.
9.Mõista hagejalt K. P. välja kostja M. J. kasuks põhivõlg laenulepingust nr xxxxxxx tulenevate kohustuste eest summas 2296,41 eurot.
10.Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktides 7 ja 9 nimetatud nõuded ning mõista tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt M. J. välja hageja K. P. kasuks kaasomandi kaotuse eest hüvitis summas 35 537,61 eurot.
11.Määrata, et K. P. on kohustatud andma punktis 8 nimetatud tahteavalduse punktis 10 nimetatud hüvitise vastu. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
12.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2-20-16336 ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE ning VASTUS VASTUHAGILE
1.Hagiavaldusest nähtub, et hageja isale ja kostjale kuulus võrdsetes osas kaasomandina kinnistu asukohaga xxx xx, xxx, xxx vald (registriosa nr xxxxxxxx). Pärast hageja isa surma on kinnistu hageja ja kostja kaasomandis. Hagejale kuulub 1⁄2 kaasomandist ja kostjale 1⁄2 kaasomandist.
2.Hageja kaasomandit enda omandisse ei soovi. Kostja soovib küll kaasomandit enda omandisse, kuid ei ole võimeline tasuma hagejale hüvitist.
3.Domus Kinnisvara 21.07.2020.a. eksperthinnangu nr xxxxxx kohaselt on kaasomandi turuväärtus 112 000 eurot. Selliselt tuleks kostjal hagejale hüvitada kaasomandi väärtus summas 56’000 eurot (=112’000/2).
4.Hageja kaasomandit kasutada ei saa, kaasomand on täielikult kostja ja kostja poja valduses ja kasutuses. Kuna kostja ei võimeline kaasomandi omandamise eest hagejale omandi kaotuse eest kohaselt hüvitist tasuma, kuid kaasomand on täielikult kostja valduses ja kasutuses ning kostja ei ole nõus kaasomandit ka ühiselt müüma, on ainus lahendus kaasomand müüa avalikul enampakkumisel.
5.Lisaks tuleb arvestada sellega, et kaasomandil lasuvad hüpoteegid AS SEB Pank kasuks summas 32 500 eurot ja 53 924 eurot 17.08.2011.a. laenulepingust nr xxxxxxx tuleneva laenukohustuste täitmiseks. 12.08.2020.a seisuga oli laenu põhiosa jääk 38 534,48 eurot, kuid laenujääk muutub igakuiselt vastavalt sellele, kuidas laenumakseid tasutakse.
6.On kõige vähem koormav ja ainus viis lõpetada kaasomand avalikul enampakkumisel, tasudes AS’ile SEB Pank laenulepingust tulenevad kohustused ja jagades ülejäänud müügihinna kaasomanike vahel vastavalt kummagi kaasomaniku kaasomandi osale.
7.Hageja esitab käesolevaga kostjale ka tasaarvestusavalduse, mille kohaselt tasaarvestab hageja M. P. poolt enne enda surma teostatud kaasomandi omafinantseeringu sissemakse summas 10 000 eurot ning kuni 31.12.2016.a. tehtud 1⁄2 laenumaksetest summas 20’984,33 eurot (=32’409,20-11’424,87) ning igakuiselt alates M. P. surmast xx.xx.2020.a. kostja poolt hagejale kaasomandi kasutamise eest tasumisele kuuluva kasutuseelise hüvitise kostja poolt peale M. P. surma teostatud 1⁄2 laenumaksete summaga. Arvestades, et 1⁄2 laenumaksetest on ca 155 eurot kuus ning kostja on maksimaalselt tasunud perioodil xx.xx.06.11.2020.a. tasunud 155*9=1’395 eurot on ilmne, et hageja nõuded ületavad kostja potentsiaalseid nõudeid ning selliselt ei kuulu kostja poolt tasutud laenumaksetest 1⁄2 hageja poolt hüvitamisele.
8.Laenuleping. 17.08.2011.a. laenulepingu nr xxxxxxx kohaselt: • olid laenusaajateks vastavalt laenusaaja 1 M. P. ja laenusaaja 2 M. J. ehk kostja; • p.1.1. - M. P. ja kostja võtsid ühiselt AS’ilt SEB Pank laenu summas 65 000 eurot; • p.1.2.1. - kohustusid laenusaajad teostama omafinantseeringu summas 10 000 eurot; • p.1.3. - oli laenu kasutamise otstarve kinnistu ost asukohaga xxx xx, xxx, xxx vald, Harjumaa, AÜ xxx; • p.2.1.1. - intressimäär 6 kuu EURIBOR+intressi marginaal 1,400% aastas; • p.2.2. – intressi maksmise tähtpäevad alates 24.09.2011.a. iga kuu 24. päev; • p.3.1. – laenu tagasimaksmise tähtpäev 24.08.2031.a.; • p.3.3. – laenusaaja tagastab laenu ja intressi annuiteetmaksena iga kuu 24. päeval, esimese maksega 24.09.2011.a.
2-20-16336
Laenulepingust tulenevad õigused ja kohustused on M. P. surmaga üle läinud hagejale. Kuigi laenulepingust tulenevaid kohustusi tuli solidaarselt tasuda M. P.’l ja kostjal, on nii kaasomandi ostmiseks vajaliku omafinantseeringu esimese osamaks summas 10 000 eurot kui ka igakuiseid laenumakseid AS SEB Pank ees kuni M. P. surmani xx.xx.2020.a. igakuiselt täitnud üksnes M. P.. 12.08.2020.a. AS SEB Pank vastusest tuleneb, et M. P. arvelduskontolt XXXXXXXXXXXXX on 17.08.2011.a. laenulepingu nr xxxxxxx makseid tasutud laenu põhiosa summas 24 829,57 eurot ja intressimakseid summas 7579,63 eurot. Ilmnes, et kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi kuni M. P. surmani üldse täitnud, kuigi nüüd nõuab hagejalt aja eest, mil kostja üksi kaasomandit valdab ja kasutab poole laenumaksete hüvitamist. M. P. teostas perioodil 01.01.2017.a. kuni xx.xx.2020.a. AS SEB Pank 17.08.2011.a. laenulepingu nr xxxxxxx alusel makseid kokku summas 11 424,87 eurot. Kostjale langev osa kohustusest on pool vastaval perioodil tasutud summast ehk 5’712,44 (11 424,87/2) eurot. Hageja nõuab kostjalt solidaarvõlgniku tagasinõude alusel sissenõutavate laenumaksete eest kokku viiviseid summas 1’046,89 eurot: • 2017.a. laenumaksete eest kokku summas 494,75 eurot perioodi eest alates 25.01.201706.11.2020.a.; • 2018.a. laenumaksete eest kokku summas 345,44 eurot perioodi eest alates 25.01.201806.11.2020.a.; • 2019.a. laenumaksete eest kokku summas 197,96 eurot perioodi eest alates 25.01.201906.11.2020.a.; • 2020.a. laenumaksete eest kokku summas 9,64 eurot perioodi eest alates 25.01.2012006.11.2020.a. Hageja nõuab kostjalt viiviseid hagis selliselt, et taotleb ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid seadusjärgses viivisemääras VÕS § 113 lg 1 kohaselt põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
9.Kaelakett. M. P.’le kuulus pantser ehk kartjee stiilis kullast kaelakett, mida M. P. igapäevaselt kandis. Peale hageja surma anti kaelakett kostja valdusesse. Kuna hageja on M. P. ainupärija läks nimetatud kaelaketi omandiõigus peale M. P. surma üle hagejale. Kui hageja palus kostjal üle anda isale kuulunud kaelakett, teatas kostja hagejale, et on selle maha müünud. Kostja lubas 21.06.2020.a. sõnumis hagejale keti väärtuse kuu alguses ära maksta. Kostja hagejale antud lubadust keti väärtus hüvitada 2020.a. juuli kuu alguseks ei täitnud ega ole senini keti väärtust hagejale hüvitanud. Hageja nõuab kostjalt keti väärtuse hüvitamisega viivitamise eest viiviseid alates 01.07.2020.a. summalt 1351 eurot, arvestades, et hageja nõudis keti väärtus hüvitamist 2020.a. juunis ning kostja lubas keti väärtuse hüvitada juuli kuu alguses. Viivis 06.11.2020.a. seisuga seadusjärgses viivisemääras on 38,09 eurot. Kuna kostja on kaelaketi maha müünud, tuleb kostjal hüvitada hagejale kaelaketi väärtus AÕS § 85, VÕS § 1037 lg 1, TsÜS § 65 kohaselt. Hageja isale kuulunud kartjee stiilis keti valmistamise tööraha on 620 eurot, keti valmistamiseks vajaliku kollase kulla 585 prooviga tasu 1091 eurot ning kokku samasuguse keti tasu seega umbes 1351 eurot.
2-20-16336
10.Hageja palub: lõpetada kinnistu asukohaga xxx xx, xxx, xxx vald (registriosa nr xxxxxxxx) kaasomand viisil, mille kohaselt müüakse kinnistu avalikul enampakkumisel ja müügist saadava raha arvelt täidetakse täielikult laenulepingust nr xxxxxxx tulenevad ja hüpoteegiga tagatud nõuded AS SEB Pank ees ning seejärel jagatakse ülejäänud müügihind hageja ja kostja vahel võrdsetes osades; mõista kostjalt M. J.’lt hageja K. P. kasuks välja põhivõlg laenulepingust nr xxxxxxx tulenevate kohustuste eest summas 5712,44 eurot; mõista kostjalt M. J.’lt hageja K. P. kasuks välja laenulepingust nr xxxxxxx tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt võlgnevuselt kuni hagiavalduse esitamiseni, so 06.11.2020.a., kokku summas 1’046,89 eurot; mõista kostjalt M. J.’lt hageja K. P. kasuks välja viivis laenulepingust nr xxxxxxx tuleneva põhivõla summas 5’712,44 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020.a. kuni põhivõla tasumiseni; mõista kostjalt M. J.’lt hageja K. P. kasuks välja kaelaketi väärtus summas 1’351 eurot; mõista kostjalt M. J.’lt hageja K. P. kasuks välja kaelaketi väärtuse hüvitamisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt võlgnevuselt kuni hagiavalduse esitamiseni, so 06.11.2020.a., kokku summas 38,09 eurot; mõista kostjalt M. J.’lt hageja K. P. kasuks välja viivis kaelaketi väärtuse põhivõla summas 1’351 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020.a. kuni põhivõla tasumiseni; määrata, et kostja M. J.’lt hageja K. P. kasuks välja mõistetud põhinõuded ja viivised kuuluvad tasumisele hiljemalt kaasomandi lõpetamisel M. J.’le tasumisele kuuluva müügihinna arvelt.
11.Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. M. P. kirjutas 15.04.2019.a. J. P.’le, et soovib xxx xxx ehk kaasomandi ära müüa ning kostjaga lahku minna ning seda, et elavad kostjaga koos nagu õde ja vend, visiitkooselu vaid nädalavahetustel ning teevad koos mõned reisid ja laovad puid ning riisuvad muru.
