K. P.i hagi Eesti Vabariigi vastu ja Eesti Vabariigi hagi K. P. i vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind
K. P. i hagi hind 6126,74 eurot Eesti Vabariigi hagi hind 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Töötaja K. P. (isikukood XXX, elukoht XXX) Esindaja vandeadvokaat R. S. Tööandja Eesti Vabariik (esindajad Kaitseministeerium ja Kaitsevägi) Esindaja L. M.
Kohtuistungi toimumise aeg
17.06.2021, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Eesti Vabariigi hagi rahuldamata.
2.Rahuldada K. P. i hagi osaliselt.
3.Mõista Eesti Vabariigilt K. P. i kasuks välja saamata töötasu XXX eurot ja hüvitis 4589,25 eurot (brutosumma).
Mõista Eesti Vabariigilt K. P. i kasuks välja viivised 15.10.2020.-26.08.2021 eest 317,62 eurot ja alates 27.08.2021 põhivõlalt 4589,25 eurolt (brutosumma) kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.
2.Mõista Eesti Vabariigilt K. P. i kasuks välja menetluskulud 5760 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Eesti Vabariigi tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
EELNEV MENETLUS
1.Kaitsevägi esitas töövaidluskomisjonile (TVK) töövaidlusavalduse K. P. i vastu. Tööandja palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 kohaselt on tühine ning lõpetada tööleping TLS § 85 lg 4 alusel. K. P. esitas TVK-le avalduse, milles palus mõista Kaitseväelt TLS § 100 lg 4 alusel välja hüvitise töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, juulikuus töötatud ületundide hüvitise 276,24 eurot, augustikuus töötatud ületundide hüvitise 799,95 eurot ning viivise.
2.TVK tegi 29.01.2021 otsuse, millega rahuldas Kaitseväe töövaidlusavalduse ning tuvastas, et Kaitseväe ja K. P. i vahel 18.06.2018 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 85 lg 4 alusel alates 14.11.2020. Lisaks jättis TVK K. P. i töövaidlusavalduse rahuldamata I kd, tl 22-26).
3.K. P. esitas 03.03.2021 Tartu Maakohtule hagi ületundide eest maksmata töötasu, hüvitise ja viiviste välja mõistmiseks. Lisaks palus töötaja vaadata tööandja TVK-le esitatud avaldus läbi hagina. Tartu Maakohtu menetluses on K. P. i hagi Eesti Vabariigi vastu ja Eesti Vabariigi hagi K. P. i vastu töövaidluses.
K. P. I NÕUE JA PÕHJENDUSED
4.K. P. palus mõista Eesti Vabariigilt K. P. i kasuks välja ületundide eest maksmata töötasu 1 075,69 eurot, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 4 589,25 eurot ning viivised. Hagiavalduse kohaselt asus töötaja töölepingu p 3.1 ja 3.2 kohaselt tööle tõlkijana täistööajaga, tööaja kestus 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Töötaja ametijuhendi punkti 3.1. kohaselt on tõlkija peamiseks ülesandeks „tekstide tõlkimine kehtestatud normkoormuse mahus ehk keskmiselt 5 standardlehekülge päevas, sh. 1 standardlehekülg = 1800 tähemärki koos tühikutega“. Hageja ütles töölepingu erakorraliselt üles, kuna tööandja rikkus 19.06.2020 kuni 15.09.2020 korduvalt töölepingut. Töötaja tõlkis Kaitseväe Akadeemia (KVA) institutsionaalse akrediteerimise XXXi aruande ja selle juurde kuuluvad lisamaterjalid eesti keelest inglise keelde. Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur (EKKA) juhendi kohaselt on ingliskeelse XXXi aruande maksimaalseks mahuks 120 000 tähemärki ja mitte rohkem kui 70 lehekülge (koos lisadega). XXXi aruande koostamisega seotud konkreetsed tööülesanded ja nende täitmise tähtajad määrati KVA ülema 07.02.2020 käskkirjaga nr XXX. Töötaja ülesandeks määrati töögrupi koostatud aruande eestikeelse teksti tõlkimine inglise keelde. Aruande tõlkesse esitamise tähtajaks oli 19.06.2020 ja töötaja poolt ingliskeelse tõlke valmimise tähtajaks 27.07.2020. Töötajale aruannet 19.06.2020 ei saadetud. Kuna materjale ei tulnud, saatis töötaja 02.07.2020 A. S. ja osakonnajuhataja kol-ltn R. J. e-kirja ületunnitöö tegemise möödapääsmatusest. Tööandja pöördumisele ei vastanud. 07.07.2020 saatis KVA akrediteerimise töögrupi liige
täiendavalt tõlkimiseks lisadokumente (ainekavad) kogumahus ca 125 lehekülge. Niivõrd suuremahulise töö määramine sellises etapis tuli töötajale üllatusena ning ta juhtis oma vahetu juhi tähelepanu asjaolule, et lisadokumentide tõlkimiseks tuleb kedagi appi võtta. Laupäeval, 18.07.2020 saatis A. S. töötajale XXXi aruande ühe alapeatüki ning e-kirjast nähtub, et tööandja soovis tõlkima asumist viivitamatult, nõudes sellega ületunnitöö tegemist. 31.07.2020 sai töötaja teate, et XXXi aruande tähtaega on pikendatud kuni 10.08.2020. Tõlkimiseks antud standardlehekülgede arv oli 163,2 lehekülge ning tavapärase koormusega oleks kulunud tõlkimiseks 33 tööpäeva. Töötaja teavitas olukorrast KVA ülemat ning pakkus tähtaja pikendamise taotlemist, tõlketööde osalist sisseostmist ja tegi ettepaneku koguneda kriisikoosolekuks. Tööandja teatas, et ei kavatse pakutud lisameetmeid vaagida ning kinnitas e-kirjaga, et ületöö saab tasustatud. Töötajal tuli kuue kalendripäevaga tõlkida 72 standardlehekülge, mille tegemine normkoormusega oleks eeldanud 14,4 tööpäeva. Alates
20.07.kuni 05.08 oli töötaja töötanud 16 päeva järjest ilma seaduses ette nähtud iganädalase puhkeajata ning sellest oli teadlik ka töötaja vahetu juht. Tööandja eeldas tõlke esitamist tähtaegselt, s.t et töötaja teeb ületunnitööd. EKKA pikendas aruande esitamise tähtaega kuni 14.08.2020 ja töötaja esitas viimase osa tõlke sellel kuupäeval. Alates 17.08.2020 kuni 31.08.2020 tegeles töötaja ainekavade tõlkimisega ning 01.-09.09.2020 täiendavate lisadokumentide tõlkimisega. XXXi aruande teksti lõplikuks mahuks kujunes 163 standardlehekülge, s.o 33 tööpäeva, kuid töötaja oli sunnitud selle töö ära tegema 20 päevaga. Töötajal kulus XXXi aruande tõlkimiseks 218 h, millest 96,5 on ületunnid. 17.08.2020 kuni 31.08.2020 tõlkis töötaja ainekavasid 125 standardlehekülge, ning töötaja tegi sel ajal 49 tundi ületunnitööd. 01.09.2020 kuni 09.05.2020 tõlkis töötaja dokumente kogumahus 72 standardlehekülge ning tegi 21,5 tundi ületunnitööd. Töötaja tegi ületunnitööd 2020. aasta juulis 24 tundi, augustis 121,5 tundi ja septembris 21,5 tundi. 13.08.2020 kirjaga anti töögrupi liikmetele võimalus hakata ületunnitööd kajastama dokumendihaldussüsteemis, kuid ületunnitöö kajastamise mahtu piirati. Varem ületundide deklareerimise võimalust ei olnud. Töötaja poolt dokumendihaldussüsteemis esitatud taotlused ületunnitöö kompenseerimiseks ei kajasta tehtud ületunnitöö tegelikku mahtu, vaid on tööandja esindajate korraldusel ja juhendamisel sellisena ümber vormistatud. Töötaja esialgsed arvutused lükkas tööandja tagasi. Töötaja eeldas, et tema vahetu juht tegeleb tööaja arvestusega ning kuna tööandja seda kohustust ei täitnud, jäid deklareerimata 2020. aasta juulis tehtud ületunnid. Töötaja teatas juuli ületunnid vahetule ülemusele augusti algul. 