X OÜ hagi Y vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks Y vastuhagi töölepingu erakorralise ülesütlemisega seotud hüvitise ja viivise saamiseks ning töötajate registris kande muutmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X OÜ apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X OÜ (registrikood XXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ott Lepmets ja vandeadvokaat Tauri Tigasson Kostja Y (isikukood esindaja Ero Liivik
Menetluse liik
XXXXXXXXX),
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 2. juuli 2021. a otsus muutmata.
2.Jätta X OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud kõikides kohtuastmetes X OÜ kanda.
lepinguline
2-19-19111 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.
1.X OÜ (hageja) esitas 5. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt asus kostja hageja juures tegevjuhi ametikohal tööle 8. aprillil 2019. Kirjalikku töölepingut pooled ei sõlminud. Kostja ülesandeks oli juhtida ja kontrollida hageja kohvikute igapäevast tegevust. Kostja tööülesanded hõlmasid müügiprotsessi ja personali juhtimist, eelarve koostamist, suhtlemist äripartnerite ja tarnijatega, majandustulemuste jälgimist, töötervishoiu- ja tööohutusnõuete kontrollimist ning Veterinaar- ja Toiduameti kehtestatud nõuete täitmise kontrollimist.
1.2.Kostja esitas 12. novembril 2019 hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse viidates töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p-le 2, mille kohaselt töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui tööandja on teda ebaväärikalt kohelnud või sellega ähvardanud. Kostja süüdistas hageja seaduslikku esindajat C (C) ebameeldivas käitumises, mahategemises ja ähvardamises ning korduvalt alandavas kohtlemises. Kostja väitel olevat hageja korduvalt vihjanud, et kostja võiks ise töölt lahkuda. Hageja ei nõustunud ühegi erakorralise ülesütlemise põhjendusega, kuna need on alusetud. Hageja teavitas sellest ka kostjat.
1.3.20. novembril 2019 oli kostja viimast päeva tööl. Pärast seda kostja oma tööülesandeid ei täitnud. Kostja lahkus töölt omavoliliselt. Kuna töölepingu erakorraline ülesütlemine on tühine, tuleb ülesütlemine lugeda TLS § 85 lg 4 kohaselt korraliseks. Seega lõppes tööleping
12.detsembril 2019. Hageja ei ole kohustatud maksma kostjale töötasu 20. novembrile 2019 järgnenud tööpäevade eest. Kostja töötas novembris 14 päeva ning on õigustatud saama selle eest 842 eurot 85 senti (bruto) töötasu. Kostjal oli 2019. a 17 kasutamata puhkusepäeva, mille hageja on kostjale hüvitanud (480 eurot 8 senti). Kostja vastuväited ja vastuhagi
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on järgmised: 1) Õige ei ole hageja väide, et poolte vahel ei olnud kirjalikku töölepingut. Kirjaliku lepingu olemasolu tõendab hageja juhatuse liikme C 26. märtsi 2019. a e-kiri kostjale, millele on lisatud töölepingu projekt.
2-19-19111 2) Kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja pidi isiklikult tagama töötervishoiu ja tööohutusnõuete kontrollimise. Kostja pidi tagama, et hageja teised töötajad täidaksid viidatud nõudeid. 3) Kostja ei nõustunud hageja 7. novembri 2019. a hoiatusega ning vastas sellele selgitusena, et koristamine on igapäevane. Samuti lükkas kostja ümber 11. novembril 2019 esitatud hoiatuses tehtud etteheited. Hoiatuste tegemise ajaks olid hageja juhatuse liikme C ja kostja vahelised suhted konfliktseteks muutunud. Kostja käsitles seda töövägivallana. Hageja esindaja kasutas kostja suhtes agressiivset kõnepruuki ning käitus kostja ja teiste töötajate suhtes süüdistavalt ja ähvardavalt. Töökiusu tõttu esitas kostja 12. novembril 2019 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel. 4) Hageja esindaja survestas kostjat töölt vabatahtlikult lahkuma. Kostja vastuhagi
2.1.6. märtsil 2020 esitas kostja vastuhagi, milles palus mõista hagejalt kostja kasuks TLS § 100 lg 4 alusel välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o 2249 eurot 97 senti (neto) ning sissenõutavaks muutunud viivis põhivõlalt 56 eurot 13 senti, samuti edasiulatuv viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Kostja palus muuta töötamise registri (TÖR) kannet selliselt, et töölepingu lõpetamise kuupäevaks on 12. november 2019 ning töölepingu lõpetamise aluseks on TLS § 91 lg 2 p 1. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda ning mõista need välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Vastuhagis selgitas kostja, et tööleping oli kirjalik ning tähtajatu. Tööalased konfliktid põhjustasid olukorra, kus kostja oli sunnitud töölepingu erakorraliselt üles ütlema. Hageja esindaja C sõimas kostjat, nimetades teda 9. septembril 2019 „idioodiks“ ning küsides „Kas Sul on rohud võtmata?“ 4. novembril 2019 toimunud koosolekul oli C halvas tujus, ropendas, viskas puhastusvahendit vastu seina, karjus mitme töötaja peale ning ütles „kuradi ajudeta 16-aastaste koosolek.“ Tööandja esindaja käitus kostja suhtes alandavalt ja ebaväärikalt. Tööandja esindaja terroriseeris kostjat pikema aja jooksul, et saavutada kostja töölt lahkumine. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 2. juuli 2021. a otsusega hagi rahuldamata. Maakohus rahuldas kostja vastuhagi, milles kostja taotles TLS § 100 lg-st 4 tulenevat hüvitist ja viivist, ning töötajate registri kande muutmist. Maakohus määras, et Maksu- ja Tolliameti töötajate registris (TÖR) tuleb muuta töötamise kannet selliselt, et lugeda hageja ja kostja vaheline tööleping lõppenuks
12.novembrist 2019. a TLS § 91 lg 1 alusel. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja TLS § 100 lg 4 kohase hüvitise 2249 eurot 97 senti (neto), sissenõutavaks muutunud viivise ajavahemiku 13. november 2019–2. juuli 2021 eest 327 eurot 12 senti ning edasiulatuva viivise alates 3. juulist 2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni hüvitise täieliku tasumiseni. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kostja tõendite kõrvale jätmiseks (kostja 31.01.2020 menetlusdokumendi lisad 8 ja 23). Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud.
3.1.Maakohus tuvastas järgmist: -
kostja asus 8. aprillil 2019 hageja juures tööle tegevjuhi ametikohale;
-
hageja tegi 7. novembril 2019 kostjale hoiatuse töölepingu ülesütlemise kohta;
-
hageja tegi 11. novembril 2019 kostjale teise hoiatuse töölepingu ülesütlemise kohta;
2-19-19111 -
kostja esitas 12. novembril 2019 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt piisab töölepingu ülesütlemiseks ühe poole tahteavaldusest töölepingu lõpetamiseks (võlaõigusseaduse VÕS § 1 lg1 ja § 195 lg-d 1 ja 2). Ülesütlemise avaldus muutub kehtivaks vastaspoole poolt selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 1 ja § 69 lg 1). Praegusel juhul ütles kostja töölepingu üles 12. novembril 2019 hagejale avalduse tegemisega. Vaidlust ei ole, et hageja sai avalduse kätte. Hageja ei nõustunud avaldusega, mistõttu esitas kohtule avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks.
3.3.Seega on pooltel vaidlus selle üle, kas kostjal oli õigus tööleping hagejast tuleneval põhjusel erakorraliselt üles öelda. Kostja heitis hagejale ette hageja seadusliku esindaja C ebameeldivat käitumist ja suhtumist kostjasse, kostja mahategemist ning ähvardamist. Vaatamata kostja pöördumisele ei mõistnud hageja esindaja oma käitumise lugupidamatust ning seda, et see riivas kostja au ja väärikust. Maakohus leidis, et kui kostja avaldas hageja esindajale e-kirjas, et temale hageja seadusliku esindaja ülalkirjeldatud suhtumine ja käitumine ei sobi, siis tulnuks hageja esindajal kostja ees vabandada. Selle asemel andis hageja seaduslik esindaja mõista, et kostja on ise hageja esindaja sellise käitumise põhjustanud.
3.4.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on tunnistajate Q ja Z 26. mai 2021. a kohtuistungil antud ütlustega tõendatud, et 4. novembril 2019 oli kostja ja hageja seadusliku esindaja vahel tööalane konflikt, mille käigus hageja esindaja kostja ja teiste töötajate peale karjus, käitus ebaviisakalt ning väljendas ennast verbaalselt ebaprofessionaalselt. Kostja ja Z vahelisest messengeri vestlusest nähtuvalt kasutas hageja esindaja väljendit „16-aastaste kokkutulek“. Kostja toimiku juurde esitatud helifailidest kostub, kuidas hageja esindaja loopis kohviku tagaruumis toitu, nimetas kostjat eideks, kes võtab kõike südamesse ning suhtus negatiivselt kostja töötamisse arvutis.
3.5.Maakohus leidis, et selline tööandja poolne käitumine ei ole aktsepteeritav ning kostja ei pidanud sellist halvustavat suhtumist taluma. Tööandja käitus kostjaga lugupidamatult ning ebaväärikalt. Ülalkirjeldatud sõnavara ja karjuva kõneviisi kasutamine ei ole professionaalne ka juhul, kui töötaja on tööd tehes millegi vastu eksinud. Tööandjal on kohustus tagada töötaja tervisele ohutud töötingimused, samuti töötaja vaimsele tervisele ohutu töökeskkond. Tunnistajate ütluste kohaselt levis hageja töökollektiivis nali, kuidas kostja on järjekordselt lahti lastud, kuna hageja seaduslik esindaja rääkis korduvalt, et kostja tuleb lahti lasta ja otsida uus tegevjuht. Maakohtu hinnangul ei ole selline avalik halvustamine teiste töötajate ees kohane. Tegemist on töövägivallaga.
3.6.Kostja survestamine ja ähvardamine nähtub hageja esindaja ja kostja messengeri kirjavahetusest, kus hageja esindaja teatas kostjale, et tema viimane tööpäev on 20. november 2019. Hageja esindaja C suhtumisest nähtub, et ta oli kostja tööga rahulolematu ning tegi kostjale pidevalt etteheiteid. Hageja teine juhatuse liige F on pidanud kostjat väga lugupidavaks, rahumeelseks ja motiveerituks, ning tema suhtlemisoskust positiivselt iseloomustanud. F hinnangul sai kostja oma tööülesannetega hästi hakkama. Ka kohtuistungil kinnitasid tunnistajad, et kostja oli loomult rahumeelne ja positiivne, motiveeriv ja toetav ning sai töökaaslastega hästi läbi. C käitumist pidasid tunnistajad pingeid tekitavaks ning ettearvamatuks. Maakohtu hinnangul on mõistetav, et ettevõtte omanik ja juhatuse liige ei saa olla töötajatega liiga familiaarne, kuid nõudlikkuse ja rahulolematuse väljendamine peab jääma viisakuse piiridesse.
3.7.Kokkuvõttes leidis maakohus, et hageja seadusliku esindaja C solvav ning vääritu käitumine kostja suhtes on oluline tööandja kohustuste rikkumine, mille tõttu ei saanud enam eeldada töösuhte jätkumist. Kostja pöördus kahel korral (09.09.2019 ja 04.11.2019) e-kirjaga
2-19-19111 C poole ning avaldas, et hageja esindaja käitumine ei ole heade kommetega kooskõlas. Hageja esindaja ei näinud kummalgi korral oma käitumises probleemi, vaid põhjendas, et ebaviisaka käitumise on tinginud kostja. Seega juhtis kostja tööandja tähelepanud tööandja esindaja ebaviisakale ja lugupidamatule käitumisele ning andis hageja esindajale võimaluse oma käitumist parandada, kuid hageja esindaja oma suhtumist ei muutnud. Seega oli kostjal alus töösuhe tööandjapoolse rikkumise tõttu erakorraliselt üles öelda ning tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p-i 1 alusel. Seega jääb hageja hagi töölepingu töötajapoolse erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks rahuldamata..
3.8.Kuna maakohus leidis, et töölepingu on kostja poolt õiguslikult põhjendatud alustel üles öeldud, siis tuleb muuta Maksu- ja Tolliameti peetava töötamise registri (TÖR) kannet töölepingu lõppemise aluse kohta ning lugeda tööleping TLS § 91 lg 2 alusel erakorraliselt lõppenuks 12. novembrist 2019.
3.9.TLS § 100 lg 4 kohaselt kohustub tööandja maksma töötajapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise korral töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kostja palus hagejalt välja mõista kolme kuu keskmise töötasu hüvitise s.o 2249 eurot 97 senti. Maakohus leidis, et praeguses asjas ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse hüvitist vähendada. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 2249 eurot 97 senti (neto) ning viivis hüvitiselt alates 13. novembrist 2019 kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
3.10.Kostja vastuhagi tuleb rahuldada. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse jätta menetluse juurde võtmata hagi vastuse lisa 8 (helisalvestis C ja kolmanda isiku vestluse kohta). Maakohtu hinnangul ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et helisalvestis on saadud ebaseadusliku jälitustegevuse tulemusena. Samuti võttis maakohus toimiku materjalide juurde F kirja kostja lepingulisele esindajale, kuna kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 272 lg 2 mõttes. Viidatud kiri on hinnatav koos muude tõenditega TsMS §-i 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Viidatud e-kiri on lubatav dokumentaalne tõend.
3.11.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise ning vastuhagi rahuldamise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda, kuid rahaliselt neid kindlaks ei määranud. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tervikuna tühistada ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ning jätta vastuhagi rahuldamata. Jätta maakohtu ning ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõttes järgmised: 1) Hageja ei kohelnud kostjat ebaväärikalt. Hageja hinnangul ei saa kostja töölepingu ülesütlemise avalduse esitamise aega mõistlikuks pidada. Hageja väidetava kostja ebaväärika kohtlemise ning kostja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tegemise vahele jäi üle kahe kuu pikkune ajavahemik. Kostja kinnitas hageja lepingulise esindajaga peetud telefonivestluses mh, et 9. septembril 2019 toimunud sündmus ei olnud töölepingu ülesütlemise tegelikuks põhjuseks. Kuna kostja soovis töösuhet jätkata, ei saa hageja käitumist ebaväärikaks pidada. Hageja tõendas maakohtus, et ei kohelnud kostjat ebaväärikalt, mistõttu ei olnud kostjal õigust töölepingut TLS § 91 lg 2 p-i 1 alusel erakorraliselt üles öelda ning töölepingu erakorraline ülesütlemine on seetõttu TLS § 104 lg 1 mõttes tühine. 2) 4. novembri intsidendi osas tuleb arvestada seda, et kostja töötas hageja juures tegevjuhina ning tema ülesandeks oli juhtida, korraldada ning kontrollida hageja kohvikute igapäevast tegevust. Tööülesannetest tulenevalt kaasnes tegevjuhi
2-19-19111 ametikohaga suurem tööpinge ja vastutus. Hiljem selgus, et kostja on esitanud oma elulookirjelduses valeandmeid. Juba selle teadmise valguses tuleks apellatsioonkaebus TsÜS § 138 ja VÕS § 6 alusel rahuldada. Kui hageja oleks teadnud, et kostja esitatu ei vasta tõele, ei oleks pooled töölepingut sõlminud. Kostja ei täitnud tegevjuhi ametikohaga kaasnevaid kohustusi nõutaval määral ega talunud töökohaga kaasnevat (lisa)pinget. Tunnistajate Q ja Z ütlustest nähtub, et C võis olla küll teha etteheiteid, kuid need olid seotud tööülesannete täitmisega. Tunnistaja Z ütlustega on tõendatud, et C heitis kostjale ette töökohustuste täitmata jätmist, kuid ei rünnanud kostjat isiklikult ega kohelnud teda ebaväärikalt. Ebaväärikaks ei saa pidada töötajale töökohustuste täitmise meelde tuletamist. Hoiatuste eesmärk oli näidata kostjale olukorra tõsidust. Hageja seaduslik esindaja ei lõpetanud kostjaga töösuhet ka pärast esimese hoiatuse tegemist, kuigi oleks võinud selle teise hoiatuse tegemise asemel töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 88 lg 1 p-i 3 alusel. 3) Maakohus tugines ebaväärika kohtlemise tuvastamisel kostja vastuse lisale 8. Viidatud tõend on saadud kuriteoga ning seega on tegemist lubamatu tõendiga TsMS § 238 lg 3 p-i 1 mõttes. Kostja lindistas vestlust, mille osapooleks ta ei olnud, ilma vestluse pooli sellest teavitamata. Seega on kostja tegevus hageja hinnangul eraviisiline jälitustegevus karistusseadustiku (KarS) § 137 mõttes. Viidatud tõend oleks tulnud jätta arvestamata ning toimiku juurde võtmata. 4) Maakohus leidis ekslikult, et hageja esindaja ähvardas kostjat rahalise nõudega ning kohustusega suhelda hageja advokaatidega. Rahalise nõude esitamine ning isiku esindajatega suhtlemine ei saa oma olemuselt olla ähvardamine. 5) Maakohus leidis ekslikult, et praeguses asjas ei esine asjaolusid, mis annaksid aluse hüvitist TLS § 100 lg 4 kohaselt vähendada. Hageja maksis kostjale novembrikuus osaliselt väljateenitud töötasu. Samuti asus kostja pärast töölepingu ülesütlemist hagejale teadaolevalt tööle hageja konkurendi juures. Kuna kostjal oli võimalus tulu teenida, siis tegelikku kahju saamata jäänud töötasu näol kostjal ei tekkinud. TLS § 100 lg-s 4 sätestatu ei ole karistuslik hüvitis, mis võib anda töötajale võimaluse alusetult rikastuda. See oleks vastuolus hüvitise määramise üldpõhimõttega, milleks on tekkinud kahju hüvitamine. Seega on põhjendamatu mõista tööandjalt välja TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitis põhjusel, et töötaja ütles töölepingu tööandjapoolse lepingurikkumise tõttu erakorraliselt üles. Neid asjaolusid arvestades võis kostjal olla õigus nõuda hüvitist maksimaalselt ühe kuu keskmise töötasu ulatuses. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
7.TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal lähtub ringkonnakohus maakohtu tuvastatud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid.
8.Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
9.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, et kostjal ei olnud õigust töölepingu ülesütlemisel tugineda 9. septembri 2019 sündmustele, sest ülesütlemisavalduse esitamise ajaks oli neist möödunud ebamõistlikult pikk aeg. 9. septembri 2019 koosolekul pahandas C kostjaga, kasutades retoorilist väljendit „kas sul on rohud võtmata“. Töölepingu ülesütlemisel tõi kostja
2-19-19111 välja viis juhtumit erinevatel kuupäevadel (09.09.2019, 20.10.2019, 04.11.2019, 11.11.2019, 12.11.2019), kus kostja enda hinnangul koges ebaväärikat kohtlemist, ähvardamist ja alandamist. Seega leidis töötaja, et tööandja ebaväärikas käitumine kujunes töötaja suhtes mõne kuu vältel.
9.1.Kohtupraktikas on leitud, et pideva usaldamatuse ja vastumeelsuse õhkkonnas ei pruugi asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades olla mõistlik nõuda töötajalt lepingu edasist täitmist (Tallinna Ringkonnakohtu 9. märtsi 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18265, p 11). Kolleegium leiab analoogiliselt, et ka tööandja ebaväärikas käitumine TLS § 91 lg 2 p 1 mõttes võib kujuneda pikema aja jooksul. Sel juhul võib töötaja tugineda töölepingu ülesütlemisel pikema aja jooksul toimunud sündmustele kogumis.
9.2.Praegusel juhul tugines töötaja viiele erinevale sündmusele nii kogumis kui eraldi. Et kostja esile toodud sündmused on hinnatavad kogumis, ei ole 9. septembri 2019 intsidendile tuginemine vastuolus TLS § 91 lg 4 tuleneva mõistliku aja nõudega. Samal põhjusel ei ole asjakohane hageja väide, et pärast 2019. a septembris juhtunut andis kostja telefonivestluses mõista, et tema töölt lahkuda ei soovi.
9.3.Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et 2019. a novembris ei ole kostjat ebaväärikalt koheldud. Samas ei eita hageja, et C kasutas töökoosolekul kostja ja teiste töötajate kohta väljendit „ajudeta 16-aastaste kokkutulek“ (tl 50). Kolleegium rõhutab, et C käitumist tuleb hinnata koos tema teiste tegude ja avaldustega. Kostja pöördus kahel korral (09.09.2019 ja 04.11.2019) e-kirjaga C poole ning avaldas, et hageja esindaja käitumine ei ole heade kommetega kooskõlas. Hageja esindaja ei näinud kummalgi korral oma käitumises probleemi, vaid põhjendas, et ebaviisaka käitumise on tinginud kostja.
9.4.Nõudlikkus tööülesannete täitmise jälgimisel ei tähenda töötaja ebaväärikat kohtlemist, kuid võib olla ebaväärikas kohtlemine, kui seda tehakse alandaval viisil. Mõistetav on, et töökoosolekul võivad asjaosalised kogeda intensiivseid emotsioone ja nende väljendamisel minna üle piiri, kuid sel juhul vabandab iga mõistlik tööandja töötaja ees. Vaatamata kostja ekirjadele C kostja ees ei vabandanud, vaid õigustas oma käitumist üleolevalt.
10.Kolleegium ei võta menetluses vastu hageja uut faktiväidet, et „tagantjärele on apellandile teatavaks saanud, et vastustaja esitas töövestluses ning tema esitatud CV-s valeandmeid“. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada mõjuval põhjusel. Hageja esitas selle väite apellatsioonkaebuses, kuid ei toonud kohtu ette ühtegi mõjuvat põhjust selle apellatsioonimenetluses esitamise kohta, mistõttu kolleegium esitatud väidet menetlusse ei luba.
11.Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuse etteheitega, et maakohus rajas otsuse KarS § 137 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemisega saadud tõendile, kui hindas kostja esitatud vestluse helisalvestist (hagi vastuse lisa 8).
11.1.TsMS § 238 lg 3 p 1 lubab kohtul tagasi lükata tõendid, mis on saadud kuriteo või põhiõiguste õigusvastase rikkumise tulemusena. See annab kohtule võimaluse kaitsta õiguskorda kui tervikut ja vähendab menetlusosaliste motivatsiooni tõendite hankimisel seadusest üle astuda. Samas, isegi kui tõend saadi kuriteoga, on kohtul siiski võimalus tõend vastu võtta.
11.2.Kohtupraktikas on selgitatud, et eraelulise vestluse lindistuse kui tõendi lubatavuse kontrollimisel ei ole asjakohaseks kriminaalmenetluse seadustiku 3. peatüki 8. jao sätteid, mis reguleerivad tõendite kogumist jälitustoiminguga. Jälitustoimingute tegemine on osa jälitustegevusest. Üldistavalt võib öelda, et jälitustoiminguga kogutakse ja töödeldakse salaja või varjatult isikuandmeid, mille käigus sekkutakse jälitatava (aga sageli paratamatult ka
2-19-19111 kolmandate isikute) põhiseaduslikult kaitstavate õiguste sfääri. Enda telefonivestluse kuulamine ja lindistamine ei vasta ühelegi seaduses kirjeldatud jälitustoimingule, sest enda telefonikõnet ei saa isik ise salaja ega varjatult pealt kuulata ega sellel eesmärgil lindistada. Neil põhjustel ei teki eraelulise vestluse salvestise kui tõendi lubatavuse otsustamisel küsimust võimaliku eraviisilise jälitustegevuse kohta KarS § 137 tähenduses. Põhiseaduse §-s 43 sätestatud põhiõigust edastatavate sõnumite saladusele kaitseb ka KarS § 156. Nimelt võib KarS viidatud paragrahvis sätestatud süüteo subjektiks olla vaid isik, kes ei olnud sõnumi adressaat või adressant. See tähendab, et seadusandja ei ole seni soovinud kehtestada isiku vastutust talle enesele suunatud sõnumite mis tahes viisil talletamise ja avalikustamise eest (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. märtsi 2009. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-5-09, p 10).
11.3.Praegusel juhul ei luba hageja esile toodud asjaolud järeldada, et kostja korraldas salvestise tegemise ilma ise juures viibimata ja seejuures eesmärgiga koguda C kohta kompromiteerivaid tõendeid. Salvestisest endast seda järeldada ei saa ning hageja ei ole esitanud muid asjaolusid, mis sellele viitaksid.
12.Kolleegium ei võta menetluses vastu hageja uut faktiväidet, et kostja asus vahetult pärast töösuhte lõppu tööle hageja konkurendi OÜ Levier juures. TsMS § 652 lg 3 p 2 järgi ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid üksnes juhul, kui asjaolu ei saanud varem esitada mõjuval põhjusel. Hageja esitas selle väite apellatsioonkaebuses, kuid ei toonud kohtu ette ühtegi mõjuvat põhjust selle apellatsioonimenetluses esitamise kohta, mistõttu kolleegium esitatud väidet menetlusse ei luba.
12.1.Kolleegium märgib samas, et TLS § 100 lg 4 mõtte kohaselt ei vähendata töötajale välja mõistetavat hüvitist seetõttu, et töötaja asub pärast töösuhte lõppu tööle teise tööandja juurde. TLS § 100 lg 4 eesmärk on eelkõige kompenseerida töötaja suhtes aset leidnud ebaõiglust. Üksnes TLS § 100 lg 3 alusel hüvitise määramisel saab arvestada töötaja taastunud sissetulekut (vt selle kohta Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 4. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12015, p 12).
12.2.Hüvitise määramine TLS § 100 lg 4 järgi on maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on hüvitise määramisega seotud asjaolusid põhjalikult analüüsinud ega ole diskretsiooni teostamisel milleski eksinud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
13.TsMS § 162 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Et maakohus ei ole menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 järgi ka ringkonnakohus. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.