12.Kostja väidab, et M. P. ja kostja ei olnud kokku leppinud, et kulutuste kandmisest tekiks teisele kohustus see kulutust hüvitada. Hageja leiab, et kostjal on ekslik arusaam tõendamiskoormisest, sest olukorras, kus kostja leiab, et hagejal puuduvad laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu, tuleb kostjal tõendada M. P.’ga sellise kokkuleppe olemasolu, nagu kostja väidab, mitte vastupidi. Hagejale teadaolevalt ei vasta kostja väited tõele, et M. P. ja kostja oleksid kokku leppinud, et kostja ei pea poolt laenumaksetest M. P.’le hüvitama. Vastupidi, hagejale on teada, et kostjal lasus laenumaksetest poole tasumise kohustus. Hageja viitab sellele, et kostja enda varasemad väited, mille kohaselt on kaasomandi omandamise puhul tegemist üldse seltsinguga (vt hagiavalduse Lisa 6 p.5 ja 6), kinnitavad, et kostja väited kulude kandmise kohta ei ole tõesed, vaid ebausaldusväärsed ja tagantjärele väljamõeldud. Samuti on kostja 19.05.2020.a. hageja emale sõnumina kirjutanud, et „M.ga oli meil üldiselt kõik kulutused ja ostud 50:50 reisid, auto, maja, remont, niiduk jne“, mis üheselt kinnitab, et kostja väited M. P.’ga sõlmitud kokkulepete ja kulude kandmise osas kostja vastuses ei vasta tõele ning kostja esitab vastuses ebaõigeid väiteid. Samuti ei vasta tõele kostja väited, et kostja üksi täitis majapidamisega kaasas käivaid perioodilisi kohustusi või nimetatud kohustuste kandmine kostja poolt tulenes justkui sellest, et M. P.’l olid kostjaga kokkulepped kulude sellisel viisil kandmise osas. Esiteks lükkab kostja vastavad väited ümber kostja enda 19.05.2020.a. sõnum J. P.’le, milles kostja kirjutab, et kõik kulud tuli kanda 50:50. Teiseks hageja teab, et kostja kandis
2-20-16336 majapidamisega seonduvaid kulusid seetõttu, et kostja elas kaasomandil koos oma pojaga, kuid M. P. töötas Soomes ja viibis Eestis vähe ning vastavaid teenuseid praktiliselt ei tarbinudki, kuid ka siis kandis M. P. enda osa kuludest, tehes kostjale selleks ülekandeid. Seega tulenes kostja poolt vastusele lisatud kulude kandmine peamiselt sellest, kes nimetatud teenuseid tarbis, mitte sellest, et kostjal oleks M. P.’ga olnud selliseid kokkulepped, nagu kostja vastuses väidab. Veel vähem seetõttu, et M. P. ja kostja oleksid kokku leppinud, et kostja poolt majapidamiskulude kandmise tõttu puuduvad M. P.’l kostja vastu nõuded laenumaksete tasumise osas. Samuti lükkavad M. P. konto väljavõtted ümber kostja väited selle kohta, et kostja üksi oleks kandnud majapidamise kulusid. Konto väljavõtetest tuleneb üheselt, et M. P. tegi kostjale ülekandeid kostja poolt väidetavalt üksi kantud kulude kandmiseks. Nii näiteks: 24.04.2018.a. tasus kostja väidetavalt üksi puude eest summa 273 eurot, kuid sellele eelnevalt oli 21.04.2018.a. kostja M. P. käest saanud ülekandena summa 300 eurot; 14.05.2018.a. tasus kostja puude eest summa 273 eurot, kuid oli sellele eelnevalt 13.05.2018.a. M. P. käest saanud ülekandena summa 140 eurot; 12.06.2018.a. kostja puude eest summa 273 eurot, kuid sai 13.04.2019.a. summas 300 eurot ja 09.06.2019.a. summas 150 eurot M. P. käest ülekande muuhulgas puude ostmiseks, mis tuleneb ka ülekannete selgitustest.
13.Kostja poolt sisuliselt pandimajja kuldketi müümine ei tähenda seda, et sel viisil saadud raha, oleks võrdsustatav eseme tegeliku turuväärtusega või eseme turuväärtuseks oleks raha, millest on ka teenustasu maha võetud, nagu leiab kostja. Ilmselgelt ostis xxx kuldketi odavamalt kui oli kuldketi tegelik turuväärtus ning hagejale kuulub hüvitamisele see, mis oli kuldketi tegelik turuväärtus ja millega hageja saaks täna omandada samaväärse eseme. Kostja väited, et kostja kandis liisingulepingu kuutasu justkui pärandvaraks olnud kuldketi arvelt on esiteks tõendamata ning teiseks ka vale, sest kostja soovis M. P. poolt sõlmitud liisingulepingu alusel olevat autot peale M. P. surma edasi kasutada ning lubas hagejale, et tasub sel ajal liisingumakseid. Nimetatu tuleneb samuti kostja ja hageja ema 19.05.2020.a. sõnumivahetusest Hageja märgib, et matusekulusid kostja kohtule ega hagejale tõendanud ei ole. Olukorras aga, kus kostja sai M. P. arvelduskontolt 2 000 eurot matusekulude kandmiseks, M. P. tööandjalt 1’000 eurot ning lisaks xxx Vallavalitsuselt matusetoetust 350 eurot, kuid matusekulud olid üksnes 2’062 eurot, jäi kostjale peale matusekulude kandmist raha isegi 1’288 eurot üle ning kuldketi müümine oli täielikult ebavajalik. Seda, kas ja millises summas ning mille arvelt on kostja väidetavalt matusekulusid või M. P. kohustusi kandnud, ei ole kostja poolt aga mingil viisil tõendatud.
VASTUS VASTUHAGILE
14.Hageja ei nõustu kostja vastuhagiga ning palub jätta vastuhagi rahuldamata. Ka vastuhagis keeldub kostja hagejale poole kinnistu turuväärtuse hüvitamisest ning ei ole tõendanud ka seda, et suudaks laenukohustuse üle võtta ja hageja panga ees laenukohustusest vabastada.
15.Kuivõrd kaasomandis oleva kinnisasja turuväärtus on 112 000 eurot ja kaasomand kuulub 1⁄2 mõttelises osas hagejale ja 1⁄2 mõttelises osas kostjale, tuleb kostjal hagejale kaasomandi lõpetamisel ja kaasomandi enda ainuomandisse saamisel hüvitada 56 000 eurot. Kostja väited, et hindamisaktis märgitud turuväärtus oleks justkui madalam ja enampakkumine alghinnaga ei pruugi õnnestuda, kuna ümberehitused on seadustamata, ei vasta tõele.
2-20-16336 Hindamisakti lk 7 p.3.4.1. on juba nimetatuga arvestatud ning eraldi see ka välja toodud, et „Püstitamise ehitus- ja kasutusloa andmed ehitisregistris puuduvad. Hoone vanus ei eelda lubade olemasolu ehr-is. /.../ Hoones on renoveerimise käigus teostatud ehituslikult mõningaid muudatusi, mis nõuavad ehitus- ja kasutusteatist (nt I korruse soojustamine väliselt, hoone siseselt on muudetud trepi asukohta, lisatud katuseaken jm). Hindaja arvestab dokumentatsiooni korrastamisega seotud mõju turuväärtusele -2%“.
16.Vastuhagi täiendusega on kostja esitanud hageja vastu AS’iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust tuleneva laenusummast poole tasumise nõude alates 2020.a. veebruarist kuni 10.05.2021.a. summas 2449,30 eurot. Kostja poolt esitatud lisa 1 ei kinnita, et kostja oleks tasunud pangale kokku 4898,60 eurot. Kostja poolt lisana 1 esitatud dokumendid kinnitavad, et kostja on konto väljavõtte võtnud ja kohtule esitanud selliselt, et topelt on arvestatud 25.01.2021.a. tehtud põhiosa makse ja ka intressimakse. Hageja leiab, et kostja poolt esitatud nõuet poole laenumaksete tasumise osas hageja vastu ei ole olemas, sest hageja on selle nõude tasaarvestanud. Hageja leiab ka seda, et kostja nõuet ei saa rahuldada, sest AS’iga SEB Pank sõlmitud laenulepingu p.1.2.3.2. kohaselt olid hageja õiguseellane M. P. ja kostja ning nüüd hageja ja kostja mõlemad laenusaajad ning vastutasid ja vastutavad ühiselt AS SEB Pank ees laenulepingust tulenevalt kohustuste täitmisest solidaarselt ja võrdselt. Kostja võrdselt AS SEB Pank laenulepingu täitmisesse kuni M. P. surmani panustanud ei ole, seega on hagejal õigus edaspidi keelduda omalt poolt laenukohustuse täitmisest, kuni kostja on võrdselt senini hageja poolt tasutuga omaltpoolt laenumakseid tasunud AS’ile SEB Pank, sest VÕS § 69 lg 1 kohaselt peavad solidaarvõlgnikud laenulepingust tulenevad kohustused täitma võrdsetes osades. Kuna kostja on enda kohustusi senini rikkunud ja ei ole senini võrdselt laenumakseid tasunud, siis saab hageja keelduda edaspidi laenumaksete tasumisest omalt poolt, kuni kostja enda osa solidaarvõlgnikuna AS SEB Pank ees täidab. Lisaks sellele märgib hageja, et kuivõrd kostja väidab, et M. P.l ja kostjal oli seltsing kinnistu omandamise ja laenukohustuse osas ning hageja on esitanud kohtule ka tõendi eelnevalt, milles kostja on kinnitanud, et kohustus tasuma kõike võrdselt pooleks M. P.’ga, siis on ilmne, et seltsingu puhul tuleb arvestada poolte panuseid seltsingu lõppemisel, mistõttu tuleb kostjal laenulepingust tulenevad kohustused enda kanda võtta, et võrdselt panustada. Lisaks eelnevale on hagejal õigus keelduda kostja poolt tasutud laenumaksetest poole tasumisest, sest hagejal on olnud hea usu põhimõttest õigustatud ootus, et kostja hagejalt poole laenumaksete tasumist ei nõua. Nimelt on 21.06.2020.a. sõnumivahetuses kostja ja hageja ema J. P. hageja nimel, kui hageja viibis Kaitseväes, seda olukorda arutanud, kas hageja tasub poole laenumaksetest või mitte olukorras, kus hageja tegelikult ise maja kasutada ei saa ning saab nõuda kostjalt kasutuseeliseid. Kuigi kostja alguses arvas, et laenumakse läheb hagejaga pooleks, siis peale arutelu leidis kostja, et „ok...las ta jääb“. Seetõttu ei ole kostja poolt peale sellist arutlust, kus hageja sai aru, et kostja hagejalt poolt laenumaksete tasumist ei nõua ega ole ka väga pikalt nõudnud, ikkagi poole laenumaksete väljanõudmine kohtumenetluses hea usu põhimõttega kooskõlas (vt ka RKTKo nr 3-2-1169-15, p 11 ja nr 3-2-1-43-13, p 15).