15.09.2020 toimunud töötaja ja tööandja esindajate vahelisel koosolekul esitasid tööandja esindajad töötajat XXX ja ebaõigeid väiteid. Lisaks ähvardati töötajat töölepingu lõpetamisega ning öeldi, et ta on XXX. Töötajale anti mõista, et temalt oodatakse ka edaspidi valmisolekut taolise tervist ohustava töökoormusega töötamiseks. Arvestades koosolekul toimunut ei pidanud töötaja võimalikuks töösuhte jätkumist ning tugines ülesütlemisavalduses TLS § 91 lg 2 p-le 1. Töötaja selgitas kohtuistungil, et ka varasemalt oli olnud ebaväärikat käitumist või survestamist. Samas möönis töötaja, et selle asjaolu tõendamine on keeruline. Pikaajaline ülekoormus ja sellest tingitud tööstress kahjustas töötaja XXX tervist. Töötaja pöördus 05.08.2020 ja 06.08.2020 KVA töökeskkonnaspetsialisti M. P. i poole, et teavitada teda üle jõu käivast pikaajalisest töökoormusest ja saada abi. Töökeskkonnaspetsialist töökoormust kergendavaid meetmeid ei soovitanud, samuti ei nõudnud nende rakendamist tööandjalt. Tööandja ei saatnud töötajat töötervishoiuarsti juurde. Kuna tööandja plaanis taolist töökorraldust jätkata ka tulevikus, siis oleks töösuhte jätkamine kujutanud ohtu töötaja tervisele ning töötaja ütles töölepingu erakorraliselt üles ka TLS § 91 lg 2 p 3 alusel. Töösuhte lõpetamise
järgselt on töötaja vajanud XXX nõustamist, tal on diagnoositud tööalasest XXX tingitud XXX ja XXX ning ta on perearsti poolt suunatud XXX. EESTI VABARIIGI NÕUE, PÕHJENDUSED JA VASTUS K. P. I HAGILE
5.Eesti Vabariik palus tuvastada, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 kohaselt on tühine ning palus töölepingu lõpetada TLS § 85 lõike 4 alusel. Töölepingu ülesütlemisel ei olnud ühtegi TLS § 91 lg 2 p 1-3 loetletud ülesütlemise alust. Institutsionaalse akrediteerimise XXXi aruande koostamise viibimise ning teksti tõlkimiseks esitamise viibimise tingis mitmete halbade asjaolude kokkulangemine. Näiteks kuulutati seoses koroonaviiruse laialdase levikuga Eestis välja eriolukord ning akadeemia õppetegevus oli vaja ümber korraldada. Töötaja oli akrediteerimisdokumentide tõlkimise perioodil vabastatud teiste tööülesannete täitmisest. Põhjendamatu on väide, et hagejal polnud võimalik oma vahetu juhiga suhelda. Viimane teatas 30.06.2020 e-kirjaga, et on küll puhkusel, aga tegelikult teeb tööd. Tööandja oli tõlkimise protsessi kaasanud abistava tööjõuna E. L. ning jääb arusaamatuks, miks arvas töötaja, et ta peab üksi ja ilma igapäevast ja nädalast puhkeaega saamata kogu töö ära tegema. Töötaja eeldab, et 5 lehekülge oli maksimaalne tõlketööde maht päevas, kuid ametijuhendi punkt 3.1 järgi on tegu „keskmise“ mahuga. Tööandja oli nõus, et töötaja tegi 2020. aasta augustis ja septembris kokkuleppel tööandjaga ületunnitööd. Töötaja esitas tööandja dokumendihaldussüsteemis 18.08.2020 taotluse ületunnitöö tegemiseks augustis 52 tunni ulatuses ning 23.09.2020 taotluse ületunnitöö tegemiseks septembris 20 tunni ulatuses. Seega oli hageja ja kostja vahel kokkulepitud ületunnitöö maht augustis 52 tundi ja septembris 20 tundi, mille eest on töötajale tasutud 30.09.2020. Tööandjal puudus töötajaga kokkulepe suuremas mahus ületunnitöö tegemiseks, töötaja tegi seda omaalgatuslikult. Töötaja ei ole tõendanud sellises mahus ületundide tegemist. Tööandja ei ole e-kirjas maininud, et eeldab hagejalt töö tegemist väljaspool tavapärast tööaega ega maini ületunnitööd. Kui tõlkimise algus hilines ning töötaja mõistis, et ta üksi tööga hakkama ei saa, oleks ta varasemalt võinud paluda kaasata lisatööjõud. Kui tööandja sai 2020. aasta augustis teada, et töötaja ei jõua kogu XXXi aruande tõlget iseseisvalt valmis, kaasas ta lisatööjõu. Ületunnitöö oleks tulnud selgelt kooskõlastada kohe, kui töötaja sai aru, et ülesande täitmine eeldab ületunde. Tööandja rõhutas oma 13.08.2020 e-kirjas, et ületunnitöö planeerimisel tuleb järgida iganädalast kohustuslikku puhkeaega. XXXi aruande kirjutamise alguses ei olnud võimalik ette näha, millises mahus lõpptulemus kujuneb. Tööandja on kogu akrediteerimisdokumentide ettevalmistamise perioodi jooksul osutanud töötajale igakülgset tuge. Tööandja hajutas XXX aruande protsessi koormust, andes XXX aruande lisad tõlkimiseks alates 2020. aasta märtsist, vabastas töötaja teistest tööülesannetest ning küsis XXX aruande esitamise jaoks korduvalt pikendust. Lisaks kaasati tõlkimise protsessi täiendavat tööjõudu (E. L. ja A. C. T.). Tööandja oli kohtuistungil nõus, et töötaja tõlkis kokku 163 lehekülge. Tööandja teatas samas, et ei vaidlusta töötaja esitatud ületundide arvutuskäiku. Töötaja ei ole tõendanud, et tööandja esitas töötajat XXX ja ebaõigeid väiteid ning on töötajat ähvardanud, mis viis töötaja psühholoogilise murdumiseni. Töötaja tervis halvenes tema enda käitumise tõttu. Tööandja ei saa vastutada töötaja tervise halvenemise eest olukorras, kus töötaja omaalgatuslikult ei pea kinni puhkeaja nõuetest. Töötaja ei tõenda, et tema tervislikud
probleemid olid tööandja põhjustatud ning tööst tingitud. Akrediteerimise periood ei olnud sedavõrd pikk ja rohkete ületundidega, et seda lugeda XXX. XXX tõendil ei ole märgitud, millal on töötajal diagnoositud mõõdukas XXX. 01.09.2020 pöördus töötaja töökeskkonnaspetsialisti poole enda tervisekontrolli suunamiseks. Töökeskkonnaspetsialist hindas pöördumise põhjal, et töötervishoiuarsti juurde minekuga ei ole kiiret. Septembris raamlepingujärgselt pakkujalt vabu aegu küsides selgus, et vakantseid aegu oli alles vaid üksikud oktoobrisse, rohkem novembrisse ja detsembrisse. Töötaja käis töötervishoiuarsti juures 16.07.2018, töötervishoiuarst määras järgmiseks ajaks 2021. aasta ja seega on tööandja täitnud oma seadusest tulenevat kohustust. Töötaja väide, et tal polnud võimalik fikseerida ületunde enne vastavat teavitust, on põhjendamata. Ületunnitööd sai deklareerida kogu aeg dokumendihalduse süsteemis Postipoiss. Töötaja pidi olema teadlik palgajuhendist ja selles sätestatust. Tööandja ei olnud augusti ületunnitöö tasumisel viivituses, augusti ja septembri ületunnitöö on hagejale välja makstud septembrikuu palgaga 30.09.2020. Töötaja esitas augustikuu ületunnitöö kohta taotluse 18.08.2020 ja 01.09.2020 täpsustuse. Töölepingu p 4.3 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval. Töötasu hulka kuulub ka ületunni eest makstav tasu. Seega ei olnud võimalik augustikuu ületundide väljamakse teostamine jooksva kuu palgaga, kuna tehtud ületunnid deklareeriti 01.09.2020.
K. P. I VASTUVÄITED
6.K. P. vaidles Eesti Vabariigi hagile vastu ning teatas, et jääb enda hagis esitatud seisukohtade juurde.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et kuivõrd tööleping on sõlmitud Kaitseväega, on kohaseks kostjaks Eesti Vabariik. Kaitseväe korralduse seaduse § 57 lg 5 sätestab, et kõikides õigussuhetes, milles Eesti Vabariik on esindatud Kaitseväe struktuuriüksuste kaudu, loetakse alates 01.01.2009 Eesti Vabariigi esindajaks Kaitsevägi. Lisaks sätestab TsMS § 220 lg 1, et Eesti Vabariigi vastu täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Kohus leiab, et mõlemast seadusest tulenevad volitused Eesti Vabariigi esindamiseks ning need volitused ei välista teineteist. Seega loeb kohus, et käesolevas asjas on esindajateks nii Kaitseministeerium kui Kaitsevägi.
8.Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: • K. P. ja Kaitsevägi sõlmisid 18.06.2018 töölepingu, mille kohaselt K. P. asus tööle KVÜÕA rakendusuuringute keskuse toimetusgrupi tõlkijana (I kd, tl 100-101). Töölepingu p 3.1. kohaselt on tööaja tavapärane kestus 8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Tõlkija ametijuhendi p 3.1 järgi on tõlkimise mahuks keskmiselt 5 lehekülge päevas, 1 lk = 1800 tähemärki koos tühikutega (I kd, tl 27-29); • töötaja ütles poolte vahel sõlmitud töölepingu alates 15.10.2021 erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p 1-3 alusel (I kd, tl 18-21). Tööandja on ülesütlemise teatise kätte saanud. TLS § 91 lg 2 kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel; 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega; 3) töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele. Kohus analüüsib esmalt, kas töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 punktide 1-3 kohaselt on kehtiv või tühine. Viimasel juhul tuleb tööandja hagi rahuldada ning TLS § 85 lg 4 alusel loeb kohus, et leping on lõppenud korralise ülesütlemisega. Kui töölepingu ülesütlemine on kehtiv, tuleb kohtul kaaluda TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise välja mõistmist. Lisaks töölepingu kehtivusele tuleb kohtul lahendada töötaja nõue ületundide hüvitise väljamõistmiseks.
9.Töötaja põhjenduste kohaselt ütles ta TLS § 91 lg 2 p 1 alusel töölepingu üles, kuna 15.09.2020 toimunud töötaja ja tööandja esindajate vahelisel koosolekul esitasid tööandja esindajad töötajat XXX ja ebaõigeid väiteid. Tööandja vaidles töötaja ütlustele vastu. Töötaja ei ole oma väiteid mitte ühegi tõendiga tõendanud ning möönis kohtuistungil, et neid ongi keeruline tõendada. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ei ole põhjendatud ning on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Kohus ei saa lugeda tööandja ebaväärikat käitumist tõendatuks ainult sellega, mida töötaja väidab. Lisaks sellele, et ei ole tõendatud, mida tööandja esindajad töötajale ütlesid ei ole ka selge, et mõistlik kolmas isik oleks seda ebaväärikaks pidanud. Tööandja esindajate XXX suhtlemisstiil ei saa kaasa tuua lepingu lõpetamist TLS § 91 lg 2 p 1 alusel.
10.Töötaja väitel on tööandja oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2), kuna ei ole õigel ajal tasunud ületunnitasu. Kohtul tuleb analüüsida, kas töötajal on õigus nõuda ületunnitasu maksmist. TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Seega on ületunnitöö tegemise eelduseks kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Tööandja vastuväite kohaselt ei olnud poolte vahel ületundide kokkulepet. 07.02.2020 käskkirjaga nr 13 määrati Kaitseväe Akadeemia institutsionaalse akrediteerimise ja kutseõppe kvaliteedihindamise XXXi tõlkimise eest vastutajaks K. P. . XXXi toimetamistähtajaks määrati 19.06.2020 ning tõlke esitamise tähtajaks 27.07.2020 (I kd, tl 7374). Esitatud tõenditest nähtuvalt pidi töötaja XXXi tõlkima hakkama alates 19.06.2020, kuid sellel päeval teatas õppeosakonna juhataja, et esimesed tekstid hakkavad laekuma juuli teisel nädalal (I kd, tl 82). Töötaja vahetu ülemus A. S. andis 30.06.2020 teada, et paari päeva pärast saab töödega alustada. E-kirja kohaselt saab töötaja kasutamata puhkepäevad tagasi (I kd, tl 83). Töötaja andis 02.07 Raul Järvistele ja A. S. ale muuhulgas teada, et peab ilmselt ka nädalavahetustel tööd tegema (I kd, tl 84-85). Augusti algul toimunud e-kirjavahetusest (I kd, tl 145-150) nähtuvalt ütles töötaja kolmapäeval, 05.08.2020, et töö maht on 5 päeva ning esmaspäevaks ei saa valmis isegi miinimumprogrammi. Töötaja tegi ettepaneku küsida pikendust või tellida osa tööd väljast. Tööandja otsustas, et lisatööjõudu ei kaasata ning viitas samas, et „ületunnitöö saab tasustatud“. Töötaja andis 06.08.2020 ülekoormusest teada töökeskkonnaspetsialistile M. P. ile (I kd, tl 151). Töötaja esitas 2020. aasta juulis, augustis ning septembris tehtud ületundide arvestuse (I kd, tl 153) ning tööandja oli kohtuistungil nõus nii töötaja esitatud töö mahu kui ületundide arvutuskäiguga.
Seega nähtub esitatud e-kirjavahetustest, et töötaja teavitas pidevalt tööandjat ületunnitöö tegemise või väljast tõlke tellimise vajadusest. Tööandja teatas, et väljastpoolt teenust ei tellita ning ületunnitöö saab tasustatud. Tööandja ei vähendanud töötajale antud töö mahtu ega pikendanud selle tegemise tähtaega. Seega oli tööandja nõus, et töötaja teeb ületunnitööd. Kuna töötaja tegi tööd väljaspool tööaega, tuleb lugeda, et poolte vahel oli TLS § 44 lg 1kohane kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. 13.08.2020 kirjaga tegi tööandja teatavaks, millises mahus on ületunnitöö aktsepteeritud. Tööandja kirja kohaselt on võimalik ületunde tasustada ka septembris (I kd, tl 157). Samas on see esimene kiri, millest nähtub, et tööandja on asunud tehtavate ületundide planeerimist piirama. Lisaks tuleb arvestada, et 14.08.2020 esitas töötaja XXXi tõlke, s.o ületunnid olid selleks ajaks valdavalt juba tekkinud. Hoolimata 13.08.2020 kirjast andis tööandja ka edaspidi töötajale tööd sellises mahus, et töötajal tekkis kuni augusti lõpuni ületunde rohkem, kui tööandja oli ette kirjutanud. Lisaks pidi töötaja tööd tegema ka nädalavahetustel. Seega ei saa kohtu arvates 13.08.2020 kirja tõlgendada tööandja soovina töötaja ületundide aru tegelikult piirata. Kirjast nähtub ainult, et ületunde on võimalik deklareerida teatud mahus. Tõlkija ametijuhendi p 3.1 järgi on tõlkimise mahuks keskmiselt 5 lehekülge päevas ning 1 lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Seega sai tööandja juba ette arvestada, kui palju aega töötajal mingi mahuga tõlke tegemiseks kulub ning tööandja oleks pidanud lähtuma