lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-3380/24

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.02.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-3380/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.02.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4916
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. veebruar 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-3380

Tsiviilasi

A.A.. hagi Eesti Vabariigi vastu ja Eesti Vabariigi hagi A.A.. vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

6032,08 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. augusti 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Vabariigi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

18. jaanuar 2022

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): Eesti Vabariik (Kaitseväe kaudu), esindaja Liisi Muiste Vastustaja (hageja): A.A.., esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

RESOLUTSIOON

1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 27. augusti 2021 otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Eesti Vabariigi kanda.
3.Välja mõista Eesti Vabariigilt A.A.. kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud 1380 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Eesti Vabariigil tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Eesti Vabariik (kostja/tööandja) esitas töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus tuvastada, et Kaitseväe ja A.A.. (hageja/töötaja) vahel 18.06.2018 sõlmitud töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p-de 1-3 alusel on tühine ning lõpetada tööleping TLS § 85 lg 4 alusel. Hageja esitas TVK-le avalduse, milles palus jätta kostja avaldus rahuldamata ning mõista kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses ning 2020. a juulikuus töötatud ületundide hüvitis 276,24 eurot ja augustikuus töötatud ületundide hüvitis 799,95 eurot, samuti viivised. TVK tegi 29.01.2021 otsuse, millega rahuldas kostja töövaidlusavalduse ning tuvastas, et kostja ja hageja vahel 18.06.2018 sõlmitud tööleping lõppes TLS § 85 lg 4 alusel alates 14.11.2020. TVK jättis hageja töövaidlusavalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 03.03.2021 maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista Eesti Vabariigilt hageja kasuks välja ületundide eest saamata töötasu 1 075,69 eurot, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 4 589,25 eurot ning viivised 2020. a juulis ja augustis tehtud ületundide eest töötasu maksmisega viivitamise eest ning viivise hüvitise tasumisega viivitamise eest. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja TVK otsusega ei nõustunud. Hageja märkis, et kuna hagi rahuldamine eeldab ka kostja hagi rahuldamata jätmist, palus hageja vaadata kostja hagi läbi samas menetluses. Hagiavalduse kohaselt asus hageja 18.06.2018 tööle Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste rakendusuuringute keskuse toimetusgrupi tõlkija ametikohale täistööajaga (8 tundi päevas ja 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul). 14.10.2020 ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 pde 1-3 alusel. Hageja tugines töölepingu erakorralisel ülesütlemisel korduvatele kostja poolsetele töölepingu rikkumistele Kaitseväe Akadeemia (KVA) institutsionaalse akrediteerimise eneseanalüüsi aruande ja selle juurde kuuluvate lisamaterjalide eesti keelest inglise keelde tõlkimise käigus ajavahemikul 19.06.2020 kuni 15.09.2020. Hageja selgitas, et eneseanalüüsi aruande koostamisega seotud konkreetsed tööülesanded ja nende täitmise tähtajad olid määratud KVA ülema 07.02.2020 käskkirjaga nr 13. Hageja ülesandeks oli töögrupi koostatud aruande eestikeelse teksti tõlkimine inglise keelde. Aruande tõlkesse esitamise tähtajaks oli 19.06.2020 ja hageja ingliskeelse tõlke valmimise tähtajaks 27.07.2020.