17.Juhul, kui kohus leiab, et kostjal on hageja vastu laenukohustuste täitmisest tulenev nõudeõigus ning hea usu põhimõtet kohaldada ei saa või ei ole tegemist seltsingu varaga, esitab hageja käesolevaga kostjale uue tasaarvestusavalduse, mille kohaselt tasaarvestab
2-20-16336 hageja M. P. poolt enne enda surma teostatud kaasomandi omafinantseeringu sissemakse summas 10 000 eurot ning kuni 31.12.2016.a. tehtud 1⁄2 laenumaksetest summas 20 984,33 eurot (32 409,20 - 11 424,87) ning igakuiselt alates M. P. surmast xx.xx.2020.a. kostja poolt hagejale kaasomandi kasutamise eest tasumisele kuuluva kasutuseelise hüvitise kostja poolt peale M. P. surma teostatud 1⁄2 laenumaksete summaga. Arvestades, et hagiavalduses on hageja esitanud tasaarvestusavalduse kuni perioodini 06.11.2020.a. summas 1395 eurot, tasaarvestab hageja täiendavalt 1⁄2 laenumaksetest perioodil 07.11.2020.a. kuni 03.06.2021.a. summas 901,40 eurot ehk kokku on hageja tasaarvestamisavaldustega tasaarvestanud seega kostja poolt tasutud laenumaksed summas 2296,40 eurot.
18.Hageja on lähtunud kuldketi väärtuse osas kostjale soodsamast väärtusest, sest analoogse pantser kuldketi valmistamiseks on xxx OÜ teinud hagejale hinnapakkumise, mille kohaselt oleks keti väärtus kokku 1682 eurot. Kuna kostja on 21.06.2020.a. juba hagejale lubanud kuldketi hüvitada, siis on kostja lubadus käsitletav võlatunnistusena, ning seda tuleb arvestada asja sisulisel lahendamisel kuldketi turuväärtuse määramisel ning ka väljamõistmisel, sest kostja on hageja nõude kuldketi hüvitamise nõude osas ju õigeks võtnud ning sellele nüüd vastu vaidlemine on vastuolus hea usu põhimõttega.
19.Hageja ei nõustu kostja väidetega, et hageja tasaarvestusavaldus ei ole lubatav või on aegunud. Hageja ei nõustu ka kostja selgitustega VÕS § 200 lg 2 osas. Olukorras, kus kostja ise väidab, et laenukohustus kuulub seltsingu kohustuste hulka, on ilmne, et hageja nõuded ei ole aegunud, sest kostja väitel lõppes seltsing M. P. surmaga ning seltsingu lõppemisel tekkis hagejal õigus nõuda seniste hageja poolt tehtud panuste tagastamist.
20.Hageja ei nõustu kostja väitega, et hageja päris laenujäägi tasumise kohustuse, milleks xx.xx.2020.a. seisuga oli 40 170,43 eurot. Esiteks ei tõenda kostja poolt esitatud lisa 3 seda, milline oli xx.xx.2020.a. laenujääk, sest lisa 3 on hoopis teine laenujäägi summa ja järgmine maksetähtaeg 25.05.2020.a. Teiseks, kuna hagejal ja kostjal on AS SEB Pank ees laenulepingust tuleneva terve kohustuse osas võrdne solidaarkohustus, mis umbes pooles ulatuses on hageja poolt juba tasutud, siis ei tähenda see, et hagejast sai M. P. pärija, et hagejal tuleks automaatselt veel täiendavalt pool laenujäägist tasuda. Kui hageja osa poolest kohustusest on sisuliselt täidetud, siis edaspidi tuleb võrdselt laenukohustuse täitmiseks laenumakseid tasuda kostjal üksinda. Kostja leiab, et laenujäägi tervikuna nõue kuulub kostjale ning kostja saaks seda nõuet justkui käsutada ja hagejalt sisse nõuda või tasaarvestada. Nimetatu on ekslik. Laenulepingust tulenev nõudeõigus kuulub AS’ile SEB Pank ning käesoleva menetluse esemeks ei saa olla kuidagi edasiulatuvalt laenukohustuse täitmine või kostja poolt ülevõtmine. Laenulepingut saab muuta üksnes ühiselt koos AS’iga SEB Pank, kuid kostja ei saa kohtumenetluses nõuda, et kostjale läheks üle AS SEB Pank laenulepingust tulenevad nõuded poolte vastu edaspidi kuni laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Selliselt on kostja arvutused vastuhagi täienduse viimasel leheküljel B osas asjakohatud ega oma mingisugust tähtsust käesolevas menetluses. Veel vähem on kostja õigus seetõttu jätta hagejale kaasomandi tegelik väärtus omandi kaotamisel hüvitamata, et pooltel on laenulepingust tulenevad kohustused kolmanda isiku ees, mis ei ole üldse isegi menetluse ese.
21.Kuivõrd omandi eest tasutava hüvitise suurus tuleb määrata võimalikult täpselt omandi kaotamise hetke seisuga ning hagiavalduse lisatud Domus Kinnisvara eksperthinnang nr xxxxxx, mille koostas kutseline hindaja Mari Lume, on koostatud umbes aasta aega tagasi
2-20-16336 ehk 21.07.2020.a., pöördus hageja sama hindaja poole, et teada saada tänane kinnisasja turuväärtus. Domus Kinnisvara kutseline hindaja Mari Lume vastas 03.06.2021.a. e-kirjaga, et xxx xx, xxx, xxx vald turuväärtus on alates 2020.a. juulist tõusnud ca 10%. Kuivõrd 2020.a. juulis oli xxx xx, xxx, xxx vald turuväärtus 112’000 eurot, siis käesoleval hetkel on turuväärtus tõusnud 10% ehk 11’200 eurot ning käesoleval hetkel on xxx xx, xxx, xxx vald turuväärtus seega 123’200 eurot. Kostjal tuleb hagejale selliselt hüvitada varasemalt kostja poolt ka ise kinnitatud 56’000 euro asemel 61’600 eurot.
22.Kostja esitas 16.07.2021.a. kohtule avalduse seoses kohtu 02.07.2021. kohtumääruse p.3 tooduga ja täiendavalt samas dokumendis ka kostja vastuväited hageja 03.06.2021. seisukohtadele. Kohus ei andnud kostjale tähtaega seisukoha esitamiseks hageja poolt 03.06.2021.a. esitatud lõplikule seisukohale. Kuivõrd 16.07.2021.a. kostja esitatud dokument sisaldab uusi väiteid ja seisukohti, mida ei ole eelmenetluses käsitletud ning millele ei ole hageja saanud seisukohta kujundada ega esitada, ei ole võimalik asja lahendamisel kostja 16.07.2021.a. dokumenti vastu võtta ega otsuses sellele tugineda. Selliselt rajaks kohus otsuse üllatuslikult maakohtus pärast eelmenetluse lõppu esitatule. Hageja leiab, et kohus on alusetult kostjale 02.07.2021.a. kohtumäärusega täiendava tähtaja andnud peale eelmenetluse lõppemist ja selliselt, et hagejal puudub võimalus nimetatud osas seisukoha esitamiseks. Kostja on seda võimalust kuritarvitanud ja asunud esitama seisukohti peale eelmenetlust ka muude asjas vaidluse all olevate asjaolude osas, milliseid seisukohti ei ole alust lubada ega vastu võtta või asja lahendamisel arvestada. Seejuures märgib hageja, et jätkuvalt on ka 16.07.2021.a. menetlusdokumendis kostja väited hüvitise tasumise osas paljasõnalised ja tõendamata ning ei too seega menetluse lahendamiseks kaasa oluliste asjaolude väljaselgitamist. 16.07.2021.a. esitatud menetlusdokument muus osas kui hüvitise tasumise võime osas on esitatud hilinenult, põhistatud ei ole hilinemise mõjuvat põhjust ning selle dokumendi vastu võtmine venitaks oluliselt vaidluse lahendamise menetlust. Kõik kostja 16.07.2021.a. dokumendi ja käesoleva taotlusega seonduvad menetluskulud palub hageja jätta sõltumata asja lahendamisest kostja kanda TsMS § 162 lg 4 ja TsMS § 169 lg 1 alusel.
KOSTJA VASTUVÄITED ja VASTUHAGI
23.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ja hageja õiguseellane M. P. elasid koos mitteabielulises kooselus alates 2010.a. Elukaaslaste ühiseks elukohaks oli kooselu algul ühiselt üürile võetud xxx xxx xx-xx korteriomand. Elukaaslased nägid ette püsiva kooselusuhte, mistõttu asusid otsima ühiseks koduks soodsa hinnaga hoonestatud kinnisasja Tallinna lähiümbruses. Elukaaslased olid kokku leppinud, et omandatav uus kodu jääb nende kaasomandisse ega eelistata ühte ega teist ainuomanikuna. Alates 2011.a. sügisest oli elukaaslaste elukohaks xxx xx, xxxs kinnistul xxxxxxxx asuv 1985.aastal ehitatud aiamaja. Elukaaslased M. P. ja M. J. olid kinnistusraamatu 09.09.2011. kande alusel kinnisasja omandanud 1⁄2 mõttelistes osades kummalgi. Elukaaslase ootamatu surma tõttu xx.xx.2020. (tööõnnetus) sai M. P. kaasomandi uueks omanikuks elukaaslase poeg K. P. Hagejal puudus omandiga emotsionaalne side ja vajadus pidada omandatud kinnistut oma koduks. Kostja seevastu oli oma 2011. omandatud kodu osas olukorras, kus kodu kaasosanikuks sai isik, kellega tal ei ole perekondlikku-kooselulist suhet.
24.Kostja leiab, et hagi rahuldamine ja hagis toodud viisil kaasomandi lõpetamine, so. kinnistu müük avalikul enampakkumisel, arvestaks ainult hageja huve (asendada omand rahaga). Samal ajal aga on see ebaõiglane kostja suhtes, kes kaotaks hageja huvidest johtuvalt asja
2-20-16336 tervikuna müügil korral ka enda omandiosa ning see asendatakse rahaga. Kostja kodu asendataks seega teadmata suuruses rahasummaga, mille suurus oleneb veel ka müügihinnast, pangalaenu jäägi kustutamise vajadusest kuna müügiobjektiks on pangalaenu tagatisvara ja kinnistut koormavad kaks hüpoteeki AS SEB Pank kasuks.
