Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
13. juuli 2021, Tallinn
Kohtuasi
C J P hagi 7 Figures OÜ vastu 18.02.2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise nõudes lugedes viimaseks tööpäevaks 30.09.2020, TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu kokku 4395,51 (bruto) euro nõudes ning saamata jäänud töötasu 333,01 euro (bruto) nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: C J P (isikukood xxxx), aadress xxxx Hageja lepinguline esindaja: advokaat Katrin Paulus, Advokaadibüroo EMERALDLEGAL, aadress Parda 8, Tallinn 10145, e-post: [email protected] Kostja: 7 Figures OÜ (registrikood 14315718), asukoht Ahtri 6a-8 B hoone, Tallinn 10151, e-post: [email protected]; [email protected] Kostja lepinguline esindaja: advokaat Henrik Kirsimäe, Advokaadibüroo Legalia, aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn, e-post: [email protected]
Kohtuistungite ajad
24.03.2021, 14.04.2021, 18.05.2021
2-20-15846
RESOLUTSIOON
1) Hagi rahuldada. 2) Tuvastada C J Pi ja 7 Figures OÜ vahel 18.02.2020 sõlmitud töölepingu tööandja poolt erakorralise ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. 3) Lõpetada C J Pi ja 7 Figures OÜ vahel 18.02.2020 sõlmitud tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.09.2020. 4) Välja mõista 7 Figures OÜ-lt C J Pi kasuks TLS § 109 lg 1 alusel hüvitis C J Pi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 4395,51 eurot (bruto).
5) Võtta vastu hageja avaldus saamata jäänud töötasu 333,01 euro (bruto) nõude tagasivõtmiseks.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
6) Menetluskulud jätta kostja 7 Figures OÜ kanda. 7) Määrata hageja menetluskulud kindlaks rahaliselt. Rahuldada hageja C J Pi taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ning mõista 7 Figures OÜ-lt C J Pi kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 5560,68 eurot (koos käibemaksuga). 8) Kostjal 7 Figures OÜ-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 5560,68 eurot hageja C J Pile viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUDED
1.Hageja C J P esitas hagiavalduse kostja 7 Figures OÜ vastu 18.02.2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise nõudes lugedes viimaseks tööpäevaks 30.09.2020, TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu kokku 4395,51 (bruto) euro nõudes ning saamata jäänud töötasu 333,01 euro (bruto) nõudes. Hageja ja kostja sõlmisid 18.02.2020 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle sisujuhataja (tõlkes content manager) töökohal. Hageja tegi enda vahetu ülemuse N O teadmisel ja nõusolekul kodust kaugtööd alates 21.09.2020 kuni 24.09.2020, so 4 päeva. Sellel ajal ei ole hageja töölt puudunud. 25.09.2020 naases hageja tööle tööandja kontorisse. Samal päeval palus kostja juhatuse liige A L hagejal kirjutada kirjalik põhjendus oma puudumiste kohta perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020. 30.09.2020 sai hageja e-kirja teel kostja poolt allkirjastatud töölepingu ülesütlemise avalduse, millest nähtuvalt on tööleping üles öeldud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, kuna hageja puudus töölt 21.09.2020 kuni 24.09.2020 ning ei teavitanud puudumisest tööandjat ega põhjendanud puudumist. 30.09.2020 sai hageja tööandjalt veel ühe e-kirja, milles teavitati veelkord töölepingu ülesütlemisest ning asjaolust, et nelja tööpäeva eest, mil hageja ei viibinud kontoris kohapeal tööl ning 30.09.2020 tööpäeva eest hagejale töötasu ei maksta. Sellisel viisil jättis kostja hagejale tasumata töötasu viie tööpäeva eest summas 333,01 eurot (bruto). Kostja esitatud redaktsioonis kaugtöö juhendit ei ole hagejale enne töölepingu lõpetamist tutvustatud (tl 1-4, 52-53, 76-79, 112-114, 125-127, 146-147, 191-193).
2.13.04.2021 esitas hageja avalduse võtta vastu hageja esitatud saamata jäänud töötasu nõude 333,01 eurot (bruto) tagasivõtmine hageja poolt (tl 146-147).
KOSTJA VASTUS
3.Kostja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata. Hageja puudus omavoliliselt ilma õigusliku aluseta Figures OÜ-st töölt alates 21.09.2020 kuni 24.09.2020 ning sel perioodil hageja tööd ei teinud. Samuti keeldus hageja tööandjale selgituste esitamisest ning väidetavate haigestumise asjaolude kohta tõendite mitteesitamine tõi kaasa hageja usalduse kaotuse. Selle tulemusel ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saanud ega pidanud kostja mõistlikuks eeldada hageja lepingu täitmise jätkamist. Hageja väide, et ta töötas 21.09.2020 kuni 24.09.2020 kodust kaugtööd tehes on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja on jäänud koju omavoliliselt ilma õigusliku aluseta. Samuti ei ole hageja tõendanud, kes on tema vahetu ülemus ja miks ta pidas enda vahetuks ülemuseks N Ot, kes seda ei ole. Hagejal oli kohustus kaugtöö ja kodustöötamise küsimuses suhelda otse tööandjaga ehk juhatuse liikmega. Kaugtöö reeglite p 4.1 kohaselt on töötajal kohustus oma otsest ülemust kaugtööst vähemalt ühe päeva ette teavitama. Hageja ei ole aga enda otsest ülemust, so kostja seaduslikust esindajast juhatuse liiget kaugtöö asjaoludest teavitanud ega nõusolekut küsinud. Hageja omavoliline ilma õigusliku alusete töölt puudumine, töö mittetegemine ning hagejale töölt puudumise selgituste esitamisest keeldumine ning väidetavate haigestumise asjaolude kohta tõendite mitteesitamine tõi kaasa hageja suhtes usalduse kaotuse, millest tulenevalt ütles kostja hagejaga 18.02.2020 sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 30.09.2020. Selle tulemusel ja mõlemapoolset huvi arvestades ei saanud ega pidanud kostja mõistlikuks eeldada hagejaga lepingu täitmise jätkamist. Seega oli kostja kui tööandja erakorraline töölepingu lõpetamine põhjendatud ja seaduslik. Kostja palub jätta hageja nõuded rahuldamata täies ulatuses ning jätta menetluskulud hageja kanda.
4.Seega ütles kostja hageja töölepingu erakorraliselt üles 30.09.2020 põhjendatult ja seaduslikult (tl 60-65, 104-106, 19-130, 135-139, 141-144, 188-189).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajad, tutvunud menetlusosaliste poolt esitatuga ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hageja saamata jäänud töötasu nõude (333,01 eurot bruto) tagasivõtmise avaldus tuleb vastu võtta. Ülejäänud hageja nõuete osas on hagi põhjendatud ning see kuulub rahuldamisele.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele ning TsMS § 442 lõike 8 alusel märgitakse otsuse põhjendavas osas ära tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. TsMS § 5 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus on eeltoodut pooltele selgitanud muu hulgas 25.02.2021 kohtumääruses (tl 99-101).
7.Käesolevas asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • Hageja ja kostja sõlmisid 18.02.2020 töölepingu, mille kohaselt asus hageja kostja juures tööle sisujuhataja (tõlkes content manager) ametikohal (tl 5-8).
•
Kostja ütles hagejaga töölepingu erakorraliselt üles 30.09.2020 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel põhjusel, et: 1) hageja puudus töölt 21.09.2020 kuni 24.09.2020; 2) hageja ei võtnud tööandjaga ühendust ja ei põhjendanud oma puudumist (tl 38-39).
8.Pooled vaidlevad kokkuvõtlikult alljärgneva üle: • Kas hageja täitis töölepingust tulenevaid tööülesandeid perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020. • Kas hageja on kaugtöö tegemisest teavitanud oma otsest ülemust ning kas hageja otseseks ülemuseks on N O. • Kokkuvõttes peab kohus tuvastama, kas tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 3 alusel on kehtiv, st kas kostjal oli seadusest tulenev alus öelda tööleping erakorraliselt üles. I Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõue
9.18.02.2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude õiguslik alus on töölepingu seaduse (TLS) § 104 lg 1, mille kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Kohus on menetlusosalistele selgitanud, et ülesütlemise aluse peab esile tooma ja tõendama pool, kes tugineb ülesütlemise kehtivusele, st käesoleval juhul kostja (Riigikohtu 5. aprilli 2000. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-20-00, põhjenduste teine lõik) (tl 99-101).
10.Töölepingu ülesütlemisel tuleb tuvastada, kas esinevad töölepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused (9. aprilli 2014. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-14, p 11, 12).
11.Töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused tulenevad TLS §-st 95 lg 1 esimesest lausest, mille kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Tööandja peab TLS § 95 lg 2 esimese ja kolmanda lause järgi põhjendama ülesütlemist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid TLS § 95 lg 3 kohaselt ei mõjuta põhjendamiskohustuse rikkumine ülesütlemise kehtivust, kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele tekkinud kahju. Kuna töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, piisab lepingu lõppemiseks tahte väljendamisest, mis muutub kehtivaks kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lg 1 esimene lause). Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et kostja ehk tööandja esitas hagejale ehk töötajale 30.09.2020 kirjalikult töölepingu erakorralise ülesütlemise teate. Seega on täidetud töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused.
12.Järgmisena tuvastab kohus, kas on täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 104 lg 1 järgi piisab ülesütlemise tühisuseks sellest, et ülesütlemiseks ei olnud alust või see ei vasta seaduse nõuetele. Töölepingu võib TLS § 87 järgi erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel.
13.Kostja heidab 30.09.2020 erakorralises töölepingu ülesütlemise avalduses hagejale ette TLS § 88 lg 1 p 3 rikkumist järgmiselt: 1) töölt puudumist perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020; 2) tööandjaga ühenduse mitte võtmist ning puudumise põhjendamata jätmist (tl 38-39).
14.TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Sellele alusele tuginemiseks peab kostja muu hulgas tooma esile ja tõendama töötaja eelneva hoiatamise.
15.Tööandja hoiatamiskohustus võib hõlmata ka töölepingu lõpetamist usalduse kaotuse tõttu. Tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest. Seaduses selgelt nimetatust laiemat hoiatamiskohustust toetab tööõiguses kehtiv ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine ei ole enam võimalik. Hoiatamise eesmärk on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). Riigikohtu seisukoha järgi võimaldab TLS § 88 lg 3 teine lause jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, saab kohus poolte esile toodud asjaolude põhjal hinnata, kas töötaja võis oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (16. märtsi 2016. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13 teine lõik). Enne töölepingu erakorralist ülesütlemist töötajale tehtavas hoiatuses (TLS § 88 lg 3) kui tööandja tahteavalduses peab selgelt avalduma tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist. Hoiatus saab olla väljendatud üksnes otsese tahteavaldusena, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (TsÜS § 68 lg-d 1, 2) (28. septembri 2017. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Kuna TLS § 88 lg 3 ei sätesta hoiatuse vorminõuet, võib tööandja hoiatada töötajat mis tahes vormis.
16.Riigikohus on lahendites nr 3-2-1-187-15 (p 13) ja 3-2-1-70-16 leidnud, et tööandja kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg 1, 3 koostoimest. Hoiatamise eesmärk on anda töötajatele võimalus oma käitumist parandada. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et töösuhtes on töötaja võrreldes tööandjaga nõrgemaks pooleks (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-24-13). Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada TLS § 88 lg 1 alusel, ei tähenda üldjuhul, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat hoiatamata (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-187-15).
17.Hageja C J P on vande all andnud ütlusi selle kohta, et ta pole kostja juures töötades saanud mitte kunagi hoiatust ning mitte kunagi pole öeldud talle hoiatuseks, et kui ta mingis asjas ennast ei paranda, siis teda vallandatakse (tl 175). Kostja töötaja tunnistaja N O on andnud ütlusi selle kohta, et ta teab, et kostja tegevjuht A L on hagejaga rääkinud üldisest lähenemisest tööle, et üldiselt peab olema kontoris kohal, kuid ta täpselt ei tea, mis teemad olid, kuna ta ei olnud selle jutuajamise juures (tl 159). Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas leidnud tunnistaja ütlustega, hageja vande all antud ütlustega ega muude tõenditega leidnud tõendamist, et tööandja (kostja) oleks töötajat (hagejat) hoiatanud viisil, milles oleks selgelt väljendatud tööandja tahe öelda tööleping üles, kui töötaja ei paranda enda käitumist.
18.Järgmisena käsitleb kohus asjaolusid, keda pidi hageja teavitama kodukontoris töötamisest; kas hageja teavitas sellest tööandjat ning kas hageja tegi perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020 kodukontoris tööd.
19.Hageja töölepingu p 2.2 kohaselt töölepinguga ette nähtud käske annavad ja nende täitmist vaatavad üle tegevdirektor ja operatsioonide juht (tl 5-7). Kostja on esitanud tõendiks 11.08.2020 kostja tegevjuhi A Lu poolt saadetud e-kirja, millega koos on saadetud kaugtöö poliitika dokument (tl 66-71). Kaugtöö poliitika dokumendi p 4.2 kohaselt on otsene ülemus kohustatud otsustama, kas töötaja sobib kodus töötama või mitte ning p 4.6 kohaselt juhul, kui kaugtöö kestab kauem kui ühe nädala peaksid otsesed ülemused ja meeskonnaliikmed detailide arutamiseks kohtuma ning seadma eesmärgid, tööajad ja
tähtajad (tl 68-71). Sama kaugutöö poliitika dokumendi p 10 kohaselt on töötaja kohustatud iga tööpäea lõpus edastama oma otsesele ülemusele kirjaliku päeva töö aruande (tl 68-71).
20.Hageja C J P on vande all andnud ütlusi selle kohta, et ta töötas 21.09.2020 kuni 24.09.2020 kodukontoris sellepärast, et neil käis sõber külas, kes andis hiljem neile teada, et tal on koroonaviiruse sarnased sümptomid. Nende perearst soovitas eneseisolatsiooni seniks, kuni sõbra testi tulemused on teada. Ta teavitas sellest enda ülemust N Ot skype sõnumi teel, kellelt ta küsis luba olla kodukontoris. N O oli tema ülemus, kuna N oli operatsioonide juht ning talle on alati seletatud, et kui tekivad sedalaadi probleemid, siis tuleb teatada just N. St kui olid tööülesannetega seotud probleemid, ka isiklikku laadi probleemid, kui oli tarvis kodus töötada või töölt varem ära minna nt, siis N käest pidi loa küsima. Perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020 tegi ta sellist tööd, mida ta oleks tavaliselt ka kontoris teinud: sai sisutellimusi vabakutselistelt kirjutajatelt; kontrollis neid, vaatas läbi, et kõik oleks korras; saatis need klientidele heakskiitmiseks. Kui kliendid need heaks kiitsid, siis saatis need avaldamiseks; esitas vabakutselistele uusi tellimusi sisu kirjutamiseks. Suhtles klientidega kas skype või e-kirja teel (tl 170-181).
21.Tunnistaja N O on andnud ütlusi selle kohta, et ta töötab 7 Figures OÜ-s noorem operatsioonide juhina alates 07.01.2019. Hageja töötas kostja juures peale katseaega sisujuhatajana. Hageja pidi kontrollima neid artikleid, mida nende vabakutselised copyraiterid, st reklaamitekstide koostaja saatsid. Ta pidi samuti kontrollima, et need andmed, mida nene kliendid saatsid, oleksid copyraiteritele edastatud. Kui artiklid olid valmis, siis ta pidi suhtlema klientidega ja need neile edasi saatma ning kontrollima, kas olid korrektsed. Tal oli kohustus suhelda copyraiterite ja vabakutseliste töövõtjatega. Sel ajal kui hageja töötas nende juures oli firmas peale tema veel 2 operatsioonijuhti ja peale hageja oli veel üks sisujuht. Ehk operatsioonijuhte kokku oli 3 ja sisujuhte kokku oli 2. Kõige esimene sisujuhataja D M oli hageja otsene ülemus. Tema puutus hagejaga kokku igal tööpäeval – esmaspäevast reedeni. Kliendid on jagatud nii, et iga kliendi jaoks on operatsioonijuht ja sisujuhataja. Temal ja hagejal olid ühised kliendid. Hageja vastutas tema klientide sisu poole eest ja tema tegeles tellimuste poolega. Iga kliendiga tegeles nii operatsioonide juht kui ka sisujuhataja, kuid tema, olles operatsioonide juht, juhtis ka tööprotsessi. Firma kodus töötamise poliitika töötas välja tema koos tegevjuhi A L. Kokku oli kaugtöö poliitika dokumendil 6 versiooni, põhiliselt tehti muudatusi grammatikas ja lauseehituses. Viimase muudatuse lisa on aruande vorm, mida esimeses viies variandis ei olnud. Aruanne tähendas seda, et kui isik töötas kodus, siis pidi ta selle aruande täitma iga kodus töötatud päeva kohta. Kõige esimese kaugtöö poliitika verisooni koostas samuti tema koos A.L 2020.a augustis. See avaldati töötajatele 11.08.2020, kuid peale seda tegi A.L grammatilisi muudatusi. See dokument oli üles laetud ja töötajad pidid sellega ise tutvuma. Hageja töötas ka 2020 septembris neli päeva kodus. Ta kirjutas hagejale nendel päevadel ning hageja vastas ka, kuid tööpanust nad ei saanud mõõta, kuna aruandeid, mis olid kaugtöö poliitika tingimustega koos, hageja ei saatnud. Hageja oleks pidanud aruande saatma A Lule. Nendel neljal päeval suhtles hageja ka klientidega. Mõne kliendiga olid neil ka Skype grupid, kus ka tema ise oli osaline. Ta nägi Skype grupist ja ka e-mailidest, et hageja suhtles sel perioodil klientidega. Selle järgi oli näha, et hageja töötas kodust, kuna ta vastas klientidele. Ta pidi suhtlema ka nende reklaamitekstide koostajatega, kes olid vabakutselised ja esitas ka neile tellimusi ja ta pidi ajakohastama tellimustega seotud dokumente. Esmaspäeva hommikul teatas hageja talle, et tal oli reedel käinud sõber külas, kes võib olla koroona positiivne ning sel põhjusel ta jääb koju. Tema eeldas, et hageja töötab kodus. Ta ütles ise ka hagejale, et ilmselt on hea mõte selles olukorras koju jääda. Tal ei tekkinud kahtlusi selles osas, kas hageja töötab kodus või mitte. Ta ei mõelnud sellele, et peaks hakkama mõõtma, kuidas hageja töötab. Talle tundus, et hageja tegi tööd, sest temale hageja vastas, samuti vastas ta klientidele. Ta oli hageja kaudne ülemus. Ta abistas kõiki tööprotsesside erinevate küsimuse lahendamisel. Tema poole pöördus hageja
siis, kui tal tekkisid kodus töötamise juhendiga seotud küsimused. Kui hageja töötas varasemalt kodus, enne vaidlusalust perioodi septembris 2020, siis teavitas ta sellest kokku 3 isikut – teda, A L ja D M. Viimane aitas hagejat sisuosakonnas ja oli tema otsene ülemus seal (tl 156-165).
22.Tunnistaja A J, kes on hageja elukaaslane ja laste ema, on andnud ütlusi selle kohta, et 16.09.2020 käis nendel kodus külaline, kes jäi peale nende juures külaskäimist haigeks. Perearst ütles, et kuna nende kahel lapsel – 1 aastasel ja 3,5 aastasel ning temal endal ka olid külmetushaiguse tunnused, siis ka C ei tohtinud tööle minna. Kuna tema sõbranna koroonaviiruse testi tulemused pidid tulema järgmisel päeval ning C sai ka kodus töötada, siis nad otsustasid perearsti soovitusel oodata ära sõbranna testi tulemused. C endal haigustunnuseid polnud (tl 150-155).
23.Hageja ja tema töökaaslaste vahelisest kirjavahetusest perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020 nähtub, et hageja teavitas enda kontorisse tööle mittetulekust alates 21.09.2020 ja kuni 24.09.2020 N Ot, D M ja ka teisi töökaaslasi. Samuti nähtub kirjavahetustest, et hageja küsib N Olt nõu, kuidas tekkinud olukorras käituda. Samuti nähtub kirjavahetusest hageja tööalane suhtlus erinevate klientidega (tl 9-26, 87-91).
24.Nii tunnistaja N O kui hageja ütlustest ning dokumentaalsest tõendist (tl 94) nähtub, et kostja poolt oli koostatud 6 erinevat verisooni kaugtöö poliitika dokumnetidest, mida töötajatele allkirja vastu ei tutvustatud. TLS § 28 lg 2 p 1 kohaselt on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; samuti p 7 kohaselt tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid. Kohtu hinnangul ei ole tööandja andnud hagejale selgelt ja üheselt mõistetavalt teada, milliseid töökorralduse reegleid tuleb kaugtööl olles järgida, samuti kellele sellest teavitada ja milliseid dokumente esitada. Nii tunnistaja kui hageja ütlustest tuleneb, et esialgu ei olnud vaja tööandjale igapäevaselt kaugtöö kohta aruandeid esitada, kuid viimase verisooniga (versiooniga nr 6) oli kaasas aruande vorm, mida pidi kaugtööl olija täitma ja esitama. Tööandja poolt peab olema kehtestatud konkreetsed ja arusaadavad nõuded töökorraldusele, millega töötajad on kursis. Praegusel juhul tuli hagejal endal kostja siseveebis leida üles õige verisoon kaugtöö poliitika dokumendist, mida hagejale otseselt tööandja poolt ei ole allkirja vastu näiteks tutvustatud.
25.Kohus leiab, et hageja on enda kaugtööl viibimisest perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020 teavitanud enda ülemusi D M ja N Ot. Lisaks andis hageja perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020 igapäevaselt nimetatud isikutele ülevaadet olukorra hetkeseisust.
26.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja täitis töölepingust tulenevaid tööülesandeid perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020 kodus töötades, millest olid teadlikud tema ülemused D M ja N O. Seega leidis tuvastamist, et töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, kostjal ei olnud seadusest tulenevat alust öelda hagejaga tööleping 30.09.2020 erakorraliselt üles ning tööandjapoolne töölepingu ülesütlemine ei ole kehtiv.
II Töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel lõpetamise nõue lugedes viimaseks tööpäevaks 30.09.2020
27.Hageja töölepingu lõpetamise nõude õiguslik alus on TLS § 107 lg 1, mille kohaselt, kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 107 lg 2 alusel lõpetab
kohus tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Hageja ei soovi töösuhte jätkamist, vaid on avaldanud soovi töösuhte lõpetamiseks alates 30.09.2020. Kohus lõpetab töölepingu ülesütlemise tühisuse tõttu hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 30.09.2020.
III TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu hüvitamise nõue summas 4395,51 eurot (bruto)
28.Hageja soovib kostjalt välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel enda 3 keskmise kuupalga suurust hüvitis summas 4395,51 eurot (bruto). Hageja hüvitise nõude õiguslik alus töösuhte lõpetamise korral kohtus on sätestatud TLS § 109 lõikes 1. Nimetatud hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning sisaldab kohtu või töövaidlusorgani kaalumisruumi töötajale tööandjalt väljamõistetava hüvitise suuruse kindlaksmääramisel. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud hüvitise maksmise kohustus on TLS § 107 lg 2 kohaldamise eelduseks. See tähendab, et kui töövaidlusorgan lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, peab ta omal algatusel mõistma tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 esimese lause alusel kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise, välja arvatud, kui töötaja avaldab, et ta ei soovi hüvitist (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.5). Käesolevas asjas on töötaja (hageja) soovinud nimetatud hüvitise väljamõistmist kostjalt. TLS § 109 lg 1 hüvitise koosseisus hõlmatavad hüvitise liigid ja töötaja menetluslikud tagatised ning töötukindlustushüvitis ja tööturuteenused tasakaalustavad töötajale TLS § 107 lg-ga 2 kaasnevaid negatiivseid tagajärgi piisaval määral (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-79-13, p 32.8). TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-80-15, p 8; 3-2-1-79-13, p 32.2). Poolte vahel keskmise töötasu suuruse üle vaidlust ei ole ning hageja keskmise töötasu suuruseks on 1465,17 eurot (bruto) (tl 52).
29.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista kolme kuu keskmise töötasu hüvitamis summas 4395,51 eurot (bruto), so 3 x 1465,17 eurot. IV Saamata jäänud töötasu 333,01 (bruto) euro nõue
30.Hagiavalduses on hageja esitanud kostja vastu muuhulgas saamata jäänud töötasu nõude summas 333,01 eurot (bruto) (tl 52). 13.04.2021 esitas hageja avalduse võtta vastu hageja
esitatud saamata jäänud töötasu nõude 333,01 eurot (bruto) tagasivõtmine hageja poolt (tl 146-147).
31.13.04.2021 menetlusdokumendis märgib hageja, et esitas saamata jäänud töötasu nõude, kuna pärast töölepingu ülesütlemisavalduse esitamist ja pärast lõpparve hagejale ülekandmist kirjutas tööandja hagejale, et pidas kinni tema 4 töötasu perioodi 21.09.2020 kuni 24.09.2020 eest (tl 46-47). Selline kostja tegevus on olnud hageja arvates provotseeriv ja eksitav, st kostja on ise oma käitumisega põhjustanud vastava nõude esitamise hageja poolt kostja vastu. Kostja ei vaielnud hageja nõudele vastu koheselt pärast hagi esitamist, vaid alles oma teises menetlusdokumendis. Kostja palus jätta vastuses hagiavaldusele hagi rahuldamata kogu ulatuses üksnes põhjusel, et kostja on seisukohal, et hageja puudus töölt. Pärast seda, kui hageja esitas veel täiendavaid tõendeid töö tegemise kohta, tuli kostja välja versiooniga, et tegelikult on hagejale töötasu õigesti makstud. TsMS § 329 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab. Kostja ei selgitanud, miks ta ei saanud koheselt esitada vastuväiteid saamatajäänud töötasu nõudele, st asjaolu, et hagejale on töötasu õigesti välja makstud.
32.Kostjal pole vastuväiteid selles osas, et hageja esitas avalduse võtta vastu hageja esitatud saamata jäänud töötasu nõude 333,01 eurot (bruto) tagasivõtmine (tl 148 pöördel).
33.Kohus võtab vastu hageja avalduse töötasu 333,01 euro nõude tagasivõtmiseks.
34.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi kostja 7 Figures OÜ vastu 18.02.2020 sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes, TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise nõudes lugedes viimaseks tööpäevaks 30.09.2020 ning TLS § 109 lg 1 alusel töötaja kolme kuu keskmise töötasu kokku 4395,51 (bruto) euro nõudes.
35.Käesolevas kohtuotsuse käsitlemata menetlusosaliste seisukohad ja tõendid jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata, kuna nendel ei ole asja lahendamisel tähtsust.
Menetluskulude jaotus
36.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.
37.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
38.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus märgib, et
kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
39.TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 ja 2 jäävad käesolevas asjas kõik menetluskulud hagejate kanda.
40.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja kokku summas 5560,68 eurot (koos käibemaksuga), mis on kostja lepingulise esindaja õigusabikulu 33 tunni ja 5 minuti eest. Hageja esindaja tunnihind on 140 eurot, millele lisandub käibemaks, so koos käibemaksuga kokku 168 eurot. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasumäär 140 eurot (ilma käibemaksuta) on kohtupraktikas aktsepteeritava suurusega ning seda võib kohtupraktikat arvestades pidada keskmiseks tunnihinnaks. Näiteks on Riigikohtu tsiviilkolleegium kohtuasjades nr 3-2-1-98-13 ja 3-2-1-115-14 pidanud mõistlikuks tunnitasuks vastavalt 147,49 eurot käibemaksuga ja 153 eurot käibemaksuta.
41.Kostja on esitanud hageja menetluskuludele vastuväited (tl 202-203).
42.Hageja on esitanud ja kohus on vastu võtnud hageja avalduse töötasu 333,01 euro nõude tagasivõtmiseks. TLS § 28 lg 2 p 2 alusel on tööandja kohustatud maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 84 lg 1 alusel muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Tööandja 30.09.2020 kirjas teatas hagejale, et tööandja pidas kinni tema nelja päeva töötasu perioodil 21.09.2020 kuni 24.09.2020 (tl 46-47). Seega tööandja kinnitas töötajale töötasu kinnipidamist ning tööandja on ise oma käitumisega põhjustanud selle, et hageja esitas kohtusse saamata jäänud töötasu nõude tema vastu. Kohtu hinnangul tuleb ka saamata jäänud töötasu nõudega seonduvad menetluskulud jätta kostja kanda, kuivõrd kostja ise oma tegevusega põhjustas hageja poolt vastava nõude esitamise. Samuti moodustavad hageja menetluskulud selle nõude osas marginaalse osa kogu hagiavalduse menetluskuludest, kuna peamine vaidlus käesolevas tsiviilasjas on töölepingu ülesütlemise tühisuse üle ja sellega seonduvate nõuete üle.
43.Kohus leiab, et hageja menetluskulu 5560,68 eurot (koos käibemaksuga) näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega. Kohus ei pea vajalikuks hinnata minutilise täpsusega iga hagejale osutatud teenuse raames tehtud õigusabitoimingu vajalikkust ja põhjendatust, vaid annab hinnangu hageja menetluskulude põhjendatusele tervikuna, arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust. Käesolevat vaidlust saab kohtu hinnangul pidada keskmisest töövaidlusest mõnevõrra keerukamaks, mistõttu on asjas näiteks toimunud ka kolm kohtuistungit. Samuti leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta) vastab Eestis tavapärasele ja kohtupraktikas aktsepteeritud sarnase kvalifikatsiooniga esindaja tasu suurusele. Kohtu hinnangul võib põhjendatuks ja vajalikuks teenuse mahuks pidada kogu hageja õigusabikulu, so summas kokku 5560,68 eurot, so kokku 33 tunni ja 5 minuti ulatuses.
44.Hageja palub kohtul määrata menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates menetluskulude suuruse kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras viivist. Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus