Fresco Partners OÜ hagi G Ji vastu töövaidluses ja G Ji vastuhagi TLS § 100 lg 4 alusel, viivise ja töötajate registris kande muutmiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Fresco Partners OÜ (registrikood 11902007; asukoht Weizenbergi 22, 10150 Tallinn) Kostja G J (isikukood xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamine
Istungimenetlus 26.05.2021.a kell 11:00
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Fresco Partners OÜ hagi G Ji vastu, milles hageja palus tuvastada, et G Ji 12. novembri 2019.a avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tühine ja lugeda ülesütlemine korraliseks.
2.Rahuldada G Ji vastuhagi TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise, viivise ja töötajate registris kande muutmiseks.
3.Muuta Maksu- ja Tolliameti töötajate registris (TÖR) töötamise kannet selliselt, et lugeda Fresco Partners OÜ hagi G Ji vaheline tööleping lõppenuks 12.11.2019.a seisuga TLS § 91 lg 1 alusel.
4.Mõista Fresco Partners OÜ hagi G Ji kasuks välja TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis summas 2249,97 eurot (neto), sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 13.11.2019 kuni 02.07.2021 summas 327,12 eurot ja alates 03.07.2021 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
5.Jätta rahuldamata Fresco Partners OÜ taotlus kostja tõendite (kostja 31.012020 menetlusdokumendi lisa 8 ja 23) kõrvale jätmiseks. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud Fresco Partners OÜ kanda.
2.Menetluskulude suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
2-19-19111 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, Ab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Harju Maakohtu menetluses on Fresco Partners OÜ hagi G Ji vastu töövaidluses ja G Ji vastuhagi TLS § 100 lg 4 alusel, viivise ja töötajate registris kande muutmiseks.
2.Hageja esitas 05.12.2019 hagi kostja vastu, milles palub tuvastada, et G Ji 12.11.2019 avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks on tühine ja lugeda ülesütlemine korraliseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
3.Hagiavalduse kohaselt asus G J 08.04.2019. a tööle Fresco Partners OÜ juures tegevjuhi ametikohal. Kirjalikku töölepingut ei sõlmitud. Kostja peamiseks tööülesandeks oli juhtida ja kontrollida hageja kohvikute igapäevast tegevust (kohvikud asuvad Tallinnas aadressidel xxx). Kostja tööülesanded hõlmasid muuhulgas müügiprotsessi juhtimist, eelarvete koostamist, personali juhtimist, suhtlemist äripartnerite ning tarnijatega, majandustulemuste jälgimist, töötervishoiu- ja tööohutusnõuete kontrollimist ning Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud nõuete täitmist ning kontrollimist. Hageja esitas 07.11.2019 kostjale hoiatuse töölepingu ülesütlemiseks. Hoiatuse tegemise põhjustas asjaolu, et hageja tuvastas kohvikus mitmeid toiduohutusnõuete rikkumisi kostja poolt. Hageja esitas 11.11.2019 kostjale teise hoiatuse töölepingu ülesütlemiseks. Hoiatuse tegemise põhjustas asjaolu, et kostja ei olnud vastanud klientide pöördumistele.
4.Kostja esitas 12.11.2019 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kostja viitas TLS § 91 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või sellega ähvardanud. Kostja väitis, et hageja (täpsemalt hageja seaduslik esindaja D P) on käitunud kostjaga ebaväärikalt. Kostja süüdistas hagejat ebameeldivas käitumises, mahategemises ja ähvardamises ning korduvas alandavas kohtlemises. Kostja tõi esile mitu väidetavat juhtumit ning väitis, et hageja on korduvalt vihjanud, et kostja võiks ise töökohast lahkuda.
5.Hageja ei nõustunud ühegi erakorralise ülesütlemise põhjendusega ega nõustu nendega ka käesoleval hetkel. Ülesütlemine on põhjendamata ja alusetu. Hageja teavitas vastavast seisukohast ka kostjat.
6.20.11.2019 oli kostja viimast päeva faktiliselt tööl. Pärast seda ei ole kostja tööülesandeid täitnud. Kostja ei vastanud hageja viimasele e-kirjale ega ole rohkem hagejaga ühendust võtnud. Kostja on enda käitumisega tekitanud olukorra, kus hagejal ei ole muud võimalust, kui esitada käesolevaga hagiavaldus kostja erakorralise töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
7.TLS § 85 lg 4 sätestab, et kui töötajal ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse ülesütlemine korraliseks TLS-is sätestatud etteteatamistähtajaga. TLS § 98 lg 1 sätestab, et korralisest ülesütlemisest peab töötaja
2-19-19111 tööandjale ette teatama vähemalt 30 päeva. Kuivõrd kostja 12.11.2019 erakorralise ülesütlemise avaldus on tühine, siis tuleb avaldus lugeda TLS § 85 lg 4 valguses korraliseks. Seega lõppes kostja tööleping 12.12.2019. Kostja lahkus töölt 20.12.2019. Kostja käitus töölt lahkumisel omavoliliselt. Hageja ei ole seega kohustatud maksma töötasu 20.11.2019 järgnenud tööpäevade eest. Kostja töötas novembris 14 tööpäeva ning on õigustatud saama selle eest töötasu 842,85 eurot bruto. Kostjal on 2019. aastast 17 kasutamata päeva põhipuhkust, mis tuli hagejal hüvitada summas 480,08 eurot bruto. Kostjale tuli tasuda kokku netosummas 788,48 eurot, mille hageja on kostjale käesolevaks hetkeks üle kandnud.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE JA VASTUHAGI
8.Kostja hagiga ei nõustu, vaidleb sellele vastu ning leiab, et tema 12.11.2019 avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ei ole tühine ning palub jätta hagi rahuldamata.
9.Kostja selgitab, et kostja asus kirjaliku töölepingu alusel 08.04.2019 hageja juures tööle tähtajatult tegevjuhi ametikohal. Kostja vaidleb vastu hageja esindajate väitele, et kostjaga ei sõlmitud kirjalikku töölepingut. Kostjaga oli sõlmitud kirjalik tööleping. Töölepingu sõlmimist kirjalikus vormis tõendab ka Fresco Partners OÜ juhatuse liikme D P e-kiri 26.03.2019 kostjale, millele on lisatud töölepingu projekt. Kostja ei vaidle vastu, et täitis tööülesandeid, mida hageja esindajad on kirjeldanud. Kuid kostja vaidleb vastu sellele, et tema pidi isiklikult tagama töötervishoiu- ja tööohutusnõuete kontrollimist ning Veterinaar- ja Toiduameti ettenähtud nõuete täitmist ja kontrolli. Töölepingu p 3.6. kohaselt pidi kostja tagama ja kontrollima töötervishoiu- ja tööohutusnõuete täitmist tööandja teiste alluvate poolt. Teatud tööülesannete isiklik täitmine ei ole samastatav kontrollifunktsiooniga, mida kostja teostas hageja teiste alluvate suhtes tegevjuhina.
10.Kostja ei nõustunud hageja poolt tehtud hoiatustega ning vaidles nendele vastu. Vastuseks hoiatusele nr 1, 07.11.2019,.a selgitas kostja, et koristamine toimub igapäevaselt, sellega tegelevad koristajad; külmkappides riknenud toiduainete osas viitas kostja, et vastavalt omavahelisele tööjaotusele korraldab nimetatud töölõiku (kondiitrid), hageja juhatuse liige D P ise. Ülejäänud hoiatuse punktides (markeerimise tööriist ja töötaja lisatunnid) esitatud etteheidetele vastas kostja 11.11.2019, et ole nendega nõus ja lükkab need samuti ümber. Vastuseks hoiatusele nr 2 (11.11.2019) teatas kostja 12.11.2019 oma seletuskirjas, et informatsiooni edastamine ja klientidega suhtlemine on tema alluva, töötaja XXX otsene tööülesanne. Kostja kinnitas, et on vastutavale töötajale korraldused andnud ja nende täitmist nõudnud ning samuti on osadele pöördumistele vastatud telefoni teel.
11.Hoiatuste tegemise ajaks oli hageja juhatuse liikme D Pa ja kostja vahel väljakujunenud pikaajaline tööalane konflikt, mida kostja käsitles töövägivallana. Poolte vahel olid korduvalt aset leidnud intsidendid, milles tööandja esindajana D P kasutas agressiivset kõnepruuki, käitus kostja ja töötajate suhtes ähvardavalt. P käitus süüdistavalt ka teiste töötajate suhtes, näiteks heitis ette vargusi. Samuti lubas füüsiliselt karistada neid töötajaid, kes jätavad kohvimasina pesemata. Töökius viis selleni, et kostja otsis 08.11. ja 10.11.2019 Tööinspektsioonist abi ja nõustamist. Vastavalt TLS § 28 lg 1 täidab tööandja oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt ning sama §-i lg 2 p 6 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Rakendades töökiusu kostja suhtes ei täitnud tööandja esindaja D. P nimetatud nõudeid.
12.Pikaajaline tööandja poolne töökiusamine põhjustas olukorra, et kostja esitas hagejale 12.11.2019 avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. Kostja tõi oma avalduses töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esile olukorrad, milles tööandja esindaja D P käitus kostjaga ebaväärikalt: 09.09.2019 karjus D P Kostjale „idioot“ ning „kas sul on rohud võtmata“ ning 04.11.2019 koosolekul oli D P pahas tujus, ropendas, viskas puhastusvahendi vastu seina, karjus mitme töötaja peale ning ütles „kuradi ajudeta 16 aastaste
2-19-19111 koosolek“. Samuti leidis aset samal koosolekul intsident, kus D P loopis toitu. Kostja vaidleb vastu hageja esindajate väitele, et nimetatud asjaolud ei ole tõesed ning esitab tõendid, millega tõendab nende asjaolude esinemist.
13.Oma e-kirjas 09.09.2019 soovis kostja Palt saada vabandust solvava kõnepruugi kasutamise eest. Oma vastuses teatas viimane aga, et pidas oma ebaväärikaid väljendeid „mustaks huumoriks“. Kostja ei saanud ega pidanudki aru saama, et tegemist võis olla huumoriga, vaid pidas nimetatud väljendite kasutamist endale solvavaks. Oma e-kirjas 11.11.2019 soovis kostja, et D P vabandaks oma solvava kõnepruugi kasutamise eest 04.11.2019 koosolekul. Oma vastuses teatas Pa aga, et ei kavatse vabandada, kuid ei lükanud ka kostja väiteid tagasi.
14.Kostja leiab, et praegusel juhul ei olnud tegemist tööandja sooviga tuletada töötajale meelde tööülesandeid või teda mingil põhjusel noomida, vaid süstemaatilise töökiusuga. Hageja juhatuse liige survestas kostjat töölt vabatahtlikult lahkuma. Varasemas vestluses, 04.11.2019 teatas D P teatas, et „uimerdamist ta ei tolereeri ja trahvi loogika läks tänasest käima!“, samuti lubas P hakata otsima uut tegevjuhti. 11.11.2019 Viru keskuse xxx toimunud kostja ja D Pa kohtumisel lubas tööandja juhul, kui kostja ei ole sõnakuulelik, talle „hambaid näidata“. Samal kohtumisel pakkus D P kostjale tegevjuhi kohalt vabatahtlikult taandumise korral vahetusevanema töökohta, samuti küsis kostja käest, kas viimane oskab nimetada mõne koolituse, mis teeb „temast inimese“. Samuti P tunnistas, et tegemist on olnud tööandja poolse pideva kostja survestamisega.
15.Oma 12.11.2019 avalduses töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks selgitas kostja, et teeb seda seoses tema ebaväärika kohtlemise, ähvardamise ja alandava käitumise eest, mis on toimunud teiste isikute juuresolekul. Töötaja avaldas soovi saada tööandjalt hüvitust kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4). Kostja ei nõustu hagis toodud väidetega, et töökonflikti põhjustas temapoolne halb töö.
VASTUHAGI
16.Kostja esitas 05.03.2021.a Harju Maakohtule vastuhagi, milles taotleb välja mõista Fresco Partners OÜ-lt G J kasuks TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 2249,97 eurot (neto), muuta G J kohta töötamise registris (TÖR) tehtud kannet vastuhagis nõutud sõnastuses, välja mõista Fresco Partners OÜ-lt G Ji kasuks seisuga 05.03.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 56,13 eurot ja edaspidi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni, jätta kõik menetluskulud Fresco Partners OÜ kanda ning välja mõista Fresco Partners OÜ-lt G Ji kasuks väljamõistetud menetluskuludelt viivis alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras (käesoleval ajal 8 % aastas).
17.Vastuhagi kohaselt põhjustas pikaajaline tööandja poolne töökiusamine põhjustas olukorra, et vastuhageja esitas Fresco Partners OÜ-le 12.11.2019 avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. G J tõi oma avalduses töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks esile olukorrad, milles tööandja esindaja D P käitus temaga ebaväärikalt: 09.09.2019 karjus D P kostjale „idioot“ ning „kas sul on rohud võtmata“ ning 04.11.2019 koosolekul oli D P pahas tujus, ropendas, viskas puhastusvahendi vastu seina, karjus mitme töötaja peale ning ütles „kuradi ajudeta 16 aastaste koosolek“. Tööandja esindaja käitumine töötaja suhtes oli alandav, mahategev ja ähvardav. Samuti terroriseeris D P G Ji pikema aja jooksul eesmärgiga, et viimane esitaks ise lahkumisavalduse ning lahkuks töökohalt. Ilmselt oli selle tegevuse siht saavutada tööandjale kulude kokkuhoid, jättes tasumata seaduses vallandatud töötajale ettenähtud sotsiaaltagatised. Erakorralise ülesütlemise ajaks oli Fresco Partners OÜ juhatuse liikme D Pa ja tegevjuht G Ji vahel väljakujunenud pikaajaline tööalane konflikt, mida viimane käsitles töökiusuna. Poolte vahel olid korduvalt
2-19-19111 aset leidnud intsidendid, milles tööandja esindajana D P kasutas agressiivset kõnepruuki, käitus G. Ji ja ülejäänud kollektiivi suhtes ähvardavalt.
18.Töötaja selgitas 12.11.2019 avalduses töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, et teeb seda seoses tema ebaväärika kohtlemise, ähvardamise ja alandava käitumise tõttu, mis on toimunud kolmandate isikute juuresolekul. Töötaja avaldas soovi saada tööandjalt hüvitust kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4). Vastukostja Fresco Partners OÜ ei ole töötajale nimetatud summat tasunud, mistõttu esitab G J vastava nõude kohtulikult.
19.Vastavalt poolt vahel sõlmitud töölepingule oli G Ji brutotöötasu 842,24 eurot. Kokku maksti novembrile 2019 eelneval kuuel kuul töötajale (vastuhagejale) töötasu 4499,99 eurot, st 5x750 eurot ning 1x749,99 eurot. Kolme kuu töötasu kokku oli 2249,97 eurot (neto). Sellest tulenevalt palub vastuhageja tööandjalt Fresco Partners OÜ-lt TLS § 100 lg 4 alusel välja mõista hüvitise 2249,97 eurot (3 x 749,99 eurot). Vastuhagejal on õigus nõuda arvestatud hüvitise maksmisega viivitamise eest viivitusintressi ülekandmisele kuuluvalt summalt vastavalt VÕS § 94 ja § 113 sätestatule. Seega käesoleva vastuhagi esitamise päeva seisuga vastuhagejal õigus arvestada ja nõuda Fresco Partners OÜ-lt viivise tasumist summas 56,13 eurot.
20.Tööandja on teinud Maksu- ja Tolliameti töötajate registris (TÖR) 03.12.2019 G J kohta järgmised kanded: töötamise lõpp 20.11.2019 ning märkinud lõpetamise aluse TLS § 85 lg 1 töötaja soovil. Käesolevaga palub vastuhageja muuta G J kohta TÖR-is tehtud kannet järgmiselt: märkida, et Fresco Partners OÜ-ga sõlmitud töölepingu lõpetamise kuupäev on 12.11.2019 ja töölepingu lõpetamise alus TLS § 91 lg 2 p 1.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
21.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ja tunnistajate ütlused tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata ning vastuhagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
22.Asjas puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: G J asus 08.04.2019 Fresco Partners OÜ-s tööle tegevjuhi ametikohale (tl 31). Hageja esitas 07.11.2019 kostjale hoiatuse töölepingu ülesütlemiseks (tl 5). Hageja esitas 11.11.2019 kostjale teise hoiatuse töölepingu ülesütlemiseks (tl 4). Kostja esitas 12.12.2019 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
23.Töölepingu seaduse (TLS) § 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. TLS § 95 lg 1 ja 2 kohaselt võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine. Tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Vastavalt TLS § 104 lg 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 91 lg 2 p 1 järgi võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda
2-19-19111 tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt või ähvardanud sellega või lubanud seda teha kaastöötajatel või kolmandatel isikutel.
24.Kohus selgitab, et töölepingu ülesütlemise õigust teostatakse ühe poole tahteavaldusega, st tegemist on töösuhet lõpetava kujundusõigusega, seega piisab töölepingu lõppemiseks tahte väljendamisest (VÕS § 1 lg 1, § 195 lg-d 1 ja 2). Töölepingu ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt kättesaamisega (TsÜS § 1 ja § 69 lg 1). Käesoleval juhul on töötaja esitanud tööandjale 12.11.2019 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, vaidlust ei ole selles, et tööandja on töötaja avalduse kätte saanud. Tööandja töötaja avaldusega ei nõustu.
25.Kohus selgitab, et kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, s.t töölepingu ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 kohaselt tühine, peab tööandja ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorgani poole. TLS § 105 lg 1 järgi tuleb töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitada kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avaldus 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Ka Riigikohus on selgitanud, et „ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kes on saanud kätte teise poole vorminõuetele vastava ülesütlemisavalduse (RKTKo nr 3-2-1-52-14, p 14; 2-187821/7, p 14). Tööandja esindaja ongi kohtu poole pöördunud ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal oli õigus tööleping erakorraliselt üles öelda tööandjast tuleneval põhjusel. Kostja on töölepingu ülesütlemise avalduses tööandjale etteheitnud hageja seadusliku esindaja D Pa ebameeldivalt käitumist ning suhtumist, kostja mahategemist ning ähvardamist. Mahategemine tähendab Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt eitavat v. halvustavat hinnangut kellelegi v. millelegi. Konkreetselt heitis töötaja tööandjale ette seda, et 09.09.2019 koosolekul karjus tööandja seaduslik esindaja töötajale ilma põhjuseta „idioot“ ja „kas sul on rohud võtmata?“., 04.11.2019 alandas tööandja seaduslik esindaja töötajat teiste kolleegide ees, kus suurpuhastuse käigus elas tööandja end välja seinu puhastusvahendit täis lastes ja siis seda pudelit seina vastu loopides ning ropendades. Samuti survestas tööandja seaduslik esindaja 11.11.2019 töötajat ametikohta vahetama ja töötaja poolt tööandja ettepanekuga mittenõustumisel ähvardas töötajat rahalise nõudega. Töötajale tundus, et töötajate heaolu sõltus vaid tööandja seaduslik esindaja isiklikest tujudest ja eraelulistest probleemidest (tl 6-8).
27.Oma väidete tõendamiseks on töötaja esitanud muuhulgas oma pöördumise tööinspektsiooni poole, mille manusena lisanud oma 09.09.2019 pöördumise tööandja poole. Kirjas avaldab töötaja, et soovib vabandust tööandja äärmiselt ebainimliku suhtumise eest, ning toob esile, et tema suhtes kasutatud sõnavara „debiilik“ ja „kas sul on rohud võtmata?“ on äärmiselt ebaprofessionaalne ja taunitav. Tööandja vastab, et tibla ei ole ta kindlasti öelnud! Ja mis rohtudesse puutub, siis oska taluda musta huumorit! Samuti rõhutab tööandja, et töötaja peaks töötama ja juhtima ettevõtet nii, et igal sammul ei tuleks probleeme, mis rikuvad töökliimat ja suhteid omanikega (tl 44). Seega ei eitanud tööandja iseenesest konflikti toimumist ja eelpoolviidatud sõnavara kasutamist, kuigi on eitanud konkreetselt sõna tibla kasutamist.
28.Hageja seadusliku esindaja D Pa 09.09.2019 vastuskirjast kostjale selgub, et hageja seaduslik esindaja ei mõista oma käitumise ebakohasust vaid peab seda naljaks või mustaks huumoriks. Vaatamata kostja pöördumisele ei mõistnud hageja esindaja, et tema käitumine oli kostja suhtes lugupidamatu ning riivas tema au ja väärikust ning D P ei
2-19-19111 pidanud vajalikuks vabandada. Kui D P pidas väljendite „idioot ja „kas sul jäid tabletid võtmata“ kasutamist huumoriks, siis on kostja talle oma e-kirjaga selgelt osundanud, et tema jaoks oli see ebaviisakas. Kohus märgib, et emotsionaalse tundlikkuse tase on igal inimesel erinev, ning kui kostja avaldas hageja esindajale e-kirjas, et temale selline suhtumine ja käitumine ei sobi, tundub ebaviisakas ja solvav, siis tulnuks hageja esindajal hooliva ja viisaka tööandjana töötaja ees vabandada. Kuid tööandja andis pigem mõista, et hageja esindaja ebakohane käitumine on töötaja enda süü, kuivõrd märkis, et kostja peaks töötama ja juhtima ettevõtet nii, et igal sammul ei tuleks probleeme, mis rikuvad töökliimat ja suhteid omanikega. Seega ei mõistnud D P, et sellise sõnavara kasutamine alluvaga ei ole aktsepteeritav ja et ta on kostjaga valesti käitunud.
29.Kohus kuulas 26.05.2021 kohtuistungil ära tunnistajad S K ja A-S L. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et 04.11.2019 toimus hageja seadusliku esindaja ning kostja vahel tööalane konflikt. Tunnistajad andsid ütlusi selle kohta, et hageja seaduslik esindaja karjus 04.11.2019 kostja ja teiste töötajate peale, loopis viinamarju, vaidlus väljus kontrolli alt, oli ebaviisakas ning hageja seaduslik esindaja ütles ebaprofessionaalseid asju kostjale. Kostja ja A-S L vahelisest messingeri vestlusest nähtub, et muuhulgas kasutas hageja seaduslik esindaja väljendit ajudeta 16aastaste kokkutulek (tl 50). Kostja on asja materjali juurde lisanud ka mitmeid helifaile, millest kostub, kuidas D P loopis kohviku tagaruumis toitu (hagi vastuse lisa 8), suhtub halvustavalt kostja töötamisele arvutis (hagi vastuse lisa 21), nimetas kostjaks eideks, kes võtab kõike südamesse (hagi vastuse lisa 19). Kohtu hinnangul ei ole selline tööandjapoolne käitumine aktsepteeritav ning kostja ei pidanud sellist halvustavat suhtumist taluma.
30.Kohus leiab, et tööandja on käitunud töötajaga lugupidamatult ja ebaväärikalt. Eelpool viidatud sõnavara ja karjuva kõneviisi kasutamine töötajaga ei ole professionaalne ega väärikas ka juhul, töötaja on tööd tehes millegi vastu eksinud. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööandjal kohustus tagada töötaja tervisele ohutud töötingimused, kaasaarvatud töötaja vaimsele tervisele ohutu töökeskkond. Töötaja ja tööandja peavad täitma oma kohustusi vastastikku lojaalselt, riivamata teise poole õigusi, tehes seda hea tava kohaselt, viisakalt käitudes. Kohus rõhutab ka seda, et just tööandja peab ettevõttes töötajale tagama normaalse ja asjaliku tööõhkkonna ning vajaduse korral võtma kasutusele abinõud töövägivalla vältimiseks.
31.Tunnistajad andsid ka ütlusi selle kohta, et hageja seaduslik esindaja D P suhtus kostjasse pahatahtlikult ning pigem soovis kostjast lahti saada. Nii selgitas tunnistaja S K, et töötajate hulgas levis nali, kuidas kostja on järjekordselt lahti lastud, sest P rääkis korduvalt, kuidas kostja tuleb lahti lasta ja otsida uus. Ka kostja vastusele lisatud helifailist (lisa 22) nähtub, et töötajad kutsusid kostja lahtilaskmist suisa traditsiooniks. Kohus märgib, et selline avalik halvustamine teiste töötajate ees ei ole kohane käitumine ning on käsitletav töövägivallana. Ka D Pa ja kostja messingeri kirjavahetusest nähtub, et hageja esindaja teatas kostjale, et tema viimane tööpäev on 20.11.2019. Samas ei olnud ei töötaja ega tööandja töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldust esitanud. Selline survestamine ja ähvardamine vallandamisega ei ole aktsepteeritav
32.D Pa suhtumisest nähtub, et ta oli kostja tööga rahulolematu ja tegi kostjale pidevalt etteheiteid. Samas hageja teine juhatuse liige A K - O on kostjat ja tema suhtlemisoskust iseloomustanud positiivselt, nimetanud kostjat väga lugupidavaks, respekteerivaks, rahumeelseks ja motiveerivaks. Tema töösuhted kostjaga olid asjalikud, rahumeelsed ning usalduslikud. A K – O hinnangul sai kostja oma tööülesannetega suurepäraselt hakkama, tekitades töötajas motivatsiooni ja soovi püüelda parema tulemuse poole (tl 53). Ka kohtuistungil kinnitasid tunnistajad, et kostja oli loomult positiivne ja rahumeelne, sai
2-19-19111 töökaaslastega hästi läbi, oli motiveeriv ning toetav. Samas kui D Pa käitumist hindasid tunnistajad pigem pingeid tekitavaks ja ettearvamatuks. Kohus mõistab ka seda, et ettevõtte omanik ja juhatuse liige ei saa olla töötajatega liigselt familiaarne ega sõbralik, ning võib ja peabki olema töötajate suhtes nõudlik, kuid nõudlikkus ja rahulolematuse väljendamine peab jääma viisakuse piiridesse.
33.Kohus on seisukohal, et hageja seadusliku esindaja D Pa solvav ning ebaväärikas käitumine kostja suhtes on olulised tööandjapoolsed kohustuste rikkumised, millest tulenevalt ei saanud enam eeldada poole töösuhte jätkumist. Tööandjal on töölepingu seadusest tulenev kohustus tagada töötaja tervisele ohutu töökeskkond, muu hulgas vaimsele tervisele ohutud töötingimused (TLS § 28 lg 2 p 6). Töötajalt ei saa mõistlikult eeldada ja nõuda, et ta sellises ühe tööandja esindaja poolt tekitatud negatiivses õhkkonnas tööandja juures töötamist jätkab. Kostja on kahel korral (09.09.2019 ja 04.11.2019) pöördunud e-kirjaga D Pa poole ja avaldanud, et viimase käitumine ei ole heade kommetega kooskõlas, kuid mõlemal korral ei ole tööandja esindaja näinud oma käitumises probleemi vaid on oma ebaviisakuse põhjusena näinud kostjat. Töötaja on tööandja tähelepanu juhtinud viimase ebaviisakale ja lugupidamatule käitumisele ning andnud tööandjale võimaluse oma käitumist parandada, paraku tööandja esindaja enda suhtumist ei muutnud.
34.Kohus leiab, et kostjal oli seadusest tulenev alus töösuhte erakorraliseks ülesütlemiseks tööandjapoolse rikkumise tõttu ning pooltevaheline tööleping lõppes töötajapoolse erakorralise ülesütlemisavaldusega TLS § 91 lg 2 p 1 alusel. Eelpool toodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata Fresco Partners OÜ hagi G Ji vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudes. Kohus põhjendas, millest tulenevalt oli töötajal õigus tööleping tööandjapoolsete kohustuste rikkumise tõttu erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel üles öelda. Samadest põhjendustest tuleneb loogiliselt, et tööandja vastassuunaline hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks tuleb jätta rahuldamata.
35.Kuna kohus on tuvastanud, et hagejal esines TLS § 91 lg 2 tulenev alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, rahuldab kohus hageja nõude Maksu- ja Tolliameti töötamise registri kande tegemise nõudes ning muudab töötamise registris töölepingu lõppemise alust, lugedes töölepingu erakorraliselt TLS § 91 lg 2 alusel 12.11.2019 lõppenuks.
36.TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja palub hagejalt välja mõista TLS § 100 lg 4 sätestatud hüvitis kostja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses brutosummas 2 249,97 eurot. Kostja vaidleb nimetatud nõudele vastu kuivõrd leiab, et ei ole töötajale andnud põhjust tööleping üles öelda. Ka ei ole kostja vastuhagis toonud esile asjaolusid, miks on käesoleval juhul põhjendatud hüvitise nõudmine maksimummääras. Teiseks kohaldatakse Riigikohtu praktikast nähtuvalt töölepingule ka võlaõigusseaduse üldosas sätestatut. Seega kehtivad töölepingule mh VÕS §-s 6 sätestatud hea usu põhimõte ning 7. peatükis ettenähtud kahju hüvitamise sätted. VÕS § 127 lg 5 kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud. Esmalt maksis kostja hagejale novembrikuus osaliselt väljateenitud töötasu. Teisalt oli hagejal võimalik pärast töölepingu ülesütlemist asuda tööle. Kostjale teadaolevalt hageja töötas või osutas teenust kostja konkurendi OÜ Xxx juures. Kuivõrd hagejal oli võimalus asuda teenima tulu, siis tegelikku kahju hagejale saamata jäänud töötasu osas ei tekkinud.
2-19-19111 TLS § 100 lg 4 puhul ei ole tegemist karistusliku hüvitisega, mis võib viia töötaja põhjendamatu rikastumiseni. See oleks vastuolus hüvitise määramise üldpõhimõttega, et hüvitada tuleb tekkinud kahju. Seetõttu ei saa TLS § 100 lg 4 alusel mõista tööandjalt välja hüvitist üksnes põhjusel, et töötaja ütles töölepingu erakorraliselt tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu üles. Eeltoodut silmas pidades võib hagejal olla õigus nõuda hüvitist maksimaalselt ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Kui kohus mõistab hageja kasuks hüvitise välja, siis palub kostja viiviseid arvestada proportsionaalselt väljamõistetud hüvitisega.
37.Töötaja esitas kohtule vastuhagi, milles soovib hagejalt hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 2249,97 eurot (neto). TLS § 100 lg 4 järgi kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine ei olnud tühine, tööandja käitus töötajaga lugupidamatult, on töötajal õigust tööandjalt saada hüvitist TLS § 100 lg 4 alusel.
38.Kohus osundab, et hüvitise väljamõistmisel tuleb kohtul vastavalt TLS § 100 lg 4 teisele lausele arvestada mõlema poole huve, s.t teha tuleb väärtusotsustus ning seejuures on oluliseks kriteeriumiks see, et väljamõistetud hüvitis oleks õiglane. Seega kohus võib hüvitise suurust omal algatusel muuta ning muuhulgas võib kohus töötaja kasuks väljamõistetavat hüvitist vastavate asjaolude esinemisel ka suurendada, seega ei ole seaduses märgitud kolme kuu keskmise palk hüvitise maksimumsuurus, nagu on ekslikult leidnud tööandja lepinguline esindaja. Tallinna Ringkonnakohus leidis asjas 2-15-9271 punktis 33, et: „Töösuhte lõpetamisel TLS § 91 lg 2 alusel on tööandjal kohustus TLS § 100 lg 4 alusel maksta hagejale hüvitist tema kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.“ Seega on TLS § 100 lg 4 kohane hüvitis töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses selline keskmine hüvitis, mida töövaidlust lahendav organ peaks üldjuhul tööandjalt töötaja kasuks välja mõistma. Vaid erandlike asjaolude esinemisel saab hüvitist muuta so vähendada või suurendada.
39.Tööandja lepingulise esindaja viide selle kohta, et kohus peaks hüvitist vähendama põhjusel, et tööandja on täitnud oma seaduses sätestatud kohustust ning on tasunud töötajale töötaja väljateenitud töötasu ja puhkusehüvitise, on kohatu. Lõpparve oleks tööandja pidanud töötajale tasuma töösuhte lõppemisel igal juhul. Ka ei tule TLS § 100 lg 4 alusel väljamõistetava hüvitise suuruse määramisel arvesse võtta, kui kiiresti töötaja uue töökoha leidis, vaid hinnata tuleb puhtalt töösuhte lõpetamise asjaolusid - tööandja rikkumise ulatust, töötaja enda käitumist lepingu ülesütlemisel jne.
40.Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust hüvitise vähendamiseks, seega on kohtu arvates õiglane mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 100 lg 4 järgi kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o summas 2249,97 eurot (neto). Kuivõrd tööandja ei ole esitanud hageja hüvitise summa ega arvutuskäigu osas vastuväiteid ega omapoolseid tõendeid, selgitusi ega arvutuskäike, lähtub kohus kostja nõudesummast ja arvutuskäigust ning rahuldab kostja hüvitise nõude täies ulatuses.
41.Kohus rahuldab vastuhagi, mõistab hagejalt kostja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis summas 2249,97 eurot (neto). Kostja on palunud hagejalt välja mõista viivis alates 13.11.2019 hüvitise täieliku tasumiseni. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et hageja ei ole
2-19-19111 oma kohutusi kohaselt täitnud, on põhjendatud ka viivise väljamõistmine. Viiviseraporti lisab kohus asja materjalide juurde.
42.Hageja palus asja lahendamisel kõrvale jätta hagi vastuse lisa 8, kuivõrd tegemist on kuriteoga saadud tõendiga TsMS § 238 lg 3 p 1 mõttes. Helifaililt kostub D Pa ja kolmanda isiku vestlus. Kostja lindistas vestlust, mille osapooleks ta ei olnud, kolmandad isikud ei teadnud vestluse salvestamisest. Vastavalt TsMS § 238 lg 3 p-le 1 võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest mh juhul, kui tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga. Kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel TsMS § 238 lg-tes 1-3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata (TsMS § 238 lg 5). Kohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest kohus saaks teha järelduse, et antud helifail on saadud ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusel.
43.Samuti ei jätnud kohus asja arutamisel kõrvale hageja teise juhatuse liikme A K - O kirja kostja lepingulisele esindajale. Riigikohus on selgitanud, et „Menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. See kiri ei ole küll tunnistaja ütluseks TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Eeltoodu kehtib ka kirjade või kirjalikult vormistatud ütluste kohta, mis ei ole adresseeritud vahetult kohtule.“ (RKTKo nr 2-18-10961/41). Seega on viidatud ekirja näol tegu lubatava dokumentaalse tõendiga.
44.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
45.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kAb pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
46.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
47.Kohtupraktikast tuleneb, et maakohus peab menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus selle tulemusel muutub. Poolte vahel leidis aset intensiivne vaidlus ning kohtul on alust eeldada, et käesolev vaidlus võib jätkuda apellatsioonimenetluses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude suuruse kindlaksmääramine on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks
2-19-19111 kohtuotsuses, vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.