25.Kostja ei võta omaks ei tasaarvestuse asjaolude väiteid ega ka tasaarvestuse kohaldamise võimalust üleüldse. Tasaarvestamisele suunatud avaldus on tühine ega loo õiguslikku tagajärge (vt ka VÕS § 200 lg 2). Jättes siinjuures kõrvale asjaolu, et hagejal ei olnud nõuet (aktiivnõuet) mistahes õigussuhtest kostjaga perioodist 2011. kuni 31.12.2016. sest hagejat ei sidunud kostjaga ei mingisugune asjaolu ja nende vahel puudus ka leping jms, oleks osundatud perioodi ükskõik kellele kuuluv nõue ise aegunud ja õigus nõude tasaarvestamiseks ei tekkinud enne aegumist. Tasaarvestusolukord sai sisuliselt tekkida hetkest, kui kostjal tekkis hageja vastu passiivnõue. Hageja kirjelduse kohaselt on kostja passiivnõue tekkinud alates M. P. surmast xx.xx.2020. kostja poolt tasutud laenumaksete tegemisest pangale. Väidetav hageja aktiivnõue aegus 31.12.2019.a. Väidetav passiivnõue tekkis alles xx.xx.2020. kuupäevale järgnenud kostja poolt solidaarkohustes täitmisest. Mis on väidetav hageja aktiivnõue kasutuseelise hüvitise saamiseks, ei ole mõistlikult arusaadav. Millistel ajaoludel on hagejal tekkinud kostja vastu kasutuseelise hüvitamise nõue, seda hagist ei selgu. Kostja väidab, et sellist nõuet ei ole olemas.
26.Hagejal ei ole tema vastu nõuet. Kostja elas hageja õiguseellase M. P.ga ühise majapidamisega abieluvälises kooselus. Kostja selgitab, et nad elasid koos, majandasid koos, kandsid ühiselt ühise majapidamise kulusid ega olnud kokku leppinud, et kulutuse kandmisest ühe elukaaslase poolt tekiks teisele elukaaslasel kohustus hüvitada seda kulutust. Hageja ei ole tõendanud, et kostjal tekkis kohustus sellest asjaolust, et pangalaenu tagastamise kohustust täitis ainuüksi tema elukaaslane. Kostja põhistab oma väidet ka sellega, et elukaaslane ei esitanud oma elu lõpuni mistahes rahalisi nõudeid kostja vastu asjaoludest, et tema kandis üksinda mingit ühise majapidamisega kaasas käivat kohustust. Ühise kodu ostmiseks võetud laenu tagastamise kohustuse täitmise maksed krediidiasutusele (elukaaslaste ja panga vaheline välissuhe) oli üheks selliseks perioodiliseks kulutuseks, mida oma sisesuhtes võisid täita kas elukaaslased ühiselt või ka ainult üks neist. Siinsel juhul täitis vastavalt omavahelisele kokkuleppele seda kohustust kostja elukaaslane.
27.Samas täitis kostja üksinda järgmised ühise majapidamisega kaasas käivad perioodilised kohustused kogusummas 15 101,12 eurot: elektritarbimine, maksed Eesti Energia AS-le; andmeside ja TV maksed Starman AS-le; prügivedu, maksed Veoolia Keskkonnateenuste AS-le; vesi/kanalisatsioon, maksed Strantum OÜ-le; küttepuud, maksed Puusik OÜ-le ja teistele tarnijatele.
28.Hageja kui kostja elukaaslase üldõigusjärglane sai pärimise teel omandada vaid selle pärandvara (so. rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumi TsÜS § 66 tähenduses), milline oli pärandajal surma hetkel olemas. Pärandajal ei olnud surma hetkel kostja vastu nõuet pangale tasutud laenumaksetest poole hüvitamiseks, sest pooled olid konkludentse kokkuleppega välistanud sellise nõude olemasolu. Kumbki elukaaslastest ei esitanud teise vastu pooles ulatuses nende kulutuste nõuet, millised olid ainuisikuliselt kuid ühises huvis omavahelise kokkuleppe alusel selliselt kantud. Pärimise tagajärjel ei teki pärijale enam õigusi ega kohustusi võrreldes sellega, millised õigused ja kohustused olid pärandajal endal olemas. Hageja ei omandanud pelgalt pärimise enda tõttu selliseid nõudeid, mida pärandajal endal ei olnud.
2-20-16336
29.Kostja elukaaslane hukkus ootamatult tööõnnetuse tagajärjel xx.xx.2020. Kostja kutsuti järgmisel päeval haiglasse, kus talle anti üle elukaaslase juures olnud esemed mh. kuldkett. Kostja mõistis, et on tekkinud olukord, kus tema ainuisikuliselt peab kandma kõik senini koos elukaaslasega kantud kulutused: pangalaenu igakuise tagastamise suuruses ca 300 eurot, autoliisingu suuruses 500 eurot kuus, lisaks kodu kommunaalkulud suuruses ca 200 eurot kuus, lisaks toidu ja muu isiklik kulu, millele lisandus ootamatult lähedase isiku matuse kulu. Kostja kanda jäänud rahaliste kohustuste kogusumma veebruari kuus 2020 oli seega mitte väiksem kui 1000 eurot. Kostja enda kontol oli sel hetkel 288,95 eurot, mis tähendas, et jooksva kuu vajalikke rahalisi kohustusi ta ei ole võimeline täise ulatuses katma. Kostja müüs 18.02.2020. elukaaslase kuldketi xxx AS-s saades selle eest 717,46 eurot, et saada vajalike kulutuste katmise raha. Kostja sai elukaaslase surmatunnistuse alusel elukaaslase kontolt panga korralduse alusel ka 2000 eurot matusekulutuste katmiseks. Kostja kandis elukaaslase matusekulud summas 2062 eurot. Kostja kandis ka elukaaslase liisingulepingu veebruari kuu tasu 500 eurot. Kostja täitis sellega pärija (kellele läksid liisingulepingu kohustused üle alates pärandi avanemisest) kohustuse pärandvara arvel. Kostja kandis pärandvara arvel ka 1⁄2 osa pangalaenu tasumise kohustusest (ca 155 eurot), kuna kunagine kokkulepe elukaaslasega, et ainult viimane kannab panga ees solidaarkohustust ega esita hüvitisnõuet, oli lõppenud kokkuleppe poole surmaga ega läinud pärimisõigusjärglasele üle. Kostja leiab, et tal ei ole pärijale kuldketi hüvitamise kohustust, kuna ta täitis selle väärtuse arvel pärandaja muid sissenõutavaks muutunud kohustusi.
VASTUHAGI
30.Hageja ja kostja tellisid suvel 2020. kinnistu hindamise ja kinnistu hindamise 21.07.2020.a. akti kohaselt on kinnistu turuväärtuseks 112 000 eurot. 1⁄2 mõttelise osa turuväärtus on 112 000: 2= 56 000 eurot, arvesse võtmata kaasomanike ühist kohustust teenindada kinnistu ostmiseks ja remontimiseks võetud pangalaenu jääki.
31.Kostja leiab, et kinnistu müük avalikul enampakkumisel arvestaks ainult hageja huve (asendada ootamatult tekkinud omand rahaga). Samal ajal aga on see ebaõiglane kostja suhtes, kes kaotaks hageja huvidest johtuvalt asja tervikuna müügil korral ka enda omandi osa ning see asendatakse rahaga. Kostjale on vaidlusalune kinnistu koduks olnud viimase 10 aasta jooksul. Kinnistu müük, millel asuva suvila aastaringseks elamiseks vajalikud ümberehitused on senini seadustamata, ei pruugi õnnestuda esimese enampakkumise alghinnanagi (hindamisaktis toodud hinnaga). Ka ei ole 30 000 või selle lähedane muu summa selliseks rahaks, mille ees oleks kostjal võimalik omandada teine elamiskõlblik elukoht. Hagejal on oma elukoht olemas ja seetõttu käsitleb hageja pärandina saadud kinnistu osa kui pelgalt raha saamise allikat.
32.Kostja palub: lõpetada kaasomand kinnistule nr xxxxxxxx viisil, et kinnistu tervikuna jätta M. J. (xxxxxxxxxxx) omandisse ja panna talle kohustus maksta kinnistu kaasomanikule K. P.le (xxxxxxxxxxx) viimase omandiosa rahas summas 36 000 eurot; kohtuotsuse täitmise viisina määrata, et kinnisasja omandi tervikuna üleandmine M. J.le toimub samaaegsel tema poolt rahalise hüvitise üleandmisega K. P.le; asendada kohtulahendiga K. P. (xxxxxxxxxxx) tahteavaldus kinnisturegistriosas nr. xxxxxxxx teise jao uue kande tegemiseks, millise sisu kohaselt on kinnisasja omanik M. J.
33.Kostja vaidleb vastu kaasomandi lõpetamise viisi määramisele hageja soovitud viisil, kuna see on kostja suhtes ebaõiglaselt koormav viis, kinnisasjaga on kostjal emotsionaalne side.
2-20-16336 Kostja on 10 aasta jooksul näinud vaeva kinnisasja hooldamisega, loonud kinnistul iluaia ja tarbeaia.
34.Hageja seisukohtade p.5 toodud viited endiste abikaasade (kumbki neist ei ole menetlusosaline, üks on lausa surnud) sõnumivahetusele ei ole hageja esitatud ja kohtu poolt menetlusse võetud hagi aluse tõendiks.
35.Hagejal ei ole tema vastu nõuet laenulepingu kohustuse täitmisest hageja õiguseellase poolt. Kuna hageja õiguseellase pärandvaras ei olnud nõuet pärandajaga koos elanud elukaaslase vastu ühisest majandamisest ja koos kaasomandi eseme omandamisest ning remontimisest tekkinud kulutuste kandmisel, siis ei saanud hageja omandada sellist nõuet pärimise teel. Algset nõuet (pärimise välist) ei ole hagejal kostja vastu niigi, sest mistahes pärimise eelsed õigussuhted nende vahel puudusid.
36.Kostja ei omastanud õigusvastaselt elukaaslasele kuulunud vara, ta võõrandas selle TSüS 65 alusel määratava vääruse, so keskmise kohaliku müügihinna saamisega. Keti müügist saadud raha on kasutatud pärandaja matusteks ja tema rahaliste kohustuste täitmiseks. Hageja poolt keti väärtuse määramine selle valmistamise kulu kaudu ei ole asjakohane Juhul, kui on vaja tõendada eseme väärtust, on selleks sellise eseme keskmine turuhind, so müügihind, mitte valmistamise kulu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt tehtud tehing ei vastanud keskmise müügihinnaga tehingule.
37.Kostja on alates veebruarist 2020. kuni 10. maini 2021 üksinda tasunud solidaarse laenukohustuse vastavalt 17.08.2011. sõlmitud laenulepingu nr. xxxxxxx p.9. kogusummas 2449,30 eurot.
38.Hageja aktiivnõue on aegunud. Hageja väidab, et tal on kostja vastu nõue, mis tekkis kuni 31.12.2016. rahalise solidaarkohustuse täitmisest tema õiguseellase poolt summas 20 984,33 eurot ja lisaks kaasomandi omafinantseeringu makse suuruses 10 000 eurot. Hageja poolt 10 000-eurose omafinantseeringu sidumine kaasomandi omandamisega tähendab, et selline võimalik kulutus oli tehtud juba 18.08.2011 sõlmitud xxx xx kinnistu müügilepingu täitmisega. Kostja väidab, et 2011 tehtud kaasomaniku kulutus oleks isegi selle kulutuse hüvitamise kohtuste olemasolul hagi esitamise ajaks novembris 2020. aegunud, ning ta tugineb ka aegumisele. Kui isegi eeldada, et hageja õiguseellane oma eluajal olles kooselusuhtes ja ühise majandamise suhtes kostjaga, oli ka tasunud eelnimetatud summad, siis nõudele nende korvamiseks kostja poolt ei ole mistahes alust. Kooselupoolte vahel oli pigem lepinguline suhe (näiteks seltsing), sest pooled tegutsesid oma igapäevases kooselus omavaheliste kokkulepete alusel, millised said olla mistahes vormis, mh. nii suulises kui ka konkludentses. Hageja ei ole tõendanud, et poolte vahel oli (päritav!) lepingust tulenev kohtustus, millega ühise majandamise üks soorituse tegija võlgnes teisele poolele 1⁄2 osa soorituse väärtusest tagasinõudena, ning, et rahalised sooritused pidid olema võrdses suuruses.
39.Hagejal ei ole nõuet kasutuseelise hüvitisele kostja poolt kaasomandi kasutamise tõttu. Kostja selgitab, et hageja nõudis temalt isa pärimismenetluse lõppedes kaasomandis oleva kinnisasja valduse andmist. Kostja andis 14.07.2020. hagejale valduse teostamise vahendi, kinnistul asuva elamu võtmed. Hageja andis kostjale sellekohase täitmiskviitungi, mille kohaselt tal ei ole elamu valduse saamise osas pretensioone. Kostja juhib tähelepanu
2-20-16336 asjaolule, et kasutuseelise hüvitamise nõudele ei ole hageja määratlenud samas ka nõude rahalist suurust, mistõttu ei ole võimalik määrata ka hüpoteetilist nõuete kattuvat ulatust. Kostja väidab, et enne hageja õiguseellase surma ei olnud tasaarvestusolukorda, sest kooelusuhte pooltena ühisel majandamisel tegutsesid nad põhimõttel, et ühine majandamine ei tekita omavahelist võlgu olekut pelgalt asjaolust, et üks elukaaslane kannab suuremat kulutust ühises majapidamises kui teine. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei abielus olevate koos elavate isikute ega abieluvälises kooselavate isikute varalises suhetes ole oluline see asjaolu, et üks kooselu pooltest panustab ühistesse kulutustesse aritmeetiliselt võrdselt teisega, ja et see panustamine oleks materiaalõiguslikus tähenduses vastastikuste sooritustena kvalifitseeritav. Kui kooselavad pooled on oma sisesuhtes lugenud võrdseks panustamiseks rahaliselt mittevõrdseid panuseid, siis kehtib nende kokkulepe, et panused on kogu koos(pere-) elu muid asjaolusid arvesse võttes ikkagi võrdsed. Sellisesse sisesuhte kokkuleppesse ei ole võimalus sekkuda kolmandatel isikutel, siinsel juhul ühe poole õigusjärglasel. Hageja ei ole tõendanud vastupidist st. et kooselu pooled olid kokku leppinud rahaliste kulutuste kandmise aritmeetilise võrdsuse põhimõtte järgimise vastastikuse kohustuse võtmises. Kokkuvõtvalt: hagejal ei ole tasaarvestuses kasutatud nõuet olemas ja sellise nõude võimaliku olemasolu korral on nõue aegunud ning kehtivaks tasaarvestuseks on puudu kostjale kuuluv nõue, mis oli olemas enne hageja nõude aegumist.
40.Põhjusel, et kostjale kuuluv nõue saada hagejalt alates veebruari kuust 2020 laenulepingu täitmisest 1⁄2 osa hüvitamist ei ole tasaarvestusega lõppenud, esitab kostja selle nõude siinses menetluses ja palub selle hagejalt välja mõista. Kostja on laenulepingu solidaarvõlgniku ja enda eest tasunud alates solidaarlaenukohustuse üleminekust hagejale pärimise tõttu xx.xx.2020. kuni 10.05.2021. pangale laenumakseid kokku summas 4 898,60 eurot. Kostja täitis selles summas solidaarvõlakohustuse ja hageja ei ole kostjale oma osa kohustusest hüvitanud. 1/2 osundatud summast on 2449,30 eurot. Solidaarvõlgnike VÕS § 69 lg 1 kohane omavahelise suhtes võrdsetes osades kohustuse põhimõte on siin kehtiv, sest poolte vahel ei ole kokkulepet võrdsusest kõrvalekaldumises. Seetõttu on VÕS § 69 lg 2 alusel kostjal kui üksinda solidaarkohustuse täitjal hageja kui teise solidaarvõlgniku vastu solidaarvõlgniku tagasinõue summas 4898,60:2= 2 449,30 eurot.
41.Kostja palub välja mõista hagejalt kostja kasuks 2 449,30 eurot.
42.Kostja esitab hagejale tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestuse asjaolud: Panga andmetel oli laenujäägi suuruseks xx.xx.2020. seisuga 40 170,43 eurot. Alates solidaarvõlgniku surmast on kostja üksinda tasunud laenulepingu kohustused ja teine solidaarvõlgnik, hageja, ei ole oma osa kostjale hüvitanud. Hageja on hagiavalduse p.12 esitanud tasaarvestuse, millega ta tasaarvestab kostja vastava tagasinõude osaliselt. Hageja on sellega deklareerinud, et tal ei ole kavatsust solidaarvõlgnike sisesuhtes asuda hüvitama juba tekkinud teise solidaarvõlgniku tagasinõuet ja kostjal on alus eeldada, et hageja ei tee seda ka tulevikus järgnevate laenu osamaksete 1⁄2 osas hüvitamiseks. Kostja nõuab hagejalt perioodil veebruar 2020 kuni aprill 2021 tasutud laenumaksetest 1⁄2 osa väljamõistmist summas 2449,30 eurot. Kostja poolt hagi esitamise selle nõude maksmapanekuks tingib asjaolu, et hageja on oma tasaarvestuse avalduses kvalifitseerinud kostja nõude tasaarvestusolukorra mõttes passiivnõudeks. Kostja õiguskaitsevahendiks on olukorras, kus tasaarvestuse avaldus ei too kaasa tasaarvestuse tegemist nõude puudumise tõttu või tasaarvestuse keelu tõttu, hagi esitamine oma nõude sissenõudmiseks. Kostja kogunõude see osa ei ole kostja poolt oma
2-20-16336 tasaarvestuse avalduse tegemisel vajaliku aktiivnõude osa, sest hageja on selle juba deklareerinud oma tasaarvestuse avalduses passiivnõudeks. Kostja ise saab teostada tasaarvestust oma kogunõude selle osaga, millest on nõue 2449,30 maha arvatud (selle osa saab kostja vastuhagi rahalise nõude rahuldamise kaudu ja mitte menetlusliku tasaarvestuse kaudu). Kostja eelnimetatud kogunõue on 1⁄2 solidaarvõlgnike pangalaenujäägist seisuga xx.xx.2020 ehk ajast, mil solidaarvõlgnikuks laenu tagastamise kohustuse täitjana sai pärimise tõttu hageja K. P. Kostja tasaarvestab oma aktiivnõude suuruses (40 170,43:2)2449,30 = 17 635,91 eurot hageja nõudega, mis on hagejal kostja vastu seonduvalt sellega, et kinnisasja kaasomandi lõpetamisel viisil, kus kostja omandab hageja osa kaasomandist hüvitise eest, mille rahalises suuruses puudub vaidlus. Hüvitise suuruseks, mida hageja on õigustatud saama ja kostja kohustatud tasuma, on kinnistu turuväärtusest 112 000 eurost 1⁄2 osa ehk 56 000 eurot. Kostja nõue saada hagejalt laenujäägi kohustuse jätkuval täitmisel hüvitis lõpeb tasaarvestusega kattuvas ulatuses ja hagejal on õigus saada kostjalt omandi kaotuse eest hüvitisena 56 000- 17 635,91= 38 364,09. Lõplikuks summaks, mida kostja on kohustatud hagejale tasuma kinnistu omandi kaotuse eest pärast vastuhagi rahalise nõude rahuldamist ja kostja teostatud menetlusliku tasaarvestust on 38 364.09-2449,30 = 35 914,79 eurot.
43.Kostja on saanud positiivse vastuse Coop Pangalt oma laenutaotlusele saada eluasemelaenu xxx xx kaasomandiosa väljaostmiseks kaasomanike poolt esitatud eeldusel, et omandi väärtus tervikuna on 112 000 eurot. Laenusumma väljamaksmise varaseim kuupäev on 25.05.2021. ja laenu sihtotstarbeks on määratud a) xxx xx kaasomandi väljaostmise finantseerimine taotletud ulatuses (koos laenutaotleja omafinantseeringuga summas kuni 36 000 eurot) ja b) SEB laenu xxxxxxx refinantseerimine summas kuni 35 000 eurot. Siinsel juhul on omandist ilma jääva hageja õigus saada kostjalt hüvitis summas 56 000 eurot. Samas võlgneb hageja kostjale vastuhagis toodud asjaoludel ca 20 000 eurot. Esitatud ligikaudse saldonäite varal on kostjal kohustus tasuda lõpptulemusena hüvitist summas ca 36 000 eurot. Selline summa on kostjal pangalaenu abil jõukohane tasuda. Vastunõude olemasolu tõttu on õiglane, et kostja tasub hagejale omandi kaotuse eest kohe just 36 000 eurot ega tasu 56 000 eurot, millest ta peaks nõudma uuesti 20 000 tagastamist. Kostja on just seetõttu esitanud ka oma vastuhagi, mis võimaldab kohtul otsuses resolutsioonis teha ka tasaarvestus, mille tagajärjel hagejale tasutava summa on nii õiglane kui ka kostjale tasumiseks jõukohane.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
44.Kostja on 16.07.2021 esitanud kohtule kirjaliku seisukoha. Kohus lõpetas 02.07.2021 määrusega asjas eelmenetluse 03.06.2021 seisuga ning palus kostjalt üksnes kinnistust, millises ulatuses on kostja nõus ja võimeline hagejale omandiosa kaotuse eest hüvitist tasuma. Kostja on 16.07.2021 kirjalikus seisukohas vastava info küll esitanud, kuid on asunud esitama ka muid sisulisi seisukohti seondvalt hageja varasemate seisukohtadega. TsMS § 330 lg 1 sätestab, et avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited tuleb esitada enne eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses enne taotluste esitamise tähtaja möödumist. Eelmenetluse lõpp on üldiseks piiriks kõikide avalduste, taotluste, väidete, tõendite ja vastuväidete esitamisele. TsMS § 330 lg 3 sätestab, et pärast eelmenetluse lõppemist või kirjalikus menetluses pärast taotluste esitamise tähtaja möödumist esitatud uusi asjaolusid või taotlusi sisaldavat avaldust, samuti tõendeid menetletakse käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatud juhul ja korras. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb
2-20-16336 kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et kostja 16.07.2021 kirjalik seisukoht tuleb jätta tähelepanuta, välja arvatud p-de 2.1 ja 2.2 osas. Hageja on õigesti märkinud, et dokument on esitatud pärast eelmenetluse lõppu, kus uute seisukohtade esitamine on välistatud.
