Põhihagi hind 3500 eurot Vastuhagi hind 14 876,71 eurot
Kohtuasi X ja Ci (C) õigusjärglaste Yi (Y), Z (Z) ning Fi (F) hagi Qi (Q) vastu pärandvara jagamiseks ning ühisomandi lõpetamiseks ja Qi (Q) vastuhagi X ja Ci (C) õigusjärglaste Yi (Y), Z (Z) ning Fi (F) vastu kahju hüvitamise ning pärandvara ja pärandvaral lasuvate kohustuste jagamiseks Menetlusosalised
Hageja ja/või vastuhagis kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja ja/või vastuhagis kostja: Ci (surnud 16.12.2016, isikukood xxxxxxxxxxx) õigusjärglased: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), Z (isikukood xxxxxxxxxxx) ja F (isikukood xxxxxxxxxxx) Hagejate poolel menetlusse kaasatud kolmas isik H Hagejate ja/või vastuhagis kostjate ning kolmanda isiku lepinguline esindaja: advokaat Risto Käbi Kostja ja/või vastuhagis hageja: Q (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx)
Asja arutamine kohtuistungil
29.09.2020 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses
Resolutsioon
1.Rahuldada X ja Ci (C) õigusjärglaste Yi (Y), Z (Z) ning Fi (F) hagi Qi (Q) vastu Ä ja Õ pärandvara jagamiseks ning ühisomandi lõpetamiseks 69/100-le korteriomandist XXX, Tallinnas (registriosa nr xxxxxxxx) ning Q tahteavalduste asendamiseks kinnistusraamatu kannete muutmisel.
2.Lõpetada Ä ja Õ pärandvara ühisus H ja Q vahel ja jagada Ä ja Õ pärandvaraks olev 69/100 korteriomandist XXX, Tallinnas (registriosa nr xxxxxxxx) selliselt, et
pärandvara jagamise tulemusena jääb ühisomandiks olev 69/100 korteriomandist H ainuomandisse.
Asendada käesoleva kohtuotsusega Q nõusolekud ja tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) kinnistusregistris korteriomandi 69/100 mõttelise osa asukohaga XXX, Tallinnas (registriosa nr xxxxxxxx) II jaos omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ainuomanikuna H (i.k xxxxxxxxxxx).
4.Välja mõista Hlt 13 330,80 eurot hüvitist Q kasuks omandi kaotamise eest korteriomandi XXX, Tallinnas (registriosa nr xxxxxxxx) ühisomandi mõttelisele osale.
5.Jätta rahuldamata Q vastuhagi X ja Ci (C) õigusjärglaste Yi (Y), Z (Z) ning Fi (F) vastu ühisomandi lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks kostja poolt taotletud viisil ning pärandvaral lauvate kohustuste jagamiseks ja kahju hüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine
6.Jätta X ja Ci (C) õigusjärglaste Yi (Y), Z (Z) ning Fi (F) ning H menetluskulud Q kanda.
7.Jätta Q menetluskulud tema enda kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb esitada menetluskulude nimekiri 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Vaidlustamata asjaolud ja menetluse käik.
1.Ä suri 09.01.2006.
2.Tema vara pärisid 1⁄2 osas Q (kostja ehk Ä poeg) ja 1⁄2 osas Õ (Ä teine abikaasa). Nimetatut tõendab Ä pärimistunnistus (I kd t/l 140-142).
3.Õ suri 02.05.2006.
4.Õ pärijateks olid tema pojad C ja X võrdsetes mõttelistes osades ehk kumbki päris 1⁄2 suuruse mõttelise osa oma isa pärandvarast. Nimetatut tõendab Õ pärimistunnistus (I kd t/l 140-142).
5.X, C ja Q pärisid oma vanemate järel 69/100 korteriomandist XXX, Tallinnas, mille tulemusena said neist korteriomandi mõttelise osa ühisomanikud (I kd t/l 6).
6.H on korteriomandi XXX, Tallinnas kaasomanik 31/100 mõttelises osas (I kd t/l 6).
7.Tulenevalt asjaolust, et C suri 16.12.2016 ehk käeoleva tsiviilasja menetluse ajal, astusid menetlusse C asemel tema õigusjärglased: tütar Z, poeg F ja abikaasa Y, kes pärisid igaüks võrdse mõttelise osa (1/3) C pärandist, mille tulemusena said Xst, Qst, Yst, Zst ja Fst 69/100 ühisomanikud korteriomandist XXX, Tallinnas (II kd t/l 90 ja 93).
8.16.02.2018 müüsid X, Z, F ja Y Hle oma mõttelised osad pärandvara ühisusest, mille hulka kuulus 69/100 mõttelist osa korteriomandist XXX, Tallinnas (II kd t/l 152-158), mille tulemusena on H korteriomandi XXX, Tallinnas 31/100 kaasomanik ja 69/100 ühisomanik koos Qga (II kd t/l 159).
9.Tulenevalt asjaolust, et Q ei andnud nõusolekut hagejate asendamiseks Hga, jättis kohus rahuldamata H taotluse hagejate asendamiseks (II kd t/l 165-166).
10.30.10.2019 kaasas kohus H menetlusse kolmanda isikuna hagejate poolel (III kd t/l 2729). Hagejate nõue ja selle põhjendused.
11.Tulenevalt kõigest eeltoodust on käesoleval ajal kohtu menetluses hagejate nõue jagada Ä pärandvara ja lõpetada ühisomand 69/100 kaasomandi osale korteriomandist asukohaga XXX, Tallinn, mis on kantud kinnistusraamatusse registriosa nr xxxxxxxx all, jättes selle H (isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandisse ning määrata, et H on kohustatud Qle (isikukood xxxxxxxxxxx) omandi kaotuse eest hüvitama 19 320 eurot. Samuti paluvad hagejad kohustada Qt (isikukood xxxxxxxxxxx) andma vajalikud nõusolekud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, mis on kantud kinnistusraamatusse registriosa nr xxxxxxxx all, seniste omanike kustutamiseks ja H (isikukood xxxxxxxxxxx) sisse kandmiseks korteriomandi ainuomanikuna.
12.Oma nõudeid kostja vastu põhjendavad hagejad järgmisega: - korteriomandi XXX, Tallinn 69/100 omanikuna kanti kinnistusraamatusse Ä 05.07.2005 (III kd t/l 12), s o ajal, mil ta oli abielus Õga, mistõttu oli korteriomandi mõtteline osa Ä ja Õ ühisvara; - asjaolu, et korteriomandi XXX, Tallinn 69/100 mõttelist osa oli Ä ja Õ ühisvara on tõendatud ka Harju Maakohtu 10.03.2008 kohtuotsusega tsiviilasjas 2-07-4561, millega jäeti rahuldamata Q hagi C ja X vastu, kus hageja palus tuvastada, et nimetatud korteriomandi mõtteline osa oli Ä lahusvara (II kd t/l 13-14); - Ä ja Õ abielu lõppes Ä surmaga 09.01.2006; - kuna H on tänaseks omandanud kõik Ä ja Õ pärandiga seotud õigused nende pärijate järel ning Hle kuulub ka 31/100 kaasomandist vaidlusalusele korteriomandile, Ql on seevastu õigus vaid 1⁄4-le Õ pärandist, jaguneb korteriomandi kui terviku osas H ja Q huvi nii, et Hle kuulub 331/400 ehk 82,75 % tervikust ja Qle 69/400 ehk 17,25 % tervikust, mis on oluline otsustamaks kes peaks saama korteriomandi omanikuks ja kellele tuleks välja maksta hüvitis. Seetõttu tuleks jagada Ä pärandvara ja lõpetada ühisomand 69/100 kaasomandiosale korteriomandist asukohaga XXX, Tallinn, mis on kantud kinnistusraamatusse registriosa nr xxxxxxxx all, jättes selle H (isikukood xxxxxxxxxxx) ainuomandisse ja määrates H