Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Otsuse tegemise aeg ja koht
7. veebruar 2022, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-3380
Tsiviilasi
A.A.. hagi Eesti Vabariigi vastu ja Eesti Vabariigi hagi A.A.. vastu töövaidluses
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
6032,08 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 27. augusti 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
18. jaanuar 2022
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu), esindaja Liisi Muiste Vastustaja (hageja): A.A.., esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
Tõlkimiseks vajalikku aruannet hageja 19.06.2020 ei saanud. Kuna tõlkimiseks aruannet ei tulnud, saatis hageja 02.07.2020 vahetule juhile A.S. ja osakonnajuhatajale R.J. e-kirja ületunnitöö tegemise möödapääsmatusest. Nimetatud isikud hageja pöördumisele ei vastanud. 07.07.2020 saatis KVA akrediteerimisgrupi liige hagejale tõlkimiseks kokkuleppe väliseid lisadokumente (ainekavasid) ca 125 lehekülge. Hageja juhtis vahetu juhi tähelepanu lisatööjõu vajadusele. 18.07.2020 ehk nädal enne hagejale määratud tõlkimise tähtaega, saatis A.S. hagejale KVA eneseanalüüsi aruande ühe alapeatüki ning e-kirjast nähtus, et kostja soovis viivitamatult tõlkima asumist, nõudes sellega ületunnitöö tegemist. Hageja selgitas, et tal puudus ülevaade tõlketöö tervikmahust, sest KVA eneseanalüüs ei olnud veel lõplikult valminud ning sellest lähtuvalt edastati talle tõlkimiseks aruanne osade kaupa. 31.07.2020 anti hagejale teada, et eneseanalüüsi aruande tähtaega on pikendatud kuni 10.08.2020. Hagejale kinnitati 03.08.2020 toimunud koosolekul, et tõlkida on jäänud mitte rohkem kui 30 lehekülge, aga 05.08.2020 selgus, et tegelik maht oli umbes kaks korda suurem. Hageja teavitas 05.08.2020 e-kirja teel olukorrast KVA ülemat E. M. ning pakkus tähtaja pikendamist, tõlketöö osalist sisseostmist ning tegi ettepaneku koguneda kriisikoosolekuks. Sellele e-kirjale vastas KVA ülem, et ta ei kavatse pakutud lisameetmeid vaagida ja kinnitas, et ületunnitöö saab tasustatud ning määras koosoleku kuupäevaks 07.08.2020. Seega andis KVA kõrgeim juht 05.08.2020 korralduse tõlkida kuue kalendripäevaga 72 standardlehekülge (ehk 44% tervikmahust), mille tegemine normkoormusega oleks eeldanud 14,4 tööpäeva (72/5=14,4). Alates 20.07.2020 kuni 05.08.2020 oli hageja töötanud 16 päeva järjest (sh igapäevaselt normkoormust ületava töökoormusega) ja ilma seaduses ette nähtud iganädalase puhkeajata ning sellest oli teadlik ka vahetu juht. 07.08.2020 pikendati aruande esitamise tähtaega kuni 14.08.2020 ning hageja esitas viimase osa tõlkest sellel kuupäeval. Alates 17.08.2020 kuni 31.08.2020 tegeles hageja KVA ainekavade tõlkimisega ning 01.09.2020 kuni 09.09.2020 täiendavate lisadokumentide tõlkimisega. Ainekavade tõlkimise käigus saadeti hagejale tõlkimiseks dokumente mahus 125,08 standardlehekülge. Hageja selgitas, et ametijuhendi p 3.1 kohaselt on KVA tõlkija peamiseks ülesandeks tekstide tõlkimine kehtestatud normkoormuse mahus ehk keskmiselt 5 standardlehekülge päevas, sh 1 standardlehekülg = 