45.Kohus, tutvunud poolte esitatud menetlusdokumentidega ja uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning vastuhagi tuleb rahuldada samuti osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
46.Asjas puudub vaidlus, et: a. hageja isale M. P. ja kostjale M. J. kuulus alates 09.09.2011 võrdsetes osas kaasomandina kinnistu asukohaga xxx xx, xxx, xxx vald (registriosa nr xxxxxxxx); b. kinnistu soetamiseks sõlmisid 17.08.2011 eelnimetatud isikud AS-ga SEB Pank laenulepingu nr xxxxxxx, laenusumma oli 65 000 eurot, igakuise laenumakse suurus 366,81 eurot (tlk 34-37); c. M. P. tasus kinnistu omafinantseeringu summas 10 000 eurot ning M. P. arvelduskontolt XXXXXXXXXXXXX on laenulepingu makseid tasutud laenu põhiosa summas 24 829,57 eurot ja intressimakseid summas 7579,63 eurot; d. M. P. suri xx.xx.2020, hageja on tema ainuke pärija (tlk 10-11, pärimistunnistus); e. kostja võõrandas 18.02.2020 hageja isale M. P. kuulunud kuldketi xxx AS-le, saades selle eest 717,46 eurot (tlk 78 - pakkumine); f. hageja on kaasomanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 15.06.2020 (tlk 12, kinnistusraamatu väljavõte); g. hetkel on kinnistu hageja ja kostja kaasomandis, hagejale kuulub 1⁄2 kaasomandist ja kostjale 1⁄2 kaasomandist; h. kinnistu on kostja ja kostja poja valduses ja kasutuses; i. kinnistut koormavad hüpoteegid AS SEB Pank kasuks summas 32 500 eurot ja 53 924 eurot laenulepingust nr xxxxxxx tuleneva laenukohustuste tagamiseks (tlk 12, kinnistusraamatu väljavõte).
47.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kinnistu kaasomandi lõpetamiseks viisil, mille kohaselt müüakse kinnistu avalikult enampakkumisel ning tulemi arvelt rahuldatakse kinnistuga seotud kohustused (pangalaen) ja ülejäänud raha jagatakse poolte vahel võrdselt. Kostja on nõus kaasomandi lõpetamisega, kuid taotleb vastuhagis, et kinnisasi jääb kostja ainuomandisse ning kostja tasub hagejale omandi kaotuse eest hüvitise. Pooled ei ole soovinud kaasomandi lõpetamist kaasomanike vahelise enampakkumise teel, asja reaalosadeks jagamise teel ega korteriomanditeks jaotamise teel, mistõttu ei ole ka nimetatud asja jagamise viisid arutuse all.
48.Poolte vahel on vaidlus (i) kinnisasja kaasomandi lõpetamise viisi osas; (ii) kinnistu väärtuse ja sellest johtuvalt omandi kaotanud kaasomanikule makstava hüvitise suuruse
2-20-16336 osas; (iii) muude kinnisasjaga seotud rahaliste nõuete osas; (iv) hageja õiguseellase kaelaketi hüvitisnõudega seoses.
49.Esmalt otsustab kohus, mil viisil tuleb lõpetada kaasomand. Seejärel teeb kohus järeldused pooltevaheliste rahaliste nõuete (sh tasaarvestuste) osas.
50.Asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõike 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-45-06 p-s 19 märkinud, et kohus ei pea üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud. Kohus märgib, et pooled ei ole esitanud tõendit, millest nähtuks, et pooled on kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse kokkuleppega välistanud, seega ei esine kokkuleppest tulenevat takistust kaasomandi lõpetamiseks.
51.Täiendavalt osundab kohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-39-17, mille punktis 10 on Riigikohus rõhutanud, et kui kas või alternatiivselt on taotletud kõiki kaasomandi lõpetamise viise, mis asjaolusid arvestades võiksid kõne alla tulla, ei saa kohus jätta kaasomandit lõpetamata, vaid peab valima viisi, mis vastab kõige paremini kaasomanike huvidele. Samuti on Riigikohus oma varasemas praktikas lahendis nr 3-2-1-46-06 p-s 19 ja lahendis nr 3-2-1-143-04 p-s 16 kinnitanud, et kohus peab hagi alusel kaasomandi lõpetama ühel seaduses sätestatud viisil. Seega peab kohus kaasomandi ühel või teisel viisil lõpetama, kaasomandi lõpetamatajätmine on äärmiselt erandlik.
52.Tulenevalt AÕS § 77 lg-st 2, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega, lähtudes õiglusest. Kaasomandi lõpetamise nõude lahendamine poolte huvide kaalumisega on kohtu diskretsiooniotsus.
53.Kostja soovib kaasomandi lõpetamist selliselt, et tema saab hagejale makstava hüvitise vastu kinnistu ainuomanikuks. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-39-17 p-s 13 rõhutanud, et kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teisele kaasomanikule tema osa rahas välja maksma. Kostja on kinnitanud, et ta on nõus teisele poolele tema osa rahas välja maksma. Eelviidatud kohtupraktikast tulenevalt ei ole vaja maksevõimet tõendada, piisab poole kinnitusest. Lisaks puudub võimalus, et omandist ilmajääv isik kaotab selle ilma hüvitist saamata – hüvitise tasumine on ainuomandi tekkimise eelduseks.
54.Kohus leiab, et kaasomand tuleb lõpetada vastuhagis taotletud viisil, st kostja saab kinnisasja ainuomanikuks hagejale makstava hüvitise vastu. Kohus põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.
55.Kostjal käesoleval juhul eriline huvi oma pikaajalise elukoha säilitamiseks ning ta on kinnistuga tugev emotsionaalne seos. Pooled ei vaidle, et kinnistu näol on tegemist kostja koduga, kus kostja on elanud alates 2011. aastast. Seega kinnistul asuv elamu on olnud kostja (ja tema pere) elukohaks ja koduks kokku enam kui 10 aastat. Kostja on osalenud
2-20-16336 kinnistul paikneva elamu renoveerimisel ning panustanud kinnistu hooldamisse – see suurendab kostja emotsionaalset ja sentimentaalset seost kinnistuga veelgi. Vaieldamatult kaalub kostja huvi säilitada oma kodu omand üles mistahes hageja muud huvid. Seega kõigele eelnenule tuginedes on õiglane jätta kinnistu ainuomand kostjale. Sel viisil kaasomandi lõpetamine on õiglane. Hageja huvid nimetatud viisil kaasomandi lõpetamisel kahjustatud ei saa. Menetluses on ka hageja nõue lõpetada kaasomand avalikul enampakkumisel. Kohtupraktikast tuleneb, et avalik enampakkumine on põhjendatud eelkõige siis, kui kaasomanikud soovivad küll kaasomandit lõpetada, kuid kumbki kaasomanik ei soovi saada kinnisasja ainuomanikuks. Hageja ei soovi ainuomanikuks saada, tal puudub kinnistuga seonduvalt emotsionaalne side. Hageja soovib üksnes vabaneda mistahes seotusest kinnistuga (laen, kaasomaniku staatus) ning kohtu poolt valitud viis seda võimaldab. Omandikaotuse korvab makstav hüvitis. Kuivõrd käesoleval juhul on olemas kaasomanik, kes soovib ainuomanikuks saada, siis tuleb eelistada just sellist kaasomandi lõpetamise viisi.
56.Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine. Seega asendab kaasomandit lõpetav kohtulahend kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta (vt Riigikohtu 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13 p 12). Kostja on palunud kohtul asendada hageja tahteavaldus kinnistu omandiõiguse üleandmiseks kostjale. AÕS § 641 kohaselt kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt kinnistusraamatuseadus § 341 lg 1 kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks on nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma.
57.Vaidlust ei ole, et kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega (vt Riigikohtu 09.02.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 9). Võlaõigusseadus (VÕS) § 111 lg 1 alusel kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. VÕS § 111 lg 7 kohaselt, kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik sama sätte lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse asja lahendamisel VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut. VÕS § 110 lg 5 kohaselt kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. Kuna hageja peaks vastavad tahteavaldused kinnistu kaasomandi üleandmiseks kostjale andma vaid juhul, kui kostja on talle maksnud hüvitise kaasomandi osa kaotuse eest, siis on põhjendatud kohtuotsuses hageja tahteavalduste andmise sidumine kaasomandi üleandmiseks ja omaniku kande muutmiseks kostjalt raha saamisega. Kohus määrab hageja
2-20-16336 tahteavalduste andmise sõltuvaks hüvitise saamisest, sest hagejale peab olema tagatud hüvitise saamine võimalikult samaaegselt omandi kaotusega.
58.Pooled vaidlevad kinnisasja turuväärtuse üle. Kaasomanikule, kes jääb kaasomandi osast ilma, tuleb AÕS § 77 lg 2 alusel tagada kohene ja õiglane täielik rahaline hüvitis. Selleks tuleb üldjuhul hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja sellest lähtuvalt arvestada tema mõttelise osa suuruse alusel välja kaasomaniku osa rahas. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku, mitte nt ainuüksi mõttelise osa, harilikust väärtusest (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.2005. a otsus nr 3-2-1-102-05, p 16). Hageja on esitanud kohtule hindamisakti (tlk 13-27), kus on välja toodud, et kinnistu hind 21.07.2020 seisuga on 112 000 eurot. Hageja viited vara väärtuse suurenemisele ja seda tõendav maakleri e-kiri (tlk 164) ei ole asjakohased. Maakleri paljasõnalise e-kirja pinnalt ei saa vara väärtuse muutumise osas tõsikindlaid järeldusi teha. Seega ei jaga kohus hageja seisukohta, et kinnistu väärtus on aastaga 10% tõusnud. Hindamisakti koostamisel on arvestatud kinnistu omapäradega (ümberehitus seadustamata) ja kostja vastupidised väited on alusetud. Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kinnistuga seotud laenulepingu jääki. Hageja on avaldanud, et 25.03.2021 seisuga oli laenujääk 36 331,96 eurot (tlk 134). Seega on hagejale omandiosa kaotuse eest väljamakstava hüvitise suuruseks 37 834,02 eurot (112 000 – 36 331,96 / 2). Kohus selgitab, et olukorras, kus kohus on kinnistu väärtusest laenukohustuse maha arvestanud ning jätnud kinnistu ühele kaasomanikule teisele kaasomanikule makstava hüvitise vastu, kohustub kinnistu ainuomanikuks saav kostja solidaarvõlgnike sisesuhtes edaspidi ainuisikuliselt laenulepingut teenindama. Kuivõrd pooled (eelkõige kostja) ei ole laenulepingust tuleneva kohustuse edaspidise täitmisega seonduvalt kohtule mingeid palvepunkte esitanud, siis kohus otsuse resolutsioonis vastava kohustuse olemasolu ei kajasta. Vastav küsimus ei ole samuti päevakorras olukorras, kus kostja varasema laenukohustuse refinantseerib – see lõpetab poolte solidaarkohustuse ning uut laenulepingut kohustub edaspidised täitma üksnes kostja.
