Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.

Kohtuotsuse kirjeldav osa

aprillis sõiduki, mida ei ole võimeline ülal pidama ja selle osamakseid tasuma. Perel on olemas sõidukorras sõiduk, mida laste ema on igapäevaselt kasutanud. Kostjate ema algatas täitemenetlused ilmselt eesmärgiga saada raha sõiduki finantseerimiseks. Täitemenetluse alustamisel on iga kostja nõue hageja vastu 2835 eurot ajavahemiku 01.09.2018 kuni 31.05.2020 eest. Hageja pidas nimetatud ajal kostjaid 100% ulatuses vahetult ülal ning tegeles nende kasvatamisega. Hageja on alates 27.04.2020 töötu. Kostjate ema on ainult ühel korral 06.05.2020 palunud hagejal osaleda pooles ulatuses kostjate riiete kulu kandmisel. Eelnevalt on kostjate ema esitanud pisisoove väiksemate laste kulude või enda transportimise kohta, mis illustreerivad muuhulgas ühist laste kasvatamist. Hageja taotleb sundtäitmiste täies ulatuses lubamatuks tunnistamist (I kd, tl-d 2-5). Kostjad ja kostjate ema elavad alates 2018.a septembrist ühises elamus hagejaga. Hageja peab absurdseks kostjate ema väiteid selle kohta, et elatakse eraldi majaosades. Maja ei ole osadeks jaotatud. Kostjad said tagasi oma toad, välja arvatud G V, kes kolis I Vi tuppa, sest kostjate ema hõivas I Vi toa. Hageja peab absurdseks väidet, et ta ei ole osalenud laste kasvatamises. Hageja on piisavalt kursis laste õppetööga ning käinud ainsana lastega hambaarsti juures, võtnud osa nende mängudest, neid õpetanud ja nendega reisinud. Hageja viis kogu xxx töötamise ajal G Vi kooli oma autoga, sest kostjate ema läks varem tööle. Kõik sõidud tehti hageja autoga. Hageja peab absurdeks väidet, et ta on olnud viimastel aastatel pidevalt töötu. Hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel oli alates 2018.a sügisest kokkulepe, et nad elavad koos, kasvatavad ühiselt lapsi ja kannavad võrdselt kõik kulud. Kui tööd ei ole, ei ole võimalik maksimaalselt kanda laste kulusid. Hageja kulutused on olnud järgmised. Riiklik suure pere toetus, millest 250 eurot peaks olema ühe vanema osa. Kostja G Vi xxx ligikaudu 161 eurot kuus, millest 80 eurot on hageja osa. Majalaen 200 eurot kuus, millest laste osa on 120 eurot ning millest hageja maksab 60 eurot. Elektrimakse ligikaudu 140 eurot kuus, millest laste osa on 84 eurot, millest hageja kulu on 42 eurot. Vee- ja kanalisatsioonimakse keskmiselt 60 eurot kuus, millest hageja kulu lastele on 18 eurot. Interneti- ja televisioonikulu keskmiselt 30 eurot kuus, millest hageja kulu lastele on 9 eurot. Laenukindlustus 14 eurot kuus, millest laste osa on 8 eurot. Auto, maja ja majatarvete kindlustus ligikaudu 20 eurot kuus, millest laste osa on 12 eurot. Auto kütuse ja remondikulud ligikaudu 100 eurot kuus, millest laste osa on 60 eurot. Kulutused söögile ligikaudu 300 eurot kuus, millest laste osa on 180 eurot. Muud kulutused, reisid, kingid, õppevahendid ligikaudu 20 eurot kuus. Selle arvestusega tuleb kokku 739 eurot kuus, mis ületab tunduvalt määruses kokku lepitud 400 eurot (I kd, tl-d 175-176). Laste ema on elanud koos lastega ja laste isaga koos kogu aeg. Hageja on esitanud tõendid väljavõtete näol, kust on näha tehtud kulutused. Kostjatel võiks õigus olla vähemalt sellele summale mis määruses välja toodud ehk 135 eurot kuus lapse kohta. Vanemate vahel oli kokkulepe, et mingit elatist ei maksta. Seepärast ei pöördunud hageja varem kohtu poole elatisemääruse tühistamiseks. Samal põhjusel ei pöördunud laste ema varem elatise nõudega täituri poole. Tegemist on aastatetaguse perioodiga ning iga lapse kohta tehtud umbkaudsed kulutused on üsna keerulised. 2010.a aastal valminud kuuetoalises õhksoojuspumba-, põranda- ja ahiküttega kivimajas xxx külas on olemas privaatsed lastetoad. R Vil tuba pindalaga 16m2 ning G Vil ja I Vil ühiselt tuba pindalaga 16m2. E I võttis naastes G Vi toa enda kasutusse. Laste kasutada on ühiskasutuses suur tuba köögiga ligikaudu 40m2, koridor, WC, duširuum saunaga, sahver, külalistetuba, garaaž rataste hoidmiseks, kelder ja suur õu kasvuhoonega. Laste ema ja isa kasutada on privaatruumid pindalaga 35m2, ühiselt kasutada on 144m2. Sarnase elamu üürihind naaberkülas xxx on 1300 eurot kuus. xxx asuva kolmetoalise korteri üür on 580 eurot, mis teeb laste ja ühe vanema kuluna 145 eurot lapse kohta. Laste ema ei ole majasse rahaliselt praktiliselt midagi panustanud. Kogu ehitus toimus hageja, tema sõprade ja isa abil. Hageja on panustanud majja isikliku korteri müügist saadud raha. Hageja on majalaenu maksnud üle 10 aasta ainuisikuliselt. Hageja on lisanud tabeli kulutustega igale lapsele eraldi kuude lõikes. Vastava aasta ja kuu vastavad kulud võetud vastava kuu kontoväljavõttelt. Täiesti võimatu oleks iga lapse kohta eraldi kommunaalkulu välja tuua vastavalt tema kasutusele ja pealegi pole need kulud just väga suured -seega olen need jaganud pereliikmete vahel võrdselt. Kommunaalkulud läksid maksmisel pooleks – seega siis jagatud makse kümnega. Kuna toitu ostis ka laste ema, siis võtab hageja arvesse, et ostis ühisesse külmkappi toitu endale ja lastele. Hageja jagab enda tehtud kulutused söögile ja joogile neljale. Kulude arvestus käis toidupoe maksete liitmisel väljavõttel, jättes komakohad välja. 3 (12)

Üksjagu toidukuludest puudu 2019 aasta panga väljavõtetes, kuna hageja sõitis taksot ja toidupoest ostis siis enamasti klientidelt saadud sularaha eest. Tabelisse läks keskmine kuu toidukulu. Hagejal läheb raskeks transpordikulude arvutamisega. Suurim kulu muidugi kütusekulu, kuid lisada tuleks ka auto (xxx2009.a) järelmaks ja/või soetamiskulud 5 aasta peale(116 eurot kuus -auto maksumus oli 7000 eurot), samuti kohustuslik autokindlustus 120 eurot aastas, ülevaatus 30 eurot aastas, remondikulud ca 300 eurot aastas, rehvide vahetus ja uued rehvid min 60 eurot aastas (väljavõtetel leiab vastavad kulud). Kokku siis ca 158 eurot kuus. Kui võtta, et lapse otseseks vajaduseks tehti vaid kümnendik sõitudest, siis see juba 16 eurot kuus. 2019.a tehti 1500 euro eest suurem autoremont, aga kuna taheti makset sularahas, siis keerukas ka tõestada. Ilma autota aga selles piirkonnas pea võimatu toimetada. Lastega seotud sõite oli iga nädal mitmeid kordi. Hageja käis vähemalt 3-4 korda poes iga nädal, viis G Vi kooli, tõi mõnikord lapsi koolist või linnast või sünnipäevadelt koju, lisaks sõidud vanavanemate juurde ja matkad. Laste ema käis samuti sageli poes ja vedas lapsi ja vahel ostis ka kütust autosse. Kunagi pole ta aga kandnud muid autokulusid. Loomulikult ei saa kuidagi öelda, et kütus oli mul tasuta tööandja poolt – sellevõrra oli lihtsalt palk väiksem. Minimaalne nädala kilometraaž poodi ja tagasi ning G Vi vedu juba - 60km ja kui võtta, et 8l /100-le kilomeetrile ja liitri hind 1,1 eurot -saame kuus 20 euro eest juba poesõite. Riiete ja õppevahendite, trennide kulu võttis hageja tabelisse riiklikust suure pere toetusest (500 eurot kuus), millest pool peaks olema nn ühe vanema osa. Riideid küll enamasti ostnud laste ema, sest tema arvele laekub toetus. Hageja on palunud tal eraldada pool toetuse rahadest, et ise osta lastele riideid ja finantseerida muid kulusid, aga sellest on ta kategooriliselt keeldunud. Samuti maksnud ta sellest riiklikust rahast laste huviringide ja mobiilteenuste ja muu eest. Hageja on õppevahendeid ostnud oma raha eest, aga need siis enamasti suurtest poodidest koos toiduainetega. G Vi puudetoetus on 160 eurot kuus ja sarnaselt suure pere toetusega lisanud sellest pool ka tabelisse hageja osana. Väide, et ma pole hageja ei ole G Viga tegelenud, pole loomulikult tõsi. Hageja on viinud teda erinevatel põhjustel haiglasse, kooli ja reisidele, on kursis tema tegemistega koolis ja mujal, käinud xxx tema raviarsti vastuvõtul ja mitmed korrad teraapilises ujumises. Tarbiti koos mõlema vanema ostetud toite ja ühele inimesele selgelt need kulud suured. Hageja ei hakanud tabelisse lisama eraldi ka iga-aastaseid sünnipäeva- ja jõulukingi kulutusi (vähemalt 20 eurot lapse kohta ja kingid ostsime eraldi). R Vi sünnipäevaks ostetud ratas maksis juba kahepeale 150 eurot ja laptop 200 eurot kahe peale. Lisaks siis väiksemad kulud taskuraha ja teiste laste sünnipäevakinkide näol – tavaliselt 5-10 eurot korraga. Hageja on 2019.a septembris makstud 26 eurot R ekskursiooniraha (kuu väljavõttelt). Hageja on käinud igaaastaselt paar korda käinud kõigi lastega hambaravis ja registratuuris on hageja maksnud 5-eurosed tasud. Lisaks veel väljas söömised, loomaaias ja xxx vanavanemate juures käimised jne. Hageja on ostnud ühiskasutatavat mööblit suurde tuppa 500 euro eest sel ajal. Tammepuidust Jyski söögilaud ja 6 tooli vanavara ärist. Lisaks veel 611 eurone kasvuhoone järelmaksuga, mida samuti kasutavad kõik. Laste poolt koroona ajal kasutatavad lauaarvutid hageja soetatud ja uuendatud. Laste ema ostnud samal ajal vaid oma tuppa kušeti ja riidekapi. Lastele ostnud tulumaksu tagastusest sel perioodil vaid praeguseks lagunenud kirjutuslaua, toolid ja riidekapi. Ka 500 eurose sae ostu osa kuludest tuleks jagada, kuna hageja saeb oma metsas puid ja on kasutanud neid maja kütteks. Praegu muidugi seisab mitu ruumi palke krundil, kuna keeruline äravedu korraldada. Ka maal on kulunud suured, summad krundi korrashoiuks ja parenduseks. Need pole küll otsesed laste kulud, kuid kaudselt siiski lastega seotud, sest lastele see maa ju jääb. Selge on see, et antud situatsioonis ei saaks hageja kuidagi usaldada sellise diagnoosiga vanemale mingisuguseidki rahasummasid. Haiguskirjelduses on selgelt välja toodud, et maania perioodil võib isik teha ebaratsionaalseid rahakulutusi. Seda tõestas ka autoost endale 2020.a kevadel. Hoolimata sellest, et ühiskasutuses juba oli auto ja hageja olin just koroonaperioodi tõttu töötuks jäänud ning ei kasutanud niikuinii eriti seda. Koroonaperioodil ja ka eelneval perioodil on laste emal piisavalt olnud vahendeid, et osta külmkapp toitu täis ja hiljem siis pool riknemise tõttu ära visata. Osta lastele bränditooteid selga, maksta laste mobiili- ja kooliarved, muretseda uued telefonid ja kallid kingid, osta endale suhteliselt uus auto (pole ühiskasutuses!), oma tuppa kallis täispuidust riidekapp, diivan ja kušett, käia autoga suvistel reisidel ning motellides ööbimas. Ei paista kuskilt sedamoodi välja, et laste esmavajaduste jaoks jääks raha puudu. Pigem soovitakse ikka oma elukvaliteeti parandada. Laste ema mitmed korrad ähvardanud (viimati 2020.a kevadel), et kolib uuesti lastega välja ja paneb siis maksimum alimendid peale. Kuna laste ema väidab, et hageja kulutab lastele proportsionaalselt liiga vähe ja sellest ei piisa, mis hageja on 4 (12)

panustanud, siis soovib hageja kohtult, et nõutaks ka ühtlasi laste ema tehtud kulutused lastele ja loomulikult ikka need summad, mis ta panustanud vaid oma palgarahast, mitte riigilt saadud toetustest! Nagu tabelist näha – on hageja poolne panus iga lapse kohta selgelt üle 300 euro kuus (II kd, tl-d 12-13).

hageja ei maksa lastele elatist ega toeta neid kohaselt. Hageja asus 2020.a märtsis nõudma kostjate seaduslikult esindajalt poolt tema arvele laekuvast peretoetusest eesmärgiga remontida autot. Auto on peaaegu 95% hageja kasutuses, kelle töökoht asus xxx. Kostjate seaduslik esindaja ei kasutanud hageja autot igapäevaselt, vaid paaril korral nädalal toidupoes käimiseks, ostes seejuures eraldi bensiini. Kostjate seaduslik esindaja ei nõustu hageja väitega, et ta alustas elatise sissenõudmist täitemenetluses enda auto ostu finantseerimiseks. Kostjate seaduslik esindaja saab ise autoga kaasnevate kuludega hakkama, sest oli kaks aastat kogunud raha sissemaksuks ning saanud suurema osa vajalikust summast laenuks lähisugulaselt, kellele maksab tagasi intressivabalt. Kostjate seaduslik esindaja vajab autot, et sõidutada xxx laps G V kooli õpetajale järelevalve all üleandmiseks ning talle enne pikapäevarühma lõppu järele minemiseks. Kostja G Vil on xxx. Kostjate seaduslik esindaja on osalise töövõimega isik. Auto kergendab kostja seadusliku esindaja igapäevast toimetulekut, sest kostjate seaduslikul esindajal on võimalik käia poes, transportida lapsi. Laste hagejaga ühes majas elamine ja laste ühine kasvatamine ei ole võrdsustatav laste ülalpidamisega. Hageja arvab, et peretoetused katavad kõik laste kulud toidule, riietele, huvialadele, hügieenitarvetele , koolitarvetele, meelelahutusele ja taskurahale, klassirahadele ja nii edasi. Üldistatult peab kostja seaduslik esindaja enda palgast ja muudest sissetulekutest katma enda ja kolme lapse kulud, hageja saab pärast eluasemekulude osalist tasumist jääva summa ainult endale kulutada. Hageja on pööranud hagis erilist tähelepanu kostjate seadusliku esindaja ja tema lähedaste tervislikule seisundile ning esitanud seejuures valeväiteid. Kostja seaduslik esindaja palub need jätta tähelepanuta, sest need ei puutu asjasse. Kostjate seaduslik esindaja palub jätta hagi täielikult rahuldamata tõendamatuse ja alusetute väidete tõttu ning menetluskulud jätta hageja kanda (I kd, tl-d 65-69). Kostja seaduslik esindaja ei kinnitanud videoistungil, et 2018.a asuti elama ühise perena. Hageja sellekohane väide on vale. Lastega samale aadressile tagasi kolimine ei tähenda, et oldi pere selle traditsioonilises tähenduses. Hageja väide selle kohta, et kostjate seaduslik esindaja hõivas kostja G Vi toa, on vale. Hageja käskis kostja G Vil asuda elama kostja I Vi tuppa, sest maja niinimetatud külalistetoa oli hageja läbi Booking-keskkonna välja üürinud. Enne kostjate ja nende seadusliku esindaja xxx kolimist elasid hageja ja kostjate seaduslik esindaja eraldi tubades: kostjate seaduslik esindaja kasutas magamistuba ning hageja külalistetuba. Pärast kostjate ja nende seadusliku esindaja tagasi kolimist kasutas hageja magamistuba ainuisikuliselt. Seetõttu ei saanud kostjate seaduslik esindaja tagasi oma endist magamistuba. Hageja ja kostja koos lastega on olnud aastaid kaks eraldi leibkonda. Hageja väide laste kasvatamises osalemise kohta on paljasõnaline. Laste igapäevast koolitööd puudutav suhtlus on olnud peaaegu 100% kostjate seadusliku esindaja kanda. Stuudiumis ei ole kostjate seaduslik esindaja näinud mitte ühtegi hageja kirjutatud teadet. Hageja ei ole osalenud lastega seotud arenguvestlustel, käinud koolis vanemate koosolekutel. Kostjate seadusliku esindaja hallata on olnud nii laste huvitegevusega seotud kulud kui asjaajamine. Hageja ei ole esitanud tõendeid laste kasvatamisega tegelemise kohta. Hageja väited reiside kohta jäävad kostjate seaduslikule esindajale arusaamatuks. Aastas korra Pärnusse vanaema juurde sõitmist ei saa nimetada reisiks. Hageja on jätnud pea kõik lastega seonduvad kohustused kostjate seadusliku esindaja kanda. Laste eest hoolitsemine tähendab seda, et lapsevanem osaleb aktiivselt igapäevastes asjades – ostab ja valmistab lastele süüa, muretseb lapsele vajalikud riided ja jalanõud; tagab lapsele turvalise elukeskkonna; tagab, et lapsel on olemas eluliselt vajalik; korralik mööbel ja kõik õppimiseks vajalik; suhtleb vajadusel kooliga ja on teadlik oma lapse liikumisest väljaspool kodu, kuulab oma lapse muresid ja tegeleb lastega igapäevaselt. Kostja G Vile on xxx valla poolt ette nähtud ujumas käimine. Hageja on käinud kostja G Viga ujumas ühel korral, sest hageja on avaldanud, et talle ei meeldi spaad. Hageja ei ole panustanud laste huvitegevusse, tundnud huvi lastetoa remondi ja lagunenud mööbli väljavahetamise vastu. Kostjad R V ja I V vajavad breketiravi, mille maksumus ühe lapse kohta on 2000 kuni 3000 eurot. Hageja on ravivajadusest teadlik ning arvab, et kulud võiks jääda kostjate seadusliku esindaja kanda, sest tema arvele laekub suure pere toetus. Kostjate seaduslik esindaja viis kostja G Vi oma autoga kooli hageja xxx töötamise ajal, sest läks varem tööle. xxx jääb Kehrasse tööle sõites nii-öelda „tee peale“ ja lapse hommikul kooli viimiseks pidi hageja tegema 1 km kõrvalepõike. xxx maksis seejuures kogu hageja töölesõiduga seotud bensiinikulu kinni. Kostjate seaduslik esindaja ostis auto kasutamise eraldi kütust. Hageja näitab kostjate seadusliku esindaja panust majapidamisse meelega tegelikust väiksemana. Hageja väide selle kohta, et hageja ja kostjate 6 (12)

seaduslik esindaja vahel oli suuline kokkulepe koos elamiseks, laste ühiseks kasvatamiseks ja võrdselt kõigi kulude kandmiseks, on vale. Kostjate seaduslik esindaja on tasunud poolt laenu ja eluasemekulusid, kuid hageja ei ole maksnud poolt järgmistest lastega seonduvatest kuludest: toit, riided ja jalanõud, hügieenitarbed, mobiilikulud, taskuraha, koolitoit, huvitegevus, koolitarbed, laste klassirahad, laste sõprade sünnipäevakulud, laste sünnipäevapidude korraldamise kulud, vitamiinid, ravimid. Kostjate seaduslik esindaja ei mäleta, et hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel oleks olnud kokkuleppeid, kuid kindlasti ei olnud kokkulepet, et kostjate seaduslik esindaja kannab üksi kõik lastega seotud kulud. Riiklik suure pere toetus ja kostja G Vi puudetoetus ei ole hageja kulud. Kostjate seaduslik esindaja leiab, et kui hageja hinnangul maksab hageja majalaenu 60 eurot kuus laste eest, tasub järelikult ka kostjate seaduslik esindaja laste eest 60 eurot. Hageja arvutused elektrikulu, vee- ja kanalisatsioonimakse ja interneti- ning televisioonikulu kohta põhinevad ebaõigel arvestusel, et majas elas viis elanikku. Hageja kasutas osa majast üüritoana. Kostjate seaduslik esindaja on kuludest maha arvestanud 1/6 üürnike osa. Kolme lapse osa nimetatud kuludest on 115 eurot kuus, millest ühe vanema osa on 57,50 eurot. Selle summa on kostjate seaduslik esindaja laste eest ka tasunud. Kostjate seaduslik esindaja leiab, et kindlustuskulud ei ole lastega seotud kulud. Hageja ei kandnud transpordikulusid. Kulutused toidule ei ole tõendatud. Hageja ostis sööki peamiselt endale, suurem osa ostetust oli mõeldud talle igaõhtuse alkoholi kõrvale snäkiks. Nädalased kulutused nelja inimese söögile ja esmatarbekaupadele perioodil 11.03.2021 kuni 17.03.2021 olid 220,91 eurot ehk 55,22 eurot inimese kohta. Kolme lapse kulud ühes kuus on seega 662,73 eurot. Kostjate seaduslik esindaja usub, et kulutused laste toidule ja esmatarbekaupadele ühes kalendrikuus jäid samasse suurusjärku ka september 2018 kuni mai 2020. Peretoetused katavad sisuliselt laste söögiraha ja hügieenitarvete kulud. Kostjate seadusliku esindaja maksta on R Vi trennid ja I Vi kunstikooli, laste mobiilidega seonduvad kulud, G Vi koolitoit, kõik lastele ostetud riided ja jalanõud, laste klassirahad, kooliekskursioonid, ravimid, laste mööbel jne. Kostjate seaduslik esindaja on tasunud pooled kulud seoses laste eluasemekuludega ja maksnud poolt eluasemelaenu. Hageja ei ole oma lapsi kohaselt toetanud ega osalenud õiglaselt laste ülalpidamiskulude katmisel. Samuti ei ole hageja tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid (I kd, tl-d 180-183). Hageja ei ole esitanud kohaseid tõendeid selle kohta, et ta on kostjaid vastavalt ülal pidanud. Kostjate seaduslik esindaja vaidleb vastu hageja väitele, et hageja ja kostjate seadusliku esindaja vahel oli kokkulepe, et hageja elatist ei maksa. Hageja ei ole oma väidet tõendanud. Kui hageja 2018.a septembris soovis kostjate seaduslikult esindajalt vastavasisulise dokumendi allkirjastamist, keeldus kostjate seaduslik esindaja sellest. Hageja 10.05.2021 esitatud tabel, milles hageja toob välja tema poolt arvestatud kogukulutused endale ja eraldi lastele ei ole tõend. Peaaegu kõik hageja esitatud kulud on reaalselt tõendamata. Kostjate seaduslik esindaja peab ebaõiglaseks, et hageja üritab oma ülalpidamiskohustust asendada eluaseme võimaldamisega. Sellist kokkulepet ei ole samuti. Maja, kus kostjad elavad, on hageja ja kostjate seadusliku esindaja kaasomandis selliselt, et kummalegi kuulub 1⁄2 kinnisvarast. Maja ehitust puudutav ei ole asjakohane, sest kostjate seaduslik esindaja andis panuse sisuliselt üksinda lapsi kasvatades. Kuivõrd maja on võrdsetes osades hageja ja kostjate seadusliku esindaja kaasomandis, ei ole alust käsitleda maja üüripinnana. Kostjate seaduslik esindaja ei nõustu sellega, et elupinna võimaldamine asendab hageja ülalpidamise kohustuse oma laste ees. Hageja poolt 21 kalendrikuu vältel väidetavalt tehtud kulusid 9135 eurot ei saa lugeda hageja reaalseteks kuludeks. Kulud elamispinnale seoses üüriga on 0 eurot. Hageja on lugenud G Vi puudetoetuse ja peretoetuse ebaõigesti enda kuluks ega ole esitanud ühtegi tõendit. Kostja G Vi puudetoetus 2019.a ja 2019.a oli 160 eurot ning alates 2020.a 161,09 eurot kuus. Peretoetus 2018.a oli 510 eurot ning alates 2019.a 520 eurot. Hageja välja toodud kulud õppevahenditele ja kostja G Vile ei ole tõendatud. Hageja on 21 kuu kogukuluna toidule ja hügieenitarvetele märkinud 5668 eurot. Pangaväljavõtetel kajastatud kulutused toidupoodides sama perioodi kohta on kaardimaksed 3889,97 eurot, mis teeb igas kuus hageja ja laste kohta 185 eurot. See summa ei kata isegi ühe täiskasvanud mehe kulutusi toidule. Kostjate seaduslik esindaja ei arvesta ebareaalseid oste kodunt kaugetes kohtades, mis on ilmselgelt seotud hageja töölõunate, linnas pidutsemisega ning välismaal viibimisega. Hageja lubas endale alkoholi ja selle juurde kuuluvaid kalleid suupisteid ning tarbis lisaks ka kostjate seadusliku esindaja ostetud toitu. 2019.a märtsis on hageja teinud toidupoes reaalseid kaarditehinguid 0 euro eest. Hageja ei ole lastele hügieenitarbeid ostnud ning on kinnitanud kohtule, et kõik laste hügieeniga seonduv on 7 (12)

olnud kostjate seadusliku esindaja kanda. Kostjate seadusliku esindaja kulutused laste toidule ja hügieenitarvetele on hinnanguliselt 662 eurot kuus. Hageja on esitanud kulud eraldi iga lapse kohta eraldi ridadel märgitud kui elektrikulu, vee- ja kanalisatsioonikulu ning prügivedu. Hageja ei ole toonud välja kulusid lastele kokku 21 kuu vältel. Hageja pole summeerinud isegi ühe kalendrikuu kogukulusid lastele. Kommunaalkulude jagamine viie inimese vahel on vale, sest ajavahemikus 2018.a september kuni 2020.a mai on majas viibinud üürnikud, kellele üüriti välja ühte tuba. Hageja esitatud kommunaalkulude arvestus ei vasta tõele, sisse on arvestatud üürnike kulud, mis teeb laste kulud kunstlikult suuremaks. Hageja ei ole kandnud transpordikulusid seoses I Viga ja R Viga. Hageja viis G Vi Xxx kooli ajavahemikus 2019.a august kuni 2020.a aprill, kui hageja käis xxx tööle. Kostjate seaduslik esindaja tõi G Vi koolist koju isikliku sõiduautoga. Kui hageja sõitis ajavahemikus 2018.a oktoober kuni 2019.a august taksot, ei saanud autot hageja graafikujärgsel tööpäeval keegi kasutada. Hageja ei ole toonud maja kütteks puid, mistõttu on hageja kulutus sae ostmiseks 500 euro ulatuses põhjendamatu. Hageja on esitanud valeväite, et kostjate seaduslik esindaja on käinud sageli lastega mööda motelle raha kulutamas. Kostja seadusliku esindaja kanda on olnud kõik laste huvitegevusega seotud kulud, millest antud perioodil on R Vi kuludeks kokku 1254 eurot MTÜ-le xxx ja xxx. Kostjate seaduslik esindaja on maksnud R Vile taskuraha ja muid summasid väiksemateks kuludeks kokku 864 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on maksnud R Vi klassiraha kokku 80,90 eurot. Hageja on välja toonud ainult 2019.a septembris makstud R Vi ekskursiooni raha 26 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on maksnud R Vi mobiilikulusid 168 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on teinud laadimisi I Vi kasutuses oleva telefoni kõnekaardile kokku summas 66 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on maksnud I Vi huvitegevuse eest antud perioodil 300 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on maksnud I Viga seotud klassirahasid kokku 146 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on ostnud I Vile koolivormi riideid 53 euro väärtuses. Kostjate seaduslik esindaja on ostnud G Vile koolitoitu 134,27 euro eest. Kostjate seaduslik esindaja on teinud lastega seotud kinokülastustele kulusid 97,60 eurot. Kostjate seaduslik esindaja on maksnud R Vi sünnipäevakinkideks olnud arvuti ja ratta eest 150 eurot. Kostjate seaduslik esindaja hindab enda kulutuste suuruseks pangaväljavõtetega tõendatuks lastele tehtud kulutusteks seoses toidu, hügieenitarvete ja muude esmatarbekaupadega, huvitegevuse, kommunaalkulude, nn klassirahadega, meelelahutusega kokku 19 433,59 eurot 21 kuu jooksul. Sellele summale lisanduvad igakuised kulud laste riietele, ravimitele, koolitarvetele, G Vi kulud seoses ujumisega (toidu ostmine spaas), G Vi raha seoses kooliüritustega (sularahana välja võetud), Gi hooldusvahendid xxx, laste sünnipäevade korraldamine, juuksur, mõningate madratsite välja vahetamisega ja kingitustega seotud kulud, milleks kostjate seaduslik esindaja hindab minimaalselt 160 eurot kuus kolme lapse peale kokku ehk 21 kuu kohta kokku 3360 eurot. See teeb kolme lapse kogukuludeks vaidlusalusel perioodil 22 793,59 eurot ehk igas kalendrikuus kulus lastele 1085,40 eurot. Kostjate seaduslik esindaja sai 2018.a nelja kuu eest G Vi puudetoetust 322,20 eurot ja peretoetust 2040,36 eurot, 2019.a 12 kuu eest G Vi xxx 322,20 eurot ja peretoetust 6240 eurot ning 2020.a 5 kuu eest G Vi puudetoetust 805,45 eurot ja peretoetust 2600 eurot. Seega oli toetuste kogusumma 12 974,61 eurot, mis ei katnud kostja seadusliku esindaja tehtud kulutusi 9118,98 euro ulatuses, mille kostjate seaduslik esindaja on oma palgast katnud ise. Hageja esmavajaduste rahuldamiseks jääb raha puudu, näiteks lastetoa remondile ja mööblile, laste hambaravile. Hagejale on eelnevad asjaolud teada, kuid ta ei ole teinud endast oleneva, et kõiki laste esmavajadusi katta. Tõendamata on hageja väide, et ta on iga lapse kohta kuus kulutanud üle 300 euro. Hageja esitas valeväite, et kostja seaduslik esindaja ostab lastele kalleid „brändirõivaid“. Kostjate seaduslik esindaja ostab enamasti riideid odavatest nn kiirmoe poodist ning sealtki allahinnatuna. Hageja käitumismustrit iseloomustab ilmekalt see, et kolides elama mujale ei täida ta siiani laste ülalpidamiskohustust ega maksa elatist. Hageja ei ole tõendanud, et on täitnud kohaselt oma ülalpidamiskohustust, seega palun jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda (II kd, tld 93-96). II.

Kohtuotsuse põhjendav osa

Kohus määras hagiavalduse menetlusse võtmisel hagihinnaks 3500 eurot. Kohus leiab, et hagihind on määratud ebaõigesti. TsMS § 132 lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 132 lg 5 sätestab, et mittevaraliseks loetakse hagihinna tähenduses ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuet. Kohus ei või määrata sellise nõudega hagi hinnaks enam kui 6000 eurot. Hageja on esitanud nõuded tunnistada sundtäitmised lubamatuks kolmes täiteasjas. See tähendab, et hageja on esitanud kolm eraldiseisvat nõuet sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, kusjuures iga nõude hagihind on 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 sätestab, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hagis sisaldus kolm eraldiseisvat nõuet, mis ei olnud alternatiivsed. Kohus määrab eeltoodut arvestades hagihinnaks 10 500 eurot (3500+3500+3500=10 500).

2835 eurot tasumist ajavahemiku 01.09.2018 kuni 31.05.2020 eest. Pooled nimetatud asjaolude üle ei vaidle, mistõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

täitnud kostja suhtes ülalpidamiskohustust, sh kandnud kulusid lapse toidule, hügieenile, riietusele, haridusele, huvitegevusele, huviharidusele, tervishoiule ja eluasemele. Kumbki pooltest ei ole kohtule toonud välja ega tõendanud, milline on iga lapse eluasemekulu suurus. Lapse eluasemekulu suuruse saab määrata lapse kasutuses oleva eluruumiga võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt Riigikohtu 16.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13, p 21). Hageja esitatud veebilehe kv.ee väljatrükkidest laste kasutuses olevate eluruumidega sarnaste eluruumide keskmise üürihind ei nähtu. Hageja esitatud tõendid (II kd, tl-d 33-39 – väljatrükid veebilehelt kv.ee) sellist üürihinda ei tõenda, sest kuulutustes kajastatud üüripinnad ei ole võrreldavad laste kasutusse antud eluruumidega, seejuures ei ole arvesse võetud ruumide ühises kasutuses olemist. Kohus märgib, et hagejal oleks olnud soovi korral taotleda ekspertiisi määramist, et üürihinda tõendada, aga hageja ei ole seda teinud. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud eluasemekulu suurust, ei saa kohus eluasemekuludega asja lahendamisel arvestada. Kohus leiab, et kostja arvestused hageja poolt vaidlusalusel perioodil toidupoodides tehtud kulutuste 3889,97 eurot kohta on tõendatud hageja esitatud pangakonto väljavõtetega (II kd, tl-d 43-91). Kohtu hinnangul on hageja seega igas kuus teinud keskmiselt 185 eurot ulatuses kulutusi, millest laste osaks saab lugeda 138,75 euro. Kuigi kostjate seaduslik esindaja on leidnud, et hageja on ostetud toitu valdavas osas ise tarbinud ning teinud kulutusi alkoholile, ei ole kostja vaielnud vastu väitele, et hageja toidule kulutusi tegi ning lastel oli võimalik toidust soovi korral osa saada. Arvestades laste koos elamist vanemaga ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, kui palju ostetud toidust oli tegelikult lastele. Kostja ei ole vastu vaielnud eluaseme kasutamisega seonduvate otseste kulude keskmisele suurusele, mis hageja on välja toonud, kuid on pidanud põhjendamatuks kõigi kulude jagamist tingituna elamu osaliselt väljaüürimisest. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, mille kohaselt on vaidlusalusel perioodil tegeletud külalistoa väljaüürimisega. Kohtu hinnangul saab hageja avaldatud kulude suuruse põhjal kolme lapse osaks lugeda 115 eurot kuus, millest kostja osa on 57,50 eurot. Kohus märgib, et lapsevanema osalemine oma laste kasvatamises ei ole rahaliselt hinnatav, kuid oma tegevusega võib lapsevanem asendada elatise tasumise kohustuse täitmise, kui tema kasvatamises osalemine toob kaasa lapse vajaduste katmise. Hageja ei ole esitanud selle kohta tõendeid, kuidas hageja on laste kasvatamises osalenud, kuigi kostjate seaduslik esindaja on hageja väitele vastu vaielnud ning osundanud korduvalt tõendite esitamata jätmisele. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma osalemist laste kasvatamises sellises ulatuses, et see asendaks elatise tasumise kohustuse. Kohus hindab eeltoodut arvestades, et tõendatuks saab lugeda hageja poolt laste eeldatavate vajaduste katmise vähemalt pooles ulatuses, arvestades hageja kulutusi ning hageja elamist kostjatega koos. Kohus leidis, et kõigi kolme kostja vajaduste katteks piisav igakuine rahasumma on vähemalt 810 eurot, millest 405 eurot on kostja kanda. Kohus tuvastas kulude kandmise kostja poolt vähemalt 196,25 euro ulatuses. Arvestades hageja ja kostjate elamist koos, hageja arvestuslikke kulutusi, leiab kohus, et tõendatuks saab lugeda hageja poolt laste eeldatavate vajaduste katmise vähemalt pooles ulatuses. Seetõttu rahuldab kohus hagiavalduse osaliselt ning tunnistab sundtäitmised täiteasjades poole sundtäitmisele esitatud nõude ulatuses lubamatuks. See tähendab, et sundtäitmine kuulub igas täiteasjas lõpetamisele 1417,50 euro tasumise nõude osas ning jätkub 1417,50 euro tasumise nõudes.

12 (12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.