1800 tähemärki koos tühikutega. Arvestades, et KVA eneseanalüüsi aruande teksti lõplikuks mahuks kujunes 163 standardlehekülge (tähemärke 293 803), siis oleks kostja pidanud selle töö tegemiseks normkoormusel tagama hagejale selle tööülesande täitmiseks 163/5=33 tööpäeva, kuid hageja oli sunnitud selle töö ära tegema u 20 päevaga. Hageja tegi ületunnitööd 2020. a juulis 24 tundi, augustis 121,5 tundi ja septembris 21,5 tundi. Selle perioodi jooksul töötas hageja ühel puhul järjest ilma puhkepäevadeta 26 päeva (20.07.2020 kuni 14.08.2020, sh 3 nädalavahetust) ja teisel puhul 23 päeva (17.08.2020 kuni 08.09.2020, sh 3 nädalavahetust). KVA ülema asetäitja R. V. andis 13.08.2020 e-kirjaga teada võimalusest hakata ise dokumendihaldussüsteemis ületunnitööd kajastama. Hageja poolt dokumendihaldussüsteemis esitatud taotlused ületunnitöö kompenseerimiseks ei kajasta tegelikku mahtu, kuna on kostja esindajate korraldusel ja juhendamisel sellistena ümber vormistatud. Hageja selgitas, et augustikuus tehtud ületunde sai programmis deklareerida piirangu tõttu vaid 52 tundi ja seda sai ta teha alles 01.09.2020, sest viimased tunnid tegi hageja 31.08.2020. Hageja oli seisukohal, et augustikuul töötatud ületundide eest tuli kostjal tasuda hiljemalt 31.08.2020. Kostja aga tasus
hagejale 52 ületunnitöö eest 30.09.2020. Juulikuus hageja enda ületunnitööd dokumendiprogrammis ise deklareerida ei saanud ja nende ületunnitööde eest hagejale tasutud ei ole. Juulikuu ületundidest teavitas hageja vahetut juhti juuli lõpus/augusti alguses toimunud nõupidamisel. Kuna hageja vahetu juht oli teadlik ületunnitööst, oleks ta pidanud tegelema hageja tööaja arvestusega. Eelnevat arvestades ei hüvitatud hagejale juulis tehtud ületunnitööd (24 tundi) ega ka augustis tehtud ületunnitööd selle tegelikus mahus (69,5 tundi vähem). Hageja septembrikuu palgatõendi kohaselt oli ühe ületunnitöö hinnaks 11,51 eurot. Seega jäi hagejal saamata juulikuu ületundide eest 276,24 eurot ja augustikuu ületundide eest 799,45 eurot. Kostja oli juulis ja augustis tehtud ületunnitöö hüvitise tasumisega olulises viivituses. 15.09.2020 toimunud hageja ja kostja esindajate vahelisel koosolekul esitasid kostja esindajad hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid. Lisaks ähvardati hagejat töölepingu lõpetamisega ning öeldi, et ta on tüütu. Hagejale anti mõista, et temalt oodatakse ka edaspidi valmisolekut taolise tervist ohustava töökoormusega töötamiseks. Hageja väitis, et ka varasemalt oli olnud ebaväärikat käitumist või survestamist. Hageja selgitas, et pikaajaline ülekoormus ja sellest tingitud tööstress kahjustas hageja vaimset ja füüsilist tervist. Hageja pöördus küll ka töökeskkonnaspetsialisti poole, aga abi sealt ei saanud. Seoses tööalase läbipõlemisega diagnoositi hagejal depressioon ja asteenia ning ta on perearsti poolt suunatud psühhoteraapiasse. Eelnevat arvestades ütles hageja 14.10.2020 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p-de 1-3 alusel. Hageja palus jätta kostja hagi hageja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu lõpetamise nõudes rahuldamata.