59.Järgnevalt analüüsib kohus hageja esitatud rahalisi nõudeid. Kostja on viidanud, et kostja ja hageja õiguseellase vahel võis olla seltsing. Kohus seda seisukohta ei jaga. Ühegi esitatud tõendi põhjal ei ole aga võimalik järeldada, et vaidlusalune maja soetati ja ehitati ümber seltsingulepingu alusel ja et kostja ja hageja õiguseellase eesmärk oli luua seltsinguvara. Kohtu ette ei ole selliseid asjaolusid toodud, mis annaks vastupidisele seisukohale asuda. Riigikohus on leidnud, et mehe ja naise püsivat ühise majapidamisega abieluvälist kooselu (vabaabielu) ei saa iseenesest lugeda seltsinguks ja kohaldada sellele seltsingulepingu kohta käivaid sätteid. Sellise kooselu puhul ei ole vähemasti eelduslikult tegu võlaõigusliku lepinguga VÕS § 8 lg 1 mõttes, mis eeldab poolte ühist tahet õiguslikult siduvalt kohustuda midagi tegema või tegemata jätma. Seltsingu puhul on tegu on eelkõige ühisele majanduslikule eesmärgile orienteeritud lepinguga. Seda kinnitab mh panuste tegemise nõue (VÕS § 581), juhtimise korraldus (VÕS §-d 582¬–587), seltsingu orienteeritus kasumi teenimisele ja jaotamisele ning sellega seotud aruandluse nõuded (mh VÕS §-d 586, 591, 592). Sellise regulatsiooni kohaldamiseks peavad pooled olema ka tahet avaldanud. Kui
2-20-16336 vabaabielulises kooselus elavad isikud ei ole sõlminud abielu, saab eeldada nende ühist tahet mitte kohaldada abielu kohta kehtivaid sätteid, mh varaühisuse kohta sätestatut. Seltsingu sätete laiendava või perekonnaseaduse (PKS) analoogia alusel kohaldamise kaudu ei tohiks jõuda tagajärgedeni, milles isikud ei ole kokku leppinud ja mida ei saa eeldada nende ühise tegeliku tahtena. Seltsingu sätete kohaldamist ei õigusta ka ainuüksi see, et pooled on lisaks kooselule korraldanud ka ühise majapidamise. Ei saa eeldada, et ühist majapidamist korraldades on poolte tahteks teha seda seltsingu juhtimise ja aruandluse ning kasumi jaotamise ja kahjumi katmise sätete alusel ( vt RKTKo 3-2-1-109-14 p-d 13 -15). Riigikohtu seisukoha kohaselt saab seltsingu likvideerimissätteid kohaldada ühise majapidamisega abieluvälise kooselu kestel omandatud konkreetsete suurema väärtusega esemete (nt kinnisasi) jaotamisele, kui 1) mõlemad pooled on eseme omandamiseks või parendamiseks teinud olulised ja võrreldavad majanduslikud (rahaliselt hinnatavad) panused ja 2) pooltel oli eset soetades või parendades ühine tahe vähemasti majanduslikult ühise varalise väärtuse (ühisvara) kestvaks loomiseks ( RKTKo 3-2-1-109-14, p 19). Seega on seltsingu sätete kohaldamine, sealhulgas seltsingu olemasolu ning selle likvideerimine võimalik üksnes juhul, kui mõlemad Riigikohtu seisukohast tulenevad eeldused on täidetud. Seltsingulepingu olemasolu peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama kostja, kes sellele tugineb. Seega pidanuks kostja tõendama nii võrdsete majanduslike panuste tegemist elamu soetamiseks ja ümberehitamiseks kui ka ühist tahet ühisvara kestvaks loomiseks. Kohtu hinnangul kostja seda teinud ei ole. Puudub vaidlus, et elamu soetamise sissemakse ning sellega seotud laenumakseid on tasunud üksnes hageja õiguseellane. Kostja on tasunud kinnistu kasutamisega seotud kulusid, kuid osaliselt on ta selleks saanud vahendeid hageja õiguseellaselt. Lisaks on nimetatud kulud tekkinud valdavalt põhjusel, et kostja kasutas vaidlusalust elamut suuremal määral üksinda. Kohtuni on toodud, et pooled elasid n.ö visiikooselus (hageja õiguseellane töötas Soome Vabariigis ja viibis seetõttu palju aega kodust eemal), mistõttu on kantud kulud suuresti seotud kostja enda kasutusest tekkinud kuludega. Kuivõrd kostja on kandnud üksnes endaga seotud jooksvaid kulusid ning pooled elasid visiitkooselus, siis ei saa poolte suhtest seltsingut tuletada. Igal juhul ei saa poolte rahaliselt hinnatavaid panuseid pidada ka võrdväärseteks (kostja panustanud väidetavalt kasutamisega seotud kuludesse veidi enam kui 15 000 eurot vs hageja õiguseellane on panustanud elamu soetamisse ja sellega seotud laenusuhtesse enam kui 42 000 eurot). Kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud ka poolte ühine tahe ühisvara kestvaks loomiseks. Kuivõrd täitmata on mõlemad Riigikohtu seisukohast tulenevad eeldused, siis ei saa antud juhul poolte kooselu ajal elamu soetamist ja ümberehitust pidada seltsinguks ega kohaldada seltsingu likvideerimissätteid.
60.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg laenulepingust nr xxxxxxx tulenevate kohustuste eest summas 5712,44 eurot. Hageja märgib, et M. P. teostas perioodil 01.01.2017.a. kuni xx.xx.2020.a. AS SEB Pank 17.08.2011.a. laenulepingu nr xxxxxxx alusel makseid kokku summas 11 424,87 eurot. Kostjale langev osa kohustusest on pool vastaval perioodil tasutud summast ehk 5’712,44 (11 424,87/2) eurot. Kostja ei vaidlusta, et M. P. nimetatud maksed tegi, kuid leiab, et hagejal kui pärijal vastava nõude maksmapanekuõigus puudub. Kohtu hinnangul on kostja seisukoht ekslik. Hageja
2-20-16336 õiguseellane M. P. ja kostja olid nimetatud laenusuhtes solidaarvõlgnikud (vt tlk 35, lepingu p 1.2.3.2). VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Kostja ei ole tõendanud, et hageja õiguseellase M. P. ja kostja vahel oli kokkulepe, millest tulenevalt oli solidaarvõlgnike sisesuhe korraldatud VÕS § 69 lg 1 sätestatust erinevalt. Seega lähtub kohus eelviidatud sättes reguleeritud põhimõttest, et solidaarvõlgnikud peavad omavahelises suhtes kohustuse täitma võrdsetes osades. See, et M. P. ei olnud kostjalt vastavate laenumaksete tasumist nõudnud, ei tähenda, et ta oleks nõudest loobunud. Samuti ei saa pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks seda, kui kohustuse täitnud solidaarvõlgnik esitab teise solidaarvõlgniku vastu sisesuhtest tuleneva tagasinõude, st nõude maksmapanek ei ole õigusvastane. Hageja nõuab perioodil 01.01.2017.a. kuni xx.xx.2020.a. tasutud maksete tagastamist kostjale langevas osas. Vastav nõue ei ole aegunud. VÕS § 70 lg 1 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. Laenumaksete tasumise näol on tegemist korduvate kohustustega. TsÜS § 154 sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja on hagi esitanud kohtule 06.11.2020, mistõttu ei ole nõudeperioodil tehtud makseid puudutav nõue aegunud. Kostja on viidanud, et hageja kõnealust nõuet ei pärinud. Riigikohus on lahendi nr 2-18-18277/79 p-is 15.3 märkinud järgmist: „Pärimine toimub üldõigusjärgluse põhimõtte alusel. Pärand hõlmab PärS § 2 ja § 130 lg 1 kohaselt pärandaja vara ehk tema õigusi ja kohustusi, välja arvatud neid, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga ega saa pärijatele üle minna. Pärandi avanemisel läheb pärand PärS § 4 lg 1 ja § 130 lg 1 kohaselt pärijale või pärijatele üle tervikuna. Kuna pärija on pärandaja üldõigusjärglane, astub pärija pärandaja asemele kõigisse tema õigussuhetesse, sh lepingutesse või kohtumenetlustesse, mis üldõigusjärglust võimaldavad. Pärijad saavad pärandaja üldõigusjärglasteks tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast.“ Eelviidatud lahendist tuleneb selgelt, et hagejale läksid pärandi avanemise seisuga üle kõik M. P. õigussuhted, sh kõnealune rahaline nõue kostja vastu. Seadusest ei tulene, et kohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõue ei lähe pärijale üle. Samuti ei ole vastav nõue lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kostja ei ole nõude arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla laenulepingust nr xxxxxxx tulenevate kohustuste eest summas 5712,44 eurot.
2-20-16336
61.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja laenulepingust nr xxxxxxx tulenevate kohustuste täitmisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt võlgnevuselt kuni hagiavalduse esitamiseni, so 06.11.2020.a., kokku summas 1’046,89 eurot. Viivis on kujunenud järgmiselt: • 2017.a. laenumaksete eest kokku summas 494,75 eurot perioodi eest alates 25.01.201706.11.2020.a.; • 2018.a. laenumaksete eest kokku summas 345,44 eurot perioodi eest alates 25.01.201806.11.2020.a.; • 2019.a. laenumaksete eest kokku summas 197,96 eurot perioodi eest alates 25.01.201906.11.2020.a.; • 2020.a. laenumaksete eest kokku summas 9,64 eurot perioodi eest alates 25.01.2012006.11.2020.a. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus on põhinõude rahuldanud. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1046,89 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla summas 5712,44 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020.a. kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldanud. Kostja ei ole edasiulatuvat viivisenõuet vaidlustanud. Kohus rahuldab viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla summas 5712,44 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020.a. kuni põhivõla tasumiseni.