töö mahtu planeerides 5-päevasest töönädalast. Kuivõrd tööandja seda ei teinud, tuleb lugeda, et ta aktsepteeris ületundide tegemist. Tööandja on õigesti viidanud, et tegemist on „keskmise“ mahuga, s.o seda saab kohaldada mitte konkreetse 5 lehekülje, vaid pikema ajaperioodi ja suurema mahu kohta. Töötaja ei olegi väitnud, et mingid konkreetsed 5 lehekülge olid ülekoormuse põhjuseks, vaid on ajakulu arvestamisel lähtunud tõlgitud XXXist ja selle lisadest tervikuna. Seega leiab kohus, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Tööandja võttis istungil omaks töötaja esitatud töömahu arvestuse. Palgajuhendi p 8.1 kohaselt hüvitatakse ületunnitöö teenistujale vaba aja andmisega. Juhendi p 8.4 kohaselt on ületunnitöö eest lisatasu maksmise aluseks tööajaarvestuse tabel ja/või vahetu juhi kirjalik ettepanek (I kd, tl 106-111). Kohtul ei ole alust kahelda tööandja väites, et töötajal oli kogu aeg võimalik endal ületunde deklareerida dokumendihaldussüsteemis. Töötaja oleks pidanud pöörduma personaliosakonda ning küsima infot ületundide deklareerimise kohta, kui tal omal vastav oskus puudus. Töötaja juulikuu ületunde ei deklareerinud ja seega ei ole tööandja nende eest tasumisega viivitanud. Töötaja esitas tööandja süsteemi teatise, mille kohaselt ta tegi augustis 52 ületundi ja septembris 20 ületundi (I kd, tl 92-93, 104-105). Tööandja on määranud augusti ületunnitöö mahuks 52 tundi (I kd, tl 112). Palgajuhendi p 3.6 järgi makstakse palka ja töötasu üks kord kuus hiljemalt jooksva arvelduskuu viimasel tööpäeval. Sisekorraeeskirja p 37 kohaselt tehakse väljamakseid 1 kord kuus (II kd, tl 88-92). Kuivõrd augusti ületundide arv selgus kuu lõpuks, s.o septembri algul, pidi tööandja selle välja maksma koos septembri palgaga. Töötaja viitel maksti talle augustis deklareeritud ületunnid välja 30.09.2020. Seega ei ole tööandja töötajale töötasu maksmisega viivitanud.
11.Töötaja ütles töölepingu üles ka seetõttu, et töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga tema tervisele (TLS § 91 lg 2 p 3). Kohus on eelpool asunud seisukohale, et tööandja ootas töötajalt ületundide tegemist ning töötaja tegi tööandja juhiste kohaselt ületunde juulis 24, augustis 121,5 ja septembris 21,5. Hoolimata töötaja abisoovist tööandja talle abi ei võimaldanud ning tööd ümber ei korraldanud. Töötaja on esitanud tõendid selle kohta, et ta pöördus 01.09.2020 tööandja poole sooviga minna töötervishoiuarsti juurde (I kd, tl 114). Töötaja läks 15.10.2020 nõustamisteenusele XXX (II kd, tl 43) ning 28.10.2020 XXX juures asuvale XXX nõustamisele (II kd, tl 33). Töötukassa suunas töötaja alates 03.11.2020 XXX nõustamisele (II kd, tl 24). Detsembris käis töötaja XXX (II kd, tl 44). Töötaja kinnitas kohtuistungil, et tema elus ei olnud sel ajal muid XXX tekitavaid asjaolusid peale suvise ülekoormuse. XXX 10.06.2021 tõendi kohaselt on töötajal diagnoositud mõõdukas XX XXX ning tema XXX ja vähenenud XXX on seotud pikaajalisest XXX ja ülekoormusest tingitud tööalase XXX. Seega tuleb lugeda tõendatuks, et töötajal tekkisid ületundide tagajärjel terviseprobleemid. Kohus leiab, et isegi paar kuud kestev suur ülekoormus võib töötajale mõjuda pikaks ajaks XXX tekitavalt ning olla ohuks töötaja tervisele. Kui tavapäraselt on töökoormus 40 tundi nädalas ning töötaja peab tegema sellele lisaks 121 ületundi, võib see kahtlemata kaasa tuua tervisehäire.
12.Seega on töötaja poolne töölepingu erakorraline ülesütlemine kehtiv ning Eesti Vabariigi hagi tuleb jätta rahuldamata.
13.Kohus rahuldab K. P. i hagi ületundide tasu väljamõistmiseks. Asjaolu, et töötaja ei ole ületunde dokumendihaldussüsteemis deklareerinud, ei tähenda, et ületunde ei ole. Tööandja on kontrollinud, et töötaja arvutused tõlgitud materjali mahu ning ületundide kohta vastavad tõele. Tööandja ei ole vaidlustanud ka töötaja nõutud ületunnitasu arvutuskäiku. Seega mõistab kohus tööandjalt töötaja kasuks välja ületundide eest tasumata töötasu 1075,69 eurot. Töötaja on taotlenud ületunnitasult viiviste väljamõistmist. Kohus leiab, et kuivõrd tööandja lähtus tasumisel töötaja enda esitatud arvestusest, ei ole viiviste välja mõistmiseks alust. Töötaja ise tekitas olukorra, kus talle makstud tasu oli väiksem kui seadusega ette nähtud. Kohus jätab selle nõude rahuldamata.
14.TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohtu arvatest rikkus tööandja töölepingut oluliselt, kui ei järginud töölepingus kokku lepitud tööaja piirangut ning pani töötaja olukorda, kus viimane oli sunnitud tegema väga suurel määral ületunnitööd. Töölepingus ja seaduses ette nähtud tööaja piirang on mõeldud töötaja tervise kaitseks. Olukorras, kus tööandja rikkumine on töötajale juba kaasa toonud terviseprobleemi, tuleb lugeda, et töölepingut on oluliselt rikutud. Ka tööandja peab lepingut täites jälgima, et töötaja huvid oleksid kaitstud. Kohus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu 4589,25 eurot. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid alust hüvitise suurust suurendada või vähendada. Tööandja ei ole töötaja esitatud nõuet arvutuslikult vaidlustanud ning kohus arvutuskäiku ei kontrolli. Vastavalt töötaja taotlusele tuleb tööandjal tasuda sellelt summalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates töölepingu lõppemisest. Viivised 15.10.2020.-26.08.2021 eest on 317,62 eurot.
15.Kohus jätab tähelepanuta kõik eelpool viitamata tõendid, s.h töötaja esitatud institutsionaalse akrediteerimise tingimused ja korra (I kd, tl 30-72), kuivõrd tegemist ei ole käesolevas asjas vaidluse all olevate küsimustega.
16.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt kandis hageja õigusabikulusid summas 5760 eurot (sisaldab käibemaksu). Lepingulise esindaja ajakulu jagunes järgmiselt: vastuse ja avalduse koostamine töövaidluskomisjonile (6 tundi), ettevalmistus ja osalemine 15.01.2021 töövaidluskomisjoni istungil (3 tundi), hagiavalduse koostamine (12 tundi), kostja vastuse analüüs ja 11.06.2021 dokumendi koostamine (4 tundi), ettevalmistus ja osalemine Tartu Maakohtu 17.06.2021 istungil (4,5 tundi), kohutistungi protokolliga tutvumine, kohtukõne kirjalike seisukohtade ja menetluskulude nimekirja koostamine (2,5 tundi). Kogu ajakulu oli 32 tundi (sh 9 tundi töövaidluskomisjonis ja 23 tundi maakohtus). Hagejat esindas käesolevas asjas vandeadvokaat Rait Sarjas tunnitasuga 150 eurot (lisandub käibemaks). Kohus loeb hageja esindaja tunnitasu põhjendatuks. Näiteks on Riigikohus värskemates lahendites pidanud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasu suuruseks ka 170 eurot (ilma käibemaksuta) (vt nt Riigikohtu 16.04.2021 määrus tsiviilasjas nr 2-20-4817, p 20). Kostja ei esitanud vastuväidet hageja õigusabikulude koosseisu ja põhjendatuse osas. Kohus, arvestades tsiviilasja vaidluse olemust ja menetluse käiku ning hinnates hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna menetluskulude nimekirjas märgitud ajakuluga, leiab, et hageja õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud. Kohus ei pea vajalikuks hinnata õigusabikulusid detailsemalt, vaid loeb hageja põhjendatud ja vajalikeks esindajakuludeks tsiviilasjas 5760 eurot. Arvestades eeltoodut, tuleb määrata hageja menetluskuluks ja välja mõista kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kulu 5760 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.