et eeldab hagejalt töö tegemist väljaspool tavalist tööaega ega maini kordagi ületunnitööd. Kui tõlkimise algus hilines ning hageja mõistis, et ta üksi tööga hakkama ei saa, oleks ta varasemalt võinud paluda lisatööjõu kaasamist. Kui kostja sai 2020. a augustis teada, et hageja ei jõua kogu eneseanalüüsi aruande tõlget iseseisvalt valmis, kaasas kostja lisatööjõudu. Kui tööandja ei kooskõlasta enne ületunnitöö tegemist hüvitamise korda, siis ei ole töötajal kohustust ületunnitööd teha. Kui töötaja näeb vajadust teha ületunde, peab ta omalt poolt aktiivsust üles näitama ning vastava kokkuleppe saavutamiseks tööandja poole pöörduma. Kostja rõhutas oma 13.08.2020 e-kirjas, et ületunnitöö planeerimisel tuleb järgida iganädalast kohustuslikku puhkeaega. Kostja selgitas, et eneseanalüüsi aruande kirjutamise alguses ei olnud võimalik ette näha, millises mahus lõpptulemus kujuneb. Hageja viidatud KVA ülema 05.08.2020 e-kiri ei olnud korraldus ja sellest kirjast ei saa järeldada, et hageja peaks tegema rohkem ületunde kui seadusega lubatud. Ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks hagejat sundinud tegema ületunde mahus, mis tooks kaasa seaduses ettenähtud puhkeaja nõuete rikkumise. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid ning on hagejat ähvardanud, mis viis hageja psühholoogilise murdumiseni. Kostja on kogu akrediteerimisdokumentide ettevalmistamise perioodi jooksul osutanud hagejalt igakülgset tuge. Kui hageja tundis, et tema tervis halveneb, oleks tal olnud võimalus keelduda igasugusest ületunnitöö tegemisest. Kostja ei saa vastutada hageja tervise halvenemise eest olukorras, kus hageja omaalgatuslikult ei pea kinni puhkeaja nõuetest. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervisliku seisundi halvenemise on põhjustanud kolme kuu pikkune akrediteerimisega seotud tööülesannete täitmine. 01.09.2020 pöördus hageja töökeskkonnaspetsialisti poole enda tervisekontrolli suunamiseks. Töökeskkonnaspetsialist hindas pöördumise põhjal, et töötervishoiuarsti juurde minekuga ei ole kiiret. Hageja väide, et tal polnud võimalik fikseerida ületunde enne vastavat 13.08.2020 teavitust, on põhjendamata. Ületunnitööd sai deklareerida kogu aeg dokumendihaldussüsteemis Postipoiss. Hageja pidi olema teadlik palgajuhendist ja selles sätestatust. Hageja esitas augustikuu ületunnitöö kohta taotluse 18.08.2020 ja 01.09.2020 täpsustuse. Seega ei olnud võimalik augustikuu ületundide väljamakse teostamine jooksva kuu palgaga, kuna tehtud ületunnid deklareeriti 01.09.2020. Augusti ja septembri ületunnitöö on hagejale välja makstud septembrikuu palgaga 30.09.2020. Olukorras, kus ületundide arvestus esitatakse uuel arvestuskuul ning augustikuu töötasu oli juba välja makstud augustikuu lõpus, ei ole kostja töötasu maksmisega oluliselt viivitanud. Kostja oli maakohtus toimunud istungil nõus, et hageja tõlkis kokku 163 lehekülge. Kostja teatas, et ei vaidlusta hageja esitatud ületundide arvutuskäiku.
kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ütles hageja töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel üles, kuna 15.09.2020 toimunud hageja ja kostja esindajate vahelisel koosolekul esitasid kostja esindajad hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid. Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ei ole põhjendatud ning on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Maakohus selgitas, et hageja ei ole enda väiteid tõendanud. Hageja väitel on kostja oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2), kuna ei ole õigel ajal tasunud ületunnitasu. TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Maakohus selgitas, et ületunnitöö tegemise eelduseks on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud poolte vahel ületundide kokkulepet. Asjas esitatud e-kirjavahetustest aga nähtub, et hageja teavitas pidevalt kostjat ületunnitöö tegemise või väljast tõlke tellimise vajadusest. Kostja teatas, et väljastpoolt teenust ei tellita ning ületunnitöö saab tasustatud. Kostja ei vähendanud hagejale antud töö mahtu ega pikendanud selle tegemise tähtaega. Seega oli kostja nõus, et hageja teeb ületunnitööd. Kostja tegi 13.08.2020 kirjaga teatavaks, millises mahus on ületunnitöö aktsepteeritud ning ületunde on võimalik tasustada ka septembris. Samas on see esimene kiri, millest nähtub, et kostja on asunud tehtavate ületundide planeerimist piirama. Lisaks tuleb arvestada, et 14.08.2020 esitas hageja eneseanalüüsi tõlke, s.o ületunnid olid selleks ajaks valdavalt juba tehtud. Hoolimata 13.08.2020 kirjast andis kostja ka edaspidi hagejale tööd sellises mahus, et hagejal tekkis kuni augusti lõpuni ületunde rohkem, kui kostja oli ette kirjutanud. Lisaks pidi hageja tööd tegema ka nädalavahetustel. Seega ei saanud maakohtu arvates 13.08.2020 kirja tõlgendada kostja soovina hageja ületundide arvu tegelikult piirata. Kirjast nähtub ainult, et ületunde on võimalik deklareerida teatud mahus. Tõlkija ametijuhendi p 3.1 järgi on tõlkimise mahuks keskmiselt 5 lehekülge päevas ning 1 lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Seega sai kostja juba ette arvestada, kui palju aega hagejal mingi mahuga tõlke tegemiseks kulub ning kostja oleks pidanud lähtuma töö mahtu planeerides 5-päevasest töönädalast. Kuivõrd kostja seda ei teinud, tuleb lugeda, et ta aktsepteeris ületundide tegemist. Seega leidis maakohus, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Kostja võttis istungil omaks hageja esitatud töömahu arvestuse. Maakohus selgitas, et ei ole alust kahelda kostja väites, et hagejal oli kogu aeg võimalik endal ületunde deklareerida dokumendihaldussüsteemis. Hageja oleks pidanud küsima infot ületundide deklareerimise kohta, kui tal omal vastav oskus puudus. Hageja juulikuu ületunde ei deklareerinud ja seega ei ole kostja nende eest tasumisega viivitanud. Palgajuhendi p 3.6 järgi makstakse palka ja töötasu üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu arvelduskuu viimasel tööpäeval. Kuivõrd augusti ületundide arv selgus kuu lõpuks, s.o septembri algul, pidi kostja selle välja maksma koos septembri palgaga. Hageja viitel maksti talle augustis deklareeritud ületunnid välja 30.09.2020. Seega ei ole kostja hagejale töötasu maksmisega viivitanud. Hageja ütles töölepingu üles ka seetõttu, et töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga tema tervisele (TLS § 91 lg 2 p 3). Kostja ootas hagejalt ületundide tegemist ning hageja tegi kostja juhiste kohaselt ületunde juulis 24, augustis 121,5 ja septembris 21,5. Hoolimata hageja ettepanekust kostja talle abi ei võimaldanud ning tööd ümber ei korraldanud. Maakohus luges hageja poolt esitatud tõenditega tõendatuks, et hagejal tekkisid ületundide tagajärjel terviseprobleemid. Maakohus leidis, et isegi paar kuud kestev suur ülekoormus võib töötajale mõjuda pikaks ajaks
stressi tekitavalt ning olla ohuks töötaja tervisele. Kui tavapäraselt on töökoormus 40 tundi nädalas ning töötaja peab tegema sellele lisaks 121 ületundi, võib see kahtlemata kaasa tuua tervisehäire. Maakohus leidis, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Maakohus rahuldas hageja hagi ületundide tasu väljamõistmiseks. Asjaolu, et hageja ei ole ületunde dokumendihaldussüsteemis deklareerinud, ei tähenda, et ületunde ei ole. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja lähtus tasumisel hageja enda esitatud arvestusest, ei ole viiviste välja mõistmiseks alust. Hageja ise tekitas olukorra, kus talle makstud tasu oli väiksem kui seadusega ette nähtud. Maakohtu arvates rikkus kostja töölepingut oluliselt, kui ei järginud töölepingus kokku lepitud tööaja piirangut ning pani hageja olukorda, kus viimane oli sunnitud tegema väga suurel määral ületunnitööd. Olukorras, kus kostja rikkumine on hagejale juba kaasa toonud terviseprobleemi, tuleb lugeda, et töölepingut on oluliselt rikutud. Ka tööandja peab lepingut täites jälgima, et töötaja huvid oleksid kaitstud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ületundide eest saamata töötasu 1075,69 eurot; TLS § 100 lg 4 alusel hagejale hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu 4589,25 eurot ning viivised perioodi 15.10.2020 kuni 26.08.2021 eest 317,62 eurot ja alates 27.08.2021 põhivõlalt 4589,25 eurolt kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Maakohus jättis kostja hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5760 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.
kostja hagi jäeti rahuldamata ning hageja hagi rahuldati osaliselt. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt: 1) leidis maakohus ebaõigesti, et kostja vastuväite kohaselt ei olnud poolte vahel ületundide kokkulepet. Kostja juhib tähelepanu, et kostja vastuväide oli, et kostja ja hageja vahel puudus kokkulepe suuremas mahus ületundide tegemiseks, mitte ületundide tegemiseks tervikuna; 2) oli võimaliku lisatööjõu kaasamise idee kostja poolt välja käidud juba ligi kuu varem, kui hageja seda mainis. Kostja kirjavahetusega on tõendatud, et kostja proovis igati hagejat aidata ja oli valmis diskussioonideks ning koosolekuteks; 3) ei ole maakohus käsitlenud, millist omapoolset tuge on kostja hagejale ülekoormuse vältimiseks ja leevendamiseks pakkunud. Kostja peab vajalikuks mainida varasemas menetluses välja toomata asjaolu, et hageja kasutas suure tõenäosusega ka tõlkimist kiirendavaid masintõlkeprogramme. Kostja hajutas hageja töökoormust, edastades tõlkimise dokumente võimalikult vara ja vabastades hageja teistest tööülesannetest. Lisaks küsis kostja eneseanalüüsi aruande esitamiseks korduvalt pikendust ja kaasas eneseanalüüsi aruande tõlkimiseks täiendavat tööjõudu;
4) on maakohtu tõlgendus 13.08.2020 e-kirja osas vastuoluline. Maakohus leidis, et lisaks pidi hageja tegema tööd ka nädalavahetusel, kuid ei ole seda ühegi tõendiga sidunud. Maakohus ei ole selgitanud, milline oleks pidanud e-kiri olema, et kohus oleks seda saanud tõlgendada kostja soovina hageja ületundide arvu piirata; 5) on põhjendamata maakohtu seisukoht, et kostja ootas hagejalt ületundide tegemist. Kui töötaja aktsepteerib, et saab tööga hakkama teatud arvu ületundidega ja tööandja on seadnud ka ületundide piirid, siis ei ole selline tegevus kostjale etteheidetav. Töölepinguseadus ja palgajuhend sätestavad ületunnitöö kokkuleppe ja ületundide eest lisatasu maksmise reeglistiku, millest kostja ületunnitöö planeerimisel ja maksmisel lähtus; 6) ei ole tõendatud, et hagejal on tekkinud ületundide tagajärjel probleemid tervisega ja et kostja on tekitanud hagejale depressiooni. Hageja ei ole esitanud ekspertiisi depressiooni tekkepõhjuste osas. Asjas ei ole meditsiinilise väljaõppega eksperdi arvamust, mida saab nimetada pikaajalise tööstressiks. Hageja enda kinnitus ei ole piisav, et langetada otsus terviseseisundi küsimuses. Maakohus leidis, et kostja on hagejale kaasa toonud terviseprobleemi. Samas ei ole sellise väite kinnitamiseks esitatud töötervishoiuarsti hinnangut; 7) kujundas hageja ise enda töökoormuse, kui asus suuremas mahus ületundide kokkuleppe puudumisel siiski tõlkima. Kui töötaja ei ole nõus ületunde tegema, siis puudub ka sellekohane kokkulepe ületundide tegemiseks ning seega puudub oht töötaja tervisele. Kui hageja ise ei pea kinni puhkeaja nõuetest, ei pea kostja vastutama hageja tervise halvenemise eest. 13.08.2020 e-kirjas on kostja rõhutanud, et puhkeajanormidest tuleb töötajal kinni pidada.
6) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et hageja ei deklareerinud juulis tehtud ületunde (24 tundi) ning seega ei olnud kostja viivituses ületunnitöö hüvitamise maksmisega. Ületunnitöö hüvitist augustis välja ei makstud ja ei ole seda tehtud siiani. Seega oli juulikuu hüvitise tasumisega olulise viivitamise tõttu täidetud ka TLS 91 lg 2 p-s 2 sätestatud alus.
Eelviidatud sätted on kehtestatud töötajate tervise kaitse eesmärgil ning TLS § 46 lg-st 3 tulenevalt ei ole tööandjal lubatud 52-tunnilist tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta ületada isegi siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama. TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on tööandja kohustuseks muu hulgas kokkulepitud töö- ja puhkeaja tagamine ning tööaja arvestuse pidamine. Ületundide mahu tabeli (I kd, tl 153) järgi tegi hageja 2020. a juulis (perioodil 25.-31.07) 24 ületundi ning lähtudes TLS § 46 lg-s 3 sätestatud 52-tunnisest maksimaalsest tööajast, tegi hageja üle lubatud tööaja piirnormi 12 ületundi. 2020. a augustis (periood 01.-31.08) tegi hageja 121,5 ületundi ning lähtudes TLS § 46 lg-s 3 sätestatud 52-tunnisest maksimaalsest tööajast seitsmepäevase ajavahemiku kohta, tegi hageja üle lubatud tööaja piirnormi 67,5 ületundi (lubatud ületunnid 4x12+6=54; 121,5-54=67,5). 2020. a septembris tegi hageja (perioodil 01.09-06.09) 21,5 ületundi, mis ületab TLS § 46 lg-s 3 sätestatud piirmäära 9,5 ületunni võrra (21,5-12). Ringkonnakohus märgib siinkohal, et perioodil 25.07.2020-06.09.2020 tehtud ületunnid (kokku 89 tunni ulatuses) tõid omakorda kaasa TLS §-s 51 ja 52 ettenähtud igapäevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja ületamise. TLS § 51 lg-st 1 ja § 52 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab jääma töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 12 tundi järjestikust puhkeaega ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelkirjeldatud ulatuslikud tööaja piirangute rikkumised kostja poolt on käsitletavad oluliste rikkumistena TLS § 91 lg 1 tähenduses, mis on eelduseks töötaja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ületundidest tingitud stressi tõttu pöördus hageja kolmel korral (05.08.2020, 06.08.2020 ja 01.09.2020) kostja töökeskkonnaspetsialisti poole (I kd, tl 151, 114), kuid mingit abi ta sealt ei saanud. Eelnevalt saadetud e-kirjades (I kd, tl 84, 145, 150, 156) teavitas hageja kostjat suurest ülekoormusest ning vajadusest täiendava tööjõu palkamiseks. Tegelikkuses kostja ületundide vältimiseks midagi ette ei võtnud ning 11.08.2020 vastuse (I kd, tl 155) selgitas, et „kõik selgub peale nn „kriisi“ ehk siis, kui kõik saab tehtud.“ Maakohus tuvastas otsuse p-des 11 ja 14, et kostja ükskõikne ja tööaja piirangutest pikema aja jooksul mittekinnipidamine lõi reaalse ohu hageja tervisele, mida kinnitab muu hulgas hagejal pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist tuvastatud diagnoos F32.11, mille on põhjustanud pikaajaline tööstress ja ülekoormusest tingitud läbipõlemine (II kd, tl 127). Seega on maakohus põhjendatult tuvastanud, et hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on kehtiv.
sätestatud tööaja piirangutel mingisugust tähendust. Kostja on jätnud tähelepanuta, et TLS § 46 lg-st 3 tulenevalt ei ole tööandjal lubatud tööaja piirangut (52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta) ületada isegi siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama. Apellatsioonkaebuse põhjendustes on kostja märkinud, et ta proovis hagejat igakülgset aidata (näiteks hajutas hageja töökoormust, vabastas hageja teistest tööülesannetest, võimaldas hagejal kasutada masintõlkeprogrammi), kuid maakohus on jätnud need tema poolt esile toodud asjaolud tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud kostja poolsed abinõud olid selgelt mitteküllaldased, mida kinnitab hageja poolt tehtud ületundide arv (vt ületunnitöö tabel, I kd, tl 153) ning kostja poolt TLS §-des 46, 51 ja 52 sätestatud nõuetest mittekinnipidamine. Siinjuures ringkonnakohus nõustub hagejaga, et masintõlkeprogramm oli tõlkijate igapäevane töövahend ning selle kasutamise võimaldamine ei olnud seotud ainult vaidlusaluste tõlketöödega. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt saab hagejal tekkinud terviseprobleemi tõendada üksnes eksperdi arvamusega või töötervishoiuarsti hinnanguga, on ekslik. Hageja saab on nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada kõigi TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõenditega ning kostjal on võimalus hageja esitatud tõendeid omapoolsete tõenditega ümber lükata (TsMS § 230 lg 1). Praegusel juhul on hageja esitanud oma tervisliku seisundi kohta hulgaliselt tõendeid, millistele on maakohus andnud otsuse p-s 11 asjakohase hinnangu. Kostja ühtegi tõendit hageja tervisliku seisundi kohta ei esitanud ning seetõttu on paljasõnaline väide, et kostja ei ole seadnud ohtu hageja tervist.
võimalus teavitada kostjat tehtud ületundidest juba enne 13.08.2020 e-kirja saamist ning hageja poolt kostjale etteheidetav tegevus ei ole käsitletav olulise rikkumisena TLS § 91 lg 2 p 2 tähenduses.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kersti Kerstna-Vaks
Indrek Parrest
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.