62.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kaelaketi väärtus summas 1351 eurot. Puudub vaidlus, et kostja võõrandas 18.02.2020 M. P.le kuulunud kuldketi xxx AS-le, saades selle eest 717,46 eurot. VÕS § 1037 lg 1 sätestab, et õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama
2-20-16336 rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Nõude eeldused on seega järgmised: a) hagejale kuulus asi; b) kostja on rikkunud hageja omandit; c) rikkumine seisnes asja käsutamises; d) ilma kostja nõusolekuta; e) kostja on rikkumise tõttu midagi saanud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kõnealune kuldkett kuulus M. P.le ning selle omand on pärandi avanemisel üle läinud hagejale. Puudub ka vaidlus, et kostja on hagejale kuulunud kuldketi võõrandanud ehk seda käsutanud. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud selleks hageja nõusolek. Seega tuleb järeldada, et kostja on rikkunud hageja omandit. Kostja ei vaidle, et ta on kuldketi võõrandamise tulemusel saanud 717,46 eurot – täidetud on seega ka nõude viimane eeldus. Hageja soovib hüvitisena saada 1351 eurot, mis on pea kaks korda rohkem kui kostja poolt asja käsutamise raames omandajaga kokkulepitud tasu. Seega on hageja tõendamiskoormis, et eseme väärtus on suurem kui 717,46 eurot. Hageja on esitanud tõendina kaks hinnapakkumist, kust nähtub, et analoogse kuldketi valmistamise tasu oleks vastavalt 1351 eurot (tlk 65) ja 1682 eurot (tlk 163). Kostja on keti võõrandanud kaalupõhiselt (tlk 78, kviitung) – seega on ilmne, et müügihind ei vastanud keti harilikule väärtusele ja on kujunenud üksnes toormehinnast lähtuvalt, arvestamata sealjuures tööraha, keti stiili jms. Kohtu hinnangul on hageja seega veenvalt tõendanud, et keti harilik väärtus rikkumise seisuga on 1351 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kaelaketi väärtus summas 1351 eurot. Kostja väited, mis puudutavad kuldketi eest saadud raha arvelt pärandajaga seotud kohustuste täitmist, on asjakohatud ja tõendamata. Kostja kandis matusekulud M. P. enda arveldusarvelt saadud vahendite (s.o hagejale kuuluva pärandvara) eest. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks täitnud liisingulepingust tuleneva M. P. kohustuse või et kostja oleks tasunud kõrvalkulusid jms. Eluliselt mitteusutav on ka väide, et kostja tasus saadud raha eest laenulepinguga seotud kohustusi, kuivõrd sellisel juhul oleks kostja vastav tagasinõue hageja vastu võrdeliselt väiksem – siiski nõuab kostja vastuhagis laenulepinguga seotud maksete hüvitamist täies ulatuses (s.o alates veebruarist 2020).
63.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja kaelaketi väärtuse hüvitamisega viivitamise eest viivis seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt võlgnevuselt kuni hagiavalduse esitamiseni, so 06.11.2020.a., kokku summas 38,09 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
2-20-16336
Kohus on põhinõude rahuldanud. Kostja ei ole viivisenõude arvestust vaidlustanud. Kohus rahuldab viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 38,09 eurot. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla summas 1351 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020.a. kuni põhivõla tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on põhinõude ja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldanud. Kostja ei ole edasiulatuvat viivisenõuet vaidlustanud. Kohus rahuldab viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõla summas 1351 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020.a. kuni põhivõla tasumiseni.
64.Kohus rahuldab seega põhihagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja: põhivõla laenulepingust nr xxxxxxx tulenevate kohustuste eest summas 5712,44 eurot; hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1046,89 eurot; viivise põhivõla summas 5712,44 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020.a. kuni põhivõla tasumiseni; kaelaketi väärtuse summas 1351 eurot; hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 38,09 eurot; viivise põhivõla summas 1351 eurot tasumisega viivitamise eest seadusjärgses viivisemääras VÕS § 94 ja § 113 lg 1 kohaselt alates 07.11.2020.a. kuni põhivõla tasumiseni. Kohus jätab põhihagi rahuldamata kaasomandi lõpetamist puudutavas osas.
65.Järgnevalt analüüsib kohus vastuhagis esitatud rahalisi nõudeid. Kostja palub hagejalt välja mõista 2449,30 eurot. Kostja märgib, et on laenulepingu solidaarvõlgnikuna tasunud xx.xx.2020 -10.05.2021 pangale laenumakseid kokku summas 4 898,60 eurot. Hageja ei ole kostjale oma osa kohustusest hüvitanud, 1/2 osundatud summast on 2449,30 eurot. Nõude suurus on tõendatud kostja pangakonto väljavõttega (tlk 147). Hageja on õigesti märkinud, et 2021.a jaanuaris tasutud maksed on nimetatud tõendis kajastatud kahekordselt. Õige nõude suurus on 4592,81 eurot, millest 1/2 on 2296,41 eurot. Puudub vaidlus, et pooled on nimetatud perioodi jäävate maksete osas solidaarvõlgnikud, kuivõrd hageja on pärandi vastu võtnud ning saanud laenulepingu osapooleks alates xx.xx.2020. VÕS § 65 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 69 lg 2 sätestab, et solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
2-20-16336 Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2296,41 eurot. Hageja on märkinud, et tal on õigus keelduda kostja poolt tasutud laenumaksetest poole tasumisest, sest hagejal on olnud hea usu põhimõttest õigustatud ootus, et kostja hagejalt poole laenumaksete tasumist ei nõua. Kohus hagejaga ei nõustu. Hea usu põhimõttega vastuolus olevaks ei saa pidada olukorda, kus isik paneb endale kuuluva nõude kohtulikult maksma. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks selgesõnaliselt nõudest loobunud, seda ei kinnita ka hageja ema ja kostja vahel peetud sõnumivahetus (tlk 162). Samuti ei ole kohus tuvastanud kostja vastuolulist käitumist, millest võiks järeldada, et kostja ei soovi nõude täitmist. Põhimõtteliselt väär on hageja käsitlus, mille kohaselt on hagejal õigus keelduda laenumaksete tasumisest AS-le SEB Pank, kuni kostja on täitnud solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenevad kohustused hageja ees. Solidaarvõlgnike omavahelised suhted ei mõjuta nende kohustusi võlausaldaja ees ning võlausaldaja võib kohustuse täitmist nõuda iga solidaarvõlgniku käest (VÕS § 65 lg 1).
66.Kohtule arusaadavalt on hageja hagiavalduse p-is 12 ja 03.06.2021 menetlusdokumendi pis 28 teinud kõnealuse nõude osas tasaarvestusavalduse. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. TsMS § 198 sätestab, et tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Riigikohus on märkinud, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. VÕS § 200 lg 4 järgi ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (nt nõue ei kehti või on lõppenud) (vt Riigikohtu 16. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10, p 10). VÕS § 200 lg 2 sätestab, et tasaarvestav pool võib oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Esmalt on kohus seisukohal, et vastav tasaarvestusavaldus on tagajärjetu, kuivõrd laenulepingu sissemakse 10 000 eurot (tehtud 2011) ning kuni 31.12.2016 tasutud laenumaksed olid aegunud (TsÜS § 154 ja VÕS § 70 lg 1) enne kostja tasaarvestatava nõude tekkimist (hageja tasaarvestas nõudeid, mis tekkisid alates xx.xx.2020). Teiseks leiab kohus, et vastav tasaarvestusavaldus on tagajärjetu ka kasutuseeliseid puudutavas osas - see on konkretiseerimata ja sisustamata. Hageja pole vaatamata kostja poolsele vastuväitele esile toonud kasutuseeliste nõude suurust, selle asjaolusid ning lisaks pole avalduses ka arusaadav, kui suures ulatuses kostja nõue hageja väidetava nõudega tasaarvestatakse. Riigikohus on märkinud, et tasaarvestada saab üksnes olemasolevaid nõudeid. Lisaks on kasutuseeliste nõude eelduseks asjaolu, et hageja ei saanud kostja õigusvastase tegevuse tõttu elamut kasutada – siinjuures tuleb arvestada asjaoluga, et pooled on kaasomanikud ning et hagejale on tõendatult üle antud elamu võtmed (tlk 148; hageja kinnitab, et sellega seonduvalt pretensioonid puuduvad), hageja pole nõudnud valduse üleandmist vms, mis omakorda välistab kasutuseeliste nõude. Seega hagiavalduses tehtud tasaarvestus ei lõpeta kostja kõnealust nõuet.
2-20-16336
67.Kostja on vastuhagi 10.05.2021 täpsustuses tasaarvestanud oma 2449,30-eurose solidaarvõlgniku tagasinõude kaasomandi lõpetamisel hagejale makstava hüvitisega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-15722/123 p-is 17.3 märkinud järgmist: „Kui pooled on tagasitäitmise võlasuhtes esitanud teineteise vastu rahalised nõuded, saab kohus need kattuvas ulatuses lugeda tasaarvestatuks (vt Riigikohtu 20. detsembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05, p 27; kehtiva TsMS § 445 lg 1 teine lause). Selleks ei oleks poolel vaja teha eraldi tasaarvestusavaldust.“ Kohus märgib, et ei käsitle nimetatud avaldust tasaarvestusavaldusena, vaid kostja TsMS § 445 lg 1 kohase taotlusena tasaarvestada kohtuotsuse resolutsioonis kostja 2449,30-eurone solidaarvõlgniku tagasinõue kaasomandi lõpetamisel hagejale makstava hüvitisega.
68.Kohus rahuldab osaliselt kostja vastuhagi ning lõpetab poolte kaasomandi kinnistule viisil, mille kohaselt jääb kinnistu kostja ainuomandisse. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise omandikaotuse eest summas 37 834,02 eurot. Kohus kohustab hagejat andma nõusolek kinnisasja kaasomandi lõpetamiseks, kaasomandiosa üleandmiseks vajaliku asjaõiguslepingu sõlmimiseks ning kinnistusraamatusse ainuomanikuna kostja sisse kandmiseks eeldusel, et kostja on tasunud eelnimetatud hüvitise. Kohus asendab hageja nõusoleku käesoleva kohtuotsusega.
69.TsMS § 445 lg 1 ls 2 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Kohus on hagejalt kostja kasuks välja mõistnud 2296,41 eurot. Kohus on kostjalt hageja kasuks mh välja mõistnud hüvitise omandikaotuse eest summas 37 834,02 eurot. Kohus tasaarvestab nimetatud nõuded ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hüvitise omandiosa kaotuse eest summas 35 537,61 eurot (37 834,02 – 2296,41).
70.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid asja läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
71.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (Riigikohtu lahend 3-2-1-70-10). Kuna nii hageja kui kostja on taotlenud kaasomandi lõpetamist, siis on kohtu arvates kaasomandi lõpetamine poolte huvides. Pooled on esitanud vastastikku ka rahalised nõuded, mis on seotud kaasomandiga ja selle lõpetamisega. Kohus ei pea vajalikuks nimetatud nõuete ajendil üldisest kohtupraktikast kõrvale kalduda. Seega on põhjendatud ja
2-20-16336 õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/digitaalselt allkirjastatud/ Andrea Lega kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.