Tõlkimiseks vajalikku aruannet hageja 19.06.2020 ei saanud. Kuna tõlkimiseks aruannet ei tulnud, saatis hageja 02.07.2020 vahetule juhile A.S. ja osakonnajuhatajale R.J. e-kirja ületunnitöö tegemise möödapääsmatusest. Nimetatud isikud hageja pöördumisele ei vastanud. 07.07.2020 saatis KVA akrediteerimisgrupi liige hagejale tõlkimiseks kokkuleppe väliseid lisadokumente (ainekavasid) ca 125 lehekülge. Hageja juhtis vahetu juhi tähelepanu lisatööjõu vajadusele. 18.07.2020 ehk nädal enne hagejale määratud tõlkimise tähtaega, saatis A.S. hagejale KVA eneseanalüüsi aruande ühe alapeatüki ning e-kirjast nähtus, et kostja soovis viivitamatult tõlkima asumist, nõudes sellega ületunnitöö tegemist. Hageja selgitas, et tal puudus ülevaade tõlketöö tervikmahust, sest KVA eneseanalüüs ei olnud veel lõplikult valminud ning sellest lähtuvalt edastati talle tõlkimiseks aruanne osade kaupa. 31.07.2020 anti hagejale teada, et eneseanalüüsi aruande tähtaega on pikendatud kuni 10.08.2020. Hagejale kinnitati 03.08.2020 toimunud koosolekul, et tõlkida on jäänud mitte rohkem kui 30 lehekülge, aga 05.08.2020 selgus, et tegelik maht oli umbes kaks korda suurem. Hageja teavitas 05.08.2020 e-kirja teel olukorrast KVA ülemat E. M. ning pakkus tähtaja pikendamist, tõlketöö osalist sisseostmist ning tegi ettepaneku koguneda kriisikoosolekuks. Sellele e-kirjale vastas KVA ülem, et ta ei kavatse pakutud lisameetmeid vaagida ja kinnitas, et ületunnitöö saab tasustatud ning määras koosoleku kuupäevaks 07.08.2020. Seega andis KVA kõrgeim juht 05.08.2020 korralduse tõlkida kuue kalendripäevaga 72 standardlehekülge (ehk 44% tervikmahust), mille tegemine normkoormusega oleks eeldanud 14,4 tööpäeva (72/5=14,4). Alates 20.07.2020 kuni 05.08.2020 oli hageja töötanud 16 päeva järjest (sh igapäevaselt normkoormust ületava töökoormusega) ja ilma seaduses ette nähtud iganädalase puhkeajata ning sellest oli teadlik ka vahetu juht. 07.08.2020 pikendati aruande esitamise tähtaega kuni 14.08.2020 ning hageja esitas viimase osa tõlkest sellel kuupäeval. Alates 17.08.2020 kuni 31.08.2020 tegeles hageja KVA ainekavade tõlkimisega ning 01.09.2020 kuni 09.09.2020 täiendavate lisadokumentide tõlkimisega. Ainekavade tõlkimise käigus saadeti hagejale tõlkimiseks dokumente mahus 125,08 standardlehekülge. Hageja selgitas, et ametijuhendi p 3.1 kohaselt on KVA tõlkija peamiseks ülesandeks tekstide tõlkimine kehtestatud normkoormuse mahus ehk keskmiselt 5 standardlehekülge päevas, sh 1 standardlehekülg = 1800 tähemärki koos tühikutega. Arvestades, et KVA eneseanalüüsi aruande teksti lõplikuks mahuks kujunes 163 standardlehekülge (tähemärke 293 803), siis oleks kostja pidanud selle töö tegemiseks normkoormusel tagama hagejale selle tööülesande täitmiseks 163/5=33 tööpäeva, kuid hageja oli sunnitud selle töö ära tegema u 20 päevaga. Hageja tegi ületunnitööd 2020. a juulis 24 tundi, augustis 121,5 tundi ja septembris 21,5 tundi. Selle perioodi jooksul töötas hageja ühel puhul järjest ilma puhkepäevadeta 26 päeva (20.07.2020 kuni 14.08.2020, sh 3 nädalavahetust) ja teisel puhul 23 päeva (17.08.2020 kuni 08.09.2020, sh 3 nädalavahetust). KVA ülema asetäitja R. V. andis 13.08.2020 e-kirjaga teada võimalusest hakata ise dokumendihaldussüsteemis ületunnitööd kajastama. Hageja poolt dokumendihaldussüsteemis esitatud taotlused ületunnitöö kompenseerimiseks ei kajasta tegelikku mahtu, kuna on kostja esindajate korraldusel ja juhendamisel sellistena ümber vormistatud. Hageja selgitas, et augustikuus tehtud ületunde sai programmis deklareerida piirangu tõttu vaid 52 tundi ja seda sai ta teha alles 01.09.2020, sest viimased tunnid tegi hageja 31.08.2020. Hageja oli seisukohal, et augustikuul töötatud ületundide eest tuli kostjal tasuda hiljemalt 31.08.2020. Kostja aga tasus

hagejale 52 ületunnitöö eest 30.09.2020. Juulikuus hageja enda ületunnitööd dokumendiprogrammis ise deklareerida ei saanud ja nende ületunnitööde eest hagejale tasutud ei ole. Juulikuu ületundidest teavitas hageja vahetut juhti juuli lõpus/augusti alguses toimunud nõupidamisel. Kuna hageja vahetu juht oli teadlik ületunnitööst, oleks ta pidanud tegelema hageja tööaja arvestusega. Eelnevat arvestades ei hüvitatud hagejale juulis tehtud ületunnitööd (24 tundi) ega ka augustis tehtud ületunnitööd selle tegelikus mahus (69,5 tundi vähem). Hageja septembrikuu palgatõendi kohaselt oli ühe ületunnitöö hinnaks 11,51 eurot. Seega jäi hagejal saamata juulikuu ületundide eest 276,24 eurot ja augustikuu ületundide eest 799,45 eurot. Kostja oli juulis ja augustis tehtud ületunnitöö hüvitise tasumisega olulises viivituses. 15.09.2020 toimunud hageja ja kostja esindajate vahelisel koosolekul esitasid kostja esindajad hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid. Lisaks ähvardati hagejat töölepingu lõpetamisega ning öeldi, et ta on tüütu. Hagejale anti mõista, et temalt oodatakse ka edaspidi valmisolekut taolise tervist ohustava töökoormusega töötamiseks. Hageja väitis, et ka varasemalt oli olnud ebaväärikat käitumist või survestamist. Hageja selgitas, et pikaajaline ülekoormus ja sellest tingitud tööstress kahjustas hageja vaimset ja füüsilist tervist. Hageja pöördus küll ka töökeskkonnaspetsialisti poole, aga abi sealt ei saanud. Seoses tööalase läbipõlemisega diagnoositi hagejal depressioon ja asteenia ning ta on perearsti poolt suunatud psühhoteraapiasse. Eelnevat arvestades ütles hageja 14.10.2020 töölepingu erakorraliselt üles TLS § 91 lg 2 p-de 1-3 alusel. Hageja palus jätta kostja hagi hageja vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu lõpetamise nõudes rahuldamata.

3.Kostja oli seisukohal, et töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p-de 1-3 järgi on tühine ning palus töölepingu lõpetada TLS § 85 lg 4 alusel. Kostja palus jätta hageja hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja jäi töövaidlusmenetluses esitatud seisukohtade juurde. Hageja poolt töölepingu ülesütlemisel ei olnud ühtegi TLS § 91 lg 2 p-des 1-3 loetletud ülesütlemise alust. Kostja juhtis tähelepanu, et hageja eeldas, et 5 lehekülge oli maksimaalne tõlketööde maht päevas, kuid ametijuhendi p 3.1 järgi on tegu „keskmise“ mahuga. Hageja töötasustamine toimus kalendrikuu põhiselt ja hageja oli akrediteerimisdokumentide tõlkimise perioodil vabastatud teiste tööülesannete täitmisest. Hageja väitis, et saatis vahetule juhile 02.07.2020 e-kirja ületunnitöö möödapääsmatusest. Kostja selgitas, et hageja on andnud sellele kirjale teistsuguse tähenduse. Hageja vahetu juht on 30.06.2020 e-kirjaga teada andnud, et ta on homsest puhkusel, aga tegelikult töötab edasi. Lisaks oli kostja tõlkimise protsessi kaasanud abistava tööjõuna E. L.. Jääb arusaamatuks, miks hageja arvas, et ta peab üksi igapäevaselt ja puhkeaega saamata kogu töö ära tegema. Hageja esitas 18.08.2020 dokumendihaldussüsteemis taotluse ületunnitöö tegemiseks augustis 52 tunni ulatuses ning 23.09.2020 septembris 20 tunni ulatuses. Hageja ja kostja vahel kokkulepitud ületunnitöö maht oli augustis 52 tundi ja septembris 20 tundi, mille eest on hagejale tasutud 30.09.2020. Kostjal puudus hagejaga kokkulepe suuremas mahus ületunnitöö tegemiseks, kostja tegi seda omaalgatuslikult. 2020. a juulis kostja hagejaga ületunnitöö tegemist kokku ei leppinud. Hageja viidatud 18.07.2020 e-kirjas ei ole kostja kordagi maininud,

et eeldab hagejalt töö tegemist väljaspool tavalist tööaega ega maini kordagi ületunnitööd. Kui tõlkimise algus hilines ning hageja mõistis, et ta üksi tööga hakkama ei saa, oleks ta varasemalt võinud paluda lisatööjõu kaasamist. Kui kostja sai 2020. a augustis teada, et hageja ei jõua kogu eneseanalüüsi aruande tõlget iseseisvalt valmis, kaasas kostja lisatööjõudu. Kui tööandja ei kooskõlasta enne ületunnitöö tegemist hüvitamise korda, siis ei ole töötajal kohustust ületunnitööd teha. Kui töötaja näeb vajadust teha ületunde, peab ta omalt poolt aktiivsust üles näitama ning vastava kokkuleppe saavutamiseks tööandja poole pöörduma. Kostja rõhutas oma 13.08.2020 e-kirjas, et ületunnitöö planeerimisel tuleb järgida iganädalast kohustuslikku puhkeaega. Kostja selgitas, et eneseanalüüsi aruande kirjutamise alguses ei olnud võimalik ette näha, millises mahus lõpptulemus kujuneb. Hageja viidatud KVA ülema 05.08.2020 e-kiri ei olnud korraldus ja sellest kirjast ei saa järeldada, et hageja peaks tegema rohkem ületunde kui seadusega lubatud. Ühestki hageja esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks hagejat sundinud tegema ületunde mahus, mis tooks kaasa seaduses ettenähtud puhkeaja nõuete rikkumise. Hageja ei ole tõendanud, et kostja esitas hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid ning on hagejat ähvardanud, mis viis hageja psühholoogilise murdumiseni. Kostja on kogu akrediteerimisdokumentide ettevalmistamise perioodi jooksul osutanud hagejalt igakülgset tuge. Kui hageja tundis, et tema tervis halveneb, oleks tal olnud võimalus keelduda igasugusest ületunnitöö tegemisest. Kostja ei saa vastutada hageja tervise halvenemise eest olukorras, kus hageja omaalgatuslikult ei pea kinni puhkeaja nõuetest. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervisliku seisundi halvenemise on põhjustanud kolme kuu pikkune akrediteerimisega seotud tööülesannete täitmine. 01.09.2020 pöördus hageja töökeskkonnaspetsialisti poole enda tervisekontrolli suunamiseks. Töökeskkonnaspetsialist hindas pöördumise põhjal, et töötervishoiuarsti juurde minekuga ei ole kiiret. Hageja väide, et tal polnud võimalik fikseerida ületunde enne vastavat 13.08.2020 teavitust, on põhjendamata. Ületunnitööd sai deklareerida kogu aeg dokumendihaldussüsteemis Postipoiss. Hageja pidi olema teadlik palgajuhendist ja selles sätestatust. Hageja esitas augustikuu ületunnitöö kohta taotluse 18.08.2020 ja 01.09.2020 täpsustuse. Seega ei olnud võimalik augustikuu ületundide väljamakse teostamine jooksva kuu palgaga, kuna tehtud ületunnid deklareeriti 01.09.2020. Augusti ja septembri ületunnitöö on hagejale välja makstud septembrikuu palgaga 30.09.2020. Olukorras, kus ületundide arvestus esitatakse uuel arvestuskuul ning augustikuu töötasu oli juba välja makstud augustikuu lõpus, ei ole kostja töötasu maksmisega oluliselt viivitanud. Kostja oli maakohtus toimunud istungil nõus, et hageja tõlkis kokku 163 lehekülge. Kostja teatas, et ei vaidlusta hageja esitatud ületundide arvutuskäiku.

MAAKOHTU OTSUS

4.Tartu Maakohus rahuldas 27.08.2021 otsusega hageja hagi osaliselt ja jättis kostja hagi rahuldamata. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1075,69 eurot, hüvitise 4589,25 eurot (brutosumma) ning viivised perioodi 15.10.2020 kuni 26.08.2021 eest 317,62 eurot ja alates 27.08.2021 põhivõlalt 4589,25 eurolt kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5760 eurot ning hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt ütles hageja töölepingu TLS § 91 lg 2 p 1 alusel üles, kuna 15.09.2020 toimunud hageja ja kostja esindajate vahelisel koosolekul esitasid kostja esindajad hagejat alandavaid ja ebaõigeid väiteid. Maakohus leidis, et töölepingu ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 1 alusel ei ole põhjendatud ning on TLS § 104 lg 1 järgi tühine. Maakohus selgitas, et hageja ei ole enda väiteid tõendanud. Hageja väitel on kostja oluliselt viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2), kuna ei ole õigel ajal tasunud ületunnitasu. TLS § 44 lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Maakohus selgitas, et ületunnitöö tegemise eelduseks on kokkulepe töötaja ja tööandja vahel. Kostja vastuväite kohaselt ei olnud poolte vahel ületundide kokkulepet. Asjas esitatud e-kirjavahetustest aga nähtub, et hageja teavitas pidevalt kostjat ületunnitöö tegemise või väljast tõlke tellimise vajadusest. Kostja teatas, et väljastpoolt teenust ei tellita ning ületunnitöö saab tasustatud. Kostja ei vähendanud hagejale antud töö mahtu ega pikendanud selle tegemise tähtaega. Seega oli kostja nõus, et hageja teeb ületunnitööd. Kostja tegi 13.08.2020 kirjaga teatavaks, millises mahus on ületunnitöö aktsepteeritud ning ületunde on võimalik tasustada ka septembris. Samas on see esimene kiri, millest nähtub, et kostja on asunud tehtavate ületundide planeerimist piirama. Lisaks tuleb arvestada, et 14.08.2020 esitas hageja eneseanalüüsi tõlke, s.o ületunnid olid selleks ajaks valdavalt juba tehtud. Hoolimata 13.08.2020 kirjast andis kostja ka edaspidi hagejale tööd sellises mahus, et hagejal tekkis kuni augusti lõpuni ületunde rohkem, kui kostja oli ette kirjutanud. Lisaks pidi hageja tööd tegema ka nädalavahetustel. Seega ei saanud maakohtu arvates 13.08.2020 kirja tõlgendada kostja soovina hageja ületundide arvu tegelikult piirata. Kirjast nähtub ainult, et ületunde on võimalik deklareerida teatud mahus. Tõlkija ametijuhendi p 3.1 järgi on tõlkimise mahuks keskmiselt 5 lehekülge päevas ning 1 lehekülg on 1800 tähemärki koos tühikutega. Seega sai kostja juba ette arvestada, kui palju aega hagejal mingi mahuga tõlke tegemiseks kulub ning kostja oleks pidanud lähtuma töö mahtu planeerides 5-päevasest töönädalast. Kuivõrd kostja seda ei teinud, tuleb lugeda, et ta aktsepteeris ületundide tegemist. Seega leidis maakohus, et poolte vahel oli kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Kostja võttis istungil omaks hageja esitatud töömahu arvestuse. Maakohus selgitas, et ei ole alust kahelda kostja väites, et hagejal oli kogu aeg võimalik endal ületunde deklareerida dokumendihaldussüsteemis. Hageja oleks pidanud küsima infot ületundide deklareerimise kohta, kui tal omal vastav oskus puudus. Hageja juulikuu ületunde ei deklareerinud ja seega ei ole kostja nende eest tasumisega viivitanud. Palgajuhendi p 3.6 järgi makstakse palka ja töötasu üks kord kuus hiljemalt jooksva kuu arvelduskuu viimasel tööpäeval. Kuivõrd augusti ületundide arv selgus kuu lõpuks, s.o septembri algul, pidi kostja selle välja maksma koos septembri palgaga. Hageja viitel maksti talle augustis deklareeritud ületunnid välja 30.09.2020. Seega ei ole kostja hagejale töötasu maksmisega viivitanud. Hageja ütles töölepingu üles ka seetõttu, et töö jätkamine oli seotud reaalse ohuga tema tervisele (TLS § 91 lg 2 p 3). Kostja ootas hagejalt ületundide tegemist ning hageja tegi kostja juhiste kohaselt ületunde juulis 24, augustis 121,5 ja septembris 21,5. Hoolimata hageja ettepanekust kostja talle abi ei võimaldanud ning tööd ümber ei korraldanud. Maakohus luges hageja poolt esitatud tõenditega tõendatuks, et hagejal tekkisid ületundide tagajärjel terviseprobleemid. Maakohus leidis, et isegi paar kuud kestev suur ülekoormus võib töötajale mõjuda pikaks ajaks

stressi tekitavalt ning olla ohuks töötaja tervisele. Kui tavapäraselt on töökoormus 40 tundi nädalas ning töötaja peab tegema sellele lisaks 121 ületundi, võib see kahtlemata kaasa tuua tervisehäire. Maakohus leidis, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine on kehtiv. Maakohus rahuldas hageja hagi ületundide tasu väljamõistmiseks. Asjaolu, et hageja ei ole ületunde dokumendihaldussüsteemis deklareerinud, ei tähenda, et ületunde ei ole. Maakohus leidis, et kuivõrd kostja lähtus tasumisel hageja enda esitatud arvestusest, ei ole viiviste välja mõistmiseks alust. Hageja ise tekitas olukorra, kus talle makstud tasu oli väiksem kui seadusega ette nähtud. Maakohtu arvates rikkus kostja töölepingut oluliselt, kui ei järginud töölepingus kokku lepitud tööaja piirangut ning pani hageja olukorda, kus viimane oli sunnitud tegema väga suurel määral ületunnitööd. Olukorras, kus kostja rikkumine on hagejale juba kaasa toonud terviseprobleemi, tuleb lugeda, et töölepingut on oluliselt rikutud. Ka tööandja peab lepingut täites jälgima, et töötaja huvid oleksid kaitstud. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja ületundide eest saamata töötasu 1075,69 eurot; TLS § 100 lg 4 alusel hagejale hüvitisena kolme kuu keskmise töötasu 4589,25 eurot ning viivised perioodi 15.10.2020 kuni 26.08.2021 eest 317,62 eurot ja alates 27.08.2021 põhivõlalt 4589,25 eurolt kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras. Maakohus jättis kostja hagi rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5760 eurot ning hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles

kostja hagi jäeti rahuldamata ning hageja hagi rahuldati osaliselt. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuste põhjenduste kohaselt: 1) leidis maakohus ebaõigesti, et kostja vastuväite kohaselt ei olnud poolte vahel ületundide kokkulepet. Kostja juhib tähelepanu, et kostja vastuväide oli, et kostja ja hageja vahel puudus kokkulepe suuremas mahus ületundide tegemiseks, mitte ületundide tegemiseks tervikuna; 2) oli võimaliku lisatööjõu kaasamise idee kostja poolt välja käidud juba ligi kuu varem, kui hageja seda mainis. Kostja kirjavahetusega on tõendatud, et kostja proovis igati hagejat aidata ja oli valmis diskussioonideks ning koosolekuteks; 3) ei ole maakohus käsitlenud, millist omapoolset tuge on kostja hagejale ülekoormuse vältimiseks ja leevendamiseks pakkunud. Kostja peab vajalikuks mainida varasemas menetluses välja toomata asjaolu, et hageja kasutas suure tõenäosusega ka tõlkimist kiirendavaid masintõlkeprogramme. Kostja hajutas hageja töökoormust, edastades tõlkimise dokumente võimalikult vara ja vabastades hageja teistest tööülesannetest. Lisaks küsis kostja eneseanalüüsi aruande esitamiseks korduvalt pikendust ja kaasas eneseanalüüsi aruande tõlkimiseks täiendavat tööjõudu;

4) on maakohtu tõlgendus 13.08.2020 e-kirja osas vastuoluline. Maakohus leidis, et lisaks pidi hageja tegema tööd ka nädalavahetusel, kuid ei ole seda ühegi tõendiga sidunud. Maakohus ei ole selgitanud, milline oleks pidanud e-kiri olema, et kohus oleks seda saanud tõlgendada kostja soovina hageja ületundide arvu piirata; 5) on põhjendamata maakohtu seisukoht, et kostja ootas hagejalt ületundide tegemist. Kui töötaja aktsepteerib, et saab tööga hakkama teatud arvu ületundidega ja tööandja on seadnud ka ületundide piirid, siis ei ole selline tegevus kostjale etteheidetav. Töölepinguseadus ja palgajuhend sätestavad ületunnitöö kokkuleppe ja ületundide eest lisatasu maksmise reeglistiku, millest kostja ületunnitöö planeerimisel ja maksmisel lähtus; 6) ei ole tõendatud, et hagejal on tekkinud ületundide tagajärjel probleemid tervisega ja et kostja on tekitanud hagejale depressiooni. Hageja ei ole esitanud ekspertiisi depressiooni tekkepõhjuste osas. Asjas ei ole meditsiinilise väljaõppega eksperdi arvamust, mida saab nimetada pikaajalise tööstressiks. Hageja enda kinnitus ei ole piisav, et langetada otsus terviseseisundi küsimuses. Maakohus leidis, et kostja on hagejale kaasa toonud terviseprobleemi. Samas ei ole sellise väite kinnitamiseks esitatud töötervishoiuarsti hinnangut; 7) kujundas hageja ise enda töökoormuse, kui asus suuremas mahus ületundide kokkuleppe puudumisel siiski tõlkima. Kui töötaja ei ole nõus ületunde tegema, siis puudub ka sellekohane kokkulepe ületundide tegemiseks ning seega puudub oht töötaja tervisele. Kui hageja ise ei pea kinni puhkeaja nõuetest, ei pea kostja vastutama hageja tervise halvenemise eest. 13.08.2020 e-kirjas on kostja rõhutanud, et puhkeajanormidest tuleb töötajal kinni pidada.

6.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) nii enne kui pärast 13.08.2020 e-kirja andis kostja hagejale tööülesandeid mahus, mida ei olnud võimalik kostja määratud tähtajaks täita ületunnitööd tegemata; 2) nähtub kostja esitatud tõenditest, et kostja konstateeris olukorda, aga hoolimata selle tõsidusest mingeid reaalseid samme ei astunud; 3) ei ole masintõlkeprogramm eTranslation võetud kasutusele akrediteerimisprotsessis, vaid see on kogu aeg töötaja kasutuses. KVA-s kasutusel olev arvutiprogramm aga ei ole masintõlkeprogramm, vaid tõlkemäluprogramm, mida hageja kasutada ei saanud. Hageja hinnangul ei ole põhjendatud kostja apellatsioonkaebuses esitatud taotlus tõlkeprogrammide kasutamisele viitava tõendi juurdevõtmiseks. Praeguses menetlusetapis puudub vaidlus ületundide mahu osas, sest kostja on kohtuistungil võtnud omaks hageja poolt esitatud töömahu arvestuse. Seega ei oma tähtsust ka kostja viited tõlkeprogrammidele ja muudele abivahenditele, sest need võimaldasid vähendada ületunnitöö kogumahtu kostja poolt omaks võetud määrani; 4) oli poolte vahel ületunnitöö kokkulepe ja seda ei olnud ajaliselt piiratud. Maakohus ei ole tõendeid vääralt hinnanud. Kostja on esitanud ebaõige väite, justkui hageja oleks aktsepteerinud, et saab kõigi talle antud ülesannetega hakkama ametlikult esitamiseks lubatud ületundide mahu piires; 5) ei oma töölepingu ülesütlemise õiguspärasuse kontrollil tähtsust, kas ülekoormusega tekkisid probleemid või mitte, piisab, kui kohus tuvastab, et selline oht oli reaalne. Antud juhul on ülekoormusest tingitud tagajärjed hageja poolt tõendatud;

6) ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, et hageja ei deklareerinud juulis tehtud ületunde (24 tundi) ning seega ei olnud kostja viivituses ületunnitöö hüvitamise maksmisega. Ületunnitöö hüvitist augustis välja ei makstud ja ei ole seda tehtud siiani. Seega oli juulikuu hüvitise tasumisega olulise viivitamise tõttu täidetud ka TLS 91 lg 2 p-s 2 sätestatud alus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
8.TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus asja lahendamisel õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Apellatsioonkaebuses on kostja korranud maakohtu menetluses esitatud seisukohti. Maakohus on käsitlenud kostja seisukohti piisava põhjalikkusega ning neid õigesti hinnanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas TsMS § 654 lg-s 6 sätestatuga ei korda neid. Ringkonnakohus märgib, et asja juurde võetud uued tõendid, s.o hageja esitatud 16.03.2020 e-kiri ja kostja esitatud väljavõte dokumendihaldussüsteemist, ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks (muutmiseks).
9.Maakohus leidis, et hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on kehtiv, kuna hageja on tõendanud, et kostja rikkus oluliselt tööandjapoolseid kohustusi, mis tõi kaasa hageja tervise reaalse ohustamise. Asja materjalidest nähtub, et hageja tegi 2020. a juulis 24 ületundi, 2020. a augustis 121,5 ületundi ja 2020. a augustis 21,5 ületundi, seejuures töötas hageja ilma puhkepäevadeta perioodil 24.07.20-14.08.20 22 päeva ja perioodil 17.08.20-08.09.20 23 päeva. Nimetatud faktilisi asjaolusid ei ole kostja vaidlustanud (vt 17.06.2021 kohtuistungi protokoll, II kd, tl 137). TLS § 46 lg 1 sätestab töö tegemise aja piirangu 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise ajavahemiku jooksul. TLS § 46 lg-st 3 tulenevalt võivad tööandja ja töötaja kokku leppida käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikemas tööajas, kui tööaeg kokku ei ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul ja kokkulepe ei ole töötajale ebamõistlikult kahjustav. Töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette. TLS § 46 lg 4 kohaselt on töötajal õigus keelduda käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel ületunnitöö tegemisest ning tööandja asukoha (elukoha) tööinspektoril on õigus ületunnitöö keelata või seda piirata, kui tööandja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tingimusi ega tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid. Lisaks eelnevale sätestab TLS § 46 lg 5, et tööandja peab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kokkuleppe alusel tööd tegevate töötajate üle eraldi arvestust, mille ta esitab asukoha (elukoha) tööinspektorile ja töötajate esindajale nende nõudmisel.

Eelviidatud sätted on kehtestatud töötajate tervise kaitse eesmärgil ning TLS § 46 lg-st 3 tulenevalt ei ole tööandjal lubatud 52-tunnilist tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta ületada isegi siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama. TLS § 28 lg 2 p 4 järgi on tööandja kohustuseks muu hulgas kokkulepitud töö- ja puhkeaja tagamine ning tööaja arvestuse pidamine. Ületundide mahu tabeli (I kd, tl 153) järgi tegi hageja 2020. a juulis (perioodil 25.-31.07) 24 ületundi ning lähtudes TLS § 46 lg-s 3 sätestatud 52-tunnisest maksimaalsest tööajast, tegi hageja üle lubatud tööaja piirnormi 12 ületundi. 2020. a augustis (periood 01.-31.08) tegi hageja 121,5 ületundi ning lähtudes TLS § 46 lg-s 3 sätestatud 52-tunnisest maksimaalsest tööajast seitsmepäevase ajavahemiku kohta, tegi hageja üle lubatud tööaja piirnormi 67,5 ületundi (lubatud ületunnid 4x12+6=54; 121,5-54=67,5). 2020. a septembris tegi hageja (perioodil 01.09-06.09) 21,5 ületundi, mis ületab TLS § 46 lg-s 3 sätestatud piirmäära 9,5 ületunni võrra (21,5-12). Ringkonnakohus märgib siinkohal, et perioodil 25.07.2020-06.09.2020 tehtud ületunnid (kokku 89 tunni ulatuses) tõid omakorda kaasa TLS §-s 51 ja 52 ettenähtud igapäevase puhkeaja ja iganädalase puhkeaja ületamise. TLS § 51 lg-st 1 ja § 52 lg-s 1 sätestatu kohaselt peab jääma töötajale 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 12 tundi järjestikust puhkeaega ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eelkirjeldatud ulatuslikud tööaja piirangute rikkumised kostja poolt on käsitletavad oluliste rikkumistena TLS § 91 lg 1 tähenduses, mis on eelduseks töötaja poolt töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Ületundidest tingitud stressi tõttu pöördus hageja kolmel korral (05.08.2020, 06.08.2020 ja 01.09.2020) kostja töökeskkonnaspetsialisti poole (I kd, tl 151, 114), kuid mingit abi ta sealt ei saanud. Eelnevalt saadetud e-kirjades (I kd, tl 84, 145, 150, 156) teavitas hageja kostjat suurest ülekoormusest ning vajadusest täiendava tööjõu palkamiseks. Tegelikkuses kostja ületundide vältimiseks midagi ette ei võtnud ning 11.08.2020 vastuse (I kd, tl 155) selgitas, et „kõik selgub peale nn „kriisi“ ehk siis, kui kõik saab tehtud.“ Maakohus tuvastas otsuse p-des 11 ja 14, et kostja ükskõikne ja tööaja piirangutest pikema aja jooksul mittekinnipidamine lõi reaalse ohu hageja tervisele, mida kinnitab muu hulgas hagejal pärast töölepingu erakorralist ülesütlemist tuvastatud diagnoos F32.11, mille on põhjustanud pikaajaline tööstress ja ülekoormusest tingitud läbipõlemine (II kd, tl 127). Seega on maakohus põhjendatult tuvastanud, et hageja poolt töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 91 lg 2 p 3 alusel on kehtiv.

10.Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, rikkus kostja TLS § 28 lg 2 p-s 4 ja § 46 lg-s 5 sätestatud nõudeid töö- ja puhkeaja (sh ületundide) arvestuse kohta. Kostja viidatud 13.08.2020 e-kirjas (I kd, tl 157) märgitut saab käsitleda ettepanekuna, millisel viisil ületunde dokumendihaldussüsteemis Postipoiss märkida, mitte soovina piirata ületundide arvu 52 tunnini seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Maakohus on õigesti leidnud, et 13.08.2020 olid hagejal ületunnid juba suuremas osas tehtud ning kostja andis hagejale ka pärast 13.08.2020 kirja tööd sellises mahus, mis tõi kaasa tööaja piirangu ületamise. Seetõttu on põhjendamatu apellatsioonkaebuses esitatud väide, mille kohaselt puudus hagejal luba ületunnitöö tegemiseks üle 52 tunni seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Hagejaga peetud e-kirjavahetusest (sh 11.08.2020 ja 05.08.2020 e-kirjad, I kd, tl 155, 155pöördel ja 156) nähtub, et täiendavate tõlkijate töölevõtmist ei vaagita ning ületunnitöö saab tasustatud. Seega on õige maakohtu järeldus, et tegelikkuses ei olnud kostjale TLS §-s 46

sätestatud tööaja piirangutel mingisugust tähendust. Kostja on jätnud tähelepanuta, et TLS § 46 lg-st 3 tulenevalt ei ole tööandjal lubatud tööaja piirangut (52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta) ületada isegi siis, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama. Apellatsioonkaebuse põhjendustes on kostja märkinud, et ta proovis hagejat igakülgset aidata (näiteks hajutas hageja töökoormust, vabastas hageja teistest tööülesannetest, võimaldas hagejal kasutada masintõlkeprogrammi), kuid maakohus on jätnud need tema poolt esile toodud asjaolud tähelepanuta. Ringkonnakohus märgib, et eelnimetatud kostja poolsed abinõud olid selgelt mitteküllaldased, mida kinnitab hageja poolt tehtud ületundide arv (vt ületunnitöö tabel, I kd, tl 153) ning kostja poolt TLS §-des 46, 51 ja 52 sätestatud nõuetest mittekinnipidamine. Siinjuures ringkonnakohus nõustub hagejaga, et masintõlkeprogramm oli tõlkijate igapäevane töövahend ning selle kasutamise võimaldamine ei olnud seotud ainult vaidlusaluste tõlketöödega. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt saab hagejal tekkinud terviseprobleemi tõendada üksnes eksperdi arvamusega või töötervishoiuarsti hinnanguga, on ekslik. Hageja saab on nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendada kõigi TsMS § 229 lg-s 2 nimetatud tõenditega ning kostjal on võimalus hageja esitatud tõendeid omapoolsete tõenditega ümber lükata (TsMS § 230 lg 1). Praegusel juhul on hageja esitanud oma tervisliku seisundi kohta hulgaliselt tõendeid, millistele on maakohus andnud otsuse p-s 11 asjakohase hinnangu. Kostja ühtegi tõendit hageja tervisliku seisundi kohta ei esitanud ning seetõttu on paljasõnaline väide, et kostja ei ole seadnud ohtu hageja tervist.

11.Hageja on apellatsioonkaebuse vastuses asunud seisukohale, et tal oli õigus öelda tööleping erakorraliselt üles ka TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning maakohtu seisukoht nimetatud aluse osas on ebaõige. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu. Vastavalt TLS § 91 lg-le 1 võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkumist. TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks, mis õigustab töötajat töölepingut erakorraliselt üles ütlema, tööandja poolt töötasu maksmisega oluline viivitamine. Et lugeda nimetatud alusel töölepingu ülesütlemine kehtivaks, peab töötaja esile tooma ja tõendama need asjaolud, mis mõlema poole huve arvestades on nii olulised, et töölepingu jätkumine ei ole võimalik. Praegusel juhul ei ole hageja selliseid asjaolusid esile toonud ning seetõttu on põhjendatud maakohtu seisukoht, et töölepingu erakorraline ülesütlemine täiendaval alusel TLS § 91 lg 2 p 2 järgi ei ole põhjendatud. Ülesütlemisavalduse kohaselt on kostja viivitanud ületunnitöö eest tasumisega 2020. a juulikuu eest 276,24 eurot ja osaliselt 2020. a augustikuu eest 799,45 eurot, kokku 1075,69 eurot. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et eelnimetatud osas ületunnitöö eest maksmisega viivitamine ei ole praegusel juhul käsitletav tööandja poolse kohustuse olulise rikkumisena, mis õigustaks töölepingu erakorralist ülesütlemist. Seejuures ei nähtu asja materjalidest see, kas hageja oleks töölepingu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles ütelnud ka siis, kui ei oleks esinenud TLS § 91 lg 2 p-s 3 ettenähtud alust. Kuigi kostja tööandjana vastutab tööaja (sh ületundide) arvestuse pidamise eest, on tulenevalt töölepingu p-st 6.2.1 sätestatust mõistlik eeldada, et andmed tehtud ületundide kohta esitab kostjale (oma vahetule juhile) hageja. Asja materjalidest nähtuvalt hageja seda koheselt ei teinud, vaid alles pärast 13.08.2020 e-kirja. Maakohus on õigesti leidnud, et hagejale oli tagatud

võimalus teavitada kostjat tehtud ületundidest juba enne 13.08.2020 e-kirja saamist ning hageja poolt kostjale etteheidetav tegevus ei ole käsitletav olulise rikkumisena TLS § 91 lg 2 p 2 tähenduses.

12.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud õigusabikuludest seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega ning ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamisega kokku 7 tunni eest summas 1260 eurot (7x150x1,2). Ringkonnakohtu istungil kinnitas kostja, et ta nõustub hageja eelnimetatud menetluskuludega. Lisaks jäävad kostja kanda hageja õigusabikulud seonduvalt ringkonnakohtu istungist osavõtmisega 40 minuti eest summas 120 eurot (0,66x150x1,2). Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 1380 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja