Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 06.07.2021, Tallinn 2-21-1030 Osaühing FÜLLIIT hagi RE24 Vinkli OÜ vastu kaasomandisse kuuluva hoone esialgse olukorra taastamise nõudes ning RE24 Vinkli OÜ vastuhagi Osaühing FÜLLIIT vastu tahteavalduse kohustamise ja nõusoleku asendamise nõudes Põhihagi hind 7000 eurot, vastuhagi hind 7000 eurot Hageja (vastuhagis kostja): Osaühing FÜLLIIT (registrikood 10115715, asukoht Vinkli 13, 12618 Tallinn) Hageja (vastuhagis kostja) lepinguline esindaja: E T (isikukood xxx, e-post: xxx); Kostja (vastuhagis hageja): RE24 Vinkli OÜ (registrikood 14570439, asukoht Roosikrantsi tn 11, 10119 Tallinn); Kostja (vastuhagis hageja) lepinguline esindaja: vandeadvokaat Carri Ginter (Advokaadibüroo Sorainen AS; e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühing FÜLLIIT hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta RE24 Vinkli OÜ vastuhagi rahuldamata.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud hageja Osaühing FÜLLIIT kanda. 3.2 Välja mõista hagejalt Osaühing FÜLLIIT kostja RE24 Vinkli OÜ kasuks menetluskulud summas 5001,42 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5001,42 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-post [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.
2-21-1030 Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja Osaühing FÜLLIIT esitas 21.01.2021 hagi RE24 Vinkli OÜ vastu kaasomandisse kuuluva hoone esialgse olukorra taastamise nõudes. Hageja taotleb kohustada RE24 Vinkli OÜ-d taastama kaasomandusse kuuluva hoone (aadressil Vinkli 13, Tallinn) esialgne olukord ning kohustada RE24 Vinkli OÜ-d eemaldama RE24 Vinkli OÜ poolt selle hoone esimese korruse kandvasse seina ehitatud hoone projektis mitte ette nähtud ühe ukse ja ühe ukseava ning taastama kandva seina esialgsel kujul. Samuti taotleb hageja kohustada RE24 Vinkli OÜ-d taastama kaasomandusse kuuluva hoone (aadressil Vinkli 13, Tallinn) esialgne olukord ning kohustada RE24 Vinkli OÜ-d eemaldama RE24 Vinkli OÜ poolt selle hoone esifassaadile ja külgseinale paigutatud soojuspumpade soojusvahetajad ning taastama hoone 1. ja 2. korrusel keskküttesüsteemi.
2.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt kuulub hagejale Osaühingule FÜLLIIT (registrikood 12739762) omandiõiguse alusel 35/45 mõttelist osa Harjumaal, Tallinna linnas, Mustamäe linnaosas, Vinkli tn 13 asuva kinnisasjast (kinnistusregistri registriosa xxx, katastritunnus xxx, ärimaa 100%, pindala 1622 m2; edaspidi Vinkli 13 kinnistu), 10/45 (22,22%) samast kinnistust kuulub kostjale RE24 Vinkli OÜ-le, seega see kinnistu on kaasomandis. Vinkli 13 kinnistu oluliseks osaks on neljakorruseline administratiivhoone.
3.Kaasomanikele kuuluva Vinkli 13 kinnistu suhtes on 09.11.2010 sõlmitud kaasomandi kasutamise kokkulepe (kasutuskorra kokkulepe), mille punkti 9.1.2. kohaselt hageja ainuvaldusse ja -kasutusse jäävad Vinkli 13 kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise kolmandal ja neljandal korrusel asuvad ruumid ning kasutuskorra kokkuleppe punkti 9.1.2. kohaselt kostaja ainuvaldusse ja -kasutusse jäävad Vinkli 13 kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise esimesel ja teisel korrusel asuvad ruumid. Kasutuskorra kokkulepe jaotab Vinkli 13 kinnistu oluliseks osaks oleva neljakorruseline administratiivhoone (Vinkli 13 asuv hoone) erinevalt omandiproportsioonist selliselt, et (50%-22.22%=27,78%) 27,78% Vinkli 13 asuvast hoonest on kostja ainuvalduses ja -kasutuses üle omandiproportsiooni. Kuna Vinkli 13 asuva hoone kõik 4 korrust on võrdse suurusega, siis omandiproportsioonile vastab selline Vinkli 13 asuv hoone selline kasutuskord, et hageja kasutuses on selle hoone kolm korrust ja 2,78% hoone neljandast korrusest.
4.Kostja on omavoliliselt muutnud tema kasutuses ja valduses oleva Vinkli 13 administratiivhoone esimese korruse kandvat seina ja ehitanud sellesse omavoliliselt hoone projektis mitte ette nähtud ühe ukse ja ühe ukseava. See nõrgestab esimese korruse kandvat seina ja võib hoones põhjustada varinguid, seda eriti just hageja ainuvaldusse ja -kasutusse jäävates Vinkli 13 kinnistu oluliseks osaks oleva administratiivhoone kolmandal ja neljandal korrusel asuvates ruumides. Hageja lisas Tallinna linna arhiivist saadud Vinkli tn 13 asuva administratiivhoone 1. korruse projekti tõendina, et Vinkli 13 hoone projektis neid uksi ei ole. Hageja lisas ka eelnimetatud Vinkli tn 13 asuva administratiivhoone 1. korruse projektil hageja
2-21-1030 poolt märgitud kohad, kuhu kostja on ehitanud ilma hageja nõusolekuta ukse ja teinud ukseava.
16.juunil 2020.a. tegi hageja kostjale hagihoiatuse, mille kohaselt hageja Osaühing FÜLLIIT nõuab, et kostjalt RE24 Vinkli OÜ-lt endise olukorra taastamist mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 6. juuliks 2020.a. Kostja ei ole endist olukorda taastanud.
5.RE24 Vinkli OÜ on omavoliliselt ilma hageja nõusolekuta muutnud RE24 Vinkli OÜ kasutuses ja valduses oleva Vinkli 13 administratiivhoone küttesüsteemi. Vinkli 13 hoone algses projektis p. 5 „Küte” on tekst „Hoonesse on planeeritud kahetoruline vesiküttesüsteem. Küttekehadeks on malmradiaatorid.” Hageja on tema valduses ja kasutuses olevatel Vinkli 13 hoone 3. ja 4. korrusel kahetorulise vesiküttesüsteemi säilitanud, kuid Vinkli 13 hoone kaasomanik on hoone 1. ja 2. korrusel ilma hageja Osaühing Fülliit nõusolekuta kahetorulise vesiküttesüsteemi likvideerinud ja asendanud selle õhksoojuspumpadega, mille soojusvahetajad on omavoliliselt paigutatud Vinkli 13 hoone esifassaadile (kus asub ka hoone trepikoda) ja külgseinale. Ka fotodelt on näha, et soojuspumpede soojusvahetid põhjustavad Vinkli 13 fassaadi ja külgseina regulaarset märgumist ja ka külmumist, mille tulemusena on Vinkli 13 välisseinad soojusvahetite ümbruses suures lagunemisohus, mis võib viia Vinkli 13 hoone kokkuvarisemisele tulevikus.
6.Hageja ei saa lubada, et kostja on tekitanud Vinkli 13 hoonele reaalse varisemisohu ja nõuab kostjalt soojuspumpade kahe soojusvaheti eemaldamist Vinkli 13 hoone seintelt ja kahetorulise vesiküttesüsteemi taastamist. Hageja kavatses kostjalt Vinkli 13 kaasomandiosa välja osta, kuid on sellest nüüdseks loobunud, kuna kostja kaasomandiosale on pandud suur hüpoteek ja kostja kaasomandiosal on rida varjatud puudusi, mille võrra kostja ei ole soovinud hinda alandada. Hageja on kostjale 12. augustil 2019 teinud digitaalselt allkirjastatud hagihoiatuse, milles on märgitud varjatud puudused: 1. Ilma hageja nõusolekuta on hävitatud Vinkli 13 asuva kontorihoone 1. ja 2. korruse keskküttesüsteem, mis oli ette nähtud Vinkli 13 asuva kontorihoone projektis koos auru-ja veevarustusega kõrvalasuvast tsentraalkatlamajast. Keskküttesüsteem Vinkli 13 asuva kontorihoone 1. ja 2. korrusel tuleb taastada Vinkli 13 kinnistu ostjal Osaühingul FÜLLIIT ja hageja on võtnud hinnapakkumise Xxx OÜ-lt. Vastavalt hinnapakkumisele, juhul kui Xxx OÜ teeb kõik vajalikud tööd, arvutatakse tööde maksumus arvutatuna ühe radiaatori kohta ning selliselt arvutatuna tuleb tööde maksumuseks 400.- eurot ühe radiaatori kohta. Iga akna alla tuleb paigutad üks radiaator ja kuna Vinkli 13 kontorihoonel on 1. ja 2. korrusel kokku 20 akent, siis keskküttesüsteemi minimaalne taastamismaksumus on 16 000.- eurot. Selle võrra nõuab hageja 10/45 Vinkli 13 kinnistu kaasomandist hinna vähendamist.
7.Keskküttesüsteem tuleb ühendada naabruses asuva tsentraalkatlamajaga ja selleks taastada estakaad pikkusega 260 meetrit. Estakaadil oli ka Vinkli 13 asuvat kontorihoonet külma veega varustav veetrass, mis samuti tuleb taastada. Kõik need rajatised on ilma hageja nõusolekuta kaasomaniku Vinkli Tööstuspark OÜ poolt hävitatud ja tuleb pärast 10/45 Vinkli 13 kinnistu kaasomandist ostmist hagejal taastada. Hageja on võtnud Xxx OÜ-lt selleks pakkumise. Vastavalt sellele pakkumisele 260 m küttetrassi kahe paralleelse küttetoru ehitamine maksab 16808.- eurot ja 260 m veetoru ehitamine maksab 9750 eurot. Kokku koos kõikide lisamaterjalidega maksab kahe küttetoru ja ühe veetoru ehitamine estakaadile 42561, 60 eurot. Lisaks maksab estakaadi ehitamine 40 000.- eurot. Seega on kahetorulise vesiküttesüsteemi taastamine Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusel väga kulukas, kuid hageja ei saa lubada, et kostja lõhub soojuspumpade soojusvahetajatega seinu tsükliliselt märjaks ja külmunuks muutes Vinkli 13 hoone kandvaid välisseinu.
8.Hagejal on õigus AÕS § 74 lg 1 alusel nõuda RE24 Vinkli OÜ-lt kaasomandi eseme omavolilise muutmise korral endise olukorra taastamist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-155-14 p. 12 selgitanud, et AÕS § 74 järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega saavad teised kaasomanikud nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist. Seega on hagejal õigus
2-21-1030 kostjale esialgse olukorra taastamise nõue esitada juhul kui on täidetud järgmised tingimused: (i) kaasomanik on muutnud kaasomandisse kuuluvat eset ning (ii) kaasomanikul puudus teise kaasomaniku nõusolek kaasomandi eseme muutmiseks. Käesoleval juhul on need eeldused täidetud. Kostja on muutnud kaasomandi eset. Kostja on omavoliliselt muutnud RE24 Vinkli OÜ kasutuses ja valduses oleva Vinkli 13 administratiivhoone esimese korruse kandvat seina ja ehitanud sellesse omavoliliselt hoone projektis mitte ette nähtud ühe ukse ja ühe ukseava. See nõrgestab kandvat seina ja võib hoones põhjustada varinguid.
9.Täidetud on ka kaasomandi eseme esialgse olukorra taastamise nõude teine eeldus, kuivõrd kaasomanikust hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut ega luba kaasomandi eseme omavoliliseks muutmiseks ning on seejuures kostjalt nõudnud endise olukorra taastamist mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 6. juuliks 2020.a. p. 1.1. nõude puhul ja 16. augustiks 2019.a. p.1.2. nõude puhul. Kostja ei ole endist olukorda taastanud. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda, et kostja taastaks kaasomandisse kuuluva hoone esialgse olukorra ning eemaldaks kostja poolt Vinkli 13 administratiivhoone esimese korruse kandvasse seina ehitatud hoone projektis mitte ette nähtud ühe ukse ja ühe ukseava ning taastaks kandva seina esialgsel kujul ja likvideeriks kaks soojusvahetajat Vinkli 13 administratiivhoone välisseintelt.
10.19.03.2021 menetlusdokumendis leiab hageja, et kostja 03.03.2021 hagi vastuse seiskohad on vastuolus kehtiva seadusandlusega ja Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu menetluses oli tsiviilasi number 3-2-1-155-14, mille faktilised asjaolud kattuvad peaaegu täielikult käesoleva kohtuasja faktiliste asjaoludega. See lahend on Riigikohtu 27.03.2015. a kohtuotsus nr 3-2-1-155-14. Antud kohtuotsuse kohaselt pooled vaidlesid selle üle, kas korteriomandites tehtud remondi käigus muudeti maja keskküttesüsteemi ja kas kandvasse vaheseina ukseava tegemiseks oli vajalik kõikide kaasomanike nõusolek. Selle kohtuotsuse p. 12 kohaselt, lähtudes KOS § 1 lg 2 ja §-st 2, kuuluvad elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud (sh keskküttetorustikud) korteriomanike kaasomandisse vaatamata sellele, et need läbivad korteriomandi reaalosa (vt selle kohta nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11611, p 27; 3. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12). Seega kuulub elamu keskküttetorustik elamu kaasomanike kaasomandisse. Korteriomanikud valdavad ja kasutavad kaasomanikena AÕS § 72 lg 1 järgi keskküttesüsteemi püstikuid ühiselt ning vastutavad ühiselt ka nende korrashoiu eest. Vaidlus keskküttetorustiku möödaviikude väidetava kõrvaldamise ja/või puudumise üle puudutab seega korteriomanike kaasomandit.. Riigikohus leidis, et kohtud on valesti kohaldanud AÕS § 74, mille järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Seega saavad teised kaasomanikud nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist. Nimetatud sätte mõtte kohaselt ei ole oluline see, kas kostjad ise kõrvaldasid puuduolevad möödaviigud või tegid seda nende õiguseellased.
11.Riigikohtu otsuse p. 13. kohaselt teisena peatus Riigikohus sellel, kas kostjatel oli õigus teha ukseava hoone kandvasse seina ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Riigikohtu hinnangul on põhjendatud kassatsioonkaebuse väide, et kohtud on valesti leidnud, et teiste kaasomanike nõusolekut ei olnud vaja, kuna vaidlusalune ukseava jääb korteriomandi reaalosa piiresse. KOS § 1 lg 2 järgi on kaasomandi esemeks sama seaduse tähenduses maatükk ning ehitise osad ja § 2 lg 2 järgi ei ole korteriomandi reaalosaks ehitis ja selle osad. Seega on ehitise osaks olevad kõik seinad, s.o nii välis- kui ka siseseinad korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas need asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Seega ka korteriomandi reaalosa piiridesse jäävasse seina avause tegemiseks on vajalik kõikide kaasomanike nõusolek juhul, kui on tegemist asja olulise muutmisega. Teised kaasomanikud võivad nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, AÕS § 74 alusel endise olukorra taastamist. Riigikohus leidis, et põhjendatud ei ole kostjate väide, et hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et neil on olemas ukseava tegemiseks ja ukse ehitamiseks ehitusluba.
2-21-1030
12.Hageja andmetel muutis kaasomandis olevat asja, milleks on Vinkli 13 hoone, hagis nimetatud viisil kostja õiguseellane Vinkli Tööstuspark OÜ. Kostja on oma 03.03.2031 vastuse punktis 13., 14. ja 16. tõendanud, et kostja õiguseellane on Vinkli 13 hoone keskküttesüsteemi likvideerinud. Kostja vastuse p. 16 kohaselt: 16. Vinkli 13 hoonele paigaldatud õhksoojuspumpasid on näha ka 14.06.2017 xxx AS kinnisvarabüroo poolt koostatud konsultatsiooniaruandes (lisa 6, lk 2). Konsultatsiooniaruandes on samuti märgitud, et hoone kütteliigiks on elektriotseküte õhk-õhk tüüpi soojuspumpade baasil (vt lisa 6, lk 3). Õhksoojuspumpade pilt on lisatud samuti 22.10.2017 ERI Kinnisvara eksperthinnangule (lisa 7, lk 7).”
13.Vinkli tn 13 kinnistu kaasomandi ajalugu hageja andmetel on järgmine: a) Hageja on 35/45 osa kaasomanik kinnistust registritunnusega xxx, registriosa xxx, ärimaa 100%, aadress Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Vinkli tn 13 (edaspidi Vinkli 13 kinnistu), alates 28.10.2009 kuni käesoleva ajani. Vinkli tn 13 kinnistu lahutamatuks osaks on ka neljakorruseline hoone, admin.-elukondlik korpus (edaspidi Vinkli 13 hoone). b) Aktsiaselts xxx (kustutatud äriregistrist 09.03.2016), registrikood xxx, oli 10/45 osa kaasomanik Vinkli tn 13 kinnistust kuni 24.11.2014. c) Kinnistusraamatu II osa kandega on muudetud Vinkli 13 kinnistu omanik ja alates 24.11.2014. on Vinkli 13 kinnistu 10/45 kaasomandiosa omanik Aktsiaselts Xxx asemel Vinkli Tööstuspark OÜ, registrikood 12739762. e) Kinnistusraamatu II osa kandega on muudetud Vinkli 13 kinnistu omanik ja alates 27.09.2018. on Vinkli 13 kinnistu 10/45 kaasomandiosa omanik RE24 Vinkli 13 OÜ, registrikood 14570439. Praeguseks ajaks on RE24 Vinkli 13 OÜ nimi muudetud RE24 Vinkli OÜ-ks. Seega on RE24 Vinkli OÜ õiguseellaseks antud kohtuasjas Vinkli Tööstuspark OÜ ja teoreetiliselt võimalikuks õiguseellaseks ka Aktsiaselts Xxx, kuid Vinkli 13 hoone suhtes peab kohus hageja taotluse p. 1.2 ja p.1.3 rahuldama ikkagi ainult kostja, RE24 Vinkli OÜ, suhtes.
14.Kostja väidab oma 03.03.2021 vastuses ekslikult, et hageja ise ei ole säilitanud Vinkli 13 hoone 3. ja 4. korrusel kahetorulist vesiküttesüsteemi. Tegelikult on hageja säilitanud Vinkli 13 hoone 3. ja 4. korrusel kahetorulise vesiküttesüsteemi. Hageja vastusele lisatud 3 fotol on kahetorulise vesiküttesüsteemi radiaator Vinkli 13 hoone 3. korrusel. Radiaatorid on kõikides 3. korruse ruumides akende all. Vinkli 13 hoone 4. korrusel on kahetorulise vesiküttesüsteemi radiaatorid paigutatud ruumi põrandasse. Hageja vastusele lisatud fotol 4 on kahetorulise vesiküttesüsteemi põrandaradiaatorite kontroll-kraanide plokk ehk kollektor. Sellega on hageja kohtule tõendanud, et hageja on säilitanud Vinkli 13 hoone 3. ja 4. korrusel kahetorulise vesiküttesüsteemi.
15.Kostja 03.03.2021 vastuse p 18 väidetakse, et hageja peab taluma, et kostja õiguseellane muutis Vinkli 13 hoone algse kahetorulise keskküttesüsteemi elektriotseküttesüsteemiks õhk-õhk tüüpi soojuspumpade baasil. See väide on vale. Vinkli 13 hoones oli kahetoruline keskküttesüsteem, mida hageja on tõendanud kohtule Vinkli 13 hoone algse projektdokumentatsiooni esitamisega. Kui kostja õiguseellane lammutas täielikult algse kahetorulise keskküttesüsteemi ilma igasuguse loata kaasomanikult Osaühingult Fülliit ja mitte mingisugust dokumentatsiooni selle kohta vormistamata (nimelt on ehitisregistris siiani Vinkli 13 hoonel kahetoruline keskküttesüsteem) ja paigutas Vinkli 13 hoone fassaadile kaks ja külgseinale ühe soojusvahetaja, mis teevad kandvad seinad märjaks ning külmal ajal külmutavad seinad põhjustades Vinkli 13 hoone kandvate seinade kiiret lagunemist, siis hageja ei pea seda taluma VÕS § 89 kolmanda lause mõttes.
16.Kui kostja kaasomandiosa teenindavad kolm soojusvahetajat Vinkli 13 hoone välisseintel nõrgestavad Vinkli 13 hoone välisseinu ja tulevikus Vinkli 13 hoone välisseinad hakkavad kokku varisema, siis ei pea hageja seda taluma VÕS § 89 kolmanda lause mõttes. Selline kostja õiguseellasete ja kostja poolt jätkatav tegutsemine on ohtlik ka kostjale endale, sest Vinkli 13
2-21-1030 hoone välisseinte nõrgenemine ja Vinkli 13 hoone tulevane võimalik kokkuvarisemine hävitab ka kostja enda kaasomandiosa Vinkli 13 hoonest ning ohtu satub inimeste elu ja tervis. Samal põhjusel ei pea hageja taluma kostja õiguseelase poolt Vinkli 13 hoone kandvatesse seinetesse ilma hageja loata ehitatud üht ust ja üht ukseava, sest kandvate seinte lõhkumine põhjustab Vinkli 13 hoones varisemisohu, mis on reaalseks ohuks ka kostjale endale. Ka Riigikohtu 27. märtsi 2015. a kohtuotsusest kohtuasjas number 3-2-1-155-14 p. 9, 12 ja 13 tuleneb sama. Sellest lahendist tuleneb, et isegi kui kostja õiguseellane oli vähesel määral muutnud hoone keskküttesüsteemi, kohustas Riigikohus kostjat keskküttesüsteemi esialgse olukorra taastama.
17.Käesoleval juhul on kostja õiguseellane ilma hageja loata ja ehitusdokumentatsiooni vormistamata täiesti omavoliliselt likvideerinud kogu keskküttesüsteemi ja asetanud soojusvahetitega Vinkli 13 välisseinu oluliselt kahjustades Vinkli 13 hoone varisemisohtu. On selge, et kohus on käesoleval juhul õigustatud kohustama kostjat taastama kahetorulise keskküttesüsteemi. Vale on kostja väide, et Vinkli 13 hoone kostja kasutuses olevad 1. ja 2. korrus jääksid sel juhul kütteta. Ei, need ruumid on siis keskküttega nii kui hoone algses projektdokumentatsioonis ja kasutusloas ette nähtud. Samuti kui Riigikohtu 27. märtsi 2015. a kohtuotsusest kohtuasjas number 3-2-1-155-14 p. 9, 12 ja 13 juhul tuleb kohtul käesolevas tsiviilasjas 2-21-1030 kohustada kostjat RE24 Vinkli OÜ-d taastama kaasomandusse kuuluva hoone (aadressil Vinkli 13, Tallinn) esialgne olukord ning kohustada RE24 Vinkli OÜ-d eemaldama RE24 Vinkli OÜ poolt selle hoone esimese korruse kandvasse seina ehitatud hoone projektis mitte ette nähtud ühe ukse ja ühe ukseava ning taastama kandva seina esialgsel kujul..
18.Kostja vastuses väidetakse, et hageja ei saa nõuda kostjalt endise olukorra taastamist AÕS § 74 lõige 1 alusel, kuna kostja (ja tema õiguseelased) ei ole asja ja selle majanduslikku oluliselt muutnud. See väide on vale. Vinkli 13 hoone varisemisohtlikuks muutmine keskküttesüsteemi likvideerides ja hoone varisemisohtu põhjustavaid soojusvahetajaid Vinkli 13 hoone välisseintele paigutades ning varisemisohtu põhjustavate ukse ja ukseava Vinkli 13 hoone 1.korruse kandvatesse seintesse paigutades on kostja õiguseellane on Vinkli 13 hoone oluline muutmine. Vinkli 13 hoone varisemisohtlikuks muutmine on Vinkli 13 hoone majandusliku otstarbe oluline muutmine. Seega on hageja nõue rahuldada hagi AÕS § 74 lg 1 sätete alusel täiesti põhjendatud.
19.Vale on kostja väide, et muudatused, mille kostja õiguseellane Vinkli 13 hoonele teinud, on vajalikud Vinkli 13 hoone säilitamiseks AÕS § 72 lg 4 mõttes. Vinkli 13 hoone varisemisohtlikuks muutmine ei ole vajalik Vinkli 13 hoone säilitamiseks AÕS § 72 lg 4 mõttes.
20.14.06.2021 menetlusdokumendis leidis hageja, et tema poolt esitatud foto tõendab, et Vinkli 13 asuva hoone teise korruse siseruumides on tekkinud Vinkli 13 asuva hoone välisseintele kinnitatud soojusvahetite tõttu tõsised vigastused ehituskonstruktsioonidele.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
21.Kostja esitas 03.03.2021 vastuse hagiavaldusele, paludes jätta hagi RE24 Vinkli OÜ vastu täies ulatuses rahuldamata. Kostja märgib, et kostja ja hageja suhted on kaasomandisse kuuluva hoone kasutamisel olnud juba pikemat aega problemaatilised, kus hageja on muuhulgas korduvalt rikkunud kasutuskorda või alusetult nõudnud kostjalt mingisuguste toimingute tegemist. Hageja tõenditest ei nähtu, kes ja millal kostjale etteheidetavad „muudatused“ Vinkli 13 hoonele teostas.
22.Kostja leiab, et AÕS § 89 kohaldamise eeldused ei ole täidetud. Hageja nõuab kostjalt, et kostja eemaldaks kinnistu seinal oleva ukse ja ukseava ning esifassaadile ja külgseintele paigaldatud soojuspumpade soojusvahetid. AÕS §-st 89 tulenevalt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. AÕS § 89 kohaldamise eeldusteks on: a) Nõude
2-21-1030 esitaja on kinnistu omanik; b) On toimunud omandiõiguse rikkumine; c) Rikkumise pani toime isik, kelle suhtes nõue esitatakse. Käesoleval juhul on väljaspool vaidlust asjaolu, et hageja on Vinkli tn 13 kinnistu kaasomanik. Järgnevalt tõendab kostja, et kostja ei ole hageja omandiõigust rikkunud ja seega hageja esitatud nõue rahuldamisele ei kuulu.
23.Kostja ei ole Vinkli 13 hoonele õhksoojuspumpasid paigaldanud. Hageja väidab, et kostja on omavoliliselt, ilma hageja nõusolekuta, muutnud hageja kasutuses ja valduses oleva Vinkli 13 administratiivhoone küttesüsteemi. Täpsemalt väidab hageja, et kostja on hageja nõusolekuta likvideerinud kahetorulise vesiküttesüsteemi ja asendanud selle õhksoojuspumpadega (vt hagivalduse p 1.2, dtl 5). Kostja ei ole keskküttesüsteemi rikkunud, hoonel puudus keskküttesüsteem juba ajal, mil kostja kinnistu omandas. Kostja ei ole samuti paigaldanud vaidlusaluseid õhksoojuspumpasid. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on keskküttesüsteemi likvideerinud või õhksoojuspumbad paigaldanud. Hageja esitas kohtule kaks pilti, mille pealt nähtuvad Vinkli 13 hoonel olevad õhksoojuspumbad (dtl 11,12). Hageja esitatud tõendite pealt ega hagiavaldusest ei ole selge, kes ja millal täpsemalt on pildil olevad õhksoojuspumbad paigaldanud ning millal need pildid tehtud on. AÕS § 89 järgi peab hageja tõendama ka seda, et õhksoojuspumbad on paigaldanud kostja. Hageja on teadlik, et vaidlusalused õhksoojuspumbad olid hoonel enne seda, kui kostja kinnistu omanikuks sai.
24.Olenemata sellest, et hageja ei ole oma tõendamiskoormist täitnud, esitas kostja tõendid, et õhksoojuspumbad olid paigaldatud Vinkli 13 hoonele juba vähemalt aastal 2015. Seejuures pöörab kostja tähelepanu sellele, et kostja omandas Vinkli 13 kinnistu osa 27.09.2018, seega on selge, et kostja ei saanud talle hageja poolt etteheidetavaid rikkumisi toime panna. Kv.ee veebiportaalis oli 06.10.2015 üleval kuulutus, mille pealt on näha, et kuulutuse tegemise hetkel puudus hoones keskküttesüsteem ja Vinkli 13 hoone esifassaadile olid paigaldatud õhksoojuspumbad. Järelikult on ainuõige järeldus, et kostja ei saanud õhksoojuspumpasid paigaldada, sest juba ajal, mil kostjale Vinkli 13 hoone osa omand ega valdus ei kuulunud, olid hageja etteheidetavad muudatused juba hoonele tehtud. Muuhulgas väidab hageja, et ta ise on Vinkli 13 hoone 3. ja 4. korrusel kahetorulise vesiküttesüsteemi säilitanud (vt hagivalduse p 1.2.). See väide on vale. Kv.ee veebiportaalist tehtud väljavõttes, mis kajastab Vinkli 13 kinnistuga seotud säilinud kuulutusi, nähtub et nt 24.03.2015 kuupäevaga oli veebiportaalis üleval kuulutus, millega sooviti anda üürile Vinkli 13 hoone neljanda korruse (mida vastavalt kasutuskorrale kasutab hageja) äripind. Kuulutuse piltide pealt nähtub, lisaks juba tol hetkel paigaldatud õhksoojuspumpadele ka see, et keskküttesüsteem on eemaldatud samuti Vinkli 13 neljandalt korruselt ja kuulutuses on kirjas, et hoones kasutatakse gaasikütet. Vinkli 13 hoonele paigaldatud õhksoojuspumpasid on näha ka 14.06.2017 xxx AS kinnisvarabüroo konsultatsiooniaruandes. Konsultatsiooniaruandes on samuti märgitud, et hoone kütteliigiks on elektriotseküte õhk-õhk tüüpi soojuspumpade baasil. Õhksoojuspumpade pilt on lisatud samuti 22.10.2017 xxx eksperthinnangule.
25.Eelnevast tulenevalt puudus Vinkli 13 hoones keskküttesüsteem ja õhksoojuspumbad olid Vinkli 13 hoone esifassaadile paigaldatud juba vähemalt 24.03.2015. Seega ei ole kostjale võimalik keskküttesüsteemi eemaldamist ja õhksoojuspumpade paigaldamist omistada. Järelikult ei saa kostjalt nõuda talle hageja poolt etteheidetud „rikkumise“ kõrvaldamist ehk, õhksoojuspumpade eemaldamist. Isegi oletades, et õhksoojuspumpade paigaldamine on kuidagimoodi kostjale omistatav (kuigi see nii ei ole), peaks hageja sellist „muudatust“ taluma AÕS § 89 kolmanda lause mõttes, sest Vinkli 13 hoones puudus igasugune küttesüsteem.
26.Kostja ei ole Vinkli 13 kinnistule vaidlusalust ust paigaldanud ja ukseava tekitanud. Hageja väidab, et kostja on omavoliliselt muutnud hageja kasutuses ja valduses oleva Vinkli 13 administratiiv-hoone esimese korruse kandvat seina ja ehitanud sellesse omavoliliselt hoone projektis mitte ette nähtud ühe ukse ja ukseava (hagiavalduse p 1.1). Väite tõendamiseks esitas hageja kohtule kaks pilti. Tõendina esitatud piltidelt ega muu hageja esitatud informatsiooni
2-21-1030 pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kes ja millal on ukse paigaldanud ja ukseava tekitanud. Tõendamiskoormis antud juhul lasub hagejal (TsMS § 230 lg 1). Kostja ei ole vaidlusalust ust paigaldanud ega ukseava tekitanud. Uks ja ukseava, mille omavolilist paigaldamist ja tekitamist hageja kostjale ette heidab, olid samuti olemas ammu enne, kui kostja Vinkli 13 kinnistu osa omandas. Vaidlusaluse ukse varasemat olemasolu tõendab samuti 2017. a koostatud xxx eksperthinnang, millele on lisatud vaidlusaluse ukse pilt.
27.Käesoleval juhul on selge, et hageja ei ole kostjale etteheidetavaid „rikkumisi“ tõendanud ja seega ei ole AÕS § 89 kohaldamise eeldused täidetud. Järelikult ei saa hageja nõuda kostjalt ukse ja ukseava eemaldamist. Hageja ei saa nõuda kostjalt endise olukorra taastamist AÕS § 74 lg 1 alusel. AÕS § 74 lg 1 alusel võib nõuda kaasomandi eseme omavolilise muutmise korral endise olukorra taastamist. Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 74 järgi võib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Kui kaasomanikud on teiste kaasomanike nõusolekuta asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud, võivad teised kaasomanikud nõuda asja endise olukorra taastamist. Selleks, et hageja saaks endise olukorra taastamist nõuda, peab hageja tõendama, et: (a) kaasomanik on kaasomandisse kuuluvat eset või selle majandusliku otstarvet oluliselt muutnud ning (b) kaasomanikul puudus teise kaasomaniku nõusolek kaasomandi eseme muutmiseks. Hageja nõuab kostjalt endise olukorra taastamise all keskküttesüsteemi taastamist ja Vinkli 13 hoone esimese korruse seina taastamist selle esialgsel kujul (ehk seina taastamist peale uske ja ukseava eemaldamist).
28.Käesoleval juhul on hageja Vinkli 13 hoone endise olukorra taastamise nõue välistatud mitmel põhjusel. Kostja ei ole Vinkli 13 kinnistut või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud. Eelnevalt põhjendas kostja, et tal ei olnud võimalik paigaldada õhksoojuspumpasid ja kostjale etteheidetud ust ning ukseava, sest need muudatused olid tehtud kinnistule juba varem, kui kostja Vinkli 13 kinnistu kaasomanikuks sai. Kostja näitas ka ära, et keskküttesüsteem puudus hoones vähemalt 2015. a. Seega on selge, et kostja ei ole Vinkli 13 kinnistut muutnud.
29.Isegi, kui teoreetiliselt oletada, et õhksoojuspumpade, ukse ja ukseava paigaldamist saaks kostjale omistada (kuigi see nii ei ole), siis isegi sellisel juhul ei saaks hageja AÕS § 74 lg 1 alusel kostjalt endise olukorra taastamist nõuda. Riigikohus on leidnud, et AÕS § lg 74 lg 1 alusel võib nõuda endise olukorra taastamist ainult siis, kui asja või selle majanduslikku otstarvet on oluliselt muudetud. Samas lahendis on Riigikohus öelnud, et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 tähenduses. Riigikohus on samuti leidnud, et radiaatori eemaldamine ei kvalifitseeru AÕS § 74 lg 1 alla. Küttesüsteemi olemasolu toetab samuti Vinkli 13 hoone sihtotstarbelist kasutamist. Vastupidine olukord (küttesüsteemi puudumine) tooks kaasa takistused Vinkli 13 hoone büroo, tootmis- ja laoruumidena kasutamisel. Järelikult isegi siis, kui hageja oleks õhksoojuspumpasid paigaldanud, ei saaks hageja õhksoojuspumpade eemaldamist ja endise olukorra taastamist nõuda.
30.Samuti ei oleks ukse paigaldamine ja ukseava tekitamine AÕS § 74 lg 1 mõttes Vinkli 13 kinnistu või selle majandusliku otstarve oluliseks muutmiseks. Hoone majanduslik otstarve on muudetud siis, kui muudetakse hoone kasutamise otstarvet. Täiendava ukse ja ukseava olemasolu ei saa mõjutada Vinkli 13 hoone kasutamise otstarvet. Hoonet kasutakse peamiselt büroo, tootmisja laoruumide väljaüürimiseks, nagu ka varasemalt viidatud tõenditest nähtub. Hoonele täiendava ukse paigaldamise ja ukseava tekitamise asjaolu ei muuda Vinkli 13 hoone kasutamise viisi, seda kasutatakse edaspidi eesmärgiga teenida tulu, sh äripindade üüriks andmisel. Samuti ei muuda ühe täiendava ukse paigaldamine ja ukseava tekitamine 100% ärimaal asuva neljakorruselise Vinkli 13 kinnistulele kogu pindalaga 1622 m2, seda oluliselt AÕS § 74 lg 1 mõttes.
Isegi teoreetiliselt eeldades, et kostjale etteheidetavad muudatused olid kostja poolt tehtud
2-21-1030 ja muudatused kvalifitseeruvad AÕS § 74 lg 1 alla, siis ei saa nõuda hageja kostjalt endise olukorra taastamist, sest muudatused on vajalikud Vinkli 13 hoone säilitamiseks AÕS § 72 lg 4 mõttes. Seejuures on kaasomanikel õigus asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teha ilma teiste kaasomanike nõusolekuta (AÕS § 74 lg 2). EhS § 11 lg 1 kohaselt peab iga ehitis oma kogu kasutusea vältel mh vastama selle kasutamise nõuetele. EhS § 11 lg 2 p 10 järgi ehitisele esitatavad nõuded hõlmavad selle kasutusotstarbest ja kasutamisest tulenevaid nõudeid. Väljaspool vaidlust on asjaolu, et Vinkli 13 hoonet kasutatakse mh büroopindade väljaüürimiseks. Bürooruumides, kui ka kogu Vinkli 13 hoones peab olema tagatud vähemalt selline õhutemperatuur, mis võimaldaks seal viibivatel inimestel kasutada ruume vastavalt nende kasutusotstarbele. On samuti selge, et kui hoones, milles asuvad büroo, tootmis-ja laoruumid, puudub igasugune küttesüsteem, ei ole võimalik seda hoonet selle kasutustarbele vastavalt kasutada (Ehs § 11 lg 2, p 10, § 16 lg 2). Iseenesest on mõistetav ka asjaolu, et hoone kütmine on vajalik selle säilitamiseks ja ohutuse tagamiseks vähemalt talvisel perioodil. Kuna Vinkli 13 hoones puudus igasugune küttesüsteem võis isik, kes hoone kütmiseks õhksoojuspumbad paigaldas, seda teha ja ilma hageja nõusolekuta.
32.Ukse paigaldamise ja ukseava tekitamise põhjus ei ole kostjale selge, kuid kuna kostja kasutab vaidlusalust ust pidevate kanalisatsiooni üleujutuste teenindamiseks, võib järeldada, et ka ukse paigaldamine on Vinkli 13 hoone säilitamiseks vajalik. Samuti Riigikohtu praktika kohaselt, isegi kui kaasomanik on teinud elamule juurdeehitise või korteri ümber ehitanud ning muudatused ei ole hoone säilitamiseks vajalikud, ei saa teised kaasomanikud endise olukorra taastamist nõuda, kui muudatus ei riku nende huve (n.ö puhtalt karistusena omavaheliste suhete eest). Käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, kuidas kostjale etteheidetavad „muudatused“ hageja huve rikkuvad. Järelikult isegi teoreetiliselt oletades AÕS § 74 lg 1 eelduste täidetust, ei saaks hageja nõuda kostjalt ukse, ukseava ning õhksoojuspumpade eemaldamist, keskküttesüsteemi taastamist ja muude toimingute tegemist, mis hageja arvates, „endist olukorda“ taastaksid.
33.12.04.2021 menetlusdokumendis jäi oma kostja 03.03.2021 hagivastuses esitatud seisukohtade juurde ning esitas käesolevaga täiendava seisukoha ja tõendid, mis tõendavad, et hageja nõuded ei kuulu rahuldamisele. Hageja heidab kostjale ette keskküttesüsteemi likvideerimist, õhksoojuspumpade ja ukse paigaldamist ning ukseava tekitamist. Nagu kostja oma 03.03.2021 hagiavalduse vastuses esile tõi, vajab nii omandiõiguse rikkumise kõrvaldamise nõue (AÕS § 89), kui ka endise olukorra taastamise nõue (AÕS § 74 lg 1) tõendamist, et on toimunud mingisugune omandiõiguse rikkumine või kaasomandis oleva hoone oluline muutmine. Hageja seda tõendanud ei ole. Hageja keskküttesüsteemi taastamise nõue põhineb ainult hageja eeldustel ning hageja eeldused on seejuures valed. Hageja ei ole tõendanud, et hoonesse oleks üldse kunagi toimiv keskküttesüsteem rajatud. Samuti pole hageja tõendanud, kes, millal ja kas üldse on keskküttesüsteemi eemaldanud. Hageja väide: „hageja andmetel muutis kaasomandis olevat asja, milleks on Vinkli 13 hoone, hagis nimetatud viisil tõepoolest kostja õiguseellane Vinkli Tööstuspark OÜ“ – on sisutühi, kuivõrd nõude rahuldamiseks peab hageja tõendama, et tema esitatud väited on tõesed, mitte lihtsalt eeldama, et „nende andmed“ on õiged. Niisiis ei ole hageja täitnud TsMS § 230 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormist.
34.Kuivõrd kostja ei ole küttesüsteemi likvideerinud ja kostja teadmise kohaselt ei ole seda ka teised üürnikud teinud, uuris kostja, kas Vinkli 13 hoonesse üleüldse kuulub keskküttesüsteem. Selleks tegi kostja päringu xxx energiakontsernile (AS xxx), uurides, kas Vinkli 13 hoonesse pikeneb soojustrass. Päringu tulemusena selgus, et soojustrass asub Vinkli 13 hoonest umbes 100 meetri kaugusel. Eelnevast tulenevalt on selge, et Vinkli 13 hoones ei ole kunagi seaduslikku ja toimivat keskküttesüsteemi välja ehitatud. Järelikult ei saanud ei kostja ega eelmised üürnikud keskkütet eemaldada (omandiõigust rikkuda). Kostjat ei saa kuidagi kohustada keskküttesüsteemi taastama, kuna kostjat ei saa kohustada rajama süsteemi, mida enne olemas ei olnud. Kuivõrd omandiõiguse rikkumist (keskküttesüsteemi eemaldamist) ei ole toimunud, ei saa hageja nõuda väidetava omandiõiguse rikkumise kõrvaldamist AÕS § 89 alusel. Samal põhjusel on välistatud
2-21-1030 ka endise olukorra taastamise nõue (AÕS § 74 lg 1), sest kostja ega endised üürnikud ei ole keskküttesüsteemi muutnud, ehk „endine olukord“ vastab praegusele olukorrale.
35.Arvestades, et Vinkli 13 hoonesse ei ole kunagi rajatud toimivat ja seaduslikku keskküttesüsteemi, on valed ka hageja väited, justkui ei peaks hageja taluma Vinkli 13 hoonele paigaldatud õhksoojuspumpasid. Nagu kostja on varasemalt selgitanud, ei muuda õhksoojuspumbad hoone või selle majanduslikku otstarvet oluliselt AÕS § 74 lg 1 tähenduses (vt hagivastuse p 28). Samuti on õhksoojuspumbad vajalikud hoone säilitamiseks AÕS § 72 lg 4 mõttes, kuivõrd võimaldavad hoones hoida sellist temperatuuri, et seda oleks võimalik kasutusotstarbe kohaselt kasutada (vt hagivastuse p 32). Vastupidi, ilma küttesüsteemita oleks raskendatud hoone sihipärane kasutamine. Samadel põhjustel peab hageja õhusoojuspumpade olemasolu taluma (AÕS § 89 kolmas lause). Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et alusetu on nii hageja nõue väidetavalt eksisteerinud küttesüsteemi taastamiseks kui ka väide, nagu ei peaks hageja õhksoojuspumpasid taluma.
36.Hageja väited, justkui õhksoojuspumpade olemasolu põhjustab Vinkli 13 hoone seinade kiiret lagunemist, on põhjendamatud. Hageja peab vastavalt TsMS § 230 lg-e 1 tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevead. Käesoleval juhul hageja esitatud piltidelt näib vaid paigaldatud õhksoojuspumpasid ja ei midagi muud, mille alusel saaks väita, et paigaldatud õhksoojuspumbad võiksid kuidagi kaasomandis olevat hoonet kahjustada. Kuivõrd hageja väited põhinevad vaid hageja subjektiivsel hinnangul (mis ei vasta tõendamisstandardile), millega muuhulgas kostja ei nõustu, ei ole hageja oma tõendamiskoormist täitnud.
37.Samuti nagu on alusetu hageja nõue õhksoojuspumpade eemaldamiseks ja küttesüsteemi taastamiseks, on alusetu ka hageja nõue ukse ja ukseava likvideerimiseks. Nagu kostja on ka varasemalt selgitanud, eeldab AÕS § 74 lg 1 alusel nõude esitamine, et asja või selle majanduslikku otstarvet oleks oluliselt muudetud (vt hagivastuse p 28-29). Hoone kasutusotstarvet ei ole aga muudetud. Hageja on ekslikult väitnud, et kostja on kohustatud ukse ja ukseava eemaldama, kuna see on ohtlik, sest kandvate seinte lõhkumine põhjustab Vinkli 13 hoones varisemisohu. Kostja on tellinud ekspertarvamuse, mis kinnitab, et ukseavade rajamine ei ohusta kuidagi hoone stabiilsust. Täiendavalt on ekspert selgitanud, et lae koormus kandub võlviefekti tõttu ukseavade kõrval olevatele seinaosadele, toetuseks vajalikud detailid on paigaldatud ning ukseavade kõrval olevad seinakonstruktsioonid on tugevad ja pragudeta. Seega on kostja tõendanud, et ukseava ei kujuta hoonele mingisugust ohtu.
38.Lisaks on uks Vinkli 13 hoone säilitamiseks vajalik, kuna kostja kasutab seda ust pidevate kanalisatsiooni üleujutuste teenindamiseks. Seega on ukseava ja ukse puhul tegemist asja säilitamiseks vajalike muudatustega (AÕS § 72 lg 4). Eeltoodust nähtub selgelt, et uks ja ukseava ei muuda hoone majanduslikku otstarvet ega pole Vinkli 13 hoonele ohtlikud ning seetõttu ei riku ka kuidagi hageja huve. Niisiis on hageja nõue ukseava ja ukse likvideerimiseks alusetu.
39.14.06.2021 menetlusdokumendis märkis kostja, et endise olukorra taastamise nõude rahuldamine nõuab esimese eeldusena selle tõendamist, milline oli hoone esialgne olukord. Hageja ei ole kohtule selliseid tõendeid esitanud, mis võimaldaks kohtul veenduda, mis oli esialgne olukord, mille taastamist hageja nõuab. Samuti ei ole hageja tõendanud, et esialgse olukorra taastamine on eluliselt ja õiguslikult võimalik. Teiseks tuleks hagejal tõendada, et kaasomanik on kaasomandisse kuuluvat eset või selle majandusliku otstarvet oluliselt muutnud (AÕS § 74 lg 1). Teisisõnu, peab hageja esmalt näitama, mis olukord oli enne kostja väidetavat kaasomandisse kuuluva hoone muutmist ja seejärel näitama, et olukord on muutunud ja selle muudatuse järelmid lasuvad kostja vastutusalas. Hageja saab nõuda endise olukorra taastamist muuhulgas ainult siis, kui endise olukorra taastamine on menetluse ajal olemasolevat olukorda arvestades reaalselt võimalik.
2-21-1030
40.Reaalsus on, et hageja ajab segamini lokaalkütte ja keskkütte ning oma soovid ning päriselus eksisteeriva olukorra. Lihtsustatult nägi hageja seinal oleva radiaatori pilti ning leidis, et kostja on seetõttu kohustatud rajama üle mitmete kolmandatele isikutele kuuluvate kinnistute keskküttetrassi. See ei ole eluliselt ega õiguslikult võimalik. Olukorra taastamise nime all on menetluses hoopis uue olukorra loomise nõue. See, et aastakümneid tagasi võis kinnistu läheduses olla tehas, millest võis majja saabuda kuumaveetrass ei tähenda, et kaasomanik peaks selle tehase ja trassi uuesti ehitama. Keskküttesüsteemi kunagise olemasolu tõendamiseks, esitas hageja 21.01.2021 hagiavalduse lisana 7 Vinkli tn 13 hoone originaalprojekti, 1997. a ehitise eksperdi otsuse ja sama aasta akti ehitise vastuvõtu kohta (11.05.2021 hageja vastuse lisa 2; lisa 3). Hageja tsiteerib oma 11.05.2021 esitatud vastuse punktis 4.2 ehitise eksperdi otsuse osa: „Hoone soojaga varustamine toimub vastavalt algprojektile tehase katlamajast läbi hoones asuva boilerisõlme, monteeritud kahetorusüsteem malmradiaatoritega“. Originaalprojektist nähtub, et aur saadakse tehase soojusvõrgust ning see liigub mööda maa-alust soojustrassi kuni projekteeriva hoone (Vinkli tn 13 hoone) soojussõlmeni (vt dtl 43).
41.Kostja ei vaidle vastu, et kunagi (1997. a), võis Vinkli tn 13 territooriumil või selle vahetus läheduses asuda katlamaja, millest võis toimuda kaasomandisse kuuluva hoone soojaga varustamine. Hagiavalduse esitamise seisuga, ei ole aga seda katlamaja, millest kaasomandis oleva hoone soojaga varustamine toimus, olemas. Endise olukorra taastamise nõuetega ei saa olla kaetud hageja soov, et vana tehase lammutamise järel peaks teine kaasomanik ehitama torud hoopis uude ja teises asukohas asuvasse xxx kaugküttejaama. Hageja enda esitatud tõendist nähtub, et juba aastal 2008 toimus praeguse Vinkli tänava (endise E. Vilde tee) hoonete kütmine elektriküttega ja osa hoonetest olid isegi kütteta (lisa 5; dtl 260). Samuti ka hageja ise ütleb, et tema kasutab hoone kütmiseks gaasi (vt hageja 11.05.2021 vastuse p 4.2; kusjuures, gaasipaigaldised on paigaldatud seadusvastaselt – vt Harju Maakohtu 12.04.2014 otsuse resolutsiooni p 5 tsiviilasjas nr 2-6-8192). Muuhulgas toob hageja välja asjaolu, et Vinkli tn 13 hoone endine kaasomanik AS Xxx kasutas kuni Vinkli tn 13 kinnistu müümiseni (kuni 2006. a) elektrikütet (11.05.2021 hageja vastuse p 4.5). Ei ole eluliselt usutav, et AS Xxx oleks kasutanud elektrikütet, kui tegelikult oli (hageja väitel) hoones olemas toimiv keskküttesüsteem, mille taastamist hageja kostjalt nõuab.
42.Hageja väidab, et keskküttesüsteemi (endise olukorra) taastamine oleks võimalik AÕS § 74 lg 1 alusel, kas: a) „elektriboileri baasil“; või b) „sooja küttevee ostmise teel naabruses asuvast Xxx OÜ katlamajast, nii kui see algse Vinkli 13 ehitusprojekti kohaselt toimus“ (hageja 11.05.2021 vastuse p 4.5). See võtab olukorra ka korrektselt kokku – hageja soovib rajada uut lokaalküttesüsteemi või esmakordselt seaduslikult liituda kaugküttega. Kumbagi nendest soovidest ei saa täita „endise olukorra taastamise“ sildi all. Veel vähem saab seda teha teise kaasomaniku arvel. Vinkli tn 13 hoone elektriboileri baasil kütmine ei oleks endise olukorra (keskkütte) taastamine AÕS § 74 lg 1 mõttes. Hageja ise rõhutab seda, et vastavalt projektile toimus kaasomandisse kuuluva hoone kütmine tehase katlamajast. Alustuseks ei ole hageja tõendanud, et Vinkli tn 13 hoones oli kunagi funktsioneeriv keskküttesüsteem. Samuti ei ole hageja tõendanud, et hoone endine kaasomanik oleks selle süsteemi lammutanud. Hageja nõuet ei saa aga rahuldada juba pelgalt seetõttu, et lähtuvalt hageja esitatud tõenditest hoone kütmine elektriboileri abil ei vastaks Vinkli tn 13 hoone „endisele olukorrale“.
43.Teise võimalusena näeb hageja küttesüsteemi taastamist ostes keskkütet Xxx OÜ katlamajast. Selline nõue ei ole rahuldatav mitmel põhjusel. Kostja on tõendanud oma 12.04.2021 esitatud seisukoha lisaga 1 (dtl 197), et Xxx OÜ soojustrass asub Vinkli tn 13 hoonest umbes 100 meetri kaugusel ja üle mitme võõra kinnistu. Arusaadavalt ei saa kostja teostada ei demonteerimisega ehitustöid võõrastel kinnistutel. Selleks puudub kostjal nii avalik- kui eraõiguslik alus. Seda ilmestab hageja esitatud tõend (foto 3; dtl 252) millest nähtuvalt ei ulatu Xxxe soojatoru kaasomandis oleva hooneni. Estakaadi pikendamine tähendaks selle ehitamist mööda kinnistuid, mis hagejale ega kostjale ei kuulu (vt väljavõtet maa-ameti geoportaalist – lisa 1; väljavõtted
2-21-1030 kinnistusraamatust – lisa 2). Kohus ei saa kohustada kostjat ehitama estakaadi üle mitme võõra kinnistu. Lisaks, sõltumata sellest, kas ajalooliselt on seal kunagi küttetoru olnud, ei ole kindlasti kostja seda likvideerinud ega saa kostja hakata omaalgatuslikult või kohtu käsul kolmandate isikute kinnistutele küttetorusid rajama. Muuhulgas ei vastaks Xxx OÜ hoonest väljuva estakaadi pikendamine olukorrale, mis on kajastatud hageja esitatud tõendites. Esialgsest projektist nähtub, et Vinkli tn 13 hoone kütmine oli ettenähtud läbi maa-aluse soojustrassi (vt 21.01.2021 hagiavalduse lisa 7, dtl 43). Hageja esitatud fotolt nähtub, et tegemist ei ole maa-aluse soojustrassiga. Järelikult isegi teoreetiliselt ei võrduks Xxx OÜ hoonest jooksva soojustrassi pikendamine Vinkli tn 13 hooneni esialgse olukorra taastamisega (AÕS § 74 lg 1). Sama tõendiga on tõendatud, et hageja ei nõua eelmise olukorra taastamist vaid uue olukorra loomist. Järelikult ei ole AÕS § 74 lg 1 nõude rahuldamise eeldused täidetud.
44.Samuti ei pea kostja eemaldama õhksoojuspumpasid, sest hoone kütmine on hoone säilitamiseks ja sihtotstarbeliseks kasutamiseks hädavajalik (AÕS § 72 lg 4). Lisaks ei ole õhksoojuspumpade paigaldamine oluline muudatus AÕS § 74 lg 1 mõttes (kostja 03.03.2021 vastus hagiavaldusele ptk 3.1 – 3.2, dtl 65-66). Hageja esitas 11.05.2021 vastuse lisadena kaks sama kuupäevaga koostatud tõendit (hageja 11.05.2021 seisukoha lisa 7, dtl 262 ja lisa 8, dtl 263). Tõenditest ei nähtu ehitustehnilisi selgitusi sellise detailsusastmega, mille pinnalt saaks hinnata õhksoojuspumpade ning ukseavade / uste potentsiaalset ohtu Vinkli 13 tn hoonele. Sisuliselt on dokumentides esitatud väite vormis hagejale sobivad seisukohad. Selleks, et kohus saaks asjatundja avaldatuga nõustuda, vajaks kohus ka asjatundja loogiliselt jälgitavaid põhjendusi. Antud juhul neid kohtule esitatud ei ole, mistõttu ei saa kohus otsuse tegemisel lähtuda pelgalt asjatundja põhjendamata väidetega.
45.Hageja esitatud ekspertarvamus seoses õhksoojuspumpadega (11.05.2021 arvamuse lisa 7; dtl 262) ei ole usaldusväärne. Ekspertavamuses tehakse järeldus hoone seinte püsivuse kohta tuginedes ainuüksi asjaolule, et toimub justkui korduv seinte märgumine ja külmumine. Siinjuures pöörab kostja tähelepanu sellele, et korduvat märgumist ja külmumist ei ole võimalik tuvastada ühe vaatlusega (ekspertarvamuses ütleb ekspert selgelt, et arvamuse koostamise aluseks on fikseeritud hetkeolukord, mitte teostatud korduv vaatlus). Muuhulgas ei selgu ekspertarvamusest, kuidas seinte väidetav märgumine ja külmumine ehitustehniliselt hoone püsivust mõjutab. Jääb mulje, et ekspert on justkui korranud hageja juriidilist hinnangut ning vormistanud seda ekspertarvamuse näol. Lisaga 7 ei ole hageja tõendanud, et õhksoojuspumbad mõjutavad kuidagi hoone, kui terviku ohutust või püsivust. Samuti ei ole aru saada, kuidas visuaalsel vaatlusel ehk maja ühekordsel vaatamisel saab tuvastada oluliste kahjustuste ohtu või märgumise korduvust. On fakt, et maja täna seisab ja on sihtotstarbelises kasutuses suuresti tänu paigaldatud soojuspumpadele. Arvamuse andnud isikult ei ole küsitud, millised negatiivsed mõjud hoone püsivusele ja kasutuskõlblikkusele kaasneksid siis, kui olemasolevad küttesüsteemid eemaldada.
46.Ka hageja tõend, mis käsitleb ukseavasid / uksi (lisa 8, dtl 263-264) kujutab endast pigem õiguslikku arvamust ja mitte eksperthinnangut. Esitatud seisukoht keskendub väitele, et ukseavade tekitamiseks oli vajalik hageja nõusolek. Tegemist ei ole ehitustehnilise põhjendusega, tegemist on õigusliku hinnanguga, milleks ehituseksperdil puudub pädevus. TsMS § 438 lg 1 kohaselt on otsustused selle üle, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele jäetud ühemõtteliselt kohtu, mitte hageja valitud isiku pädevusse. Muuhulgas nähtub ekspertarvamusest, et ekspertarvamuse aluseks on: kostja esitatud eksperthinnang, mille järeldus on, et ukseavad on hoone püsivusele ohutud ja selle fotod; ehituskonstruktsiooni vaatlus; „olemasolevad dokumendid“. Hageja esitatud ekspertarvamuse usaldusväärsust vähendab veelgi asjaolu, et hageja 21.01.2021 esitatud hagiavalduse fotol 2 (dtl 10) kujutletud ukseava asub kostja kinnistes ruumides, mistõttu ei saanud hageja tellitud ekspert seda vaadelda. Järelikult ei ole ka hageja lisa 8 usaldusväärne tõend, mille alusel saaks hinnata ukseavade / uste ohutust.
2-21-1030
47.Kostja ei saa hageja soovidest sisuliselt ka aru. Hageja 11.05.2021 vastuses on sõnastatud see sooviavaldusena „kohustada RE24 Vinkli OÜ-d eemaldama RE24 Vinkli OÜ poolt selle hoone esimese korruse kandvasse seina ehitatud hoone projektis mitte ette nähtud kaks ust ukse ning taastama kandva seina esialgsel kujul“). Kostja on tõendanud, et rajatud ukseavad on kitsad ning ei ohusta hoone, kui terviku stabiilsust (vt kostja 12.04.2021 seisukoha lisa 2 (ekspertarvamuse kokkuvõte), dtl 201). Muuhulgas on selge, et ukse paigaldamine ukseavasse ei ole oluline muudatus, ei riku hageja huve ega kuidagi ohusta hoone kandevõimet. Järelikult ei ole hageja nõue ukseava ja ukse eemaldamiseks põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.
VASTUHAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
48.Kostja esitas 16.04.2021 vastuhagi tervikteksti, milles taotleb asendada Osaühingu FÜLLIIT tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega, millega kohustatakse Osaühingut FÜLLIIT andma nõusolek aadressil Vinkli 13, 12618 Tallinn (kinnistu nr xxx) hoone esi- ning külgseinal olevate õhksoojuspumpade säilitamiseks. Samuti taotleb hageja asendada Osaühingu FÜLLIIT tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega, millega kohustatakse Osaühingut FÜLLIIT andma nõusolek aadressil Vinkli 13, 12618 Tallinn (kinnistu nr xxx) hoone esimese korruse kandeseinas olevate ukseavade säilitamiseks.
49.Kostja jääb seisukohale, et aadressil Vinkli 13, 12618 Tallinn (kinnistu nr xxx) õhksoojuspumpade paigaldamiseks ning ukseavade tekitamiseks ei olnud vaja hageja nõusolekut (vt kostja 12.04.2021 dokumendi ptk 2 ning hagivastuse ptk 3). Juhuks kui kohtu hinnangul oli õhksoojuspumpade paigaldamiseks ning ukseavade rajamiseks siiski vaja kaasomaniku (hageja) nõusolekuid, esitab kostja kohtupraktikast lähtuvalt vastuhagi hageja nõusolekute kohtuotsusega asendamiseks (TsÜS § 68 lg 5). Riigikohus on selgitanud (RKTKo 3-2-1-155-14 p 15), et kaasomanikud võivad olla kohustatud nõusolekut andma, kui asja muutmine (ja ka oluline muutmine) ei riku teiste kaasomanike huve. Vastavalt TsMS § 373 lg 1 p-le 2 võib kostja esitada vastuhagi, kui vastuhagi rahuldamine välistab täielikult või osaliselt põhihagi rahuldamise. Hageja ja kostja nõuded teineteise vastu tulenevad kaasomandisuhtest. Hageja nõuded on suunatud kaasomandisse kuuluva hoone esialgse olukorra taastamisele. Kostja nõuded on suunatud hageja nõusolekute asendamisele kohtuotsusega, seejuures on tegemist just nimelt nõusolekutega nende muudatuste tegemiseks, mille osas hageja nõuab endise olukorra taastamist. Seega välistaks vastuhagi rahuldamine antud olukorras täielikult põhihagi rahuldamise.
50.TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et juhul kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Riigikohus on leidnud, et kaasomanik, kes soovib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ja vajab selleks kõigi kaasomanike nõusolekut, võib sellist nõusolekut TsÜS § 68 lg 5 alusel teistelt kaasomanikelt hageda juhul, kui teised kaasomanikud on selleks kohustatud. Täiendavalt selgitab Riigikohus, et kuivõrd kaasomanikud peavad AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest (eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest), võivad teised kaasomanikud olla kohustatud nõusolekut andma juhul, kui asja oluline muutmine ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve (RKTKo 3-21-155-14 p 15). Niisiis on sellise nõusoleku kohtuotsusega asendamine Riigikohtu praktika kohaselt võimalik ning kaasomanik ei saa põhjuseta nõusolekute andmisest keelduda.
51.Hageja kui kaasomaniku õiguspärane huvi ei saa olla, et kostja kasutuses olevad ruumid oleksid kütteta. Nagu kostja on varasemalt selgitanud, ei oleks võimalik väljaüüritavaid büroo-, tootmis- ja laoruume otstarbekohaselt kasutada, kui seal ei oleks tagatud teatav õhutemperatuur (vt hagivastuse p 32). Samamoodi ei saa kaasomaniku huvisid kuidagi kahjustada ukseava tekitamine ja ukse paigaldamine, kuivõrd kostja on tõendanud, et see ei mõjuta kuidagi hoone
2-21-1030 ehitustehnilist seisukorda (vt ka kostja 12.04.2021 dokumendi p 8). Ukseavad on turvalised. Uks parandab muuhulgas hoone kasutusmugavust, mistõttu ei ole hagejal kaasomanikuna ühtegi alust keelduda nõusoleku andmisest. Hageja etteheidetud „muudatused“ on kaasomandi hoone osas, mis kasutuskorra kohaselt on ainult hageja kasutuses. Seega ei ole kostja esitatud etteheidetel muud põhjendust, kui hageja õiguste kahjustamine, teisisõnu kiusamine. Eeltoodust tulenevalt on täidetud TsÜS § 68 lg 5 alusel hageja nõusoleku kohtuotsusega asendamise eeldused.
HAGEJA VASTUVÄITED VASTUHAGILE
52.Kohus võttis vastuhagi 19.04.2021 menetlusse ja hageja esitas 13.05.2021 vastuse vastuhagile. Hageja taotlus on, et Osaühing FÜLLIIT algne hagi tuleb kohtu poolt rahuldada ja alles seejärel otsustada vastuhagi rahuldamine. Hageja (vastuhagis kostja) Osaühing FÜLLIIT ei võtnud vastuhagi õigeks. Kostja (vastuhagis hageja) põhjendus ei ole ei seaduslik, põhjendatud ega ka tõendatud. Vinkli 13 asuva admistratiivhoone muutmine kostja poolt on oluline ja rikub hageja huve, mistõttu kohtul tuleb hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
53.Hageja selgitas Vinkli 13 kinnistul asuva ainsa hoone, administratiivhoone küttesüsteemi ajalugu. Hageja tõendas hagi lisaga 7 (Vinkli 13 asuva hoone algprojekti väljavõte), et algses projektis oli Vinkli 13 administratiivhoonele ette nähtud küttesüsteemiks kahetoruline vesiküttesüsteem ning küttekehadeks malmradiaatorid. Hageja esitab kohtule täiendavad tõendid: Lisa 2 on ehitise eksperdi Paul Weigeli 23. mai 1997.a otsus. See otsus on tehtud erastamise läbiviimise võimaldamiseks. Vinkli 13 administratiivhoone oli sel ajal AS XXX ́le kuuluv administratiiv-elukondlik korpus asukohaga Mustamäe linnaosa, Eduard Vilde tee nr 155. Selle eksperdi otsuse kohaselt: „Hoone soojaga varustamine toimub vastavalt algprojektile tehase katlamajast läbi hoones asuva boilerisõlme, monteeritud kahetorusüsteem malm-radiaatoritega”. Selle tõendiga hageja tõendab, et 23. mail 1997.a oli Vinkli 13 hoones küttesüsteemiks kahetoruline vesiküttesüsteem ning see tegelikult ka toimis.
54.Lisa 3 on 04. juuni 1997.a AKT ehitise vastuvõtu kohta. Kuna Lisaga 2 on muuhulgas tõendanud, et (lk 1 kümnes rida ülevalt) Vinkli 13 administratiivhoone ehitustööd lõpetati 1970.a mais, millal toimus ka hoone vastuvõtmine, kuid vastuvõtuakt on kadunud. Seega Lisa 3 on uus vastuvõtuakt, millega hageja tõendab, et Vinkli 13 hoones olev küttesüsteemiks olev kahetoruline vesiküttesüsteem oli täielikult seadustatud ja seadusandluses nõutud korras veelkord vastu võetud. Lisa 4 on küttetorustiku estakaadi skeem Vinkli 13 hoone kütmiseks linna katlamajast Vinkli 13 administratiivhooneni. See küttetorustiku estakaadi skeem Vinkli 13 hoone kütmiseks linna katlamajast Vinkli 13 administratiivhooneni on selgelt välja joonistatud ka 15.08.2008.a. E. Vilde tee aadresside muutmise skeemil. Tõendi esitaja on selle küttetorustiku estakaadi skeem Vinkli 13 hoone kütmiseks linna katlamajast Vinkli 13 administratiivhooneni selgemalt ära märkinud.
55.Lisa 5 on väljavõte E. Vilde tee 155, 155a, 155b ja 155c kruntide 2006 detailplaneeringust, milleks on selle detailplaneeringu seletuskirja punkt 5.3. Lisaga 5 on hageja tõendanud, et vastavalt kehtivale detailplaneeringule on Vinkli 13 hoones kahetoruline keskküttesüsteem ja Osaühing FÜLLIIT on õigus keskkütteks tarviliku sooja vee soojendamiseks kasutada gaasikütet. Fotoga 1 ja Lisaga 5 on hageja tõendanud, et 13. jaanuaril 2015 oli Vinkli 13 kaasomanik, kelleks oli sellel ajal Vinkli Tööstuspark OÜ, oli omavoliliselt Ehitusseadustiku sätete vastaselt hävitanud Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusel kahetorulise keskküttesüsteemi ja osa malmradiaatoreid visanud maja ette koos muu lammutusprahiga. Fotoga 2 on hageja tõendanud, et Vinkli 13 asuva hoone tagaseinal on veel üks soojusvahetaja, mille RE24 Vinkli OÜ peab likvideerima ja mis siiani oli jäänud hageja tähelepanuta. Fotoga 3 on hageja tõendanud, et estakaadi ots, mille kaudu Vinkli 13 asuvat hoonet varustati algselt sooja keskkütteveega on Xxx OÜ katlamaja juures siiani alles ja seda saab kasutada.
2-21-1030
56.Lisaga 6 on hageja tõendanud, et temal on säilinud elektronkiri, millega Osaühing FÜLLIIT 30. jaanuaril 2015.a on pöördunud Vinkli 13 kinnistu kaasomaniku poole e-kirjaga. Juhtum on seotud sellega, et Vinkli Tööstuspark OÜ töötajad viskasid prügi OÜ FÜLLIIT kasutatavale kinnistuosale, tekitades OÜ-le FÜLLIIT õigusvastast kahju ja Vinkli Tööstuspark OÜ peab selle kahju vastavalt võlaõigusseaduse § 1043 hüvitama. Antud juhtumi kohta on algatatud menetlus Tallinna munitsipaalpolitseis. Sellele kirjale oligi lisatud Foto 1. Järelikult just sel perioodil Vinkli Tööstuspark OÜ hävitas Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korruse kahetorulise keskküttesüsteemi ja viskas malmradiaatorid prügi hulka. Lisaga 7, ekspertarvamus Vinkli 13 hoone välisseintel asuva 4 soojuspumba soojusvaheti kohta, on tõendatud, et Vinkli 13 asuval hoonel paigaldatud kandvatel seintel soojusvahetid ei ole antud kohtades ette nähtud, kuna telliskivi saab regulaarselt märjaks ja külmuvad kiirelt vahetuvate tsüklitega läbi. Jätkuva külmumistsüklite mõjude puhul välisseinale hoone kandepüsivus antud kohtades nõrgeneb ning (see) viib telliskivide purunemisele.
57.Lisaks eelnevale ei ole kostja mitte kunagi esitanud hagejale Ehitusseadustikus sätestatud ja nõutavat projektdokumentatsiooni ja muud nõutavat dokumentatsiooni selle kohta, et RE24 Vinkli OÜ-l on lubatud ehitada Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusele küttesüsteem soojusvahetite baasil ning see kasutusele võtta. Järelikult on see 1. ja 2. korruse küttesüsteem siiani seadusvastane ja seda ei ole lubatud kasutada, mistõttu kohus ei saa RE24 Vinkli OÜ vastuhagi rahuldada. Kohus ei saa rahuldada RE24 Vinkli OÜ vastuhagis taotletud seadusvastast nõuet. Vinkli 13 asuva administratiivhoone 1. ja 2. korruse küttesüsteemi muutmine kostja poolt on oluline ja rikub hageja huve, mistõttu kohtul tuleb hagi rahuldada ja vastuhagi jätta rahuldamata.
58.Hageja jaoks on oluline, et Vinkli 13 hoone välisseinad oleksid püsivad ja tugevad ning seda pikaajaliselt, kuid kostja poolt seintele paigutatud 4 soojusvahetajat rikuvad seinu ja nende mõju seintele pika aja jooksul on kahjulik ning ettenähtamatu. Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrus ei jää kütteta. Hageja on oma nõuet muutnud selliselt, et kuni kahetorulise keskküttesüsteemi taastamiseni Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusel võib kostja ajutiselt kasutada elektrikütet, elektriradiaatoreid, kuna see ei nõua mingit täiendavat projekti ega kasutusluba ja on teostatav olemasoleva Vinkli 13 hoone elektrisüsteemi baasil. Sama lahendust kasutas AS Xxx ajutiselt 2006.a kuni Vinkli 13 kinnistu müümiseni Vinkli Tööstuspark OÜ-le. Sealjuures oli kahetoruline keskküttesüsteem Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusel alles kuni 2015.a jaanuarikuuni mil Vinkli Tööstuspark OÜ selle hävitas; AS Xxx ajutiselt ei kasutanud seda kuigi oleks võinud seda ka kasutada. Kahetoruline keskküttesüsteem on taastatav Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusel elektriboileri baasil ning alternatiivselt ka sooja küttevee ostmise teel naabruses asuvast Xxx OÜ katlamajast, nii kui see algse Vinkli 13 ehitusprojekti kohaselt toimus, katlamaja RE24 Vinkli OÜ enda poolt esitatud tõendi kohaselt asub kõigest 100 meetri kaugusel ja selleks tarvilik estakaad on kergesti taastatav.
59.Kompromissina pakub hageja kostjale võimalust osta keskkütteks vajalikku vett Osaühing FÜLLIIT gaasiküttel töötavast kohalikust katlamajast, mis asub Vinkli 13 hoone 3. korrusel. Osaühing FÜLLIIT soovib saada sooja keskküttevee müügilt RE24 Vinkli OÜ-le saada kasumit, mis lepitakse kokku läbirääkimiste käigus. Kui RE24 Vinkli OÜ taas (pärast kaht eelmist võimalust) ei soovi alustada kompromissläbirääkimisi, palub hageja kohtul Osaühing FÜLLIIT esialgse hagi taotluse p. 1.3. rahuldada ja RE24 Vinkli OÜ vastuhagi selles osas jätta rahuldamata.
60.Kostja ei ole tegutsenud Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusel kahetorulist küttesüsteemi taastamata jättes ja kohut eksitusse viies, väites et ei peagi Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusel kahetorulist küttesüsteemi taastama, heas usus. Kostja teadis pika aja jookusul, et peab Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusel kahetorulise küttesüsteemi taastama; Osaühing FÜLLIIT oli aegsasti esitanud RE24 Vinkli OÜ-le hagihoiatuse, millele RE24 Vinkli OÜ jättis vastamata. RE24 Vinkli OÜ on viinud kohtu eksitusse, väites, et Vinkli 13 hoones ei ole mitte kunagi olnud töötavat
2-21-1030 keskkütesüsteemi, kuigi oli täiesti teadlik, et Vinkli 13 hoone 3. ja 4. korrusel kahetoruline keskkütesüsteem siiani on heas korras ja töötab ning 1. ja 2. korrus olid ehitatud algselt kasutama ainult keskküttesüsteemi. RE24 Vinkli OÜ on viinud kohtu eksitusse, väites, et soojusvahetite Vinkli 13 seintelt eemaldamise korral Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrus jääksid kütteta, teades samal ajal, et see ei ole tõsi. Ajutiselt on 1. ja 2. korrust võimalik kütta elektriradiaatoritega, sooja vett keskkütteks on võimalik osta Osaühingult FÜLLIIT ning on rida alternatiivseid võimalusi taastada keskkütesüsteem Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korrusel (elektrikatel, gaasikatel, estakaadi taastamine ja sooja keskküttevee ostmine Xxx OÜ-t kõigest 100 meetri kauguselt).
61.Kohus ei saa rahuldada kostja RE24 Vinkli OÜ vastuhagi resolutsiooni p. 3, milleks on: „Asendada Osaühingu FÜLLIIT tahteavaldus TsÜS § 68 lg 5 alusel kohtuotsusega, millega kohustatakse Osaühingut FÜLLIIT andma nõusolek aadressil Vinkli 13, 12618 Tallinn hoone esimese korruse kandeseinas olevate ukseavade säilitamiseks.“ Vinkli 13 hoone esimese korruse kandeseinas olevate ukseavade säilitamine ei ole kostjale RE24 Vinkli OÜ-le vajalik. Vinkli 13 hoone esimese korruse seintes on kõik selle korruse kasutamiseks vajalikud ukseavad ja uksed hoone projektis ette nähtud, täiendavaid uksi ja ukseavasid ei ole RE24 Vinkli OÜ-l tegelikult vaja. Kostja ei ole tegutsenud Vinkli 13 hoone 1. korrusel omavoliliselt ehitatud kaht ukseava ja ust likvideerimata jättes ja endist olukorda taastamata jättes heas usus ja viib selles osas ka kohut eksitusse. Kostja teab hästi, et need kaks ukseava ja ust on ehitatud Ehitusseadustiku sätteid rikkudes ja Vinkli 13 hoone 1. korruse kasutaja on neid kaht esimese korruse ukseava rajades näidanud üles allumatust seadusele ja pahatahtlikkust hageja nõude vastu, kes soovib, et RE24 Vinkli OÜ need Vinkli 13 kaks esimese korruse ukseava sulgeks ja taastaks endise olukorra.
62.Lisaks eelnevale ei ole kostja mitte kunagi esitanud hagejale Ehitusseadustikus sätestatud ja nõutavat projektdokumentatsiooni ja muud nõutavat dokumentatsiooni selle kohta, et RE24 Vinkli OÜ-l on lubatud ehitada Vinkli 13 hoone esimese korruse kandvatesse seintesse kaks ukseava ja ust. Järelikult on need Vinkli 13 hoone esimese korruse kandvatesse seintesse ehitatud kaks ukseava ja ust siiani Ehitusseadustiku sätete vastased ja neid ei ole lubatud kasutada, mistõttu kohus ei saa RE24 Vinkli OÜ vastuhagi selles osas rahuldada. Hageja esitab kohtule Lisa 8, milleks on 22.04.2021 ekspertarvamuse Vinkli 13 hoone esimesel korrusel asuva kahe ukseava ehitustehnilise seisukorra kohta. Vastavalt sellel ekspertarvamusele Tallinnas, Vinkli tn 13 asuva büroohoone esimesele korrusele rajatud ukseavad trepikoja kandeseina ja hoone keskmisse kandeseina ei ole juba algusest peale olnud lubatavad. Ukseavade rajamisega on vähendatud Vinkli 13 asuva büroohoone kandevõimet. Sissevõetud ukseavade kõrval on seinakonstruktsioonid läbimurrete tõttu kahjustatud, samatu ukseavade kohal olevad ehituskonstruktsioonid. Vinkli 13 asuva hoone kandvates seinetes ei ole ette nähtud avade tegemine. Kui tekib ettenägematu vajadus rajada avasid või uksi Vinkli 13 asuva hoone kandvatesse seintesse, tuleb selleks teha projekt ja selle juurde kuuluvad tugevusarvutused koos kõigi vajalike kooskõlastustega, mida käesoleval juhul ei ole esitatud/tehtud. Kohus ei saa rahuldada kostja vastuhagi taotluse p 3 esitatud nõuet, sest see oleks ehitusseaduse rikkumine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
63.Pooled on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks. Seetõttu lahendab kohus tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1. Kohus võtab kõik poolt esitatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde, sh poolte 14.06.2021 menetlusdokumentide lisad. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et nii hagiavaldus kui vastuhagi tuleb jätta rahuldamata. Esmalt käsitleb kohus hageja nõuet, hinnates mh seda, kas kostja on Vinkli 13 hoonet või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud (I); seejärel hindab kohus vastuhagi põhjendatust (II) ning lõpuks võtab kohus kokku asja lahendamise tulemuse ja jaotab menetluskulud (III).
2-21-1030 I
64.Vaidlus puudub ja kohus loeb kinnistusregistri väljavõttega (tl 148) tuvastatuks, et hagejale kuulub omandiõiguse alusel 35/45 mõttelist osa Harjumaal, Tallinna linnas, Mustamäe linnaosas, Vinkli tn 13 asuva kinnisasjast (kinnistusregistri registriosa xxx, ärimaa 100%, pindala 1622 m2; edaspidi Vinkli 13 kinnistu) ja kostjale kuulub 10/45 mõttelist osa samast kinnistust. Seega on vaidlusalune kinnistu ja sellel asuv neljakorruseline administratiivhoone poolte kaasomandis. Kaasomanikele kuuluva Vinkli 13 kinnistu suhtes on 09.11.2010 sõlmitud kaasomandi kasutuskorra kokkulepe, mille punkti 9.1. kohaselt hageja ainuvaldusse ja -kasutusse jäävad Vinkli 13 kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise kolmandal ja neljandal korrusel asuvad ruumid ning kostja õiguseellase AS Xxx ainuvaldusse ja -kasutusse jäävad Vinkli 13 kinnistu oluliseks osaks oleva ehitise esimesel ja teisel korrusel asuvad ruumid (dtl 143-157). Kasutuskorra kokkulepe kehtib ka kostja suhtes, sest selle kohta on tehtud märge kinnistusraamatusse (dtl 247).
65.Hageja on esitanud kostja vastu nõude kaasomandisse kuuluva hoone esialgse olukorra taastamise nõudes. Hageja taotleb kohustada kostjat taastama kaasomandisse kuuluva hoone (aadressil Vinkli 13, Tallinn) esialgne olukord ning kohustada kostjat eemaldama RE24 Vinkli OÜ poolt selle hoone esimese korruse kandvasse seina ehitatud hoone projektis mitte ette nähtud ühe ukse ja ühe ukseava ning taastama kandva seina esialgsel kujul. Samuti taotleb hageja kohustada kostjat taastama kaasomandusse kuuluva hoone (aadressil Vinkli 13, Tallinn) esialgne olukord ning kohustada kostjat eemaldama RE24 Vinkli OÜ poolt selle hoone esifassaadile ja külgseinale paigutatud soojuspumpade soojusvahetajad ning taastama hoone 1. ja 2. korrusel keskküttesüsteemi.
66.Hageja nõue on õiguslikult võimalik asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg 1 alusel, mille kohaselt kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. Riigikohtu 27.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14 p-s 12 on selgitatud, et tulenevalt AÕS § 74 saavad teised kaasomanikud nõuda kaasomanikult, kes asja teiste kaasomanike nõusolekuta oluliselt muudab, endise olukorra taastamist. Riigikohus leidis, et kui kaasomandis olevat asja on oluliselt muutnud asja omanike õiguseellased, siis on teised kaasomanikud õigustatud nõudma endise olukorra taastamist ka õigusjärglaselt. Seega vaatamata asjaolule, et kostja ei ole ise Vinkli 13 hoonesse täiendavat ukseava ja ust teinud ega seintele soojusvahetajaid paigaldanud, võib kostja iseenesest olla vastutav ka oma õiguseellaste tegevuse eest.
67.Kohus leiab, et hageja pole tõendanud, nagu oleks kostja või kostja õiguseellased Vinkli tee 13 hoonet või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud. Hageja väidab, et „Hageja andmetel muutis kaasomandis olevat asja, milleks on Vinkli 13 hoone, hagis nimetatud viisil kostja õiguseellane Vinkli Tööstuspark OÜ“ (dtl 163). Seega hageja ei tugine sellele, et kaasomandis olevat asja oleks muutnud kostja. Väidet, et kaasomandis olevat asja muutis kostja õiguseellane, pole hageja aga samuti tõendanud. Kostja märgib asjakohaselt, et hagiavaldusele lisatud piltidelt (dtl 10 ja 15) ega muu hageja esitatud informatsiooni pinnalt ei ole võimalik tuvastada, kes ja millal on ukse paigaldanud ja ukseava tekitanud. Kostja on selgitanud, et uks ja ukseava, mille omavolilist paigaldamist ja tekitamist hageja kostjale ette heidab, olid olemas ammu enne, kui kostja Vinkli 13 kinnistu osa omandas. 22.10.2017 ERI Kinnisvara eksperthinnangust nr 48965917 (dtl 136) nähtub samuti, et vaidlusalune uks oli olemas juba enne kui kostja sai Vinkli tee 13 kaasomanikuks.
68.Kv.ee veebiportaalis oli 06.10.2015 üleval kuulutus, mille pealt on näha, et kuulutuse tegemise hetkel olid Vinkli 13 hoone esifassaadile paigaldatud õhksoojuspumbad (dtl 68-70). Lisaks oli juba 24.03.2015 kuupäevaga veebiportaalis üleval kuulutus, millega sooviti anda üürile Vinkli 13 hoone neljanda korruse (mida vastavalt kasutuskorrale kasutab hageja) äripind.
2-21-1030 Kuulutuse piltide pealt nähtub, lisaks juba tol hetkel paigaldatud õhksoojuspumpadele ka see, et keskküttesüsteem oli Vinkli 13 neljandalt korruselt eemaldatud (dtl 71-77). Kostja on samuti tõendanud, et Vinkli 13 hoonele paigaldatud õhksoojuspumpasid on näha ka 14.06.2017 xx AS kinnisvarabüroo poolt koostatud konsultatsiooniaruandes (dtl 78) ja 22.10.2017 xxx eksperthinnangus nr 489659-17 (dtl 135) ehk enne kui kostja sai Vinkli 13 hoone kaasomanikuks. 14.06.2017 xxx AS kinnisvarabüroo poolt koostatud konsultatsiooniaruandes on märgitud, et hoone kütteliigiks on elektriotseküte õhk-õhk tüüpi soojuspumpade baasil (dtl 80). Kohus nõustub kostjaga, et nimetatud tõenditest nähtuvalt puudus Vinkli 13 hoones keskküttesüsteem ja õhksoojuspumbad (soojusvahetajad) olid Vinkli 13 hoone esifassaadile paigaldatud juba vähemalt 24.03.2015 ehk ligi 3,5 aastat enne kui kostja sai vaidlusaluse hoone kaasomanikuks.
69.Kostja omandas Vinkli 13 kinnistu osa 27.09.2018 (vt dtl 246), seega on selge, et kostja ei saanud talle hageja poolt etteheidetavaid rikkumisi toime panna. Samas, isegi kui oleks tõendatud, et vaidlusaluse ukse ja ukseava tekitas ning vaidlusalused õhksoojuspumbad paigaldas kostja õiguseellane ilma hageja nõusolekuta, ei oleks käesolevas menetluses esitatud tõendeid arvestades tegemist Vinkli tee 13 hoone või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisega. Riigikohtu 30.01.2019 otsuse nr 2-17-11887 p-s 14 on Riigikohus selgitanud, et endise olukorra taastamise nõude lahendamiseks AÕS § 74 lg 1 järgi tuleb teha kindlaks, kas puudutatud isik on kaasomandis olevat asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud. Riigikohus nõustus kohtute järeldustega, et õhksoojuspumba paigaldamine kaasomandis olevale elamuseinale ja maapinnale ei ole käsitatav asja või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena AÕS § 74 lg 1 tähenduses.
70.Kohus leiab, et ka käesolevas menetluse asjaolud ja tõendid ei anna alust järeldada, et õhksoojuspumpade paigaldamine Vinkli 13 asuvale hoonele oleks antud hoonet või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muutnud. Seda kinnitab mh asjaolu, et 16.06.2020 esitatud hagihoiatuses kostjale ei ole hageja isegi maininud õhksoojuspumpade paigaldamise ja küttesüsteemi väidetava muutmisega seotud küsimusi (dtl 22-23). Ka 12.08.2019 avalduses kaasomandi lõpetamiseks ja hagihoiatuses (dtl 25-30) ei viidanud hageja õhksoojuspumpadega seotud küsimustele, vaid väljendas hoopis soovi kaasomandi lõpetamiseks ja lubas esitada vastava hagi. Kaasomandi lõpetamise avalduses ei maininud hageja samuti Vinkli 13 hoones ukse ja ukseavaga seotud probleemi, mille hageja tõstatas alles hilisemalt. Kohtu hinnangul nähtub hageja käitumisest kostjale pretensioonide esitamisel, et ka hageja ise pole pidanud käesolevas menetluses tõstatatud uks, ukseava ja õhksoojuspumpadega seotud küsimusi enda jaoks piisavalt oluliseks. Pigem on hageja sooviks olnud kostja arvel täiendavate majanduslike hüvede saavutamine (sh hagiavalduses märgitud soov viia Vinkli 13 asuva hoone kasutuskord kooskõlla kaasomanike omandiproportsiooniga (vt dtl 7).
71.Kohus nõustub kostjaga, et täiendava ukse ja ukseava olemasolu ei saa oluliselt mõjutada Vinkli 13 hoonet ega selle kasutamise otstarvet. Vaidlusalust hoonet kasutakse peamiselt büroo, tootmis- ja laoruumide väljaüürimiseks (vt dtl 68-77). Kostja märgib põhjendatult, et täiendava ukse paigaldamine ja ukseava tekitamine ei muuda Vinkli 13 hoone kasutamise viisi, sest seda kasutatakse eesmärgiga teenida tulu, sh äripindade üüriks andmisel. Kohus nõustub kostjaga, et ühe täiendava ukse paigaldamine ja ukseava tekitamine 100% ärimaal asuvas neljakorruselise Vinkli 13 hoonega kinnistul kogupindalaga 1622 m2 ei muuda seda oluliselt AÕS § 74 lg 1 mõttes. Lisaks on kostja asjakohaselt märkinud, et nii vaidlusalune uks, ukseava kui ka õhksoojuspumbad on Vinkli 13 hoones olnud juba aastaid enne kui kostja sai antud hoone kaasomanikuks, kuid tõenditest ei nähtu, et hageja oleks seda käsitanud Vinkli tee 13 hoone või selle majandusliku otstarbe olulise muutmisena enne käesolevas asjas kohtusse pöördumist (16.06.2020 hagihoiatuses käsitleb hageja üksnes ukse ja ukseava küsimust, märkides ekslikult, justkui oleks need ehitanud kostja).
72.Kuna vaidlusalust ukseava pole tekitanud ning vaidlusalust ust ega soojusveheteid
2-21-1030 paigaldanud kostja, siis on asjakohatud ka hageja etteheited, et kostja pole esitanud hagejale ehitusseadustikus sätestatud projektdokumentatsiooni ja muud nõutavat dokumentatsiooni nimetatud ehituslike muudatuste kohta. Samuti on põhjendamatud hageja etteheited, justkui oleks Vinkli 13 hoone seal juba aastatud olnud vaidlusaluse ukseava ja ukse ning soojusvahetajate tõttu varisemisohtlik ja hageja ei pea seda taluma. Nagu kohus eelnevalt märkis, pole hageja tõendanud, et vaidlusalused muudatused (uks, ukseava, soojusvahetajad) oleks tekitanud kostja või kostja õiguseellane. Juhul, kui Vinkli 13 hoone oleks varisemisohtlik, siis ei peaks seda taluma ei hageja ega kostja. AÕS § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Käesolevas menetluses ei ole kohtu ette toodud vaidlust kaasomandi säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamiseks. Hageja väited Vinkli 13 ehitise väidetavate puuduste kohta (mida asjas esitatud tõendite kohaselt ei ole põhjustanud kostja) ja nende kõrvaldamise maksumuse kohta ei ole asjakohased käesolevas vaidluses kaasomandisse kuuluva hoone esialgse olukorra taastamise nõudes.
73.Lisaks eeltoodule ei ole kohtul alust kahelda kostja poolt esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi xxx 08.04.2021 ekspertarvamuses, milles on kokkuvõtlikult leitud, et „Tallinnas, Vinkli tn 13 asuva büroohoone esimesele korrusele rajatud ukseavad trepikoja kandeseina ja hoone keskmisse kandeseina on suhteliselt kitsad ning avade sisselõikamisega ei ole ohustatud hoone, kui terviku stabiilsus. Lae koormus kandub võlviefekti tõttu ukseavade kõrval olevatele seinaosadele ning ukseava kohal olev tellistest seinaosa vajab toetuseks vaid nurkrauda, et toetada ukseava kohal olevaid telliseid, mis käesolevalt on omavahel seotud müüriseguga ning on püsivad ka ilma nurkrauata. Nurkraudadest sillused, vt lisatud joonis. Ukseavade rajamisega ei ole vähendatud hoone, kui terviku püsivust. Sissevõetud ukseavade kõrval on seinakonstruktsioonid tugevad, pragudeta“ (dtl 198-201). Nimetatud ekspertarvamuse järeldust ei lükka ümber hageja poolt esitatud xxx ekspertarvamus (dtl 263-264), sest ka sellest ei järeldu hageja poolt väidetud ehitise varisemisohtlikkust seoses vaidlusaluse ukse ja ukseavaga.
74.Kohus nõustub kostjaga, et võrreldes hageja poolt esitatud riiklikult tunnustatud eksperdi arvamusega ei ole hageja poolt palgatud xxx seisukohad loogiliselt jälgitavad ning neist ei nähtu, kuidas xxx oma järeldusteni jõudis. Soojusvahetite osas on xxx leidnud, et need ei ole kandvatel seintel „ette nähtud“, kuna telliskivi saab regulaarselt märjaks ning jätkuva külmatsükli mõjude puhul välisseinale hoone kandepüsivus antud kohtades nõrgeneb (dtl 262). Kohus nõustub kostjaga, et xxx arvamustest ei nähtu ehitustehnilisi selgitusi sellise detailsusastmega, mille pinnalt saaks hinnata õhksoojuspumpade ning ukseavade/uste potentsiaalset ohtu Vinkli 13 tn hoonele. Samas ei ole xx kinnitanud hageja väidet, nagu oleks Vinkli tee 13 varisemisohtlik või et õhksoojuspumbad mõjutavad kuidagi hoone kui terviku ohutust või püsivust. Samuti ei tõenda hageja poolt esitatud foto (dtl 286) hageja väidet, nagu oleks soojusvahetite tõttu tekkinud tõsised vigastused ehituskonstruktsioonidele. Kostja kinnitusel nähtub hageja poolt 14.06.2021 esitatud fotol kahjustus, mis on tekkinud üle viie aasta tagasi vihmavee tõttu, mis sattus ruumi läbi avatud akna. Võtmata täiendava info puudumisel seisukohta, millest täpsemalt fotol nähtav kahjustus on tekkinud, ei ole kohtu hinnangul antud fotoga võimalik lugeda tõendatuks hageja väidet, nagu oleks tegemist ehituskonstruktsioonidega vigastamisega soojusvahetite tõttu.
75.Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks rõhutada, et käesolevas menetluses lahendab tsiviilkohus kaasomanike vahelist vaidlust kaasomandi muutmise küsimuses, mitte ei teosta ehitusjärelevalvet ega hinda Vinkli tee 13 hoone ehitustehnilist seisukorda. Kohtu hinnangul soovib hageja oma tõendamata väidetega Vinkli 13 hoone varisemisohtlikkusest kohut endale soodsa lahendi tegemiseks ebakohaselt mõjutada. Kui hageja tõepoolest leiab, et Vinkli 13 hoone võiks olla varisemisohtlik, siis seda probleemi ei saa lahendada käesoleva tsiviilmenetluse raames, vaid hagejal kui hoone kaasomanikul tuleks astuda ise samme temale kaasomandina kuuluva hoone säilitamiseks ja väidetava ohtliku olukorra kõrvaldamiseks (AÕS § 72 lg 4) või vajadusel
2-21-1030 pöörduda pädeva asutuse poole. Tsiviilvaidlusi lahendav kohus ei ole ehitusluba andev pädev asutus või ehitusjärelevalvet tegev asutus.
76.Kohus on seisukohal, et rahuldamisele ei kuulu ka hageja nõue kohustada kostjat esialgse olukorra taastamiseks sel teel, et kostjal oleks kohustus Vinkli tee 13 hoone 1. ja 2. korrusel keskküttesüsteemi taastamiseks. Hagiavaldusest ei nähtu elementaarsed parameetrid, millise väidetavalt Vinkli tee 13 hoones toiminud keskküttesüsteemi taastamist hageja soovib. Hageja nõue põhineb väitel, justkui oleks kostja õiguseellane ilma hageja loata ja ehitusdokumentatsiooni vormistamata omavoliliselt likvideerinud kogu keskküttesüsteemi. Likvideeritud küttesüsteemiks on hageja väitel kahetoruline vesiküttesüsteem. Kohus nõustub kostjaga, et hageja nõue keskküttesüsteemi n-ö endise olukorra taastamiseks on täielikult alusetu ainuüksi põhjusel, et n-ö endise olukorra taastamise sildi all soovib hageja panna kostjale kohustuse sisuliselt uue küttesüsteemi ehitamiseks. Sellise nõude rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, sest kohus ei saa panna ühele kaasomanikule kohustusi ainuüksi teise kaasomaniku soovidest lähtuvalt. 1968 projekteeritud Vinkli 13 hoone originaalprojektist nähtub, et aur saadakse tehase soojusvõrgust ning see liigub mööda maa-alust soojustrassi kuni projekteeriva hoone (Vinkli tn 13 hoone) soojussõlmeni (vt dtl 43). Keskküttesüsteemi kunagise olemasolu tõendamiseks, esitas hageja aastal 1968 projekteeritud Vinkli tn 13 hoone venekeelse originaalprojekti (dtl 41-46), 1997. a ehitise eksperdi otsuse ja sama aasta akti ehitise vastuvõtu kohta (dtl 250-255). Kostja märgib põhjendatult, et isegi kui aastakümneid tagasi võis vaidlusaluse kinnistu läheduses olla tehas, millest võis majja saabuda kuumaveetrass, siis see ei tähenda, et üks kaasomanik peaks selle omaaegse tehase ja trassi teise kaasomaniku nõudel uuesti üles ehitama. Tegemist on faktiliselt ja õiguslikult põhjendamatu ning sisuliselt täiesti ebamõistliku nõudega.
77.Samuti pole hageja tõendanud, kes, millal ja kas üldse on keskküttesüsteemi eemaldanud. Paljasõnaline on hageja väide, nagu olnuks kahetoruline keskküttesüsteem Vinkli 13 hoone 1. ja
2.korrusel alles kuni 2015.a jaanuarikuuni mil Vinkli Tööstuspark OÜ olevat selle hävitanud. Kostja õiguseellase poolt Vinkli tee 13 hoone keskküttesüsteemi „hävitamist“ ei saa tõendada hageja poolt esitatud suvaline prügifoto (dtl 249) ega ka 30.01.2025 teavitus AS Vinkli Tööstuspark töötajate poolt väidetavast prügiviskamisest (dtl 261). Absoluutselt meelevaldne on hageja poolt nimetatud foto ja teavituse alusel tehtud järeldus, et „Järelikult just sel perioodil Vinkli Tööstuspark OÜ hävitas Vinkli 13 hoone 1. ja 2. korruse kahetorulise keskküttesüsteemi ja viskas malmradiaatorid prügi hulka.“ Hageja väiteid keskküttesüsteemi „hävitamise“ kohta ei kinnita ka 2006. aastast pärinev detailplaneeringu seletuskiri (dtl 258-260). Vastupidiselt hageja väidetele nähtub nimetatud detailplaneeringu seletuskirjast hoopis asjaolu, et olemasolevaid hooneid köeti juba 2006. aastal elektriküttega ja osa hooneid olid kütteta (dtl 260).
78.Kohus nõustub kostjaga, et endise olukorra taastamise nõuetega ei saa olla kaetud hageja soov, et vana tehase lammutamise järel peaks teine kaasomanik ehitama torud hoopis uude ja teises asukohas asuvasse Xxxe kaugküttejaama. Hageja enda esitatud tõendist nähtub, et juba aastal 2006 toimus praeguse Vinkli tänava (endise E. Vilde tee) hoonete kütmine elektriküttega ja osa hoonetest olid isegi kütteta. Lisaks kasutas hageja hoone kütmiseks hoopis gaasi (dtl 260). Hageja väidab, et keskküttesüsteemi (nn endise olukorra) taastamine AÕS § 74 lg 1 alusel oleks võimalik, kas: a) „elektriboileri baasil“; või b) „sooja küttevee ostmise teel naabruses asuvast Xxx OÜ katlamajast, nii kui see algse Vinkli 13 ehitusprojekti kohaselt toimus“ (dtl 240-241). Kohus nõustub kostjaga, et kumbagi nendest soovidest ei saa täita „endise olukorra taastamise“ sildi all ja veel vähem saab seda teha teise kaasomaniku arvel. Kostja märgib õigesti, et Vinkli tn 13 hoone elektriboileri baasil kütmine ei oleks endise olukorra (keskkütte) taastamine AÕS § 74 lg 1 mõttes, kuivõrd vastavalt algsele projektile toimus hoone kütmine tehase katlamajast.
79.Nn endise olukorra taastamisena ei saa rahuldada ka hageja soovi osta keskkütet Xxx OÜ katlamajast. Kostja on tõendanud oma 12.04.2021 esitatud seisukoha lisaga 1 (dtl 197), et Xxx OÜ
2-21-1030 soojustrass asub Vinkli tn 13 hoonest umbes 100 meetri kaugusel. Kostja märgib põhjendatult, et kostja ei saaks kostja teostada demonteerimis- ega ehitustöid võõrastel kinnistutel ning kohus ei saa kostjat selleks kohustada. Keskküttetrassi pikendamine tähendaks selle ehitamist mööda kinnistuid, mis hagejale ega kostjale ei kuulu (vt dtl 273-277). Lisaks eeltoodule ei ole hageja tõendanud, et ajalooliselt oleks seal kunagi küttetoru olnud ja et kostja või tema õiguseellane oleks selle likvideerinud. Lisaks ei vastaks Xxx OÜ hoonest väljuva estakaadi pikendamine olukorrale, mis on kajastatud hageja esitatud tõendites. Esialgsest projektist nähtub, et Vinkli tn 13 hoone kütmine oli ettenähtud läbi maa-aluse soojustrassi (dtl 43). Seetõttu isegi teoreetiliselt ei saavutatakse Xxx OÜ hoonest jooksva soojustrassi pikendamisega Vinkli tn 13 hooneni esialgse olukorra taastamist (AÕS § 74 lg 1).
80.Kokkuvõtlikult on kohus seisukohal, et ühegi hageja nõude puhul ei ole AÕS § 74 lg 1 nõude rahuldamise eeldused täidetud. Hagi ei ole hageja poolt esile toodud asjaoludel võimalik rahuldada AÕS § 89 alusel ega muudel alusetel. Kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata. II
81.Kohus leiab, et kostja poolt esitatud vastuhagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Kostja taotleb vastuhagis kohustada kostjat andma nõusolek aadressil Vinkli 13 hoone esi- ning külgseinal olevate õhksoojuspumpade säilitamiseks. Samuti taotleb kostja vastuhagis kostja kohustamist andma nõusolek aadressil Vinkli 13 hoone esimese korruse kandeseinas olevate ukseavade säilitamiseks. Sõltumata vastuhagi esitamisest jääb kostja seisukohale, et aadressil Vinkli 13, õhksoojuspumpade paigaldamiseks ning ukseavade tekitamiseks ei olnud vaja hageja nõusolekut. Vastuhagi on esitatud üksnes n-ö alternatiivnõudena ehk juhuks kui kohtu hinnangul oli õhksoojuspumpade paigaldamiseks ning ukseavade rajamiseks siiski vaja kaasomaniku (hageja) nõusolekuid, esitas kostja kohtupraktikast lähtuvalt vastuhagi hageja nõusolekute kohtuotsusega asendamiseks (TsÜS § 68 lg 5).
82.Riigikohtu 27.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14 p-s 15 on selgitatud, et kaasomanik, kes soovib kaasomandis olevat asja oluliselt muuta ja vajab selleks kõiki kaasomanike nõusolekut, võib sellist nõusolekut tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel teistelt kaasomanikelt ka hageda juhul, kui teised kaasomanikud on selleks kohustatud. AÕS § 72 lg 5 teise lause järgi peavad kaasomanikud on üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Seega võivad teised kaasomanikud olla kohustatud nõusolekut andma juhul, kui asja oluline muutmine ei riku teiste kaasomanike õigusi või huve.
83.Kuna kohus tuvastas hagivalduse lahendamisel, et kostja ega tema õiguseellased pole Vinkli 13 hoonet ega selle kasutamise otstarvet asjas esitatud tõendite kohaselt oluliselt muutnud, siis puudub kostjal lähtuvalt eelviidatud Riigikohtu seisukohast vajadus ja alus nõuda selleks kohtu kaudu hageja nõusolekut. Ka kostja ise kinnitab, et aadressil Vinkli 13, õhksoojuspumpade paigaldamiseks ning ukseavade tekitamiseks ei olnud vaja hageja nõusolekut. Seetõttu jätab kohus vastuhagi rahuldamata. III
84.Tulenevalt käesoleva kohtuotsuse I ja II osas tuvastatud asjaoludest jätab kohus nii hagi kui vastuhagi rahuldamata. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas. Muuhulgas ei anna kohus hinnangut poolte vaidlusele, kas Vinkli tee 13 hoone muudatused (õhksoojuspumbad, uks ja ukseava) olid vajalikud nimetatud hoone säilitamiseks ja kütmisvõimaluse tagamiseks.
2-21-1030
85.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuigi kohus jättis rahuldamata nii hagiavalduse kui formaalselt ka vastuhagi, on kohus siiski seisukohal, et menetlust kui tervikut arvestades on käesolev otsus tehtud hageja kahjuks ning kohus jätab menetluskulud seega hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus on pidanud menetluskulude jaotamisel vajalikuks lähtuda eelkõige sellest, kas ja millises ulatuses hageja saavutab kohtusse pöördumise eesmärgi (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9170 p-d 13.2. – 13.3.). Kuigi antud vaidlus puudutas juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamist, on analoogne põhimõte kohaldatav ka käesolevas vaidluses. Käesolevas vaidluses jäi hagejal oma eesmärk täielikult saavutamata ja kohus tegi otsuse sisuliselt hageja kahjuks sõltumata sellest, et vastuhagi jäi formaalselt rahuldamata. Vastuhagi jäi rahuldamata põhjusel, et kohtu hinnangul pole kostja ega tema õiguseellased pole Vinkli 13 hoonet ega selle kasutamise otstarvet oluliselt muutnud. Vastuhagi rahuldamata jätmisest ei järeldu, et kostja ei võiks säilitada Vinkli 13 hoone esi- ning külgseinal õhksoojuspumpasid või Vinkli 13 hoone esimese korruse kandeseinas ukseavasid. Kuna vastuhagi esitamise hetkel ei olnud kostjale teada kohtu seisukoht hagi sisulise lahendamise osas, siis võis vastuhagi esitamist kostja õiguste kaitseks hageja poolt algatatud hagimenetluses põhjendatuks pidada, arvestades ka Riigikohtu 27.03.2015 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-155-14 p-s 15 väljendatud seisukohti.
86.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Kostja taotleb menetluskulude jaotuse kindlaksmääramisel määrata, et RE24 Vinkli OÜ hüvitatavad menetluskulud on 9531,50 eurot (ilma käibemaksuta) ning mõista see summa Osaühing Fülliit RE24 Vinkli OÜ kasuks välja. Kostja kinnitusel on advokaadibüroo Sorainen AS 14.06.2021 seisuga osutanud RE24 Vinkli OÜ-le tsiviilasjas nr 2-21-1030 õigusabi 67,9 tunni ulatuses, keskmise tunnihinnaga 133,63 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja menetluskulud kokku on 9531,50 eurot, millest riigilõiv on 450 eurot (vastuhagi esitamine), registriväljavõtete kulu 8 eurot ja esindaja kulu 9073,5 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt on menetluskulude hüvitamise nõue esitatud ilma käibemaksuta (TsMS § 174 lg 10).
87.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud kostja menetluskuluna riigilõiv summas 450 eurot. TsMS § 143 p 2 alusel on põhjendatud ka registriväljavõtete kulu summas 8 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja keerukust hinnates ja millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu üldkogu 02.05.2017 otsus nr 3-2-1134-16, p 56).
88.Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja keskmine tunnitasu 133,63 eurot/h ilma käibemaksuta on mõistliku suurusega. Kohtu hinnangul vastab selline tunnitasu kostja vandeadvokaadist esindaja kvalifikatsioonile ja kostja esindaja poolt esitatud dokumentide kvaliteedile. Meelevaldne on hageja väide, et kostja tunnihinne ei peaks ületama 80 eurot tunnis.
2-21-1030 Samas on kostja lepingulise esindaja ajakulu kokku 67,9 h osaliselt ebavajalik.
89.Arvestades käesoleva asja keskpärast keerukust ja suhteliselt väikest mahtu, on kostja esindaja ajakulu kokku ligi 68 tundi kohtu hinnangul ilmselt ülemäärane. Kohtu hinnangul on kostja kulutanud õigusabile põhjendamatult palju aega, tunduvalt rohkem kui käesoleva vaidluse sisu arvestades mõistlikult vajalik olnuks. Hinnates kostja lepingulise esindaja õigusabikulude nimekirja, on kohus seisukohal, et ebaõige oleks seda nimekirja hinnata iga kirje kaupa eraldi. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole oluline, kui palju suutis kostjat esindav advokaat oma kliendile õigusabi kirjeldada ja müüa, vaid üksnes see, millised olid kohtu hinnangul käesolevas asjas reaalselt vajalikud kostja lepingulise esindaja toimingud. Vastaspool ehk hageja ei pea hüvitama kostja õigusabikulusid ainuüksi seetõttu, et kostja esindaja on suutnud oma teenust edukalt müüa ning tekitada õigusabikulusid, mis kohtu hinnangul ületavad tunduvalt käesolevaks asjaks tegelikult vaja olnud õigusabi mahtu. Nii näiteks on kostja õigusabikulude nimekirja osaks korduvad kirjed seoses (menetlusliku) strateegia väljatöötamisega, mis kohtu hinnangul ei ole käesoleva vaidluse mahtu ja sisu arvestades eraldi hüvitatavaks põhjendatud ajakuluks. Arvestades eeltoodut, hindab kohus alljärgnevalt kostja lepingulise esindaja õigusabiks kulunud ajamahu põhjendatust ja vajalikkust objektiivselt positsioonilt ehk lähtudes eelkõige sellest, milliseid menetlusdokumente on kostja esindaja käesolevas menetluses esitanud ja kuidas on esindaja kohtule nähtavalt menetluses osalenud.
90.Kohus leiab, et hagiavalduse analüüsiks ja sellele 03.03.2021 kostja vastuse koostamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg koos kõikide sellega seonduvate toimingutega (sh analüüs ja kliendisuhtlus) ei ületa kokku 20 h, mis vastab 2,5 täispikkusega ilma puhkepausita tööpäevale ehk poolele nädala tavapärasest töötundide arvust. Kuigi ka 20 tundi on kostja vastuse sisu ja mahtu arvestades suhteliselt suur ajakulu, on just menetluse algne faas see, kus pooled peavad esitama kõik oma peamised argumendid ja neid kinnitavad tõendid. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tuleneb menetlusosalistele kohustus esitada kõik dokumendid ja tõendid võimalikult varajases menetlusfaasis (TsMS § 329 lg 1). TsMS § 394 lg 2 p 3 kohaselt peab kostja vastuses hagile teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga esitatud faktilise väite tõendamiseks.
91.Hageja 19.03.2021 arvamuse analüüsiks ja sellele 12.04.2021 kostja vastuse koostamiseks ning vastuhagi koostamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg koos kõikide sellega seonduvate toimingutega (sh analüüs ja kliendisuhtlus) ei ületa kohtu hinnangul kokku 8 h, arvestades mh kostja vastava menetlusdokumendi vähest sisulist mahtu (ca 3 lk) ja asjaolu, et hageja seisukohad ei sisaldanud midagi põhimõtteliselt uut, vaid oma seniste seisukohtade kordamist. Vastuhagi tervikteksti koostamine ja sellega seonduv ajakulu eraldi menetluskuluna hüvitamisele ei kuulu, sest kostja vandeadvokaadist esindajalt tuleb eeldada ilma puudusteta vastuhagi koostamist.
92.Hageja 11.05.2021 vastuse analüüsiks ja sellele 14.06.2021 kostja vastuse koostamiseks kulunud vajalik ja põhjendatud aeg koos kõikide sellega seonduvate toimingutega (sh analüüs ja kliendisuhtlus) ei ületa kohtu hinnangul kokku 5 h, arvestades mh kostja vastava menetlusdokumendi vähest sisulist mahtu (ca 3 lk) ja menetlusfaasi, kus võis eeldada, et pooled on kõik oma põhilised seisukohad juba esitanud. Kostja menetluskulude nimekirja koostamisega seotud ajakulu peab kohus põhjendatuks kokku 1 h ulatuses.
93.Eelpool nimetamata ulatuses kohus kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks ei pea. Kokkuvõttes on kohus on seisukohal, et kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu käesolevas menetluses ei ületa kokku 34 h (20 + 8 + 5 + 1), mis kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu määra 133,63 eurot/h eurot arvestades vastab summale 4543,42 eurot.
94.Kokkuvõttes määrab kohus kostja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks summa 5001,42 eurot (450 + 8 + 4543,42) ja mõistab nimetatud summa hagejalt kostja kasuks
2-21-1030 välja. Kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 4530,08 eurot (taotletud summa 9531,50 eurot – kohtu poolt väljamõistetud summa 5001,42 eurot).
95.Vastavalt kostja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5001,42 eurot) tuleb hagejal tasuda kostjale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad hageja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.