poolt Qle (isikukood xxxxxxxxxxx) omandi kaotuse hüvitamiseks tasumisele 19 320 eurot ehk 17,25 % korteriomandi turuväärtusest, milleks on 112 000 eurot; - Qt (isikukood xxxxxxxxxxx) tuleks kohustada andma vajalikud nõusolekud korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn, mis on kantud kinnistusraamatusse registriosa nr xxxxxxxx all, seniste omanike kustutamiseks ja H (isikukood xxxxxxxxxxx) sisse kandmiseks korteriomandi ainuomanikuna; - Ä pärandvara jagamist eelpool toodud viisil peavad hagejad põhjendatuks ka seetõttu, et H elab nimetatud korteris alates 2013. aasta aprillikuust, alates 2018. aasta juunist on H teinud katastroofilises seisukorras olevas korteriomandis enda jõudude ja kuludega suuri
ning koormavaid koristustöid, mille tegemine oli eelduseks, et kinnisvarahindaja sai üldse käesolevas menetluses tõendina esitatud hinnangu korteriomandi väärtusele anda; - Q ei ole kunagi vaidlusaluses korteris elanud ning tal puudub igasugune emotsionaalne side sellega; - ka ei ole Q vähemalgi määral korteriomandi korrastamisse ja majandamisse panustanud ning ta ei ole ka seda majanduslikult võimeline tegema, mida kinnitavad juba tema korduvad taotlused kohtule riigi õigusabi saamiseks; - Hl puudub ka igasugune huvi olla korteriomandi kaasomanikuks Qga, kes pole valmis milleski kokku leppima või ka korteriomandi majandamisel muul viisil osalema;
13.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena Ä ja Õ pärimistunnistuse, kinnistusraamatu väljavõtted korteriomandi XXX, Tallinn kohta, Õ pärandvara ühisuse mõtteliste osade müügilepingu ja kinnistamisavalduse ning XXX, Tallinn hindamisakti. Kostja vastuväited ja nende põhjendused ning vastuhagi.
14.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema ja hagejad on korteriomandi XXX, Tallinnas 69/100 suuruse mõttelise osa ühisomanikud, sest on saanud selle Ä vara pärimise teel.
15.Korteriomand kuulus Äle tema surma hetkel, mistõttu pärisid tema pärandvara võrdsetes osades Q ja Ä üleelanud abikaasa Õ.
16.Kuna Õ suri 02.05.2006, pärisid tema vara võrdsetes osades tema pojad C ja X.
17.Kuna C suri 16.12.2016, on tema vara pärijateks tema lapsed Z ja F ning tema abikaasa Y.
18.Hageja on nõus, et ühisomand korteriomandi mõttelisele osale tuleb lõpetada, kuid palub jätta 69/100 mõttelist osa korteriomandist Q omandisse.
19.Q väidetel moodustas korteriomandi turuväärtus 01.08.2006 300 000 eesti krooni ehk 19 174,23 eurot, sest tegemist on põlenud korteriga, millest 1⁄2 on 9587,12 eurot, mille Q on kohustatud välja maksma teistele pärijatele.
20.Q hinnangul tuleb rahalise hüvitise väljamaksmisel hagejatele sellest summast maha arvestada aga pärandvaral lasuvad kohustused, muuhulgas kahjunõue, mille suurus on kindlaks tehtud pärandvara inventuuriga ning mis tekkis Ql kui yyy, Tallinnas omanikul korteris XXX, Tallinnas 09.01.2006 toimunud tulekahju tagajärjel.
21.Pärandvara nimekirjas märgitu kohaselt lasuvad Ä pärandvaral kohustused 178 000 eesti krooni ulatuses.
22.Ql tekkis väidetav kahju järgnevaga: - akende kinni katmine tuletõrje töö tagajärjel (klaasivaru keldris) - 6000 EEK - elektrijuhtmestiku asendamine - 4830 EEK - ülespanemata ripplae plaatide riknemine - 3000 EEK - vannitubades lõhki külmunud torustik ja WC potid – 36 000 EEK - kipskrohv-laepinna vahelae niiskus - riknemine – 110 000 EEK - seintel lahti rullunud tapeedi tagasi panemine + hallitustõrje - 2140 EEK - puitlaastplaadi ülespundumiste kõrvaldamine/asendamine - 650 EEK - soojavee boileri ja torustiku taastamine - 2500 EEK - mööbli niiskuskahjustused- 4000 EEK - pehme mööbli hallitamine - 440 EEK - tuppa toodud küttematerjali niiskumine - 1500 EEK - toiduainete varu riknemine külmkapi sulamise tõttu - 570 EEK - voodipesu ja linade hallitus - 724 EEK - muude niiskust sisse imavate esemete kahjustused – 1646 EEK - seintele kinnitatud riiulites olevad raamatud - 1600 EEK - koide poolt ära söödud Baltman'i pintsak - 2400 EEK Kokku tekkinud kahju 178 000 eesti krooni.
23.Q on seisukohal, et KOS § 11 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Juhul, kui korteriomanik kahjustab KOS § 11 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustuste rikkumisega teise
korteriomaniku omandit võib kannatanu nõuda omandi rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel korteriomaniku süüst sõltumata. Seega surnud Ä XXX, Tallinnas korteriomanikuna vastutab tema korteris toimunud tulekahju tagajärjel Qle tekitatud kahju eest summas 178 000 Eesti krooni, mis vastab 11 376,71 eurole.
24.PärS § 130 lg 1 järgi lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. Ä kui korteriomaniku vastutus teise korteriomaniku ees ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga, mistõttu oli Äl Q ees kohustus summas 11 376,71 eurot, mis läks üle ka Ä pärijatele.
25.Kuna Ä suri ja tema pärand avanes enne 01.01.2009, kuulub käesoleval juhul kohaldamisele enne 01.01.2009 kehtinud pärimisseadus. Enne 01.01.2009 kehtinud PärS 134 ja käesoleval ajal kehtiv PärS § 142 sätestavad, et pärandvara inventuuri käigus tuvastatud kohustused täidetakse pärandvara arvel seaduses sätetatud järjekorras. Kuna Ä pärandvaral lasuv ja inventuuri käigus väljaselgitatud kohustus on täitmata, kohaldatakse kohustuste täitmise järjekorda määrates kehtiva PärS sätestatut. PärS § 142 lg 1 p 2 kohaselt inventuuri käigus väljaselgitatud nõuded täidetakse pärandvara arvel teises järjekorras, pärast pärandaja matuse, tema perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ning inventuuri tegemise kulude täitmist.
26.Kuna käesoleval juhul on kannatanu ühtlasi ka pärijaks, kellele kuulub 50% Ä pärandvarast, moodustab hagejate kohustus hüvitada Qle pärandvaral lasuvad kohustused 50 % ulatuses ehk 5688,36 eurot.
27.Kuna Q peaks maksma hagejatele hüvitist 9587,12 eurot ja hagejad peaksid hüvitama Qle pärandvaral lasuvatest kohustustest 5688,36 eurot, palub Q vastastikused kohustused tasaarvestada ja kohustada Qt välja maksma hagejatele pärandvara enamsaadu eest hüvitist 3898,76 eurot (9587,12 - 5688,36).
28.Oma vastuväidete ja vastuhagi tõendamiseks esitas kostja Ä ja Õ pärimistunnistuse, Q poolt 01.08.2006 koostatud Ä pärandvara inventuuriakti ja XXX, Tallinn kaasomanikelt laekumata kommunaalmaksete saldo perioodi mai 2005 – detsember 2007 kohta. Hagejate ja kolmanda isiku seisukoht kostja vastuhagile.
29.Hagejad ja kolmas isik on seisukohal, et Q nõue kahju hüvitamiseks on aegunud, sest tulekahjust, mis väidetava kahju Qle tekitas on möödunud rohkem kui 10 aastat.
30.Lisaks eeltoodule ei ole Q ka tõendanud, et tal väidetav kahju üldse tekkinud on. Asjaolu, et ta ise selle Ä pärandvara nimekirja märkis, ei tõenda kahju tekkimist. Kostja seisukoht vastuhagi aegumise osas.
31.Q on seisukohal, et tema hagi kahju hüvitamiseks ei ole aegunud, sest tema nõue on esitatud pärandvarasse ning tegemist on pärandvaral lasuva kohustusega, mille aegumine peatus TsÜS § 166 kohaselt alates ajast, mil Q sai teada pärijatest 23.04.2015, mil anti välja pärimistunnistus.
Kohtuotsuse põhjendused.
32.Kohtu käsutuses olevad dokumentaalsed tõendid tõendavad järgmist: - Ä, kes oli Õ abikaasa ja Q ema, suri 09.01.2006; - Õ ja Q pärisid kumbki 1⁄2 mõttelise osa Ä pärandvarast; - Õ suri 02.05.2006; - Õ pärijateks olid tema pojad C ja X võrdsetes mõttelistes osades ehk kumbki päris 1⁄2 suuruse mõttelise osa oma isa pärandvarast. Kõike eeltoodut tõendab Ä ja Õ pärimistunnistus (I kd t/l 140-142).
33.Kuna Ä ja Õ olid abielus kuni Ä surmani 09.01.2006 (vaidlus puudub, tõendab ka pärimistunnistus) ning Ä ja Õ ei olnud sõlminud abieluvaralepingut ega ühisvara jagamise lepingut, kohaldus nende varasuhtele ühisvararežiim.
34.Seega oli Ä ja Õ ühisvaraks muuhulgas ka 69/100 mõttelist osa korteriomandist XXX, Tallinnas. Nimetatut tõendavad kinnistusraamatu väljavõte, mille kohaselt kanti Ä esmakordselt kinnistusraamatusse 69/100 mõttelise osa omanikuna 05.07.2005 (III kd t/l 12) ja ka Harju Maakohtu 10.03.2008 kohtuotsus tsiviilasjas 2-07-4561, millega jäeti rahuldamata Q hagi C ja X vastu, kus hageja palus tuvastada, et nimetatud korteriomandi mõtteline osa oli Ä lahusvara (II kd t/l 13-14).
35.Eeltoodust tulenevalt kuulus Õile pärast tema abikaasa Ä surma omandiõiguse alusel pool korteriomandi 69/100 mõttelisest osast ning ta päris oma abikaasa järel enne 01.01.2009 kehtinud pärimisseadustiku § 16 lg 1 p 1 alusel 1⁄4 korteriomandi mõttelisest osast.
36.Q päris aga oma ema Ä järel 1⁄4 korteriomandi XXX, Tallinnas 69/100 mõttelisest osast vastavalt pärandi avanemise ajal ehk enne 01.01.2009 kehtinud PärS § 13 lg 1 sätestatule.
37.Tulenevalt asjaolust, et Õ suri 02.05.2006 (vaidlus puudub, tõendab ka pärimistunnistus), pärisid tema osa korteriomandi XXX, Tallinnas 69/100 mõttelisest osast tema pojad C ja X 1⁄2 mõttelises osas vastavalt PärS § 13 lg 1 sätestatule.
38.Kõige eeltoodu alusel oli Ql õigus pärast oma ema surma 69/400-le (1/4 69/100-st), Xl õigus pärast oma isa surma 207/800-le (1/2 207/400-st) ja Cl pärast oma isa surma 207/800-le (1/2 207/400-st) korteriomandi XXX, Tallinnas 69/100 mõttelisest osast.
39.Tulenevalt asjaolust, et C suri käeoleva tsiviilasja menetluse ajal 16.12.2016, pärisid C õigusjärglased: tema tütar Z, poeg F ja abikaasa Y, igaüks võrdse mõttelise osa (1/3) C pärandist, mille tulemusena said Xst, Qst, Yst, Zst ja Fst 69/100 ühisomanikud korteriomandist XXX, Tallinnas (II kd t/l 90 ja 93) ning Zl, Fl ja Yl oli õigus 69/800-le (1/3 207/800-st) korteriomandi XXX, Tallinnas 69/100 mõttelisest osast.
40.H on korteriomandi XXX, Tallinnas kaasomanik 31/100 mõttelises osas (I kd t/l 6), mille osas vaidlus puudub.
41.Vaidlus puudub ka selles, et 16.02.2018 müüsid X, Z, F ja Y Hle oma mõttelised osad Õ pärandvara ühisusest, mille hulka kuulus ka 69/100 mõttelist osa korteriomandist XXX, Tallinnas (II kd t/l 152-158), mille tulemusena on H korteriomandi XXX, Tallinnas 31/100 kaasomanik ja 69/100 ühisomanik koos Qga (II kd t/l 159).
42.Pärandvara jagamisel juhindub kohus alates 01.09.2009 kehtiva PärS § 184 sätestatust, mille kohaselt jagatakse pärandvara kaaspärijate vahel kehtiva PärS § 152 lg 1 alusel. Osundatud seadusesätte kohaselt tuleb pärandvara jagamisel määrata kindlaks millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale, kusjuures pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, ning AÕS § 77 lg 2, mis reguleerib asja jagamist kaasomandi lõpetamisel ja sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.
43.Arvestades kohtuotsuse p-s 40 märgituga, mille kohaselt on H korteriomandi XXX, Tallinnas 31/100 mõttelise osa kaasomanik ja 69/100 ühisomanik koos Qga, mida tõendab ka kinnistusraamatu väljavõte (II kd t/l 159), tuleb pärandvaraks olev 69/100 mõtteline osa korteriomandist XXX, Tallinnas jagada vastavalt kummagi osa suurusele pärandvarast.
44.Kuna kohus jõudis kohtuotsuse p-s 38 järeldusele, et Ql on õigus saada oma ema pärandist 69/400, on Hl õigus saada korteriomandi ühisomandi osast 207/400.
45.Kuna käesoleval juhul soovivad nii H kui ka Q saada korteriomandi XXX, Tallinnas
69/100 mõttelise osa omanikuks, tuleb kohtul hinnata kummal ühisomandikest on suurem õigustatud huvi saada korteriomandi mõtteline osa omale.
46.Kohus asub seisukohale, et arvestades asjaoluga, et H on korteriomandi XXX, Tallinnas kaasomanik 31/100 mõttelises osas ning korteriomandi 69/100 ühisomandi osast on tal õigus saada 207/400 ja Ql on õigus vaid 69/400-le korteriomandi ühisomandi osast, Hl on olemas rahalised vahendid Qle tema osa omandiõiguse kaotamise eest hüvitise koheseks väljamaksmiseks, mida Ql ei ole, mida kinnitab asjaolu, et viimane on korduvalt taotlenud kohtult riigi õigusabi, H elab vaidlusaluses korteris alates 2016. aastast, kuid Q ei ole seal kunagi elanud ning H on panustanud alates 2018. aastast vaidlusaluse korteriomandi koristamisse ja selle elamiskõlblikuks muutmisse, peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks lõpetada Ä ja Õ pärandvara ühisus ja ühisomand korteriomandi XXX, Tallinnas 69/100-le mõttelisele osale ja jätta korteriomandi mõtteline osa pärandvara jagamise ja ühisomandi lõpetamise tulemusena Hle ning Hlt välja mõista hüvitis Q kasuks omandiõiguse kaotamise eest.
47.Arvestades asjaoluga, et korteriomandi XXX, Tallinn turuväärtus on käesoleval ajal 112 000 eurot, mida tõendab RE Kinnisvara AS poolt koostatud hindamisakt (III kd t/l 110127), millest ühisomandi osa moodustab 69/100 ehk 77 280 eurot, millest omakorda on Ql õigus saada 69/400, kuulub Hlt Q kasuks väljamõistmisele 13 330,80 eurot (77.280 : 400 x 69) omandiõiguse kaotamise eest.
48.Kohus, juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-65-10 punktis 20 märgitust, mille kohaselt on kaasomandi lõpetamine kohtus materiaalõiguslikult tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lõike 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduste asendamine ja kohtul tuleb tuvastada soovitud õigusmuudatuse tegemiseks vajalikud tahteavaldused, mida on võimalik kohtuotsusega asendada ning kohtuotsuse resolutsioonist peab selguma milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab, kusjuures AÕS § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti ja kande tegemiseks on KRS § 341 järgi nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, on käesoleval juhul tahteavaldusteks, mille Q korteriomandi XXX, Tallinnas 69/100 mõttelise osa ühisomanikuna peab andma selleks, et H saaks korteriomandi omanikuks pärandvara ühisomanikuks olemise asemel, tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohase kande tegemiseks. Asjaõiguslepinguga lepivad pooled kokku kinnistu osa ülemineku H omandisse, kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne, mille kohaselt korteriomandi mõtteline osa on H ja Q ühisomandis kustutatakse ja tehakse uus kanne uue omaniku kohta.
49.Eeltoodust tulenevalt asendab kohus kohtuotsusega Q nõusolekud ja tahteavaldused (kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 tähenduses) korteriomandi asukohaga XXX, Tallinnas (registriosa xxxxxxxx) teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi XXX, Tallinnas (registriosa xxxxxxxx) ainuomanikuna H.
50.Q vastuhagi osas nõustub kohus hagejatega, et Q oma nõuet Ä pärandvarasse tõendanud ei ole, mistõttu seda rahuldada ka ei saa.
51.Kohus selgitas kostjale oma 29.09.2020 kirjas millised on tema nõude rahuldamise eeldused, millistest seadusesätetest kohus kostja nõude läbivaatamisel juhindub ning mida peab kahju hüvitamise nõude esitaja tõendama, et tema nõue rahuldatud saaks (III kd t/l 81). Kostja ühtki tõendit temal väidetava kahju tekkimise kohta ei esitanud. Kohtu hinnangul Q enda poolt 01.08.2006 koostatud Ä pärandvara inventuuriakti ja XXX, Tallinn kaasomanikelt laekumata kommunaalmaksete saldo perioodi mai 2005 – detsember 2007 Qle väidetavalt tekkinud kahju ja nõuet pärandvarasse ei tõenda,
mistõttu tuleb tema vastuhagi pärandvaral lasuvate kohustuste jagamiseks jätta rahuldamata.
52.Kuna kohus asus kohtuotsuse eelmises punktis seisukohale, et Ql nõuet Ä pärandvarasse ei ole, ei võta kohus kohtuotsuses seisukohta hagejate väidete osas Q nõude aegumise kohta. Menetluskulude jaotamine.
53.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
54.Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja jätab rahuldamata vastuhagi, peab kohus põhjendatuks jätta kostja menetluskulud tema enda kanda ja hagejate ning kolmanda isiku menetluskulud kostja kanda.
55.Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse käesoleval juhul kindlaks pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist, sest kohtul ei ole õnnestunud hagejate ja kolmanda isiku menetluskulude nimekirja kostjale kätte toimetada nagu sätestab TsMS § 176 lg 7. Tsiviilasja hind.
56.Kohus on seisukohal, et juhindudes PärS § 147 sätestatust tuleb pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldada kaasomandi sätteid ning kuna TsMS § 132 lg 4 kohaselt loetakse kaasomandi lõpetamise nõue hagihinna tähenduses mittevaraliseks nõudeks ja sama paragrahvi lõike 11 kohaselt on mittevaralise hagihinna puhul hagihind 3500 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhihagi hind käesolevas asjas 3500 eurot.
57.Q vastuhagi hinna kindlaksmääramisel juhindub kohus samuti PärS § 147 ja TsMS § 132 lg 4 sätestatust, mille kohaselt on vastuhagis esitatud ühisomandi lõpetamise nõude hagihind 3500 eurot, millele lisandub vastuhagis esitatud kahju hüvitamise nõue 11 376,71 eurot, mis teeb kokku Q hagi hinnaks 14.876,71 eurot. /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 18.08.2023. a otsusega nr 2-1510206.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.